Vabariigi Valitsus — Riigiteenistujate töötasustamine 2000. aastal — RT I, 3, 19

Avaliku teenistuse seaduse (RT I 1995, 16, 228; 1999, 7, 112; 10, 155; 16, 271 ja 276) paragrahvi 9 lõike 3, riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse (RT I 1996, 15, 265; 89, 1590; 1998, 36/37, 552; 1999, 95, 843; 97, 858) paragrahvi 9 lõike 3 ja täitemenetluse seadustiku (RT I 1993, 49, 693; 1997, 43/44, 723; 1998, 41/42, 625; 51, 756; 61, 981; 103, 1695; 1999, 18, 302; 27, 380; 95, 845) paragrahvi 10 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kehtestada 1. jaanuarist 2000. a: 1) «Riigiteenistujate palgaastmestikule vastavad palgamäärad» vastavalt käesoleva määruse lisale 1; 2) «Vanglaametnike palgaastmed» vastavalt käesoleva määruse lisale 2. 2. Ministeeriumidel, maavalitsustel, Riigikantseleil ja nende valitsemisalas või halduses olevatel ametiasutustel ning Õiguskantsleri Kantseleil ja Riigikohtul määrata koosseisus ettenähtud ameti- ja abiteenistuskohtade palgaastmed 2000. aasta riigieelarve seaduses töötasudeks määratud summa piires. 3. Ministeeriumidel, maavalitsustel, Riigikantseleil, Õiguskantsleri Kantseleil, Riigikohtul ja Erastamisagentuuril on lubatud nii oma ametiasutuse kui valitsemisalasse või haldamisele kuuluvate ametiasutuste palgajuhendite koostamisel 2000. aasta riigieelarves töötasuks määratud summa piires diferentseerida ameti- ja abiteenistuskohale vastavat palgamäära, rakendades käesoleva määruse lisas 1 kehtestatud palgamääradest kuni 50 protsenti kõrgemaid palgamäärasid. Palgamäära võib diferentseerida ametiasutusele olulistel ameti- ja abiteenistuskohtadel kvalifikatsiooninõuete, töötingimuste erisuse, piirkondlikkuse ja muude selliste töö eripära iseloomustavate näitajate alusel. Palgajuhendites näidatakse põhjendustega ära ameti- ja abiteenistuskohad koos palgaastmetega, mille suhtes ametiasutuses rakendatakse palgamäärade diferentseerimist. 4. Vabariigi Valitsus võib maavanema ametikohale vastavat palgamäära diferentseerida kuni 50 protsenti maavalitsusele 2000. aasta riigieelarve seaduses töötasuks määratud summa piires. 5. Maksta 2000. aasta riigieelarves töötasuks määratud summa piires riigiteenistujatele seadusega ettenähtud hüvitisi ja lisatasusid, kusjuures võib maksta lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise ja nõutavast tulemuslikuma töö eest, mis määratakse kollektiivlepingus või palgajuhendis sätestatud tingimustel ja korras asutuse juhi või teenistusse võtmise õigust omava isiku otsusel ja vormistatakse tema käskkirja või korraldusega. Maavanematele määrab lisatasusid Vabariigi Valitsus. Erastamisagentuuri peadirektorile määrab lisatasu Erastamisagentuuri Nõukogu. 6. Täiendavateks tööülesanneteks loetakse asutuse juhi või vahetu ülemuse poolt teenistujale antud, kuid ametijuhendis fikseerimata töökohustusi ja ülesandeid. 7. Nõutavamast tulemuslikuma töö eest lisatasu määramise aluseks on riigiteenistujate teadmiste, oskuste ja töötulemuste hindamine ministri, maavanema või riigisekretäri poolt kehtestatud korras. 8. Täiendavate tööülesannete täitmise ja nõutavast tulemuslikuma töö eest on riigiteenistujale lisatasu maksmise määraks kuus kuni 50 protsenti tema ametikoha palgaastmele vastavast, käesoleva määruse lisas 1 kehtestatud palgamäärast. Minister ja riigisekretär oma käskkirjaga ning maavanem oma korraldusega võib erandkorras kehtestada oma ametiasutuse ja valitsemisalas või halduses olevate ametiasutuste nende ametikohtade loetelu, kellele see piirang ei laiene. 9. Kõikidele asutuse teenistujatele ühesuguse põhimõtte alusel makstavaid ühekordseid lisatasusid makstakse samal alusel ka asutuse juhile ning sellisel juhul ei rakendata riigiteenistujale käesoleva määruse punktis 8 kehtestatud piirangut. 10. 2000. aasta riigieelarve seaduses ametiasutusele töötasuks määratud summa piires on lubatud teenistujatele hüvitada kuni 31. detsembrini 2000. a palgamäärade vahe: 1) kui Vabariigi Valitsuse 12. jaanuari 1999. a määruse nr 10 «Riigiteenistujate töötasustamine 1999. aastal» (RT I 1999, 5, 73; 17, 282) rakendamisel teenistuja uus palgamäär või uus palgamäär koos selle määruse punkti 3 alusel rakendatud diferentseerimisega osutus madalamaks seni temale kehtinud palgamäärast koos seni rakendatud diferentseerimisega; 2) kui käesoleva määruse rakendamisel teenistuja palgamäär koos käesoleva määruse punktide 3 ja 4 alusel rakendatud diferentseerimisega osutub madalamaks talle seni kehtinud palgamäärast koos seni rakendatud diferentseerimisega. 11. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 12. jaanuari 1999. a määrus nr 10 «Riigiteenistujate töötasustamine 1999. aastal» (RT I 1999, 5, 73; 17, 282). Peaminister Mart LAAR Rahandusminister Siim KALLAS Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN Lisa 1 Vabariigi Valitsuse 4. jaanuari 2000. a määruse nr 3 juurde RIIGITEENISTUJATE PALGAASTMESTIKULE VASTAVAD PALGAMÄÄRAD KROONIDES Palgaaste Tunnipalgamäär 40-tunnise töönädala korral Kuupalgamäär 7 8,47 1430 8 8,65 1460 9 8,89 1500 10 9,12 1540 11 9,42 1590 12 9,77 1650 13 10,66 1800 14 11,26 1900 15 12,44 2100 16 13,33 2250 17 14,22 2400 18 15,28 2580 19 16,47 2780 20 17,54 2960 21 18,96 3200 22 20,26 3420 23 21,92 3700 24 23,70 4000 25 25,65 4330 26 27,73 4680 27 29,98 5060 28 32,46 5480 29 35,55 6000 30 39,01 6600 31 43,25 7300 32 47,99 8100 33 55,09 9300 34 65,17 11 000 35 74,05 12 500 Rahandusminister Siim KALLAS Lisa 2 Vabariigi Valitsuse 4. jaanuari 2000. a määruse nr 3 juurde VANGLAAMETNIKE PALGAASTMED 1. Kinnipidamisasutuste vanglaametnikud 1.1. Asutuste juhid 26–30 1.2. Osakondade ja teiste struktuuriüksuste juhid ning peaspetsialistid 23–27 1.3. Kõrgkvalifikatsiooniga erialaspetsialistid 18–26 1.4. Tehnikud ja keskkvalifikatsiooniga erialaspetsialistid 12–18 2. Kinnipidamisasutustes ning valve- ja saateüksustes töötavad nooremametnikud kuuluvad 16.–18. palgaastmesse. 3. Juhi asetäitja palgaaste on üks kuni kolm astet madalam kui vastava juhi palgaaste. Rahandusminister Siim KALLAS