Tartu Linnavolikogu — Tartu linna üldplaneeringu kehtestamine — KO, 35, 417

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26–28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449; 450; 69, 1113; 1998, 28, 356; 59, 941; 61, 984; 1999, 10, 155; 27, 392; 29, 401; 75, 705) paragrahvi 6 lõike 1, planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 956; 1999, 27, 380; 29, 398 ja 399) paragrahvi 24, Tartu Linnavolikogu määrab: 1. Kehtestada Tartu linna üldplaneering vastavalt lisale*. 2. Määrus jõustub 1. novembril 1999. a. Volikogu esimees Väino KULL * Lisad linnavolikogu kantseleis ja linnavalitsuse linnaplaneerimise osakonnas. Lisa 1. Tartu linna üldplaneeringu seletuskiri (132 lk). Lisa 2. Tartu linna üldplaneeringu teemaskeemid (27 tk). Lisa 3. Tartu linna üldplaneeringu keskkonnamõjud ja neid leevendavad meetmed (42 lk). Lisa 4. Tartu linna üldplaneeringu lähteülesanne (Tartu Linnavolikogu 6. veebruari 1997. a otsus nr 61). Lisa Tartu Linnavolikogu 6. oktoobri 1999. a määrusele nr 99 Tartu linna üldplaneering 1. Üldosa Tartu linna üldplaneering (edaspidi üldplaneering) on koostatud planeerimis- ja ehitusseaduse paragrahvi 8 ja Tartu linna ehitusmääruse peatüki 2 lõigete 4, 5, 6 ja 7 alusel. Üldplaneeringu koosseis on määratud Tartu Linnavolikogu 6. detsembri 1997. a otsusega nr 61 «Tartu linna üldplaneeringu lähteülesande kinnitamine». Üldplaneeringu koostamisel on lähtutud Tartu Linnavolikogu 27. mai 1999. a määrusega nr 90 (KO 1999, 20, 257) kinnitatud arengustrateegia Tartu 2012 arengumudelist ning selle elluviimise põhimõtetest nimetatud ajaperioodil. Tartu linna üldplaneeringu arvestusperiood on aastani 2012. Arvestusperioodil kavandatu viiakse ellu arengustrateegiast Tartu 2012 tulenevate ülesannete täitmise kaudu. Üldplaneering vastab Tartumaa maakonnaplaneeringu põhimõtetele, täpsustades seda tiheasustusalade piiride, asustuse suunamise, väärtuslike maastike ja looduskoosluste säilimise, samuti maa- ja veealade üldiste ehitus- ja kasutustingimuste ning kaitse- ja puhkealade asukohtade ning nende kasutustingimuste määratlemisel. Üldplaneering on aluseks linnaosade üldplaneeringute ja detailplaneeringute koostamisele. Üldplaneeringuga kehtestatakse tegevuskavade koostamise nõue depoo ja sorteerimisjaama väljaviimise küsimuste lahendamiseks, etapiviisilise riskianalüüsi teostamiseks igale linnaosale, Soinaste 8a asuvatest saatjatest lähtuva võimaliku terviseohu uuringu koostamiseks ning selle ilmnemisel saatjate väljaviimiseks, kaitse all olevate üksikobjektide loetelu korrigeerimiseks, kavandatud sildade tasuvusuuringu koostamiseks, sidevõrgu arenguskeemi ja jalgrattateede skeemi II etapi väljatöötamiseks. Pärast Tartu linna üldplaneeringu kehtestamist tühistatakse 1976. a kinnitatud «Tartu linna generaalplaani korrektuur». Üldplaneering koosneb tekstilisest osast ja lisadest 1–4. 2. Tartu linna territoriaal-majandusliku arengu suunad Tartu linna territoriaal-majanduslik areng põhineb linna eelisarendamisel olemasoleva hoonestuse, tänavate ja tehnovõrkudega kaetud alal e intensiivse arengu suunal (Tartu Linnavolikogu 30. aprilli 1998. a otsus nr 201 «Tartu linna territoriaalse arengu intensiivse suuna heakskiitmine») (vt skeemi 2 «Intensiivse areng – olemasoleva linnakeskkonna kvaliteedi tõstmine»). Üldplaneeringuga kavandatu viiakse ellu arengustrateegiast Tartu 2012 tulenevate ülesannete täitmise kaudu. 3. Kestva ja säästva arengu tingimused ning nende sidumine territoriaal-majandusliku arenguga Kestva ja säästva arengu tingimused ning seosed territoriaal-majandusliku arenguga on määratletud Tartu Agenda 21-ga (Tartu Linnavolikogu 17. detsembri 1998. a määrus nr 67; RTL 1998, 12, 135). 4. Funktsionaalse tsoneerimise põhimõtted. Maa- ja veealade üldised ehitus- ja kasutustingimused Maa-alade juhtfunktsioonide liigitamisel on lähtutud Vabariigi Valitsuse 24. jaanuari 1995. a määruse nr 36 «Katastriüksuste sihtotstarvete liikide ja nende määramise aluste kinnitamine» ja Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 1996. a määrusest nr 120 «Katastriüksuse sihtotstarvete liikide ja nende määramise aluste muutmine» (RT I 1995, 13, 150; 1996, 32, 636). Maade kasutamine (sh kruntide aadressid) on esitatud seisuga 1. jaanuar 1999. a kehtinud õiguslikul maakasutusel. Tartu linna funktsionaalne tsoneerimine ja maa- ja veealade üldised ehitus- ja kasutustingimused on esitatud skeemil 1 «Funktsionaalne tsoneerimine». 4.1. Elamumaa Senise kasutusega elamumaa säilib, v.a liiklusskeemiga ette antud tänavate ja ristmike alune maa. Võttes aluseks Tartu Linnavalitsuse 25. novembri 1993. a määruse nr 687 «Tartu linnaosade piiritlemine», on linnaosad jaotatud asumiteks. Asumid on lähteülesandega kinnitatud väikseimad funktsionaal-territoriaalsed üksused üldplaneeringus. Tartu linna elanike arv asumites pärast üldplaneeringu realiseerumist on esitatud skeemil 6 «Perspektiivne elanike arv asumites» ning tabelis 1. Tabel 1 Elanike arv asumites Asum Olemasolev elanike arv (1. jaan 1999 . a) Elanike arv üldplaneeringu realiseerumisel Anne 1 5143 3700 Anne 2 24 226 22 730 Anne 3 120 1000 Ees-Karlova 6345 6500 Taga-Karlova 3050 3100 Ihaste** 404 2800 Jaamamõisa 3258 4060 Kastani–Filosoofi 672 400 Variku 1677 1800 Kruusamäe 2860 3100 Maarjamõisa 293 1000 Raadi 796 900 Ränilinn 2087 3600 Riiamäe 2608 2000 Ropka–Jalaka 5200 4500 Ropka tööstusrajoon – – Ropkamõisa 2700 2700 Supilinn 1973 2800 Tähtvere 3718 3900 Toometagune 1500 2000 Ujula–Kvissentali 1989 2400 Ülejõe 6661 8000 Uus kesklinn 1822 1700 Vaksali 2393 3000 Vanalinn 1624 1600 Uus-Tamme 2770 3300 Vana-Tamme 1921 1900 Kesk-Tamme 3111 3000 Veeriku 5290 5700 Kokku 96 211 103 190 Elanike juurdekasv: 6990 elanikku (elanike arvu kasvu juures arvestatakse ka sisserändega Tartu linna). ** Uus-Ihaste ja Vana-Ihaste (aiamajade piirkond) Elamumaa üldised ehitus- ja kasutustingimused: • Elamumaa juhtfunktsiooniga aladel ühe asumi piires ei tohi elamumaa sihtotstarbega maad olla vähem kui 80% vastava maa kogubilansist. • Tihendatava ja rekonstrueeritava hoonestusega on järgmised linnaosad ja asumid: Supilinn, Ülejõe, Ujula–Kvissentali (Ujula tn, Lubja tn ja Emajõe ning Ujula tn ja supelranna vaheline ala), Vana-Ihaste, Vaksali ja Kastani–Filosoofi. Vana-Ihaste asumis ei määrata detailplaneeringute ja projekteerimistingimuste koostamisel arhitektuurilisi tingimusi. • Uushoonestusalad on järgmistes linnaosades ja asumites: Ihaste, Räni, Uus-Tamme, Maarjamõisa, Anne 3., Jaamamõisa, Ujula–Kvissentali, Toometagune, Kruusamäe ja linna üldkeskus (Raatuse, Pika ja Fortuuna tänava vaheline ala). Üldplaneeringuga kavandatud elamumaa on esitatud skeemil 1 «Funktsionaalne tsoneerimine». 4.2. Tootmis- ja ärimaa Tootmis- ja ärimaa juhtfunktsiooniga maa jaotus ning üldised ehitus- ja kasutustingimused on üldplaneeringus määratud järgmiselt: 1) tööstusettevõtete maa (90% tootmismaa); 2) väiketootmis- ja hulgikaubandusmaa (tootmismaa 40–60%, ärimaa 40–60%); 3) kõrgtehnoloogiaalaste uurimisasutuste ja tootmisettevõtete maa (50% tootmismaa, 50% ühiskondlike hoonete maa katastriüksuse piires); 4) teenindus- ja kaubandusettevõtete maa (90% ärimaa). 4.2.1. Tööstusmaa Tihendatav tööstusmaa on järgmistel territooriumidel: Veeriku tööstuspiirkond, Ropka tööstuspiirkond, Kruusamäe asumis AS Tarkon territoorium (Puiestee, Nurme ja Aru tn piirneval alal), AS Salvest territoorium (Põllu 2) ning Teguri tööstuspiirkond Taga-Karlova asumis. Täiendav tööstusmaa on kavandatud Raadi asumisse, Ropka tööstuspiirkonda (Turu tn ja Emajõe vahelisel alal). Senine tööstusmaa likvideeritakse: Kruusamäe asumis AS Salvest territooriumil (Põllu 2 Vahi tänava poolsel küljel), Ees-Karlova asumis (Rebase tn, sadama raudtee ja Emajõe vahelisel alal) ning Rebase 10 krundil (vt skeem 1 «Funktsionaalne tsoneerimine»). 4.2.2. Väiketootmis- ja hulgikaubandusmaa Väiketootmis- ja hulgikaubandusmaa asub järgmistel territooriumidel: endise KEK-i (Riia 132) ja Tartu Maja (Betooni 9) territooriumil, Vitamiini–Ilmatsalu–Näituse ristmiku piirkonnas, Teguri tn tööstuspiirkonnas (Tehase tn – Turu tn – Sadama raudtee – Tähe tn ning Ringee ja Võru mnt ristmiku piirides), Aardla 23 ja 25 territooriumil, Tartu Teaduspargi territooriumil (Riia 185, 185a ja piirneval maa-alal), Ringtee tänavaga äärneval maa-alal, AS Tarkon kompleksis Lubja, Staadioni ja Puiestee tänavaga piirneval alal (vt skeem 1«Funktsionaalne tsoneerimine»). 4.2.3. Kõrgtehnoloogia-alaste uurimisasutuste ja tootmisettevõtete maa Kõrgtehnoloogia-alaste uurimisasutuste ja tootmisettevõtete maa asub Tartu Teaduspargi territooriumil, Ropka asumis (Emajõe ning Turu tn vahelisel alal) ning Raadi asumis. 4.2.4. Teenindus- ja kaubandusettevõtete maa Teenindus- ja kaubandusettevõtete maa on planeeritud üldkeskuses, Annelinna keskustes, Jaama–Sõpruse pst keskuses, Räpina mnt – Nõlvaku keskuses, Vana-Narva mnt – Raadi keskuses, Puiestee tn, Sõpruse pst – Kalda tee keskuses, Variku keskuses, Ilmatsalu – Ravila tn keskuses, Fr. Tuglase – Fr. R. Kreutzwaldi tn keskuses, Vitamiini – Näituse tn ristmiku ümbruses, Raudteejaama keskuses, Riia mnt – Kastani tn – Vaksali tn keskuses, Ränilinna asumis Ringtee ja Riia mnt ristmiku ümbruses, Aardla tn ja Võru tn ristmiku ümbruses, Sõpruse silla ja Turu tn ristmiku ümbruses, Anne kanali ja Emajõe vahelisel alal (puhkeotstarbeline hoonestus). Äritänavad on Riia mnt kuni viaduktini, Võru tn kuni Kastani tänavani, Kalda tee, Narva mnt kuni Puiestee tänavani, Vaksali tn Riia – J. Tõnissoni lõigul, Tähe tn, Raatuse tn kuni Jaama tänavani, Aleksandri tn kuni Aida tänavani. Ettevõtlusalad on esitatud skeemil 1 «Funktsionaalne tsoneeerimine». 4.3. Ühiskondlike hoonete maa Ühiskondlike hoonete maa üldised ehitus- ja kasutustingimused määratakse seadusandlusest tulenevate normatiividega detailplaneeringute koostamise käigus. 4.3.1. Ülikoolide ja teiste kõrgemate õppeasutuste maa Tartu Ülikooli teaduskonnad arendatakse välja järgmiselt: usu- ja filosoofiateaduskond – kesklinna piirkonnas, majandusteaduskond – Narva mnt, õigusteaduskond – Näituse tn, arstiteaduskond ja kliinikum – Maarjamõisas, bioloogia-geograafiateaduskond – Vanemuise ja Riia tn ning Tartu Ülikooli Botaanikaaia territooriumil, füüsika- ja keemiateaduskond – Tähe tn ja Ränilinna asumis, sotsiaalteaduskond – Tiigi tn, kehakultuuriteaduskond – Jakobi ja Ujula tn, matemaatikateaduskond – Näituse ja J. Liivi tn. Tartu Ülikoolile kuuluv maa: • kõik senises kasutuses olev Tartu Ülikooli õppehoonete ja ühiselamute maa; • Sauna tn – Ranna pst – Liiva – Ujula tänavate vaheline maa (v.a Ujula tn väikeelamute piirkond); • Vanemuise tn – Riia mnt vaheline maa (v.a Mart Reiniku Gümnaasiumi juurde kuuluv spordiväljak); • Maarjamõisa asum skeemil esitatud piires; • Tähe – Päeva – Pargi tänavaga piirnev maa; • Näituse 14 ja 16 krundid; • ühiselamute ehitamiseks reserveeritakse maa Maarjamõisa asumis; • ühiselamute ehitamiseks reserveeritakse Raatuse 22 krunt. • Räni linnaosas (Räni tehnoloogiakeskuses) kavandatud TÜ Tehnoloogiakeskus, tehnoloogiateaduskond, tehnosiirdekeskus ja Tartu Teaduspark (Riia 191, Riia 191a, Riia 142, Riia 181, Riia 185, Riia 187 ja Riia 187a). Akadeemilise elamurajooni väljaehitamine toimub Maarjamõisa asumis Viljandi mnt – Ravila tn – Sanatooriumi tn – Nooruse tn vahelises kvartalis. Eesti Põllumajandusülikooli maa Eesti Põllumajandusülikooli territoriaalseks arengusuunaks on õppe- ja majutuskompleksi terviklik väljaarendamine Tähtvere asumis Fr. Tuglase ja Fr. R. Kreutzwaldi tänava ja raudtee vahelisel alal. Territooriumi piirid Tähtvere asumis täpsustatakse detailplaneeringuga. Eraldi maana jäävad põllumajandusülikoolile Raja 24 aed ja Akadeemia 4 krundi territoorium. Kõikide ülejäänud Tartus asuvate kõrgemate õppeasutuste territoriaalne areng toimub senise maakasutuse piirides. Tartu Ülikooli ja Eesti Põllumajandusülikooli maa on esitatud skeemil 8 «Ülikoolid ja kliinikum». 4.3.2. Tartu Ülikooli Kliinikumi maa Säilitatakse senine maakasutus ning nähakse ette täiendavad maa-alad Maarjamõisa asumis vastavalt skeemile 8 «Kõrgkoolid ja kliinikum». 4.3.3. Hoolekande- ja tervishoiuasutuste maa Hoolekandeasutuste maa Tartu linna üldplaneeringus on hoolekandeasutused liigitatud järgmiselt: 1) laste hoolekandeasutused (lastekodud, varjupaigad, piirkondlikud päevakeskused, noortekodud); 2) täiskasvanute hoolekandeasutused (puuetega inimestele, vanuritele, sotsiaalsete erivajadustega inimestele), kuhu kuuluvad üldhooldekodu, Vaimse Tervise Hooldekeskus, varjupaik, päevakeskused ja sotsiaalabi piirkonnakeskused. Hoolekandeasutuste maaks on kavandatud järgmised territooriumid: Senises kasutuses olev maa: • lastekodude maa-alad (Mäe 33, Jaama 72, Anne 2–14); • varjupaigad (Tiigi 55, Koidu 13, Lubja 7); • laste päevakeskused (Tiigi 55, Mäe 33, Koidu 13, Veski 1); • noortekodu Nisu 2a; • üldhooldekodu (Liiva 32, mille territooriumil nähakse ette 40 uue koha loomiseks vajaliku maa-ala reserveerimine); • Vaimse Tervise Hooldekeskus (Staadioni 48); • täiskavanute päevakeskused (Veski 35, Kalda 40); • sotsiaalabi piirkonnakeskused (Kalda 4, Nõlvaku 13, Staadioni 48, Veski 35, Riia 18). Täiendav maa reserveeritakse: laste varjupaigale ja laste päevakeskusele maa Anne 3. asumis; täiskasvanute päevakeskusele maa Anne 3. asumis, Ropkamõisa asumis aadressil Rahu 8 ja Uus-Tamme asumis vastavalt skeemile; sotsiaalabi piirkonnakeskustele maa Anne 3. asumis ja Uus-Tamme asumis. Likvideerimisele kuulub piirkonnakeskus Riia 18 krundil. Hoolekandeasutuste maa on ära toodud skeemil 1 «Funktsionaalne tsoneerimine». Tervishoiuasutuste maa Tartu linna tervishoiusüsteemi kujundamisel on aluseks I etapi arstiabi korraldamine linna elanikele. Linna tervishoiuasutused jagunevad alljärgnevalt: 1) perearstikeskused; 2) eriarstiabiasutused; 3) sotsiaal-psühholoogilised nõustamiskeskused. Tervishoiuasutuste maa on: • senises kasutuses olev maa (L. Puusepa 1, Lunini 6, Riia 167, Raja 31, Kuperjanovi 1, Raekoja plats 6, Lossi 36, Oru 3, Pikk 21/23, Vallikraavi 7, Gildi 8, Raekoja plats 9, L. Puusepa 1a, Staadioni 48). • eriarstiabiasutus kavandatakse Tartu Linna Polikliiniku hoonesse (Gildi 8). • täiendav maa komplekssele sotsiaalobjektile, kuhu kuulub ka perearstikeskus, reserveeritakse Anne 3. asumis. Pikaajalise ja hooldusravi korraldamiseks reserveeritakse hooned L. Puusepa 2 ja 6. Täiendavalt kavandatakse juurde kokku 50 voodikohta. Tervishoiuasutuste maa on esitatud skeemil 1 «Funktsionaalne tsoneerimine». 4.3.4. Haridusasutuste ja koolieelsete lasteasutuste maa Haridusasutuste territoriaalne areng tugineb Tartu linna hariduse arengukavale (Tartu Linnavolikogu 26. juuli 1999. a otsus nr 94), mille alusel optimaalne õpilaste arv põhikoolis on 1000 õpilast. Haridusasutuste maakasutus on järgmine: • Alusharidus: 1) säilitatakse senine maakasutus (v.a Õpetaja 10, Veski 42 ja Kaunase pst 22): Kesk 6, Tamme pst 43a, Aleksandri 10, Kivi 44, Akadeemia 2, Kaunase pst 69, Anne 9, Tiigi 25, Lubja 14, Ropka tee 25, Kalevi 52a, Ilmatsalu 24a, Vanemuise 28, Ropka 34, Mõisavahe 32, Kaunase pst 67, Ravila 43, Sepa 18, Sõpruse pst 12, Anne 69, Anne 67, Puussepa 10, Tammsaare 10, Aardla 138, Tähe 101 ja Ploomi 1; 2) täiendav maa reserveeritakse Supilinna asumis, Ülejõe asumis (Puiestee 17) ja Jaamamõisa asumis. • Põhi- ja keskharidus: 1) säilitatakse senine maakasutus: Munga 12, Tõnissoni 3, Raatuse 88a, Riia mnt 25, Tamme pst 24a, Uus 54, Lina 2, Tähe 103, Puiestee 62, Vanemuise 48, Anne 63, Aianduse 4, Anne 65, Kaunase pst 70, Veeriku 41, Kaunase pst 68, Lai 28, Jakobi 41 ja Ploomi 1; 2) täiendav maa reserveeritakse Uus-Tamme asumis (Kulli 1), Vaksali asumis (Näituse ja Tõnissoni tänava vahelisel alal), Jaani 8, Riia 25a ja Uus-Ihaste asumis. • Erivajadustega laste hariduseks säilitatakse senine maakasutus järgmiselt: Taara pst 8, Mäe 33c, Tiigi 55, Puiestee 126, Koidu 13, Puiestee 78/80, Kalevi 13, Kroonuaia 7, Hiie 11, Jaama 72 ja Vabaduse pst 9. • Kutsehariduseks säilitatakse senine maakasutus järgmiselt: Kaunase pst 22, Kopli 1, Põllu 11 ja Vanemuise 35. • Huvihariduseks säilitatakse senine maakasutus järgmiselt: Lille 9, Uus 56, Turu 8, Tähe 5, Kaunase pst 23, Lille 10 ja Magasini 3/5. Põhikoolide ja lasteasutuste maa on esitatud skeemil 7 «Tartu linna laste- ja haridusasutused». 4.3.5. Kultuuri- ja spordiasutuste maa Kultuuriasutuste maa • Senises kasutuses olev kultuuriasutuste maa säilitatakse järgmiselt: Eesti Rahva Muuseum (Veski 34, J. Liivi 9, Narva mnt 177, J. Kuperjanovi 9), Eesti Kirjandusmuuseum (Vanemuise 44), «Vanemuise» teatri suur maja ja kontserdimaja (Vanemuise 6), «Vanemuise» teatri väike maja (Vanemuise 45a), Tartu Ülikooli raamatukogu (W. Struve 1), Tartu Kirjanike Maja (Vanemuise 19), Tartu Kunstimaja (Vanemuise 26), Tiigi Seltsimaja (Tiigi 61), Tartu Kultuuriülikool (Pepleri 4), Tampere Maja (Jaani 4), Uppsala Maja (Jaani 7), Linnakodaniku Maja (Jaani 16), Tartu Kunstimuuseum (Vallikraavi 14), Kivisilla galerii (Raekoja plats 18), TÜ Ajaloomuuseum (Lossi 25), Tartu Laululava (Laulupeo pst 25) ja Eesti Spordi- ja Postimuuseum (Rüütli 15). • Täiendavalt reserveeritakse maad järgmiste kultuuriasutuste rajamiseks: Tiigi Seltsimaja juurdeehitus ja Tiigi Seltsimaja puhkepargi ning kõlakoja ehitus (Tiigi 61); Tartu Kultuuriülikooli laiendamine vabahariduskooli keskuseks (Pepleri 4); Antoniuse õu (Jakobi, Munga, Jaani ja Lutsu tänava vahelises kvartalis); Lüneburgi maja (Lutsu 4); Tartu Mänguasjamuuseum (Lutsu 8); Eesti Rahva Muuseumi uus hoone (Veski, Näituse, K. E. v. Baeri ja J. Liivi tänava vaheline ala); Tartu Linnamuuseum (Narva mnt 23); Tartu I Muusikakooli juurdeehitus (Tähe 5). • Noorte- ja huvikeskused arendatakse välja olemasolevate hoonete baasil. Spordiasutuste maa • Piirkondlikeks spordi tugikeskusteks arendatakse koolide spordiväljakud ja saalid; • senine staadionide maakasutus säilitatakse; • nähakse ette Ihaste tee laiendamine jalgratta- ja rulluisutee rajamiseks; • valgustatud suusarada rajatakse Annelinnast Kabinani; • Turu tänavale rajatav tervise- ja veekeskus ühendatakse funktsionaalselt üheks kompleksiks olemasoleva spordihoonega;. • Täiendav maa reserveeritakse: 1) rahvaspordikeskuste väljaarendamiseks Ihaste Ratsaspordikeskuses, Annemõisas, Emajõe ja Anne kanali vahelisel territooriumil ning Raadi asumis; 2) katkematu kallasraja kujundamiseks Emajõe mõlemal kaldal; 3) Anne kanali väljaehitamiseks. Ülikooli kergejõustikumaneeþi baasil kavandatakse ehitada kuni 5000 pealtvaatajat mahutav spordihall. Kultuuri- ja spordiasutuste maa on esitatud skeemil 1 «Funktsionaalne tsoneerimine». 4.4. Üldkeskus ja kõrghoonestusalad Üldkeskus Linna üldkeskus on domineerivalt avalikke juhtfunktsioone kandev maa-ala. Linna üldkeskus piirneb Pargi tn – Aida tn, Emajõe, Paju tn – Pika tn – Sauna tn – Laia tn – K. E. v Baeri tn – Vallikraavi tn – J. Kuperjanovi tn – Pepleri tn ja Väike-Tähe tänavaga. • Ühiskondlike hoonete maa: keskusala maakasutuse juhtfunktsiooni, ühiskondlike hoonete maa, osatähtsus ei tohi siin olla väiksem kui 60%; • elamumaa: elamupiirkondade maakasutuse juhtfunktsiooni, elamumaa, osatähtsus ei ole väiksem kui 75%; • ärimaa: domineerivalt uushoonestusala, mille maakasutuse juhtfunktsiooni, s.o ärimaa, osatähtsus ei ole väiksem kui 70%; • üldmaa: avalikus kasutuses olev puhkeotstarbeline maa (eraldi katastriüksusena katastrisse kantavate haljasalade objektide alune, botaanikaaedade, kallasradade, loodus- ja muinsuskaitseobjektide alune maa). Üldmaa osatähtsus on 100%; • loodus- ja muinsuskaitseala, ühiskondlike hoonete alune maa: looduskaitse- ja muinsuskaitseala, kus maakasutuse teise maakasutuse juhtfunktsioonina on lubatud ühiskondlike hoonete maa; • arhitektuurinõuded: hoonete projekteerimisel riigi- ja omavalitsuse maale korraldatakse avalikud arhitektuurivõistlused; omavolilisi ehitisi ei seadustata; • parkimine üldkeskuses asuvate vabade alade hoonestamise või senise maakasutuse sihtotstarbe muutmisel põhineb nõudel, et parklad peavad olema avalikus kasutuses (ei arvestata piiratud kasutusega parklaid)*. Parkimistingimused üldkeskuses on esitatud tabelis 2. Üldkeskuse piirid, funktsionaalne tsoneerimine ja liiklusskeem on esitatud skeemidel 11, 12 ja 13 «Üldkeskuse kõrghoonestusalad», «Üldkeskuse funktsionaalne tsoneerimine» ja «Üldkeskuse liiklusskeem». Tabel 2 Parkimisnormid (parkimiskohti suletud brutopinna ruutmeetri kohta)* Ehitise liik Ühiskondlik keskus Elamupiirkond Ärikeskus Riigi- ja omavalitsuse hooned, pangad 1/200 1/200 1/200 Teatrid, kontserdisaalid 1/200 1/150 1/200 Hotellid 1/250 1/200 1/250 Kõrgkoolid 1/300 1/300 1/250 Gümnaasiumid 1/500 1/500 – Kauplused 1/100 1/80 1/80 Haiglad, polikliinikud 1/200 1/150 – Paadisadamad ** 1/10 1/10 1/10 Ühiselamud 1/450 1/400 1/450 Kinod, kirikud 1/300 1/300 1/300 Tanklad – 1/90 1/40 Restoranid, kohvikud 1/300 1/200 1/300 Näitusesaalid, muuseumid 1/500 1/200 – Raamatukogud 1/200 1/200 – Spordisaalid, ujulad 1/100 1/200 1/100 * Parkimise brutopind arvutatakse korruse välisparameetrite alusel, sh ei arvestata keskküttesõlmega, elektrialajaamaga hoone mahus ning prügikonteineri ruumiga. Selle näitaja alusel määratakse detailplaneeringutes parkimiskohtade arv. Üldplaneeringuga nähakse üldkeskuses ette järgmiste parkimismajade rajamine: 1) Vanemuise kontserdimaja ja Tartu Ülikooli raamatukogu vahelisele alale (300 parkimiskohta); 2) kahetasandilise pealesõidu rajamisel Raatuse tänavalt Võidu sillale – viaduktialusele alale (525 parkimiskohta); 3) Emajõe Ärikeskuse teises etapis (275 parkimiskohta); 4) Hansakvartalis (400 parkimiskohta); 5) Kaubamaja parkimismaja Soola 1. Välja tuleb ehitada Kesklinna osaüldplaneeringuga ja kehtestatud detailplaneeringutega kavandatud parkimisalad üldkeskuses. 4.5. Vee-alad Tartu linnas asuvad vee maa-alad on Emajõgi, Anne kanal, Supilinna tiik ja Raadi järv. 5. Puhke- ja virgestusalad Üldplaneeringuga on kavandatud üldkasutatavate puhke- ja virgestusalade maa-ala suuruseks 424,5 hektarit, s.o 40 m2 elaniku kohta. Ropka linnaosa elanike puhkealadeks pidada Ülenurme valla poolt kavandatud Aardla poldri puhkekeskust. • Säilitatakse järgmiste linna esindushaljastute maakasutus: 1) pargid – Toomemägi koos Kassitoomega, Keskpark, Barclay plats, Vabaduse puiestik, Ülejõe park, Holmi park, Kraamituru kaldapealne, Kanali park, Suveaed, Karlova park, Forseliuse park, Lillemägi, Lembitu tn park, Ropkamõisa park, Narvamäe plats, Puukooli park, Sanatooriumi park, Lunini-Puusepa park, Vanemuise teatri esine plats ja Jaani kiriku aed; 2) puiesteed jm tänavaalad – Uus-Turu plats, Kalda tee haljasala, Taara pst, Tamme pst, Emajõe tn allee, Riia mnt allee, Puiestee tn allee, Näituse tn allee, Ravila tn allee, Sõpruse pst – Turu ristmik, Kesk tn; • likvideeritakse järgmiste haljastud: Keskpark endise Kaubahoovi maa ulatuses (pärast üldplaneeringu arvestusperioodi), Jakobi mäe haljastu; • säilitatakse kõikide ülelinnaliste parkmetsade senine maakasutus järgmiselt: Ihaste metsad, Dendropark, Raadi park, Raja tn parkmets; • rajatavad või rekonstrueeritavad pargid on: Maarjamõisa park, maa-alad Ees-Karlova asumis Rebase 10 maaeraldusel, Rebase tn – Emajõe ja sadama raudtee vaheline ala, Ujula tn supelranna park, Anne kanali puhkekeskus Anne kanali ja Emajõe vahel, Oa tn ja Emajõe vaheline ala, maa-ala Teguri 43 osas ja Annemõisa park; • rajatavad või rekonstrueeritavad parkmetsad ja haljasalad on endised Raadi kruusakarjäärid, Anne 3. asumi parkmets, haljasala Põhja pst ja Vahi tn pikenduse vahel, Kvissentali luhaalad, haljasalad Räni asumis; • puhkealadeks ei loeta: Kvissentali luhta, Turu tn ja Emajõe vahelist ala sadama maa-alast kuni linna piirini, kõrgepingeliinide alust ja kaitsevööndisse jäävat maa-ala ja Ihaste luhta Ropka–Ihaste kaitseala piires; • säilitatakse kõikide supelrandade senine maakasutus: Anne kanal, Emajõe supelrannad Supilinna ja Ülejõe asumis; • täiendavalt reserveeritakse maa supelrannale Raadi järve ja Anne kanali kaldal. Supelranna maa-alasse kuulub ka suplejatele kasutamiseks piiratud vee maa-ala. Kõik supelrannad on avalikuks kasutamiseks. Supelranna maa-ala ei tohi jaotada mitmeks kinnistuks. Ujula ja Tuglase tn suplusrandade kaitseala piirid on üks kilomeeter ülesvoolu 300 m laiuselt kummalgi kaldal ja veekogu osas kogu ulatuses vastavalt skeemile «Eriotstarbelised objektid ja kalmistud». Anne kanali ja Raadi järve sanitaarkaitsetsoon on kogu akvatooriumi ulatuses. Üldplaneeringuga kehtestatud puhke- ja virgestusalad on esitatud skeemil 6 «Puhke- ja virgestusalad». Üldplaneeringuga ette nähtud supelrannad on esitatud skeemil 1 «Funktsionaalne tsoneerimine». 6. Põhiliste tänavate, raudteede, lennuvälja ja sadamate asukohad ning liikluskorralduse üldised põhimõtted 6.1. Liiklusskeem Üldplaneeringuga on linna tänavad liigitatud järgmiselt: magistraaltänav – tänav, mis ühendab linnakeskust põhiliste linnaosade ja maanteedega (projekteerimisnormides põhitänav); põhitänav – linnaosa kvartaleid ja linnaosasid ühendav tänav (projekteerimisnormides põhitänav); jaotustänav – kvartalite ja linnaosa sisene tänav; jalgtänav – tänav jalakäijatele ja kergliiklusele. Üldplaneeringuga kehtestatakse rekonstrueeritavate ning rajatavate magistraal- ja põhitänavate, nendega seotud ristmike ja sildade asukohad ning väljaehitamise etapid. Üldplaneeringuga kehtestatud tänavate ja ristmike rajamine ning rekonstrueerimine, sildade asukohad ning ehitusjärjekord on esitatud skeemil 19 «Liiklusskeem. Parkimisalad». Üldplaneeringuga kehtestatakse magistraal- ja põhitänavate laiused vastavalt tabelile 10 «Tartu linna tänavate ruumivajadus». Üldplaneeringuga kehtestatakse jalgrattateede rajamise põhimõtted vastavalt skeemile 18 «Jalgrattateed» ning tegevuskavana jalgrattateede II etapi väljatöötamine. Üldplaneeringuga kehtestatakse parkimise põhimõtted keskusaladel ja korruselamute piirkondades vastavalt tabelile 2 ja skeemidele 12 ja 19 «Üldkeskuse liiklus- ja parkimiskorraldus» ning «Liiklusskeem. Perspektiivsed parkimisalad». Tänavate rekonstrueerimine ja rajamine toimub paralleelselt tänava-aluste tehnovõrkude väljaehitamisega. Üldplaneeringuga on kavandatud: • tänavate rekonstrueerimine ja rajamine arvestusperioodil: Aardla tn (Võru tn – Tähe tn lõigus), Jaama tn, Oa tn, Narva mnt, Pikk tn (Paju tn – Raatuse tn), Põhja pst, Sõpruse pst, Raatuse tn, Ringtee (Tähe tn – Võru tn); Turu tn (Tehase tn – Ropka tee), Ujula tn, Vahi tn (Puiestee tn – Põhja pst), Vaksali tn, Vitamiini tn ja Tähe tn – Ringtee tn ristmikult Kurepalu teeni; • tänavate rajamine pärast arvestusperioodi: Pikk tn (Raatuse tn – Narva mnt), Vaksali tn (Tiksoja ristmik – Fr. Tuglase tn ja Väike-Kaare tn – Võru tn), Vahi tn (Põhja pst – Räpina mnt) ja Sadama raudtee asemel rajatav tänav (Võru tn – Turu tn); • kahetasandiliste ristmike ja sildade rajamine: 1) Vaksali ja Riia tänava kahetasandilise ristmik koos Riia ja Võru tänava ühendamisega Vaksali tn pikendusena; 2) jalakäijate sild Soola tn ja Paju tn sihis üle Emajõe; 3) sillad Fr. Tuglase ja Ropka tänava sihis; 4) Ringtee ja Petseri raudtee kahetasandilise ristmik; 5) Võidu silla ja Raatuse tn ühendamine kahetasandilise ristmikuga; 6) Jalakäijate sild Emajõele Lubja tn ja Marja tn sihis. Ringtee ja Laia tn pikendusele autosilla rajamiseks reserveeritakse üldplaneeringuga silla ja pealesõiduteede koridorid, väljaehitamist arvestusperioodil ei kavandata. Tabel 10 Tartu tänavate ruumivajadus Nr Tänav Tänavalõik Liiklus-intensiivsus* Sõidutee laius meetrites Kõnnitee laius meetrites 1. Aardla Riia tn – Raudtee tn 500 7 3 + 1,5 ** 2. Aardla Raudtee tn – Võru tn 1300 115 3 + 2 3. Aardla Võru tn – Tähe tn 550 14 3 + 2 4. K. E. v Baeri Vallikraavi tn – Jakobi tn 300 7 3 + 2 5. Betooni Vaksali tn – Ravila tn 400 8 3 + 2 6. Betooni Ravila tn – Ringtee 8 3 7. Filosoofi Riia tn – Võru tn 220 7 3 + 2 8. Fortuuna Narva mnt – Pikk tn 830 7+2 3 9. Herne Kroonuaia tn – Tuglase tn 8 3 + 2 10. Hipodroomi Kasesalu tn – Ihaste tee 7 3 + 2 11. Ihaste tee Hipodroomi tn – Kalda tee 7 3 12. Ilmatsalu Betooni tn – Näituse tn 290 7 3 + 2 13. Jaama Narva mnt – Raatuse tn 260 7 3 + 2 14. Jaama Raatuse tn – Puiestee tn 640 7 3 + 2 15. Jaama Puiestee tn – Sõpruse pst 800 8 3 + 2 16. Jaama Sõpruse pst – Anne tn 950 8 3 + 2 17. Jaama Anne tn – Nõlvaku tn 570 14 3 + 2 18. Jakobi Lai tn – Veski tn 490 7+2 2 + 2 19. Kabeli Raudtee tn – Võru tn 7 3 20. Kalda tee Sõpruse pst – Kaunase pst 1810 14 3 + 3 21. Kalda tee Kaunase pst – Mõisavahe tn 1000 14 3 + 3 22. Kalevi Riia tn – Tehase tn 500 8 2 + 2 23. Kasesalu Linna piirist – Hipodroomi tn 7 3 + 2 24. Kastani Vanemuise tn – Riia tn 380 7 2 + 2 25. Kastani Riia tn – Võru tn 550 7 +2 3 + 2 26. Kaunase pst Kalda tee – Jaama tn 14 3 + 3 27. Fr. R. Kreutzwaldi Linna piirist – Fr. Tuglase tn 8 3 + 2 28. Fr. R. Kreutzwaldi Fr. Tuglase tn – Jakobi tn 150 7 3 29. Kroonuaia Jakobi tn – Vabaduse pst 130 8 2 + 2 30. Lai Jakobi tn – Vabaduse pst 250 8 3 + 2 31. Lammi tee Mõisavahe tn – Pallase pst 14 3 + 3 32. Lubja Puiestee tn – Staadioni tn 490 8 3 + 2 33. Mõisavahe Kalda tee – Nõlvaku tn 14 3 + 3 34. Narva mnt Vahi tn – Puiestee tn 380 115 3 + 3 35. Narva mnt Puiestee tn – Pikk tn 410 105 2 + 2 36. Narva mnt Pikk tn – Kivi tn 510 115 3 + 2 37. Narva mnt Kivi tn – Fortuuna tn 1300 14 3 + 3 38. Nurme Vahi tn – Puiestee tn 7 3 + 2 39. Näituse Ilmatsalu tn – K. E. v Baeri tn 980 7 3 + 2 40. Nõlvaku Mõisavahe tn – Jaama tn 14 3 + 2 41. Nõlvaku Jaama tn – Vahi tn 14 3 + 3 42. Oa Kroonuaia tn – Fr. Tuglase tn 420 8 3 + 2 43. Pallase pst Lammi tee – N. Triigi tn 7 3 + 2 46. Puiestee Linna piirist – Põllu tn 180 7 3 + 2 47. Puiestee Põllu tn – Narva mnt 680 7 3 + 2 48. Puiestee Narva mnt – Jaama tn 260 8 3 + 2 49. Puusepa Näituse tn – Riia tn 360 8 3 + 2 50. Põhja pst Jaama tn – Vahi tn 14 3 + 3 51. Põik (Paju – Kivi) Raatuse tn – Fortuuna tn 830 8 3 + 2 52. Raatuse Narva mnt – Pikk tn 750 8 3 + 2 53. Raatuse Pikk tn – Puiestee tn 470 14 3 + 2 54. Raua Sõpruse pst – Tehase tn 730 8 3 + 2 55. Raudtee Aardla tn – Riia tn 240 8 3 + 2 56. Ravila Ringtee – Ilmatsalu tn 14 3 + 3 57. Ravila Ilmatsalu tn – Riia tn 180 7 3 + 2 58. Riia Ringtee – Raja tn 480 14 3 + 2 59. Riia Raja tn – Ravila tn 690 11 3 + 2 60. Riia Ravila tn – Raudtee tn 840 14 3 + 2 61. Riia Raudtee tn – Akadeemia tn 1800 14 3 + 2 62. Riia Akadeemia tn – Turu tn 2170 14 3 + 2 63. Ringtee Ilmatsalu tn – Turu tn 175 Vastavalt koostatavale planeeringuile 64. Ropka tee Tähe tn – Turu tn 14 3 + 2 65. Sauna Staadioni tn – Kroonuaia tn 8 2 + 2 66. Sepa Tähe tn – Turu tn 7 3 + 2 67. Soinaste Riia tn – Raudtee tn 600 7 3 + 2 68. Soola Kalevi tn – Turu tn 8 3 + 2 69. Soola Turu tn – Väike-Turu tn 11 3 + 3 70. Staadioni Lubja tn – Narva mnt 630 7+2 3 + 2 71. Sõbra Võru tn – Turu tn 600 7+2 2 + 2 72. Sõpruse pst Kalda tee – Jaama tn 570 14 3 + 3 73. Teguri Tähe tn – Turu tn 100 7 +2 3 + 2 74. Tehase Tähe tn – Turu tn 160 8 3 + 2 75. Fr. Tuglase Oa tn – Fr. R. Kreutzwaldi tn 420 14 3 + 2 76. Fr. Tuglase Fr. R. Kreutzwaldi tn – Vaksali tn 410 14 3 + 2 77. Turu Ringtee – Teguri tn 100 14 3 + 2 78. Turu Teguri tn – Riia tn 730 14 3 + 2 79. Tähe Riia tn – Vaba tn 100 8 2 + 2 80. Tähe Aardla tn – Ringtee 520 7+2 3 + 2 81. N. Triigi Pallase pst – linna piirini 7 3 + 2 82. Ujula alates Sauna tn 700 8 3 + 3 83. Vaba Võru tn – Raua tn 400 14 3 + 2 84. Vabaduse pst Riia tn – Raekoja väljak 870 16 3 + 3 85. Vabaduse pst Raekoja väljak – Kroonuaia tn 850 11,5 3 + 2 86. Vahi Linna piirist – Narva mnt 90 7 2 + 2 87. Vahi Põhja pst – Narva mnt 14 3 + 3 88. Vaksali Tuglase tn – Näituse tn 14 3 + 2 89. Vaksali Näituse tn – Riia tn 350 14 3 + 2 90. Vaksali Riia tn – Võru tn 670 14 3 + 3 91. Vanemuise Vaksali tn – Ülikooli tn 840 7+2 2 + 2 92. Võru Ringtee – Aardla tn 430 7+2 3 + 2 93. Võru Aardla tn – Riia tn 1070 14 3 + 2 94. Väike-Turu Soola tn – Turu tn 8 3 + 2 95. Väike-Tähe Riia tn – Võru tn 250 7 2 + 2 *) Liiklusintensiivsused vastavalt töös «Tartu tänavavõrgu arenguvariantide modelleerimine» toodud andmetele (tänavalõiku läbivate autode arv tipptunnis prognoosituna aastal 2005). Koostaja AS Stratum, Tallinn, 1999. **) Ühel + teisel pool kõnniteed. ***) Tänava laius + perspektiivne parkimisala. Parkimise põhimõtted Parkimistingimused keskusaladel on esitatud punktis 4.4. Perspektiivsed parkimiskohad korterelamute aladel ja massiürituste korraldamise kohtades on esitatud skeemil 19 «Liiklusskeem. Parkimisalad». 6.2. Raudteed Tartu linna territooriumil on raudteed jaotatud: 1) avalikeks raudteedeks; 2) mitteavalikuks raudteeks. Mitteavalikuks raudteeks on nn sadama raudtee. Raudtee kaitsevööndi laius on 30 m äärmise rööpme teljest. Raudtee teenindamiseks ette nähtud maa-ala on esitatud skeemil 1 «Funktsionaalne tsoneerimine». Üldplaneeringuga nähakse ette tegevuskava väljatöötamine depoo ja sorteerimisjaama väljaviimiseks. Raudtee maa on antud skeemil 1 «Funktsionaalne tsoneerimine». 6.3. Sadamad ja väikeujuvvahendite paigutusalad • Tartu linna registrisadamad on: 1) puhkeotstarbeline sadam Soola 5; 2) tööstusliku iseloomuga sadam olemasolevate Teguri 55, Ropka tee 22 ja 29 kruntide ulatuses. Sadama territoorium ja akvatoorium on määratud detailplaneeringutega. Sadama maa-ala käsitletakse veeliiklusobjektide teenindamiseks vajaliku maa-alana. Sadama maa-ala käsitletakse veeliiklusobjektide teenindamiseks vajaliku maa-alana. • Väikeujuvvahendite paigutusaladeks Emajõe kallastel on järmised territooriumid: 1) Väike-Turu 8; 2) Kartuli ja Marja tn vahelisel lõigul Emajõe tn ja Emajõe vahelisel alal; 3) Ranna pst ja Emajõe vaheline ala Kroonuaia sillast kuni Lubja tänavani; 4) Sõpruse silla ja Teguri 55 krundi vaheline ala; 5) Võidu silla ja Kaarsilla vaheline ala Emajõe vasakkaldal. Aluste talvine hoidmine ei tohi takistada kaldaalal liikumist. Emajõe registrisadamate ja väikeujuvvahendite sildumisalad on antud skeemil 16 «Emajõe kalda-alade kasutustingimused». 6.4. Lennuväli Tartu linna lähimaks lennuväljaks jääb Ülenurme lennuväli. Lennuvälja asukoht on esitatud teemaplaneeringus «Tartu linna ja selle lähialade territoriaalsed seosed». Lennuvälja ekspluatatsioonist ei tulene keskkonda häirivat mõju puhkealadele ning aiandus- ja suvilakruntide maale. 7. Eriotstarbelised alad 7.1. Kalmistud Tartu linna territooriumil kalmistute laiendamist ega uute rajamist ette ei nähta. Matmiskohtade reserv arvestusperioodi jooksul on tagatud Tuigo ja Rahumäe kalmistu maa-alal. Tartu linna kalmistud on: 1) Raadi kalmistud Kalmistu tn 24 (Vana-Jaani, Peetri, Sõjaväe, Uspenski, Maarja, Vana-Juudi kalmistu). Sanitaarkaitsetsoon 50 m; 2) Puiestee piirkonna kalmistud (Baptisti ja Vana-Peetri kalmistu – Puiestee 1; Uus-Peetri kalmistu – Muru 2a; Uus-Jaani kalmistu – Puiestee 3a). Sanitaarkaitsetsoon 30 m; 3) Võru 75c kalmistud (Pauluse ja Aleksander Nevski kalmistu). Sanitaarkaitsetsoon 50 m; 4) Tuigo kalmistu Haaslava vallas. Sanitaarkaitsetsoon 300 m; 5) Rahumäe kalmistu Luunja vallas. Taotleda Luunja Vallavalitsuselt Rahumäe kalmistu laiendamist kuni perspektiivse Vahi tänavani; 6) Vanausuliste ja Vana-Juudi kalmistu Roosi 46. Sanitaarkaitsetsoon 50 m. Kalmistute sanitaarkaitsetsoonis ei ole lubatud rajada elamuid, haridus- ja sotsiaalabiasutusi. Väikeloomade kalmistu Ette näha väikeloomade kalmistu maa Jaamamõisa asumis. 7.2. Prügi ladustamise ja lume mahapaneku alad Lume mahapaneku kohad on: 1) Veeriku linnaosas kõrgepingeliini koridoris; 2) endise sõjaväelinnaku tagune maa Jaamamõisa asumis; 3) Ropka inertsete jäätmete mahapaneku maa. Püsijäätmete ladestamise alad asuvad üldplaneeringuga ette nähtud hoonestus- või tänavate maal. Püsijäätmete ladestamise alad on ajutised, s.t on kasutatavad kuni ehitiste rajamiseni. Püsijäätmete ladestamise alad on: 1) Ropka tööstusrajoonis vastavalt skeemile; 2) Anne 3. asumis ja vastavalt skeemile; 3) Perspektiivse Vahi tn ja perspektiivse Ropka silla pealesõidutee alune maa. Ohtlike jäätmete kogumispunkti maa on: 1) Ravila 75 krundil. Ohtlike jäätmete hoidlat on võimalik rajada tingimusel, et hoidlaga piirnevate ettevõtete tootmismaa juhtfunktsiooni kohane tegevus ei ole takistatud; 2) Tähe 108 krundil. Tavajäätmete prügila asukoht on Haaslava vallas Aardlapalus. Üldplaneeringuga nähakse ette tegevuskava krundil Soinaste 8a asuvatest saatjatest lähtuva võimaliku terviseohu uuring ning selle ilmnemisel saatjate väljaviimiseks. Üldplaneeringuga nähakse ette tegevuskava etapiviisilise riskianalüüsi teostamiseks igale linnaosale ning selle alusel ennetusmeetmete väljatöötamiseks. Võimalikku ohtu kujutavate tegevuste kavandamisel linna territooriumile on nõutav riskianalüüsi teostamine detailplaneeringu käigus. Kalmistute, prügi ladustamise ja lume mahapaneku alad on antud skeemil 20 «Eriotstarbelised maa-alad ja sanitaarkaitsetsooni omavad objektid». 8. Maakonnaplaneeringus antud tiheasustuse ja hajaasustuse piiri täpsustamine Tartu linna tiheasustuse piir langeb kokku linna administratiivse piiriga. Tartu linna lähialaks on 3 km laiune tsoon linna piirist. Tartu linna huvid lähialadel, sh tiheasustusala ja hajaasustusala piirid, täpsustatakse teemaplaneeringuga «Tartu linna ja tema lähialade seosed». 9. Veekogude kaldaalad • Emajõe kalda ulatus paremkaldal on: 1) Dendropargi Fr. R. Kreutzwaldi tn poolne piir, Fr.Tuglase tn pikendus, Oa tn pikendus, Oa tn Kartuli tänavani, Kartuli tn, Emajõe tn,Vabaduse pst Turu tänavani, Võidu sillast kuni Sõpruse sillani 30 m ulatuses, Sõpruse sillast Ropka tee pikenduseni 20 m ulatuses; 2) Ropka tee pikendusest linna piirini 50 m ulatuses. • Emajõe kalda ulatus vasakkaldal on: 1) Aruküla tn hoonestusala piir, 2) Devoni paljandi nõlv; 3) Ujula tn, Ujula 78–94 kruntide jõepooolne külg; 4) Lubja tn, Ranna tee kuni Liiva tn; 5) Ujula 4 hoone jõepoolne külg; 6) Sauna 2 hoone jõepoolne külg; 7) Narva mnt 4/6 krundi jõepoolne piir; 8) Narva mnt kuni Võidu sillani, Fortuuna tn, Pikk tn kuni Sõpruse sillani, Anne kanal 50 m ulatuses; 9) Ihaste tee kuni Salutähe tn, Hipodroomi tn, Ihaste suvilarajooni tiheasustusala piir. • Üldplaneeringuga täpsustatakse Kellaste ehituskeeluvööndit järgmiselt: 1) Emajõe kalda ehituskeeluvööndit suurendatakse Kvissentalis, Ihastes, Dendropargi piirkonnas kuni 300 m; 2) Kalda ehituskeeluvööndit vähendatakse: Ranna pst lõigul Supelrand –Lubja tn; Emajõe tn pikendusel Kartuli tn – Meloni tn, Paju ja Pärna tn vahel vastavalt skeemile 20 meetrini. Hoone Narva mnt 4/6 ja Sauna tn vahelisel alal 30 meetrini; 3) Anne kanali ja Raadi järve ehituskeeluvöönd on 50 m. • Emajõe kaldaaladel kehtivad järgmised üldised ehitus- ja kasutustingimused: 1) Emajõe kaldaalal on kruntide maakasutuse prioriteetideks üldmaa, ühiskondlike hoonete maa, ärimaa (kauplused, toitlustusettevõtted, majutusettevõtted, puhkekodud), väikeelamumaa, kaitsealune maa; 2) kaldaalal kruntide piiride määramisel mitte anda maakasutuse sihtotstarbeks tootmis-, jäätmekäitlus- ja liiklusmaad (v.a sildadele sõidud ning sadama maa-alad); 3) uue tootmismaa kavandamisel kaldaaladele peab olema eelduseks ettevõtte tehnoloogilise tegevuse seotus vee-alaga. Kaldaala hoonestamata maa-alade kruntide moodustamisel määrata maakasutuse sihtotstarbeks mitte vähem kui 20 m ulatuses üldmaa (v.a sadamate maa-ala) alates kaldast. Kaldaaladel võib ette näha jaotustänavaid, juurdepääsuteid ja jalgtänavaid. Lubatud on sildadele pealesõitude rajamine. Kaldaalade üldmaa sihtotstarbega maale parklaid mitte rajada; 4) hoonete esindusfassaad ehitatakse jõepoolsele küljele; 5) hoonete teenindussissepääsud ning parkimine lahendada krundi maapoolsel alal. • Tehiskallaste rajamise piirkonnad on Sauna tn – Lubja tn, Võidu sillast kuni Kesklinna alajaama krundini. • Tehiskalda renoveerimine nähakse ette Emajõe tänaval Kroonuaia tänavast kuni Marja tänavani, Kaarsillast kuni Kroonuaia sillani jõe mõlemal kaldal ja Fortuuna tänavaga piirnev kaldaala. Emajõe kallaste ehituskeeluvöönd on esitatud skeemil «Kalda-alade ehituskeeluvöönd». Tehiskallaste, kallasradade ja kaldaalade ehituskeeluvööndid on antud skeemil 15 «Kaldaalade ehituskeeluvöönd» ja skeemil 16 «Emajõe kaldaalade kasutustingimused». • Linna suusarajad algavad linna keskusest. Vasakkaldal Kaarsillast Kvissentali suunas katkematu rajana, Ihaste teest Ihaste parkmetsadeni katkematu rajana. Paremkaldal Kaarsillast kuni Dendropopargini katkematu rajana, Ropka teest kuni linna piirini katkematu rajana. 10. Riigikaitsemaa Riigikaitse objektide alused ja nende teenindamiseks vajalikud maa-alad on: Kaitseministeeriumi krundid Riia tn 12 ja Puiestee 112, vangla Turu tn 56, arestimaja Riia tn 179a, Tartumaa Päästeteenistuse keskus Kaunase pst 73a ja politseiprefektuur Vanemuise 76a (vt skeemi 1 «Funktsionaalne tsoneerimine»). 11. Muinsuskaitse-, looduskaitse- ja muud kaitsealused alad ja objektid ning nende kasutamistingimused. Ettepanekud kaitse-eeskirjade või põhimääruste täpsustamiseks või maa-alade ja üksikobjektide kaitse alla võtmiseks 11.1. Arheoloogia- ja arhitektuurimälestised Tartu vanalinna muinsuskaitseala ja linnaehituslikud kaitsealad koos üksikobjektidega on esitatud skeemil 13 «Arheoloogia- ja arhitektuurimälestised». Vabariikliku kaitse all olevate mälestiste nimekirjad on esitatud üldplaneeringu seletuskirjas. Tartu linna üldplaneeringuga: • säilitatakse vanalinna muinsuskaitseala ja selle kaitsevöönd vastavalt Vabariigi Valitsuse 21. märtsi 1995. a määrusele nr 126; • nähakse ette tegevuskava kaitse all olevate üksikobjektide loetelu korrigeerimiseks (kultuuriministri 20. märtsi 1997. a määrus nr 12); • säilitatakse linnaehituslikud kaitsealad ja arheoloogiline kaitsevöönd kehtivates piirides, tagatakse Tartu Linnavalitsuse 11. märtsi 1993. a määruses nr 126, 6. aprilli 1995. a määruses nr 9, 22. juuni 1995. a määruses nr 13; 9. novembri 1995. a määruses nr 17, 18. aprilli 1996. a määruses nr 7 kinnitatud põhimõtete elluviimine; • kehtestatakse nõue üksikobjektide maksimaalse eksponeerituse tagamiseks detailplaneeringute koostamisel. 11.2. Looduskaitsealad ja -objektid Tartu linnas on riikliku kaitse all 38 looduskaitseobjekti. Kaitstavate loodusobjektide seaduse alusel on igal kaitstaval looduse üksikobjektil piiranguvöönd, mis on objektist kuni 50 m kauguseni, kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti. Üldplaneeringuga tehakse ettepanek kõikide objektide kaitse alla jätmiseks ja kaitsemeetmete rakendamise korraldamiseks vastavalt kehtivale seadusandlusele ning Ropka-Ihaste kaitseala moodustamiseks ja Raadi pargi kaitseala laiendamiseks. Õigusaktidega kaitse alla võetud liikide elu- ja pesitsuskohtade kaitse tuleb tagada kooskõlas kehtiva seadusandlusega. Kaitstavate loodusobjektide loend on toodud lisas 1 ning asukohad on esitatud skeemil 9 «Looduskaitsealad ja -objektid». 12. Ettepanekud kehtiva maakonnaplaneeringu täpsustamiseks Tartu linna üldplaneringuga tehakse ettepanek kalda ehituskeeluvööndi täpsustamiseks vastavalt punktile 9 ja endisel Raadi lennuväljal regulaarse lennuliikluse keelustamiseks. 13. Põhiliste tehnovõrkude trassid ja tehnorajatiste asukohad 13.1. Soojusenergeetika Arvestusperioodil nähakse ette kaugkütte osas: • kaugkütte soojustrasside ühendamine ringsüsteemiks linna kõigi kaugkütte piirkondade vahel Turu tn – Anne tn ja AS Tarkoni kaugkütte piirkonnad ning Fr. Tuglase tn ja Tulbi tn – Aardla tn kaugkütte piirkonnad; • pärast arvestusperioodi Fr. Tuglase tn ja Anne tn – Turu tn ning Ropka tn ja Tulbi tn – Aardla tn soojustrasside ühendamine; • täiendavate kaugkütte katlamajade rajamist ette ei nähta. Gaasivõrgu kesksurve magistraaltrassid nähakse ette välja ehitada: • Vaarika ja Raudtee tn vahel; • Aardla katlamajast perspektiivsete lokaalküttega teeninduspiirkondadeni; • Sõpruse pst-st kuni perspektiivsete lokaalküttega teeninduspiirkondadeni; • Põllu tn kuni perspektiivsete lokaalküttega teeninduspiirkondadeni; • Ravila tn kuni perspektiivsete lokaalküttega teeninduspiirkondadeni. Tartu linna üldplaneeringuga kehtestatakse küttepiirkonnad vastavalt skeemidele 21 ja 23 «Olemasolev ja perspektiivne soojusvõrk» ning «Olemasolev ja perspektiivne gaasivõrk». 13.2.Vesi ja kanalisatsioon Vee- ja kanalisatsioonivõrkude rekonstrueerimise ja väljaehitamise ning tamponeeritavate puurkaevude asukohad on antud skeemidel 24 ja 25 «Veevarustuse skeem» ning «Kanalisatsioonikollektorite valgalad». Veevarustuse põhivõrgu üldplaneeringuga realiseeritavad tööd: • veevõrgu rekonstrueerimine arvestades tarbimise prognoositud kasvu Ropka–Aardla ja Ränilinna asumites; • Vana-Ihaste veevõrgu tänavate magistraaltorustike väljaehitamine; • Anne veehaarde mahutite ehitus, mahutite rajamise alustamine linna lääneossa ning mahutite juurde vajalike puhastusseadmete rajamise alustamine; • Joogiveevarustuse süsteemi kahe erineva survetsooni loomine; • Supilinna veevarustussüsteemi rekonstrueerimine. Üldplaneeringuga realiseeritavad kanalisatsiooni põhivõrgu tööd: • Kanalisatsioonikollektori (mikrotunneli Turu tn kuni Kauna tn) väljaehitamine; • Pika tn kollektori läbilaskevõime suurendamine; • Puiestee tänaval kanalisatsioonitorustiku rajamine; • Ujula tn kanalisatsiooni väljaehitamine suubumisega Lubja tn otsa kohale rajatava düükri kaudu Supilinna all paiknevasse planeeritud mikrotunnelisse; • Supilinna kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine; • Ringtee kollektori rajamine Võru mnt olemasoleva kollektori pikendusena kuni Ringtee valgala alguseni (Ringtee kollektori valgala Võru tänavast Raja tn piirkonnani); • kanalisatsiooni ülepumpamisjaamade väljaehitamine Ihaste aiamajade piirkonnas: kaks pumplat Ranna puiesteel ja üks Metshaldja tn, survetorustikud Metshaldja tn piirkonna ülepumpamisjaamast kuni olemasoleva Ihaste kollektorini (Ihaste valgala aedlinnaosa) ning Hipodroomi ja Aiaääre tänaval; • Kalda tee valgala sademevee puhastamiseks liiva-õlipüüduri rajamine ja Kalda tee kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine; • Vaba tn kollektori koormuse vähendamiseks rajatakse mikrotunnel Lembitu ja Riia tn rismikust piki Raudtee tänavat kuni ristumiseni Väike-Kaare tänavaga. 13.3. Elektrivõrk Tartu linna üldplaneeringuga nähakse ette alajaamade rajamine Ihaste ja Vanalinna-Supilinna asumis. Alajaamade asukohad ja nende ühendused olemasoleva 110/35 kV võrguga ning võrgu ja alajaamade vajalik rekonstrueerimine planeeritakse tööga «Tartu elektrivõrgu arenguskeem aastani 2011». Kõikide seniste alajaamade (110/10/6 kV) asukohad säilitatakse. Perspektiivse Emajõe alajaama (Vanalinna-Supilinna asumis) ühendusliinid Tartu, Kesklinna ja Ülejõe alajaamadega planeeritakse kaabelliinina. Kesklinn ja Ülejõe alajaamade vaheline õhuliin demonteeritakse. Elektrivõrkude arengu põhimõtted on esitatud skeemil 22 «Olemasolev ja perspektiivne elektrivõrk». 13.4. Sidevõrk Sidevõrku arendatakse ADSL süsteemist (võimaldab ka videoteenuseid). Seoses Eesti Telefoni kontsessioonilepingu lõppemisega tuleb koostada sidevõrgu arenguskeem. Arenguskeem määratleb kaabellevivõrgu kasutamise, maapealsete rajatiste (ülekandejaamad jmt) planeerimise ja olemasolevate (telemast jm saatjatega varustatud mastid) ning perspektiivsete saatjatevõrgu rajamise põhimõtted. 14. Detailplaneeringute koostamise vajadus ja järjestus, majanduslikud võimalused üldplaneeringu elluviimiseks. Tartu linna tiheasustuse piir langeb kokku linna administratiiv piiriga. Tiheasustusala piires on hoonete ehitamiseks, olemasolevatele hoonetele juurdeehitiste tegemiseks ning maa-alade kruntideks jaotamiseks ja krundi piiride muutmiseks nõutav kehtiva detailplaneeringu olemasolu. Üldplaneeringu arvestusperioodil linnale vajalike detailplaneeringute ja linnaosade üldplaneeringute vajadus ning järjestus on antud skeemil 27 «Detailplaneeringute koostamise vajadus ja järjestus». Üldplaneeringu arvestusperioodil koostatavate linnaosade üldplaneeringute ja detailplaneeringute järjestus määratakse Tartu linna arengukavadega. Üldplaneeringu elluviimise finantseerimise allikateks on linna- ja riigieelarve, sise- ja välisriiklikud strukturaalsed fondid ning erasektor. Tehnovõrkude, tänavate ja haljasalade maksumused üldplaneeringuga kavandatud hoonestusaladel on esitatud skeemil 26 «Vajalikud investeeringud üldplaneeringu elluviimiseks». Arvestades punktis 2 esitatud territoriaal-majanduslikke põhisuundi jaotub linna osalus asumite väljaarendamisel vastavalt skeemile 26 «Vajalikud investeeringud üldplaneeringu elluviimiseks».