Jõhvi Linnavolikogu — Jõhvi linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kinnitamine — KO, 38, 473

Võttes aluseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (RT I 1999, 25, 363) paragrahvi 8 lõike 4, linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Jõhvi linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (lisatud). 2. Määrus jõustub 1. juulil 1999. a. Volikogu esimees Harry HEINRICHSEN Lisa Jõhvi Linnavolikogu 16. juuni 1999. a määrusele nr 68 Jõhvi linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri I. ÜLDOSA 1.1. Käesolev eeskiri reguleerib suhteid veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuseid osutava ettevõtte (edaspidi VK-ettevõte) ja Jõhvi linna ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga ühendatud klientide vahel ning kehtestab klientide ühisveevärgi või/ja -kanalisatsiooniga ühendamise korra Jõhvi linnas. 1.2. Käesolev eeskiri kehtib Jõhvi linna haldusterritooriumil ja on kohustuslik täitmiseks nii VK-ettevõttele kui ka kõigile ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga ühendatud klientidele või ühendamist taotlevatele isikutele, olenemata nende omandivormist. 1.3. Mõisted: ühisveevärk ja -kanalisatsioon – üldkasutatav VK-ettevõtte halduses/valduses või omanduses olev ehitiste, seadmete, rajatiste ja torustike kompleks vee ammutamiseks loodusest, vajaduse korral puhastamiseks ja klientidele edastamiseks ja/või nendelt heitvee vastuvõtmiseks, ärajuhtimiseks ja puhastamiseks; klient – füüsiline või juriidiline isik, kes on sõlminud VK-ettevõttega lepingu VK-teenuste kasutamiseks; allklient – VK-teenuse tarbija, kes kasutab VK-teenust kliendi vahendusel vastavalt nendevahelisele kokkuleppele; joogivesi – joomiseks ja toidu valmistamiseks ning pesemiseks mõeldud joogivee kvaliteedinõuetele vastav vesi; tehniline vesi – tehniliseks otstarbeks ja tulekahjude kustutamiseks mõeldud vesi; heitvesi – kanalisatsioonivõrku juhitav kasutatud vesi, mis on keemiliselt, mikrobioloogiliselt, füüsikaliselt või muul viisil saastatud; sademevesi – maapinnalt, hoonete katustelt või mujalt ärajuhitav vihma- või sulamisvesi; drenaaþivesi – vesi, mis juhitakse maapinnast kanalisatsioonivõrku või mujale eesvoolu; äravooluvesi – maa või ehitise pinnal juhuslikult esinev vesi (sademevesi, loputusvesi, pinnale tungiv põhjavesi jms); kliendi veearvesti – veearvesti, mille näidu alusel toimub arvlemine VK-ettevõtte ja kliendi vahel, olenemata veearvesti kuuluvusest; veevarustus- ja/või kanalisatsiooniobjekt (edaspidi VK-objekt) – kinnistu või kliendi krunt (maakasutus) koos sellel asuva(te) hoone(te)ga või muu(de) rajatis(t)ega, kus kasutatakse vett ja/või juhitakse ära heitvett koos selleks vajalike torustikega, kui need torustikud on ühendatud ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga; veevarustuse tänavavõrk – VK-ettevõtte omanduses või halduses/valduses olev veetorustik joogivee viimiseks VK-objekti veetorustikuni; kanalisatsiooni tänavavõrk – VK-ettevõtte omanduses või halduses/valduses olev kanalisatsioonitorustik heitvee kogumiseks ja ärajuhtimiseks VK-objektidelt; ühendustoru – toru, mis ühendab VK-objekti veetorustiku tänavavõrguga. Ühendustoru juurde kuuluvad ja tema piirideks on tänavavõrgu poolt ühenduskraan (kui on paigaldatud) või sadulava ja VK-objekti poolt peakraan; ühenduskraan – sulgemisseade ühendustoru eraldamiseks veevarustuse tänavavõrgust. Asub (kui on paigaldatud) ühendustoru tänavavõrgupoolses otsas ja kuulub tänavavõrgu juurde; peakraan – sulgemisseade VK-objekti eraldamiseks ühendustorust. Kuulub ühendustoru juurde; sadulava – ava/auk tänavatorustikus, mis puuritakse pärast sadula paigaldamist vee pääsemiseks ühendustorusse; ühenduskoht – koht, kus VK-objekt ühendatakse ühendustoruga; VK-objekti veetorustik – VK-objektil asuv veetorustik kuni peakraanini; veemõõdusõlm – ühendustoru või VK-objekti veetorustiku osa, millel asub veearvesti koos selle juurde kuuluvate seadmetega; veesisend – koht, kus veetorustik siseneb hoonesse; VK-objekti kanalisatsioonitoru – toru, mis ühendab VK-objekti kanalisatsioonitorustikku kanalisatsiooni tänavavõrguga. VK-objekti kanalisatsioonitoru piirdeks on tänavavõrgu poolt tänavavõrgu kontrollkaev ja VK-objekti poolt VK-objekti esimene kontrollkaev tänavavõrgu poolt arvestatult (kuulub VK-objekti kanalisatsioonitorustiku juurde); sademevee kanalisatsioon – rajatised sademe- ja drenaaþivee kogumiseks ja ärajuhtimiseks; ühisvoolne kanalisatsioon – rajatised ja seadmed heitvee ning sademe- ja drenaaþivee kogumiseks ja ärajuhtimiseks; VK-objekti kanalisatsioonitorustik – VK-objektil asuv kanalisatsioonitorustik kuni viimase kontrollkaevuni (kaasa arvatud) enne VK-objekti kanalisatsioonitoru; seadmed – veevoolu avamiseks või sulgemiseks, tagasivoolu ja segunemist takistavad ning rõhu tõstmiseks või ühtlustamiseks ettenähtud seadmed; kraanid – veevoolu avamiseks või sulgemiseks ettenähtud seadmed (siibrid, ventiilid, kraanid jne). 1.4. Joogivee kasutamine. 1.4.1. Ühisveevärgi vesi on ette nähtud olmevajaduste rahuldamiseks ja tulekahjude kustutamiseks. 1.4.2. Ühisveevärgi vee kasutamine tehnoloogiliseks otstarbeks, kui see ei ole nõutud sanitaar- või tervisekaitse-eeskirjadega, on lubatud ainult VK-ettevõtte nõusolekul. VK-ettevõttel on õigus kasutatavaid veekoguseid limiteerida ja kehtestada veekasutusreþiime. 1.4.3. Aedade ja juurviljamaa kastmiseks võib ühisveevärgi vett kasutada VK-ettevõtte loal lepingu alusel (v.a juhud, kui kastmisvesi läbib VK-objekti/kliendi veearvestit). 1.4.4. Linna ühisveevärgi vesi peab vastama joogiveele kehtestatud riiklikele normidele. 1.5. Kanalisatsiooni kasutamine. 1.5.1. Linna ühiskanalisatsioon on ette nähtud heitvee vastuvõtmiseks ja ärajuhtimiseks, kusjuures linna kanalisatsioonvõrku on lubatud juhtida sellist heitvett, mis ei häiri torustike ja rajatiste tööreþiimi, ei kahjusta neid ja on puhastusseadmetes puhastatav. 1.5.2. Tööstusliku heitvee juhtimisel linna ühiskanalisatsiooni tuleb silmas pidada nimetatud heitveele kehtestatud reostusainete piirnorme. Kui reostusainete sisaldus ületab kehtestatud piirnormid, võib neid juhtida ühiskanalisatsiooni ainult VK-ettevõtte loal, lepingu alusel. Vajadusel tuleb heitvesi enne ühiskanalisatsiooni juhtimist eelnevalt puhastada. VK-ettevõte võib kehtestada vastuvõetavale heitveele lubatavad reostusainete piirväärtused või muud vastuvõtutingimused. 1.5.3. Linna ühiskanalisatsiooni on keelatud juhtida reovett, mis sisaldab: • põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid; • torustikele kleepuvaid või ummistusi tekitavaid aineid; • kanalisatsioonirajatisi kahjustavaid aineid; • inimorganismile ja keskkonnale ohtlikke mürkaineid; • radioaktiivseid aineid; • keskkonnaohtlikku bakterioloogilist reostust; • biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid; • bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid. Lisaks on keelatud kanalisatsiooni juhtida heitvett kõrgema temperatuuriga kui 40 °C. 1.5.4. Linna ühiskanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tööstusjäätmeid, lokaalsetest puhastusseadmetest kogutud jäätmeid jms. 1.5.5. Linna ühiskanalisatsioonivõrgus on keelatud sisselaskudega tekitada hüdraulilisi ja/või reostuslikke löökkoormusi. 1.5.6. Jäätmeveski, kui selle jäätmed suunatakse linna kanalisatsioonivõrku, võib monteerida vaid VK-ettevõtte loal. 1.5.7. Paakautosid või muid mahuteid võib linna ühiskanalisatsioonivõrku tühjendada ainult VK-ettevõtte loal selleks viimase poolt määratud kohtades. 1.5.8. Linna ühiskanalisatsioonivõrku ei tohi juhtida tinglikult puhast vett, drenaaþi- ja sademevett, kui see ei ole kooskõlastatud VK-ettevõttega. 1.5.9. Kanalisatsiooni on keelatud juhtida reostust, mille kohta puudub kinnitatud piirväärtus või mille kohta ei ole klient oma taotluse alusel saanud tingimusi vastuvõtuks VK-ettevõttelt. 1.5.10. Kanalisatsiooni juhitava heitvee saasteainete piirkontsentratsioonid konkreetsetele saasteainetele kehtestab VK-ettevõte kooskõlastatult kohaliku omavalitsusorganiga, lähtudes rajatiste kaitsest ja väljalasketingimuste tagamisest suublas. Seejuures arvestatakse: • puhastusseadmete olemasolu; • saasteainete mõju puhastusprotsessile ja kanalisatsioonirajatistele; • kanalisatsiooni teeninduspersonali ohutute töötingimuste tagamist; • keskkonna- ja tervisekaitse kehtestatud nõudeid. 1.5.11. Reostuskoormuse suure ebaühtluse korral tuleb kliendil ehitada reostuskoormuse ühtlustamiseks vahemahuti (keskendi). 1.5.12. Lokaalsete puhastusseadmete olemasolul, kui see on määratletud lepinguga, on klient kohustatud hoidma need korras. 1.5.13. VK-ettevõttel on õigus kontrollida kliendile kuuluvate lokaalsete puhastusseadmete töö efektiivsust tema väljundil. 1.6. Piiritlus. 1.6.1. Piiri ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikel, -rajatistel ja -seadmetel, mille hoolduse ja seisukorra eest vastutab kas VK-ettevõte või VK-objekti omanik/valdaja/haldaja, määrab nende objektide omand. Omandi piiriks on üldjuhul: 1.6.1.1. veetorustikel peakraan (kuulub VK-ettevõttele) või ühenduskraan (kuulub VK-ettevõttele) või sadulava või kinnistu või maakasutuse, millel VK-objekt asub, piir; 1.6.1.2. kanalisatsioonil VK-objekti esimene kontrollkaev (tänavavõrgu poolt arvestatult) või kinnistu või maavalduse, millel VK-objekt asub, piir. 1.6.2. Täpselt määratakse piirid VK-ettevõtte ja abonendi vahelise VK-teenuste osutamise lepingu lahutamatuks osaks oleva piiritlusaktiga. 1.6.3. Piiritlusaktis peab olema selgelt fikseeritud piir, millest alates vee- ja kanalisatsioonitorustike, -seadmete ja -rajatiste teenindamise ja korrasoleku eest vastutab ja kannab sellega seotud kulutused kas VK-ettevõte või VK-objekti omanik/valdaja/haldaja. Piiri määramisel võetakse aluseks käesolev eeskiri, VK-objekti veevarustuse ja/või heitvee ärajuhtimise skeem, kinnistu või maakasutuse plaan ning VK-ettevõtte ja VK-objekti omaniku/valdaja/haldaja kokkulepped. Liitumispunkt võib asuda kuni kaks meetrit kinnistu piirist väljaspool, kui VK-ettevõte ja klient ei ole kokku leppinud teisiti. 1.6.4. Piiritlusakti koostab VK-ettevõte, milleks VK-objekti omanik/valdaja/haldaja esitab tema poolt nõutud andmed. 1.6.5. Kui VK-ettevõtte omanduses/valduses/halduses olevad vee- ja kanalisatsioonitorustikud läbivad riigi, kohaliku omavalitsuse või eravalduses olevat kinnistut või maakasutust (krunti) ja neid ei ole võimalik sealt välja viia, on viimaste kasutajad kohustatud kindlustama VK-ettevõttele juurdepääsu torustikele nende kontrollimiseks, hooldamiseks ja remondiks (kaasa arvatud kaevetööd). Keelatud on torustike kohale rajada ehitisi, istutada puid ja põõsaid, laduda puuriitu vms. 1.7. Veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuste osutamine. 1.7.1. Vee müümine klientidele ja nende heitvee ärajuhtimine toimub kliendi ja VK-ettevõtte vahel sõlmitud lepingu alusel. 1.7.2. Lepingu sõlmimiseks esitab isik, kes soovib hakata kasutama linna ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniteenust, avalduse/taotluse VK-ettevõttele. Klientideks võivad olla nii juriidilised kui füüsilised isikud. 1.7.3. Allkliendid suhtlevad vee kasutamisel ja heitvee ärajuhtimisel kliendiga. Allklientideks võivad olla nii füüsilised kui juriidilised isikud. 1.7.4. Linna ühisveevärgi vett aedade, juurviljamaa, haljasalade, lilleklumpide vms kastmiseks võib kasutada ainult spetsiaalselt selleks sõlmitud lepingu alusel, v.a juhud, kui kogu kastmisvesi läbib kliendi veearvestit. Juhul kui kogu kastmisvesi läbib kliendi veearvestit ja kliendi kanalisatsioonitorustik on ühendatud linna ühiskanalisatsiooniga, määratakse ühiskanalisatsiooni juhitav heitvee kogus eriarvestuse alusel. 1.7.5. Linna ühisveevärgi vee tarbimist ja/või heitvee juhtimist ühiskanalisatsiooni ilma kehtiva lepinguta loetakse omavoliliseks VK-teenuse tarbimiseks ja selle eest on VK-ettevõttel õigus omavolilise VK-teenuse tarbija suhtes rakendada sanktsioone vastavalt kehtivale seadusandlusele ja käesolevale eeskirjale. 1.7.6. Kliendi veekulu või ärajuhitava heitvee koguste tunduv suurenemine, samuti reostuse hulga ja kontsentratsiooni suurendamine ärajuhitavas heitvees, VK-objekti ühendustoru ja veemõõdusõlme muutmine võrreldes ühinemisprojektis äranäidatuga võib toimuda ainult VK-ettevõtte nõusolekul ja tehniliste tingimuste alusel. 1.8. Veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuste hind. 1.8.1. Veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuste hinnad ehk tariifid kehtestab kohalik linnavalitsus. 1.8.2. VK-ettevõtte poolt osutatavatele lisateenuste hinnad kehtestab VK-ettevõte. 1.8.3. VK-teenuse hind ehk tariif võib olla mitmeosaline. 1.8.4. Linna omavalitsusorganil on uute ehitatud või kapitaalselt remonditud VK-objektide ühendamiseks linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga õigus kehtestada liitumistasu ülempiir. 1.8.5. Ühiskanalisatsiooni juhitav või sattuv sademe- ja drenaaþivesi arvatakse heitvee hulka ja nende eest tasutakse VK-ettevõttele heitveele kehtivate hinnatariifide alusel. II. ÜHISVEEVÄRGI JA/VÕI -KANALISATSIOONIGA LIITUMINE 2.1. Taotluse esitamine. 2.1.1. VK-objekti ühendamiseks linna ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga esitab VK-objekti omanik/valdaja/haldaja VK-ettevõttele, kelle omanduses/valduses asub ühisveevärk ja -kanalisatsioon, vormikohase avalduse koos vajalike lähteandmetega (üldine veevajadus ööpäevas, maksimaalne veevajadus tunnis, eemaldatava heitvee kogus ja koostis, andmed olemasoleva ja kavandatava hoonestuse kohta). Avaldusele tuleb lisada kinnistu või krundi (maakasutuse) plaan (mõõtkavas 1:500), kus on ära näidatud kõik olemasolevad tehnovõrgud ja rajatised ning nende sidumine tänavatega või muude kinnistu või krundiga piirnevate aladega. VK-ettevõttel on õigus nõuda muid täiendavaid andmeid ja selgitusi, kui need on vajalikud taotluse läbivaatamiseks. 2.2. Taotluse läbivaatamine. 2.2.1. VK-ettevõte vaatab liitumistaotluse läbi 30 päeva jooksul selle esitamise kuupäevast arvates. Ühendamisega nõustumise korral väljastatakse taotlejale tehnilised tingimused. 2.2.2. Ühinemisega mittenõustumise korral esitab VK-ettevõte kirjalikult taotlejale mittenõustumise põhjused. 2.3. Tehnilised tingimused. 2.3.1. Ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga ühendamise tehnilistes tingimustes näidatakse ära: • ühendamise koht koos peatoru läbimõõdu ja muude andmetega; • projektdokumentatsiooni kooskõlastamise kord; • tehnilised erinõuded; • tehniliste tingimuste kehtivuse aeg. Peale selle võidakse vajaduse korral tehnilistes tingimustes ära näidata: • veesisendite arv; • vabasurve ühenduskohal; • erinõuded kontroll- ja mõõteriistade ning veemõõdusõlme ehitamise kohta; • maksimaalselt antav veekogus ööpäevas ja ööpäeva tarbimisreþiim; ärajuhitava heitvee vastuvõtmise erinõuded (kogus, koostis, vastuvõtureþiim); • nõuded ärajuhitava heitvee proovide võtmise ja koguste mõõtmise kohta. 2.3.2. Tehnilised tingimused on täitmiseks kohustuslikud nii VK-objekti omanikule kui ka projekteerijale ja üldjuhul ei kuulu ehituse käigus muutmisele. 2.3.3. Tehnilistest tingimustest mittekinnipidamise korral võib VK-ettevõte keelduda taotleja VK-objekti liitmisest ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga. 2.3.4. Tehniliste tingimuste kehtivusaeg on üldjuhul kaks aastat, kui väljastatud tehnilistes tingimustes ei ole ära toodud teist tähtaega. 2.3.5. Tehniliste tingimuste pikendamine on kohustuslik, kui tehniliste tingimuste kehtivusaja jooksul ei lõpetatud VK-objekti ehitamist. 2.3.6. Tehniliste tingimuste pikendamisel on VK-ettevõttel õigus esitada täiendavaid nõudeid. 2.3.7. Tehnilised tingimused kaotavad kehtivuse, kui kahe aasta jooksul pärast tehniliste tingimuste väljastamist ei ole taotleja ehitusprojekti kooskõlastanud või kahe aasta jooksul pärast viimast kooskõlastamist pole ehitamist alustanud. 2.3.8. VK-ettevõttel on õigus võtta liitumistaotluse läbivaatamise ja tehniliste tingimuste koostamise eest tasu vastavalt kohaliku omavalitsuse kehtestatud korrale ja tingimustele. 2.4. Liitumisprojekti koostamine ja kooskõlastamine. 2.4.1. Liitumisprojekti koostab VK-ettevõtte poolt väljaantud tehniliste tingimuste alusel vastavat tegevuslitsentsi omav projekteerija. Projekt peab vastama ehitusnormidele ja eeskirjadele ning teiste nõutud normdokumentide nõuetele. Vastutust selle vastavuse eest kannab projekteerija. Vajadusel on VK-ettevõttel õigus nõuda liitumisprojekti ekspertiisi. 2.4.2. Liitumisprojekt peab sisaldama, kui tehnilistes tingimustes ei nõuta teisiti või kui liitumise taotleja, VK-ettevõte ja projekteerija ei ole kokku leppinud teisiti: • kinnistu (krundi) või maakasutuse üldplaani mõõtkavas vähemalt 1:500 koos kõigi olemasolevate ja projekteeritavate tehnovõrkude äranäitamisega; • projekteeritavate torustike pikiprofiile koos ehitusgeoloogiaga ja ristuvate tehnovõrkude äranäitamisega. Ära peavad olema näidatud torude läbimõõdud, maapinna ning projekteeritavate ja olemasolevate torustike kõrgusmärgid, ristumiskohad teiste maa-aluste rajatistega koos nende kõrgusmärkide ja läbimõõtudega. Hoonete ja rajatiste madalamate punktide kõrgusmärgid; • korruse plaani, kus asub veemõõdusõlm, mõõtkavas 1:50–1:100 koos sellele kantud torustikega; • veemõõdusõlme ning vee- ja kanalisatsiooniühenduste tööjooniseid; • materjalide ja seadmete spetsifikatsioone; • seletuskirja koos veetarbimise andmetega, heitvee koguste ja reostusnäitajatega, samuti kanalisatsiooniuputuse vältimise abinõusid; • vee survetõsteseadmete ja lokaalsete heitveepuhastite jooniseid; • vajadusel situatsiooniplaani (väljavõte linna plaanist) mõõtkavaga vähemalt 1:2000. 2.4.3. Vajadusel võib VK-ettevõte nõuda kogu VK-objekti veevarustuse ja kanalisatsiooni projekti. 2.4.4. Lihtsate objektide korral võib liitumisprojekt kokkuleppel VK-ettevõttega sisaldada ka vähem andmeid. 2.4.5. Liitumisprojekti kõik eksemplarid (kaks eksemplari) esitatakse kooskõlastamiseks VK-ettevõttele. Pärast kooskõlastamist jääb projekti üks eksemplar VK-ettevõttele. 2.4.6. Kõik liitumisprojekti muudatused, samuti ehituse ajal projektist kõrvalekaldumised tuleb kooskõlastada VK-ettevõttega. 2.5. Veevarustuse- ja kanalisatsiooniprojekti ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga ühendamine ja vastuvõtmine. 2.5.1. Veeühenduse sisselõike, samuti kanalisatsiooni ühendamise olemasoleva kanalisatsiooni tänavavõrguga, veeühendustoru ning VK-objekti kanalisatsioonitoru ehituse võib taotleja soovil ja kulul teha VK-ettevõte pärast ettenähtud liitumistasu (kui on kehtestatud) või eelkalkulatsiooni alusel tehtud töö maksumuse tasumist. 2.5.2. Kokkuleppel VK-ettevõttega võib käesoleva korra punktis 2.5.1 nimetatud tööd teha ehitaja ise, kuid VK-ettevõtte esindaja tehnilise järelevalve all ja VK-ettevõttega kooskõlastatud tähtaegadel, kusjuures VK-ettevõtte esindajal on õigus defektide avastamisel, tööde või materjalide halva kvaliteedi korral või projektist mittekinnipidamise korral nõuda tööde ümbertegemist ja vajadusel peatamist. 2.5.3. Pärast käesoleva korra punktis 2.5.1 nimetatud ühenduste valmimist ja kontrollimist võib VK-ettevõte enne kogu VK-objekti valmimist anda loa nimetatud ühenduste kasutamiseks. Üldjuhul antakse nimetatud ühendustorud VK-ettevõtte valdusesse, kui kokku ei lepita teisiti. 2.5.4. Kui taotleja või VK-objekti ehitaja soovib käesoleva korra punktis 2.5.1 nimetatud ühendusi kasutada VK-objekti ehitusaegseks veega varustamiseks ja VK-objekti veemõõdusõlm ei ole veel välja ehitatud, tuleb paigaldada ajutine veearvesti ja registreerida taotleja VK-ettevõtte kliendiks. 2.5.5. VK-ettevõtte esindajal on õigus kontrollida VK-objekti välisvõrkude ehitustöid ning viibida kõikide desinfitseerimis- ja katsetustööde juures, milleks VK-objekti ehitaja või taotleja on kohustatud VK-ettevõttele eelnevalt teatama desinfitseerimis- ja katsetustööde ajad. 2.5.6. Veetorustikud ja rajatised tuleb enne ekspluatatsiooni andmist läbi pesta ja desinfitseerida. Läbipesemist ja desinfitseerimist teostab VK-objekti ehitaja või taotleja. 2.5.7. Läbipesemise ja desinfitseerimise kohta koostatakse akt, millele kirjutavad alla VK-objekti ehitaja ja taotleja (klient) ja tervisekaitsetalituse esindaja. 2.5.8. VK-objekti vee- ja kanalisatsioonivälisvõrgud (sh veemõõdusõlm) ning rajatised esitatakse VK-ettevõttele enne nende kasutuselevõtmist ülevaatamiseks ja käikuandmisloa saamiseks koos alljärgneva dokumentatsiooniga: • torude, seadmete, konstruktsioonide sertifikaadid ja passid või neid asendavad dokumendid; • aktid torustike ja rajatiste katsetamise kohta; • aktid veetorustike ja -rajatiste sanitaartöötluse kohta; • tehnovõrkude teostusjoonised; • aktid korrosioonivastaste kaitsetööde tegemise kohta (kui need on nõutud ja vajalikud); • tuletõrjeorgani/päästeteenistuse õiend paigaldatud hüdrantide korrasoleku kohta (kui on paigaldatud); • avaldus käikuandmisloa saamiseks; • avaldus kliendiks vormistamise kohta. Kokkuleppel VK-ettevõttega võidakse lihtsamate objektide korral esitada vähem dokumente. 2.5.9. VK-ettevõte on kohustatud hiljemalt kümne päeva jooksul dokumentide esitamise päevast arvates tagastama dokumendid ja VK-objekti üle vaatama ning väljastama käikuandmisloa. Kui ülevaatuse käigus avastatakse puudusi, väljastatakse käikuandmisluba pärast puuduste kõrvaldamist, kui kokku ei lepita teisiti. 2.5.10. Üheaegselt käikuandmisloa väljaandmisega sõlmivad VK-ettevõte ja taotleja veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste osutamise lepingu. Vastasel korral on VK-ettevõttel õigus VK-objektile vett mitte anda. 2.5.11. Tehnoloogiliste seadmete, sealhulgas keskkütte, soojaveevarustuse ja rõhutõsteseadmete ühendamine võib toimuda kooskõlastatult VK-ettevõttega. 2.6. Omavolilised ühendused ja omavoliline tarbimine. 2.6.1. Omavoliliste ühenduste tegemine linna ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga on keelatud. 2.6.2. Omavolilisteks ühendusteks loetakse: 2.6.2.1. ühendust linna ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga, mis on tehtud ilma VK-ettevõtte loata; 2.6.2.2. VK-objekti ühendustoru, veesisendi ja veemõõdusõlme ümberehitamist või veearvesti vahetamist ilma VK-ettevõtte kooskõlastuseta. 2.6.3. Linna ühisveevärgist vee omavoliline tarbimine ja ühiskanalisatsiooni heitvee omavoliline juhtimine on keelatud. 2.6.4. Omavoliliseks tarbimiseks loetakse: 2.6.4.1. tarbimist läbi omavoliliste ühenduste; 2.6.4.2. ühisveevärgi vee kasutamist ja/või heitvee juhtimist ühiskanalisatsiooni ilma VK-ettevõttega lepingu sõlmimiseta; 2.6.4.3. linna ühisveevärgi vee kasutamist aedade, juurviljamaa, haljasalade, klumpide, tänavate jms kastmiseks ilma selleks VK-ettevõttega sõlmitud lepinguta, v.a juhud, kui kogu selleks kasutatud vesi läbib abonendi veearvestit; 2.6.4.4. teadlikult valeandmete kasutamist ja/või nende VK-ettevõttele esitamist linna ühisveevärgist tarbitavate veekoguste ja ühiskanalisatsioonivõrku juhitavate heitveekoguste arvestamiseks; 2.6.4.5. teadlikult veearvesti näidu moonutamist ja/või veemõõdusõlme plommide eemaldamist ja/või rikkumist eesmärgiga moonutada veearvesti näitu; 2.6.4.6. tuletõrjehüdrantidest vee võtmist (kaasa arvatud Päästeamet) muuks otstarbeks kui tulekahjude kustutamiseks ja tuletõrjeõppuste läbiviimiseks). 2.6.5. Omavolilisest ühendusest teadasaamisel on VK-ettevõtte töötaja kohustatud kohe sellest VK-ettevõttele teatama ja võimaluse korral ühenduse välja lülitama. 2.6.6. Omavoliliste ühenduste kohta koostab VK-ettevõte akti kahes eksemplaris, millest üks jääb omavolilise ühenduse omanikule/tegijale ja teine VK-ettevõttele. 2.6.7. Omavolilise ühenduse tegemise ja selle väljalülitamisest tulenevate võimalike tagajärgede eest VK-ettevõtte omandis/valduses olevate torustike või seadmetega vastutab omavolilise ühenduse omanik/valdaja, ühenduse tegemise ja selle väljalülitamisest tulenevate võimalike tagajärgede eest kliendi omandis/valduses olevate torustike või seadmetega, klient. 2.6.8. Ühenduse väljalülitamisega seotud VK-ettevõtte poolsed kulutused kannab ühenduse omanik/valdaja või klient. 2.6.9. Omavoliliselt tarbitud veekogus ja ühiskanalisatsiooni juhitav heitveekogus määratakse kindlaks vastavalt käesoleva korra punktile 4.1.5. 2.6.10. Veevõtmist tuletõrjehüdrantidest tulekahjude kustutamiseks ükskõik kelle poolt ei loeta omavoliliseks tarbimiseks. III. VEEMÕÕDUSÕLM 3.1. Üldosa. 3.1.1. Linna ühisveevärgist vett tarbiv klient peab olema varustatud veearvestiga, mis asub veemõõdusõlmes. 3.1.2. Kogu VK-objekti piires tarbitud veekogus peab tulema üldjuhul ühe veemõõdusõlme kaudu. Enam kui ühe veemõõdusõlme rajamine VK-objektile võib toimuda erandjuhtudel (tegemist on suurte veekogustega, vee juhtimine VK-objektile ainult ühe veemõõdusõlme kaudu on väga kulukas, tehniliselt raskesti lahendatav vms) ja ainult VK-ettevõtte loal. Sellisel juhul peavad olema rakendatud abinõud, et läbi ühe veemõõdusõlme VK-objektile antav vesi ei hakkaks vastusurvega katma teist veearvestit. 3.1.3. Uute ja kapitaalselt remonditud VK-objektide ühendamine linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ilma veearvestita on keelatud. 3.1.4. VK-ettevõte võib lubada ajutist veetarbimist ka ilma veearvestita. Sellisel juhul peab taotleja esitama VK-ettevõttele vastava taotluse ja peab olema kokku lepitud tarbitud veekoguste arvestamise suhtes. 3.2. Veemõõdusõlme ruum. 3.2.1.Veemõõdusõlme ruum peab vastama järgmistele tingimustele: • asuma omaette lukustatava ruumi ligipääsetavas osas; • ruum peab olema kuiv, temperatuuriga mitte alla +4 °C ja valgustatud; • ruumi aknad peavad olema terved ja kindlalt suletavad; • ruum peab olema korras ja koristatud, juurdepääs veemõõdusõlmele ja veemõõdusõlmes asuvale veearvestile vaba; • asuma üldjuhul hoone välisseina taga võimalikult maja veesisendi lähedal; • vajadusel tuleb maja veesisend soojustada, et vältida veearvesti külmumist talvel. 3.2.2. Kui VK-objektil ei leidu käesoleva korra punkti 3.2.1 tingimustele vastavat ruumi, võib kooskõlastatult VK-ettevõttega veearvesti paigaldada ka mujale (näiteks eluruumid, trassikaevud vms), kuid tingimusel, et VK-objektil tarvitatav kogu veekogus läbib veearvestit, on tagatud vaba juurdepääs veearvestile, välditud veearvesti rikkumine, külmumine või uppumine, välditud kõrvaliste isikute juurdepääs veearvestile, tagatud näidu õigsus, taatlustemplite ja plommide säilimine jne. 3.2.3. Veemõõdusõlme ruumi ja juurdepääsu sellele valmistab ette ning kannab sellega kaasnevad kulutused VK-objekti omanik või abonent. 3.2.4. Edaspidise ekspluatatsiooni käigus vastutab veemõõdusõlme vastavuse eest käesoleva korra punkti 3.2.1 nõuetele ja kannab kõik sellega kaasnevad kulutused VK-objekti omanik/klient. 3.3. Veearvesti. 3.3.1. Veearvesti peab vastama, olema paigaldatud ja tema ekspluatatsioon peab toimuma vastavuses mõõteseaduse, mõõteseaduse rakendamise määruse, valmistajatehase ja VK-ettevõtte poolt väljastatud tehniliste tingimuste ning käesoleva eeskirja nõuetele. Veearvesti tüüp ja tingava peavad olema valitud vastavuses läbivooluga. 3.3.2. Veearvesti paigaldab kas VK-ettevõte või firma või isik, kes omab sanitaartehniliste tööde tegemise litsentsi. Veearvesti paigaldamise kohta koostab paigaldaja akti kolmes eksemplaris, millest kaks eksemplari jääb kliendile ja VK-objekti omanikule, üks paigaldajale. 3.3.3. Veearvesti võib paigaldada pärast veemõõdusõlme ruumi ettevalmistamist vastavuses käesoleva korra punkti 3.2.1 nõuetega. 3.3.4. Veearvesti (ka ajutise) paigaldamisest (v.a juhud, kui seda on teinud VK-ettevõte) teatab klient VK-ettevõttele ja edastab VK-ettevõttele ühe eksemplari veearvesti paigaldamise aktist. VK-ettevõte on kohustatud hiljemalt kümne päeva jooksul arvates veearvesti paigaldamisteate saamisest saatma kohale oma esindaja paigaldatud veearvesti kontrollimiseks ja plommimiseks. Plommimise eest on VK-ettevõttel õigus võtta plommimistasu. 3.3.5. Veearvesti plommimise kohta koostab VK-ettevõtte esindaja kohapeal, kliendi esindaja juuresolekul akti kahes eksemplaris, millest üks jääb kliendile ja teine VK-ettevõttele. 3.3.6. Kui veearvesti ei ole paigaldatud ja/või veemõõdusõlm ette valmistatud vastavuses käesoleva korra punktide 3.3.1 ja/või 3.2.1 nõuetega, veearvestit vastu ei võeta ja ei plommita. Esinevate mittevastavuste kohta koostab VK-ettevõtte esindaja kohapeal kliendi esindaja juuresolekul akti kahes eksemplaris, millest üks jääb kliendile ja teine VK-ettevõttele, kui kokku ei lepita teisiti. Veearvesti plommitakse pärast puuduste kõrvaldamist. 3.3.7. Kui on tasumata plommimistasu ja/või kliendil on eelneva perioodi eest võlgnevus VK-teenuste eest, on VK-ettevõttel õigus keelduda veearvesti plommimisest, kui kokku ei lepita teisiti. 3.3.8. Veetarbimist veearvesti näidu alusel hakatakse arvestama alates veearvesti vastuvõtmisest ja plommimisest VK-ettevõtte poolt. 3.3.9. Veearvesti plommimisel on VK-ettevõtte esindaja kohustatud selgitama kliendile veearvestile ja selle ekspluatatsioonile esitatavaid nõudeid, näitude üleskirjutamist, tarbitud veekoguste arvestamist jne. 3.3.10. Hiljemalt kolme päeva jooksul pärast veearvesti plommimist on klient kohustatud sõlmima VK-ettevõttega veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuste osutamise abonentlepingu. 3.3.11. Veearvesti soetus- ja/või paigalduskulud kannab kas VK-ettevõte või klient/VK-objekti omanik vastavalt kokkuleppele. Veearvesti jääb kas kliendi või VK-ettevõtte omandusse, olenevalt sellest kes kandis soetuskulud, kui kokku ei lepita teisiti. Allkliendi veearvesti ja/või korteriveearvesti soetus-, paigaldus- ja ekspluatatsioonikulud tasub kas klient, allklient või korteriomanik/-valdaja, kui kokku ei lepita teisiti. 3.3.12. Veearvesti jooksva ekspluatatsioonilise teenindamise (kontroll, remont, tihendite vahetus, plaaniline taatlemine jne) kindlustab ja kannab kõik sellega seotud kulutused VK-ettevõte, kui kokku ei lepita teisiti. 3.3.13. Veearvesti, tema lisaseadmete (filtrid, kraanid, siibrid jne), veearvesti taatlustemplite ning plommide olemasolu ja säilimise eest vastutab klient, olenemata veearvesti kuuluvusest. 3.3.14. Kõik veearvesti rikkumise ja/või kaotsiminekuga seotud kulutused kannab klient või VK-objekti omanik. 3.3.15. Klient või VK-ettevõte võib nõuda veearvesti kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et veearvesti töötab õigesti, kannab kulud ennetähtaegset taatlemist nõudnud pool, vastasel juhul teine pool. 3.3.16. Klient on kohustatud VK-ettevõttele viivitamatult teatama veearvesti kaotsiminekust, riketest ja korratustest selle töös, taatlustemplite ja plommide puudumisest või rikkumisest jne. Teate saamisel on VK-ettevõte kohustatud viivitamatult kohale saatma oma esindaja. 3.3.17. Veearvesti taatlemise või remondi ajaks võidakse kokkuleppel veearvesti omaniku või kliendiga veearvesti asendada VK-ettevõtte vahetusfondi veearvestiga. 3.3.18. Veearvesti näitude fikseerimisel on VK-ettevõtte esindaja kohustatud kontrollima veearvesti ja kogu veemõõdusõlme korrasolekut ja vastavust kehtivatele nõuetele. Puuduste, mis otseselt ei mõjuta veearvesti näidu õigsust, esitamisel on VK-ettevõtte esindaja kohustatud nõudma nende kõrvaldamist. 3.3.19. Puudustest, mille esinemisel veearvestit kasutada ei tohi, teatab VK-ettevõte kliendi/VK-ettevõtte esindajale ja koostab viimase juuresolekul esinenud puuduste kohta akti kahes eksemplaris, millest üks jääb VK-ettevõttele ja teine kliendile/VK-objekti esindajale. Aktile kirjutavad alla mõlema poole esindajad. Aktis fikseeritakse avastatud puudused, tehakse otsus nõuetele mittevastava veearvesti vahetamiseks koos vahetamise tähtajaga ja kuidas hakkab toimuma tarbitud veekoguste arvestus kuni uue veearvesti paigaldamiseni. 3.3.20. VK-objekti omanik/klient on kohustatud kindlustama VK-ettevõtte esindajale juurdepääsu veemõõdusõlmele veearvesti näitude üleskirjutamiseks ja/või kontrollimiseks. VK-ettevõtte esindaja on kohustatud kliendi/VK-ettevõtte esindaja nõudel esitama töötõendi. Selle mitteesitamisel on kliendil õigus VK-ettevõtte esindajat mitte lubada VK-objekti territooriumile. 3.3.21. Tööde tegemisel abonentide VK-objektidel, olenemata sellest kas töid teostatakse kliendi tellimisel kliendile kuuluval VK-objektil või kliendi kinnistul/maakasutusel asuval VK-ettevõtte omandis/valduses oleval torustikul, rajatisel, seadmel jne, on VK-ettevõte kohustatud sellest klienti ette hoiatama vähemalt kaks päeva. Töökohale saabumisel on VK-ettevõtte esindaja kliendi nõudmisel kohustatud esitama töökäsu ja/või töötõendi. Selle mitteesitamisel on kliendil õigus VK-ettevõtte esindajat oma VK-objektile või kinnistule/maakasutusele mitte lubada. Avariisituatsioonis ei ole ettehoiatamine kohustuslik, kuid võimaluse korral tuleb seda teha. 3.3.22. VK-ettevõtte esindaja ei tohi kliendi või kliendile kuuluva VK-objekti kohta avaldada teavet, mis ei ole otseselt seotud tema tööülesannetega või seotud vee ja kanalisatsiooni kasutamise korra rikkumisega või ohuga linna ühisveevärgile või -kanalisatsioonile. IV. KLIENTIDELE MÜÜDAVATE VEEKOGUSTE JA NENDELT VASTUVÕETAVATE HEITVEEKOGUSTE ARVESTUS 4.1. Veekoguste arvestus. 4.1.1. Klientide ja/või allklientide poolt tarbitud veekogused määratakse kindlaks kliendi või allkliendi veearvesti näidu alusel. Veearvesti puudumisel vee kulunormide alusel, milleks klient on kohustatud esitama VK-ettevõttele ja allklient kliendile viimase poolt nõutud andmed VK-objekti elanike, töötajate, kasutatavate pindade suuruse, allklientide jne kohta. Kui klient või allklient on ekslikult esitanud valeandmeid, on VK-ettevõttel õigus teha ümberarvestus kogu valeandmetega hõlmatud aja eest, kui kokku ei lepita teisiti. 4.1.2. Veearvesti rikke, selle mahavõtmisel taatlemiseks vms korral arvestatakse kliendi või allkliendi poolt tarbitud veekogus rikke avastamisele või veearvesti mahavõtmisele eelnenud perioodi, mille pikkuseks olenevalt veearvesti paigaldamisest võib olla kaks kuni kaksteist kuud, ühe kuu keskmise veetarbimise järgi, arvestamata veearvesti näitu viimasel kuul. Kui veearvesti on enne mahavõtmist olnud töös vähem kui kaks kuud, arvestatakse tarbitud veekogus vee kulunormi alusel. Selline arvestus võib kesta kuni uue veearvesti paigaldamiseni, kuid mitte üle kahe nädala. 4.1.3. Veearvesti puudumisel üle kahe nädala minnakse üle arvestusele vee kulunormide järgi, võttes aluseks kalendripäevade arvu vaadeldaval perioodil. 4.1.4. Tulekahjude kustutamiseks ja tuletõrjeõppustel kasutatud veekoguste kohta peab arvestust Päästeamet ja esitab igakuiselt VK-ettevõttele andmed kasutatud veekoguste kohta. 4.1.5. Omavoliliselt tarbitud veekogused (käesoleva korra punkt 2.6.4) ja omavolilise tarbimise kestus arvestatakse: 4.1.5.1. omavoliliste ühenduste puhul ühenduse pideva läbilaskevõime järgi VK-ettevõtte tehnilise arvestuse alusel, kusjuures eeltingimusena arvestatakse vee läbivooluks 1,5 m/sek ja surveks 2,3 kg/cm2. Kestvuseks arvestatakse aeg alates ühenduse tegemise kuupäevast kuni ühenduse sulgemise kuupäevani (kaasa arvatud). Kui ühenduse tegemise kuupäeva kindlaks teha ei suudeta, loetakse ühenduse tegemise alguseks kuupäev 30 päeva ühenduse avastamise kuupäevast tagasi arvata. 4.1.5.2. Käesoleva eeskirja punktis 2.6.4.3 äratoodud juhul kastmisvee võtmiseks kasutatava torustiku pideva läbilaskevõime järgi VK-ettevõtte tehnilise arvestuse alusel, kusjuures eeltingimusena arvestatakse vee läbivooluks 1,5 m/sek ja surveks 2,3 kg/cm2. Kestvuseks arvestatakse aeg alates kohaliku omavalitsusorgani poolt määratud kastmishooaja alguse kuupäevast kuni omavolilise veekasutuse lõpetamise kuupäevani. 4.1.5.3. Käesoleva eeskirja punktis 2.6.4.6 äratoodud juhul tuletõrjehüdrandi pideva läbilaskevõime järgi VK-ettevõtte tehnilise arvestuse alusel, kusjuures eeltingimusena arvestatakse vee läbivooluks 1,5 m/sek. Kestvuseks arvestatakse aeg omavolilise kasutuse alguse kuupäevast kuni omavolilise kasutuse avastamise kuupäevani. Kui omavolilise kasutuse kuupäeva ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse kasutusajaks üks kuu. 4.1.5.4. Käesoleva eeskirja punktis 2.6.4.5 äratoodud juhul VK-objekti, aga ka maja- või korterisisendi pideva läbilaskevõime järgi VK-ettevõtte tehnilise arvestuse alusel, kusjuures eeltingimusena arvestatakse vee läbivooluks 1,5 m/sek. Kestvuseks arvestatakse aeg alates veearvesti viimase kontrollimise ja/või näidu üleskirjutamise kuupäevast VK-ettevõtte esindaja poolt kuni omavolilise tarbimise avastamiseni. Kui veearvestit pärast paigaldamist VK-ettevõtte esindaja poolt kontrollitud ei ole, siis aeg alates veearvesti paigaldamise kuupäevast, kuid mitte kauem kui kaks kuud. 4.1.5.5. Käesoleva eeskirja punktis 2.6.4.4 äratoodud juhul tehakse ümberarvestus kogu valeandmetega hõlmatud aja eest, kusjuures omavoliliselt tarbitud veekoguse eest tasumisel kasutatakse kolmekordseid VK-hindu/tariife, kui kokku ei lepita teisiti. 4.1.6. Veelekke avastamisel kliendile kuuluval VK-objekti ühendustorul või veearvestita kliendi VK-objektil on VK-ettevõttel õigus lõpetada kliendile vee andmine kas kohe (olenevalt lekke suurusest) või lekke kõrvaldamiseks kokkulepitud tähtaja möödumisel, kui selleks tähtajaks klient leket kõrvaldanud ei ole. Lekkest tingitult kaotsiläinud veekogus arvestatakse lekkiva toru pideva läbilaskevõime järgi VK-ettevõtte tehnilise arvestuse alusel, kusjuures eeltingimusena arvestatakse vee läbivooluks 1,5 m/sek. Sellise arvestuse aeg algab lekke tekkimise päevast ja lõpeb vee andmise lõpetamise päevaga või lekke kõrvaldamise päevaga. Kui lekke tekkimise päeva ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse lekke tekkimise alguseks kuupäev 30 päeva lekke avastamise kuupäevast tagasi arvata. 4.1.7. Aedade, juurviljamaa, haljasalade, lilleklumpide, tänavate vms kastmiseks kasutatavad veekogused arvestatakse kas selleks spetsiaalselt paigaldatud veearvestite (ka ajutiste) näitude alusel või kastetavate pindade suuruse ja kehtestatud kastmisvee kulunormide alusel (v.a juhud, kui kastmisvesi läbib VK-objekti veearvestit). 4.1.8. Kliendid, kelle veetarbimist arvestatakse vee kulunormide alusel, on kohustatud esitama VK-ettevõttele igakuiselt andmed elanike, allklientide, rentnike, tootmispindade jne muudatuste kohta. 4.1.9. VK-ettevõttel on õigus paigaldada kontrollarvesti kontrollmõõtmiste tegemiseks. 4.1.10. Kui klient lepingus ettenähtud tingimustel ja tähtajal või eelnevalt kokkulepitud ajal ei taga VK-ettevõtte esindajale juurdepääsu oma veearvestile selle näitude üleskirjutamiseks ja/või kontrollimiseks, on VK-ettevõttel õigus kliendi poolt arvestuskuul tarbitud veekogus arvestada vastavalt käesoleva eeskirja punktile 4.1.2. Kui kliendi selline tegevus on korduv, on VK-ettevõttel õigus lugeda kliendi veetarbimine omavoliliseks ja kliendile veeandmine lõpetada või minna üle veekulu arvestamisele vee kulunormide alusel. Kui veeandmise lõpetamiseni või üleminekuni veekulu arvestamisele vee kulunormide alusel arvestatakse tarbitud veekogus juriidilisest isikust klientidele vastavalt käesoleva eeskirja punktile 4.1.5.1 ja füüsilisest isikust klientidele vee kulunormide alusel. Sellise arvestuse aeg algab kliendi veearvesti näidu viimase üleskirjutamise kuupäevast VK-ettevõtte esindaja poolt ja lõpeb kliendile vee andmise lõpetamise või vee kulunormide alusel arvestamisele ülemineku kuupäevaga. Kui veearvesti näitu pärast veearvesti paigaldamist VK-esindaja kontrollinud ei ole, siis aeg alates veearvesti paigaldamisest, kuid mitte kauem kui kolm kuud. 4.1.11. Abonendi veearvesti(te) näidu(d) fikseerib VK-ettevõtte esindaja kliendi esindaja juuresolekul nende vahel sõlmitud lepingus äratoodud tingimustel ja tähtaegadel. Üleskirjutatud andmete õigsust kinnitab oma allkirjaga kliendi esindaja. Vastastikusel kokkuleppel võib veearvesti(te) näidu(d) fikseerida ja need VK-ettevõttele edastada ka ainult kliendi esindaja. Sellel juhul tuleb andmed VK-ettevõttele edastada hiljemalt andmete üleskirjutamisele järgneval päeval. 4.1.12. Klient on kohustatud tagama VK-ettevõtte esindajale juurdepääsu oma veemõõdusõlmele ja veearvestile viimaste kontrollimiseks ja/või veearvesti(te) näitude fikseerimiseks. 4.1.13. Kui VK-ettevõtte kliendiks on korterivaldaja/omanik või pereelamu omanik ja tal on paigaldatud veearvesti, fikseerib klient veearvesti(te) näidu(d) iseseisvalt VK-ettevõtte ja kliendi vahel sõlmitud VK-teenuste osutamise lepingus ettenähtud kuupäeval. Sellisel juhul teostab VK-ettevõte omal valikul veearvestite kontrolli ja kontrollnäitude üleskirjutamist. Veearvestit kontrollib ja kontrollnäite kirjutab üles VK-ettevõtte esindaja kliendi või mõne tema täiskasvanud pereliikme juuresolekul ja see kinnitatakse viimase allkirjaga. 4.1.14. Kui klient või keegi tema täiskasvanud pereliikmetest on kodus, on nad kohustatud tagama VK-ettevõtte esindajale juurdepääsu veearvestile. 4.1.15. VK-ettevõte võib kliendile ette teatada ja/või temaga kokku leppida veearvestite kontrollnäitude üleskirjutamise aegade suhtes. Sellel juhul on klient või keegi tema täiskasvanud pereliikmetest etteteatamise puhul võimaluse korral ja kokkuleppimise puhul kohustatud etteteatatud või kokkulepitud ajal kodus olema. 4.1.16. Kui kodus on ainult alaealised lapsed, ei ole VK-ettevõtte esindajal õigust nõuda elamusse või korterisse sisselaskmist. 4.1.17. Veearvesti näidu üleskirjutamisel tuleb näit ümardada alati täisarvuks, kusjuures ümardamine toimub alati suuremale poole (näiteks: näit 15,458 ümardatakse 16,0; näit 23,837 ümardatakse 24,0). 4.1.18. Kui VK-objekt on varustatud VK-objekti veearvestiga ja sellel VK-objektil asuvad VK-teenuste tarbijad või osa nendest on varustatud oma veearvestitega, toimub VK-objekti ja sellel VK-objektil asuvate VK-teenuse tarbijate veearvestite näitude üleskirjutamine ühel ja samal päeval 2–3-tunnise ajavahemiku jooksul. 4.2. Heitveekoguste arvestus. 4.2.1. Klientide/allklientide poolt linna kanalisatsioonivõrku juhitava heitvee kogus arvestatakse üldjuhul võrdseks tema poolt tarbitud puhta vee kogustega, olenemata sellest kas klient saab vee linna ühisveevärgist või muudest veevõtukohtadest. 4.2.2. Kui kliendi/allkliendi poolt tarbitava vee ja tema poolt kanalisatsioonivõrku juhitava heitvee kogused olenevalt tarbimise iseloomust on erinevad (näiteks kastmisvesi), arvestatakse kliendi/allkliendi avalduse alusel heitveekogus eriarvestuste alusel või heitveearvesti näidu alusel, kusjuures arvesti paigaldamine peab olema kooskõlastatud VK-ettevõttega. Kui klient seda teinud ei ole, on VK-ettevõttel õigus arvesti näitu mitte arvestada. Kui heitvee kogus määratakse eriarvestuse alusel, on klient kohustatud esitama VK-ettevõttele andmed, mille alusel arvestused on tehtud. 4.2.3. Kliendid, kes saavad kogu või osa nende poolt tarbitud veest muudest veevõrkudest või veevõtukohtadest ja juhivad oma heitvee linna ühiskanalisatsioonivõrku, on kohustatud sõlmima VK-ettevõttega kanalisatsiooniteenuste osutamise lepingu. Lepingus sätestatakse, mis alustel ja tingimustel määratakse kindlaks kliendi poolt linna ühiskanalisatsiooni juhitavad heitveekogused. Kui need kogused määratakse kindlaks veearvesti näidu alusel, on klient kohustatud tagama VK-ettevõtte esindaja juurdepääsu veearvestile selle kontrollimiseks ja/või kontrollnäitude üleskirjutamiseks. Kui kliendi veetarbimine määratakse kindlaks vee kulunormide alusel, on ta kohustatud esitama VK-ettevõttele viimase nõudmisel andmed, mille alusel tarbitavad veekogused on arvestatud. 4.2.4. Kui kliendil on paigaldatud heitveearvesti, toimub selle näitude fikseerimine, kontroll ja arvestirikke või selle ajutise mahavõtmise korral heitveekoguste arvestamine vastavuses käesoleva eeskirja punktidele 4.1.2, 4.1.3, 4.1.13, 4.1.14, 4.1.15. 4.2.5. Kui klient on linna ühiskanalisatsioonivõrku juhitavate heitveekoguste kohta või nende koguste arvutamiseks ekslikult esitanud ebaõigeid andmeid, tehakse eksituse avastamisel ümberarvestus alates ebaõigete andmete esitamise algusest kuni eksituse avastamiseni. Kui ebaõigete andmete esitamise algust ei ole võimalik tuvastada, siis loetakse selleks kuupäevaks 30 päeva ebaõigete andmete esitamise avastamise kuupäevast tagasi arvata. Kui klient on ülalpool nimetatud andmed esitanud teadlikult ebaõiged, arvestatakse heitveekogused ja nende eest arvestatud tasu vastavalt käesoleva eeskirja punktide 4.1 ja 5.5 nõuetele, kui kokku ei lepita teisiti. 4.2.6. Sademevee kogus arvestatakse või mõõdetakse. 4.2.7. Sademevee koguse arvestuse aluseks võetakse meteoroloogiateenistuse statistilised andmed sademete kohta ning katuste, kõvakattega tänavate, teede ja väljakute pindalad, kust toimub sademevee äravool ühiskanalisatsiooni või sademevee kanalisatsiooni, kusjuures kliendid on kohustatud VK-ettevõtte nõudmisel esitama andmed ülalpool nimetatud pindade kohta ja VK-ettevõttel on õigus kontrollida esitatud andmete õigsust. 4.2.8. Andmed linna ühiskasutuses olevate kõvakattega teede, tänavate, väljakute, hoonete katuste jne kohta, kust toimub sademevee äravool linna ühis- või sademevee kanalisatsiooni, esitab VK-ettevõttele Jõhvi Linnavalitsus või selle vastav organ. 4.2.9. Drenaaþivee kogus mõõdetakse või arvestatakse tehnilise arvestuse alusel. 4.2.10. Kliendi poolt linna ühiskanalisatsiooni juhitava heitvee reostuse määramiseks on VK-ettevõttel õigus regulaarselt või pisteliselt võtta kliendi heitveest proove analüüside tegemiseks. Olmeheitveest või viimasele ligilähedase ja madalama reostusastmega heitveest regulaarseid proove ei võeta. 4.2.11. Proovivõtukohad määratakse VK-ettevõtte ja kliendi vahelise kokkuleppega ja fikseeritakse dokumentaalselt. Kui kliendil on mitu väljalasku linna ühiskanalisatsiooni, võetakse proovid eraldi igast väljalasust. Kui sobiv väljalaskekoht puudub, ehitab selle välja klient vastavalt VK-ettevõtte nõuetele. 4.2.12. Regulaarselt võetavad proovid võetakse vastavalt VK-ettevõtte ja kliendi vahel sõlmitud kokkuleppele, kuid mitte harvemini kui üks kord kvartalis. 4.2.13. Proovi võtab ja reostuse määrab kehtivas korras atesteeritud VK-ettevõtte töötaja või selleks volitatud laboratoorium. Proovivõtmine toimub kliendi esindaja juuresolekul. 4.2.14. Proovide võtmine ja reostuse määramine toimub VK-ettevõtte kulul. Kliendil on omal kulul õigus nõuda VK-ettevõttelt täiendavate proovide võtmist või lasta neid võtta mõnel muul selleks õigust omaval laboratooriumil. 4.2.15. Kui algselt ja täiendavalt võetud proovide tulemused erinevad oluliselt, selgitatakse ühiselt välja erinevuste põhjused ja lepitakse kokku lõpptulemuste suhtes. Kui kokkulepet ei saavutata, lahendatakse küsimus vastavalt kehtivale seadusandlusele. 4.2.16. Reostusastet iseloomustava proovi saamiseks on VK-ettevõttel õigus eelnevalt tutvuda kliendi tootmistehnoloogiaga ning lokaalsete puhastitega (nende olemasolul). Seejuures on klient kohustatud teatama VK-ettevõttele tema reoveega ärajuhitavaist reoainetest ja tema kinnistul (krundil) kasutatavatest ja/või hoitavatest ainetest, mille kohta on kehtestatud kanalisatsiooni juhtimise keeld. V. ARVLEMINE KLIENTIDEGA VEE KASUTAMISE JA HEITVEE ÄRAJUHTIMISE NING PUHASTAMISE EEST 5.1. Üldised põhimõtted. 5.1.1. Veevarustus- ja/või kanalisatsiooniteenuste eest tasumine toimub igakuiselt VK-ettevõtte poolt kliendile/allkliendile esitatud arve või makseteatise alusel või kliendi poolt iseseisvalt klient- või maksekorralduse raamatuga. Viimasel juhul tuleb maksedokumendil ära näidata veekogus, mille eest arveldusperioodil tasutakse, ja veearvesti näit, milleni on tasutud ja nende kehtestamise korral ka kliendi- või garantiitasu. Kui VK-teenuse tarbija poolt linna kanalisatsioonivõrku juhitavad heitveekogused arvestatakse vastavalt käesoleva korra punktile 4.2.1, ei ole maksedokumendil vee- ja heitveekoguste eraldi äranäitamine vajalik. Kui tarbitava vee ja ärajuhitava heitvee kogused on erinevad, tuleb maksedokumendil eraldi ära näidata vee- ja heitveekogused. 5.1.2. Makseperioodil VK-ettevõttele tasumisele kuuluva summa arvestamise aluseks on kehtivad veevarustus- ja/või kanalisatsiooniteenuste hinnad/hinnatariifid, arveldusperioodil VK-ettevõtte poolt kliendile/allkliendile müüdud vee- ja/või temalt vastuvõetud heitveekogused ning nende kehtestamise korral ka kliendi- või garantiitasu. Kui seda esineb, siis ka tasu sademevee ärajuhtimise eest ja täiendav saastekahju hüvitis. Ülalpool nimetatud vee- ja heitveekogused, kliendi- või garantiitasu hinnatariifid ja saastekahju hüvitise suuruse on VK-ettevõte kohustatud arvetel või makseteatisel ära näitama eraldi üksikute liikide kaupa. Klient on kohustatud maksedokumentidel ära näitama arvete numbrid, mille eest tasutakse. Kui mingi arve tasutakse osaliselt, siis eraldi selle arve numbri ja tasutud summa. Kui kliendil on mitu eraldi asuvat VK-objekti või tarbijat, näidatakse need kliendile esitatud arvel eraldi. 5.1.3. Kui arvlemine toimub arvete alusel, on klient/allklient kohustatud tasumisele kuuluva summa tasuma veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuste lepingus kokkulepitud tähtajaks. Kui lepingus arve tasumise tähtaega kokku lepitud ei ole, on arve tasumise tähtaeg 10 päeva arve väljasaatmise kuupäevast arvates. 5.1.4. Kui arvlemine toimub makseteatise alusel või kliendi poolt iseseisvalt kliendi- või maksekorralduse raamatuga, on klient kohustatud arveldusperioodi eest tasumisele kuuluva summa tasuma hiljemalt arveldusperioodile järgneva kuu viimasel tööpäeval, kusjuures arveldusperioodi pikkuseks on üks kuu, kui kokku ei ole lepitud teisiti. 5.1.5. Kui kliendiks on juriidilisest isikust mitmekorterilise elamu omanik või haldaja/valdaja ja arvlemine toimub arvete alusel, võib vastastikusel kokkuleppel arve tasumiseks kasutada käesoleva korra punktis 5.1.4 äratoodud tähtaega. 5.1.6. Käesoleva korra punktides 5.1.3, 5.1.4 ja 5.1.5 nimetatud maksetähtaegade ületamisel maksab klient VK-ettevõttele viivist tasumata arve summast iga maksetähtaega ületava päeva eest. Täpne viivise suurus lepitakse kokku veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuste lepingus. Viivise suurus ei või ületada 0,15% tasumata summast ühes ööpäevas. 5.1.7. Pretensioonid arvete või makseteatise õigsuse osas tuleb esitada VK-ettevõttele kirjalikult kümne päeva jooksul arve kättesaamise kuupäevast arvates. Hilisemaid pretensioone arvesse ei võeta. Pretensiooni esitamine ei ole põhjuseks arves näidatud summa mittetasumiseks ettenähtud tähtajaks. 5.1.8. Pretensioonid on VK-ettevõte kohustatud läbi vaatama kümne päeva jooksul nende kättesaamise kuupäevast arvates. Kui pretensioonid on põhjendatud, esitatakse ülemäära võetud summa järgmis(t)e makse(te) katteks. Pretensioonide läbivaatamise tulemustest on VK-ettevõte kohustatud teatama kliendile kirjalikul hiljemalt kolme päeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist. 5.1.9. Kui klient arvleb VK-ettevõttega iseseisvalt kliendi- või maksekorralduse raamatuga ja on arveldusperioodi eest tasumisele kuuluva summa arvestamisel eksinud (arvutusviga, veearvesti vale näit vms), on VK-ettevõte vea avastamisel kohustatud tegema ümberarvestuse viimase arvestusperioodi eest või veearvesti näitude eelmise kontrollimise või paigaldamise kuupäevast arvates. Enam arvestatud summa loetakse ettemakseks järgmis(t)e arvestusperioodi(de) eest. Vähemmakstud summa, mille kohta esitatakse kliendile täiendav arve või makseteatis, on klient kohustatud tasuma käesoleva eeskirja punktis 5.1.3, 5.1.4 või 5.1.5 äratoodud tähtaegadeks. Tähtajaks mittetasumisel on VK-ettevõttel õigus mittetasutud summalt arvestada viivist. 5.1.10. Käesoleva eeskirja punkti 2.6.4 mõistes omavoliliselt tarbitud veekoguste ja/või ühiskanalisatsiooni juhitud heitveekoguste eest tasumisele kuuluva summa arvestamise aluseks on vastava tarbijagrupi, millisesse omavoliline tarbija kuulub, veevarustus- ja/või kanalisatsiooniteenuse hinnatariif ja vastavalt käesoleva eeskirja punktis 4.1.1 arvestatud vee- ja heitveekogused. 5.1.11. Tulekahjude kustutamiseks ja tuletõrjeõppuste läbiviimiseks kasutatud veekoguste eest tasub Päästeamet. 5.2. Arvlemine, kui VK-objektiks on mitmekorteriline elamu, mis on varustatud VK-objekti veearvestiga (nn maja veearvesti) ja VK-objekti (elamu) omanik/haldaja/valdaja ei ole VK-ettevõtte klient, kuid kliendid on sellel VK-objektil (elamus) asuvad VK-teenuse tarbijad, kelle tarbitud veekogused läbivad VK-objekti (elamu) üldveearvestit. 5.2.1. Kui VK-objektiks on mitmekorteriline elamu ja see on varustatud VK-objekti ehk majaveearvestiga, on selles elamus elavate elanike ja seal asuvate muude (nende olemaolul) klientidega arvlemise aluseks majaveearvesti näidu alusel arvlemisperioodil majasse antud veekogus. 5.2.2. Kui sellises majas on ainult elanikkonnast kliendid ja osa neist on paigaldanud oma ehk nn korteriveearvestid, toimub arvlemine nende klientidega korteriveearvesti näidu alusel, kusjuures veearvestite näidud tuleb üles kirjutada vastavalt käesoleva eeskirja punkti 4.1.18 nõuetele. Kogu jääk (majaveearvesti näidu alusel elamusse antud veekogusest lahutatakse korterite veearvestite näitude alusel tarbitud veekoguste summa), olenemata ühe inimese kohta tulevast veekogusest, jaotatakse ilma korteriveearvestita korterite vahel, lähtudes nendes korterites elavate inimeste arvust, kuid mitte üle normatiivse vee koguse inimese kohta. Vahe, mille võrra ületab tarbitud veekogus arvestusliku, kuulub tasumisele VK-objekti haldusorganisatsiooni poolt. 5.2.3. Kui sellises majas on peale elanikkonnast klientide veel teisi kliente, lahutatakse elanikkonna tarbitud veekoguse saamiseks majaveearvesti järgi majasse antud veekogusest selles majas asuvate kõikide teiste klientide tarbitud veekoguste summa ja jääk ehk elanikkonna tarbitud kogu veekogus jaotatakse üksikute elanikkonnast VK-teenuse tarbijate vahel vastavalt käesoleva eeskirja punktis 5.2.2 sätestatule. 5.2.4. Elamu üldisteks vajadusteks (süsteemide katsetused, läbipesud, süsteemide täitmine, üldkasutatavate ruumide koristamine, elamu juurde kuuluvate teede, tänavate ja lillepeenarde kastmine vms) kasutatud vee- ja sellest tulenevad heitveekogused, mis kas mõõdetakse, saadakse arvestuslikul või muul viisil, jaotab elamus asuvate kõikide klientide vahel võrdselt elamu omanik/haldaja/valdaja, olenemata sellest kas klient on varustatud oma veearvestiga või mitte. Jaotuse teeb elamus asuvatele klientidele teatavaks ja edastab VK-ettevõttele elamu omanik/haldaja/valdaja. Nimetatud veekogused on VK-ettevõtte (esitatud arved ja maksteatised) ja klient (tasumine iseseisvalt kas kliendi- või makseraamatuga) kohustatud maksedokumendil ära näitama eraldi. 5.2.5. VK-objekti veetorustike (majasisene jaotustorustik) leketest tingitud veekaod kompenseerib VK-ettevõttele elamu omanik/haldaja/valdaja. Kompenseeritava summa arvestamise aluseks on lekke tagajärjel kaotsiläinud veekogus ja objekti tarbijagrupi hinnatariif. 5.2.6. Käesoleva eeskirja punktides 5.2.4 ja 5.2.5 äratoodud juhtudel saadakse elamus asuvate klientide poolt otseselt tarbitud veekogus lahutades majaveearvesti järgi elamusse antud veekogusest käesoleva eeskirja punktis 5.2.4 ja/või punktis 5.2.5 nimetatud veekogused ja jääk jaotatakse elamus asuvate klientide vahel vastavalt käesoleva eeskirja punktides 5.2.2 või 5.2.3 sätestatule. 5.2.7. Käesoleva eeskirja punktis 5.2.4 äratoodud juhtudel saadakse elamus asuva iga üksiku kliendi poolt arveldusperioodil VK-ettevõttele tasumisele kuuluv VK-teenuse maht tema poolt arveldusperioodil otseselt tarbitud ja tema kohta tuleva maja üldisteks vajadusteks kasutatud veekoguse liitmise teel. 5.2.8. Kui elamu omanik/haldaja/valdaja ei suuda käesoleva eeskirja punktis 5.2.4 nimetatud vee- ja/või heitveekoguseid jaotada elamus asuvate klientide vahel või ei suuda kindlustada klientide poolt selle eest tasumist, tasub VK-ettevõttele jaotamata jäänud vee- ja/või heitveekoguste eest ja/või klientide poolt tasumata jäetud summa elamu omanik/haldaja/valdaja. 5.3. Arvlemine sademe- ja drenaaþivee ärajuhtimise ja/või puhastamise eest. 5.3.1. Olenevalt sellest kas sademe- ja/või drenaaþivee äravool ühiskanalisatsioonivõrku või spetsiaalsesse sademevee kanalisatsioonivõrku toimub kliendi omandis/halduses/valduses või linna ühiskasutuses olevatelt käesoleva eeskirja punktis 4.2.7 nimetatud pindadelt, tasub VK-ettevõttele nende ärajuhtimise ja/või puhastamise eest kas klient/allklient või Jõhvi Linnavalitsus / kohalik omavalitsus. 5.3.2. Kui sademe- ja/või drenaaþivee äravool toimub linna ühiskanalisatsioonivõrku, on tasumisele kuuluva summa arvestamise aluseks vastavalt käesoleva eeskirja punktides 4.2.7, 4.2.8 ja/või 4.2.9 arvestatud veekogused ja kehtiv kanalisatsiooniteenuse hinnatariif arvestatuna koefitsiendiga 0,7 sademe- ja drenaaþivee suhtes. Kui äravool toimub spetsiaalsesse sademevee kanalisatsioonivõrku, on tasumisele kuuluva summa arvestamise aluseks ülalpool nimetatud veekogused ja eraldi arvestatud sademevee kanalisatsiooni hinnatariif. 5.3.3. Kui VK-objektiks on käesoleva eeskirja punktis 5.2 nimetatud elamu, jaotatakse sademe- ja/või drenaaþivesi klientide vahel võrdeliselt kliendi kasutuses oleva pinna suurusega. 5.3.4. Sademevee eest tasumine toimub üks kord kvartalis kliendile esitatud arve alusel. Koos arvega esitatakse ka sademevee kogus, mille eest tasumine toimub, arvestus. 5.4. Saastetasu maksmine. 5.4.1. Saastetasu rakendatakse mistahes jäätmete keskkonda viimisel. Tasu arvutamise ja maksmise korra määrab saastetasu seadus. Saastetasu maksavad kliendid kanalisatsiooniteenuste hinnatariifi alusel ja täiendava saastetasuna. 5.4.2. Täiendavat saastetasu maksavad kliendid VK-ettevõttele sel juhul, kui nende heitvee reoainete sisaldus on niivõrd kõrge, et nende heitvee arvelt, arvestades bioloogilise puhastuse efektiivsust puhastusseadmel, satub looduskeskkonda reoaineid kogustes, millelt VK-ettevõtte poolt makstava saastetasu summa ületab kliendi poolt kanalisatsiooniteenuse hinnatariifi alusel VK-ettevõttele makstava saastetasu summa. 5.4.3. Täiendava saastetasu arvestamise aluseks on kliendi poolt arveldusperioodil linna ühiskanalisatsioonivõrku juhitavad heitveekogused, reoainete sisaldus nendes, bioloogilise puhastuse efektiivsuse aste puhastusseadmel, Vabariigi Valitsuse kehtestatud saastetasu määrad reoainete looduskeskkonda viimisel ja saasteloaga reoainete lubatud kogused nende looduskeskkonda viimisel. Arvestused tehakse lähtudes keskkonnaministri kinnitatud metoodikast. 5.4.4. Täiendava saastetasu arvestamisel on arveldusperioodiks, mille eest täiendavat saastetasu arvestatakse, üks kvartal. 5.4.5. Täiendavat saastetasu tasub klient VK-ettevõtte poolt esitatud arve alusel. Arve tasumise ja viivise arvestamise suhtes kehtivad käesoleva eeskirja punktide 5.1.3 ja 5.1.6 nõuded. 5.4.6. Reoainete sisaldus kliendi poolt linna ühiskanalisatsiooni juhitavas heitvees määratakse kindlaks vastavalt käesoleva eeskirja punktide 4.2.10–4.2.15 nõuetele võetud proovide laboratoorse analüüsi tulemusel. 5.4.7. Kui arveldusperioodil võetakse kliendi reoveest rohkem kui üks proov, võetakse reoainete sisalduse määramisel aluseks proovide keskmised reostusnäitajad. 5.4.8. Kui kliendil on mitu reovee väljalasku linna ühiskanalisatsioonivõrku, võetakse proovid kõikidest väljalaskudest ja saastetasu arvutatakse kõige suuremate reostusnäitajatega väljalasu näitajate alusel. 5.4.9. Kui kliendil on kaks või enam omaette üksteisest sõltumatu veevarustuse ja kanalisatsiooniga süsteemi või eraldiasuvad kanalisatsiooni väljalasud, mis on varustatud mõõteseadmetega, on võimalik väljalaskudele arvestada reostusnäitajad eraldi. 5.4.10. Kui klient on juhtinud linna ühiskanalisatsioonivõrku sellist reostust või reovett, mille reoainete sisaldus ületab lubatud piirnormid ja millest tingitult on häiritud puhastusseadme töö ning mille tagajärjel on looduskeskkonda sattunud ülemäärast reostust, võrreldes saasteloas lubatuga, kompenseerib klient VK-ettevõttele kõik täiendavad kulutused, mida viimane on sunnitud tegema seoses tekkinud olukorraga. 5.5. Arvlemine, kui kliendil on allkliente. 5.5.1. Kui kliendil on allkliente, arvlevad allkliendid saadud VK-teenuste eest kas kliendi vahendusel või otse VK-ettevõttega vastavalt kliendi ja VK-ettevõtte vahelisele kokkuleppele. 5.5.2. VK-objektile arveldusperioodil antud vee- ja sealt ärajuhitud heitveekogused (sh ka sademe- ja drenaaþivesi) kuuluvad täies mahus VK-ettevõttele tasumisele kas kliendi enda või tema allklientide poolt vastavalt VK-ettevõtte ja kliendi vahelisele kokkuleppele. 5.5.3. Käesoleva eeskirja punktis 5.5.2 nimetatud vee- ja heitveekogused jaotab allklientide vahel ja teeb jaotuse allklientidele teatavaks klient, olenemata sellest kas saadud VK-teenuste eest tasuvad allkliendid otse VK-ettevõttele või kliendi vahendusel. VK-ettevõttel on õigus kontrollida jaotuse vastavust tegelikkusele ja nõuda selleks kliendilt vajalikke andmeid ning viibida veearvestite näitude üleskirjutamise juures. 5.5.4. Kliendi veearvesti ja allklientide veearvestite näitude üleskirjutamine peab toimuma ühel ja samal kuupäeval 2–3-tunnise ajavahemiku jooksul. Allklientide veearvestite näidud kirjutab ülesse kas klient või allklient ise. Viimasel juhul on allkliendid kohustatud hiljemalt järgmisel päeval näidu ja arveldusperioodil tarbitud veekoguse edastama kliendile. 5.5.5. VK-objektile antud vee- ja sealt ärajuhitud heitveekogused jaotatakse allklientide vahel vastavuses käesoleva eeskirja punktide 5.2.2, 5.2.6, 5.2.7 ja 5.3.3 nõuetele. 5.5.6. VK-objekti üldisteks vajadusteks kasutatud veekogused ja VK-objekti veetorustiku leketest tingitud veekaod jaotatakse ja nende eest tasumine toimub vastavalt käesoleva eeskirja punktides 5.2.4, 5.2.5 ja 5.2.8 sätestatule. 5.5.7. VK-objekti sademe- ja/või drenaaþivee kogused jaotab allklientide vahel klient võrdeliselt allkliendi kasutuses olevate pindade suurusega ja nende eest tasumine toimub vastavalt käesoleva eeskirja punktile 5.3.2, kusjuures sademe- ja/või drenaaþivee kogused näidatakse allkliendile esitatud VK-teenuse eest tasumise (makse)teatises eraldi. 5.5.8. Kui kliendi vahendusel alustab VK-teenuse tarbimist kliendist erinevasse tarbijagruppi kuuluv allklient või toimub muudatus olemasolevate allklientide koosseisus, on klient kohustatud sellest teatama VK-ettevõttele kümne päeva jooksul. 5.5.9. Kui klient ei teata VK-ettevõttele uue, temast erinevasse tarbijagruppi kuuluva allkliendi lisandumisest käesoleva eeskirja punktis 5.5.8 nimetatud tähtaja jooksul, loetakse sellise allkliendi VK-teenuse tarbimine omavoliliseks tarbimiseks käesoleva eeskirja punkti 2.6.4.4 mõistes ja tarbitav vee- ja ärajuhitav heitveekogus ja selle eest arvestatav tasu arvestatakse vastavalt käesoleva eeskirja punkti 4.1.5.5 nõuetele, kusjuures tasumisele kuuluva summa selle osa, mis ületab ühekordse tariifimäära alusel arvestatud summat, tasub VK-ettevõttele klient. 5.5.10. Kui allkliendid arvlevad VK-ettevõttega kliendi vahendusel ja klient ning kõik allkliendid kuuluvad ühte tarbijagruppi, siis klient VK-ettevõttele allklientide poolt tarbitud VK-teenuse mahtusid ei edasta ja VK-ettevõtte poolt kliendile esitatud arvel allkliente eraldi ära ei näidata. Kui klient ja allkliendid või osa nendest kuuluvad erinevatesse tarbijagruppidesse, edastab klient VK-ettevõttele ja VK-ettevõte näitab kliendile esitatud arvel erinevatesse tarbijagruppidesse kuuluvad kliendid eraldi või ainult erinevad tarbijagrupid eraldi, vastavalt VK-ettevõtte ja kliendi vahelisele kokkuleppele. 5.5.11. Kui allkliendid arvlevad VK-ettevõttega otse, siis allkliendid VK-ettevõttega VK-teenuste osutamise lepingut ei sõlmi, omavad VK-ettevõttes küll isiklikku tunnuskoodi, kuid isiklikku arvet/kontot (isikukontot) ei oma, vaid tasuvad VK-ettevõttele saadud VK-teenuste eest kliendi isikukontole/arvele. VI. VK-OBJEKTILE VEE ANDMISE JA/VÕI HEITVEE ÄRAJUHTIMISE ALUSTAMINE NING VK-TEENUSTE LEPINGU SÕLMIMINE, LÕPETAMINE JA UUENDAMINE 6.1. VK-objekti omanikul/haldajal/valdajal on vajalik VK-teenuste lepingu sõlmimiseks esitada VK-ettevõttele vormikohane avaldus/taotlus koos VK-objekti omandi- või haldamis-/valdamisõigust tõendava dokumendiga ning uute ja/või rekonstrueeritavate VK-objektide puhul käikuandmisload (eeskirja punkt 2.5.9). 6.2. Pärast avalduse esitamist on VK-objekti omanik või haldaja/valdaja VK-objektile vee andmise ja/või sealt heitvee ärajuhtimise alustamiseks kohustatud kohale kutsuma VK-ettevõtte esindaja. Kui VK-ettevõtte esindaja kokkulepitud tähtajaks kohale ei tule, on VK-objekti omanikul või haldajal/valdajal õigus seda teha iseseisvalt, kusjuures ta on kohustatud enne ühenduse ja/või peakraani avamist üles kirjutama veearvesti(te) näidu(d). 6.3. Kui käesoleva eeskirja punktis 6.1 nimetatud avaldust ja dokumenti lepingu sõlmimiseks esitatud ei ole, on VK-ettevõttel õigus keelduda VK-objektile vee andmise ja/või sealt heitvee ärajuhtimise alustamisest. 6.4. Kui VK-omanik või haldaja/valdaja on alustanud vee tarbimist ja/või heitvee kanaliseerimist omavoliliselt, ilma VK-ettevõtte esindajat kohale kutsumata, loetakse selline tarbimine omavoliliseks tarbimiseks käesoleva eeskirja punkti 2.7.4.2 mõistes ja VK-ettevõttel on õigus VK-objektile vee andmine ja/või sealt heitvee ärajuhtimine lõpetada. Tarbitud veekogus arvestatakse vastavalt käesoleva eeskirja punktile 4.1.5.1, kui kokku ei lepita teisiti. 6.5. Hiljemalt kümne tööpäeva jooksul lepingu sõlmimiseks avalduse esitamise kuupäevast arvates on lepingupooled kohustatud sõlmima lepingu. Kui ülalpool mainitud tähtaja jooksul ei ole lepingut sõlmitud VK-objekti omaniku või haldaja/valdaja süül, on VK-ettevõttel õigus VK-objektile vee andmine ja sealt heitvee ärajuhtimine peatada. Kui lepingut ei ole sõlmitud VK-ettevõtte süül, ei ole viimasel õigust vee andmist ja heitvee kanaliseerimist peatada ega rakendada muid sanktsioone. 6.6. Kui klient soovib lõpetada VK-teenuste lepingu, on ta kohustatud sellest VK-ettevõttele teatama kirjalikult vähemalt 30 päeva ette ja lepingu lõpetamise päevaks kohale kutsuma VK-ettevõtte esindaja, kes kirjutab üles kliendi veearvesti näidu, suleb ja plommib ühendus- või peakraani (juhul kui VK-objekti ei hakka kohe kasutama uus klient). Üleskirjutatud veearvesti näidu alusel esitab VK-ettevõte kliendile arve täieliku lõpparve tegemiseks, mille klient on kohustatud tasuma arve saamisele järgneval päeval. 6.7. Kui VK-objekt läheb uuele omanikule või haldajale/valdajale üle samast päevast, kui eelmine klient lõpetas VK-teenuste lepingu, on VK-objekti uus omanik või haldaja/valdaja kohustatud viie päeva jooksul ülemineku päevast esitama VK-ettevõttele lepingu sõlmimiseks käesoleva eeskirja punktis 6.1 nimetatud avalduse ja dokumendid. Vastasel juhul on VK-ettevõttel õigus lugeda VK-teenuse tarbimine omavoliliseks tarbimiseks (eeskirja punkt 2.6.4.2) ja VK-objektile vee andmine ja/või sealt heitvee ärajuhtimine peatada ja tarbitud veekogus arvestada vastavalt käesoleva lepingu punkti 4.1.5.1 nõuetele, kui kokku ei lepita teisiti. 6.8. Kui VK-objekt pärast lepingu lõpetamist kohe uue omaniku või haldaja/valdaja kasutusse ei lähe (näiteks rendipinnad), vastutab peakraani suletuse ja selle plommi ning veearvesti säilimise eest kinnistu, krundi või hoone, millel või milles VK-objekt asub, omanik või haldaja/valdaja. Kui VK-objekti uue kasutajaga lepingu sõlmimisel selgub, et vahepeal (aeg eelmise kliendiga VK-teenustelepingu lõpetamisest kuni uuele kliendile vee andmise alustamiseni) on toimunud veekasutus, tasub tarbitud vee- ja ärajuhitud heitveekoguste eest VK-ettevõttele kinnistu, krundi või hoone, millel või milles VK-objekt asub, omanik või haldaja/valdaja. 6.9. Rendile antavate pindade, mis on omaette VK-objekt ja mille rentnik on VK-ettevõtte klient, rendile andmisest on rendileandja kohustatud kohe teatama VK-ettevõttele. 6.10. VK-ettevõttel on õigus lõpetada kliendiga sõlmitud VK-teenuste osutamise leping ja lõpetada temale vee andmine ja/või heitvee kanaliseerimine pärast kliendi kirjalikku ettehoiatamist: 6.10.1. kõigil juhtudel, kui klient ei ole määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu oli VK-objektile vee andmine ja/või heitvee kanaliseerimine käesoleva eeskirja alusel peatatud; 6.10.2. kui klient rikub süstemaatiliselt sõlmitud VK-teenuste osutamise lepingu tingimusi või käesoleva eeskirja tingimusi; 6.10.3. ehitise lammutamisel; 6.10.4. kui klient on mingitel põhjustel VK-ettevõtte suhtes muutunud allkliendiks; 6.10.5. muudest lepingust tulenevatest põhjustest. 6.11. Pärast lepingu lõpetamist vastavalt käesoleva eeskirja punktile 6.10 on VK-ettevõttel õigus lahutada VK-ettevõtte vee- ja kanalisatsioonitorustikud linna veevarustuse ja kanalisatsiooni tänavavõrgust. Tagasiühendamine toimub pärast lahtiühendamise põhjuste kõrvaldamist ning lahti- ja tagasiühendamise kulude tasumist kliendi poolt. 6.12. Kui on kehtestatud liitumistasu, siis seda lepingu lõpetamisel ei tagastata. 6.13. Kliendi kirjaliku avalduse alusel ja kulul lülitab VK-ettevõte kliendiga kokkulepitud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui kaheks aastaks, linna vee- ja kanalisatsioonivõrgust välja. Tagasilülitamise kulud kannab klient. Ülalpool nimetatud juhul lepingut ei lõpetata, vaid see peatatakse. VII. VEE ANDMISE JA HEITVEE KANALISEERIMISE PEATAMINE 7.1. Vee andmine ja heitvee kanaliseerimine toimub pidevalt, kui kliendiga sõlmitud VK-teenuste lepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Vee andmise ja heitvee kanaliseerimise piiramine on lubatud ainult käesolevas eeskirjas ettenähtud juhtudel. 7.2. VK-ettevõttel on õigus ilma ette teatamata katkestada kas täielikult või osaliselt vee andmine klientidele ja/või neilt heitvee kanaliseerimine: • loodusõnnetuse korral; • energiavarustuse katkemisel; • veevärgi või kanalisatsioonirajatiste avarii korral (võimaluse korral informeeritakse kliente avarii likvideerimise käigust); • vajadusel suurendada veeandmist tulekahjukohtadele. Kui torustiku avarii likvideerimine kestab kauem kui 24 tundi, on VK-ettevõte kohustatud kindlustama veevõrgust väljalülitatud elumajad ajutise veevõtu võimalusega. 7.3. VK-ettevõttel on õigus ajutiselt peatada või piirata vee andmist ja/või heitvee kanaliseerimist, kui see on vältimatu veevärgi- või kanalisatsiooniseadmete või torustike remondiks või ühendustööde tegemiseks või vee kasutamise erireþiimi kehtestamisel. Sellel juhul on VK-ettevõte kohustatud informeerima kliente eelseisvast vee andmise peatamisest vähemalt ühe päeva ette kohalike teabevahendite kaudu või muul viisil. Juhul kui katkestus kestab üle 24 tunni, on VK-ettevõte kohustatud kindlustama elumajad ajutise veevõtu võimalusega. 7.4. VK-ettevõttel on õigus eelneva kirjaliku hoiatuse alusel peatada kliendile vee andmine ja/või tema heitvee kanaliseerimine kas täielikult või osaliselt: 7.4.1. kui klient on viivitanud saadud VK-teenuse eest esitatud arve või makseteatise tasumisega üle kolme kuu või tema võlasumma ületab kahekordselt ühes kuus tasumisele kuuluva summa; 7.4.2. kui klient ei võimalda VK-ettevõtte esindajal kontrollida veemõõdusõlme, veearvestit ja selle näite, paigaldada ettenähtud plomme või teha muid käesolevas eeskirjas ettenähtud ülevaatusi ja kontrollimisi; 7.4.3. VK-ettevõtte poolt tehtud käesolevast eeskirjast tulenevate ettekirjutiste mittetäitmisel; 7.4.4. vee tarbimise piirkoguste (kui on kehtestatud) ületamisel või heitvee kanaliseerimise tingimuste mittetäitmisel. 7.5. VK-ettevõttel on õigus ilma ette teatamata lõpetada vee andmine ja/või sulgeda kanalisatsioonilask, kui tuleb ilmsiks omavoliline ühendus linna ühisveevärgi või -kanalisatsiooniga. 7.6. Käesoleva eeskirja punktis 7.4 nimetatud juhtudel jätkatakse vee andmist ja heitvee kanaliseerimist pärast peatamispõhjuste kõrvaldamist ja VK-ettevõttele katkestus- ja avamiskulutuste tasumist. 7.7. Omavolilised ühendused taasavamisele ei kuulu. VIII. VK-ETTEVÕTTE JA KLIENTIDE ÕIGUSED, KOHUSTUSED JA VASTUTUS 8.1. VK-ettevõtte kohustused ja õigused 8.1.1. VK-ettevõte peab tagama klientide pideva varustamise kvaliteetse puhta joogiveega ja heitvee kanaliseerimise vastavalt kliendi ja VK-ettevõtte vahel sõlmitud VK-teenuste osutamise lepingule ja käesolevale eeskirjale ning neile kehtestatud normidele. 8.1.2. VK-ettevõte ei tohi avalikustada temale teadaolevat kliendi või VK-objekti kohta käivat infot, mis ei ole seotud ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni kasutamise korra rikkumisega või ohuga ühisveevärgile ja/või -kanalisatsioonile. 8.1.3. VK-ettevõttel on õigus kontrollida VK-objekti välisvee- ja kanalisatsioonitorustikke, veemõõdusõlme, veearvestit ning heit-, sademe- ja drenaaþivee kanaliseerimist ning teha ettekirjutusi puuduste kõrvaldamiseks. 8.2. Abonendi õigused ja kohustused 8.2.1. Kliendil on õigus nõuda VK-ettevõttelt nende vahel sõlmitud VK-teenuste osutamise lepingust, muudest kokkulepetest ja käesolevast eeskirjast tulenevate kohustuste täitmist. Klient on kohustatud: • tagama oma vee- ja kanalisatsioonitorustike nõuetekohase korrasoleku; • tagama tema VK-objektil olevate linna veevarustuse ja kanalisatsiooni tänavavõrkude ning seadmete nõuetekohase kaitse, vältima nende vigastamist, üleujutamist ja külmumist, hoidma kaevude kaaned vabad ja tagama nendele juurdepääsu, VK-ettevõtte poolt pandud plommide puutumatuse; • tagama töötõendit esitavale VK-ettevõtte esindajale vaba juurdepääsu kõigile veevärgi- ja kanalisatsioonirajatistele, mis asuvad tema VK-objektil; • viivitamatult teatama VK-ettevõttele kõigist tema VK-objektil toimunud veevärgi- ja kanalisatsiooniavariidest, mis võivad mingil moel ohustada linna ühisveevärki ja/või -kanalisatsiooni või reostada looduskeskkonda, ning võtma tarvitusele abinõud nende likvideerimiseks; • hoidma lume- ja jäävabad ning kindlustama igal ajal juurdepääsu tema VK-objektil või tema hooldusalusel territooriumil asuvatele tuletõrjehüdrantidele ning pea- ja ühenduskraanide maapealsetele kaantele (kapedele); • mitte lubama kõrvalisi isikuid veemõõdusõlme ruumidesse ja tema maa-alal olevatele vee- ja kanalisatsioonirajatistele. 8.2.2. Kliendil on keelatud tema kinnistul (krundil) asuvate linna veevarustuse ja kanalisatsiooni tänavavõrkude torustike ja ühendustoru kohale jäävale maa-alale istutada puid ja põõsaid, püstitada rajatisi ja ehitisi, ladustada materjale vms ilma VK-ettevõtte nõusolekuta. 8.3. Elanike ühiskasutatavate veevõtupunktide omanikud on kohustatud: • võimaldama elanikel kasutada veevõtupunkte; • tagama veevõtupunktide korrasoleku ja tervisekaitsenõuete täitmise; • hoidma korras restkaevud ja äravoolud ning veevõtupunktide juurdepääsud; • mitte lubama ühendada veekraani külge torusid ega voolikuid, pesta veevõtupunktide juures pesu, sõidukeid, nõusid, koduloomi vms. 8.4. Tuletõrjehüdrantidelt ja sulgarmatuurilt võib klient plomme maha võtta: 8.4.1. tulekahjude kustutamiseks; 8.4.2. tuletõrje veevarustussüsteemide ja pumpade proovimiseks pärast kooskõlastamist VK-ettevõttega; 8.4.3. plommide eemaldamisest on klient kohustatud informeerima VK-ettevõtet 24 tunni jooksul plommide eemaldamisest arvates. IX. VASTUTUS 9.1. Klient ja VK-ettevõte kannavad täielikku vastutust eranditult kõigi nende omandis/halduses asuvate sulgurseadmete säilivuse, komplektsuse, töökõlblikkuse ja normaalse tehnilise seisundi eest, mis peavad ära hoidma maapinnast allpool asuvate ruumide üleujutuse kanalisatsiooniavariide korral. Kui üleujutuse on põhjustanud ettenähtud sulgurseadme puudumine või kliendi valduses oleva sanitaartehnilise armatuuri, kanalisatsioonivõrkude, rajatiste ja seadmete mittekorrasolek, puhastusluukide mittehermeetiline sulgemine vms, kannab vastutust tekitatud kahju eest klient, olenemata sellest kas avarii (ummistus, üleujutus vms) juhtus kliendi või VK-ettevõtte omandis või halduses oleval kanalisatsioonivõrgul. VK-ettevõtte vee- ja kanalisatsiooniseadmete rikke korral, mille tulemusena vesi või heitvesi tekitasid kliendi VK-objektil üleujutuse, kannab VK-ettevõte vastutust juhul, kui kliendi vastavad seadmed vastasid tehniliste tingimustega ettenähtud nõuetele. 9.2. Kõik isikud, kes on vigastanud linna ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustikke, rajatisi ja seadmeid, on kohustatud sellest viivitamatult teatama VK-ettevõttele ning nad kannavad materiaalset vastutust tekitatud kahju, sh ka raisatud vee ja looduskeskkonnale tekitatud kahju eest. 9.3. Avariijuhtudest, mis põhjustasid kanaliseeritava heitvee reostusastme tõusu, samuti käesoleva eeskirja punktides 1.5.3 ja 1.5.4 nimetatud ainete ja materjalide või muude kanalisatsioonirajatistele, puhastusseadmetele või looduskeskkonnale ohtlike ainete sattumisest kanalisatsioonivõrku tuleb viivitamatult teatada VK-ettevõttele. 9.4. Antud kanalisatsioonivõrgu kohta kinnitatud heitvee reostusnäitajate piirväärtuste ületamisel kliendi poolt on VK-ettevõttel õigus suurendada heitvee kanaliseerimise hinnatariifi kuni kaks korda, kusjuures VK-ettevõttel on õigus hinda suurendada iga piirväärtuse ületanud näitaja eest. 9.5. Kui kliendi poolt linna kanalisatsioonivõrku juhitavas heitvees leitakse käesoleva eeskirja punktis 1.5.3 nimetatud aineid või muid kanalisatsioonirajatisi, puhastusseadmeid või looduskeskkonda ohustavat reostust, mille kohta puudub antud kanalisatsioonivõrgule kinnitatud piirväärtus või mille kohta VK-ettevõte ei ole andnud kliendile viimase taotluse alusel väljalasu tingimusi, on VK-ettevõttel õigus suurendada heitvee kanaliseerimise hinnatariifi kuni viis korda. 9.6. Kontsentreeritud või ülemäärase reostuse juhtimisel kanalisatsioonivõrku, mille tagajärjel said kahjustada kanalisatsioonirajatised ja/või oli häiritud puhastusseadme töö ning toimus looduskeskkonna ülemäärane reostus võrreldes saasteloas lubatuga, rakendatakse selles süüdiolevate isikute suhtes seadusega ettenähtud korras sanktsioone koos tekitatud kahju täieliku hüvitamisega. 9.7. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustike, rajatiste ja seadmete rikkumises süüdiolevad isikud võetakse vastutusele seadusega ettenähtud korras ja nad on kohustatud tekitatud kahju täielikult hüvitama. X. ERIARVAMUSED Kõik kliendi ja VK-ettevõtte vahelised vaidlused lahendatakse vastastikuste läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused seadusega ettenähtud korras.