Vastseliina Vallavolikogu — Vastseliina valla arengukava kinnitamine aastateks 2004-2012 — KO, 65, 564

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588) § 22 lõike 1 punkti 7 ja Vastseliina valla põhimääruse (KO 2002, 86, 2226) punkti 22.1.7 alusel. 1. Kinnitada Vastseliina valla arengukava aastateks 2004–2012 vastavalt käesoleva määruse lisale 1. 2. Käesoleva määruse peale võib esitada Vastseliina Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates määrusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud määrusest teada saama või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates määruse teatavakstegemisest. 3. Määrus jõustub 10. veebruaril 2003. a. Volikogu esimees Ivar TRAAGEL Vastseliina Vallavolikogu 31. jaanuari 2004. a määruse nr 1 lisa 1 VASTSELIINA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2004–2012 Põhimõisted ja kasutatud lühendid Alamvesikond (vesikond) Kujutab endast maa-ala, millelt jõgi või jõed koos lisajõgede ning järvedega saavad oma vee ning suubuvad läbi ühise jõesuudme merre. Alamvesikonnad on veemajandamise üksused, mis ei järgi maakondade ning valdade administratiivseid piire Arengukava Arengustrateegiast lähtuv lähemate eesmärkide saavutamist kavandav dokument Arengustrateegia Kokkulepitud eesmärkide saavutamiseks määratud teostustee, mis arvestab tugevusi ja nõrkusi ning väliskeskkonnast tulenevaid võimalusi ja ohte Eesti riiklik arengukava (RAK) Programmdokument, mille alusel rahastatakse ajaperioodil 2004–2006 EL struktuurfondidest kaasfinantseeritavaid projekte Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) Eesti riikliku ettevõtluse tugisüsteemi üks suurimaid institutsioon,e pakkudes ettevõtjatele, teadusasutustele, avalikule ja kolmandale sektorile finantseerimistooteid, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust Jäätmekäitlus Hõlmab jäätmete kogumist, vedu, tasakaalustamist ja kõrvaldamist Kaitseala Inimtegevusest puutumatuna hoitav või looduskaitse erinõuete kohaselt majandatav ala Keskkonnakaitse Tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest Kodanikuühendused (kolmas sektor) Mitmesugustesse ühendustesse koondunud ühiskonna huvigrupid Kohalik omavalitsus (KOV) Omavalitsusüksuse esinduskogu, mis on valitud võrdelise valimissüsteemi alusel kolmeks aastaks Kultuurmaastik Teatud kohas elavate kultuurilisi eelistusi ja võimalusi omavate inimeste (kogukonna) ja selle koha looduslike tingimuste paljutahuliste vastastikuste mõjutuste selgepiiriline ja iseloomulik tulem Meede RAK-is nimetatud prioriteedi eesmärkide saavutamise abinõu Miljööväärtusega hoonestusala Ajalooliselt või kultuuriliselt välja kujunenud haljastuse ning hoonestusviisiga ala, mis moodustab säilitamist vääriva kvalitatiivse terviku Mittetulundusühing (MTÜ) Vabatahtlikkuse alusel ühinenud juriidiliste isikute iseseisev kasumit mitte taotlev organisatsioon Prioriteet Arengueelistus ehk toetusvaldkond, millega on seotud kindlaksmääratud eesmärgid ja rahalised vahendid Riigieelarve (RE) Plaan, mille alusel valitsus kasutab ja suunab riigi raha Ruumiline planeerimine Demokraatlik, eri elualade arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumisi ja vajadusi SA Keskkonna- investeeringute Keskus (KIK) Sihtasutus, mis tegeleb keskkonnaasutustest laekuva raha suunamisega keskkonnaprojektide arendamiseks ning on Euroopa Liidu eelstruktuurfondi ISPA keskkonnaprojektide rakendusagentuuriks Eestis SF Struktuurfondid SWOT-analüüs Meetod olukorra vms eri külgede analüüsiks Säästev areng Areng, mis tagab nii praeguse kui tulevikus inimesi rahuldava elukeskkonna ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda kahjustamata ja looduslikku mitmekesisust säilitades Tegevuskava Loend konkreetsetest ülesannetest, mida on vaja täita eesmärkide saavutamiseks Tuumala (tugiala) Piirkond, millele süsteemi funktsioneerimine valdavalt toetub Vallavalitsus (VV) Omavalitsuse täidesaatev organ Visioon Soovitud tulevikupilt, mida tahetakse teatavaks ajaks saavutada Ökosüsteem Isereguleeruv funktsionaalne süsteem, mis koosneb elusorganismidest ja eluta keskkonnast, nendevahelistest suhetest ning siduvast aine- ja energiaringest Üldeesmärk Visioonist lähtuv üldkirjeldus, milleni soovitakse seatud ajaks jõuda ning mis on määratletav, mõõdetav, reaalselt elluviidav ja liigendatav Sissejuhatus Käesolev dokument on kokkuleppeline tegevuste ja ressursside kogum regionaalse arengu saavutamiseks Vastseliina vallas. Arengukava põhieesmärk on Vastseliina valla kui jätkusuutliku regiooni kavandamine, saavutamaks võimalikult head tulemust kogukonna KÕIKIDELE liikmetele. VASTSELIINA 2012 ○ Vastseliina on eelistatud, hea mainega elu-, puhke- ja töökoht ○ Vastseliina on avatud uutele inimestele, ideedele ja investeeringutele ○ Vastseliina looduslik mitmekesisus ning omalaadne kultuur on eelduseks MEIE kogukonna väärtushinnangute säilimiseks ○ Vastseliina kohaturundustooted ning ettevõtlus on konkurentsivõimelised Arengukava on valminud Vastseliina Vallavalitsuse ja Vastseliina Vallavolikogu koostööna ning on planeeringute lähtedokument ja aluseks valla eelarve koostamisel. Tervikliku elukeskkonna tagamiseks on lähiaastatel tegevuskavas pööratud suurt tähelepanu ruumilisele planeerimisele ja investeeringute teostamiseks vajalike lähtedokumentide koostamisele. Täiendamaks arengukava on koostamisel eraldi lisadena valla veemajanduskava, soojamajanduskava ning jäätmekava. 1. Arengueeldused ja probleemid 1.1 Geograafiline asend, haldusjaotus Asukoht: Võru maakonna kaguosa, Piusa ülemjooksu suures käärus, Venemaa ja Läti piiri lähedal. Territoorium: 22 277,8 ha Elanikke: 2255 (seisuga 01.01.2004), keskuses Vastseliina alevikus 750 Kaugus keskustest: 285 km Tallinnast, 24 km Võrust, 75 km Pihkvast, 250 km Riiast

Vastseliina valla külad ja alalised elanikud seisuga 01.01.2004 (kokku 2255 elanikku) 1. Haava 12 2. Halla 14 3. Heinasoo 38 4. Hinniala 10 5. Hinsa 44 6. Holsta 32 7. Illi 53 8. Indra 16 9. Jeedasküla 69 10. Juraski 49 11. Kaagu 25 12. Kapera 46 13. Kerepäälse 21 14. Kirikumäe 9 15. Kornitsa 3 16. Kõo 18 17. Kõrve 20 18. Käpa 1 19. Külaoru 94 20. Kündja 43 21. Lindora 13 22. Loosi 77 23. Luhte 11 24. Mutsu 8 25. Mäe-Kõoküla 13 26. Möldri 46 27. Ortuma 40 28. Paloveere 35 29. Pari 8 30. Perametsa 25 31. Plessi 16 32. Puutli 18 33. Raadi 3 34. Saarde 24 35. Savioja 7 36. Sutte 30 37. Tabina 34 38. Tallikeste 21 39. Tellaste 3 40. Tsolli 31 41. Vaarkali 7 42. Vana-Saaluse 36 43. Vana-Vastseliina 161 44. Vastseliina alevik 750 45. Vatsa 24 46. Viitka 136 47. Voki 61 1.2. Ajaloolis-kultuuriline taust Kihelkond oli eestlaste halduslik-territoriaalne üksus 19. sajandini, algselt ühte hõimu kuuluvate elanikega ning ühiste majandus- ja kaitsehuvidega külade liit. Kirikukihelkond oli maakoguduse piirkond ja ühtlasi kohalik omavalitsusüksus. 1925. aastal kihelkonnad kaotati ning luteri usu maakogudused muudeti territooriumiga seostamatuiks usuühinguiks. Tänu ainelise ja vaimse kultuuri iseärasustele – oma rahvarõivad, keelemurrak, eripärane rahvaluule jms – on kihelkond peamine eesti keele, rahvaluule ja etnograafia uurimisel aluseks olev territoriaalne üksus. Vastseliina kihelkond (saksa keeles Neuhausen) asus Võrumaa kaguserval, ulatudes kitsa lookleva ribana piki Setumaa piiri Räpina kihelkonna lõunarajalt Lätimaani. Vastseliina kirikukihelkonna moodustumine algas 1626. aastal. Kihelkonnas paiknes 8 mõisat, neist 1 kirikumõis ning 6 rüütlimõisast peamõisat koos 1 kõrvalmõisaga. Sellele lisandus 6 karjamõisat: – Lasva (Eichhof) rüütlimõis; – Loosi (Lobenstein) rüütlimõis; – Misso (Illingen) rüütlimõis; – Orava (Waldeck) rüütlimõis; – Praakmanni (Brakmannshof) Loosi kõrvalmõis; – Põhu e Tsorona (Braunsberg) rüütlimõis; – Vastseliina (Schloß Neuhausen) rüütlimõis. Ajaloolisel Võrumaal (Kreis Werro) asuva Vastseliina kihelkonna enamik alasid jääb kaasaegsele Võrumaale. Ainult kihelkonna põhjaosa kuulub Põlvamaa koosseisu, moodustades Orava valla. Kihelkonna keskosa koos kirikuga kattub suurelt osalt Vastseliina vallaga, kuigi valla ja kihelkonna piirid ei ühti – valda kuulub ta lääneosas ka osa Rõuge kihelkonna alasid Vana-Saaluse mõisa ümbruses. Kihelkonna lõunapoolsed alad moodustavad Misso valla tuumiku. Viimase alla kuulub ka Luhamaa ja Kriiva ümbrus, mis on ajalooliselt olnud osa Pihkva vürstiriigist/kubermangust. Kihelkonna loodenurk Lasva mõisa ümbruses moodustab Lasva valla lõunaosa. Vastseliina ajaloos on olnud kaks samanimelist asulat. 1342. aastal ehitatud muinaskeskus piiskopilinnus kohas, kus Meeksi oja suubub Piusasse. 14.–18. sajandini on Vastseliina piirialana olnud sõdade tallermaa ja vaheldumisi venelaste, rootslaste ja poolakate hallata. 18. sajandil linnuse hävitamise järel on rajatud praegune vallakeskus. Muinaskeskus kannab praegu Vana-Vastseliina nime. Eesti Vabariigi algul oli Vastseliina kihelkonnas viis valda: Lasva, Loosi, Misso, Orava ja Vastseliina vald. 601 km2 suuruses kihelkonnas elas 10 668 inimest. Kihelkond kadus vormiliselt Eesti iseseisvumisega. 1950. aastal valla kui haldusüksuse mõiste kadus, tekkis Vastseliina rajoon. 1959. aastal viidi läbi rajoonide ümberkorraldamine külanõukogudeks jagunemisega. 1991. aasta 12. detsembrist kannab Vastseliina valla staatust.

1.3. Hinnang olukorrale – SWOT Tugevused: ○ Omavalitsuse territoriaalne asetus geograafilises ruumis ○ Vallas on olemas elukondlikuks teeninduseks vajalikud asutused: kaubandus-toitlustusasutused, ambulatoorium, päästeteenistus, hooldekodu jne ○ On läbi viidud Vastseliina aleviku soojamajanduse uuring ning arengukava koostamine ○ Olulisemate tööstus- ning turismi tuumaladele on koostatud detailplaneeringud ○ Turvaline elukeskkond ○ Head investeerimisvõimalused (odav maa ja vaba tööjõu olemaolu, arenev tööstuspiirkond) ○ Piirkonna looduslik ja kultuuriline mitmekesisus ○ Gümnaasiumi hea maine ○ Aktiivsete kodanikuühenduste toimimine ○ Spordi- ja kultuuritraditsioonide püsimine Nõrkused: ○ Ühekülgne ettevõtlus ○ Vähenev elanikkond ○ Tööga on hõivatud vähene osa töövõimelisest elanikkonnast ○ Elu on vallas Vastseliina aleviku keskne ○ Vabade elamispindade vähesus ○ Suhteliselt halvas seisukorras infrastruktuurid ○ Valla gümnaasium ei paku suunitlusega õppeprogramme ○ Keskkonnakaitse/heakord ei ole prioriteetne ○ Puudub valla üldplaneering, jäätmekava, veemajanduskava ○ Turismialase tegevuse nõrk areng (ainult 4 tunnustatud majutusettevõtet) ○ Traditsiooniliseks põllumajanduseks kehvad tingimused (mullastik, reljeef) Ohud: ○ Jätkuv elanike arvu kahanemine ning noorte ja edukamate väljavool ○ Elu hääbumine külas, traditsioonilise põllumajanduse kadumine ○ Keskvalitsuse ebasoodne regionaalpoliitika ○ Arvatava haldusreformi läbiviimiseni ei ole põhjendatud valla üldplaneeringu koostamine ○ Volikogu liikmete võimalik sund-parteistumine Võimalused: ○ Venemaa-suunalise transiidi tugevdamine ja piiriületava koostöö arendamine ○ Valla gümnaasiumis kutsehariduse suunitluste arendamine ○ Lisaressursside hankimine välisprojektide kaudu, vallasiseste infrastruktuuride väljaehitamine ○ Kvaliteetsed ja mitmekülgsed teenused vallakeskuses ○ Kohalikul algatusel põhinevate projektide koostamine, kaasfinantseerimine ja elluviimine ○ Elanikkonna keskkonnateadlikkuse suurendamine, kogukonna identiteedi tugevdamine ○ Mõnusa, turvalise elukeskkonna väärtustamine ○ Valla ehitus- ja elamupoliitika arendamine, elamuehituspiirkondade tagamine ○ Turismipotentsiaali jõuline rakendamine ○ Alternatiivsete majandustegevuste edendamine 1.4. Peamised probleemid: ○ Eesti Vabariigi põllumajandus- ja regionaalpoliitika tulemusel tekkinud majanduse madalseis ○ Negatiivne iive ○ Noorte lahkumine ja ajupotentsiaali äravool ○ Kohaliku elanikkonna sotsiaal-majanduslik olukord ei võimalda lahendada pealekasvavate põlvkondadele eluaseme korraldusest tulenevaid vajadusi (üürikorterite puudumine, uusehitus ei ole taskukohane) ○ Riskigrupis, st ühiskonnaelu korralduse muutustest ning turumajandusele üleminekust tingituna majanduslikel, sotsiaalsetel või poliitilistel põhjustel tõrjutuks jäänud inimeste suur osakaal ○ Madalama konkurentsivõimega tööjõud ○ Toimetulekutoetust vajavate perede suur arv 2. Arenguvisioon 2012: ○ Vastseliina on heaolu keskkonda pakkuv elamiskoht Puhas loodus, heakorrastatud elamud ja haljasalad, esmatasandi teenuste (haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, kaubandus jne) mitmekesisus ning hea kvaliteet kujundavad Vastseliinast soositud elamispiirkonna. Eelistatud on nii tiheasustuses alevikuelu kui üksindust hindavad inimesed. Toimub elamuehituse kasv, suureneb alaliste elanike arv. Võru–Luhamaa magistraali lähiümbrusse jäävatest asustustest kujuneb Võru lähitagamaa ning valla kasvupiirkond. Looduslähedane eluviis tagab vaimse (isiku ja ühiskonna vastastikune lugupidamine, lugupidamine enda vastu) ja füüsilise (igaühele vesi, õhk ja toit, peavari, soojus, turvalisus) ellujäämise. ○ Vastseliina on soodsa ettevõtluskliimaga majanduslikult mitmekesine piirkond Vastseliina tööstusala omab optimaalset ja kvaliteetset tehnilist infrastruktuuri ning tagab soodsa ning konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna. Hajuasutuses toimib alternatiivne tootmine ja traditsiooniline põllumajanduslik tootmine selleks sobivatel kõlvikutel. ○ Vastseliina on loodust säästva keskkonnakasutusega ajaloolist kultuuritraditsiooni väärtustav puhke- ja turismipiirkond Piirkonna turismi- ja puhkemajanduse potentsiaal leiab mitmekülgset realiseerimist. Sealjuures jälgitakse säästva arengu põhimõtteid. Inimtegevuse mõju looduskeskkonnale ei ületa loodusliku taluvusvõime piiri. On tagatud väärtuslike looduslike koosluste ja kultuurmaastike ning ajaloolise pärandi säilitamine. On ära kasutatud looduslike ökosüsteemide võime pakkuda «teenuseid». 3. Teemastrateegiad 3.1. Sotsiaalne keskkond 3.1.1. Haridus Vastseliina valla territooriumil on 2003. aasta seisuga 6 haridusasutust, nendest omavalitsuse halduses: Vastseliina Lasteaed Vana-Vastseliina Lasteaed Viitka Algkool Vastseliina Gümnaasium Vastseliina Muusikakool ja riigi halduses: Vastseliina Sanatoorne Internaatkool (SIK). Laste, õpilaste ja töötajate arv haridusasutustes: Asutus Laste/õpilaste arv Pedagoogide arv Muu teenindav personal Vastseliina Lasteaed 45 6 8 Vana-Vastseliina Lasteaed 14 2 3 Vastseliina Gümnaasium 405 29 16 Viitka Algkool 12 2 1 Vastseliina Muusikakool 70 9 4 Vastseliina SIK 93 27 23 Ühe pedagoogi ametikoha kohta tuleb keskmiselt 14 õpilast, maakonna keskmine on 10. Vastseliina Gümnaasiumis töötab 2 õpetaja-metoodikut, 8 vanemõpetajat, 17 õpetajat ning 2 nooremõpetajat. Pedagoogide keskmine vanus on 46 aastat. Eelkoolieelsetes lasteasutustes töötab 1 kõrgharidusega ja 7 kesk-erihariharidusega pedagoogi. Kooliminevate laste (prognoositav) arv (viimase seitsme aasta sündimuse alusel): 2004 17 2005 16 2006 13 2007 13 2008 14 2009 14 2010 17 Võru maakonna üldhariduskoolide õpilaste arv on 6910; Vastseliina valla koolides õpib 405 õpilast, seega 6% maakonna õpilastest. Vastseliina Gümnaasiumi õpilastest 15% moodustub ümberkaudsete omavalitsuste õpilastest, peamiselt Misso ja Meremäe vallast. Seega on alanud protsess, mille tulemusena kujuneb Vastseliina Gümnaasium regiooni gümnaasiumiks. Õppetöö taset iseloomustab 2003. aasta riigieksamite statistika: Õppeaine Kohalik tulemus / Eesti keskmine ajalugu 50,50 / 54,86 bioloogia 67,67 / 59,08 eesti keel (kirjand) 53,95 / 55,19 geograafia 77,50 / 68,14 inglise keel 60,50 / 65,17 keemia 82,67 / 67,61 matemaatika 76,25 / 52,99 saksa keel 70,00 / 72,19 ühiskonnaõpetus 58,00 / 55,40 Üldine eesmärk 2012: ○ Vastseliina Gümnaasium on kaasaegne ja maakonnas tunnustatud hariduskeskus, kus on tagatud õpilastele konkurentsivõimeline põhi- ja gümnaasiumiharidus. 3.1.2. Kultuur Rahvakultuuri missioon on, et kultuur peab säilitama sajanditepikkuste traditsioonide ning tavade järjepidevuse, eestlaste elulaadi ja mõtteviisi ning laulu-, tantsu-, näitemängu- ja käsitööoskused. Sellest moodustub pinnas, millest kohalik kultuurielu kasvujõudu ammutab, andes võimalused loovuse arendamiseks ja kultuuriliseks eneseteostuseks. Vastseliina vallas on peamised kultuurielu kandjad ja kultuuritraditsioonide säilitajad: ○ Vastseliina Rahvamaja ○ Vastseliina, Vana-Vastseliina ja Loosi raamatukogud ○ Vastseliina Koduloo Muuseum ○ Vastseliina Muusikakool ○ Vastseliina Gümnaasium Vastseliina Rahvamaja teenindab kultuuriliselt kogu valla elanikkonda. 1956. aastal ehitatud kohalik rahvamaja kasutus on väga intensiivne, siin tegutseb 20 isetegevusringi ja klubi ligi 300 isetegevuslasega. Tähtsamad on: ○ «Teisipäevaklubi»; ○ noortenäiteringid; ○ kammerkoor; ○ eakate klubi «Heldela»; ○ rahvatantsurühm «Kullerid»; ○ lasterahvatantsurühm «Mikud-Mannid»; ○ tantsuklubi «EXIT». Raamatukogude missioon: Ühiskonna kiire areng toob endaga kaasa infonõudluse pideva kasvu. Raamatukogu on kohalik infokeskus, mis kogub, säilitab ja teeb lugejaile kättesaadavaks neile vajalikud trükised, teavikud ning avalikud andmebaasid. Raamatukogud on muutumas teavikuid laenutavatest organisatsioonidest infokeskusteks, mis võimaldavad nii riigisisest kui rahvusvahelist infootsingut ja andmevahetust. Vastseliina vallas on kolm avaliku internetipunktiga varustatud raamatukogu: Vastseliina, Loosi ja Vana-Vastseliina. Kokkuvõtvalt võib raamatukogusid iseloomustada järgmiste andmetega: ○ Raamatukogude fond kokku on 41 768 ühikut ○ Igal aastal kasvab fond umbes 1457 ühiku võrra ○ Igal aastal kustutatakse fondist 1337 ühikut ○ Valla raamatukogufond on 1991. aastast alates kasvanud 14 161 eksemplari võrra ○ Raamatukogudes on umbes 1100 lugejat ○ Aastas on raamatukogudes umbes 16 000 külastajat ○ Aastas laenatakse umbes 35 000 ühikut. Raamatukogu vajalikkust ja kasutamise intensiivsust näitab lugejate, laenutuste ja külastuste arv. Lugejate arv Vastseliina Raamatukogus on tunduvalt suurenenud, Vana-Vastseliina ja Loosi raamatukogus on see olnud stabiilne. 1991. ja 2001. aastaid võrreldes on laenutuste arv kolmes raamatukogus kokku suurenenud 18 500 võrra ja külastuste arv 9144 võrra. 2001. aastal külastas iga lugeja raamatukogu keskmiselt 35 korda aastas, ehk iga päev külastas raamatukogusid keskmiselt 60 inimest. Muuseumi missioon: Muuseum on koht, kus minevikku tänapäevaga kokku viies tagatakse kultuuriväärtused tulevikule – seega on muuseum järjepidevuse kandja ja pärandi säilitaja. Muuseumiseaduse järgi muuseum kogub, uurib ja säilitab inimese ja tema elukeskkonnaga seotud asju ning korraldab nende üldsusele vahendamist nii teaduslikel, hariduslikel kui ka meelelahutuslikel eesmärkidel. Vastseliina ümbruskonna minevik ja tänapäev leiab kajastamist Vastseliina Koduloomuuseumi, Vana-Vastseliina Piiskopilinnuse ja Vastseliina Gümnaasiumi rohketes kodu-uurimusliku materjaliga varustatud ekspositsioonides ning Vana-Vastseliina Raamatukogu kodulootoa materjalides. Üldine eesmärk 2012: ○ Vastseliina on aktiivse kultuuritegevusega piirkond, kus hea elada ja mõnus tulla. 3.1.3. Sport Vastseliina vallas tegutseb registreeritud Vastseliina Spordiklubi, mille tegevusega on seni hõlmatud suusatajate ja orienteerujate treeninggrupid. Huviringidena töötavad kooli juures jalgpalli, maadlejate, korvpalli ja võimlemise treeninggrupid. Väga häid tulemusi (maakondlikud, vabariiklikud ja rahvusvahelised) on saavutanud suusatajad ja orienteerujad, mõningal määral ka maadlejad. Edukalt on käima läinud jalgpalli treeningurühma töö (alustati 2001. a sügisel). Tagasihoidlikult on olnud koolisporditulemused kergejõustiku osas. Täiskasvanute spordigrupid tegutsevad võrkpalli, korvpalli ja aeroobika osas. Võrkpalli meeskond on peamiseks esindajaks maakondlikel valdadevahelistel võistlustel. Sportimistingimustest on vallas olemas: 2002. aastal renoveeritud välilasketiir taastamisel on suusabaasi hoone 2003. aastal renoveerirud gümnaasiumi spordisaal. Taastamist vajab jooksuradade ja murukatte osas gümnaasiumi staadion. Igasugune rahvaspordiga tegelemine peaks koonduma juba käesoleva ümber. Vastseliina Suusabaasi kompleksi terviklikuks toimimiseks vajavad rajamist suusa- ja rollerirajad. Paar korda aastas on vajalik korraldada tervisepäevi, läbides eri teemasid, haarates kaasa nii lapsi kui ka täiskasvanuid (suusavõistlused, tervisejooksud, valla spordipäevad peredele, eri liikumisviiside propageerimine). Üldine eesmärk 2012: ○ Vallaelanikele on loodud mitmekülgsed tingimused (rahva)spordiga tegelemiseks. 3.1.4. Noorsootöö Noorsootöö tänapäeva tähenduses on tegevus, mis loob noortele arendavateks tegevusteks tingimused ning võimalused oma vaba tahte alusel tegutseda väljaspool perekonda, õppekava ja tööd. Nooreks nimetatakse füüsilist isikut vanuses 7–26 aastat. Hetkel on vallas noorsootöö eelkõige koolikeskne, st on suunatud koolis käivatele noortele. Lisaks gümnaasiumile tegeleb vallas noorsootööga rahvamajas ühisalgatusele tuginev noorteklubi. Noortele suunatud arendavaks tegevuseks on huvihariduse korraldamine. Vastseliina Muusikakoolis õpib 73 õpilast. Kool võimaldab hariduse omandamist ka Misso ja Meremäe valla õpilastel. Seega on koolil piirkondlik tähtsus laste huvihariduse kujundamisel. Muusikakooli õpilastel on võimalik valida kümne eriala vahel. Lisaks toimuvad mitmed huviringid ka gümnaasiumi juures. Olulisemad probleemid: ○ noorte lahkumine kodukohast; ○ noorte üldine passiivsus ja ükskõikne suhtumine tulevikku; ○ noorte töötus; ○ süvenev alkoholism ja narkomaania noorte seas. Noorsootöö paremaks toimimiseks on vaja lahendada põhikohaga noorsootöötaja töölerakendamine. Üldine eesmärk 2012: ○ Vastseliina on noore isiksuse arenguks ja eneseteostuseks võimalusterohke ning heaolu keskkonda pakkuv elamiskoht. 3.1.5. Kodanikualgatuslik ühistegevus Riigi siseelu ei ole tänapäeva demokraatia tingimustes võimalik korraldada ilma kodanike aktiivse osaluseta. Mida aktiivsem ja teadlikum on kodanik, seda rohkem suudab ta kogukonna asjade arutamisel kaasa rääkida. Kodanikuühendused on hakanud mõjutama elukeskkonda, samuti on riigi poolt soov delegeerida ülesandeid kolmandale sektorile. Kodanikuühiskonna, mille põhialuseks on omaalgatus, institutsioonide hulka kuuluvad: – usuorganisatsioonid; – kodanikualgatusele pühendunud organisatsioonid; – isetegevuslikud kultuuri- ja harrastusühendused (seltsingud); – mittetulunduslikud organisatsioonid. Vastseliina aktiivsemad kodanikuühendused on: MTÜ Siksali Arendusselts MTÜ Vastseliina Käsitööselts MTÜ Vana-Vastseliina Külaselts MTÜ Vastseliina Külade Ühendus MTÜ Vana-Vastseliina Raamatukogu Selts Loosi Maanaiste Selts MTÜ Piusamaa MTÜ Vastseliina Teisipäevaklubi MTÜ Vastseliina Spordiklubi Lisaks tegutsevad lühiajaliste ürituste korraldamisteks ning läbiviimisteks omaalgatuslikust huvist koondunud seltsingud. Üldine eesmärk 2012: ○ Kodanikuühendused on liitnud endas eri huvisid ja sotsiaalseid gruppe, arendades demokraatiale vajalikke väärtusi nagu sallivus, algatuslikkus, koostöövõime. ○ MTÜ-d omavad tähtsust kohaliku elu edendamisel, pakkudes mitmekesiseid võimalusi igas vanuses inimestele. 3.1.6. Sotsiaalhoolekanne Sotsiaalhoolekande ülesanne on isikule ja perekonnale toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks või kergendamiseks abi osutamine sotsiaalteenuste ja -toetuste kaudu ning sotsiaalsete erivajadustega isikute sotsiaalsele turvalisusele, arengule ja ühiskonnas kohanemisele kaasaaitamine. Sotsiaalhoolekande eesmärk on aidata ja toetada seda osa ühiskonnast, kes ei tule toime oma elu korraldamisega: lapsed, vanurid, puuetega inimesed, töötud, ajutiselt töövõimetud, vanemliku hoolitsuseta lapsed. Sotsiaalhoolekande peamised vormid on sotsiaalteenused (koduhooldus, nõustamine jms), sotsiaaltoetused ning muu aineline abi. Vallas töötab kaks sotsiaaltöötajat, peetakse sotsiaalregistrit. Üksikute vanurite jaoks on hooldekodu, kus on 20 hoolduskohta. Vastseliina hooldekodu teenust kasutavad ka teised Võrumaa omavalitsused. Valla poolt on ette nähtud järgmised toetused ja abirahad : ○ toimetulekutoetus (Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja korras); ○ koolipiimatoetus; ○ sünnitoetus; ○ toetus koolides ja lasteaedades käivate Vastseliina valla laste toitlustuskulude katmiseks; ○ vanurite küttepuutoetus; ○ kriisiabi toimetulekuraskustes kodanikele; ○ sõidutoetus. Vastseliina vallas pakutakse järgmisi sotsiaalteenuseid: Sotsiaalnõustamine – isikule vajaliku teabe andmine sotsiaalsetest õigustest ja seaduslike huvide kaitsmise võimalustest ning abistamine konkreetsete sotsiaalsete probleemide lahendamisel edaspidise toimetuleku soodustamiseks. Koduteenused – teenused, mis aitavad abivajajal toime tulla tema kodustes tingimustes. Selleks on rakendatud avahooldust ja naabrihooldust. Logopeediline abi – õpilaste ja koolieelsete laste kõnepuude ennetamine ja ravi. Hooldamine perekonnas – isiku hooldamine kirjaliku lepingu alusel sobivas perekonnas, kelle liikmete hulka ta ei kuulu. Hooldamine hoolekandeasutuses – hooldusel viibivatele isikutele tagatakse ööpäevaringselt nende eale ja seisundile vastav hooldus. Transporditeenus – abivajajatel on võimalus soodustingimustel kasutada valla transporti erakorraliste sotsiaalsete vajaduste rahuldamiseks. Laste varjupaiga teenus – vanemliku hoolitsuseta laste ajutine ööpäevaringne hooldus (Lõuna-Eesti Haigla AS). Üldine eesmärk 2012: ○ Tõhusa sotsiaaltöö tulemusena on tagatud eri riskigruppidele nende vajadustest lähtuv kvaliteetne abi ja sotsiaalne kaitse. ○ Suurenenud on inimeste võime enesega toime tulla. 3.1.7. Tervishoid Omavalitsuse ülesanne on tagada arstiabi kättesaadavus kõigile elanikele ning leida võimalusi mitmesuguste soodustuste ja toetuste maksmisel. Vastseliina vallas töötavad järgmised tervishoiuga seotud asutused ja ettevõtjad: OÜ Vastseliina Ambulatoorium – hambaarstiteenus DR AUNE OÜ – perearstiteenus Vastseliina perearstil on leping Võrumaa Haigekassaga ning ta osutab esimese astme arstiabi oma perearstipraksises, OÜ Vastseliina Ambulatooriumis. Perearsti nimistu suurus 2400 isikut. Perearstiga koos töötavad pereõed ja asendajana üldarst. Vajadusel korraldab perearst haige suunamise eriarstide konsultatsioonile. Vastseliina hambaarstil on leping Võrumaa Haigekassaga. Vastuvõturuumid asuvad Vastseliina Ambulatooriumis. Ravimeid müüb OÜ Vastseliina Apteek, aadressil Võidu 22, Vastseliina alevik. Ravikindlustusega hõlmamata vähekindlustatud isikute mittevältimatu ravi kulud maksab Vastseliina vald raviasutuse esitatud arvete ja vallavolikogu sotsiaalkomisjoni otsuse alusel. Probleem: omavalitsusele on antud kohustus tagada oma elanikele esmatasandi arstiabi, samas puudub omavalitsusel võimalus protsesse mõjutada: riiklik süsteem on muutnud perearstiteenuse seotuks füüsilise isikuga. Üldine eesmärk 2012: ○ Väärtustunud on terved elukombed ○ Arstiabi on kättesaadav kõigile elanikele 3.2. Looduskeskkond 3.2.1. Maakasutus Seisuga 01.01.2004 oli Võru Maakatastris registreeritud 1810 katastriüksust, kogupindalaga kokku 18 814 ha, mis moodustab 84 % kogu Vastseliina maafondist. Vastseliina valla pindala kokku on 22 277 ha. Võru Maakatastris registreeritud maast on

Maa riigi omandisse jätmine on toimunud riigimetsa ja riigiteede osas. Munitsipaalomandisse ei ole maid veel vormistatud. Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamiseks ja kompenseerimiseks esitati 611 avaldust. Neist on lõpetatud toimikuid 499, osaliselt lahendatud 79 ja avaldusi, mille osas pole vastu võetud kompenseerimise ega tagastamise otsust, on 33. Maareformi käigus on esitatud 360 avaldust maa ostueesõigusega erastamiseks, neist 70 % on lahendatud. Vallas ei ole tehtud ümberkruntimisi. Piiride muudatused on saavutatud kokkulepete alusel õigustatud subjektide ja vallavalitsuse vahel. Probleemid: ○ kiiresti muutuv seadusandlus; ○ maade vormistamist takistab inimeste/asutuste maksevõimetus; ○ põllumajandusliku aktiivsuse languse tõttu on palju maatükke söötis ja võssa kasvanud, endiste rohumaade ja veekogude äärsete alade kinnikasvamine suleb loodusvaated; ○ keskkonnatoetus rohumaade niitmiseks laieneb ainult riigimaadele ja looduskaitsealadel sihtkaitsevööndisse jäävatele kõlvikutele; ○ vallal puudub strateegia eramaade kasutamise suunamiseks. 3.2.2. Planeerimine ja ehitamise printsiibid Planeeringute põhiülesanne on määratleda maa- ja veealade üldised kasutamistingimused ning territooriumi funktsionaalse tsoneerimise põhialused. Planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusalase tegevuse korraldamine oma territooriumil kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse. Hajaasutuses hoonete ehitamine ja olemasolevatele hoonetele juurdeehituste tegemine on lubatud kohaliku omavalitsuse antud projekteerimistingimuste alusel. Uute hoonete ehitamine ja olemasolevatele hoonetele juurde ehitamine, maa-alade jagamine kruntideks ning olemasolevate kruntide piiride muutmine tiheasustusega paikades on lubatud ainult kohaliku omavalitsuse kehtestatud detailplaneeringu alusel. Detailplaneeringu teostuse finantseerib planeeringu kasusaaja – krundi- või rajatavate ehitiste omanik. Vastseliina vallas on säilinud arvestataval hulgal ajaloolisi ehitisi ja rajatisi, mis tulenevalt muinsuskaitseseadusest on riikliku kaitse all. Nende taastamisel või mälestiste kaitsevööndisse uute hoonete rajamisel on vaja arvestada ajaloolisi ehitustraditsioone ja kohalike ehitusmaterjalide kasutamise võimalusi, mis määratletakse enne projekteerimist Muinsuskaitseameti kinnitatud eritingimustega. Kehtestatud detailplaneeringud: 2001 – Vastseliina alevikus Võidu tänava ja Jeedasküla vahelise maa-ala tööstuspiirkonna I etapp; 2002 – Kirikumäe puhkeala detailplaneering; 2003 – Jeedasküla külla jääva tööstuspiirkonna II etapp, Võidu tn 23 detailplaneering ning Vana-Vastseliina külas Vastseliina linnuse maa-ala detailplaneering; Hendrikson & Ko poolt on 1999. aastal koostatud Vastseliina aleviku detailplaneeringu lähteülesanne. Maakonnaplaneeringuga on kindlaks määratud detailplaneeringu kohustusega tihehoonestusega alad: Vastseliina alevik ja Vana-Vastseliina küla. Probleemid: ○ Vallas puuduvad kehtiv üldplaneering, jäätmekava ning veemajanduskava ○ Planeeringu- ning ehitustegevust pidurdab rahaliste vahendite puudumine 3.2.3. Heakord ja looduskeskkond Keskkonna seisund Vastseliina vallas on rahuldav. Suuri keskkonnareostajaid siin ei leidu. Keskkonnaküsimustega tegelemine osutub oluliseks turismi edendamise seisukohast ning jäätme- ja veemajanduse korraldamisel. Kaitsealadest jäävad Vastseliina valla territooriumile Kirikumäe järve ning Piusa jõe ürgoru maastikukaitsealad ning Haanja Looduspark. Suuremad heakorraprobleemid on seotud keskustega. Häirib hoonete ja rajatiste üldine amortiseerumine, hoonete fassaadid on vananenud. Vallal on kinnitatud heakorraeeskiri. Vastseliina aleviku pargi hooldaja on OÜ Rein Aimu talu. Vana-Vastseliina park on antud rendile OÜ-le Piusa Ürgoru Turism. Üldine eesmärk 2012: ○ Meil on atraktiivne, puhas looduskeskkond. ○ Ehitised ja rajatised on asetatud loodusesse ja keskkonnaoludesse nii, et on saavutatud kohalikke loodus-, muinsus-, ajaloo- ja kultuuriväärtusi maksimaalselt säilitav, esile toov ja kaunis terviktulemus. 3.2.4. Teed ja tänavad Võrumaa Omavalitsuste Liidu 2003. aastal teostatud maakondliku projekti «Kohalike maanteede ja tänavate inventariseerimise ja teeregistri koostamine» tulemusel on valminud Vastseliina valla territooriumi hõlmav mitteriigimaanteede andmebaas. Kohalike maanteede ja tänavate kogupikkus on 98,64 km, millest maanteid 95,4 km, tänavaid 3,24 km. Metskonna teid on ~34,0 km. Sildasid on vallal 5. Iga-aastase lumetõrje ja suvise teede hoolduse eest tasub vald vastavalt sõlmitud lepingutele. Valdavalt on teed pinnas- või kruuskattega ning sellest tulenevalt vajavad pidevat hooldust ja nõuavad suuri kulutusi. Reaalsetest võimalustest ning prioriteetsetest vajadustest tulenevate kulutuste rakendamiseks on koostamisel Vastseliina valla teede hoiukava. Üldine eesmärk 2012: ○ Kvaliteetne, ohutu ja optimaalse liiklusskeemiga teede ja tänavate võrgustik. 3.2.5. Jäätmekäitlus Alates 01.01.2002. a on Vastseliina prügila suletud ning praeguseks ajaks rekultiveeritud. Prügi kogutakse Ragn-Sells Eesti AS prügikastidesse ja äravedu toimub sama firma poolt. Hajaasustuses kasutatakse jäätmekäitlusfirma teenust vähe ja seoses sellega satub küllaltki olulises osas jäätmeid loodusesse, mis on jäätmemajanduse suurimaks probleemiks. Probleemide lahenduste leidmisel ning nende rakendumise üheks eelduseks on elanikkonna, samuti ettevõtjate keskkonnateadlikkuse tõstmine, jäätmete tekke vähendamine ja jäätmekäitluse korrastamine. 2004. aasta 1. maist jõustuv uus jäätmeseadus täpsustab oluliselt kohalike omavalitsuste rolli jäätmekäitluse korraldamisel. Jäätmekäitluse tõhusamaks korraldamiseks on koostamisel Vastseliina valla jäätmekava. Üldine eesmärk 2012: ○ Elukeskkond on kvaliteetne, elanikkonna teadlikkuse tõusuga on tagatud keskkonda ohustavate jäätmete keskkonnasäästlik käitlus. 3.2.6. Veemajandus Veeseaduse kohaselt planeeritakse vee kaitse ja kasutamise abinõud vesikonna või alamvesikonna veemajanduskavas. Veemajanduskavas määratletud kohustusi, ülesandeid ja eesmärke tuleb arvestada kohaliku omavalitsusüksuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas, üld- ja detailplaneeringute koostamisel või nende ülevaatamisel ja muutmisel. Alamvesikondade veemajanduskavade koostamist koordineerivad Keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistused. Territoriaalselt jääb enamus Vastseliina vallast Peipsi alamvesikonda, v.a lõuna osa vallast (Pari, Haava, Kirikumäe, Heinasoo küla), mis kuuluvad Koiva alamvesikonda. Võrumaa Keskkonnateenistuse koordineerimisel on praegu koostamisel Koiva alamvesikonna veemajanduskava. Peipsi alamvesikonna veemajanduskava koostamist peab korraldama Tartumaa Keskkonnateenistus. Vastseliina vallas on ca 20 puurkaevu, neist omavalitsuse teenindada 8. Rekonstrueeritud on Vastseliina pumpla, kus toimub ka veepuhastus. Teistes pumplates on seaded vananenud ja veetrassid avariiohtlikud. Nõudele vastab vaid Vastseliina pumplast väljastatav vesi. Biopuhasteid on kaks. Vastseliina biopuhasti on hiljuti rekonstrueeritud ja seoses sellega heas seisukorras. Vana-Vastseliina biopuhasti seisukord on rahuldav. Suuremad probleemid veevarustusega ning joogivee kvaliteediga on Vana-Vastseliina külas ning Külaoru külas. Üldine eesmärk 2012: ○ Kvaliteetne ja puhas joogivesi on tagatud igale tarbijale. 3.3. Majanduskeskkond 3.3.1. Ettevõtlus Vastseliina valla majandusstruktuuris on esindatud nii teenindus, põllumajandus kui tööstus. 2003. aasta novembri seisuga on äriregistris 102 ettevõtjat (28 osaühingut; 1 aktsiaselts; 10 mittetulundusühingut ning 63 füüsilisest isikust ettevõtjat), kelle majandustegevus toimub Vastseliina valla territooriumil. Põllumajanduse osakaal on viimasel kümnendil oluliselt vähenenud. Endised põllumajandustootmishooned on enamuses leidnud kasutust puidu- ja mööblitööstuse ettevõtete poolt. Valla asend, loodusvarad (mets, maa-aines) ning maastik loovad eeldused mitmekesise ettevõtluse arenguks. Olulisemad tööstusettevõtted vallas on: Förmann NT AS metsa- ja puidutööstus Talvar TR OÜ metallitööstus ning mehhanismide remondi teenindus P.N.K. Grupp OÜ metsa- ja puidutööstus H.A.K.S OÜ metsa- ja puidutööstus Kiviliiv OÜ liiva, kruusa ning maa-ainese kaevandamine, liiva eeltöötlemine ehitus- ja klaasitööstusele. Elukondlikku teenindust pakkuv ettevõtlus Vastseliina vallas: Võru Tarbijateühistu toitlustamine, kaubandus Eesti Post panga- ja postiteenused Mahta Kütus AS tankla-pood AS Aguli kaubandus Võru EMPAK AS ehitusmaterjalide ja majapidamistarvete kaubandus Teenindusstruktuuris on vallas olemas juuksur, lilleseadete ning käsitöö müük (FIEd), haljastusfirma (OÜ Rein Aimu talu). Käivitatud on kaks EL abifondidest rahastatavat projekti ettevõtluskliima parandamiseks ja atraktiivsemaks muutmiseks: ○ Vastseliina tööstusala arendamine – eesmärk pakkuda investoritele ning tegutsevatele ettevõtjatele konkurentsivõimelist ala, mis on varustatud juurdepääsu, elektri ning kanalisatsiooniga. Koos ehitustegevusega toimub toote turundus, mille tegevus on toonud tööstusalale 2 uut ettevõtet – Eesti erakapitalil tegutsev OÜ Timmo Puutöökoda ning 100% väliskapitalile toetuv SEP Holding OÜ. Tööstusala rakendumisel on eeldatav kuni 100 uut töökohta. ○ Vana-Vastseliina linnusevaremete kompleksiga seotud piiriületava (koos Vene Föderatsiooni Irboska piirkonnaga) projekti eesmärk on tõsta paikkonna turismi atraktiivsust, tutvustada piirkonna turismi potentsiaali Euroopas ning korraldada turismialaseid koolitusi kohalikele ettevõtjatele ja talunikele. Üldine eesmärk 2012: ○ On lisandunud vähemalt 100 uut töökohta tööstuses ja 25 teeninduses. 3.3.2. Põllumajandus ja maaelu Põllumajanduslikus tootmises tegeldakse Vastseliina vallas enam teravilja- ja veisekasvatusega. Vähem levinud on lambakasvatus. Põllumajandusreformi «tulemusena» ei ole Vastseliina vallas enam ühtegi otseselt põllumajandusega tegelevat ühistut. Teenindava põllumajandusühistuna tegutseb veel OÜ Külaoru Vili, kes pakub teraviljakasvatajatele kuivati- ja ladustamisteenust. Turule on jäänud 2 suuremat veisekasvatustalu (Külmoja talu ning Rein Aimu talu), suurim teraviljakasvataja vallas on Ronkuse talu. Tänapäeva turusituatsioonis on konkurentsis püsimise eelduseks suur tootmismaht ning riski hajutamine mitme tegevusvaldkonna vahel. Põllumajandusele eeldused on puhas loodus ja põllumajandusmaa olemasolu ning põllumajandustehnikat teenindava ettevõtluse olemasolu. Nõrgad küljed on põllumajanduspoliitika puudumine, vananenud tehnika, raha puudus. 2003. aastani ei olnud ükski Vastseliina valla põllumajandustootja ega turismiettevõtja kasutanud Euroopa Liidu toetusprogrammi SAPARD võimalust 2003. aastal esitati Vastseliina vallast SAPARDile kaks taotlust (üks piimatootmistalu arendamiseks ja teine turismitalu poolt puurkaevu ehitamiseks), mis leidsid ka rahastamist. Üldine eesmärk 2012: ○ On arenenud alternatiivsed maamajandustegevused (kala-, marja-, ravimtaimede jne kasvatus) ning mahepõllumajandus. ○ Traditsioonilise põllumajandusliku tootmise osakaal on suurenenud vähemalt 25% (rohkem kasutatud põllumajanduslikku maad). 3.3.3. Turism ja puhkemajandus Seisuga 01.05.2003. a on Vastseliina vallas 4 tunnustatud majutusasutust: Lepa Puhkemaja Tabina külas 8 majutuskohta Jõeveere Puhkeküla ja -laager Lindora külas 6 majutuskohta + telkimisvõimalused Kirikumäe Matkamaja Kirikumäe külas 49 majutuskohta Kerepäälse Turismitalu Kerepäälse külas 15 majutuskohta + telkimisvõimalused Vastseliina valla turismiressursiks on puhas ja mitmekülgne loodus, ajaloolis-kultuuriliselt väärtustavad piirkonda vanaaja säilmed Vana-Vastseliinas. Loodusturismi tõmbekohad on Piusa jõe ürgorg matkaradade ja vaatamisväärsustega (liivakivipaljandid, ordulinnuse varemed) ning Kirikumäe järve puhkeala. Tuntud turismitooteks on kujunenud Vastseliina maarahva laat. Pakutava puhkemajanduse teenuse järgi võib väita, et valla turismi- ja puhkemajanduslik ressurss on alakasutatud. Potentsiaali on järgmiste tootegruppide müügis: teemapargid ja -üritused, talupuhkus, aktiivne puhkus ja harrastused. Olulisemaks probleemiks oleks Vastseliina vallas turismiinfokeskuse (I-punkt) puudumine. I-punkti ülesanne on koordineerida kohalikku turismiarengut ning koostööd kohaliku omavalitsuse ja ettevõtjate vahel, teenindada turiste ning kohalikke elanikke, edastada teavet vaatamisväärtuste, ürituste ja pakutavate teenuste kohta. Lahendust vajab ka turismi tuumalade heakorra tagamine ning finantseerimine. Üldine eesmärk 2012: ○ Vastseliina piiskopilinnuse säilmed on konserveeritud, kindlustatud ning nende baasil on välja kujunenud regiooni turismi tuumala. ○ Kohalike turismitoodete väljaarendamisel on arvestatud säästliku arengu põhimõtete ja kultuuripärandi väärtustamisega. ○ Tunnustatud majutusettevõtete ning töökohtade arv turismisektoris arv vallas on suurenenud. ○ Vana-Vastseliina külas töötab ja toimib turismiinfopunkt. 3.4. Füüsiline keskkond Piirkonna majandusliku ja sotsiaalse infrastruktuuri olukord on elukvaliteedi põhiliseks teguriks ning see määrab olulisel määral inimeste elu- ja tööpaiga valiku. Piirkonna arengu jätkusuutlikkuse tagab olukord, kus inimesed sellest piirkonnast ei lahku isegi mitte töökoha kaugemal paiknemisel, samuti kui inimeste sisserändele on loodud võimalikud soodsad tingimused. Selleks omavad tähtsust töö- ja elukoha vaheline hea transpordiühendus ja avalike teenuste – haridus-, sotsiaal- ja kommunaalteenused – olemasolu ning nende konkurentsivõimeline hind. Vastseliina valla füüsilise keskkonna moodustavad järgmised infrastruktuuriobjektid: ○ teed ja sillad; ○ kohalik tehniline infrastruktuur (katlamajad koos kaugküttevõrgustikuga, tänavavalgustussüsteemid); ○ haridusasutuste hooned; ○ kultuuriasutuste hooned; ○ sotsiaalhoolekande ning tervishoiuteenuse osutamisega seotud hooned; ○ omavalitsuse haldusega seotud hooned. Olulisemad probleemid: ○ vahendid infrastruktuuriobjektide korrashoiuks ja arendamiseks on piiratud; ○ sotsiaalobjekti – hooldekodu – omandiküsimus vajab lahendamist; ○ puudub ettevõtjate kaasamine infrastruktuuri arengusse; ○ tehniline infrastruktuur – elektrivõrgud, sideühendused – on monopoolses seisus; ○ tsentraalne küttesüsteem praeguses olekus nõuab suuri kulusid ning selle tulemusel on ostetava soojusenergia hind tarbijale kõrge. Üldine eesmärk 2012: ○ Vastseliinas on toimivad kaasaegsed infrastruktuuri elemendid kvaliteetseks eluks ja majandustegevuse arendamiseks. ○ Keskkütte infrastruktuuris ning KOV-i hallatavates asutustes on energiasäästlike tehnoloogiate ning hoonete soojapidavuse tõstmise abil suurendatud energiakasutuse efektiivsust. TEGEVUSKAVA 2004–2006 E-Eesmärk – visioonis esitatud põhiväärtustega seotud pikemaajalised taotlused/kohustused RAK seosed: 1: Inimressursi arendamise prioriteet Meede 1.1. Tööjõu paindlikust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kättesaadav haridussüsteem Meede 1.2. Inimressursi arendamine ettevõtete majandusliku konkurentsivõime suurendamiseks Meede 1.3. Võrdsed võimalused tööturul Meede 1.4. Haldussuutlikkuse tõstmine 2: Ettevõtluse konkurentsivõime prioriteet Meede 2.1. Ettevõtete arengu toetamine Meede 2.2. Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise toetamine Meede 2.3. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamine Meede 2.4. Turismi arendamine 3: Põllumajanduse, kalanduse ja maaelu prioriteet Meede 3.1. Investeeringud põllumajandustootmisse Meede 3.2. Põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise parandamise investeeringutoetus Meede 3.3. Majandustegevuste mitmekesistamine maapiirkonnas Meede 3.4. Integreeritud maaparandus Meede 3.5. Külade taastamine ja arendamine Meede 3.6. Kohaliku initsiatiivi arendamine Meede 3.7. Metsamajandus Meede 3.8. Nõuande- ja teabeleviteenuse toetamine Meede 3.11. Kalanduse käitlemisketi investeeringutoetuse meetmed Meede 3.12. Muud kalandusega seotud meetmed 4: Infrastruktuuri ja kohaliku arengu prioriteet Meede 4.1. Transpordi infrastruktuuri arendamine Meede 4.2. Keskkonna infrastruktuuri arendamine Meede 4.5. Infoühiskonna arendamine Meede 4.6 .Kohalik sotsiaal-majanduslik areng 5: Tehnilise abi prioriteet Meede 5.1. Programmi juhtimine ja rakendamine Meede 5.2. Teavitamine, avalikustamine ja arvutiseerimine 4.1. SOTSIAALNE KESKKOND TEGEVUS TEGEVUSE AEG JA MAKSUMUS Allikas Vastutaja Seos RAKiga Aeg Üldmaksumus 2004 4.1.1 E Vastseliina Gümnaasium on nüüdisaegne ja maakonnas tunnustatud hariduskeskus 4.1.1.1 Omavalitsuse haridusruumide vajaduste analüüs ja väljaselgitamine 2004 * * KOV VV KOV 1.1 1.4 4.1.1.2 Muusikakooli ja gümnaasiumi ühendamise võimalikkuse väljaselgitamine 2004 * * * VV KOV 4.1.1.3 Gümnaasiumi üldprojekti koostamine 2004–2005 * * KOV VV Gümnaasium 1.1 4.6 4.1.1.4 KOV haridusasutuste arengukavade koostamine ja täiendamine 2004–2006 * * * Gümnaasium 1.4 4.1.1.5 Kooli arengupotentsiaali tõstmine 2006 * * * Gümnaasium 4.1.1.6 Ainekabinettide sisustamine nüüdisaegsete õppevahenditega 2004–2004 Programm 21. saj kool Gümnaasium VV 4.1.1.7 Gümnaasiumi staadion korda 2006–2008* * * VV 4.1.1.8 Maakondlike mainekujunduslike ürituste korraldamine * * Gümnaasium 4.1.1.9 Maakondliku uurimustööde konverentsi korraldamine pidev Gümnaasium 4.1.2 E Konkurentsivõimeline põhi-, ja gümnaasiumiharidus 4.1.2.1 Õpilaste soove ja huve arvestavalt valikainete omandamise võimaldamine pidev * * SF, KOV Gümnaasium 1.1 4.1.3 E Kvaliteetne alusharidus ning mitmekülgne huviharidus 4.1.3.1 Huviala- ning alusharidus õpetajate palkade võrdsustamine koolipedagoogidega Kuni 2006 * * KOV VV 4.1.3.2 Lasteaedade tegevuse reorganiseerimine 2004 * * KOV VV 4.1.3.3 Muusikakooli tegevuse arendamine pidev * * * Muusikakool 4.1.3.4 Kaasata kolmas sektor huviharidusteenuse osutamisele Kuni2006 * * * MTÜ KOV 1.1 3.6 4.1.4 E Valla elanikele on loodud mitmekülgsed tingimused (rahva)spordiga tegelemiseks 4.1.4.1 Korterelamute juurde virgestusalade ja mänguväljakute rajamine Kuni 2006 * * KOV Fondid KOV MTÜ 4.6 4.1.4.2 Suusabaasi kaasajastamine 2004 * * KOV, EAS, RE VV 4.6 4.1.4.3 Suusaradade väljaehitamine 2006 * * Fondid, KOV MTÜ, VV 4.6 4.1.4.4 Rula- ja rollerradade rajamine Kuni 2006 * * Fondid, KOV MTÜ, VV 4.6 4.1.5 E Aktiivne noorsootöö Pidev 3.6; 4.6 4.1.5.1 Põhikohaga noorsootöötaja töölerakendamine 2004 * * KOV KOV VV 4.1.5.2 Toetada projektipõhist tegevust Pidev * * KOV KOV 4.1.5.3 Avatud keskuse põhimõtte rakendamine 2004 * * KOV MTÜ, VV 5.2 4.1.6 E Aktiivne kultuurielu 4.1.6.1 Raamatukogu töö kaasajastamine IKT abil Pidev * * RE KOV KOV 5.2 4.1.6.2 Traditsiooniliste kultuuriürituste jätkamine: Vastseliina maarahva laat Vanaaja päev Pidev * * Fondid KOV MTÜ KOV VV 4.1.6.3 Uute traditsioonide toetamine Pidev * * Fondid KOV KOV 4.1.6.4 Rahvamaja loob võimalusi loovuse arendamiseks ja kultuuriliseks tegevuseks. Pidev * * Vastseliina Rahvamaja 4.1.6.5 Luua toimiv võrgustik väikemuuseumite vahel Kuni 2006 * * Fondid KOV MTÜ KOV 4.1.6.6 Olukorra kaardistamine ja teabematerjali trükkimine 2004 * * Fondid KOV MTÜ KOV 4.1.6.7 Koostöö arendamine kolmanda sektoriga Pidev * * Fondid KOV MTÜ KOV 3.6 4.1.7 E Kolmas sektor on aktiivne kohaliku elu edendamisel 4.1.7.1 Väärtustada kodanikuks olemist Pidev * * Fondid KOV MTÜ KOV 3.6 4.1.7.2 Kodanikupäeva tähistamine Kuni 2006 * * Fondid KOV MTÜ KOV 3.6 4.1.7.3 Toetada kodanikeühenduste tegevust Pidev * * Fondid KOV KOV 4.1.7.4 Kõiki sektoreid ühendav regulaarne ümarlaud 2004–2006 * * * MTÜ KOV 4.1.7.5 Külade arengukavad Kuni 2006 * * * MTÜ 4.1.7.6 Tagada infoliikumine Pidev * * * MTÜ; KOV 5.2 4.1.7.7 Teadetetahvlite paigaldamine küladesse 2004–2005 * * SF KOV MTÜ KOV 3.6 4.1.7.8 Külavanemate teabepäevad Pidev * * * KOV; MTÜ 5.2 4.1.8 E Abivajajaile on tagatud sotsiaalne kaitse 4.1.8.1 Hooldekodu laiendamine Kuni 2006 * * KOV Fondid KOV 4.6 4.1.8.2 Jätkata praegu Vastseliina vallas osutavate sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamist (lähtuvalt vallale pandud kohustustest ja reaalsetest võimalustest) Pidev * * RE, KOV VV 4.1.8.3 Teavitada elanikke valla lehe ja teiste teabevahendite kaudu pakutavatest sotsiaalteenustest ja -toetustest ning nende saamiseks vajalikest tingimustest Pidev * * * VV KOV 4.1.8.4 Täiendada Vastseliina vallas kehtivat sotsiaalteenuste osutamise ja valla eelarvest makstavate toetuste maksmise korda Pidev * * * KOV 4.1.8.5 Leida odavamaid võimalusi sotsiaalteenuste osutamiseks (naabrihooldus, vabatahtlike kasutamine, külaliikumised jms) Pidev * * * VV 4.1.8.6 Sotsiaalkorterite tagamine abivajajatele Pidev * * KOV KOV VV 4.1.8.7 Alkoholismi ja narkomaaniat ennetav töö alaealistega Pidev * * Fondid, KOV MTÜ KOV 4.6 4.1.8.8 Terve pere tunnustamine Pidev * * * KOV 4.1.8.9 Koolitada tugiisikuid, kasuperesid Pidev * * * VV 4.1.8.10 Jätkata ja arendada sotsiaalvaldkonna koostööd teiste omavalitsuste, asutuste ja organisatsioonidega Pidev * * * VV 4.1.8.11 Sotsiaaltöö tegijate regulaarne osalemine Võrumaa Sotsiaaltöö Keskuse töös ja koolituses Pidev * * KOV VV 4.1.8.12 Tagada erinevatest sihtgruppidest abivajajatele võimalused psühholoogiliseks ja juriidiliseks nõustamiseks Pidev * * KOV Fondid VV Prioriteet 1 4.1.8.13 Töötute ja tööturul vähese konkurentsivõimega isikute rehabiliteerimine ja aktiviseerimine Pidev * * KOV Fondid KOV Prioriteet 1 4.1.9 E Arstiabi on tagatud kõigile soovijaile 4.1.9.1 Vallaelanikes tervist väärtustava eluhoiaku kujundamine Pidev * * KOV KOV VV 4.1.9.2 Riskirühmade toetamine ja ravikindlustuseta isikutele arstiabi korraldamine Pidev * * KOV KOV VV 4.1.9.3 Koduse õendus-hooldusabi töösse käivitamine 2004–2005 * * * KOV 4.1.9.4 Tervist edendavate algatuste ja projektide elluviimine Pidev * * * KOV 4.1.9.5 Valla asutuste töökeskkonna vastavusse viimine tervisekaitsenõuete ja -normidega Pidev * * KOV SF VV 1.4 4.1.9.6 Säilitada hambaravi võimalused ja esmatasandi arstiabi Pidev * * * KOV 4.2. LOODUSKESKKOND TEGEVUS TEGEVUSE AEG JA MAKSUMUS Allikas Vastutaja Seos RAKiga Aeg Üldmaksumus 2004 4.2.1 E Maad on hooldatud ning sihtotstarbelises kasutuses 4.2.1.1 Looduskaunite maastike avatuse tagamiseks maamaksuga seotud majanduslike mõjutusvahendite väljatöötamine ja rakendamine Pidev * * KOV VV 4.2.1.2 Avalikus kasutuses olevate looduslike võtmekohtade haldamiseks soodustada kodanikuühenduste, nt MTÜ tegevust Pidev * * SF KOV MTÜ KOV 3.6 3.5 4.2.1.3 Määrata kindlaks valla hoonete teenindamiseks vajalik maa 2004–2005 * * KOV VV 4.2.1.4 Määrata kindlaks avalikku kasutusse jääv maa 2005 * * KOV VV 4.2.1.5 Määrata kindlaks perspektiivne tööstus- ja elamuehituseks vajalik maa 2006 * * KOV VV 4.2.1.6 Lõpetada maa omanikustamisega seotud toimingud 2004–2005 * * KOV VV 4.2.2 E On valminud ruumilise arengu alusdokumendid 4.2.2.1 Vastseliina valla üldplaneeringu koostamine 2004–2005 * * SF KOV VV KOV Prioriteet 4 4.2.2.2 Vastseliina aleviku detailplaneeringu koostamine 2005–2006 * * SF KOV VV KOV Prioriteet 4 4.2.2.3 Ehitus- ja planeerimistegevuse järelevalve tõhustamine Pidev * * KOV VV 4.2.2.4 Maa-alade ja infrastruktuuri ettevalmistamine madaltiheda hoonestuse ja peremajade ehituse laiendamiseks Pidev * * SF KOV RE KOV VV Prioriteet 4 4.2.2.5 Kinnisvara arendusfirmade kaasamine eramuehituspiirkondade ettevalmistamisse 2006 * * * VV 4.2.2.6 Elamuehitusvõimaluste väljaselgitamine ja tutvustamine vallas 2006 * * * VV 4.2.3 E Puhas, puutumatu ning atraktiivne looduskeskkond 4.2.3.1 Korrastamata alade väljaselgitamine 2004 * * * VV 4.2.3.2 Väärtuslike kultuurmaastike väljaselgitamine 2004–2006 * * * VV 4.2.3.3 Parkide ja haljasalade planeeritud korrastamine Pidev * * * VV 2.4 4.2.3.4 Välja töötada ja käivitada heakorra tagamise abinõude plaan 2004 * * * VV 4.2.3.5 Tõhustada heakorraeeskirjade täitmise kontrolli, heakorrakomisjoni moodustamine, selle tegevuse tööplaani koostamine 2004 * * * VV 4.2.3.6 Elanike teadlikkuse tõstmine oma kodu lähiümbruse korrashoiuks Pidev * * * VV 4.2.3.7 Prügikonteinetite paigaldamine turismiobjektide juurde ja külakeskustesse Pidev * * * VV 4.2.3.8 Valla teehoiukava koostamine ning tänavate ja teede remonttööde teostamise prioriteetide ajaline kava 2004 * * KOV VV 4.1 4.2.4 E Kvaliteetse ja säästva elukeskkonna tagamine 4.2.4.1 Jäätmekogumisrajatise (jäätmejaama) rajamine jäätmete veoks avatavasse Kagu-Eesti regionaalprügilasse 2004–2005 * * KIK KOV KOV 4.2 4.2.4.2 Järelevalve keskkonnasaaste alal (suletud prügila seire, ebaseadusliku mahapaneku kontroll) Pidev * * KIK KOV VV 4.2.4.3 Jäätmetest põhjustatud keskkonnasaaste vähendamine (ohtlike jäätmete käitluse korraldamine, biolagunevate jäätmete komposteerimise propageerimine) Pidev * * KIK KOV VV 4.2.4.4 Toorme ja materjalide säästliku kasutamise toetamine Pidev * * KIK SF 4.2.4.5 Jäätmekäitluse arendamine alevikus ja külades (jäätmekava koostamine, liigiti kogumise täiustamine) 2004–2006 * * KOV VV 4.2 4.2.4.6 Jäätmetekitajatele kinnistu- või isikumaksu või koormatise rakendamine Tulenevalt jäätmeseadusest * * KOV KOV VV 4.2.5 E Kvaliteetne joogivesi on tagatud võimalikult laiale tarbijaskonnale 4.6 4.2 4.2.5.1 Veemajandus arengukava väljatöötamine 2004–2005 * * SF KOV KOV VV 4.2.5.2 Vana-Vastseliina ühisveesüsteemi renoveerimine 2004 * * KIK KOV VV 4.2.6 E Võimalikult paljud majapidamised suuremates asulates saavad liituda ühisvee- ja kanalisatsioonisüsteemiga 4.2.6.1 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise, sellega liitumise ja hinna reguleerimise korra väljatöötamine 2004–2005 * * KOV KOV VV 4.2.6.2 Valla veemajanduskava kehtestamisel tarbijaskonna laiendamine vastavalt kavale pidev * * SF KOV KIK KOV VV 4.6 4.2 4.2.6.3 Vastseliina aleviku sademevee ärajuhtimine 2006 * * KOV KIK KOV 4.2 4.3. MAJANDUSKESKKOND TEGEVUS TEGEVUSE AEG JA MAKSUMUS Allikas Vastutaja Seos RAKiga Aeg Üldmaksumus 2004 4.3.1 E Uute töökohtade loomine 4.3.1.1 Ettevõtluskeskkonna atraktiivsemaks muutmine 2004–2006 * * EAS RE, KOV VV Prioriteet 2 4.3.1.2 Tootmisaladele infrastruktuuride väljaehitamine 2004–2005 * * EAS, SF, RE, KOV KOV VV Prioriteet 2 4.3.1.3 Alternatiivse maamajandusliku tootmise propageerimine Pidev * * * MTÜ KOV Prioriteet 3 4.3.1.4 Põllumajanduse arenguks nõustava kodanikualgatusel põhineva ühenduse loomine 2004–2005 * * * KOV MTÜ Prioriteet 3 4.3.1.5 Põllumajandusega tegelevate ettevõtjate teavitamine ning abistamine põllumaade deklareerimisel 2004 * * * VV 4.3.2 E Olemasolev turismipotentsiaal on kasutatud edukalt 4.3.2.1 Majutusteenuse mitmekesistamine Pidev * * * * 4.3.2.2 Olemasolevate majutusasutuste majutuskohtade suurendamine ja kvaliteedi tõstmine 2004–2007 * * SF EAS ettevõtjad * Prioriteet 2 4.3.2.3 Erinevate alternatiivsete tegevuste tutvustamine Vastseliina laadal Pidev * * EAS KOV KOV 4.3.2.4 Piiskopilinnuse kompleksi väljaarendamine 2004–2006 * * RE SF, KOV KOV Prioriteet 3 4.3.2.5 Vana-Vastseliina külla I-punkti rajamine 2004 * * SF, KOV VV Prioriteet 3 4.3.2.6 Muuseumide võrgustiku väljaehitamine ja kaardistamine 2004–2006 * * SF, KOV MTÜ 4.3.2.7 Koostöö koolidega noorte giidide ettevalmistamiseks valla koolide õpilaste baasil Pidev * * SF KOV VV 1.1 Prioriteet 3 4.4. FÜÜSILINE KESKKOND TEGEVUS TEGEVUSE AEG JA MAKSUMUS Allikas Vastutaja Seos RAKiga Aeg Üldmaksumus 2004 4.4.1 E Ruumilise arengu tagamiseks on olemas analüüsivad ja teostumisvõimelised tehnilised dokumendid 4.4.1.1 Soojamajanduse arengukava täiendamine 2004–2005 * * SF KOV KOV VV Prioriteet 4 4.4.1.2 Valla veemajanduse arengukava 2004–2005 * * SF KOV KOV VV Prioriteet 4 4.4.1.3 Valla üldplaneering 2004–2005 250 000 100 000 KOV SF KOV VV Prioriteet 4 Prioriteet 5 4.4.1.4 Külaoru küla veevarustuse/kanalisatsiooni projekteerimine 2005–2006 150 000 * KOV SF KOV VV Prioriteet 4 4.4.1.5 Vana-Vastseliina veevarustuse/kanalisatsiooni projekteerimine 2004 50 000 * KOV VV Prioriteet 4 4.4.1.6 Vastseliina aleviku küttesüsteemi rekonstrueerimise projekt 2004 150 000 150 000 VV Prioriteet 4 4.4.1.7 Gümnaasiumi ja teiste haridusruumide kasutuse audit, ruumiprogrammide väljatöötamine 2004 30 000 30 000 KOV VV Gümnaasium 1.1 4.4.1.8 Gümnaasiumi üldprojektide koostamine 2004 270 000 135 000 KOV VV Gümnaasium 1.1 4.4.2 E Kvaliteetse elu- ja majandustegevuse tagamiseks on olemas nüüdisaegse infrastruktuuriga varustatud füüsiline keskkond 4.4.2.1 Vallavalitsuse haldushoone katuse renoveerimine kuni 2006 180 000 * KOV kaasomanikud * 4.4.2.2 Rahvamaja renoveerimine 2004 575 000 575 000 KOV 100 000 RE 475 000 VV 4.6 4.4.2.3 Keskkonna-infrastruktuuride nüüdisajastamine 2005–2006 * * SF KOV KOV Prioriteet 4 4.4.2.4 Suusabaasi renoveerimine 2004 1 601 406 901 406 HMF KOV RE VV 4.6 4.4.2.5 Vastseliina Lasteaia renoveerimine, katuse osaline remont, avatäited Kuni 2006 600 000 * KOV SF KOV 4.6 4.4.2.6 Gümnaasiumi renoveerimine 2004–2006 8 600 000 * KOV RE, SF KOV Gümnaasium 1.1 4.4.2.7 Vastseliina Raamatukogu ruumide laiendamine Kuni 2006 255 000 * KOV Fondid KOV 4.6 4.4.2.8 Külaoru küla veevarustuse/kanalisatsiooni väljaehitamine 2005–2007 4 800 000 * KOV SF KIK KOV 4.2 Meede 2 4.4.2.9 Vana-Vastseliina veevarustuse/kanalisatsiooni ehitamine 2004–2007 4 600 000 216 000 KOV SF, KIK KOV VV 4.2 Meede 2 4.4.2.10 Vana-Vastseliina Raamatukogu hoone keldrikorruse väljaehitamine Kuni 2006 * * SF KOV MTÜ KOV 3.5 4.4.2.11 Kapera algkooli hoone renoveerimine külakeskuseks Kuni 2006 * * SF KOV MTÜ KOV 3.5 4.4.2.12 Vastseliina aleviku kaugküttesüsteemi renoveerimine Kuni 2006 5 200 000 * KOV fondid KOV 4.6 2004. a planeeritud projektide omaosalused TEGEVUS TEGEVUSE AEG JA MAKSUMUS Allikas Vastutaja Seos RAKiga Aeg Üldmaksumus 2004 Tööstusala projekti omaosalus 2004 100 000 KOV RE EAS Phare VV Meede 2 Vana-Vastseliina vesi /KIK/ 2004 216 117 22 000 KOV KIK VV 4.2 Jäätmejaam /KIK/ 2004–2005 1 413 380 * KOV KIK KOV 4.2 Jääkreostus-kütuse mahuti /KIK/ 2004 77 769 15 000 KOV KIK VV 4.2 Vana-Vastseliina park /KIK/ 2004 107 110 * KOV KIK KOV 4.2 Vastseliina linnuse kirdetorni projekteerimine /EAS/ 2004 170 286 * KOV EAS KOV 2.4 Vastseliina Raamatukogu remont /EAS/ 2004 254 383 * KOV EAS KOV 4.6 Külaoru sotsiaalkodu 2004–2005 895 045 * KOV Fondid KOV 4.6 Vana-Vastseliina I-punkt 2004 268 343 64 000 SAPARD KOV MTÜ VV 3.5 2.4 Loosi seltsimaja eesruumide remont 2004 47 702 13 000 Hollandi Kesk- ja Ida-Euroopa Fondide Ühendus KOV MTÜ KOV 3.5