Elva Linnavolikogu — Elva linna arengukava aastateks 2000-2005 kinnitamine [määrus nr 9-VIII-99] — KO, 37, 454

Elva linna arengukava aastateks 2000–2005 kinnitamine Elva Linnavolikogu 13. oktoobri 1999. a määrus nr 9-VIII-99 Tuginedes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahvi 22 punktile 7, paragrahvile 37, Elva linna põhimääruse (kinnitatud Elva Linnavolikogu 26. märtsi 1997. a määrusega nr 3-VII-97 paragrahvile 60 Elva Linnavalitsuse ettepanekule Elva Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Elva linna arengukava aastateks 2000–2005 (lisa 1a). 2. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Elva Postipoisis. Volikogu esimees Marianne MENNING Lisa 1a Kinnitatud Elva Linnavolikogu 13. oktoobri 1999. a määrusega nr 9-VII-99 Elva linna arengukava aastateks 2000–2005 1. Sissejuhatus Arengukava on omavalitsuse tegevuse aluseks. Sellega määratakse ära linna pikaajalised eesmärgid ja selle elluviimine on linnavalitsuse olulisim ülesanne. Arengukava kujutab endast terviklikku tegevusjuhist, kus fikseeritakse linna arendamise prioriteedid ning esitatakse konkreetne tegevusplaan nende saavutamiseks. Sellisel kombel eesmärgistatakse linnavõimude tegevus, tagatakse sihipärane liikumine püstitatud eesmärkide suunas, arvestades olemasolevaid võimalusi. Arengukava aitab vältida juhuslikkust ja kaootilisust linna kui terviku juhtimisel. Samuti võimaldab ta ratsionaalsemalt kasutada olemasolevaid ressursse. Näiteks eelarve koostamisel lähtutakse arengukavast. Arengukava aitab viia kooskõlla erinevate struktuuride tegevust (ettevõtjad, linnavõimud, investorid, riigivõim), samuti on abiks poliitiliste ja majanduslike otsuste langetamisel. Üheks arengukava eesmärgiks on ka valdkondade kaupa hinnata olemasolevat olukorda ja tuua välja probleemid. Arengukava võib pidada tinglikuks kokkuleppeks erinevate huvigruppide vahel, mis on läbi arutatud ja aktsepteeritud ka linnaelanike poolt. Sellisena hõlbustab ta linna tutvustamist ning sisendab kindlustunnet investoritesse jt võimalikesse partneritesse. Arengukava peab tuginema olemasolevatele ressurssidele ja eeldustele, olema realistlik ja elluviidav. Samas ei saa see olla lõplik, vaid vastavalt taustsüsteemis toimuvatele muutustele tuleb ka arengukava korrigeerida. Linna strateegilised eesmärgid ELVAST PEAB SAAMA KIIRESTI ARENEV, KOGU EESTIS TÄHELEPANU ÄRATAV, INVESTEERINGUID LIGI TÕMBAV, KÕRGEL TASEMEL PUHKEMAJANDUSEGA LINN, MIS SUUDAB PAKKUDA OMA ELANIKELE KAASAEGSEID ELUTINGIMUSI NING MEELEPÄRAST TEGEVUST, SÄILITADES SEEJUURES OMA ERIPÄRA. * Elva linn leiab eripärase tee arenguks, tuginedes arengukavale ja kasutades ära looduslikke ja muid olemasolevaid eeldusi. * Asutakse korrastama infrastruktuure: tänavaid, veevärki ja kanalisatsiooni, kütte- ja elektrisüsteeme, kaasates lisaks oma vahenditele ka riigi raha, välisabi ning pikaajalisi ja soodsa intressiga laenusid. * Puhta loodus- ja elukeskkonna säilitamiseks töötab omavalitsus välja vastava arengustrateegia ning tagab selle elluviimise, pidades silmas rahvusvahelisi nõudeid ning linna vajadusi ja omapära. * Linnavõimude aktiivsus linna arendamisel ja reklaamimisel kujundab positiivse maine, mis on eelduseks investeeringute ligimeelitamisel. * Mitmekesise puhkemajanduse väljaarendamine, mis pakub uudseid tegevusi ja kõrgetasemelist teenindust. * Linn loob võimalused tervislikuks tegevuseks, korraldab atraktiivseid kultuuri- ja meelelahutusüritusi. * Otstarbekalt korraldatud ja tõhusalt toimiva haldusjuhtimise osadeks on avatus, stabiilne võim, sihipäraselt ja vastutustundega tegutsevad tippjuhid, pädev, teotahteline, uuendus- ja koostööaldis meeskond ning põhjendatud ja võimalikult madalad valitsemiskulud. * Korraldada otstarbekas ja tõhusalt toimiv haldusjuhtimise süsteem, mille osadeks on arvestus, stabiilne võim, vastutustundelised tippjuhid, teotahteline meeskond ning madalad valitsemiskulud. 2. Linna üldiseloomustus Asend Elva linn paikneb Tartu maakonna edelaosas, Tartu linnast 27 km kaugusel. Pindala on 9,9 km2. Naabriteks on Nõo, Rõngu ja Konguta vald. Reljeef on mitmekesine, linna läbivad või piiravad mitmed orud ja mäed, nende vahel on männikuga kaetud liivikud, kohati on pinnas soine. Linna territooriumil asub mitu järve, linna läbib Elva jõgi. Linn jääb rahvusvahelise tähtsusega Tartu--Valga--Riia maantee äärde. Ümbersõidu valmides 2001. a sügisel hakkab liiklus kulgema linnast mööda. Kaugus Otepääst on 28, Valgast 60 ja Viljandist 70 km. Hea raudteeühendus on nii Tallinna kui Riiaga. Ajalugu Siinsed alad olid asustatud ammu, mida tõendavad arheoloogide leitud linnuste ja kalmete jäänused. Kunagise Uderna postijaama kohale rajati asula seoses Tartu--Valga raudtee ehitamisega 1889. a. 20. saj algul kujunes siin käsitööliste asula. Juba enne I maailmasõda sai Elva tuntuks suvituskohana. Siinne kaunis loodus ja tervislik osoonirikas õhk meelitasid Tartust ja mujalt tulnud inimesi siia suvilaid rajama. Asula laienes ja sai 1923. a alevi õigused. Nüüd algas kiire kasv, eelkõige suvituskohana. Siin puhkasid 1920–30-ndail paljud kirjamehed, kunstnikud, ülikooli õppejõud, ärimehed. Asulat püüti igati arendada ning tema kuulsus kasvas iga aastaga. Hea ühendus ja soodsad loodusolud meelitasid arvukalt suvitajaid ka välisriikidest. Olulisimaks objektiks oli supelrand koos rannahoone ja hüppetorniga. 1938. a anti Elvale linna õigused. Ka pärast II maailmasõda oli Elva tunnustatud puhkekoht. Nõukogude perioodil oli linn mõnda aega isegi rajoonikeskuseks. Siia rajati rida tööstusettevõtteid. Langus tuli seoses taasiseseisvumisega, kui vene suvitajad kadusid ning suurtööstus hääbus. 1990-endate algul sai ettevõtlus taas jalad alla. 1999. a avati põhjalikult uuendatud Verevi supelrand, mis tõi puhkajad taas Elvasse. 3. Keskkond Elva on linn metsas, mille väärtuse määrab situatsioon. Linn asub looduses, mis väärib tähelepanu ja toetust. Keerukast veereþiimist lähtuvalt puudub keskkonnastrateegia. Elva linnas on keskkonnaseisundi parandamiseks rakendatud järgmisi abinõusid: * Avati Verevi järve supelrand, detailplaneeringus ettenähtud abinõusid rakendatakse etappide viisi. * Projekti «Verevi järv» raames: • on valminud tööprojekti I etapp – geoloogilised uuringud ja tehnovõrgud Tartu mnt ja Järve tn lõigul; • regionaalse arengu programmist suuremahulise finantseerimise taotlus Elva järvede ja kanalisatsiooni olukorra parandamiseks; • ehitatakse Kirde tänava sademevee äravoolu trassi. * On taastatud paisjärve tamm, tehtud järve laiendus. * Avati plastiktaara, metallpurkide ja mittestandardse klaastaara vastuvõtupunkt. * Asutati kolme valla, Elva linna, Tartu Maaspordiliidu ja kolme maaomaniku poolt Vapramäe, Vellavere – Vitipalu Sihtasutus, mille eesmärk on Vapramäe, Vellavere ja Elva–Vitipalu maastikukaitsealade baasil kompleksse loodus- ja spordikeskuse rajamine ja haldamine, arvestades iga kaitseala omapära, võimalusi ja eesmärke. * Avati looduse õpperada ja suusarajad Vapramäe maastikukaitsealal, millest osa jääb Elva linna piiridesse. Loodusressursid Elva ja selle lähiümbruse peamiseks loodusrikkuseks on omanäolised puhkemaastikud, jõgi, järved ning männikud. Linna territooriumile jääb Elva–Peedu metsapargi kaitseala suurusega 220,0 ha. Lähimate kaitstavate objektide hulka kuuluvad Vapramäe otsamoreenkõrgendik (99,4 ha), Elva–Vitipalu maastikukaitseala (860 ha), linna piiril asuvad Jaani-, Lina- (1,1 ha) ja Vaikne järv (1,1 ha). Kaitsealused üksikobjektid on Arbimäe mänd, Peetri mänd, Kaarli mänd, Mesikäpa e Ilumänd, Kullese männid (kolm tk), Erika mänd, Juubelitamm. 3.1. Mets Elva ja selle ümbruse väärtuslikumaks taimekoosluseks on liivastel aladel kasvavad palumännikud. Metsade all oli 1985. a eksplikatsiooni järgi 36% linna kogu pindalast, s.o 362 ha. Enamus Elva linna metsapargist on väärtuslik kõrghaljastus. 3.1.1. Eesmärk * Metsade ja parkide rahuldava keskkonna säilitamine. 3.1.2. Lahendused * Taotleda metsapargi kaitseala moodustamist, maastikukaitseala piiride määramist. * Välja töötada parkmetsade hoidmise ja kasutamise kord. * Üldplaneeringuga määrata metsa kasutamise eesmärgiks keskkonnaseisundi kaitsmine. * Propageerida loodussõbraliku ja säästliku eluviisi printsiipe. 3.2. Veekogud Elva linna territooriumil on veekogude all 33,6 ha. Suurimad järved on Verevi järv (12,6 ha), Arbi järv (5,5 ha), Jaani järv (Verevi järve põhjatipus) (~0,5 ha), Linajärv (Verevist lääne pool) (~0,5 ha), Pulga oja paisjärv. Elva järvedel on peamiselt puhkemajanduslik tähtsus. Suurem osa järvedest on ümbritsetud paarikümne meetri laiuste soiste õõtsikutega. Järved on tugevalt liigtoitelised e eutrofeerunud ning kinnikasvava iseloomuga. Linna idaserval lookleb ca 1,5 km ulatuses Elva jõgi, mis on üks Emajõe suurim lõunapoolne lisajõgi Tartumaal. Jõe pikkus on 69 km, laius Elva linna piires kuni 10 m. Elva linna läheduses suubuvad Elva jõkke Laguja, Illi, Voika ja Naba oja. Rohkelt on rajatud tiike. 3.2.1. Eesmärk * Puhtad veekogud. 3.2.2. Lahendused * Rajada kanalisatsioonivõrk kogu linnas, esmajärjekorras järvede valgaladele. * Korrastada kuivendussüsteemid, järvede äravoolud ja tagada nende hooldus. * Elva jõe veeseisu reguleerimiseks rekonstrueerida Peedu veskitamm. 3.3. Haljastus Haljasalade kujundamise aluseks on parkmets vahelduva reljeefi ja veekogudega, avatud vaated järvedele ja metsamaastikule. Tähtsaim on osa maastikust, kus selle elemendid mets, vesi ja reljeef on maksimaalselt kujunduses ära kasutatud. Oskuslikult planeeritud rohked maastikku järgivad ning looklevad pargiteed viivad kontakti loodusega, haljasala läheb märkamatult üle looduslikuks männikuks. Kuivadele liivastele aladele ja mändide alla on istutatud kauniõielisi põõsaliike ning rajatud püsilillepeenraid. 3.3.1. Probleem * Parkmetsade koormamine. 3.3.2. Eesmärk * Männikute säilitamine. 3.3.3. Lahendus * Välja töötada Elva linna haljastusplaan. * Muuta parkmetsad nii aktiivse kui ka vaikse puhkuse veetmise aladeks. 3.4. Elukeskkond ja prügimajandus Elva on looduslike eelduste poolest meeldiv ja nauditav elupaik. Inimesed muudavad ise oma tegevuse ja looduse reostamisega elukeskkonda. Reostuse allikad: • veekogudesse juhitud olmereovesi; • olmereovee ja fekaalide kogumiskohad; • olme- ja ehitusprahi kuhjamine loodusesse. Veekogude uuringute põhjal on Elva järved hüpereutroofse iseloomuga ning vee lämmastiku, fosfori ning hapnikutarve sisaldus ületavad lubatud piirnorme. Puhastusseadmed Elva linna BIO-tüüpi puhastusseadmed rakendati tööle 1986. a. Pärast järelpuhastumisprotsessi biotiikides suunatakse vesi Käo-Kingsepa ojja. Puhastusseadmete keskmine ööpäevane läbivool on 400–500 m3, ehk 5–6 1/s (konstrueerimisel arvutatud lubatud maksimaalne ööpäevane läbivool on 1800 m3). Puhastist väljuva heitvee keemilised näitajad BHT osas vastavad Läänemere veekomisjoni nõuetele. Alates 1997. a algusest juhitakse puhastusseadmetest väljuv heitvesi järelpuhastamiseks puhastusseadmete territooriumile, 0,8 ha suurusele looduslikule lodule. Sellega on loodusesse paisatava heitvee keemilised näitajad viidud lubatud piirnormide tasemele. Prügimajandus Jäätmekäitluskohana kasutatakse Laguja prügilat. 3.4.1. Eesmärk * Tagada puhas keskkond. * Hoida ära jäätmete ning ohtlike ainete sattumine looduskeskkonda. * Rajada nõuetele vastav prügila. * Peatada soostumine. 3.4.2. Lahendused * Välja töötada Elva linna jäätmekava ja jäätmehoolduseeskiri. * Välja töötada ohtlike jäätmete kogumise süsteem. * Nõuda reovee imbkaevude ja kanalisatsioonisüsteemide vastavust keskkonnakaitse nõuetele. * Ehitada sadmevee kogumis- ja puhastussüsteemid. * Tamponeerida mittekasutatavad puurkaevud. * Kaasajastada tänavapuhastus. * Toetada ettevõtjaid ja eraisikuid, kelle tegevus on keskkonnasõbralik ning suunatud säästvale arengule. * Hoida korras veepuhastusseadmed. 4. Infrastruktuur 4.1. Teed ja tänavad Elva linna tänavaid haldab linnavalitsus, riigile kuuluvaid Tartu ja Valga maanteed ning Käo teed Tartu Teedevalitsus. Tänavate kogupikkus 54,8 km – kõvakattega 34,4 km – kruuskattega 20,4 km – kõnniteede kogupikkus 40,0 km 4.1.1. Probleemid * Üldplaneeringu puudumine ei võimalda plaanipärast teedevõrgu uuendamist, katete paigaldamist, kapitaalremondi teostamist. 4.1.2. Eesmärgid * Kehtestada üldplaneering. * Kruuskatete muutmine tolmuvabaks. * Rajada kaldteed ja jalgrattateed. * Korrastada teemärgistus. 4.2. Elektrivarustus, tänavavalgus, side Elva linnas on 29 trafoalajaama. kõrgepingeliine 4,21 km madalpinge maakaabelliine 11,62 km madalpinge õhuliine 59, 82 km madalpinge maakaabelliine 13, 22 km Tänavavalgustuspunkte 1500. Sidevahendeid: eratelefone 1646 äritelefone 291 taksofone 6 4.2.1. Probleemid * Elektriliinid on amortiseerunud. * Tarbimise kasvuga ei ole võimalik tagada alajaamast kaugemal asuvatele soovitavat võimsust ja kvaliteetset elektrienergiat. * Elektriliinidesse on kasvanud puud. * Amortiseerunud elektriliinid. * Alajaamade võimsus. * Amortiseerunud tänavavalgustuspostid, valgustid, toiteliinid. * Valgustid tarbivad palju voolu. * Valgustite paiknemine. 4.2.2. Eesmärgid * Ehitada alajaamad Lepa, Eha, Kärneri ja Pikale tänavale, samuti Mahlamäele. * Pingestada Valga mnt ja Käärdi alajaamad. * Asendada linnas olevad kõrgepinge õhuliinid maakaabelliinidega. * Ehitada välja alajaamadest ja kaabliboksidest uusi maakaabelväljaviike (fiidreid). * Asendada amortiseerunud madalpinge õhuliinid uute õhukaabelliinide või maakaabelliinidega. * Paigaldada uusi liitumiskilpe krundi piirile või hoone välisseinale. * Korrastada tänavavalgustus, rakendada ökonoomseid reþiime. * Side alal: • püstitada moodulmaja koos digitaaljaamaga; • alustada maaaluste sidekaabelliinide ehitamist. 4.3. Veevarustus ja kanalisatsioon 4.3.1. Veevarustus Tsentraalse veevärgi kaudu varustatakse linnas veega ca 42% elanikkonnast ning ülejäänud (enamus eramuid) saavad vee salvkaevudest. Veevärgi ulatus on 9,4 km, millest 6,4 km on 100 mm ja 3 km diameetriga 150 mm. Veevõrk on lõplikult kujunenud Pika – Kirde ja Tööstuse tn kvartalis ning samuti Kesk, Nooruse ja Jaani tn piirkonnas. Veevärk töötab koostöös veetorniga (maht 300 m3), mis tagab vabasurve. Praegu antakse vesi võrku kahest puurkaevust. Enne võrku jõudmist vesi puhastatakse Puiestee tänaval asuvas veetöötlusjaamas (rauaärastus). Veetöötlusjaam valmis 1998. a jaanuaris ning on võimsusega 86 m3/h. Linna peamine veeallikas on Pärnus siluri veekompleksi puuritud kaks puurkaevu sügavusega ca 203 meetrit ja võimsusega 40 m3/h. Tsentraalse joogiveevõrku antava vee kvaliteet on hea ning vastab Eesti Vabariigis kehtivatele normidele. Eramute juures asuvates salvkaevudes olev vesi on enamuses reostunud. Valdavalt on tegemist inimtegevusliku reostusega – fosfaadid ja nitraadid, mis on tingitud rohketest imbkaevudest Elvas, intensiivsest pesukeemia kasutamisest, aiaväetise üledoseerimisest, ehituskeemia ja ohtlike jäätmete ladustamisel selleks mitte ettenähtud kohtadesse, mis on mõjutanud salvkaevude kvaliteeti. Fosfaadid ja nitraadid on ka peamised Elva veekogude eutrofeerumise põhjustajad. 4.3.1.1. Eesmärgid * Vanad joogiveetorustikud settest puhastada. * Joogiveetorustiku sõlmkaevud kaasajastada (paigaldada uued fassoonosad ning sulgemisarmatuur). * Õie, Aia, Järve tn, Käo tee, Kase tn ja Palu teele veevarustuse ehitus pikkusega 2,8 km. * Uue, Pärna, Tiigi, Tähe, Käärdi, Metsa, Väike-Tähe, Nõmme, Männa, Kadaka tn ja Valga mnt veevarustuse ehitus pikkusega 4,2 km. * Lille, Kruusa, Nurme, Purde, Muru, Urva, Vahtra, Saare ja Vahe tn veevarustuse ehitus pikkusega 3,0 km. * Aasa, Kuuse, Puiestee, Liiva, Tähe, Pargi ja Jaani tn veetorustiku ehitus pikkusega 4,5 km. * Käo tee, Ääre, Laane, Kaseküla tn ja Palu tee veevarustuse ehitus pikkusega 2,8 km. * Tartu mnt, Kingu, Lohu tn ja Vellavere tee veevarustustorustiku ehitus pikkusega 2,6 km. * Kärneri, Lootuse, Vaikne, Vana-Koidu ja Jõe tn veevarustuse ehitus pikkusega 4,3 km. 4.3.2. Kanalisatsioon Elva linnas on kanaliseeritud ca 40% elanikkonnast. Elva tsentraalse kanalisatsioonivõrgu pikkus on 12 km. Sellest 9 km on isevoolset läbimõõduga 150–300 mm ning 3 km survekanalisatsiooni torustikku läbimõõduga 200 mm. Kanalisatsioonivõrk on kujunenud Eha, Kirde ja osaliselt Pika tänavaga linnaosades ning samuti Kesk, Põik, Nooruse, Puiestee tn ning osaliselt Tartu ja Valga mnt piirnevates linnaosades. Kanalisatsiooni ülepumpamisjaamade arv on üks, võimsusega 300 m3/h ning heitveepuhastusjaam võimsusega 1800 m3/ööpäevas. Elva linna heitveest juhitakse Tööstuse tn lõpus oleva kanalisatsiooni ülepumpamisjaama kaudu heitveepuhastusjaama. Linn toodab heitvett keskmiselt 95,0–110,0 000 m3/aastas. Heitvee puhastamise efektiivsus on 95%. 60% elanikkonnast (eramajaomanikud) kasutavad kanalisatsiooni kogumiskaeve, mis ei vasta ehitusnormidele. 4.3.2.1. Eesmärgid * Kesk tn torustiku remont pikkusega 515 m. * Kirde tn kanal. Torustiku remont pikkusega 200 m. * Kirde tn (soopealne osa) torustiku renoveerimine pikkusega 1,6 km. * Heitveepuhastusseadmete kaasajastamine. * Õie, Aia, Käo tee, Kase ja Palu tn kanalisatsiooni ehitus pikkusega 2,8 km. * Kanalisatsiooni ülepumpamisjaama ehitus Palu tee ja Kase tn nurgale. * Uue, Pärna, Tiigi, Tähe tn, Käärdi tee, Metsa, Väike-Tähe, Nõmme, Männa, Kadaka tn ja Valga mnt kanalisatsiooni ehitus pikkusega 4,2 km. * Lille, Kruusa, Nurme, Purde, Muru, Urva, Vahtra, Saare ja Vahe tn kanalisatsiooni ehitus pikkusega 3,9 km. * Aasa, Kuuse, Puiestee, Liiva, Tähe, Pari ja Jaani tn kanalisatsioonitorustiku ehitus pikkusega 4,5 km. * Käo tee, Ääre, J. Liivi, Laane, Kaseküla tn ja Palu tee tänavate kanalisatsiooni ehitus pikkusega 12,8 km. * Koidu, Kirsi, Arbimäe, Nõlvaku, Pikk, Tööstuse ja Tuletõrje tn kanalisatsiooni ehitus pikkusega 2,8 km. * Tartu mnt, Kingu, Lohu tn ja Vellavere tee tänavate kanalisatsiooni torustiku ehitus pikkusega 2,6 km. * Üleraudtee linnaosa kanaliseerimine pikkusega 4,3 km. 4.4. Energia- ja soojamajandus Elva linna kaugküttesüsteemi kuulub kaks katlamaja. Kogu linna kaugküttesüsteemi võib vaadelda kui lokaalkatlamajade võrku, sest tarbijad asuvad katlamajadele suhteliselt lähedal. Sellest tulenevalt ei ole torustike halvast isolatsioonist hoolimata trassikaod suured. Elva ei kuulu Balti regionaalse gaasivarustuse skeemi kohaselt maagaasiga perspektiivselt varustatavate linnade hulka. Seetõttu jäävad katlamajades põhilisteks katlakütusteks naftamasuut, põlevkiviõli ja saepuru. 4.4.1. Probleemid * Puudub uurimus Elva linna potentsiaalsest ja perspektiivsest soojavajadusest ning tasuvusuuring. * Soojatarbimise vähenemine. * Soojusenergia kaod soojatrassides. * Elva Haigla ja II Lastepäevakodu katlamaja 100% amortiseerunud. 4.4.2. Eesmärgid * Töötada välja Elva linna energeetika kontseptsioon. * Monitooringsüsteem kaugküttevõrgu ja katelde töö juhtimiseks ja optimaalse ekspluatatsiooni tagamiseks. * Viia soojakadu trassides minimaalseks. Selleks likvideerida maapealsed soojatrassid ja järk-järgult vahetada välja olemasolevad mineraalvatiga isoleeritud soojatorustikud eelisoleeritud soojatorustikuga. * Ühtse kaugküttesüsteemi loomine, ühendades Kesk tn, Kirde tn ja Elva Haigla katlamaja soojusvõrgud (1,2 km). 4.5. Linnavara Elva linnavara on linna omandis olevad vallas- ja kinnisasjad ning linna varalised õigused ja kohustused. Linnavara valdamise, kasutamise ja käsutamise kord on sätestatud Elva linnavara eeskirjaga (RTL 1996, 6, 45). Linnavara jaguneb: • üldiseks otstarbeks – avalikud asjad, mis oma iseloomu tõttu on kättesaadavad kõigile, nagu avalikud tänavad, pargid, veekogud, rannad jne; • valitsemise otstarbeks – linnavara, mis on vajalik linnavolikogule, linnavalitsusele ning struktuuriüksustele põhimääruses ettenähtud ülesannete täitmiseks; • tulu saamiseks – linnavara, mida ei kasutata üldiseks ja valitsemise otstarbeks ning mida ei ole otsustatud võõrandada. Linnavara on vajalik linnale oma ülesannete täitmiseks. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega on omavalitsusüksuse ülesanne korraldada sotsiaalabi ja teenuseid, vanurite hoolekannet, elamu- ja kommunaalmajandust, heakorda, teede ja tänavate korrashoidu. Omavalitsuse ülesanne on lasteaedade, haridusasutuste, spordibaaside, raamatukogude, turva- ja hooldekodude ning teiste kohalike asutuste ülalpidamine. * Elva linnas on 100 teed ja tänavat kogupikkusega 54,8 km, pindalaga 256 100 m2, sellest 34,4 km asfaltkattega ja 20,4 km kruuskattega. Linna omandis on kolm silda (Pika, Kirsi tn ja Mahlamäe sild). Haljasalasid ja parke on 54 üldpindalaga ~120,9 ha. * Linna tsentraalne keskküttesüsteem koosneb kahest katlamajast (Keskkatlamaja Nooruse tn ja Kirde tn katlamaja) ning kümme soojatrassi kogupikkusega 4,4 km. Tsentraalse soojavee tootmine on lõpetatud tarbijate vähesuse tõttu. Tervikvara on antud tähtajatult rendile OÜ-u Elva Soojus. * Vee- ja kanalisatsiooniteenust osutab Elva linnas AS Tartumaa Vesi linnaga sõlmitud lepingu alusel tähtajaga kuni 1. mai 2005. a. Samuti on AS Tartumaa Vesi lepingutega rendile antud teenuse osutamiseks vajalik vara. * Linna omandis on heitvee puhastusseadmed Konguta valla territooriumil, veetöötlusjaam Puiestee tn, viis puurkaevu ja ülepumpamisjaam Oja tn koos seadmetega ning vee- ja kanalisatsioonitorustik pikkusega kuni 12 km. * Linna omandis on kalmistu ja selle juurde kuuluv külmseadmetega matusemaja. * Üürilepingu alusel kasutatavaid munitsipaaleluruume on 15, sh viis tööandja eluruumi ja kolm sotsiaaleluruumi. * Haridus- ja kultuuriasutustest on linna omandis Elva Algkool, Elva Gümnaasium, Peedu Algkool-Lasteaed, Elva Muusikakool, Elva Huvikool, Elva Spordikool, Elva I Lastepäevakodu, Elva II Lastepäevakodu, Kultuurikeskus Sinilind hooned. * Käesolevaks ajaks on kõikidel haridus- ja kultuuriasutustel olemas tegutsemiseks vajalikud hooned ja rajatised. Kontsertide ja mitmesuguste vabaõhuürituste läbiviimiseks on linna omandis laululava. * 1999. a suvehooajaks avati puhkajatele Verevi järve rannakompleks. * Elva Spordikoolil on ruumid Elva Gümnaasiumi hoone keldrikorrusel. Spordikooli kasutuses on ühiselamu Otepääl spordilaagrite läbiviimiseks. Rajatistest suusahüppetorn ja staadion. * Elva sauna võib samuti sotsiaalobjektiks lugeda. Saunateenuse osutamiseks on sõlmitud tähtajatu rendileping füüsilisest isikust ettevõtjaga. Teisi ruume kasutavad mitmesugused ettevõtjad rendilepingu alusel. Rendist saadav tulu läheb vähekindlustatud isikute saunapileti dotatsiooniks. Renditulu aastas on 55 000 krooni, dotatsiooniks on 1999. a eelarvest eraldatud 70 000 krooni. * Tervishoiuteenuse osutamiseks on linna omandis hooned, mis on antud tasuta kasutamiseks mittetulundusühingule Elva Haigla tähtajaga kuni 2004. a lõpuni. Seal rendivad linnalt ruume perearstid, kaks apteeki, hambaravikabinet ja hambaproteesikabinet, kohvik ning juuksur. * Kaasaegses, 1998. a lõplikult valminud linnavalitsuse hoones töötab linnavalitsus, volikogu ja pank. * Linna omandis on 23 hoonet, millest 16 on kindlustatud tuleõnnetuse juhuks, samuti neis asuv põhivara. Linnavara 1999. a kindlustussumma (taastamisväärtus) on ligikaudu 154 000 000 krooni. Rendile antud hoonete kindlustamine on lepinguga rentnike kohustuseks. 4.5.1. Eesmärgid * Volikogu võttis 25. oktoobril 1995. a vastu linnavara registri pidamise korra ning ühtne register on koostatud, kuid paljud vajalikud andmed selles puuduvad. * Linna vara moodustus munitsipaliseerimise teel 1993. aastal, kuid kõiki vajalikke dokumente hoonete ja rajatiste kohta üle ei antud. See oli tingitud sellest, et mitmed hooned olid ekspluatatsiooni võtmisel inventariseerimata, samuti on puudu paljude vee- ja kanalisatsioonitrasside ning soojatrasside teostusjoonised. * Linnavara registri korrastamiseks inventariseerida linna omandis olevad hooned ja rajatised ning hooned registreerida Tartumaa Hooneregistris. * Enamus linna omandis olevad hooned ja rajatised on vallasvara. Kinnisasi on maatükk koos selle oluliste osadega. Linna omandis olevate hoonete ja rajatiste kinnistamiseks on vaja moodustada katastriüksused. * Mitmetel ehitistel puuduvad alusplaanid katastriüksuse moodustamiseks. Uued alusplaanid tellida digitaalsed. * Avaliku halduse üheks põhifunktsiooniks on prognoosimine ja planeerimine. Tegevuse planeerimiseks vajab omavalitsus mitmesuguseid andmeid. Andmete koondamiseks moodustada ühtne andmebaas, mis sisaldab andmeid linnavara, kinnistute, hoonete ja rajatiste, kommunikatsioonide jpm kohta. Andmebaasi loomiseks on linnavalitsusel programm Micro Sation. * Probleem on Elvas Palu tee 9 poolelioleva vanadekodu hoonega, kuna Elva linnal puuduvad vahendid selle valmisehitamiseks ning hoonetekompleksil ei ole rakendust linna pädevusse kuuluvate ülesannete lahendamiseks. Pooleliolevale hoonetekompleksile väärtuse andmiseks on linn taotlenud maa munitsipaalomandisse ning sügisel 1999. a moodustatakse iseseisev kinnistu suurusega 1,7 ha. Aktiivse müügikampaaniaga leida kahe aasta jooksul kinnistule ja sellel asuvale pooleliolevale hoonele investor. * Teine linnale kuuluv pooleliolev hoone on Puiestee tn asuv veetöötlusjaam. Hoone on antud AS-le Tartumaa Vesi pikaajalisele rendile. Lepinguga on rentnik võtnud endale kohustuse lõpetada ehitus 2003. a lõpuks ning investeerima ehitusse ~3 000 000 krooni. Linnavalitsuse ülesanne on nõuda lepingu täitmist. * Keskkonnaseisundi parandamiseks on eesmärk välja ehitada vee- ja kanalisatsioonisüsteemid kogu linna haldusterritooriumil. Esmajärjekorras korrastada olemasolevad vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Joogiveetorustik puhastada setetest, sõlmkaevud kaasajastada. Kanalisatsioonitorustikust remontida esmajärjekorras Kesk ja Kirde tn torustik. Samuti kaasajastada heitveepuhastusseadmed. Kuue aasta jooksul välja ehitada kanalisatsioonitorustik eelkõige Verevi järvega piirnevates elurajoonides. * Sotsiaalabi osutamiseks planeerib linn Elva Haigla vanas osas välja ehitada vanurite hooldekodu. Linna ülesanne on endaga mittetoimetulevate isikute tagamine elamispinnaga. Linnal on kolm sotsiaalkorterit, kuid need asuvad eri majades. Et sotsiaalhoolekannet efektiivsemalt ja otstarbekamalt korraldada, selleks osta linnale maja, milles on 6–7 väiksemat korterit. * Seoses linna keskuse kujundamisega raudteejaama ja Arbi järve vahelisele maa-alale on oluline, et jaamahoone oleks linna omandis. Käesoleval ajal on jaamahoone omanikuks Eesti Raudtee, kes ei ole hooneid korras hoidnud -- värv on paiguti koorunud, uksed ja aknad vajavad remonti. Linn on taotlenud hooneid omandisse, kuid raudtee on siiani keeldunud. Omanikuna hakkab linn jaamahoonet renoveerima. * Elva kalmistu ja selle teenindamiseks vajaliku maa kinnistamisel on otstarbekas moodustada üks katastriüksus, mille koosseisu kuuluks Vaikne 25 asuv hoone koos kuuriga, mida kalmistu töötajad kasutavad tööruumidena. Hoone vajab remonti, kuid kuulub EELK Elva Kogudusele. Eesmärk on osta hoone linnale. * Haridus-, kultuuri- ja spordiobjektidest on vajaminevad hooned ja rajatised olemas, samuti inventar, kuid vajavad remonti. Samuti vajab inventar igal aastal osalist uuendamist. Kultuurikeskus Sinilind on ehitatud kinomajaks, mis ei sobi kultuuriürituste läbiviimiseks. Linn vajab korralikku kontserdi-, tantsu- ja spordisaali (EPT saal). Samuti vajab rekonstrueerimist Elva laululava. * Spordirajatistest rekonstrueerida esmajärjekorras staadion ja suusahüppetrampliin ning kapitaalselt remontida Otepää majutuskoht. 4.5.2. Lahendused * Inventariseerida hooned ja rajatised. * Korrastada linnavara register. * Moodustada linna omandis olevate hoonete ja rajatiste juurde katastriüksused ning taotleda munitsipaalomandisse. * Koostada linna ühtne andmebaas maaüksuste, linnavara, infrastruktuuri kohta, kasutades arvutiprogrammi Micro Station. * Võõrandada kahe aasta jooksul kinnistu Elvas Palu tee 9. Võõrandamise ebaõnnestumise korral hoonetekompleks lammutada. * Omandada Elvas Vaikne 25 hoone. * Omandada Elva raudteejaama hoone. * Osta linnale 6–7 korterist koosnev sotsiaalmaja. * Ehitada Elva Haigla vanas osas välja vanurite hooldekodu. * Kultuurikeskuse «Sinilind» ja laululava rekonstrueerimine. * Rekonstrueerida staadion, suusahüppetrampliin. * Lammutada Kesk 32 vana katlamaja. * Ehitada Verevi järvega piirnevas elurajoonis kanalisatsioonisüsteem ja ühendada linna ühtsesse süsteemi. * Uuendada asfaltkatet 50 %-l asfalteeritud teedest ja tänavatest. * Vähendada kruuskattega teede mahtu kuni viie km-ni. * Remontida linnale kuuluvaid hooneid ja rajatisi vastavalt arengukava investeeringute kavale. 5. Maa, kinnisvara ja planeeringud Kohaliku omavalitsuse arengus mängivad olulist rolli maa, kinnisvara ja planeeringud. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele on omavalitsuse ülesanne tegelda territoriaalplaneerimisega. Maareformi seadusest tulenevalt on omavalitsuse ülesanne otseselt või kaudselt maa omanikustamine. Maa hinna kujunemise juures mängib olulist rolli omavalitsuse areng. Käesolevas osas käsitletakse lähemalt järgmisi teemasid: elamufond, maakasutus, maareform ja planeeringud. 5. 1. Elamufond Elva linnas on välja kujunenud erinevad piirkonnad: 1. Peedu (koos Peedumäega); 2. Kulbilohk; 3. Arbimäe; 4. Mahlamäe (Peedu tee ja Elva jõe vaheline ala); 5. Kesklinn (Kesk tn koos Nooruse tn ja Arbi järve ümbrusega); 6. Kruusa tn piirkond (Valga mnt läänepoolne ala); 7. Käo tee piirkond. Elva linnas on 1756 aadressikohta, s.t objekti, millel on antud aadress ja mille juurde kuulub teenindusmaa (aadressikohtade arv muutub pidevalt seoses kinnistute jagamise, ühendamise ja uute moodustamisega). Ühepereelamuid on Elva linnas kokku 1543, korterelamuid 137 korterite arvuga 1102, äri- ja tootmishooneid on kokku 76. Korruselamuid on kolmes piirkonnas: Puiestee–Õuna, Jaani–Nooruse ning Eha–Kirde elamukvartal. Elva linnas on elamukrundil keskmine suurus 1500 m2, suvilakrundil 900 m2 ja korruselamute krundi suurus on 2500 m2. 5.2. Maakasutus Viimane maa korraline hindamine viidi läbi 1996. aastal ja hinnad kehtestati alates 1997. aastast. Uus maa hindamine viiakse läbi vastavalt maa hindamise seadusele. Maa väärtus kasvab vastavalt tööstuse ja majanduse kasvule. 5.2.1. Elva linna maafond Elva linna üldpindala on 991,6 ha. Viimased andmed Elva linna maakasutuse kohta pärinevad 1984. a Elva linna maakasutusplaanilt (vt lisa 11). Suurima osa Elva linna pindalast moodustavad parkmetsad. Tänavate, õuede, ehituste all on ligikaudu 270 ha. Põllumaad on Elva linnas 140,8 ha, kuid tegelikult on põllumaad tunduvalt vähem, kuna osa põlde on mitteharimise tõttu muutunud looduslikuks rohumaaks. Looduslikku rohumaad on 120,3 ha, mis paikneb põhiliselt Elva jõe äärsetel aladel ja Peedul. Muu maa all on Elva linnas 41,3 ha. Elva linna territooriumist on 33,6 ha veekogude all, sellest 12,6 ha jääb Verevi järve alla ja Arbi järve all on 5,5 ha. Elva linnas on hulgaliselt tuletõrje veevõtukohti, inimeste poolt kaevatud tiike ja Elva linna läbib Elva jõgi. Täpsed andmed maakasutuse kohta selguvad pärast maareformi läbiviimist, kui andmed on kantud andmebaasidesse. Esmane ülesanne on üldplaneeringu väljatöötamine, millest selguks linnale vajalikud maa-alad. Ülejäänud maa-alad tuleb enampakkumisega erastada, kuna linnale on kasulik lasta maa tsiviilkäibesse, et saada erastatud maalt maamaksu. 5.3. Maareform Elva linnas Tartu Maakatastris on 30. juuni 1999. a seisuga registreeritud 1293 katastriüksust. Elva linna pindalast on tagastatud ja erastatud 270,1 ha (Elva linna pindala 991,6 ha). Kõikidest kruntidest on erastatud 73%. Maakasutus tuleb ümber vormistada veel 463 krundil. Korruselamute maakasutus vormistatakse ümber vastavalt korteriomandi seadusele. Juriidilistest isikutest on maad erastanud 22 firmat. Elva linna omandis on neli kinnistut: Kesk 25, Kesk 32, Palu tee 9 ja Vellavere tee 4. Volikogu on andnud nõusoleku munitsipaalomandisse taotlemiseks veel kümne krundi osas (vt lisa 21*). Perspektiivselt munitsipaliseeritavaid maa-alasid on veel 24 (vt lisa 21). Elva linna munitsipaalomandisse tuleb taotleda Elva linnale kuuluvate hoonete alune ja nende teenindamiseks vajalik maa, Elva linna metsaparkide alune maa ja Elva linna arenguks vajalik maa. Vabade maa-alade olemasolu võimaldaks linnas arendada ettevõtlust ja elamumajandust. Riigi omandisse on jäetud viie ehitise teenindamiseks vajalik maa (3,3 ha): Järve 1 – lastekodu, J. Kärneri 6 – postkontor, Tartu mnt 31 – tootmismaa, Valga mnt 1 – politsei ja Valga mnt 18a – tootmismaa. Maa riigi omandisse jätmine sõltub suuresti riigi taotlustest. Elva linnas on tagastatud 106 maaüksust (88,4 ha) ja tagastada on veel 17. Taotlused on esitatud 267,25 ha maa suhtes, mis moodustab Elva linna territooriumist 27%. Maa erastamist ja tagastamist kergendab olemasolev programm MicroStation. Käimas on programmi liideste tegemine, mis lihtsustaks veelgi senist tööd. 5.4. Planeeringud Planeeringutel on linna arengus suur osa. Seega on oluline, et planeeringud vastaksid kaasaja nõuetele. Planeeringute puudumine raskendab maa erastamist ja tagastamist Elva linnas. Kehtiva üldplaneeringu aluseks on 1985. a valminud generaalplaan, mis on tänaseks aegunud ja ei arvesta praeguste vajadustega. Puuduvad täpsustavad detailplaneeringud. 5.4.1. Üldplaneering Elva Linnavolikogu 28. veebruari 1996. a otsusega nr 15-II-96 kinnitati Elva linna üldplaneeringuks 1985. a valminud generaalplaan. Linna arengu seisukohast on väga oluline uue ja kaasaegse üldplaneeringu väljatöötamine. Üldplaneering annab suunad edaspidiseks arenguks ning lahendab mitmed probleemid. Üldplaneeringuga leitakse linnale vajalik maa, vabad maa-alad, mis on võimalik erastada enampakkumisega, maastikukaitseala piirid, kommunikatsioonide asukohad, uute tänavate vajadus jne. 5.4.2. Detailplaneeringud Vastavalt planeerimis- ja ehitusseadusele peab iga maa-ala ümberjaotamine, sihtotstarve muutmine ja ehitus toimuma detailplaneeringu alusel. Elva linnas on tänaseks valmis Verevi järve ja Pikk 77 detailplaneeringud. Alustatud on Kesk piirkonna detailplaneeringu tegemisega, Turuplatsi, Kesk ja Tartu maantee vahelise haljasala detailplaneeringu tegemisega ning Kirde 2 ja sellega külgneva maa ala detailplaneeringu tegemisega. Detailplaneeringuid tuleks teha olemasolevale ja perspektiivsele elamu-, tootmis- ja ärimaale. 5.5. Eesmärgid * Üldplaneeringu kehtestamine aastaks 2001. * Digitaalsete alusplaanide kasutusele võtmine mõõtkavas 1:500. * Linnale vajaliku maa taotlemine munitsipaalomandisse (linnale kuuluvate hoonete alune ja teenindamiseks vajalik maa, parkide ja haljasalade, veekogude, teede, tänavate ja trasside alune maa, reservmaa). * Kinnistute aadresside korrastamine. Elva linna tänavate numbrid vajavad korrastamist, kuna juurde on tekkinud uusi aadressikohti, mis on tavaliselt märgistatud tähtedega ja tekitavad segadust. * Kehtivate maastikukaitsealade ulatuse määramine Elva linna territooriumil. * Vabade maa-alade enampakkumisega erastamine. * Linna maale hoonestusõiguse seadmise korra väljatöötamine. * Hoonestusõiguse seadmine kruntidele, mis jäid erastamata vastavalt maareformi seadusele. * Vaba riigimaa ümbervormistamine riigi omandisse. * Kinnistute jagamine ja liitmine, mis käib kas lihtsustatud korras või detailplaneeringu alusel. 5.6. Lahendused * Viia läbi avalik konkurss üldplaneeringu koostamiseks 1999 aastal. * Skaneerida alusplaanid mõõtkavas 1:500 ja digitaliseerida. * Üldplaneeringust lähtuvalt selguvad linnale vajalikud maa-alad, mida taotleda munitsipaalomandisse. * Kinnistute aadressid tuleb korrastada pärast maareformi läbiviimist, et mitte häirida maa erastamist. * Üldplaneering paneb paika maastikukaitsealade ulatuse Elva linna territooriumil. * Vabad maa-alad enampakkumise jaoks selguvad üldplaneeringu tegemisel. * Hoonestusõiguse seadmine tuleneb maareformi seadusest. * Linna territooriumile jääv maa, mida ei vormistada kellegi teise nimele, jääb riigi omandisse. 6. Puhkemajandus ja turism Looduslikud metsapargid linna piires ja selle ümber, vaheldusrikas reljeef, suhteliselt puhtaveelised järved ja Elva jõgi ning hea transpordigeograafiline asend Tartu–Valga raudtee ja maantee ääres on Elva puhkemajanduse arendamise eeldus. Lisandub veel pikaajaline traditsioon puhkajate majutamise ja teenindamise alal ning aegade jooksul välja kujunenud sisemaa puhkekoha maine. Järgnevalt esitatu on Elva viie järgneva aasta puhkemajanduse ja turismi arendamise kava, s.o pikema perioodi strateegia. Täpsem taktika, s.t mida teha igal järgneval eelarveaastal, tuleb välja töötada üldisi eesmärke ja rahalisi võimalusi silmas pidades. Puhkemajanduse arendamine on kogu aasta kestev protsess. Reaalne elu on dünaamiline ja ka esitatud kava võib muutuda. Linnal on puhkemajanduse arendamises eelkõige suunav ja juhtiv osa. Konkreetsete tööde tegemisse tuleb haarata erakapitali, sest tulu hästi toimivast, kompleksselt väljaarenenud puhkelinnast saab iga linnakodanik, eriti aga linnas toimivad ettevõtted. Hetkel (suvi 1999. a) tegutsevad Elva linnas ja selle ümbruses järgmised turismi ja puhkemajandust teenindavad ettevõtted: Majutuskohad Motell Verevi H. Raudsepa 2 – 22 kohta Motell Vaikne lasketiirus – 34 kohta peahoones, kämping kuni 100 inimesele Motell Waide Käo külas – 50 kohta Statsionaarseid kohti kokku 106. Lisanduvad veel elvalaste poolt pakutavad väga erineva tasemega kodumajutuse kohad. Toitlustuskohad Baar Centrum Kesk 10 – 50 kohta Tomi pub Kesk 2 – 24 kohta Korea restoran Kim Pikk 43 – 40 kohta Sooja toitu võib korraga saada 138 inimest (ettetellimisel) Ööklubi Ego Pikk 1 Bistroo raudteejaamas – 12 kohta Kohvik Elva haiglas Supelranna 21 – 12 kohta Aktiivse puhkuse võimalused: Paadilaenutus Verevi järve rand – 5 paati, 1 vesijalgratas Jalgrattalaenutus Waide motell – 4 jalgratast, 25 krooni tund Rulluisulaenutus Kultuurikeskuses Sinilind Tenniseväljakud Tenniseklubi tenniseväljakud staadionil Tartu mnt ääres tööpäeviti kuni kella 15.00 50 krooni tund, õhtuti ja nädalavahetusel 75 krooni tund, pesemisvõimalus Waide motelli tenniseväljakud 25 krooni tund Minigolf Tenniseklubis staadionil Tartu mnt täiskasvanuile 20 krooni tund, lastele 10 krooni tund Waide motellis 25 krooni tund Korvpalliväljakud Staadionil Tartu mnt ääres meeskonnale platsi üür 75 krooni tund Verevi motelli aias tasuta Pentaque Waide motellis 25 krooni tund Võrkpalliväljakud: Waide motellis 25 krooni tund Laskmine instruktoriga ja ilma Elva lasketiir oma relva ja laskemoona olemasolul 20 krooni, lasketiiru varustusega lisaks 1 kroon 50 senti lask Telkimiskohad ja autokaravanide parkimiskohad Verevi motell 50 krooni ööpäev Waide motell 50 krooni ööpäev Vaikne motell 25 krooni ööpäev Ujumiskohad Verevi ja Arbi järv Liivamäe ja Peedu supelrand Elva jõe ääres 6.1. Elva võimalused Eespool toodut arvestades saab Elvast kujundada suurepärase sisemaa kuurordi, kus: * Veedetakse lühiajalist puhkust, ühepäevapuhkust. Sihtgrupp on eelkõige tartlased ja Tartu külalised. Ei vaja ööbimispaiku, vajavad vaid heatasemelist teenindamist (toitlustamine, kultuuriline teenindamine, aktiviteedid). * Veedetakse pikaajalist puhkust, ka perepuhkust. Sihtgrupp on linnaeestlased, idanaabrid, puhkajad põhjamaadest. Enamik neist vajab suhteliselt odavat ööbimiskohta, kus saab ise toitu valmistada (sobib ka heatasemeline kodumajutus). * Saab korraldada noorte-, laste- ja spordilaagreid (ka rahvusvahelisi) – vajatakse odavat ööbimispaika ning heal tasemel laagripersonali (spordikool, huvikool). * Sobib konverentsi- ja seminariturismiks motellide ja rajatava hotelli (Kesk 40) baasil. * Loodusturism koostöös Vapramäe–Vitipalu–Vellavere Sihtasutusega. * Raviturismi võimalused – raviprotseduurid + puhas looduskeskkond ja heatasemeline majutus. * Suusaturism ja suusalaagrite korraldamine. * Elva linna eeliseks on ka puhkemajandusega seonduvate teenuste suhteline odavus ja pakutava mitmekesisus, kuid on ka olulisi probleeme. 6.2. Elva probleemid * Ööbimiskohtade vähesus hooajal. * Toitlustus- ja meelelahutuskohtade vähene atraktiivsus ja omanäolisuse puudumine. * Sportimisvõimaluste vähene teadvustamine ja spordibaaside halb olukord. * Vaatamisväärsuste vähene esiletoomine. * Suunaviitade puudumine. * Halb transpordikorraldus: parklate puudumine vajalikes kohtades, tänavakatte halb olukord, kõnniteede ja jalgrattaradade puudumine. * Puuduvad istepingid parkides ja metsades ning turvalised mänguväljakud lastele. * Vähene avalikkuse teavitamine kohapeal toimuvast, puudulik reklaam. * Arbi järve ja Elva jõe võimaluste vähene kasutamine puhke- ja suplusvõimaluste loomisel. * Verevi järve vee reostumine puhkajate rohkuse ja sademevee reostuse tõttu, sest järve seisund on halb ja veevahetus väike. * Heakord on halb eriti äärelinnas. 6.3. Lahendused * Verevi järve koormuse vähendamiseks viia lõpule Pulga ojale paisjärve rajamine ja ehitada välja supelrand. Leida koht ka parkla või parkimistaskute rajamiseks Vaikse tn piirkonda. * Verevi ranna lähedusse rajada parkla, sealjuures loodust kahjustamata. * Detailplaneerida ja haljastada maa-ala Kesk 40 taga kuni Arbi järveni. * Kujundada Arbi järve ümbrus atraktiivseks pargiks, säilitades unikaalse loodusliku taimkatte ja loodusliku ilme. Oja väljavoolukoha lähedusse rajada supluskoht koos mururannaga. * Vaikse järve ümbruse korrastamine ja korras hoidmine ning ujujatele turvalisuse tagamine koostöös Rõngu vallaga. * Korrastada teed ja tänavad, muuta need tolmuvabaks. * Leida võimalus kõnniteede ja jalgrattaradade rajamiseks. * Paigutada parkidesse ja haljasaladele ning tänavate äärde istepinke. * Rajada laste mänguväljakuid, kus emadel oleks koos lastega turvaline olla. * Jätkata Elva nimiürituste väljatöötamist. * Jätkata videvikumuusikaõhtute traditsioon EELK Elva kirikus. * Algatada suvemuusikakontsertide traditsiooni ja jätkata rannamuusikatraditsiooni. * Kujundada välja terve suvehooaja kestev oma suveüritus (näiteks aiaskulptuuride näitusmüük Arbi järve ümbruses). * Algatada suvehooaja avamise ja lõpetamise traditsioon koos TARTU VAIMUGA. * Suunaviitade paigaldamine, osutamaks turistidele ja puhkajatele vajalikele tähtsamatele objektidele ja asutustele. * Elva vaatamisväärsuste parem eksponeerimine ja reklaamimine. * Giidide koolitus (Elva ja Elva ümbruse ning kogu Lõuna-Eesti tutvustamiseks). * Elva puhkelinliku elulaadi muutmine vaatamisväärsuseks. * Linna reklaamimine messidel jm (voldikud, broðüürid, postkaardid jne). * «Linna väravate» (eriti raudteejaam) kordategemine. * Anda välja Elva Postipoisi suve ekstra; reklaami ja teabeleht puhkajatele ja turistidele; * Kujundada välja Elvale ainuomased linnakujunduse pisidetailid (postkastid, majanumbrid jne). * Välja ehitada hotell kesklinnas (Kesk 40), kus on minimaalselt 50 kohta konverentsisaaliga. * Soodustada erinevate stiilsete ja Elvale ainuomaste toitlustus- ja meelelahutusasutuste rajamist. * Soodustada tänavakohvikute rajamist. * Koostöö kodumajutajatega majutusprobleemide lahendamiseks ja mitmekesistamiseks. * Koostöös korrastatud ja remonditud laskespordibaasi (majutus ja toitlustus) ja huvikooliga (pedagoogiline kaader) korraldada laste- ja noorte suvelaagreid, koostöös spordiühingutega spordilaagreid. * Koostöös sõpruslinnadega Põhjamaades rahvusvaheliste noorsoolaagrite korraldamine. (Hetkel puudub sobiv majutusbaas, selleks sobiks korrastatud laskespordibaas.) * Ravipakettide väljatöötamine (kaunis loodus + majutus + Elva Haigla taastusravi kompleks). * Sportimisvõimaluste parem reklaamimine. * Spordirajatiste tehnilise taseme tõstmine. * Valgustatud suusaradade väljaehitamine ning suusaradade ühendamine Pirnaku ja Vapramäe suusaradadega. * Aktiivne koostöö Vapramäe – Vitipalu – Vellavere Sihtasutusega Elva ümbruse kauni looduse tutvustamisel turistidele ja puhkajaile (matkamine puhtas looduses). * Elamute kanaliseerimise jätkamine, reovee juhtimine puhastusseadmetesse kaitsmaks Elva puhast põhjavett. 7. Ettevõtlus Ettevõtlus on kohaliku majanduselu alus, pakkudes elanikele töökohti ning andes maksude näol tulu linnaeelarvesse. 1990-ndate I poolel tekkinud ja arenenud ettevõtetest on suur osa jäänud püsima ning mõned neist kujunenud märkimisväärse suurusega firmadeks, laiendades äritegevust ka väljapoole Elvat. Mitu ettevõtet ekspordib valdava osa toodangust välisriikidesse. Mõnesse äriühingusse on välisinvestorid teinud märkimisväärseid investeeringuid. Elva linnas on registreeritud 67 äriühingut ja 45 füüsilisest isikust ettevõtjat, kokku 112 üksust. Neist tegeleb teenindusega 42, kaubandusega 42, meditsiiniga 12, tootmisega 9, muu tegevusega 7 ettevõtet. Üle 40 töötajaga ettevõtteid on 8, neist 3 annavad tööd rohkem kui 100 inimesele. Domineerivad on kaubanduse ja teenindusega tegelejad. Suur osakaal on füüsilisest isikust ettevõtjatel. Samas võimaldaks Elva asend, vabade objektide olemasolu ja inimpotentsiaal senisest märksa aktiivsemat majandustegevust. Perspektiivne on puhkajate mitmekülgsele ja kvaliteetsele teenindamisele suunatud ettevõtlus, samuti allhangete tegemine välis- ja kodumaistele tootmisfirmadele. 7.1. Probleemid * Piiratud turg ei võimalda tegevust laiendada. * Raske on leida vahendeid investeerimiseks. * Paljud teenindus- ja kaubandusettevõtted ei suuda olla piisavalt atraktiivsed üha nõudlikumatele klientidele. * 1990-ndate II poolel toimunud linna arengu aeglustumine ja puhkemajanduse soikumine vähendas ettevõtluse perspektiive. * Linnavõimud ei loonud sihipärase tegutsemisega soodsat fooni äritegevuse stimuleerimiseks. 7.2. Eesmärgid * Pikaajalise tegevuskavaga pannakse paika linna arengusuunad, mis annab ka ettevõtjatele kindluse ja selge suuna oma tegevuse planeerimisel. * Avatus ja linna aktiivsus soodustavad investorite leidmist ja Elvasse meelitamist. * Linna reklaamimise ja inimestes huvi äratamise kaudu laiendatakse turumahtu, eeskätt puhkajate ning Tartust ja mujalt tulijate arvel. * Üld- ja detailplaneeringutega määratakse sobivad maa-alad jm objektid, mida potentsiaalsetele investoritele välja pakkuda. * Linna tellimuste täitmisel eelistatakse võimaluse korral Elva ettevõtteid. * Linnavõimud ja ettevõtjad tegutsevad ühiselt nt linna reklaamimisel. * Ettevõtted investeerivad läbimõeldud äriplaanide alusel, et pakkuda omapäraseid toitlustus-, majutus- jm võimalusi. 8. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid Elva Linnavalitsuses töötab sotsiaalhoolekande alal viis töötajat: sotsiaalnõunik, kaks sotsiaalinspektorit ja kaks hooldusõde. Meditsiini puudutavate küsimuste lahendamisega tegelevad linnaarst ja sotsiaalnõunik. Sotsiaaltöö paremaks organiseerimiseks on moodustatud sotsiaalregister, kuhu on kantud andmed linna elanike riskigruppide kohta. Kokku on sotsiaalregistrisse kantud 1745 perekonda, pereliikmeid 3656. Suurima abivajajate grupi moodustavad paljulapselised pered, kus on kolm ja enam alla 18 aasta vanust last. 1999. a augusti seisuga on paljulapselisi peresid 117. Järgmise riskigrupi moodustavad üksinda elavad vanurid ja üksikvanemad. Sotsiaalregistris on selliseid inimesi 230. Kolmanda hooldust vajava grupi moodustavad linna 757 invaliidi. Töötute ja tööotsijate arv Elvas on Tartumaa Tööhõiveameti Elva filiaali andmetel kuude lõikes 150–180 inimese vahel. Aasta-aastalt on suurenenud linna eelarvest sotsiaalhoolekandeks eraldatud summad, mida kasutatakse koduteenusteks, toetusteks ja hooldekodudes viibivate elvalaste ülalpidamiseks. 1999. a suvel alustas tegevust eraalgatuse korras moodustatud MTÜ Elva Perekeskus, kelle tegevusaladeks on psühholoogiline abi ja nõustamine, karjäärinõustamine, kutsesuunitlus ning koolieelikute arendamistegevus. Elva Perekeskus taotleb oma tegevuseks vajaliku raha projektide kaudu mitmetelt fondidelt. Sotsiaal- ja tervishoiualaseid projekte koostavad ja teostavad Elva Haigla meedikud. Hetkel on rahastatud seitse erinevat projekti, hõlmates põhilisi terviseedenduslikke ja profülaktilisi suundi. Elvas tegutseb Tartu Maakohtu alluvuses Elva Kriminaalhooldustalitus, kelle teeninduspiirkonnaks on Elva linn, Nõo, Rõngu, Konguta, Rannu ja Puhja vald. Raviteenust pakub Elvas 1998. a munitsipaalasutusest mittetulundusühinguks reorganiseeritud Elva Haigla. Statsionaarse ravi teostamiseks on kolm osakonda: lasteosakond – 15 voodikohta siseosakond – 40 voodikohta ortopeediaosakond – 20 voodikohta + 3 päevakirurgia voodikohta. Polikliiniliseks teenindamiseks annavad konsultatsioone eriarstid: silmaarst, nina-kõrva-kurguarst, röntgenoloog, günekoloog, närviarst, nahaarst, kirurg, ortopeed ja psühhiaater. Elva Haigla keskmine voodihõive 1998. a oli 86,7%, vabariigi keskmine 75,0%. Elva Haigla on üks linna suurimaid tööandjaid. Kokku töötab MTÜ Elva Haiglas 130 inimest. Esmatasandi arstiabi on alates 1998. a Elvas korraldatud perearstipraksisena. Töötab seitse perearsti. Hambaraviteenust osutavad Elva linnas erahambaarstid. Elva linnas ravimite müügiga tegelevat kolm apteeki on eraettevõtted. Sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid kasutavad ka Elvat ümbritsevate valdade elanikud. Ülevaade Elva linna elanikkonnast vanusegruppide ja soo järgi (vt lisa 31). 8.1. Eesmärk ja ülesanded 8.1.1. Elva linna sotsiaalhoolekande eesmärk on: * Tööle rakendada hästi toimivad avahooldus- ja rehabilitatsiooniteenused erivajadustega toimetulekuraskustega inimestele. * Laiendada avahooldus- ja rehabilitatsiooniteenuseid ning vanurite ja puuetega inimeste toimetulekuprobleemide lahendamine ja leevendamine. 8.1.2. Tervishoiu eesmärk on: * Tagada tervislik elukeskkond ja kvaliteetse arstiabi saamise võimalus. * Tervishoiu arenguks on vajalik kaasa aidata tervist ja tervislikku elukeskkonda väärtustava hoiaku kujundamisele. * Pöörata tähelepanu koostööle sotsiaal- ja tervishoiu probleemide lahendamisel Elvat ümbritsevate omavalitsustega. 8.2. Lahendused 8.2.1. Sotsiaalhoolekanne * Toimetulekuks toetada jätkuvalt paljulapselisi ja noori peresid ning üksikvanemaid. * Luua elanike ühisabisüsteem. * Korraldada lastele suvelaagreid. * Soodustada eraettevõtlust sotsiaalteenuste osutamisel. * Arendada puuetega inimeste koduhooldust. * Toetada valitsusväliste organisatsioonide tegevust hoolekande ja hingehoiu alal. * Taotleda riiklikke investeeringuid munitsipaalkorterite soetamiseks või ehitamiseks. * Osta linnale hoone, kus oleks võimalik välja arendada sotsiaalmaja. * Lahendada koostöös Vabariigi Valitsuse ja Sotsiaalministeeriumiga Elva Väikelastekodu tulevik. * Leida võimalus Elva linnale invatranspordivahendi probleemi lahendamiseks. * Korrastada Elva tänavate kõnniteede servad läbitavaks ratastoolide ja lapsevankritega. * Säilitada Elva linnas sauna tegevus. 8.2.2. Tervishoid * Suurendada tervishoiukorralduse alal tähelepanu profülaktilise meditsiini olukorrale ja arendada koos perearstide ja Elva Haiglaga välja Elva terviseedenduse süsteem. * Teavitada elanikkonda muudatustest ja teenustest sotsiaalhoolekande ning tervishoiu alal. * Toetada tervise väärtustamise ja tervise edendamisega seotud projekte. * Lahendada Elva Haigla ja Lastepäevakodu Õnneseen kütmisega seotud probleemid. * Teha investeeringud Elva Haigla kui linna munitsipaalvara remondiks. * Taotleda vahendeid Elva Haigla juurde vanurite hooldekodu rajamiseks. * Rajada koostöös naaberomavalitsustega Elvasse päevakeskus. 9. Haridus Elva linna hariduse arengukava lähtub Eesti hariduspoliitika suundadest, mille eesmärk on tugeva üldhariduse tagamine, terve, otsustusvõimelise, elus toimetuleva loova isiksuse kujundamine, kes on valmis omandama kõrgharidust, elukutset ning end pidevalt täiendama. Oma õppesuunda võib õpilane kujundada valikainete kaudu, valides soovi korral kas rohkem humanitaar- või reaalaineid. Haridusprobleemid on Elvas ühed tähtsamad mitmel põhjusel. Elva on linnana arenenud viimase 60 aasta jooksul tänu oma geograafilisele asendile. Ühelt poolt mõjutab linna teadus- ja hariduslinn Tartu, teiselt poolt ümberkaudsed vallad Nõo, Konguta, Rõngu, Rannu jt, kus haridus, eriti huviharidus on vähemal määral arenenud. Elvast Tartusse suundub õpilasi, kes on huvitatud süvaõppest. Seega moodustavad Elva koolide kontingendi Elva ja ümberkaudsete valdade õpilased, mistõttu Elva on kujunenud Tartu maakonna edelaosa üld- ja huvihariduse keskuseks. 1998/99 õ.a statistika näitab (vt lisa 41), et teiste omavalitsuste koolides ja lasteaedades käis 140 last, ümberkaudsetest valdadest õppis Elvas ja käis Elva lasteaedades 378 last. Alljärgnevad ülesanded peaks olema aluseks Elva linna hariduspoliitika arendamisel ja koolivõrgu korraldamisel 9.1. Koolieelsed lasteasutused Eesmärgid – lahendused * Tagada kõikidele Elva teeninduspiirkonnas elavatele lastele kohad Elva lasteaedades. * Vabade kohtade olemasolul võtta lapsi lasteaedadesse vastu väljastpoolt teeninduspiirkonda. * Võimaldada lasteaedades käivatele lastele alusharidus vastavalt alushariduse raamõppekavaga, et luua neile eeldused edukaks edasijõudmiseks koolis. * Vastavalt vajadusele moodustada kodustele koolieelikutele ettevalmistusrühmad alushariduse omandamiseks Elva algkoolides. * Viia Elva koolieelsete lasteasutuste põhimäärused vastavusse koolieelse lasteasutuse seadusega (RT I 1999, 27, 387). * Kooskõlas Tartu maavanemaga moodustada Elva nõustamiskomisjon (koosseis: eripedagoog, logopeed, psühholoog, sotsiaaltöötaja ja linnavalitsuse esindaja), mille pädevuses on: – otsustada lapsevanema taotlusel koolikohustuse edasilükkamine; – vastavalt vajadusele sobitusrühmade moodustamine, kuhu kuuluvad hälviklapsed koos teiste lastega; – vastavalt vajadusele erirühmade moodustamine. Erirühmad on: • tasandusrühm (kõnehälvetega ja spetsiifiliste arenguhäiretega lapsed, kuni 12 last grupis); • arendusrühm (vaimse alaarenguga lapsed, kuni seitse last grupis); • meelepuudega laste rühm (kuni kümme last grupis); • liitpuudega laste rühm (neli last grupis). * Esitada regulaarselt, s.t iga viie aasta järel Haridusministeeriumile lasteaedade koolituslubade taotlused. * Atesteerida koolieelsete lasteasutuste töötajaid vastavalt Haridusministeeriumi atesteerimisjuhendile. * Kehtestada lasteaedadesse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord vastavalt koolieelse lasteasutuse seadusele. * Viia läbi Elva lasteaedade pedagoogide koolitusvajaduste uuring (Krista Noorkõiv – MTÜ Elva Rahvakooli ETKA Andras). * Võtta lasteaedade palgakorralduse aluseks Vabariigi Valitsuse määrused, linnavalitsuse korraldused ja kohaliku omavalitsuse võimalused. * Sõlmida tähtajalised töölepingud lasteaedade juhatajatega viieks aastaks. Iga perioodi lõpul kuulutada avalik konkurss lasteaedade juhatajate vabade ametikohtade täitmiseks. 9.1.1. Lasteaedade kasvatustöö I LPK jätkab oma kasvatustöös järgmist põhisuunda: edasise tervise eelduseks on looduslähedane, loov ja liikuv laps. II LPK jätkab isetegevussuunitlust: lapse esinemiskindluse ja suhtlemisoskuse arendamist ning lapse tervisekasvatuse õppekava säilitamist. Peedu Algkool-Lasteaed jätkab hea alguse metoodikat kasvatustöös, mis eeldab lapselt oskust ennast mõistetavaks teha ja teist kuulata, austust elu vastu, igapäevaeluga toimetulekut, aru saada mõistest «terves kehas terve vaim». 9.2. Üldharidus Eesmärgid ja lahendused * Tagada kõikidele Elva teeninduspiirkonnas elavatele õpilastele õppimisvõimalus Elva koolides. * Vabade kohtade olemasolul võtta koolidesse õppima väljaspool teeninduspiirkonda elavaid õpilasi. * Elva koolide õpilaste konkurentsivõime suurendamine: • võimaldada õpilastel, lähtudes nende huvidest, lisaks üldharidusele kujundada õppesuund valikainete kaudu; • Elva Gümnaasiumi kaugeõppeosakonna töö jätkamine põhi- ja üldkeskhariduse omandamiseks koolikohustusliku vanuse ületanud isikutele. • Elva Rahvakooli kursused abiks Elva koolide õpilastele ja abiturientidele: – inglise keel; – eesti keel ettevalmistuskursusena riigieksamiks; – suvised arvutikursused Elva õpilastele; – giidide kursused Elva õpilastele. * Toetada kuni 50% ulatuses Elva õpilaste B- ja C-kategooria autokoolitust. * Kehtestada Elva linna haldusterritooriumil elavatele õpilastele ja väljaspool teeninduspiirkonda elavatele õpilastele osaline sõidusoodustus. * Elva Peedu Algkool-Lasteaed on kooliks lastele, kes vajavad riikliku õppekava täitmiseks individuaalõpet. * Võimaldada hälvikutel õppida elukohajärgses koolis haridusministri poolt kehtestatud tingimustel võimetele vastava õppekava ja õppevormi kohaselt (nõustamiskomisjoni otsusel). * Vajadusel moodustada tasandusklassid õpiraskustega õpilastele Elva Algkoolis ja Elva Gümnaasiumis. * Optimeerida haridusasutuste ruumikasutust. * Eelarve koostamisel määrata kindlaks haridusasutuste objektiivsed halduskulud arvestades hinnatõusu ning kajastada kulud eelarves. * Välja töötada haridusasutuste investeeringute programm, pidades oluliseks, kas – igal aastal ühe asutuse terviklikku korrastamist (remont, inventar, õppevahendid) või – pidades silmas vajadusi ning koostada nende elluviimisel pingerida. * Koolide pedagoogide atesteerimine vastavalt Haridusministeeriumi atesteerimisjuhendile. * Elva linna eelarvest finantseeritavate pedagoogide palkade arvestamisel võtta aluseks pedagoogide palka reguleerivad Vabariigi Valitsuse ja Haridusministeeriumi määrused. * Sõlmida tähtajalised töölepingud koolide direktoritega kuni viieks aastaks. Iga perioodi lõpul kuulutada välja avalik konkurss direktorite vabade ametikohtade täitmiseks. 9.2.1. Üldhariduskoolide kasvatustöö Elva Algkool jätkab kooli traditsioonilist koostööd naabervaldade ja linnadega Eestis, samuti Rootsis, Soomes ja Inglismaal. Elva Algkool peab kasvatustöös vajalikuks õpetada lastele tervislike eluviiside ja spordi väärtustamist. Kasvatada oskust kriisiolukordades õigesti käituda ja nendest välja tulla. Peedu Algkool (vt lasteaed). Elva Gümnaasiumis toimub kasvatustöö õppekava nõuetest lähtudes. 9.3. Huviharidus Eesmärgid ja lahendused * Huvialakoolidel töötada üleriigilise õppekava alusel välja kooli õppekava, õppeainete loend koos ajalise kestuse ja ainekavadega, õppeainete valikuvõimalused ja tingimused ning nõuded, õppeetappide ja kooli lõpetamise eesmärgid. * Huvikoolide eesmärk on laste ja noorte füüsiliste ja vaimsete eelduste ning loomevõime avastamine, kavakindel arendamine, professionaalse kunstihariduse – muusika, spordi jne õppeks tarviliku ettevalmistuse andmine ning kohaliku kultuurielu edendamine tuginedes väljakujunenud Eesti kultuuritraditsioonidele. * Viia läbi huvihariduse perspektiivide uuringud, kaasates noori, õpetajaid ja lastevanemaid. * Koostada 2000. a kevadeks tegevuskava spordikooli ümberkujundamiseks. * Huvikoolide pedagoogide atesteerimine viia läbi vastavalt Haridusministeeriumi atesteerimisjuhendile. Atesteerimise korraldab Linnavalitsuse poolt moodustatud huvialakoolide vaheline atesteerimiskomisjon, arvestades huvialakoolide ettepanekuid. * Huvialakoolide tegevuse üle teostab järelevalvet kohalik omavalitsus. * Viia läbi Elva huvikoolide pedagoogide koolitusvajaduse uuringud. * Töötajate palgakorralduse aluseks võtta pedagoogide palka reguleerivad Vabariigi Valitsuse ja Haridusministeeriumi määrused ja kohaliku omavalitsuse võimalused. * Sõlmida tähtajalised töölepingud koolide direktoritega kuni viieks aastaks. Iga perioodi lõpul kuulutada välja avalik konkurss direktorite vabade ametikohtade täitmiseks. 9.4. Noorsoo kasvatustöö Eesmärgid ja lahendused * Konkursi alusel palgata tööle noorsootöötaja. * Välja töötada noorte vaba aja veetmise programmid (noorsootöötaja, haridus- ja kultuuritöötaja). * Innustada noori osa võtma vaba aja veetmise programmidest. * Toetada noorteühingute noorteprogramme (noorsooseadus, RT I 1999, 27, 392). * Toetada noorteprogramme ja projektikavandeid linna eelarvest, arvestades linna võimalusi. * Välja töötada noorteprogrammide ja projektide linna eelarvest toetamise tingimused ja kord ning taotluse vormid. * Nõustada Elva noori Elva MTÜ perekeskuse kaudu (õpiabi, kutsenõustamine, enesekehtestamine, karjäärinõustamine jne). * Toetada noorte töö-, spordi- ja puhkelaagreid. * Tuginedes alaealiste mõjutusvahendite seadusele (RT I 1998, 17, 263, 264) moodustada Elvas alaealiste komisjon Tartu maavanema nõusolekul; 9.5. Täiskasvanuharidus Kiired muutused ühiskonnakorralduses, majanduselus, liikumine infoühiskonna suunas ning vajadus säilitada rahvuslik identiteet ja väärtused, esitavad uusi väljakutseid haridusele. Enam ei piisa hariduse omandamisest vaid koolipingis, põhimõttel – mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea. Kogu elu hõlmava õppimise – pidevõppe – kontseptsiooni teadvustamine on võti, mis avab meile ukse 21. sajandisse. Täiskasvanukoolitus on ka regiooni arengu võtmeküsimus, nagu tõdeti Täiskasvanuhariduse Nõukogu uue koosseisu esimesel istungil. See aitab suurendada inimeste konkurentsivõimet ning tuua neid lähemale demokraatiaprotsessis osalemisele, aidates sellega kaasa kogu piirkonna sotsiaalsele, majanduslikule ja kultuurilisele arengule. Vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse paragrahvile 7 tagab kohalik omavalitsus põhi- ja keskhariduse omandamise võimaluse kõigile soovijaile. 1999/2000 õ.a avaneb Elva Gümnaasiumi juures võimalus kõigil, kelle haridustee erinevatel põhjustel pooleli on jäänud, oma haridusteed jätkata. Täiskasvanute koolitus jaguneb eesmärgi alusel: * taseme- ehk üldhariduslik koolitus (põhi-, kesk-, kõrgharidus, kaadriõpe); * tööalane koolitus (kutse-, ameti-, erialane koolitus, täiend- ja ümberõpe); * vabahariduslik ehk eluhariduslik koolitus (kodaniku-, perekonna-, tervise-, kultuuri-, toimetuleku- ja harrastustega seotud koolitus). Vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse paragrahvile 7 tagab kohalik omavalitsus oma territooriumil alaliselt elavatele isikutele võimaluse põhi- ja keskhariduse omandamiseks ning soodustab tööalast ja vabahariduslikku koolitust, tehes vajadusel koostööd teiste omavalitsusüksustega. Kohalik omavalitsus toetab töötute, tööotsijate ja teiste sotsiaalselt vähekindlustatud isikute ning puudega isikute koolitust (RT I 1998, 71, 1200). * Tasemekoolitus 1999. a sügisel taasavati Elva Gümnaasiumi juures täiskasvanute kaugõppe osakond tasemehariduse jätkamiseks neile, kelle haridustee erinevatel põhjustel pooleli on jäänud. 1. septembril alustas õppetööd 65 õpilast, noormeeste suure ülekaaluga. Õpilaste käsutuses on kaks klassiruumi, kõiki teisi ruume jagavad nad päevakooli õpilastega. Praegu on komplekteeritud: VIII klass (11 õpilast), IX klass (16 õpilast); X klass (21 õpilast); XI klassi soovinuid seitse õpilast ei saanud õppetööd alustada, sest klassikomplekti avamiseks oli neid liiga vähe; XII klass (17 õpilast). Perspektiivis oleks vaja täiskasvanute tasemekoolitust põhi- ja keskhariduse omandamiseks Elvas jätkata ning muuta see kättesaadavaks võimalikult laiale elanikeringile -- kõigile, kelle haridustee on pooleli. See oleks eelduseks noorte võimaluste laiendamisel kutsehariduse omandamiseks, töö leidmiseks ning toimetulekuks ühiskonnas. * Tööalane koolitus Elvas riiklikul tasandil, omavalitsuse või vabatahtlike ühenduste poolt organiseerituna puudub. Elva ettevõtetes toimuva tööalase koolituse kohta ei ole ülevaadet. E.R.T. Elekter OÜ viib läbi B-kategooria autojuhikursusi. Kursuse lõpetanutel on võimalik sooritada autojuhieksam Tartus või Valgas. * Vabahariduse ehk eluhariduse koolitusega tegelevad Elvas MTÜ Elva Rahvakool, MTÜ Elva Haigla ning 1999. a sügisel alustab tööd ka MTÜ Elva Perekeskus. • Mittetulundusühing Elva Rahvakool on täiskasvanute koolitamisega Elvas tegelnud juba kuus aastat. Rahvakooli tegevuses osalevad põhiliselt Elva, aga ka ümbruskonna valdade inimesed. Põhilised tegevuse valdkonnad on: • koolitustegevus; • kontaktid ja koostöö Põhjamaadega; • haridusuuringud. Elva Rahvakooli tegevus on aasta-aastalt laienenud ning 1998/1999. õ.a oli koolitustes osalejate arv järgmine (vt lisa 51). Haridusuuringutega tegeleb Elva Rahvakool juba kolmandat aastat. Praegu on käimas Elva kultuuri- ja alusharidustöötajate koolitusvajaduse uuring, mis kujutab endast jätku-uuringut eelmisel aastal läbiviidud Elva õpetajate koolitusvajaduse uuringule. See on ETKA Andrasele esitatud projekt, mida finantseeritakse riigi ja Elva Linnavalitsuse eelarvest. 1999/2000 õppeaastal, oma seitsmendal tegevusaastal jätkab Elva Rahvakool tegevust juba väljakujunenud suundadel. Projektitaotluse rahuldamise korral Põhjamaade Ministrite Nõukogu poolt lisandub Elva Rahvakooli tegevusse virtuaalse õpikeskkonna loomise projekt, mis võimaldab alustada individuaalõppega kõige erinevamates valdkondades ning erinevatel tasemetel. Loodetakse alustada ka giidide koolitusega. Elva Rahvakooli tegevuskava, eelarve ja projektid aastateks 2000–2005 on esitatud lisas (vt lisa 61). Lähema viie aasta jooksul jätkab Elva Rahvakool täiskasvanute koolitust vastavalt ühiskonnas tervikuna ning Elva piirkonnas kujunenud vajadustele ühelt poolt ning inimeste huvidele ja koolitusvajadustele ning materiaalsetele võimalustele teiselt poolt. Oleme valmis igakülgseks koostööks kõigi asjasthuvitatud institutsioonidega täiskasvanuhariduse edendamisel. MTÜ Elva Haiglas toimuvad käesoleval aastal: • emade kool (projekt Rahvatervise Arengu Nõukogu rahastamisel); • imikute ujutamine ja võimlemine (projekt Rahvatervise Arengu Nõukogu rahastamisel). Rahastamiseks on esitatud kaks koolitusega seotud projekti: • loengusari alkohoolikutele ja nende pereliikmetele; • loengud ja vestlusring koos toitlustamisega, sihtgrupiks on vanurid, tänavalapsed ja teised riskigrupid. MTÜ Elva Perekeskus avas oma uksed 1999. a sügisel. Tegeldakse laste ja täiskasvanute, perede psühholoogilise nõustamise ja koolitusega. Projektide toetusel toimuvad: • Gordoni perekoolituskursus; • loengud, nõustamine, praktiline tegevus koduste laste vanematele; • vene noorte integreerimine ühiskonda. 9.5.1. Eesmärgid * Välja arendada Elvas täiskasvanute koolituskeskus, kus toimuks nii taseme-, tööalane kui vabahariduslik (eluhariduslik) koolitus koostöös tööhõiveameti ja noorsootöötajatega. Keskuse eesmärk on noorte ettevalmistus iseseisvaks tööeluks ning võimalusel ka esimeste töökogemuste andmine. See toimiks koostöös noorsoo- ja sotsiaaltöötajatega. * Haridusuuringud, mis aitaksid saada pidevat infot ühiskonna vajadustest ja selle muutumise tendentsidest. 10. Kultuur Kultuuri osatähtsus Elvas on olulisel kohal, kuna Elva elanikele on traditsiooniliselt omane kultuurilembus. Paljud üritused nagu pensionäride lustipidu, tantsuturniirid, akordionimuusikapäevad jms on kujunenud ka maakondlikeks. Viimasel ajal käib Elvas palju külalisi, kes tutvustavad Elva elanikele oma kultuuri. Ka Elva kultuurikollektiivid esinevad sageli Soomes, Rootsis, Lätis, Leedus ja mujal. Nii tutvustatakse Eesti kultuuri välismaal. Rõõmu valmistab asjaolu, et kultuurialane suhtlemine on välja kujunenud ka noorsoo hulgas nii suhetes välismaaga kui ka Eestis. Möödunud aastal linnaasutuse kultuurikeskus Sinilind ja MTÜ Elva Lauluväljak ühinemise tulemusena moodustus linnas üks kultuuriasutus – kultuurikeskus Sinilind, kus töötab kolm kultuuritöö spetsialisti. Kultuurikeskus teeb koostööd üldhariduskoolide, lasteaedade ja huvikoolidega, seltside ja klubidega. Seda võib lugeda Elva kultuuritöö tugevaks küljeks. 1999. a Elva kultuurikalender on huvitav ja võrreldes möödunud aastatega täienenud paljude uute ja huvitavate üritustega, nagu Straussi kontserdid, huumoripäevad, Elva Päevad, suvised rannaüritused, üliõpilaste laulupidu Gaudeamus, folkloorifestival Europead jne, millest paljud võiksid muutuda traditsioonilisteks linnaüritusteks. Straussi kontserdid loodame muuta vabariikliku tähtsusega traditsiooniks. Viimasel aastal on Elva kultuurielu arengule kaasa aidanud sihtasutus Festivitas Canens. Linnaelanike suure huvi tõttu professionaalse kultuuri vastu on Elva Linnavalitsus koostöös sihtasutuse Festivitas Canensi produtsendi Kadri Leivategijaga korraldanud mitmed kontserte ja kontserttsükleid. Mainimist väärivad videvikumuusika tsükkel, Jõulumuusika kontserdid ja Straussi kontserdid Vanemuise sümfoonikutega. Ka käesoleva aasta Straussi suurürituse Kuningriik korraldajaks oli sihtasutus Festivitas Canens. Elva Linnavalitsus on sõlminud ja sõlmib ka edaspidi lepinguid Eesti Kontserdiga. Elva elanikud tegelevad aktiivselt isetegevusega. Oluline roll kultuuritraditsioonide säilitamisel on kultuuriseltsidel ja ühingutel. Elva mittetulundusühingus Elva Kultuuriselts tegutseb kümme tantsu- ja laulukollektiivi. Elvas on ainuke Straussi Ühing Eestis, mida juhib austatud elvalane Kalev Päid. Elva Arbi klubi ühendab raamatuhuvilisi, Naisselts tegutseb paljudes valdkondades, võttes osa ka linna kultuuriüritustest. Peedu korraldusselts hoolitseb Peedu kultuurielu arengu eest. Elvas on ka Muinsuskaitseselts. Elva üldhariduskoolide juures tegutsevad koorid ja huviringid. Otseselt osalevad Elva kultuurielu edendamisel ka muusika- ja huvikool (vt lisa 71). Elvas on neli raamatukogu: Elva Linnaraamatukogu, Elva Lasteraamatukogu, Elva Gümnaasiumi raamatukogu ja Elva Algkooli raamatukogu. Elvas on kolm muuseumi: Tartumaa Muuseum, kunstnik Eduard Kutsari majamuuseum ning näitleja ja kirjaniku Leopold Hanseni muuseum. Arengukava eesmärk on Elva kultuurielu edasine kujundamine, igale inimesele võimaluse tagamine kultuurielus osalemiseks ja kultuuriväärtuste kättesaadavus kõikidele kultuurihuvilistele. 10.1. Eesmärgid – lahendused * Ühe kultuuritöötaja töölevõtmine kultuurikeskusesse Sinilind, et vähendada kolme kultuurispetsialisti suurt töökoormust. * Käivitada MTÜ Elva Kultuurkapital töö. * Jätkata Elva traditsiooniliste kultuuriürituste korraldamist ja toetamist Elva linna eelarvest (Straussi üritused, Elva Piiga, õpetajate päeva tähistamine, kultuuritegelaste austamisõhtud, Lillepidu, tantsuturniirid, Elva Päevad, leinapäevad, Kultuuriseltsi kollektiivide kontserdid, noortepäevad, laulupeod, lastelauluvõistlused, vabariiklikud ja piirkondlikud suurüritused). * Taastada tervisepäevade läbiviimine. * Ideekonkursside väljakuulutamine linna eelarvest doteeritavatele kultuuriüritustele. * Arendada ja toetada kultuurialast välissuhtlust. * Osaleda Euroopa Liidu kultuuri- ja meediaprogrammides. * Toetada kinofilmide näitamist Elva kultuurikeskuses Sinilind. * Toetada rahaliselt Elva Kultuuriseltsi rahvakultuuriga tegelevaid isetegevuskollektiive, rahvakultuuriga tegelevaid gruppe ja üksikisikuid. * Koondada kultuurikeskuse juurde taidluskollektiivid abiks kultuurikeskuse tööle. * Viia linnaraamatukogu üle aadressile Kesk 40, Elva. * Planeerida Elva jaamahoone restaureerimine. * Koostada Elva kultuurimälestiste ja kunstiväärtuslike objektide register. * Jätkata koostööd sihtasutus Festivitas Canensiga. * Koostöös kunstikauplusega Art Decor töötada välja Elva-teemalised meened, suveniiride projektid jm. * Välja anda põhjalik mitmekeelne Elvat tutvustav kõrgetasemeliste fotodega raamat. * Elvat tutvustavate filmide tellimine. * Välja töötada investeeringute programm kultuuriehitiste remondiks ja ümberehitamiseks. * Laste mängu- ja puhkealade väljaehitamine. * Tantsuõhtute korraldamine. * Elva Lauluväljaku ja kultuurikeskuse Sinilind renoveerimine. * Rajada Elvasse kaasaegsed reklaamipaigad ja -alused. * Parandada kultuuriürituste reklaami kvaliteeti. * Välja töötada Elva kultuurikeskuse ja lauluväljaku investeeringute programm. 11. Sport Sport omab Elva linnas küllalt suurt tähtsust, välja on kujunenud pikaajaliste traditsioonidega spordiüritused nagu mitmeetapiline jalgratta talikross, Elva rattasõit, Elva tänavasõit Rudolf Tamme karikale, Elva jalgrattakross, Elva karateturniir, Elva juudoturniir, Heli Rassi mälestusvõistlus laskmises, Vello Volmeri mälestusvõistlus jahilaskmises, Elva triatlon jne. Elvas on alustanud oma sportlaseteed mitmed endised ja praegused tippsportlased: Erika Salumäe, Ago Markvardt, Indrek Tobreluts, Roland Lessing, Margus Salumets, Marek Kalmus jt. Tippu on pürgimas mitmed andekad noored. Aegade jooksul on Elvale enam kuulsust toonud spordialad jalgrattasport, suusa kahevõistlus ja laskesport, nüüd on neile lisandunud ka laskesuusatamine, võrkpall, juudo, karate. Linnas tegutsevad mitmed spordiklubid, kuhu on koondunud spordihuvilised nii Elvast kui ka lähiümbrusest: Tenniseklubi, Karateklubi, Jalgrattaklubi «Velorõõm», Jalgpalliklubi, Laskurklubi ja Korvpalliklubi. Head tööd noorte arendamisel teeb Elva Spordikool, mille töös osaleb ~125 õpilast. Erialadena saab treenida kergejõustikku, jalgrattasporti, kahevõistlust, suusahüppeid, laskesuusatamist, laskesporti ja juudot. Elva Spordikooli halduses on maja Otepääl, mida kasutatakse aastaringselt treeninglaagrite majutuskohana. Sportimispaikadena on Elva linnas kasutusel järgmised objektid: Elva Gümnaasiumi võimla (mõõtmed 18x42x8 m), Elva Algkooli võimla (mõõtmed 9x18x5 m), Elva linna staadion, suusahüppetrampliin, staadioni juures tenniseväljakud, välikorvpalliplats, terviserada, võrkpallväljakud staadionil ja rannas, terviserada, osalise valgustatusega suusarada, atleetvõimlemissaal, jooksu- ja rattarajad, väliujula rannas. 11.1. Eesmärgid * Pakkuda Elva ning ka lähiümbruse elanikele soodsaid sportimisvõimalusi. * Suurendada inimeste aktiivsust spordiga tegelemisel. * Propageerida sportlikku elustiili. * Koostada spordiinvesteeringute programm. * Toetada Elvas toimuvaid spordivõistlusi. 11.2. Lahendused * Koostada 2000. a kevadeks tegevuskava Elva Spordikooli ümberkujundamiseks. * Rekonstrueerida Elva staadion: ehitada staadionialune drenaaþ, vahetada välja rajakate, külvata uus muru, ehitada staadionimaja, rajada istepingid pealtvaatajatele, planeerida staadioni ümbrus ja piirata staadion aiaga. * Rajada korraliku ja kaasaegse valgustusega suusarada pikkusega 2 km ja laiusega 4 m. See eeldab kohati maapinna planeerimist ning mõnede puude langetamist. * Rekonstrueerida suusahüppetorn, et see vastaks rahvusvaheliste võistluste nõuetele. * Koostada projektid ja taotleda riigieelarvest staadioni ja suusahüppetorni rekonstrueerimise kaasfinantseerimist. * Tuua Elvasse mitmesuguseid võistlusi. * Täiendada staadioni juures asuvat terviserada. * Tähistada ja reklaamida Elva jooksuradasid. * Märgistada jalgrattateid. * Leida võimalus rulluisu- ja rulasõidu harrastamiseks. * Lahendada tenniseväljakute ja välikorvpalliväljaku maa kasutamise küsimus. * Kohendada ja rajada juurde välivõrkpalliväljakuid. * Ühendada Tartu mnt – Supelranna tn – Kalda tn metsapark viadukti abil staadioni metsapargiga, et avardada sportimisvõimalusi. * Teha kapitaalremont Otepääl asuvas spordikooli majas. * Toetada linna eelarvest spordiklubide tegevust. * Toetada linna võistkondade osalemist võistlustel. * Doteerida ujumise algõpetust algklasside õpilastele kehalise kasvatuse tundides ja korraldada suvel ujumiskursusi. * Kaaluda Elva EPT-lt nende saali ostmist spordi- ja kontsertsaaliks. * Ette valmistada kord üldhariduskoolide võimlate kasutamise kohta. * Toetada linna traditsioonilisi spordivõistlusi linna eelarvest. * Teha koostööd klubiga Tartu Maraton Elva tutvustamiseks kodu- ja välismaal klubi korraldatavate spordiürituste kaudu. * Aidata Elva spordiklubisid võistluste korraldamisel. * Taastada kelgurada. * Rajada lastele mänguväljakud paneelelamute rajoonides. * Korrastada Elva Gümnaasiumi juures asuv korvpalliplats. * Rajada talvel uisurada. * Toetada linna eelarvest Elvas elavaid tippsportlasi. * Reklaamida linna spordieluga seonduvat informatsiooni mitmesuguste infokandjate kaudu. * Kaasa aidata Elva Laskespordibaasi renoveerimisele. * Tõhustada sportlaste tervisekontrolli. 12. Suhtekorraldus Suhtekorraldus on juhtimisvahend, mis aitab defineerida linnavalitsuse eesmärke, hõlbustab linnavalitsuse muutumist. Suhtekorraldusspetsialist kommunikeerub kõigi linnavalitsuse sihtgruppidega nii linnavalitsuse sees kui väljaspool seda, et luua usaldust ja vastastikkust heatahtlikku suhtumist ning suhtestada organisatsiooni eesmärgid ja ühiskonna ootused. Suhtekorraldaja ülesanne on luua projekte ning viia neid ellu lähtudes Elva linna arengukavast. Elva linna suhtekorralduse põhimõtted * Maine kujundamine on sihikindel ja pikaajaline protsess. * Maine kujunemise aluseks on linnavalitsuse ja linnaelanike tegevus ja info selle tegevuse kohta. * Suhtekorraldus peab tuginema arengukavale ja toetama arengukavas seatud eesmärkide saavutamist. * Maine tugineb kohalikule omapärale, tugevatele külgedele ja eristab Elvat teistest linnadest (konkurentidest). * Maine kujundamine on meeskonnatöö. * Linna suhtekorraldus vajab pidevat koordineerimist, ühes suunas liikumist. Elva Linnavalitsuse sihtgrupid (vt lisa 81): * linnaelanikud * volikogu * valitsus * linnavalitsuse ametnikud * Elva Linnavalitsuse allasutused * meedia – ajalehed (kohalik ajaleht, vabariiklikud ajalehed), ajakirjad, raadio, televisioon, õigusaktid, kohtumised, messid, näitused, bukletid, broðüürid, infotahvlid, internet) * puhkajad, turistid * Elva linna ettevõtjad * Eesti ettevõtjad, investorid * noored * maavalitsus * Eesti avalikkus * Tartlased kui võimalikud Elva elanikud ja puhkajad. 12.1. Eesmärgid * Laiem avalikkus (puhkajad, ettevõtjad, partnerid) – rohelise, aktiivse puhkelinna maine kujundamine (vt lisa 91). * Elvalased – info linnavalitsuse tegevuse, kavade kohta, kohalike elanike kaasamine, nende toetuse saavutamine. * Linnavalitsuse töötajad ja volikogu: eesmärkide selgus, motiveeritus, sisemine infoliikumine, koostöö. 12.2. Lahendused * Tulevikusuundade analüüsi ja suundade tulemuste etteennustamine. * Avaliku arvamuse uurimine, interpreteerimine ja mõjutamine. * Juhtkonna konsulteerimine, otsuste sõnastamine ja nende mõju hindamine. * Kampaaniate uurimine ja analüüs, planeerimine, läbiviimine, hinnang. * Kahepoolse kommunikatsiooni loomine aususel ja täielikul informatsioonil. * Konfliktide ja väärarusaamade ärahoidmine. * Vastastikuse respekti ja sotsiaalse vastutuse loomine. * Era- ja avalike huvide harmoniseerimine. * Heatahtliku suhtumise loomine klientide ja ametnike vahel ning meeskonna sees. * Töösuhete parandamine. * Hea meeskonna loomine, meeskonna õpetamine olema igal ajahetkel linnavalitsuse esindaja. * Tehniliste oskuste pidev täiendamine: arvamuste uurimine, meediasuhete loomine, reklaam, film, video, internet. * Regulaarne pressiteadete edastamine jm info väljastamine. * Linna maine tõstmisele orienteeritud projektid (kindlal teemal, nt ettevõtlus, kultuur, sport jne). * Probleemide lahendamine meedia kaudu. 13. Linna juhtimine Linna arengus on keskne roll kohaliku omavalitsuse võimuorganitel. Volikogu ja linnavalitsus koostavad ja viivad ellu arengukava, samuti teevad kogu linna puudutavaid otsuseid. Seetõttu lasub avalikul võimul suur vastutus linnas toimuva eest. Linnavõimude tegevuspõhimõtted: * Otsused langetatakse demokraatlikult, arvestades võimalikult paljude linnaelanike tahet ja huve. * Tegevus on avalik, otsused argumenteeritud, ametnike vastutus konkreetne. * Linnavalitsuse töö on otstarbekalt korraldatud, valitsemiskulud võimalikult madalad. * Ametnikkond komplekteeritakse pädevatest, vastutustundlikest ja arenemisvõimelistest spetsialistidest, kes on suutelised meeskonnatöö kaudu ellu viima seatud eesmärke. * Linnaelu juhtimisse kaasatakse võimalikult paljude eri huvigruppide esindajaid. * Tehakse aktiivset koostööd seltside, ühingute jt kodanikeühendustega. * Linna juhtimisel lähtutakse tasakaalustatud arengu põhimõtetest, seades esiplaanileüldised huvid ning vältides üksikute huvigruppide domineerimist. * Kvaliteedi tagamiseks tegelevad ametnikud järjepidevalt enesearendamisega täiendkoolituse kaudu. Vajadusel kasutatakse sõltumatute konsultantide abi. * Avalike teenuste osutamine linnaelanikele on inimkeskne, kiire ja asjatundlik. * Kaasaegsel tasemel tegutsemiseks ollakse avatud uutele ideedele, hangitakse värsket infot erinevate kanalite kaudu ning osatakse seda kasutada linna huvides. 13.1. Eesmärgid * Haldusreformi põhimõtetest lähtudes teha aktiivset koostööd naaberomavalitsustega, eesmärgiga hoida kokku kulusid ning saavutada parem kvaliteet, samuti integreerida piirkonna omavalitsusüksusi. Maine kujundus saab alguse linnavõimust ja infost. * Parandada infovahetust võimuorganite sees ning väljapoole. * Suurendada linnavalitsuse mobiilsust ja töökiirust. * Suurendada ja konkretiseerida linnaametnike vastutust oma töölõikude eest, täpsustada ametiülesandeid. * Luua keskkonnanõuniku ametikoht, kelle ülesandeks saab linna jaoks ülioluliste keskkonnaprobleemidega tegelemine, alustades keskkonnastrateegia väljakujundamisest ning lõpetades selle elluviimiseks vajalike finants- jm vahendite otsimisega. * Kasutada ühekordsete ja lühiajaliste ülesannete täitmiseks senisest rohkem lepingulist tööjõudu, st «osta sisse» spetsialistide tööd valdkondades, milles pole otstarbekas põhikohaga töötaja(te) rakendamine. See annab kaasnähtusena ka värskeid ideid ning võimaldab paindlikumalt tööd korraldada. * Rakendada tööle spetsialist, kes tegeleks eelarveväliste finantseerimisvõimaluste otsimise ja analüüsiga ning rahataotluste ettevalmistamisega. * Viia läbi ametnike atesteerimine 1999. a lõpuks, edaspidi korraldada seda iga kolme aasta järel. 1 Lidsadega saab tutvuda kohapeal.