Jõhvi Linnavolikogu — Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise korra kinnitamine — KO, 38, 475

Võttes aluseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (RT I 1999, 25, 363) paragrahvi 14 lõike 2, linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise kord (lisatud). 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2000. a. Volikogu esimees Harry HEINRICHSEN Kinnitatud Jõhvi Linnavolikogu 13. oktoobri 1999. a määrusega nr 79 Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise kord I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev kord reguleerib vee-ettevõtja poolt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kaudu osutatava veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse (edaspidi teenus) hinna reguleerimist Jõhvi linna haldusterritooriumil. 2. Teenuse hind moodustub: a) abonenttasust; b) tasust võetud vee eest; c) tasust heitvee ärajuhtimise eest. 3. Teenuse hind kujundatakse selliselt, et vee-ettevõtjale oleks tagatud: a) põhjendatud tootmiskulude katmine; b) kvaliteedi- ja ohutusnõuete ning keskkonnakaitse tingimuste täitmine; c) põhjendatud tulukus, mis võimaldaks teha arengukavas ettenähtud investeeringuid, tagada laenude tagasimaksmine ja intresskulude katmine. 4. Teenuse hinna kehtestamiseks esitab vee-ettevõtja Jõhvi Linnavalitsusele (edaspidi linnavalitsus) kirjaliku taotluse, mis peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: a) teenuse eeldatavat mahtu Jõhvi linnas; b) teenuse hinna põhjendust tulenevalt vee-ettevõtja arengukavast ja finantsprognoosist; c) kehtestada hinna rakendamise aeg. Linnavalitsusel on õigus nõuda vee-ettevõtjalt täiendavaid andmeid, mis mõjutavad teenuse hinna kujundamist. 5. Teenuse hinna kehtestab linnavalitsus. Teenuse hind avalikustatakse vähemalt kolm kuud enne selle kehtima hakkamist. 6. Teenuse eest makstakse üks kord kuus makseraamatu või vee-ettevõtja poolt kliendile esitatud arve alusel. II. ABONENTTASU 7. Abonenttasu kehtib Jõhvi linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni pideva korrasoleku ja nõuetekohase toimimise tagamiseks vajalike püsikulude osaliseks katmiseks ja kulude õiglasemaks jaotamiseks klientide vahel. 8. Abonenttasu maksavad kõik kliendid, kelle veevärk ja/või kanalisatsioon on ühendatud linna ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga ning kes ei ole teatanud teenuse tarbimise lõpetamisest. 9. Abonenttasu rakendada varem kehtinud garantiitasu suuruses ja korras. III. TASU VÕETUD VEE EEST JA TASU HEITVEE ÄRAJUHTIMISE EEST 10. Tasu võetud vee eest ja tasu heitvee ärajuhtimise eest (edaspidi tarbimistasu) kehtestatakse võetud vee ja ärajuhitud heitvee kuupmeetri kohta. 11. Tarbimistasu arvestamise aluseks on kliendi poolt tarbitud veekogus, mida mõõdetakse veearvestiga või õigusaktides ettenähtud juhtudel määratakse kindlaks tarbimisnormide alusel (kinnitatud Eesti Vabariigi Elamuameti 26. veebruari 1993. a käskkirjaga nr 19). Heitveekogus kommunaaltarbijatele loetakse võrdseks tarbitud vee kogusega. Asutuste ja ettevõtete heitvee ja sademevee kogused mõõdetakse või määratakse kindlaks kahepoolsete lepingutega. 12. Tarbimistasu reguleeritakse: a) vähemalt üks kord aastas; b) teenuse müügimahu muutumisel rohkem kui 10%; c) vee-ettevõtja haldusala suuruse muutumisel; d) vee-ettevõtja rajatiste ja tehnoloogiliste protsesside olulisel muutumisel; e) vee-ettevõtja poolt tasumisele kuuluvate maksude määra olulisel muutumisel; f) väljaspool vee-ettevõtja haldusala vee-ettevõtja poolt tarbitavate või osutatavate teenuste mahu muutumisel aasta jooksul rohkem kui 20%.