Alajõe Vallavolikogu — Alajõe valla arengukava aastateks 2004-2007 kinnitamine — KO, 65, 558

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 376, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 68, 407; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1,1; 4, 22; 23, 141; 88, 588) § 22 lõike 7, § 37 lõiked 1 ja 2 ja Alajõe valla põhimääruse (KO 2001, 29, 551) punkti 17.1.7 ja punkti 41, Alajõe vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada «Alajõe valla arengukava aastateks 2004–2007» vastavalt lisale. 2. Tühistada Alajõe Vallavolikogu 25. juuni 1997. a määrus nr 23 «Alajõe valla arengukontseptsiooni kinnitamine» 3. Määrus jõustub 1. veebruaril 2004. a. Volikogu esimees Sergei ASMUS Kinnitatud Alajõe Vallavolikogu 22. jaanuari 2004. a määrusega nr 1 ALAJÕE VALLA ARENGUKAVA 2004–2007 1. SISUKORD Käesoleva dokumendi eesmärgiks on Alajõe vallavalitsuse tegevussuundade kindlaksmääramine kohaliku elu juhtimisfunktsioonide efektiivsemaks täitmiseks. Dokumendi alusel koostatakse nimetatud ajavahemikul valla aastaeelarved ning viiakse ellu projekte. Arengukava on koostatud valla kohalike elanike kaasamisega, mis on kohaliku elu juhtimise protsessist elanike demokraatliku osavõtu näitajaks. Käesoleva dokumendi väljatöötamist juhtis konsultatsiooniteenuste osutamisega tegelev MTÜ Narva Ettevõtluse Arendusühing. Arengukava koostamise protsess oli jaotatud kolmeks põhietapiks. Esimesel etapil koguti kokku valla üldandmed ning viidi läbi esimene avatud seminar-kohtumine kohalike elanikega, millel märgiti ära antud kohalikus omavalitsuses olemasolevad probleemid. Teisel etapil eraldati ja struktureeriti märgitud probleemidest kõige tähtsamad ning nende alusel kujundati valla strateegiline nägemus, missioon, eesmärgid ja projektid. Kõik see esitati valla elanikele teisel seminar-kohtumisel, kus nad võisid teha omapoolseid parandusi. Kolmandal etapil, kasutades «Kohaliku omavalitsuse arengukava koostamise soovitusi» (Siseministeerium, 2002), koostasid konsultatsiooniorganisatsiooni spetsialistid käesoleva dokumendi. Alajõe valla arengukava koosneb järgmistest osadest: 1. Üldosa, milles on esitatud valla andmed, üldise olukorra analüüs. 2. Valla arengu nägemus ja strateegia lähimaks kümneks aastaks. 3. Nimekiri projektidest, mis on vaja realiseerida lähima kolme aasta jooksul. Valla arengu nägemus ja strateegia on koostatud dokumendi esimeses osas esitatud andmete alusel, samuti lähtudes valla kohalike elanike arvamuse küsitluse tulemusest, mis tehti antud dokumendi koostamise ajal. Valla nägemusest lähtuvad arengu strateegilised eesmärgid, mille saavutamine peab tagama ka valla nägemuse saavutamise 2015. aastaks. Püstitatud strateegiliste eesmärkide raames määratakse kindlaks projektid, mida on vaja realiseerida olukorra parandamiseks arengu prioriteetsetel aladel, samuti nende projektide realiseerimise järjekord. Projektide järjekord määratakse kindlaks nende loogilise seosega, nende realiseerimise vajaduse astmega, ning nende realiseerimise korral ka võimalusega kaasata või luua täiendavaid ressursse ja väärtusi, mis on kasulikud edasiste projektide realiseerimisel. Projektide nimekiri ning nende ligikaudsed eelarved on esitatud käesoleva dokumendi kolmandas osas. 2. OLUKORRA ANALÜÜS 2.1. Geograafiline asend Alajõe vald asub Ida-Viru maakonna lõunaosas ning tema pindala on 104 km 2. Ta laiub piki Peipsi järve rannikut Uuskülast kuni Narva jõe lähteni. Piki rannikut on metsaga kaetud liivaluited, mis põhjaosas muutuvad soiseks tasandikuks. Valla keskuseks on Alajõe küla, mis asub 44 km kaugusel Jõhvist (maakondlikust keskusest). Kompaktseteks asulateks vallas on külad: Uusküla, Katase, Alajõe, Karjamaa, Remniku, Smolnitsa ja Vasknarva. Osa vallast on Eesti-Vene riigipiiriks. Piir kulgeb vahetult mööda Narva jõge, mis saab alguse Peipsi järvest Vasknarva küla rajoonis, kus asub vastavatud ning kaasaegsetele nõuetele vastav piirivalvepunkt. Piiriäärne asukoht ning Euroopa Liidu tulevase piiri staatuse fakt annavad täiendavaid eeliseid turismi arendamiseks valla territooriumil. 2.2. Elanikkond Viimaste aastate jooksul on demograafiline olukord vallas paranenud, mis on positiivne elutegevuse arenguks Alajõe valla territooriumil. DEMOGRAAFILINE TÖÖTURUSURVE INDEKS * Aasta Rahvaarv Rahvastik vanuses 5–14 Rahvastik vanuses 55–64 Demograafiline tööturusurve indeks 1989 293 10 76 0.13 2000 417 18 73 0.25 2001 403 21 67 0.31 2002 388 23 60 0.38 2000. a haldusjaotus. 1989. ja 2000. aasta rahvaloenduse andmed, 2001. ja 2002. aasta andmed on arvutatud 2000. aasta rahvaloenduse täpsustatud andmete ning rahvastikusündmuste alusel. Allikas: Eesti Statistikaamet, 2003 Vaatamata sellele on vaja märkida, et tööturusurve indeksi 0,38 näitaja on väga madal ja peaaegu kolm korda väiksem Ida-Virumaa näitajast (1,13). Seepärast on vajalik luua soodsamad tingimused noorte perede elama asumiseks valla territooriumile. * Demograafiline tööturusurve indeks võimaldab hinnata rahvastiku vanusstruktuuri tasakaalustatust ja piirkondade demograafilist taastootmispotentsiaali 2.3. Elukeskkond Üheks tähtsamaks valla probleemiks elukeskkonna valdkonnas on prügi kogumise ja äravedamise tõhusa süsteemi puudumine. Prügi rikub märkimisväärselt valla territooriumi looduslikku köitvust, mis on turismi arengu peamiseks ressursiks. Teiseks elukeskkonna tähtsaks probleemiks on joogivee madal kvaliteet, mis on kaasaaegse veepuhastus-, veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemi puudumise tagajärg. 2.4. Sotsiaalsfäär Kohaliku omavalitsuse poolt valla puudustkannatavatele elanikele osutatavat sotsiaaltoetuse süsteemi kontrollib vallavolikogu sotsiaalkomisjon. Dokumendi kirjutamise hetkel makstakse peale riiklikku sotsiaaltoetust kohalikust eelarvest pensionäridele hüvitist ravimite kompenseerimiseks kuni 250 krooni aastas, puudustkannatavatele makstakse toetust 250 krooni aastas. Üksikutele pensionäridele, kellel puudub mets, hüvitatakse kulutused küttepuude ostmiseks kuni 500 krooni aastas. Pensionäridele ja invaliididele makstakse jõulutoetust 100 krooni ning 100 krooni kaupa juubelite puhul alates 65. eluaastast. Esimesse klassi minevatele õpilastele ning koolilõpetajatele makstakse ühekordset toetust 350 krooni ulatuses. Põhikooli õpilastele tasutakse toitlustamine koolis. Toetus lapse sünni puhul vallaeelarvest moodustab 1500 krooni, 1000 krooni väljastatakse sugulastele matuste läbiviimiseks hüvitisena lähedase inimese surma korral. Uusaastakingitusteks eraldab vald igale lapsele 70 krooni. Gümnaasiumi õpilastele tasutakse bussisõit Jõhvi kooli. Alajõel on arsti vastuvõtu kabinet, arst võtab vastu üks kord nädalas. Ruum, kus asub arstikabinet, ei vasta raviasutustele esitatavatele normidele, seepärast on vajalik seadmetega varustada uus kabinet või viia nõuetega vastavusse olemasolev. 2.5. Haridus ja vaba aja veetmine 2003. a 1. septembri seisuga on valla koolilaste arv väiksem kui 30, seepärast pole oma õppeasutuse loomine otstarbekas. Alajõe kohalik omavalitsus organiseerib enda arvelt koolilaste regulaarse kohaletoimetamise Iisaku ja Lohusuu koolidesse. Vaba aja veetmise organiseeritud kohaks on Rahvamaja, kus toimub regulaarselt laste loominguringi töö. Samas hoones asub valla raamatukogu, mille teenuseid kasutavad mitte ainult valla elanikud, vaid ka külalised. Üheks vaba aja organiseerimise probleemiks on asjaolu, et Rahvamaja on (õigusvastaselt võõrandatud) kiriku omand ning seaduse kohaselt kuulub tagastamisele. Seoses sellega tekib lähemal ajal vajadus Rahvamaja uue asukoha leidmiseks. Selle probleemi lahendamine on pandud käesolevasse arengukavva, kuna Rahvamaja peab mängima tähtsat rolli valla elanike ning külaliste vaba aja organiseerimises ning suhtlemises. 2.6. Tehniline infrastruktuur Üheks kõige tähtsamaks valla probleemiks tehnilise infrastruktuuri osas on teede halb seisund. Teede üldine pikkus on 49,4 km, kohalike omavalitsuse omanduses on 5,31 km, milles ainult 0,31 km on kattega. See probleem pidurdab oluliselt valla arengut, kuid selle lahendamiseks on vaja kulutada oluliselt vahendeid, mida käesoleval ajal vallal ei ole. Seepärast planeeritakse teede probleem lahendada pärast projektide elluviimist, mis on orienteeritud valla eelarve suurendamisele ning tee infrastruktuuri loomisele (märgid, viidad, kaardid, majade numeratsiooni ja tänavate nimetuste süsteem). Tähtsuselt järgmine probleem tehnilise infrastruktuuri osas on väikesadamate arengu madal tase Vasknarvas ja Alajõel. Selle probleemi lahendamiseks on vaja kindlaks määrata sadamate ametlik staatus ning saada sadamapassid. Järgmisel etapil on vaja luua minimaalsed tehnilised võimalused nende sadamate kasutamiseks turismi väikelaevade poolt (faarvaater, pontoonid, randumine, valvesüsteem, elektrivarustus, joogivesi ja kanalisatsioon). Otstarbekas on luua tehnilised võimalused vahetus läheduses piirivalvekordonite hoonetest. Valla territooriumil on kättesaadav statsionaarne ja mobiilne telefoniside, kuid lähim avalik telefoniaparaat asub Iisakus. Iisakus asub ka lähim Interneti-punkt ning postkontoris on võimalus teha pangamakseid. Lähim pangaautomaat asub praegu Jõhvis. Pangaautomaatide ning Interneti juurdepääsu puudumine on valla elanike ja külaliste jaoks ebamugav. Peale selle on Interneti-punkt turismialase infrastruktuuri vajalik element, samuti võib see saada täiendavaks võimaluseks valla noore põlvkonna arendamiseks, seepärast on Interneti-punkti loomine antud dokumendi üheks prioriteetseks ülesandeks. 2.7. Majandus Üldine majanduslik olukord Alltoodud tabelist nähtub, et üle 25% valla elanikest saavad tulu töötasu näol, umbes 50% saavad pensioni, 8% saavad toetust ning vähem kui 4% saavad tulu ettevõtlusest (2000 a. andmete põhjal). Tuleb märkida, et pensionäride arv ületab peaaegu 2 korda Eesti valdade keskmist. RAHVASTIK, 31. märts 2000 (Sugu, Elukoht, Elatusallikas ning Elatusallika tähtsus) Elatusallikas kokku Palk, töötasu Ettevõtjatulu, tulu talupidamisest Omanditulu, sissetulek kapitalilt Pension Toetus, stipendium, abiraha Institutsiooni ülalpidamisel Mehed ja naised 417 108 16 0 202 35 5 Mehed 223 74 15 0 82 16 5 Naised 194 34 1 0 120 19 0 Allikas: Eesti Statistikaamet, 2003 Valla majanduse struktuur TÖÖTAV RAHVASTIK*, 31. märts 2000 (Sugu, Elukoht ning Tegevusala) Tegevusala kokku Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus Kalandus Mäetööstus Töötlev tööstus Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus Ehitus Mehed ja naised 105 2 47 4 12 0 1 Mehed 72 2 40 4 9 0 1 Naised 33 0 7 0 3 0 0 * Töötav rahvastik – 15-aastased ja vanemad ning teadmata vanusega. Andmed korrigeeritud 28. augustil 2003. a Allikas: Eesti Statistikaamet, 2003 Kalamajandus on põhitegevusalaks, kuna seal töötab peaaegu pool töötavast elanikkonnast (2000. a andmete põhjal). Sel põhjusel tuleb kalamajanduse säilitamine ja arendamine seada prioriteetsuunaks ettevõtluse alal. Vallas registreeritud ettevõtjad Peale valla territooriumil registreeritud firmade, tegutsevad Alajões veel mõned ettevõtjad teistest kohalikest omavalitsustest. Nende ettevõtjate põhitegevus on seotud turismi, kalapüügi ja kalatöötlusega. ÄRIREGISTRIS REGISTREERITUD ETTEVÕTJAD (Aasta, Haldusüksus ning Õiguslik vorm) Ettevõtjad kokku Füüsilisest isikust ettevõtja Tulundusühistu Täisühing Usaldusühing Osaühing Aktsiaselts 1999 8 1 0 0 0 6 1 2000** 10 1 0 0 0 8 1 2001 11 4 0 0 0 7 0 2002*** 14 6 0 0 0 8 0 aasta alguses Maa- ja linnakohtute registriosakondade keskandmebaasi andmed. * Vaata lisainfot. ** Andmed 2000. aasta kohta on antud 2002. aasta alguse seisuga ja seetõttu erinevad varemavaldatutest. *** Osaühingu ja aktsiaseltsi andmed uuendatud vea tõttu, 11.02.2003. a Allikas: Eesti Statistikaamet, 2003 Alajõe territooriumil registreeritud ettevõtjate arvu suurendamise dünaamikat võib jälgida ülaltoodud tabeli andmetele tuginedes. Need andmed näitavad vallas ettevõtluse aktiivsuse väikest, kuid siiski suurenemist, mis on positiivne moment ning mille mõju on vaja suurendada, luues täiendavaid võimalusi ettevõtluse arendamiseks, mis omakorda toob vallaeelarvesse kaasa laekumiste suurenemise. 2.8. Valla juhtimine Valla juhtimist teostavad kohaliku omavalitsuse organid KOKS ja teiste Eesti seaduste alusel. 2003 a. andmetel töötab Alajõe Vallavalitsuses 7 inimest: • vallavanem; • vallasekretär; • vanemraamatupidaja; • maakorraldaja; • vallaarst (osalise tööajaga); • sekretär-asjaajaja; • koristaja-kütja; • kunstiline juht ja tehniline töötaja Rahvamajas; • raamatukoguhoidja; • autojuht; • kalmistu heakorratöötaja. Kohaliku omavalitsuse töö kvaliteedi tõstmiseks on vaja kasutada vallavalitsuse töötajate võimalikke koolitusi ja kursusi. Vallavolikogu on 2002. a moodustanud järgmised alalised komisjonid: 1) revisjonikomisjon; 2) arengu- ja planeerimiskomisjon; 3) sotsiaal- ja kultuurikomisjon; 4) keskkonna- ja majanduskomisjon. 2.9. Investeeringud Kala looduslikud ressursid annavad võimaluse selle püügist tulu saamiseks, samuti võimaluse ettevõtluse arendamiseks kalapüügiturismi korraldamise teenuste osutamise alal. Investeeringute jaoks on olemas laialdased võimalused turismi ja puhkuse organiseerimise alal. Peipsi järv oma liivakallastega pakub turistidele maalilisi tingimusi puhkuseks. Ilmne eelis Soome lahe kaldal puhkamise ees on asjaolu, et suvel on järvevesi soojem kui merevesi. Peipsi järve kaldal asuvad puhkemajad, kuid pakutava teeninduse infrastruktuur ja tase ei ole veel saavutanud kvaliteetset taset, mis on üheks investeeringute võimalikuks suunaks. Kohaliku omavalitsuse ülesandeks on baasinfrastruktuuri tagamine selliste turistide majutusettevõtete nagu «puhkelaager» ja «puhkeküla» jaoks (mõisted vastavalt Majandusministri 20. veebruari 2001. a määrusele nr 9). Arengu ja investeeringute perspektiivid avanevad projekti SupportNet II Estonia realiseerimise raames, mis 2003. a lõpus sai toetuse Phare CBC programmi raames. Selle projekti eesmärgiks on väikesadamate infrastruktuuri parandamine ning piiriäärsete mereterritooriumite integratsioon Balti võrgustikku mereturismisadamate koostöö ning Balti mere regiooni kestva arengu alal. Projekt on suunatud Narva-Jõesuu ja Vasknarva jahisadamate rekonstrueerimiseks ning planeerib sadamate majanduslike võimaluste arendamist ning nende ühendamist rahvusvahelisse võrgustikku marketingi ning informatsiooni koostöö alal. Projektil on samuti lisaväärtus – riigi saarte, jõgede ning maismaa ühendamine mereturismi jaoks. Projekti realiseerimine on planeeritud 2004. a ning projekt koos valla kaasfinantseerimise prognoosiga on kantud planeeritavate projektide nimekirja dokumendi lõpposas. Järgmiseks sammuks peaks olema analoogse projekti kirjutamine ja realiseerimine sadama jaoks Alajõe külas. Sealjuures on vaja pöörata erilist tähelepanu naabervaldade ja Lõuna-Eesti kohalike omavalitsustega koopereerumisele. Põllumajanduse arendamise võimalused vallas on piiratud, kuna looduslikud niidud on ainult 8% valla maadel. Metsamassiivides, mis moodustavad umbes 70% valla territooriumist, on palju linde ning loomi, mis teeb valla köitvaks jahi organiseerimisel. Arvestades pealinna ning suurlinnade jõukate elanike huvi kasvu omandi soetamise vastu Peipsi järve kaldal, planeerib Alajõe kohalik omavalitsus kasutada seda tendentsi ning luua täiendavaid võimalusi investeeringute kaasamiseks erasektori ehitusse. Esimeseks sammuks selles suunas on kaldaäärsel alal asuvate maatükkide munitsipaliseerimine. Edaspidi on võimalik ehituse osaline finantseerimine vajaliku tehnilise infrastruktuuriga (teed, elektrivarustus, vesi ja kanalisatsioon). 2.10. Koostöö ja partnerid Alajõe valla koostöö Ida-Virumaa omavalitsustega on nõrgalt arenenud. Käesoleval hetkel realiseerub see valla osalemise kaudu MTÜ-s Ida-Virumaa Omavalitsuse Liit ning partnerluse kaudu Iisaku ja Lohusuu vallaga, aga ka Jõhvi ning Kohtla-Järve linnaga hariduse alal. Peale seda kuulub Alajõe vald Eesti Omavalitsuste Liitu. Eesti Riigimetsa Majandamise keskus (RMK) planeerib 2004. a organiseerida telkimisala Uuskülas ning järgmisel aastal Vasknarvas. Arvestades selliseid aspekte nagu turismi arendamine perspektiivis ning ühised ökoloogilised probleemid, siis on Alajõe vallal soovitav teha koostööd Peipsiäärsete kohalike omavalitsustega. Kasulik oleks ka koostöö MTÜ-ga Peipsi Koostöö Keskus, samuti Laagna deklaratsiooni allkirjastamine. Kohalike omavalitsustega koostöö kõige perspektiivsem vorm on ühisprojektide realiseerimine. Alajõe valla põhiline eesmärk on kogemuste saamine projektijuhtimise ja -realiseerimise osas. Esimeseks kogemuseks on Alajõe partnerlus Narva-Jõesuuga projekti SupportNet II Estonia realiseerimise raames. 2.11. Arengueelduste üldine hinnang Tuginedes Alajõe valla käesoleva olukorra kirjeldusele, võib väita, et valla territooriumil on olemas eeldused arenemiseks kalamajanduse ja turismi vallas. Sealjuures on kalamajanduse kitsaskohtadeks: kaasaegse infrastruktuuri puudumine; ettevalmistatud tööjõu puudumine; elanikkonna kõrge keskmine vanus. Turismi kitsaskohtadeks on: turismi infrastruktuuri arendamise madal tase; sadamate infrastruktuuri arendamise madal tase; turistide jaoks informatsiooni puudumine; turismitoodete väike arv; kvalifitseeritud tööjõu puudumine. Nimetatud sfäärides valla arengut soodustatavate väliste eelduste seas on vaja ära märkida turismi arengu prioriteeti Riiklikus arengukavas, samuti seda, et Ida-Virumaal ettevõtluse arengu kontseptsiooni kuni 2015 projektis on üheks eesmärgiks seatud «Peipsi põhjaranniku puhkealade infrastruktuuri rajamine ja puhkealade ettevalmistamine». Piiratud omavahendite tingimustes on arengu teostamiseks olemasolevate eelduste alusel vaja kasutada projektivahendeid ning esmajärjekorras teostada projekte, mille realiseerimine toob kaasa täiendavaid vahendeid ja investeeringuid. Seda momenti kasutati prioriteetsuse seadmiseks antud arengukava realiseerimise projektide nimekirjas, mis on esitatud dokumendi lõpposas. 3. VALLA ARENGU NÄGEMUS 2015. AASTAKS 3.1. Nägemus Alajõe vald on 2015. a omapärane ja köitev turismi jaoks ning arenenud kalandusega elukoht. Antud nägemus on soovitav olukord, mille saavutamise poole püüdleb kohalik omavalitsus käesolevat arengukava kasutades. 3.2. Missioon Kohaliku omavalitsuse missioon seisneb püüdluses tagada Alajõe valla territooriumil maksimaalselt võimalikud tingimused elanike mugavaks elamiseks, külaliste ja turistide viibimiseks, samuti kalamajanduse ala ettevõtete arendamiseks. 3.3. Valla juhtlause Juhtlause on omapärane kaubamärk valla eripära ning äratundmise tagamiseks ning seda kasutatakse kohaliku valla poolt oma tegevuse käigus ning kohalike ettevõtjate poolt valla ja enda teenuste populariseerimiseks. Juhtlause valimiseks planeeritakse korraldada avatud konkurss. Arengukava koostajate pakkumised – «Pakume enamat kui lihtsalt puhkekohta!» (viitab turismi arengu võimalustele) ning «Kuldkalake» (vapi järgi, mugav kasutada koos valla vapiga). 3.4. Strateegilised eesmärgid Määratakse kindlaks järgmised strateegilised eesmärgid kuni 2015. a, mille saavutamine lubab täita kohaliku omavalitsuse missiooni ning maksimaalselt läheneda arengu nägemuse saavutamiseni: Tingimuste loomine valla elanike mugavaks elamiseks ning võimaluste loomine nende arvu suurendamiseks. Soodsate tingimuste loomine turismi arendamiseks ning turistide köitmiseks. Soodsate tingimuste loomine kalapüügi toetamiseks ja arendamiseks. 3.5. Tegevusalad Tegevusalad määratakse kindlaks struktureeritud ja teatud suunitluse loomiseks strateegiliste eesmärkide saavutamise tegevuses. Igal alal tähistatakse üritused, milleks peavad olema realiseeritud vastavad projektid. 3.2.1. Infrastruktuuri kvaliteedi tõstmine • Teede ja juurdesõiduteede kvaliteedi tõstmine • Sadamate areng Vasknarvas ja Alajões • Vajaliku infrastruktuuri loomine kultuuri-spordiürituste regulaarseks pidamiseks • Külades tänavate valgustussüsteemi organiseerimine 3.2.2. Elutingimuste kvaliteedi tõstmine • Prügi kogumise ja äraveo organiseerimine • Tingimuste loomine arsti regulaarseteks vastuvõttudeks • Interneti-punkti loomine • Pangaautomaadi paigaldamine • Tingimuste loomine puhta joogivee saamiseks 3.2.3. Soodsate tingimuste loomine ettevõtluse arendamiseks • Soodsate tingimuste loomine turismi arendamiseks – Piki rannikut parkimiskohtade loomine ja heakorrastus – Infotahvlite ning asustatud kohtade kaartide ja teeviitade paigutamine valla külaliste ja turistide mugavaks orienteerumiseks • Kalakasvatusmajandite loomise projektide toetus • Valla potentsiaali tõstvate ning arengukava strateegiliste eesmärkide saavutamisele positiivselt mõjuvate erainvesteerimisprojektide toetus • Rahvaliku tööstuse arengule suunatud projektide toetus 3.2.4. Kohaliku omavalitsuse töö efektiivsuse tõstmine ning kohalike elanike kaasamine otsuste tegemise protsessi • Kohalike elanike informeerimine kohaliku omavalitsuse tegevusest • Vallavalitsuse töötajate koolitus nende kvalifikatsiooni tõstmise eesmärgil • Vallas registreerunud elanike arvu suurendamisele suunatud tegevus 4. REALISEERIMISE PLAAN KUNI 2007. a 4.1. Projektid, ajaline graafik, vastutajad, eelarved ning finantseerimisallikad Nr Projekt Ajaline graafik Vastutajad Eelarve Finantseerimisallikad 1 Valla juhtlause konkursi läbiviimine 2004 Vallavalitsus 1 000 krooni Vallaeelarve 2 Ühisprojekt «SupportNet II Estonia» Narva-Jõesuu ja Vasknarva jahisadamate rekonstrueerimise alal (projekt on juba saanud grandi). 2004 SA Narva Ärinõuandla Alajõe valla kaasfinantseerimine: 2 133 EURO (1 600 EURO rahaliselt, 533 EURO mitterahaliselt) Phare CBC 3 Infolehe väljaandmine informatsiooniga kohaliku omavalitsuse tegevuse kohta. 2004–2007 (vähemalt kaks korda aastas) Vallavalitsus 700 krooni Vallaeelarve 4 Projekt vallas registreerunud elanike arvu suurendamise kohta. 2004 Vallavalitsus 50 000 krooni Vallaeelarve, projektid (EAS) 5 Väljaku ehitamine kultuuri-spordiüritusteks ning müügikioski paigaldamise võimaldamiseks (Alajõel vallavalitsuse hoone juures). 2004 Vallavalitsus 270 000 krooni Vallaeelarve, projektid (EAS) 6 Turistide peatumiseks kahe väljaku (elektrifitseerimine ning veevarustus), üks Alajõe kõrval, teine – Vasknarvas, organiseerimise projektide toetus. 2004 Ettevõtjad Alajõe valla kaasfinantseerimine: 10 000 krooni Ärikapital, vallaeelarve 7 Parkimisplatside tähistamine piki Vasknarva-Uusküla teed ning nende kõrval prügi kogumiskonteinerite paigaldamine. 2004 Vallavalitsus 200 000 krooni Vallaeelarve, projektid (EAS) 8 Prügi äraveosüsteemi loomise projekt 2004 Vallavalitsus 40 000 krooni Vallaeelarve, projektid (KIK) 9 Randade ning kaldaäärsete territooriumite puhastuse projektide toetus (igal aastal). 2004–2007 Kohalikud initsiatiivgrupid 20 000 krooni Vallaeelarve, projektid (KIK) 10 Interneti-punkti loomine. 2004 Vallavalitsus 50 000 krooni Vallaeelarve, projektid (EAS) 11 Interneti lehekülje loomine või Ida-Virumaa koduleheküljel enda osa koostamine. 2004 Vallavalitsus 15 000 krooni Vallaeelarve, projektid (EAS) 12 Tingimuste loomine arsti alalisteks iganädalasteks vastuvõttudeks. 2005 Vallavalitsus 80 000 krooni Vallaeelarve, projektid (hasartmängumaksud) 13 Tänavate nimetuste ja majade numbrite kordategemine, infotahvlite koostamine ja paigaldamine koos asustatud kohtade kaartide ning teeviitadega (turismi infrastruktuuri objektide asukohtade äratoomisega). 2005 Vallavalitsus 300 000 krooni Vallaeelarve, projektid (EAS) 14 Väljaku ehitamine kultuuri-spordiüritusteks ning müügikioski paigaldamiseks (Vasknarvas kiriku juures). 2005 Vallavalitsus 270 000 krooni Vallaeelarve, projektid (EAS) 15 Tingimuste tagamine puhta joogivee saamiseks (projekti esimene etapp – arteesia puuraukude puurimine). 2005 Vallavalitsus 200 000 krooni Vallaeelarve, projektid (KIK) 16 Pangaautomaadi paigaldamine. 2006 Vallavalitsus 150 000 krooni Vallaeelarve, ettevõtjad, pank 17 Kohalike teede ja juurdesõiduteede regulaarne remont. 2004–2007 Vallavalitsus 20 000 krooni Vallaeelarve, projektid (EAS) 18 Alajõel vallakeskuse – rahvamaja ehitamine. 2006 Vallavalitsus 2 000 000 krooni Vallaeelarve, projektid (EAS) 4.2. Arengukava eelarve 2004. aasta KOV Välisfinantseerimine Kokku Kohalikud partnerid Välispartnerid Projekt 1 1 000 – – 1 000 krooni Projekt 2 (juba sai grandi) 33 400 – – 33 400 krooni Projekt 3 700 – – 700 krooni Projekt 4 10 000 – 40 000 50 000 krooni Projekt 5 50 000 20 000 200 000 270 000 krooni Projekt 6 10 000 90 000 – 100 000 krooni Projekt 7 50 000 – 150 000 200 000 krooni Projekt 8 10 000 – 30 000 40 000 krooni Projekt 9 5 000 5 000 10 000 20 000 krooni Projekt 10 10 000 – 40 000 50 000 krooni Projekt 11 15 000 – – 15 000 krooni Projekt 17 20 000 – – 20 000 krooni Kokku 215 100 115 000 470 000 800 100 krooni 2005 aasta KOV Välisfinantseerimine Kokku Kohalikud partnerid Välispartnerid Projekt 3 700 – – 700 krooni Projekt 9 5 000 5 000 10 000 20 000 krooni Projekt 12 20 000 – 60 000 80 000 krooni Projekt 13 80 000 20 000 200 000 300 000 krooni Projekt 14 50 000 20 000 200 000 270 000 krooni Projekt 15 80 000 – 120 000 200 000 krooni Projekt 17 20 000 – – 20 000 krooni Kokku 255 700 45 000 590 000 890 700 krooni 2006 aasta KOV Välisfinantseerimine Kokku Kohalikud partnerid Välispartnerid Projekt 3 700 – – 700 krooni Projekt 9 5 000 5 000 10 000 20 000 krooni Projekt 16 40 000 – 110 000 150 000 krooni Projekt 17 20 000 – – 20 000 krooni Projekt 18 400 000 – 1 600 000 2 000 000 krooni Kokku 465 700 5 000 1 720 000 2 190 700 krooni 4.3. Projektide (kaas)finantseerimise tagamiseks vahendite leidmise meetodid Arengukava projektide finantseerimine on ette nähtud riiklikest, regionaalsetest ja rahvusvahelistest finantsallikatest, samuti valla eelarvest. Valla eelarvest finantseerimine toimub juhul kui puudub võimalus vahendite saamiseks teistest allikatest. Finantseerimise välisallikate olemasolul vaadeldakse vallaeelarve vahendeid kui nõutavat kaasfinantseerimist projektides ning nende maht määratakse kindlaks finantseerimise välisallikate tingimustega. Projektide (kaas) finantseerimise tagamiseks vajalike rahaliste vahendite leidmiseks tehakse ettepanek: Viia sisse turistide jaoks tasu valla territooriumil parkimise eest (planeeritav eelarve suurenemine – 100 000 krooni aastas); Tagada müügimaksu kogumine (planeeritav eelarve suurenemine – 200 000 krooni aastas); Suurendada maamaksu (planeeritav eelarve suurenemine – 50 000 krooni aastas). Pakutavate meetodite kasutamisel tuleb tingimata teha tööd isikute, kelle kulud suurenevad, informeerimise osas. On vajalik selgitada vahendite kogumise põhjuseid ja eesmärke, mille saavutamiseks kulutatakse kogutud raha. Alajõe valla kohalikul omavalitsusel puudub krediidivõlgnevus, mis annab talle võimaluse laenude vormistamiseks ning vahendite kasutamiseks projektide realiseerimisel. Vastavalt Eelarveseadusele võib krediidisumma olla kuni 450 000 krooni. Sel viisil on vallaeelarve tuluosa suurenemise olemasolev potentsiaal kuni 800 000 krooni. Antud näitaja on peaaegu kolm korda suurem kui 2004. a planeeritud projekti realiseerimise vajadused välisfinantseerimise saamise tingimusel.