Raasiku Vallavolikogu — Raasiku valla jäätmehoolduseeskiri — KO, 36, 437

Võttes aluseks jäätmeseaduse (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend; 1999, 10, 155; 23, 353) paragrahvi 21 lõike 1, Raasiku Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Raasiku valla jäätmehoolduseeskiri. 2. Määrus avaldada Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 3. Määrus avalikustada Raasiku valla põhimääruses sätestatud korras. 4. Määrus jõustub 1. novembril 1999. a. Volikogu esimees Andre SEPP Kinnitatud Raasiku Vallavolikogu 12. oktoobri 1999. a määrusega nr 25 Raasiku valla jäätmehoolduseeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Jäätmehooldust vallas korraldab Raasiku Vallavalitsus vastavalt jäätmekäitlust reguleerivatele õigusaktidele ja valla põhimäärusele. 2. Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib Raasiku valla territooriumil olmejäätmete ja tootmisjääkide kogumist, vedu, hoidmist, taaskasutamist ja kõrvaldamise korraldamist, jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatud ohu vältimise või vähendamise meetmeid. 3. Eeskirja ülesanne on piirata tootmis- ja olmejäätmete teket, parandada jäätmehoolduskohtade olukorda ja suurendada jäätmete ärakasutamist teisese toormena. 4. Eeskirjas kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 4.1. jäätmed on mistahes vallasasjad, mille on nende valdaja kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 4.2. ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis jäätmeseaduses loetletud ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale. Tavajäätmed on jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; 4.3. olmejäätmed on kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omaduselt samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid; 4.4. aiajäätmed on kinnisasja territooriumil aiasaaduste kasvatamisel ja töötlemisel ning kinnisasja heakorrastamisel tekkinud orgaaniliselt lagunevad jäätmed (puulehed, rohttaimed, oksarisu jms); 4.5. suuremõõtmelised (kogumisvahendi ava mõõtmetest suuremad) jäätmed – mööbliesemed, jalgrattad, WC-potid ja vannid, kraanikausid, olmetehnika, televiisorid, pliidid jms; 4.6. tootmisjäätmed on tootmisprotsessi käigus tekkinud jäätmed, mis tehnoloogilise protsessi tulemusel või mingil muul põhjusel on kaotanud oma algsed tarbimisomadused; 4.7. reoveepuhastite sete on heitveepuhastite jääkmuda; 4.8. jäätmete kogumisvahend on ühele või mitmele kinnisasja omanikule või jäätmekäitlusfirmale kuuluv konteiner vms anum, mida tühjendatakse perioodiliselt; 4.9. jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud või sisustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; 4.10. prügila on ehitis, mis on mõeldud jäätmete kestvaks või lõplikuks ladustamiseks, kaasa arvatud ettevõttesised ladustamispaigad, kus hoitakse jäätmeid üle ühe aasta; 4.11. jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmeid. Jäätmetekitaja on isik, kelle tegevuses tekivad jäätmed, või isik, kelle sihipärase tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; 4.12. korraldatud jäätmevedu on jäätmete kasutusest kõrvaldamine läbi litsentseeritud jäätmekäitlusfirma; 4.13. jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus; 4.14. jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; 4.15. jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sorteerimine ja segamine nende veo või kohapealse taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; 4.16. jäätmete kõrvaldamine on toiming, millega jäätmed viiakse keskkonda; 4.17. jäätmete taaskasutamine on toiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia saamisel. II. JÄÄTMETE KOGUMINE 5. Kõigil jäätmete tekitajatel peavad Raasiku vallas olema individuaalsed kogumisvahendid või kasutama ühiskogumismahuteid ja/või omama jäätmete kogumisvahendi kasutamise lepingud. Tiheasustusega aladel on jäätmete tekitajatel kohustus ühineda korraldatud jäätmeveoga. Jäätmete tekitajad ja territooriumi valdajad peavad säilitama viie aasta jooksul dokumente, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist ning esitama need dokumendid või jäätmehoolduslepingu vallavalitsuse keskkonnatöötaja nõudel kontrollimiseks. 6. Juriidilistest isikutest jäätmete tekitajad on kohustatud: 6.1. rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi jäätmete tekke vältimiseks oma tegevuses või tekkinud jäätmete koguste ja ohtlikkuse vähendamiseks ning jäätmete taaskasutamiseks; 6.2. korraldama oma jäätmete taaskasutamist, nende käitlemist, ladustamist või üleandmist jäätmehooldusettevõttele; 6.3. pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekkimise ja käitlemise kohta; 6.4. andma nõudmisel oma jäätmealasest tegevusest aru Raasiku Vallavalitsusele ja esitama nõudmisel vastava dokumentatsiooni; 6.5. koostama Raasiku Vallavalitsuse nõudel jäätmekavasid, mis käsitlevad nende tegevusega seotud jäätmehooldust. 7. Füüsilisest isikust jäätmete tekitaja ülesanne on vähendada tekkivate jäätmete hulka ning ta on kohustatud koguma, sorteerima ja ära vedama jäätmed või andma need käesoleva eeskirjaga ettenähtud korras jäätmehooldajale. 8. Kogumisvahendina võib kasutada: 8.1. kaanega suletavaid jäätmekonteinereid, prügiurne, mida on võimalik tühjendada jäätmeautode tõstemehhanismidega ja käsitsi ja/või milles jäätmeid veetakse hoolduspaigale; 8.2. jäätmekotte, mis on valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust ja asetatud kaanega suletavasse kotihoidjasse; 8.3. sette- ja kogumiskaevusid, mis on ehitatud projektikohaselt; 8.4. eriotstarbelist ja korralikult suletavat taarat ohtlike jäätmete jaoks. 9. Kogumisvahendi omanik või haldaja vastutab kogumisvahendi nõuetekohase kasutamise, korrasoleku ning selle ümbruse korra ja puhtuse eest. Kogumisvahendid peavad olema puhtad, terved, markeeritud ja korralikult suletud, et vältida sademete, niiskuse, loomade ja inimeste pääsemist kogumisvahenditesse. 10. Kogumisvahendisse on keelatud panna ohtlikke, taaskasutatavaid, vedelaid ja määrivaid jäätmeid ning ehitusprahti ja kive, samuti suurekaliibrilisi jäätmeid (mööbel, olmetehnika, vannid, ahjud jms) ning ka kuuma tuhka, sütt või põlevaid jäätmeid. 11. Kogumisvahendites oleva prügi põletamine on keelatud. 12. Territooriumi valdajal peab olema piisavalt kogumisvahendeid, mille arv määratakse kogumisvahendi omaniku või haldaja ja jäätmehooldusettevõtte vahel sõlmitavas lepingus. 13. Ühiste kogumisvahendite asukoht tuleb kooskõlastada krundi valdaja ja Raasiku Vallavalitsusega. 14. Kogumisvahend peab asuma kõval tasasel alusel ja soovitavalt olema varjatud aia või taimedega. Kogumisvahend peab asuma prügiveoautole ligipääsetavas kohas. Juurdepääs konteinerile peab olema talvel lumest puhas. 15. Heitvee või fekaalide kogumiskaevud peavad vee reostuse vältimiseks olema vettpidavad. Kinnised kaevud peavad olema ventileeritavad. 16. Jäätmete tekitaja viib paberi, papi, metalli, klaasi jms töötlemiseks vastuvõetava materjali vastavatesse kogumisvahenditesse. 17. Suurekaliibrilised jäätmed veab jäätmete tekitaja ise prügi kogumiskohta või asetab vastavat teenust osutava jäätmehooldusettevõttega kokkulepitud ajaks oma konteineri juurde. 18. Ohtlikud jäätmed on territooriumi valdaja ja jäätmete tekitaja kohustatud viima selleks määratud kogumispunktidesse või vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlejale. 19. Juriidilised isikud peavad oma ohtlikud jäätmed andma üle litsentsi omavatele jäätmehooldusettevõtetele. 20. Jäätmehoolduses tuleb vältida ohtlike jäätmete segunemist tava- ja olmejäätmetega. III. JÄÄTMETE ÄRAVEDU, TAASKASUTAMINE JA KÕRVALDAMINE 21. Jäätmete äravedu korraldab kogumisvahendi omanik või haldaja oma vahenditega või kokkuleppel spetsialiseeritud jäätmehooldusettevõttega. Juhul kui territooriumi valdaja viib ise oma jäätmed ladustamiskohta, peab tal olema vastav dokument jäätmete üleandmise kohta. 22. Olmejäätmete konteinereid, sette- ja kogumiskaeve tuleb tühjendada piisavalt sagedasti vältimaks territooriumi reostumist. 23. Sõnniku, vedelsõnniku, virtsa ja reoveesette kasutamisel aedades ja põldudel tuleb järgida väetamise ja reoveesette kasutamise piiramise korda, mis on kinnitatud keskkonnaministri 4. juuli 1994. a määrusega nr 23 (RTL 1994, 35, lk 1205). 23.1. Territooriumil, kus peetakse põllumajandusloomi, peab olema välja ehitatud sõnnikuhoidla. 23.2. Keelatud on laotada sõnnikut, läga või virtsa külmunud maale ja lumele. 24. Jäätmeid (v.a ohtlikud jäätmed) võib Raasiku valla territooriumil tasu eest ladustada Perila külas asuvas prügilas. 25. Jäätmete prügilasse väljaveohinna kehtestab Raasiku Vallavalitsus. 26. Jäätmete ladustamine ja matmine (v.a komposteerimine ja vallavalitsusega eelnevalt kooskõlastatud pinnase täitmine inertsete ehitusjäätmetega kinnistu piires) on keelatud. 27. Aiajäätmed võib territooriumi valdaja oma territooriumil komposteerida juhul, kui komposti paigutamine ei põhjusta ohtu keskkonnale ega inimeste tervisele või komposteerimiskoht ei ole kaevule lähemal seaduses sätestatud piirangutest või komposteerimiskoht ei asu veekaitsevööndis. 28. Kanalisatsioonivõrku ühendamata hoonete kogumis- ja settekaevude tühjendamine toimub Raasiku vallas selleks ettenähtud vastuvõtukohtadesse. 29. Kuivkäimla sisu tohib hajaasustusega piirkondades oma aiamaal maase kaevata hilissügisel. Käimla sisu laialilaotamine on keelatud. 30. Inertseid ehitusjäätmeid ja ülejääkpinnaseid tuleb kasutada teede jms täiteks eelnevalt kooskõlastades Raasiku Vallavalitsusega. 31. Saepuru ja muid puidujäätmeid põletatakse küttekolletes ning komposteeritakse vastavalt käesolevale korrale või ladustatakse Perila külas asuvas prügilas. 32. Kodu- ja põllumajandusloomade matmisel tuleb matmispaik kooskõlastada Raasiku Vallavalitsusega. 33. Raasiku Vallavalitsusel on õigus nõuda kinnisasja omanikult reaalkoormatisena perioodilisi rahalisi makseid vähemalt üks kord aastas või nimetatud maksetega võrdseks hinnatavat tegevust jäätmehoolduse korraldamiseks valla haldusterritooriumil. IV. JÄÄTMETE PÕLETAMINE 34. Lahtises tules on lubatud põletada riisutud kulu, oksi, lehti vaikse ilmaga ja kõiki tuleohutusnõudeid järgides. Igasugune omavoliline jäätmete põletamine väljaspool maaeraldust on keelatud. 35. Kõik jäätmete põletamisega seotud erandjuhud tuleb kooskõlastada Harju Päästeameti ja Raasiku Vallavalitsusega. V. KONTROLL JA VASTUTUS 36. Territooriumi valdaja peab tagama käesoleva eeskirja täitmise. 37. Jäätmete tekitaja ja territooriumi valdaja vastutavad ohtlike jäätmete ohutu hoidmise eest kuni üleandmiseni vastavasse kogumispunkti või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmehooldusettevõttele. 38. Jäätmehoolduseeskirja täitmist kontrollivad Raasiku Vallavolikogu poolt määratud ametiisikud. 39. Eeskirja rikkujad võetakse vastutusele jäätmeseaduses ja haldusõiguserikkumiste seadustikus kehtestatud korras. 40. Jäätmetest põhjustatud keskkonnareostus ja kahjustused likvideeritakse nende tekitaja kulul. 41. Kui reostuse tekitajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab reostatud kinnisasja omanik reostuse likvideerimise omal kulul. Kui reostatud kinnisasja omanik ei täida reostuse likvideerimise kohustust, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omaniku kulul Raasiku Vallavalitsus.