Rapla Vallavolikogu — Rapla lasteaedade arengukavade kinnitamine — KO, 65, 561

Võttes aluseks koolieelse lasteasutuse seaduse (RT I 1999, 27, 387; 2000, 54, 349; 95, 611; 2001, 75, 454; 2002, 61, 375; 90, 521; 2003, 18, 99; 75, 496) paragrahvi 91, Rapla Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Rapla Lasteaia «Naksitrallid» ja Rapla Erilasteaia «Pääsupesa» arengukavad (juurde lisatud). 2. Määrus jõustub 29. detsembril 2003. a. Volikogu esimees Jüri VÕIGEMAST Kinnitatud Rapla Vallavolikogu 18. detsembri 2003. a määrusega nr 49 RAPLA LASTEAIA «NAKSITRALLID» ARENGUKAVA Lasteaed Naksitrallid Võsa 24 79514 Rapla tel 48 96 002; 48 96 253 naksitrallid@hot.ee SISSEJUHATUS Rapla Lasteaed Naksitrallid arengukava on dokument, mis Rapla valla arengukavast ja hetkeseisust lähtuvalt püüab sõnastada need eesmärgid ja sammud, mis lähitulevikus (kolme aasta) jooksul tuleb ette võtta, et tagada lasteaiale ühiskonna muutumisega kaasas käiv areng. OLUKORRA KIRJELDUS 1. Ajalugu Rapla Lasteaed Naksitrallid, tollal Rapla lastepäevakodu nr 4 Naksitrallid, avati 17. märtsil 1986. a. Esialgu töötas maja kahe sõimerühmaga, 18.08.86 alustas tööd ka I aiarühm. Alates 1. septembrist 1986 võttis lapsi vastu viis rühma: kaks sõimeealistele ja kolm aiaealistele lastele. Lapsi oli 75. Aastaid töötas lasteaias 6-aastaste klass ning 1992–1994 ööpäevarühm, mis teenindas kogu maakonna lapsi. Kuna vahepealsetel aastatel ei jätkunud lapsi, et hoida töös kõik rühmad, siis jagati lasteaia ruume RA-SAT-i ja Turvakoduga. 2. Lasteaia struktuur ja komplekteerimine Lasteaed Naksitrallid on kuuerühmaline lasteasutus, mõeldud kuni 7-aastastele lastele. Plaaniline kohtade arv kinnitatakse iga õppeaasta alguses. Lasteaias töötavad sõimerühmad, liitrühmad, vajadusel moodustatakse sobitusrühm. Iga rühma käsutuses on kaks rühmaruumi. Lapsi on nimekirjas 104, neist mujalt omavalitsustest on kolm last. Lasteaed on avatud 10,5 t, valverühm 12 t. Laste kohalolek viimasel kuuel kuul on 75%. Lasteaia teeninduspiirkonnaks on kogu Rapla linn. Laste sündivus Rapla linnas on aastatel 1999–2001 vähenenud 39%. Hetkel ei ole see mõjutanud laste arvu lasteaias. Prognoositav kooliminejate arv nimekirjade põhjal on 2004. a 25 last; 2005. a 25 last. Viimastel aastatel on suurenenud vajadus kohtade järele sõimerühmas. Vanemad soovivad lapsi järjest nooremalt lasteaeda panna. 2003 / 2004 õ - a. okt. seisuga on laste arv vanuse kaupa: 1-a 5 last 2-a 15 last 3-a 21 last 4-a 11 last 5-a 27 last 6-a 25 last 3. Lastevanemate osa eelarve kujunemisel Lastevanemate poolt kaetava osa suuruse kinnitab volikogu. Lastevanemate osalustasu õppekuludeks on hetkel 125 krooni kuus, mida makstakse 12 kuud aastas, välja arvatud juhud lapse puudumisel üks kuu või kauem kestnud haiguse korral arstitõendi alusel või lasteasutuse sulgemisel pikemaks ajaks kui üks kuu. Peale selle tasuvad lapsevanemad toiduraha (18 krooni päev). 4. Lasteaia õppekorraldus Lasteaial on välja töötatud oma õppekava, kohaliku omavalitsuse poolt kinnitatud põhimäärus, hoolekogu põhimäärus, kodukord, laste lasteaeda vastuvõtmise ja sealt mahaarvamise kord. Lasteaias töötavad lauluring (tasuline) ja kristliku kasvatuse ring. 5. Lasteaia personal Lasteaias Naksitrallid on 28 töötajat, neist 16 pedagoogi. Kvalifikatsiooninõuetele vastavad kõik õpetajad ja juhtkond. Kõik pedagoogid, v.a üks, on atesteeritud vastavalt haridusministri 21. märtsi 2000. a määrusele nr 9. Täienduskoolitusel on osalenud kõik töötajad vastavalt plaanile. Täienduskoolituse plaan koostatakse igal õppeaastal üldtööplaani osana. Vanuseliselt on kaader tasakaalus. EELTÖÖ ARENGUKAVA KOOSTAMISEKS. Alates 1999. a on regulaarselt küsitletud lasteaia töötajaid, lapsevanemaid, tehtud SWOT analüüs. Seoses Tervist Edendava Lasteaia projektiga tehti veel täiendav 18 valdkonna analüüs kogu personali ja lastevanemate osavõtul. Kogu selle tehtud töö põhjal saab välja tuua meie lasteaia tööd soodustavad ja takistavad tegurid. HETKESEIS Tugevused 1. Arenemis- ja organiseerimisvõimeline, vanuseliselt tasakaalus kollektiiv, pidevalt arenev meeskonnatöö. 2. Väärtustatakse rahvuskultuuri traditsioone. 3. Piirkonna ainuke lasteaed, looduslikult hea keskkond. 4. Pidevalt hoolitsetakse laste kasvukeskkonna parandamise eest. 5. Õppe-kasvatustöö planeerimine on süsteemne ja läbimõeldud. 6. Hoolitsetakse nii lasteaiaõpetajate kui laste silmaringi avardamise eest, korraldades mitmesuguseid ühiseid väljasõite. 7. Pidevalt on täiustatud lasteaia infosüsteemi nii majasiseselt kui lastevanemate teavitamiseks. 8. Kõik soovijad on saanud lasteaiakohad. 9. Kool on lähedal. 10. Pidevalt areneb koostöö teiste lasteaedadega, kooli ja üldsusega. 11. Tasakaalustatud ja mitmekesine toit. 12. Ollakse huvitatud enesetäiendamisest, võimaluste piires kasutatakse ära kõik koolitusvõimalused. Probleemid 1. Maja amortisatsioon, liiga aeglane remont (välisfassaad, tualettruumid, valgustus jne.) ja sisseseade vananemine. 2. Mööbli olukorra pidev halvenemine. 3. Kaasaegsete tehniliste vahendite vähesus 4. Õuealal on vahendid ühekülgse kasutusvõimalusega, puudub korralik liumägi. 5. Mänguväljaku alal on teede asfaltkate konarlik ja vajunud. 6. Vandalism lasteaia õuealal. MOTO Igal lapsel oma kodu, Naksitrall on päevakodu. Siin on lapsi palju koos, õppimis- ja mänguhoos. MISSIOON Elus toimetuleva, tervist ja tervislikke eluviise väärtustava, loova, eetilise, eneseanalüüsiva, elukestvalt õppiva inimese kujunemiseks soodsate tingimuste loomine. VISIOON Ümbruskonna peredele kvaliteetset teenust pakkuv pidevalt arenev, lapsesõbralik ja rahvuslikele traditsioonidele toetuv lasteaed. ARENGUPRIORITEEDID 2003–2006 1. Lasteaed Naksitrallid kui tervist edendav lasteaed 2. Ümbritseva keskkonna eeliste kasutamine laste igakülgsel arendamisel. Looduskasvatus. 3. Laste mängukeskkonna arendamine. Laste mängu suunamine ja jälgimine. EESMÄRGID 1. Jätkata laste kasvukeskkonna kujundamist ja laste igakülgseks arenguks vajalike tingimuste loomist. 2. Jätkata meeskonnatööd ühiste eesmärkide nimel. Tõsta oma professionaalsust pideva enesetäiendamisega. 3. Tagada lasteaias soodne töökeskkond. 4. TEL võrgustikus osalemine. 5. Töötada selle nimel, et oleks tagatud lastevanemate rahulolu. 6. Jätkata koostööd teiste Rapla lasteaedadega, kooliga ja üldsusega. ARENGUSTRATEEGIAD AASTANI 2006 1. Töötada selle nimel, et pakkuda ümbruskonna peredele kvaliteetset teenust. 2. Taotleda võimalusi lasteaia hoone järk- järguliseks renoveerimiseks ja õueala remondiks. 2.1. Akende järk-järguline vahetus 2.2. Üldruumide sanitaarremont 2.3. Tualettruumide renoveerimine 2.4. Fassaadi remont 3. Laste mööbli (lauad, toolid, voodid ) järk-järguline vahetus. 4. Infotehnoloogia täiendamine JUHTIMISE JA HARIDUSALASE TÖÖ TEGEVUSKAVA 2003–2006 Valdkond Tegevus Planeeritav teostusaeg Vastutaja / partnerid Juhtimine Lasteaia sise- ja enesehindamissüsteemi täiustamine ja juurutamine. Kõigi tasandite hindamiskriteeriumide väljatöötamine 2003/ 2004, jätkuv juhataja; juhataja asetäitja õppekasvatustöö alal Lasteaia struktuuri muutmine (sõimerühmad, liitrühmad, vajadusel sobitusrühm) 2003 juhataja Lastevanemate soovidest lähtuvalt uute hoiuvõimaluste loomine (ööpäevarühm, erivajadustega laste rühm, päevahoid, beebirühm, mängurühm koos lastevanemate nõustamisega) vajadusel juhataja Töötajate tunnustamise süsteemi väljatöötamine. Tulemusliku töö kriteeriumide määratlemine. Tunnustamise võimaluste määratlemine. 2003/2004, jätkuv juhataja, juhataja asetäitja Personalitöö, personalikoolitus Arenguvestluste süsteemi loomine 2003/2004, jätkuv juhataja, juhataja asetäitja Töötajate koolitusvajaduste väljaselgitamine, koolitusplaani koostamine ja koolitusele suunamine Pidev juhataja, juhataja asetäitja Koolituse tagasiside süsteemi loomine 2003/2004, jätkuv juhataja, juhataja asetäitja Kõigi pedagoogide arvutialase koolituse tagamine 2003–2005 juhataja Atesteerida õpetaja Piia Hein 2003 juhataja Atesteerida vähemalt 3 vanemõpetajat 2004–2006 juhataja, juhataja asetäitja, õpetajad Õppe- ja kasvatustöö Jätkata õppekava arendustööd. Õppekava analüüsimine ja täiendamine. Pidev juhataja asetäitja Jätkata tööd tervist edendava lasteaia võrgustikus Pidev juhataja asetäitja Mäng ja õppimine looduses. Loodusraja õpimappide koostamine. alustada 2003, jätkuv juhataja asetäitja, õpetajad, lapsevanemad Laste mäng, selle suunamine ja kaudne juhtimine. Mängu analüüsimine. 2004–2005 juhataja asetäitja, õpetajad Õppevara ja metoodilise materjali täiendamine Pidev juhataja asetäitja Laste arengu hindamine Laste arengu hindamise süsteemi täiustamine. Kokkuvõtete tegemine. 2003/2004, jätkuv juhataja asetäitja, õpetajad Töö lapse kasvumapiga 2002/2003, jätkuv õpetajad Arenguvestlused lapsevanemaga 2004, jätkuv juhataja asetäitja, õpetajad Koostöö Lastevanemate kaasamine õppe-kasvatustöösse ja lapse arengu hindamise süsteemi 2003, pidev juhataja asetäitja, õpetajad Lastevanematele koolituse korraldamine 2003, vähemalt 1 x aastas juhataja, juhataja asetäitja Hoolekogu kaasamine lasteaia arendustöösse. Hoolekogu liikmete koolitus. 2003, jätkuv juhataja, juhataja asetäitja Koostöö kooliga 2003, jätkuv juhataja asetäitja Koostöö teiste lasteaedadega, ühisprojektide ja ühisürituste korraldamine 2003, jätkuv juhataja asetäitja Laste ürituste ja sisulise töö projektide koostamine erinevatesse fondidesse vastavalt võimalusele juhataja asetäitja Lasteaia tegevuse avalikustamine (meedia, lahtised tegevused jne) Pidev juhataja, juhataja asetäitja, õpetajad Tulemus 1. Toimub pidev asutuse areng, iga töötaja areng ja suureneb töötajate motiveeritus. 2. Lasteaia juhtkonnal on ülevaade töötajate tööalastest saavutustest. 3. Lasteaias on kujunenud ühised arusaamad ja traditsioonid. 4. Koolitatud ja kvalifikatsioonile vastav kollektiiv. 5. Õppekava areng on pidev ja järjekindel. 6. Õppe-kasvatustöös arvestatakse laste individuaalset arengut. 7. Paranenud on lapse õpi- ja mängukeskkond. 8. Lapsevanematele on loodud võimalus mõjutada lapse kasvatus- ja õppetegevust lasteaias. 9. Vanematele on tagatud võimalus saada kogu neid huvitav info oma lapse ja lasteaia kohta. 10. Hoolekogu osaleb aktiivselt lasteaia probleemide lahendamisel. 11. Lasteaed on tuntud kui pidevalt arenev ja omanäoline lasteaed. LASTEAED NAKSITRALLID KUI TERVIST EDENDAV LASTEAED Arengulised eesmärgid 1. Hoida ja tugevdada lapse tervist ning soodustada tema emotsionaalset, kõlbelist, sotsiaalset, vaimset ja kehalist arengut. 2. Väärtustada tervist, kujundada tervislikke harjumusi ja mõtteviisi terve olemisest. 3. Laste füüsilise sise- ja väliskeskkonna kvaliteedi parandamine. 4. Tagada lastele lasteaias oleku ajaks vaimne, sotsiaalne ja emotsionaalne heaolu. 5. Tagada personalile tööd soodustav sisekeskkond. Lähieesmärgid I. Laste kehaline aktiivsus 1. Toetada ja arendada läbi mitmekülgse tegevuse laste loomulikku kehalist aktiivsust. 2. Aktiivse liikumise läbi ennetada rühihäirete, lampjalgsuse ja teiste skeletisüsteemi haiguste teket. 3. Analüüsida laste motoorika arengut. 4. Tugevdada lasteaia ja pere vahelist koostööd. 5. Korraldada koostöös teiste lasteaedadega üritusi, teadvustada oma tegevust väljapoole lasteaeda. Tegevusplaan Tegevus Läbiviija Aeg Lastele eakohase süstemaatilise liikumistegevuse läbiviimine Liikumisõpetaja pidev Ujumisõpetuse läbiviimise organiseerimine 6–7-a lastele Kellukese lasteaias Liikumisõpetaja sept.–aprill Talviste sportlike ürituste läbiviimine (2–7-a lapsed) • talvetrall • vastlapäev Liikumisõpetaja, õpetajad koostöös lastevanematega igal aastal Ühismatk «Tere, kevad (3–7-a lapsed) Liikumisõpetaja, õpetajad aprill 2004 Laste motoorika arengu hindamine ja analüüs Liikumisõpetaja koostöös õpetajatega nov.–dets. aprill–mai Suure võimlemismati muretsemine saali juhataja asetäitja 2003 Varbseina muretsemine saali juhataja asetäitja 2003 Ülelinnalisel lasteaedade spordipäeval osalemine Liikumisõpetaja 2003, 2004, 2005 Lasteaia liikumispidu Artikkel ajalehte Nädaline. Liikumisõpetaja, muusikaõpetaja koostöös kogu personaliga ja lapsevanematega ning kultuurikeskusega mai 2004 Sügismatk (3–7-aastased lapsed ) Liikumisõpetaja koostöös õpetajatega igal sügisel Ülelinnalise lasteaedade orienteerumismängu korraldamine ja läbiviimine, sellest ajakirjanduses üldsuse teavitamine koostöö teiste lasteaedade, spordinõukogu ja omavalitsusega sept.–okt. 2004, jätkuv Lastevanemate koolitus: Liikumisaktiivsuse tõstmine laste igapäevaelus. Kokkuvõte motoorika arengu analüüsist. juhataja asetäitja, liikumisõpetaja aprill 2004 Perespordipäev. Näitliku õue liikumistegevuse läbiviimine koos laste ja vanematega. Liikumisõpetaja, juhataja asetäitja 2004 Rahvastepalli õpetamine Liikumisõpetaja 2004, 2005, 2006 Ülelinnalise lasteaedade 6-7 a. laste rahvastepalli võistluste läbiviimine koostöö teiste lasteaedade, RVG ja spordinõukoguga 2004, 2005, 2006 Tulemuslikkuse kriteeriumid Õpetajad pööravad suuremat tähelepanu laste liikumisvajaduse rahuldamisele. Lapsed tunnevad rõõmu aktiivsest kehalisest tegevusest. Tõusnud on lastevanemate teadlikkus lapse kehalisest aktiivsusest. Motoorse arengu analüüsi tulemusi kasutatakse õppekava arendustöös. Huvitavad ettevõtmised leiavad kajastamist meedias. II. Tervisekasvatus kui osa alusharidusest. Haiguste ja vigastuste ennetamine 1. Kujundada lastes tervislikke harjumusi, väärtustada tervist. 2. Analüüsida haigestumisi. 3. Õpetada lapsi käituma ohusituatsioonis. 4. Muuta laste sise- ja väliskeskkond ohutumaks. Tegevusplaan Tegevus Läbiviija Aeg Tervisekasvatuse ainekava sisuline analüüs ja vastavusse viimine lasteaia õppekava teemadega juhataja asetäitja koostöös med. õe ja õpetajatega jaan. 2004 Laste regulaarne õuesviibimine. Laste õuetegevuste organiseerimise vaatlus ja analüüs. õpetajad, juhataja asetäitja koostöös med. õega. pidev Muusikateraapia läbiviimine muusikaõpetajaga pidev Programmi Otsi Otti läbiviimine 6–7-aastastele lastele liikumisõpetaja koostöös õpetajatega aprill–mai 2004 Med. õe suunamine lasteaia med.õdede koolitusele Juhataja 2004 Laste mänguväljaku asfaltteede remont Juhataja Laste haigestumiste analüüs med.õde mai 2004,2005, 2006 Õuevahenditele turvaaluste tegemine Juhataja Laste hammaste profülaktilise läbivaatuse organiseerimine med.õde koostöös hambaarstiga igal aastal Lastevanemate koolitus: Suuhügieen ja hammaste tervishoid. med.õde koostöös hambaarstiga oktoober 2004 Libisemisvastaste ribade paigutamine treppidele Juhataja Tulemuslikkuse kriteeriumid Tervisekasvatuse ainekava on integreeritult seotud lasteaia õppekava teiste ainekavadega. Paranenud on laste õuetegevuse organiseerimine. Lapsed saavad teadmisi toimetulekuks ohuolukorras. Kõigi laste hambad on profülaktiliselt läbi vaadatud. Lasteaia õueala on lastele ohutu. MAJANDUSTEGEVUS Tegevus 2004 2005 Kinnistu vormistamine Tuletõrje-signalisatsioonisüsteemi ja turvavalgustite paigaldamine (vastavalt päästeameti korduvatele ettekirjutustele) x Häiresüsteemi paigaldus x Soojussõlme remont x Infotehnoloogia täiendamine (arvuti, interneti püsiühendus) x Laste mänguväljaku renoveerimine (mänguvahendid, asfalt) x Üldruumide akende vahetus x Üldruumide sanitaarremont x Ühe rühma mööbli vahetus (laste toolid, lauad, voodid) x Juhataja kabineti töölaua muretsemine x II rühma ruumide san. remont x Koopiamasina muretsemine x Kiletamismasina muretsemine x Köögi sisseseade uuendamine x Ühe rühma laste mööbli vahetus (lauad, toolid x Videokaamera muretsemine x Välisfassaadi remont Tualettruumide renoveerimine ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD Arengukava täitmisele antakse hinnang iga õppeaasta viimasel laiendatud pedagoogilisel nõupidamisel ja hoolekogu koosolekul, kus vaadatakse üle arengukava põhisuundade ja valdkondade eesmärgid ning vajadusel tehakse muudatused, lisatakse tegevuskava veel üheks aastaks, mis esitatakse kohalikule omavalitsusele igal aastal 30. oktoobriks. Kinnitatud Rapla Vallavolikogu 18. detsembri 2003. a määrusega nr 49 RAPLA ERILASTEAED PÄÄSUPESA ARENGUKAVA 2003–2007 MOTO KÕIK LAPSED ON ISEMOODI, PÄÄSUPESA HOOLIB NEIST ÜHTEMOODI MISSIOON RAPLA VALLA ERILASTEAED PÄÄSUPESA ON ALUSHARIDUSE ASUTUS, KUS TEGELDAKSE KOOLIEELIKUTE KÕNE JA TUNNETUSPROTSESSIDE KORRIGEERIMISEGA NING TEENINDATAKSE ERIVAJADUSEGA LAPSI. PÄÄSUPESA ON VÄIKESE INIMESE JAOKS TURVALINE KESKKOND, KUS ARVESTATAKSE IGA LAPSE ERIPÄRA. SISSEJUHATUS Arengukava on koostatud lähtuvalt põhimõttest, et igal lapsel on õigus areneda vastavalt oma võimetele ja kohalikul omavalitsusel vastavalt koolieelse lasteasutuse seaduse §-le 14 on kohustus pakkuda oma piirkonnas elavatele erivajadusega lastele nende arengut toetavaid tingimusi. Kui tavalast on võimalik arendada ka kodus, siis erivajadusega laps vajab spetsialistide abi ja seda on võimalik saada Rapla erilasteaias Pääsupesa. Laste integreerimisega on vaja alustada võimalikult vara. Integreerimine tähendabki erivajaduste varajast väljaselgitamist, õigeaegset abi pakkumist ning laste sobitamist ühiskonda. Erilasteaias Pääsupesa on sellega tegeldud koostöös perearstide, eriarstide, sotsiaaltöötajate, psühholoogidega. Laste sündimus on viimaste aastate jooksul mõnevõrra langenud, kuid erivajadusega laste osakaal on jäänud samale tasemele ja isegi suhteliselt tõusnud. Erilasteaed Pääsupesa teeb koostööd Rapla Haiglaga, mis on kestnud alates 1997. a. Lasteaia ruumides toimub ambulatoorne kõneravi, mida finantseerib Rapla Haigekassa. See teenus on oluliseks eeltingimuseks laste erivajaduste väljaselgitamisel. Rapla Haigla viimase kolme aasta statistika näitab, et ambulatoorselt on logopeedi juures ühe õppeaasta jooksul käinud keskmiselt 110 last, nendest 90 koolieelikut. Nii on erilasteaeda sattunud eelnevalt uuritud ja nõustamiskomisjoni läbinud lapsed. Elementaarne erilasteaeda vastuvõtmise kord näeb ette, et kõik lapsed käivad enne nõustamiskomisjoni eriarstide juures, kes kannavad vastavad otsused lapse individuaalkaardile ning konfidentsiaalsed andmed säilitatakse edaspidi erilasteaias. Hea koostöö erivajadusega laste väljaselgitamisel on kujunenud ka teiste Rapla valla tavalasteaedadega: kõigil lasteaedadesse esmatulijatel on võimalus läbida eelnev kõneuuring. 17-aastane erilasteaed Pääsupesa kogemus näitab, et 95% koolieelikutest alustavad pärast abi saamist kooliteed tavaklassides. 3–5% erilasteaed Pääsupesa lõpetanutest on saanud võimaluse alustada oma kooliteed abi-, kodu- või eriõppevormis: tavakoolide ja erikooli juures. ERILASTEAED PÄÄSUPESA OLEMUS JA ERIPÄRA Erilasteaed Pääsupesa loodi 1985. a ning ta asub kohandatud kahekorruselises hoones Raplas aadressil Viljandi mnt 7. Erilasteaed Pääsupesa kuulub Rapla valla haridusvõrku, allub Rapla Vallavalitsusele ja arveldamine teiste omavalitsustega toimub keskmise kohatasu alusel. Erilasteaed Pääsupesa olulisemad dokumendid on: arengukava, põhimäärus, laste sisse- ja väljaarvamise kord, sisekorraeeskiri, tööohutuseeskiri, tuleohutuseeskiri, töölepingud, ametijuhendid, laste isikukaardid, õppekavad, rühmapäevikud. Erilasteaed teenindab vastavalt haridusministri 2. juuli 1999. a määrusele nr 33 kõiki Rapla valla territooriumil elavaid kõne- ja segatüüpi arenguhäiretega koolieelikuid ning vabade kohtade olemasolul pakub teenust kogu Rapla maakonnale. Lisaks kõnehäiretele esineb lastel närvisüsteemi-, koordinatsiooni-, lihastoonushäireid, Down’i sündroomi. Rühmades on nägemis- ja kuulmislangusega lapsi. Momendil on lasteaia nimekirjas kaks liitpuudega last ning ühele neist on kinnistatud tugiisik. Pääsupesa lasteaeda ei ole võimalik paigutada sügava vaimupuudega lapsi, sest selleks puuduvad tingimused. Lähim abisaamise võimalus asub Tallinnas. Erilasteaed Pääsupesa töötab 12-tunnise lahtioleku ajaga. Antud hetkel erilasteaial on kaks tasandusrühma: noorem rühm, kus on nimekirjas 14 last vanuses 3–5-a, ja vanem rühm, kus on nimekirjas 15 last vanuses 5–7-a. Rühmi teenindavad lasteaiaõpetajad, liikumisõpetajad, muusikaõpetaja, lasteaiaõpetaja abid ning muu abipersonal. Lisaks tavalasteaia personalile on rühmadele kinnistatud kaks logopeedi. Lasteaiaõpetajad ja juhataja on läbinud 160-tunnise eripedagoogika kursuse ja käesoleval hetkel on üks pedagoog alustanud vastavalt uuele kvalifikatsiooni nõudele lisaks 160-tunnise eripedagoogika koolitusega. Pääsupesas on järjepidevalt tegeldud laste nii vaimse kui füüsilise tervisega ning erilasteaed osaleb tervistedendavate lasteaedade projektis. Laste tervise parandamiseks teenindavad rühmi veel (töövõtulepingute alusel): meditsiiniõde, kes vastava litsentsi alusel teostab ühe õppeaasta jooksul umbes 2/3 lastest 20 protseduuri massaaži; ortopeed, kes teostab iga õppeaasta alguses läbivaatuse ning nõustab lapsevanemaid arstiabi saamise kohta; lastepsühhiaater, kelle juures on võimalus saada konsultatsiooni ning vajadusel ravi; psühholoogid, kes soovi korral teevad lastele raviteraapiat ning samuti nõustavad lapsevanemaid. Lapsevanematele on korraldatud eriarstide, logopeedide, psühholoogide loenguid. Õppetöö toimub põhiliselt alarühmade kaupa (3–7 last) või individuaalselt. Rühmadel on välja töötatud mitu õppekava varianti. Vanema rühma lapsed käivad (spordisaali puudumise tõttu) võimlemas Rapla Spordihoones ning ujumas (bussiga) lasteaed Kelluke basseinis. Lapsevanemate nõusolekul toimub kristlik tundekasvatus, mida korraldab vastava koolituse läbinud lasteaiajuhataja. Lapsevanematel on õigus külastada eelnevalt kokkulepitud ajal nii rühmaõpetajate kui logopeedide tegevusi ning saada teavet oma lapse arengu kohta. Erilasteaias Pääsupesa on juhendatud TÜ, TPÜ, TPedS, TMedK üliõpilasi eripedagoogika praktika alal. Erilasteaed Pääsupesa teeb koostööd erapolikliinikuga Praxis puudega koolieelikute rehabilitatsiooni osas teenuse osutamisel massaaži, kõneravi ja erinõustamise alal. Erilasteaial on kasutusel teisele korrusele ligipääsmatuse tõttu ainult hoone esimene korrus. Laste teenindamiseks on järgmised ruumid: avar köök koos abiruumiga, toiduladu, fuajee. Rühmaruumid koosnevad söögitoast, mängutoast (mis on samal ajal magamistuba lahtikäivate vooditega). Saalina kasutatakse vanema rühma mängutuba (kõige suurem ruum). Logopeedide kabinetid asuvad köetavatel rõdudel, mida kasutatakse ka massaažiruumina ning vajadusel rühmatöö tarbeks. Lasteaiahoone on 78 aastat vana, kuid hästi sobiv oma tingimuste poolest erivajadusega lastele: asub Rapla kesklinnas, omab head juurdepääsu transpordi suhtes, avarat mänguväljakut ning ahikütte tervislikke tingimusi. ERILASTEAED PÄÄSUPESA ÕPPE-KASVATUSTÖÖ JA TEGEVUSE PEAMISED ÜLESANDED 1. Korrigeerida laste kõnet ja soodustada tunnetusprotsesside arengut. 2. Õpetada lapsi tundma oma rahva traditsioone, kombeid ja anda esmaseid oskusi toimetulekuks elus ning toetada laste initsiatiivi. 3. Kujundada oskust mõtestada oma tegevust ja vastutada selle tagajärgede eest. 4. Valmistada ette lapsi kooliks, arvestades nende eripära ja individuaalsust ning vajadusel soovitada lapsevanemale koolitee alustamiseks tema lapsele sobiv õppevorm. 5. Nõustada ning koolitada lapsevanemaid ja oma teeninduspiirkonna tavalasteaedade õpetajaid eripedagoogilistes küsimustes. 6. Kaasata üldsust koostöös vastavate spetsialistide ning meediaga erivajadusega laste perede aktsepteerimisel. VISIOON 1. Erilasteaial Pääsupesa on täielikult renoveeritud hoone. 2. Erilasteaed Pääsupesa teenindab kõiki Rapla maakonna erivajadustega lapsi. Seoses teeninduspiirkonna laienemisega, töötab erilasteaed Pääsupesa juures kolmas rühm (vastavalt vajadusele arendus- või sobitus-), mis asub esimesel korrusel ja teisel korrusel vanem tasandusrühm. 3. Vajadusel on käivitatud ööpäevateenus. 4. Erilasteaias toimib eripedagoogiliste küsimuste nõustamiskeskus peredele, kus kasvavad erivajadusega lapsed, ja tavalasteaedade pedagoogidele. 5. Erilasteaed Pääsupesa on eripedagoogika praktikabaasiks TÜ, TPÜ, TPedS, TMedK üliõpilastele. 6. Erilasteaia Pääsupesa juures toimib puudega koolieelikute rehabilitatsiooni teenus. 7. Erilasteaed Pääsupesa pakub logopeedilist teenust Rapla valla tavalasteaedadele. 8. Erilasteaia pedagoogi palk on 15% kõrgem kui tavalasteaias. ERILASTEAED PÄÄSUPESA PERSONAL Alates 1.09.2003 Rapla Vallavalitsuse 25. augusti 2003. a korraldusega nr 297 on erilasteaed Pääsupesa koosseisud järgmised: Juhataja 1,0 (ametikoht sisaldab lasteaia muusikaõpetaja tööd) Logopeed 1,5 (miinimumkoosseisude järgi peab olema 2,0) Lasteaiaõpetaja 3,75 Lasteaiaõpetaja abi 2,0 Liikumisõpetaja 0,25 Muusikaõpetaja 0,25 (palgafondi ei ole) Tervishoiutöötaja 0,25 (töövõtuga 10 kuud) Majandusjuhataja 0,75 Kokk 1,0 Kütja 1,0 Majahoidja 1,0 Remonditööline 0,25 Koristaja 0,25 (täidab majandusjuhataja) Abitööline 0,125 (täidab kokk) Tugiisik 0,5 Personali probleemid ja vajadused: 1) vastavate spetsialistide puudumisel on rakendatud logopeedi 1,5 ametikohta. Vaja on 2,0 ametikohta. See vastab HM 06.12.1999 määrusele nr 58 ja võimaldab teenindada ühinenud Rapla valla tavalasteaedu koolieelikute kõnekontrolli osas (seadusega ette nähtud igal algaval õppeaastal – lähtuvalt rühmapäevikute täitmise korrast) ning Rapla valla põhikoolide teenindamiseks on vaja veel lisaks logopeedi 1,0 ametikohta (kokku 3,0); 2) kolmanda arendus- või sobitusrühma loomisel on lisapersonali vajadused järgmised: lasteaiaõpetaja 1,75 liikumisõpetaja 0,125 muusikaõpetaja 0,125 lasteaiaõpetaja abi 1,0 köögiabitööline 0,125 3) ööpäevateenuse avamisel: öölapsehoidja 1,3 kokk 0,25 4) erirühmade õpetajate ja abide palgad on liiga madalad – on samad mis tavalasteaia vastaval personalil. SWOT-ANALÜÜS Vastavalt erilasteaed Pääsupesa 15.05.2001 pedagoogilise nõupidamise otsuste punktile 2 viidi läbi SWOT-analüüs lapsevanemate hulgas. Lapsevanematele esitati ankeedid pedagoogide koostatud küsimustega. Küsimused olid: 1. Millised on lasteaia tugevad küljed? 2. Millised on lasteaia nõrgad küljed? 3. Mis meeldib kõige rohkem? 4. Mis ei meeldi üldse? 5. Ettepanekud. Küsitlusi jaotati 24, neist tagastati täidetult 19. Analüüsi tulemused lapsevanemate arvamuste põhjal olid järgmised. Erilasteaed Pääsupesa tugevad küljed on: • Hea suhtlemine • Lasteaia sõbralik õhkkond • Õpetajatel piisav eripedagoogiline kogemus • Väljakujunenud hea meeskond • Lasteaia kodune miljöö • Sobilik laste õpetamise metoodika • Hea toitlustamine • Lasteaia demokraatlik juhtimine • Piisavalt mänguasju ja õppevahendeid • Rahuldav kontakt eriarstidega • Hea mänguväljak Nõrgemad küljed on: • Logopeedide ametikohad täies mahus rakendamata • Ebapiisav lapsevanemate koolitus • Lasteaial ei ole saali • Renoveerimata noorema rühma vannituba • Paranenud diagnoosiga lastel puudub võimalus jätkata samas lasteaias • Ei ole ööpäevateenust Vastavalt pedagoogilise nõukogu 27.09.2001 protokolli nr 2 otsuste punktile 1 ning 05.03.2002 protokolli nr 3 otsuste punktile 1 viidi läbi SWOT-analüüs pedagoogide ja hoolekogu liikmetega. Tugevad küljed pedagoogide ja hoolekogu arvates: 1. On olemas õppekavad, mis rühma ja asutuse eripära arvestavad ning mis tagavad lapse ettevalmistuse kooliks vastavalt lapse võimetele. 2. Rahuldavad personali koolitused. 3. Koostöö oma piirkonna lasteaedadega: laste kõnekontrolli korraldamine tavarühmades. 4. Olulisus piirkonnas – erilasteaed on ainus Rapla maakonnas. 5. Koostöö olemasolu Rapla Haiglaga ambulatoorse kõneravi osas: laste vastuvõtt toimub erilasteaias Pääsupesa. 6. Kvaliteetlasteaiaks arenemine: kliendile suunatud, sõbralik mikrokliima. 7. Väljakujunenud, hea meeskonnatöö. 8. Nõrga tervisega lastele sobilik miljöö (ahiküte). 9. Rapla spordikeskuse kasutamise võimalus. 10. Koostöö hoolekoguga. Hetkeolukorra probleemid: 1. Paranenud lastel puudub võimalus jätkata lasteaiateed oma lasteaias. 2. Tasandusrühmades on liiga palju raske diagnoosiga lapsi, kes kuuluksid kas arendus- või sobitusrühma. 3. Lasteaiaõpetajate madalad palgad. 4. Osaliselt renoveerimata lasteaiahoone esimene korrus (aknad, noorema rühma vannituba); halvas olukorras hoone katus, järsu trepi tõttu ligipääsmatus teisele korrusele – tühjade ruumide olemasolu; osaliselt vana elektrisüsteem. ERILASTEAED PÄÄSUPESA MATERIAALSE BAASI OLUKORD JA TÄIUSTAMINE Materiaalse baasi täiustamine toimub Rapla valla investeeringute pingerea alusel. Selleks, et täiustada erilasteaed Pääsupesa materiaalset baasi, teevad lasteaia hoolekogu ja juhataja vastavad ettepanekud Rapla Vallavolikogule, kes need kinnitab. Erilasteaial on hetkel olemas: • Head õppevahendid ja arendavad mänguasjad • Piisavalt laste- ja õppekirjandust • Vajalikud tehnilised vahendid • Rahuldav olmeinventar Erilasteaial on vaja: renoveerida olemasolevad rühmaruumid, välja ehitada teise korruse ruumid kolmanda rühma tarbeks, renoveerida noorema rühma vannituba. Kapitaalremonti ootab välikelder ja ümberkujundamist mänguväljak. Juurdeehitamist vajab saal. Selleks on erilasteaial olemas ehitusprojekti arhitektuurne osa – teostaja J. Orlov «Merkost». Materiaalse baasi täiustamiseks on vaja hoone renoveerida ühekorraga (odavam variant) või etappide kaupa. Etapid oleksid järgmised koos ligikaudsete arvutustega (hinnad võivad aja jooksul muutuda): I etapp On hetkeks täidetud – renoveeritud köök, vanema rühma vannituba ning korda tehtud lasteaiaesine kõnnitee (2003. a eraldatud 240 000 krooni). II etapp Katus koos vintskappide akende ja välisseintega, välivooder, sokli krohvimine 540 000 Verandade ehitamine kapitaalseks (põrandaküte) – aknad, uksed, uus sissepääs 300 000 I korruse aknad, uksed 150 000 III etapp II korruse väljaehitamine koos kütte, ventilatsiooniga 800 000 II korruse trepp (ligikaudu) 100 000 I korrusel noorema rühma vannituba 40 000 I ja II korruse elekter 65 000 Kelder ja mänguväljaku ümberkujundamine 70 000 IV etapp Saali juurdeehitus 500 000 Kokku vajadus II etapist alates 2 565 000 Summad ei sisalda käibemaksu. Välja on jäetud II korruse rühmaruumide ning saali sisustus, oleneb millise hinnaklassi mööbel. Arvutusi on teostanud J. Orlov «Merkost». ERILASTEAED PÄÄSUPESA ARENGU STRATEEGIA 1. Lähtuvalt käesolevast arengukavast erilasteaed Pääsupesa hoolekogu ja juhataja ettepanekul Rapla Vallavalitsus ja volikogu planeerivad ressursse, et teostada lasteaia hoone täielik väljaehitamine või renoveerimine etappide kaupa, et parandada erilasteaia olemasolevaid tingimusi ning käivitada vajadusel kolmas arendus- või sobitusrühm. 2. Erilasteaed tagab koolituse vajaliku arvu pedagoogidele praktika juhendajateks eripedagoogika alal. 3. Erilasteaed tagab koolituse vajaliku arvu pedagoogidele erinõustamise alal. ARENGU STRATEEGIA OHUD 1. Kohaliku omavalitsuse raharessursside vähesuse tõttu ei realiseeru lasteaiahoone täielik väljaehitamine. 2. Lasteaiahoone hea asukoha tõttu (Rapla linna keskosas) võib eraisikute huvitatusest tulla kõne alla erilasteaia ümberasustamine. 3. Personali madal palgatase (sama mis tavalasteaias), võib põhjustada koolitatud kaadri voolavust, ei võimalda leida erilasteaeda uut vajalikku kaadrit. ERILASTEAED PÄÄSUPESA PR-TEGEVUS Erilasteaed Pääsupesa koostööpartnerid on: a. Rapla Vallavalitsuse sotsiaaltöötajad (soovitavad vajadusel lapsevanematele erilasteaia teenust, toetavad erilasteaia pedagoogide ettepanekul Pääsupesa vaesemaid peresid ning on pidevalt kursis erilasteaias toimuvaga); b. Rapla valla tavalasteaiad (ühisüritused); c. Rapla linna lasteaiad (tervistedendav projekt); d. Rapla lasteaed Kelluke – osaleme koos lasteteatrite etendustel ning käime ujumas lasteaed Kelluke basseinis; e. Rapla Haigla – Rapla maakonna laste logopeediline ambulatoorne teenindamine haigekassa arvelt toimub erilasteaed Pääsupesa ruumides (nii satuvad erilasteaeda õigesti diagnoositud lapsed); f. Rapla maakonna perearstikeskused; g. Rapla Haigla eriarstid; h. Rapla Psühholoogiateenistus (vajadusel psühhoteraapia lastele ja lapsevanematele, koolitused pedagoogidele ja lapsevanematele); i. Rapla OÜ Invaru, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Päästearmee – invavahendite hankimisel; j. erilasteaed Pääsupesa hoolekogu (tähtsate otsuste tegemisel); k. TPÜ, TÜ, TPedS, TMedK – üliõpilastele praktika võimaldamine; l. Rapla Kirik – kristliku tundekasvatuse toetamine, ühisürituste pakkumine teistele Rapla Valla lasteaedadele (advendi ajal ekskursioon kirikusse, küünlapäeva-, ülestõusmispüha jumalateenistus lastele nii kiriklik kui ilmalik); m. Raikküla Kool – ühised koolitused eripedagoogika alal, vajadusel koostöö laste erikooli suunamisel; n. Rapla Maakonna Nõustamiskomisjon; o. Eesti Logopeedide Liit; p. Info Rapla Valla leheküljel internetis; q. Rapla Maakonna väljaanne Nädaline; r. Rapla Kultuurikeskus; s. Maidla Lastekodu ERILASTEAED PÄÄSUPESA ARENGUETAPID AASTATEL 2003–2007 1. Pedagoogide täienduskoolitus praktika juhendamise alal – 2003–2004 (riigieelarvest.) 2. Vastavalt kehtivatele kvalifikatsiooninõuetele pedagoogide jätkuv täienduskoolitus eripedagoogika alal – 2003 –2007 (riigieelarvest). 3. Täiendav logopeedide konkursi väljakuulutamine või konkreetse kokkuleppe saavutamine õppivate logopeedidega – kuni kohtade täitmiseni, igal õppeaastal. 4. Logopeedilise teenuse osutamine Rapla valla lasteaedadele (logopeediliste laste väljaselgitamine ning tavalasteaedade pedagoogide erinõustamine) – 2003–2004. 5. Puuetega koolieelikute rehabilitatsiooniteenuse käivitamine koostöös erapolikliinikuga Praxis – 2003 6. Arendus- või sobitusrühma käivitamine – 2005–2007. 7. Vajadusel ööpäevateenuse käivitamine – 2004–2005. 8. Koostöös perearstide, eriarstide, sotsiaaltöötajate, psühholoogide, Rapla maavanema alushariduse korraldusnõukoguga Rapla Vallavalitsusega erinõustamiskeskuse käivitamine – 2004–2007. Ehitus- ja renoveerimistööd: 9. Mänguväljaku, kuuride ja keldri renoveerimine – 2005. 10. Teise korruse väljaehitamine (koos katuse ja ventilatsiooniga) – 2005–2006. 11. Saali juurdeehitus – 2007. TAGASISIDE Arengukava stsenaariumi rakendumise ülevaatamine iga kahe aasta järel. Õppekasvatustöö korraldus – igal õppeaastal Materiaalne baas – iga kahe aasta järel SWOT-analüüs teha iga kahe aasta järel uus – lapsevanemad, pedagoogid, hoolekogu Küsitlused laste arvamustest – iga kahe aasta järel Täiendamine ja muutmine toimub koostöös hoolekogu, lastevanemate ja pedagoogidega.