Nissi Vallavolikogu — Nissi valla jäätmehoolduseeskirja kinnitamine — KO, 40, 517

Jäätmeseaduse (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend; 1999, 10, 155; 23, 353) paragrahvi 21 alusel Nissi Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Nissi valla jäätmehoolduseeskiri (lisatud). 2. Avalikustada määrus Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 3. Määrus jõustub 15. detsembril 1999. a. Volikogu esimees Juhan SÄRGAVA Kinnitatud Nissi Vallavolikogu 9. detsembri 1999. a määrusega nr 15 Nissi valla jäätmehoolduseeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Nissi valla jäätmehoolduseeskiri sätestab jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korralduse ning nende tegevustega seotud tehnilised nõuded, samuti jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatud ohu vältimise ja vähendamise meetmed Nissi valla haldusterritooriumil. 2. Jäätmehooldust vallas korraldab Nissi Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) vastavalt jäätmekäitlust reguleerivatele õigusaktidele ja Nissi valla põhimäärusele. II. MÕISTED 3. Jäätmehoolduseeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 3.1. jäätmed on mistahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud; 3.2. ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele või keskkonnale (ohtlike omaduste loetelu, mille alusel jäätmed määratletakse ohtlike jäätmetena, on antud jäätmeseaduse paragrahvis 25); 3.3. tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäämete hulka; 3.4. olmejäätmed on kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid; 3.5. jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmed; 3.6. jäätmetekitaja on isik, kelle tegevuses tekivad jäätmed, või isik, kelle sihipärase tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; 3.7. jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus; 3.8. jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; 3.9. jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sorteerimine, segamine nende veo või kohapealse taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; 3.10. jäätmete kõrvaldamine on toiming, millega jäätmed viiakse keskkonda; 3.11. jäätmete taaskasutamine on toiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia saamisel; 3.12. jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud või sisustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; 3.13. korraldatud olmejäätmevedu on kohaliku omavalitsuse poolt korraldatud olmejäätmevedu, millega liitumine on olmejäätmete valdajale kohustuslik; 3.14. jäätmeluba on dokument, mis määrab toodangu valmistamisel või töö tegemisel tekkivate jäätmete piirkogused ja annab õiguse jäätmekäitluseks. III. JÄÄTMEVALDAJA KOHUSTUSED 4. Jäätmevaldaja on kohustatud: 4.1. rakendama iga tegevuse juures kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise ja jäätmete hulga vähendamise võimalusi, samuti kandma hoolt, et jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele ega keskkonnale; 4.2. korraldama jäätmete kogumise; 4.3. korraldama oma jäätmete taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise selleks ettenähtud jäätmekäitluskohtades, välja arvatud juhul, kui on tegemist korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud jäätmetega või käesoleva eeskirja punktis 10 loetletud jäätmetega; 4.4. korraldama jäätmeveo, välja arvatud juhul, kui on tegemist olmejäätmete korraldatud veoga jäätmekäitluskohtadesse; 4.5. korraldama jäätmete üleandmise jäätmeluba omavale või jäätmeregistris registreeritud jäätmekäitlejale või taaskasutama või kõrvaldama jäätmed vastavalt jäätmeseaduse nõuetele; 4.6. järgima vallavalitsuse nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumiseks selleks ettenähtud mahutitesse; 4.7. kandma jäätmekäitluse kulud. 5. Kui jäätmevaldajat ei ole võimalik kindlaks teha, vastutab jäätmete nõuetekohase käitlemise eest kinnisasja omanik või tema poolt volitatud isik, samuti hoone kui vallasasja omanik või tema poolt volitatud isik krundil või hoone juurde määratud puhastusalal paiknevate jäätmete osas. 6. Avalikel üritustel vastutab jäätmete nõuetekohase käitlemise eest ürituse korraldaja. IV. JÄÄTMETE KOGUMINE 7. Nõuded jäätmete kogumisvahendile: 7.1. jäätmete kogumiseks peab olema piisavas koguses ja suuruses kogumisvahendeid ning neid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu teket ja keskkonnareostust; 7.2. jäätmete kogumisvahendina võib kasutada niiskuskindlast paberist või plastikust jäätmekotte, mis on asetatud kaanega suletavasse kotihoidjasse, ning kaanega suletavaid jäätmemahuteid (-konteinereid), mida on võimalik tühjendada käsitsi, tõstemehhanismiga või milles jäätmeid veetakse jäätmekäitluskohta; 7.3. jäätmete kogumisvahendid peavad olema puhtad, terved ja korralikult suletud, et vältida sademete, niiskuse ja loomade sattumist neisse, ning asetsema kõval tasasel alusel ja olema ligipääsetavad prügiveoautole; 7.4. jäätmete kogumisvahendi asukoht ei tohi häirida liikluskorraldust; 7.5. jäätmete liigiti kogumisel tuleb kogumisvahendid varustada vastava informatsiooniga. 8. Nõuded jäätmete kogumisvahendi kasutamisele: 8.1. jäätmete kogumisvahendisse ei tohi panna ohtlikke jäätmeid, vedelaid ja määrivaid jäätmeid, süütavat, kuuma tuhka, mahukaid jäätmeid, ehitus- ja lammutusjäätmeid, samuti muid jäätmeid, mis võivad kahjustada kogumisvahendeid või nõuavad erikäitlust; 8.2. kogumisvahendisse pandavad jäätmed tuleb pakkida nii, et need ei levitaks haisu, põhjustaks ohtu tervisele ega määriks kogumisvahendit; 8.3. keelatud on kogumisvahendis olevate jäätmete põletamine. 9. Jäätmete kogumisvahendid peavad igal juhul asuma avalikes kohtades (parkides, ühissõidukite peatumiskohtades, ühiskondlike hoonete, sealhulgas vallamaja, kultuuri- ja haridusasutuste, kaupluste, toitlustusäride ja muude taoliste välisuste juures) ning avalikel üritustel. V. JÄÄTMETE KÕRVALDAMINE 10. Kinnistu (krundi) piires on lubatud järgmiste jäätmete kõrvaldamine: 10.1. köögivilja- ja aiapidamisjäätmed ning ökoloogiliste kuivkäimlate jääkmaterjal, mida võib komposteerida järgmistel tingimustel: 10.1.1. kompost peab olema paigutatud selliselt, et see ei põhjustaks ohtu keskkonnale ega inimese tervisele; 10.1.2. komposteerimiskoha kaugus salv- või puurkaevust ei tohi olla väiksem kehtestatud normidest; 10.1.3. komposteerimiskoht ei tohi asuda veekaitsevööndis; 10.1.4. komposteerimiskoht, mis paikneb kinnistu (krundi) piirile lähemal kui viis meetrit, tuleb kooskõlastada naabruses asuva kinnisasja omanikuga (krundi valdajaga); 10.2. kuivkäimla sisu, mida tohib hajaasustuses kaevata oma aiamaal maasse hilissügisel. Keelatud on käimla sisu laialilaotamine; 10.3. inertsed ehitusjäätmed, mida võib kasutada pinnase täitmiseks, kooskõlastades selle eelnevalt vallavalitsusega; 10.4. risu ja oksad, mida võib vaikse ja märja ilmaga ning kõiki tuleohutusnõudeid järgides ja naabreid mitte häirides oma kinnistu (krundi) piires põletada; 10.5. liimi, lakki, värvi ja immutusaineid mittesisaldavad puidujäätmed ning taaskasutamiseks kõlbmatu jääkpaber ja -papp, mida võib põletada küttesüsteemides; 10.6. sõnnik, mida tohib laotada sulanud maale. Säilitamisel peab sõnnik olema komposteeritud ning kaetud mulla või kilega. VI. JÄÄTMETE VEDAMINE 11. Nõuded jäätmeveol: 11.1. vältida tuleb ülemääraste kahjulike mõjutuste nagu müra ja hais teket; 11.2. jäätmeid tuleb vedada kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil, mis hoiab ära jäätmete sattumise keskkonda; 11.3. veo ohutusnõuete täitmise eest vastutab jäätmevedaja. VII. KORRALDATUD OLMEJÄÄTMEVEDU 12. Korraldatud olmejäätmevedu valla haldusterritooriumil korraldab vallavalitsus. Vallavalitsus võib jätta korraldatud olmejäätmeveo korraldamata haldusterritooriumi osades, kus: 12.1. jäätmetekitajate vähesuse, nende hajutatuse või veetavate jäätmete väikeste koguste tõttu oleks korraldatud olmejäätmevedu ülemäära kulukas; 12.2. korraldatud olmejäätmeveoks puudub keskkonna- ja tervisekaitseline vajadus. Vallavalitsus ei või korraldatud olmejäätmevedu jätta korraldamata valla tiheasustusaladel. 13. Olmejäätmete valdaja on kohustatud liituma korraldatud olmejäätmeveoga, sõlmides sellekohase lepingu vallavalitsusega või vallavalitsuse poolt valitud veoettevõtjaga. 14. Vallavalitsus võib korraldatud olmejäätmeveoga ühinemise kohustusest vabastada olmejäätmete valdaja, kes korraldab ise olmejäätmeteveo või käitluse. Selleks peab olmejäätmete valdaja esitama vallavalitsusele vastava taotluse, lisades sellele ärakirja vastavast veolepingust või muud dokumendid, mis tõendavad veo või käitluse korraldamist jäätmete valdaja enda poolt. Korraldatud olmejäätmeveoga ühinemise kohustusest vabastamine toimub vallavalitsuse korraldusega. 15. Vallavalitsus võib kindlaks määrata jäätmete kogumiskoha, kuhu tuleb korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud jäätmed nende edasise veo eesmärgil toimetada. Kui vallavalitsus ei ole seda teinud, määrab kinnisasjal (krundil) tekkinud jäätmete kogumiskoha kinnisasja omanik (krundi valdaja) või tema poolt volitatud isik. 16. Vallavalitsusel on õigus nõuda oma haldusterritooriumil asuva kinnisasja omanikult reaalkoormatisena perioodilisi rahalisi makseid vähemalt üks kord aastas või nimetatud maksetega võrdseks hinnatavat tegevust jäätmehoolduse korraldamiseks oma haldusterritooriumil. VIII. OHTLIKUD JÄÄTMED 17. Ohtlike jäätmete valdaja peab vältima ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega või muude ainete või asjadega. Juba segunenud jäätmed tuleb lahutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ning kui see on vajalik tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks. 18. Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, et vältida neist tulenevat ohtu tervisele ja keskkonnale, ning võimaldada nende hilisemat taaskasutamist või kõrvaldamist. 19. Ohtlikud jäätmed peab jäätmevaldaja andma käitlemiseks üle vastavat tegevusluba (käitluslitsentsi) omavale ettevõtjale. Ohtlikud jäätmed, mida Eestis ei käidelda, peab jäätmevaldaja säilitama oma territooriumil kooskõlastatult Harju Maavalitsuse keskkonnaosakonnaga. 20. Kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist valla haldusterritooriumil ja nende üleandmist jäätmekäitlejatele korraldab vallavalitsus. Ohtlike jäätmete kogumisvahendid tuleb paigutada Turba ja Riisipere alevikku. IX. ARVESTUS 21. Iga jäätmevaldaja peab olema piisaval määral teadlik tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast, päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ja neist tulenevast tervise- ja keskkonnaohust. Kõik jäätmeluba omavad isikud, samuti riikliku jäätmeregistri maakonna alamregistris registreeritud isikud ja ohtlike jäätmete tekitajad peavad pidama igakülgset arvestust nende tegevusega seotud jäätmete kohta. Ülalnimetatud arvestuse alg- ja koondandmeid peab säilitama vähemalt viie aasta jooksul. X. NÕUDED MUSTU JA TURBA PRÜGILA KASUTAMISELE 22. Valla haldusterritooriumil on lubatud jäätmeid ladustada olemasolevates prügilates Mustu külas ja Turba alevikus kuni nende sulgemiseni keskkonnaministri poolt kehtestatud korras ja nõuetekohaste jäätmekäitluskohtade kindlaksmääramiseni valla jäätmekavas, mis koostatakse maakonna jäätmekavast juhindudes. 23. Prügilasse ei tohi ladustada: 23.1. vedeljäätmeid; 23.2. plahvatus- ja tuleohtlikke, samuti isesüttivaid, radioaktiivseid ja sööbivaid jäätmeid; 23.3. nakkusttekitavaid jäätmeid, sealhulgas loomakorjuseid; 23.4. keemilisi aineid, mille mõju inimtervisele või keskkonnale ei ole teada; 23.5. terveid ja peenestatud autorehve; 23.6. jäätmeid, mille päritolu ja koostist ei suudeta tuvastada. 24. Prügilas tagab korra vallavalitsuse poolt määratud prügila haldaja. Prügila haldaja on kohustatud: 24.1. tagama, et jäätmeid ladustataks prügilas ainult selleks ettenähtud kohas; 24.2. tagama, et juurdepääsutee jäätmete ladustamiseks ettenähtud kohale oleks vaba nii jäätmetest kui ka talvisel ajal lumest; 24.3. tagama, et prügilasse ei ladustataks käesoleva eeskirja punktis 23 loetletud jäätmeid; 24.4. pidama arvestust saabunud jäätmekoguste üle detailsusega, mis võimaldab aastaaruande koostamist ja saastetasu kalkuleerimist. XI. JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 25. Käesoleva jäätmehoolduseeskirja täitmist kontrollivad keskkonna- ja tervisekaitseorganite töötajad ja Nissi Vallavolikogu poolt määratud ametiisikud keskkonnajärelevalve seaduse ja valla põhimääruse alusel. 26. Käesoleva eeskirjaga sätestatud nõuete rikkumise eest kannavad füüsilised isikud sõltuvalt rikkumise asjaoludest distsiplinaar-, kriminaal-, haldus- või tsiviilvastutust, juriidilised isikud haldus- või tsiviilvastutust. 27. Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab reostuse tekitaja või, kui reostuse tekitajat pole võimalik kindlaks teha, siis reostatud kinnisasja omanik omal kulul keskkonnajärelevalveasutuse otsuse alusel. Reostuse tekitaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses. XII. EESKIRJA RAKENDAMINE 28. Käesoleva eeskirja punktis 20 sätestatut rakendatakse 1. aprillist 2000. a.