Tallinna Linnavolikogu — Linnavolikogu komisjoni aseesimehe valimise korra kinnitamine — KO, 39, 484

Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahvi 22 lõike 1 punktist 20, Tallinna Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada juurdelisatud «Linnavolikogu komisjoni aseesimehe valimise kord». 2. Määrus jõustub 7. detsembril 1999. a. Volikogu esimees Rein VOOG Kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 2. detsembri 1999. a määrusega nr 40 Linnavolikogu komisjoni aseesimehe valimise kord 1. Üldsätted 1.1. Linnavolikogu valib linnavolikogu komisjoni (edaspidi komisjon) aseesimehe linnavolikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel. Komisjoni aseesimehe valimisel on linnavolikogu liikmel üks hääl. 1.2. Hääletamise võib korraldada samaaegselt ühe või mitme komisjoni aseesimehe valimisel. Mitme komisjoni aseesimehe valimisel on igal linnavolikogu liikmel hääli vastavalt valitavate aseesimeeste arvule. 1.3. Aseesimehe kandidaadi esitab linnavolikogu istungil komisjoni esimees. Kandidaadile antakse registreerimisnumber. Nimekirja sulgemise otsustab linnavolikogu avalikul hääletamisel. 1.4. Juhul kui hääletamine korraldatakse samaaegselt mitme komisjoni aseesimehe valimisel, suletakse kandidaatide nimekiri iga komisjoni osas eraldi. 1.5. Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Hääletamiskomisjon valmistab ette ning viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. 1.6. Hääletamissedelid valmistab ette hääletamiskomisjon. Hääletamissedelile kantakse tekst, millest nähtub, millise komisjoni aseesimeest valitakse. Juhul kui hääletamine korraldatakse mitme komisjoni aseesimehe valimiseks üheaegselt, kantakse tekst ühele hääletamissedelile. Hääletamise ettevalmistamiseks kuulutatakse istungil välja vaheaeg. 1.7. Enne hääletamise väljakuulutamist tutvustab hääletamiskomisjoni esimees linnavolikogu liikmetele hääletamise ning hääletamistulemuste kindlakstegemise korda. 1.8. Hääletamise läbiviimiseks kuulutatakse istungil välja vaheaeg. 1.9. Linnavolikogu liikmele annab hääletamiskomisjon allkirja vastu hääletamissedeli ja ümbriku. 1.10. Hääletamine toimub hääletamiskabiinis. Hääletaja märgib sedelile oma otsustuse ja asetab sedeli hääletamiskabiinis ümbrikku. Ümbriku võib kinni kleepida. Hääletamiskomisjoni liige paneb ümbrikule pitsati jäljendi ning hääletav linnavolikogu liige laseb ümbrikus sedeli isiklikult hääletamiskasti. 1.11. Komisjoni aseesimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab hääletamisest osa võtnud linnavolikogu liikmete poolthäälteenamuse. Hääletamisest osavõtjate arvuks loetakse hääletamiskastis olevate vormikohaste hääletamissedelite arv. 1.12. Kui üheaegselt toimub hääletamine mitme komisjoni aseesimehe valimisel, arvestatakse hääletamissedelite kehtetuks tunnistamise reegleid iga komisjoni aseesimehe valimisel eraldi. 2. Hääletamine ja hääletamistulemuste kindlakstegemine komisjoni aseesimehe valimisel juhul, kui komisjoni aseesimehe kohale on üles seatud mitu kandidaati 2.1. Hääletamine viiakse läbi hääletamissedelitega, millele kantud tekstist nähtub, millise komisjoni aseesimehe poolt hääletatakse, ja ruut, kuhu linnavolikogu liige märgib selle komisjoni aseesimehe kandidaadi registreerimisnumbri, kelle poolt ta hääletab. 2.2. Kehtetuks tunnistatakse hääletamissedel: 2.2.1. millele ei ole vastavasse ruutu kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit või on kirjutatud registreerimisnumber, mis ei ole antud vastava komisjoni aseesimehe kandidaadile; 2.2.2. millele vastavasse ruutu kirjutatud kandidaadi registreerimisnumber ei ole loetav või on parandatud ning ei ole üheselt mõistetav. 2.3. Sedelid loetakse kehtetuks ka juhul, kui ühes ümbrikus on mitu hääletamissedelit või ümbrikul ei ole pitsati jäljendit. 2.4. Kui üheaegselt valitakse mitme komisjoni aseesimeest, võib hääle tunnistada kehtetuks ka ainult ühe komisjoni osas. 2.5. Kui hääletamissedel ei ole täidetud nõuetekohaselt, kuid sellel on arusaadavalt märgitud, kelle poolt linnavolikogu liige hääletas, loetakse sedel või komisjoni aseesimehe kandidaadile antud hääl kehtivaks. Kahtluse korral otsustab hääletamissedeli kehtivuse hääletamiskomisjon hääletamise teel. 2.6. Kui komisjoni aseesimees ei osutu valituks, toimub uus kandidaatide ülesseadmine ja uus hääletamine. Volikogu otsustusel võib uue valimise läbi viia volikogu samal istungil. Otsustus fikseeritakse istungi protokollis. 3. Hääletamine ja hääletamistulemuste kindlakstegemine komisjoni aseesimehe valimisel, kui on üles seatud üks kandidaat 3.1. Hääletamissedelile kantakse tekst, millest nähtub, millise komisjoni aseesimehe poolt hääletatakse, kandidaadi nimi ning kandidaadi nime järele ruudud märkusega poolt ja vastu. 3.2. Hääletav linnavolikogu liige märgib sedeli vastavasse ruutu oma poolt- või vastuhääle ristiga. 3.3. Kehtetuks tunnistatakse hääletamissedel või kandidaadile antud hääl juhul, kui tema nime taha märgitud vastavates ruutudes ei ole risti või on rist mõlemas ruudus. Sedelid loetakse kehtetuks juhul, kui ühes ümbrikus on mitu hääletamissedelit või ümbrikul ei ole pitsati jäljendit. 3.4. Kui hääletamissedel ei ole täidetud nõuetekohaselt, kuid sellel on arusaadavalt märgitud, kelle poolt linnavolikogu liige hääletas, loetakse sedel või kandidaadile antud hääl kehtivaks. Kahtluse korral otsustab hääletamissedeli või hääle kehtivuse hääletamiskomisjon hääletamise teel. 3.5. Kui komisjoni aseesimees ei osutu valituks, toimub uus kandidaatide ülesseadmine ja viiakse läbi uus hääletamine. Volikogu otsustusel võib uue valimise läbi viia volikogu samal istungil. Otsustus fikseeritakse istungi protokollis. 4. Lõppsätted 4.1. Linnavolikogu liikmel on õigus hääletamise korraldamist ja tulemusi vaidlustada kohe istungil. Protest esitatakse kirjalikult ja lahendatakse avalikul hääletamisel. 4.2. Käesolevas korras reguleerimata küsimused otsustab linnavolikogu istungil hääletamise teel. 4.3. Valimistulemused vormistatakse linnavolikogu otsusega.