Paide Linnavolikogu — Paide linna põhimääruse kinnitamine — KO, 34, 406

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26–28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356; 59, 941; 61, 984; 1999, 10, 155; 27, 392; 29, 401) paragrahvi 22 punkti 9, Paide Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Paide linna põhimäärus (lisatud). 2. Paide linna põhimääruse punkt 220 jõustub alates 1. jaanuarist 2000. a. 3. Tunnistada kehtetuks järgmised linnavolikogu õigusaktid: 1) Paide Linnavolikogu 13. juuni 1991. a otsus nr 8 «Paide linna vapi ja lipu kasutamise kord»; 2) Paide Linnavolikogu 27. jaanuari 1994. a määrus nr 1 «Paide linna põhimääruse kinnitamine»; 3) Paide Linnavolikogu 24. novembri 1994. a määrus nr 8 «Paide Linnavalitsuse reglemendi kinnitamine»; 4) Paide Linnavolikogu 30. mai 1996. a otsus nr 29 «Paide linnapea statuudi kinnitamine»; 5) Paide Linnavolikogu 30. mai 1996. a määrus nr 6 «Paide linna põhimääruse paragrahvi 7 muutmine»; 6) Paide Linnavolikogu 4. juuli 1996. a määrus nr 9 «Paide linna põhimääruse muutmine»; 7) Paide Linnavolikogu 14. novembri 1996. a määrus nr 14 «Paide Linnavolikogu esimehe, aseesimehe ja linnapea valimise ajutine kord»; 8) Paide Linnavolikogu 24. aprilli 1997. a määrus nr 5 «Õigusaktide täitmise kontrollimise korra kinnitamine»; 9) Paide Linnavolikogu 22. mai 1997. a määrus nr 12 «Avalikustamise korra kehtestamine» (RTL 1997, 91, 542). 4. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Paide Linnalehes. Volikogu esimees Andres TAIMLA Kinnitatud Paide Linnavolikogu 17. juuni 1999. a määrusega nr 22 Paide linna põhimäärus I. ÜLDSÄTTED 1. Paide linna põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse linna omavalitsusorganite, nende komisjonide ning ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. 2. Paide linna põhimääruse kinnitab linnavolikogu, ainult volikogu on pädev tegema põhimäärusesse parandusi ja täiendusi. 3. Paide linna omavalitsus on tema demokraatlikult valitud ja moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades Paide linna arengu iseärasusi. 4. Paide linna omavalitsuse põhimõtted on järgmised: 1) kõigi kohaliku elu iseseisev ja lõplik otsustamine ja nende lahendamise korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste, kohustuste ja vajaduste tagamine; 3) linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 4) seaduslikkuse tagamine ja seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 5) omavalitsusorganite vastutus neile antud õiguste ja pandud kohustuste täitmisel; 6) linnaelanike õigus ja huvide kaitse, neile avalike teenuste osutamine ja vahendamine soodsaimatel tingimustel; 7) tegevuse avalikkus. 5. Paide linn kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses põhiseadusest, seadustest ja riigi teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganite, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. 6. Paide linn korraldab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimuste lahendamist, samuti lahendab neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse. 7. Paide linn on avalik-õiguslik isik, keda esindavad seaduste ja linna põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, linnavalitsus ja linnapea. 8. Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab Paide Linnavolikogu või tema määratud esindus. 9. Paide linna omavalitsusorganid on: 1) linnavolikogu – omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 2) linnavalitsus – linnavolikogu poolt moodustatud täitevorgan. 10. Paide kui omavalitsusüksuse ülesanneteks on korraldada sotsiaalabi ja teenuseid, vanurite hoolekannet, vastavalt tervishoiukorralduse seadusele esimese ja teise astme arstiabi, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, linnasisest ühistransporti, teede ja tänavate korrashoidu. 11. Paide linna ülesanne on samuti linna omandis olevate koolieelsete lasteasutuste, gümnaasiumide, raamatukogu, kultuuri- ja huvikeskuse, tervisekeskuse ning teiste kohalike asutuste ülalpidamine. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulutuste katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. 12. Lisaks punktides 10 ja 11 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab Paide kui omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud seadustega või mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. 13. Paide kui omavalitsusüksus täidab riiklikke kohustusi, mis on talle pandud seadusega või lepinguga, kusjuures seadusega pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. 14. Paide linna omavalitsusorganite suhete aluseks riigiorganitega on seadused, samuti nende alusel volitatud riigiorgani ja Paide linna omavalitsusorgani vahel sõlmitud lepingud. 15. Paide linna omavalitsusorganitel on keelatud delegeerida neile pandud ülesandeid ning anda nende realiseerimiseks ettenähtud vahendeid üle riigiorganitele. 16. Paide omavalitsusorganid võivad ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste omavalitsusüksustega, anda sellekohased volitused mõnele teisele omavalitsusüksusele või moodustada omavalitsusüksuste liite ja ühisasutusi, samuti osaleda nimetatud ülesannete täitmiseks moodustatud äriühingutes sätestatud alustel ja korras. II. PAIDE LINNA ASJAAJAMISKEEL 17. Asjaajamiskeel Paide linna omavalitsusorganites ja tema struktuuriüksustes on eesti keel. III. PAIDE LINNA SÜMBOLID 18. Paide linna sümbolid on linna lipp ja linna vapp. 19. Paide linna lipp koosneb kahest osast. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 1:2. Lipu vardapoolne 1/3 pikkune osa koosneb kahest rohelisest ja ühest valgest laiust järgmise asetusega: peal ja all 2/5 laiused rohelised laiud ja nende vahel lipu keskel 1/5 laiune valge laid. Lipu teine, 2/3 pikkune osa, koosneb samalaiustest laidudest vastandasetuses nii, et ülemine ja alumine 2/5 laiused laiud on valged ja nende vahel keskmine 1/5 laiune laid on roheline. 20. Paide linna vapiks on kilp, mille sinise välja keskel on kolmetahuline torn punase koonusekujulise katusega. Torni esiküljel ja ülal katuse all asetsevad kolm musta aknaava. Kummalgi pool torni kilbi flangil on hõbedane paekivi. 21. Paide linna lipu ja vapi etalone säilitatakse linnavalitsuses. 22. Nii värvilist kui mustvalget linna lipu ja vapi kujutist võib kasutada linnavolikogu ja linnavalitsuse dokumentidel, autasudel, etikettidel, siltidel jt trükistel ja suveniiridel kujutuselemendina. 23. Asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja eraisikute dokumentidel, trükistel, suveniiridel jt toodetel võib Paide linna lipu ja vapi kujutist kasutada ainult linnavalitsuse korralduse alusel. 24. Rahvusvahelistel, vabariiklikel ja regionaalsetel üritustel võivad lippu kasutada Paide linna ametlikud delegatsioonid või Paide linna esindavad kollektiivid või üksikisikud linnavalitsuse korralduse alusel. 25. Paide linna lipp heisatakse või pannakse välja alaliselt linnavolikogu ja linnavalitsuse haldushoonetel; hoonetel ja ruumides, kus toimuvad linnavolikogu istungid ja linnavalitsuse koosolekud nende toimumise ajaks. 26. Muudes kohtades heisatakse Paide linna lipp: 1) ametlike delegatsioonide vastuvõttudel; 2) ülelinnalistel pidupäevadel; 3) linnavalitsuse korraldusel kultuuri- ja spordiüritustel ja muudel puhkudel. 27. Paide linna lipp heisatakse kell 7.00 ja langetatakse kell 22.00. IV. PAIDE LINNA TERRITOORIUM 28. Paide linna territoorium on määratud kehtiva linna piiriga, mis tähistatakse linna suubuvatel teedel. 29. Paide linna territoorium on elanike vaba majandusliku tegevuse ja sotsiaal-kultuuriliste huvide ja vajaduste tagamise koht. 30. Paide linna territooriumi haldavad linnavolikogu ja linnavalitsus. 31. Paide linna territoorium jaguneb riigi-, munitsipaal- ja eramaaks. 32. Paide linna piire saab muuta vaid pärast elanike arvamuse väljaselgitamist küsitluse teel vastavalt kehtivale seadusandlusele. V. LINNAELANIK 33. Paide linna elanik on isik, kes on kantud linna isikuregistrisse. 34. Iga Paide linna elanik osaleb linnavolikogu valimistel vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 35. Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel linnaelanikel on õigus teha kohaliku elu küsimustes algatusi linnavolikogu või linnavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul algatuse esitamise päevast. VI. PAIDE LINNA ARENGUKAVA JA ÜLDPLANEERING 36. Linna arengukava on dokument, mis sätestab Paide linna sotsiaal-majandusliku olukorra ning keskkonna analüüsi ja prognoosi, arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. 37. Linna arengukava koostatakse vähemalt kolme eelseisva aasta kohta. 38. Volikogu peab tegema arengukava projekti kättesaadavaks kõigile linnaelanikele ning kinnitab selle pärast vastavate ettepanekute läbivaatamist volikogu määratud ajaks. Arengukava analüüsitakse ja tehakse kõigile kättesaadavaks vastavalt volikogu sätestatud korrale. 39. Arengukava muutmise vajadust tingivate asjaolude ilmnemisel on linnavalitsusel õigus ja kohustus algatada volikogus arengukava muutmise menetlus. 40. Üldplaneering on linna maa-ala kasutamise geograafiline kavand, millega kavandatakse linna territoriaal-majandusliku arengu põhisuunad. 41. Linnavolikogul on kohustus kuue kuu jooksul oma volituste saamisest pikendada või muuta olemasolevat arengukava või koostada uus arengukava. VII. LINNAVOLIKOGU 42. Paide Linnavolikogu on linnaelanike esinduskogu, mis on valitud kolmeks aastaks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 43. Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on linnavolikogu sõltumatu ning tegutseb ainult linnaelanike huvides ja nende nimel. Linnavolikogu võib linnaelanike tahte väljaselgitamiseks läbi viia rahvaküsitlusi. 44. Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. 45. Linnavolikogu esindab ja tema tööd juhib volikogu esimees, tema äraolekul volikogu aseesimees. 46. Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis. 47. Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 48. Volikogu liige ei ole seotud mandaadiga, ta on otsuste tegemisel sõltumatu, juhindub seadustest ning linnaelanike huvidest ja vajadustest. 49. Volikogu liikme tegevus on avalik, ta annab valijaile teavet oma tegevusest ning linnavolikogu tegevusest tervikuna. 50. Volikogu liikmele hüvitatakse volikogu liikme tegevusega seotud kulud. 51. Volikogu liikmel on õigus teha arupärimisi volikogu poolt valitud, määratud või kinnitatud ametiisikutele, saada volikogu ja linnavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega piiratud, ning siseneda linna munitsipaalettevõtteisse ja munitsipaalterritooriumile. 52. Linnavolikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni seaduses sätestatud korras. 53. Volikogu liikme volitused peatuvad seoses nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks või valimisega Paide linnapeaks või kinnitamisega Paide Linnavalitsuse liikmeks, asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses, tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega. 54. Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses volikogu tegutsemisvõimetusega, tagasiastumisega, väljalangemisega Eesti hääleõigusike kodanike riiklikust registrist Paide linnas, tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega, teovõimetuks tunnistamisega, kohtuotsusega, millega tühistati linna valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks, tema surmaga. 55. Volikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad vastava volikogu otsuse jõustumise hetkest. 56. Volikogu asendusliige on ennetähtaegselt lõppenud või peatunud volitustega volikogu liikme asemele kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatud korras määratud isik. 57. Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget selle valimisringkonna sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgas. 58. Kui kõik asendusliikmed on määratud ja linnavolikogu liikmete arv langeb volikogu tegutsemiseks vajaliku miinimumini või alla selle, korraldatakse volikogu koosseisu puuduolevate liikmete valimiseks täiendavad valimised. 59. Paide Linnavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) linna eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine; 2) kohalike maksude kehtestamine ja maksumäärade muutmine; 3) valla või linna eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise korra kehtestamine; 6) munitsipaalomandi valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7) linna arengukava kinnitamine, muutmine või tühistamine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) linna põhimääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine linna halduspiiride või haldusüksuse nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) linnaosa moodustamine ja likvideerimine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhikirja kinnitamine; 12) linnavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla või linna valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine, komisjoni esimehe ja asendusliikmete määramine; 14) linnavolikogu esimehe ja aseesimehe valimine; 15) linnapea valimine ja ametist vabastamine; 16) linnavalitsuse ja tema liikmete ametisse kinnitamine ning valitsuse ja tema liikmete ametist vabastamine; 17) umbusalduse avaldamine linnavolikogu esimehele, linnapeale, linnavalitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele; 18) linnavalitsuse liikmetele töötasu määramine; 19) linnavolikogu komisjonide moodustamine või likvideerimine, nende esimeeste valimine oma liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 20) linnavolikogu esimehele ja aseesimehele töötasu määramine; 21) volikogu kantselei moodustamine ja likvideerimine; 22) linnavolikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmise, tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest ettenähtud hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23) Paide linna esindamise korra kehtestamine; 24) Paide linna fondide ja sihtkapitalide asutamine; 25) kohtukaasistujate valimine; 26) põhiseaduse paragrahvi 79 alusel Vabariigi Presidendi valimiskogusse linnavolikogu esindaja või esindajate valimine; 27) Paide linna ehitusmääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 28) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 29) Paide linna üldplaneeringu algatamine, kehtestamine või tühistamine; 30) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 31) detailplaneeringu tühistamine; 32) Paide linna omavalitsuslikes organisatsioonides ja muudes esindustes osalemise üle otsustamine. 60. Linnavolikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ja teiste õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks. VIII. LINNAVOLIKOGU STRUKTUUR 61. Paide Linnavolikogu töötab täiskoguna, samuti eestseisuse ja komisjonide kaudu. 62. Linnavolikogu moodustab kohustuslikult revisjonikomisjoni. Teised volikogu alatised komisjonid moodustatakse volikogu otsusega vastavalt vajadusele. 63. Vähemalt kolm linnavolikogu liiget võivad moodustada ja registreerida volikogu fraktsiooni, esitades vastava kirjaliku avalduse volikogule. Fraktsiooni registreerib volikogu eestseisus. 64. Linnavolikogu moodustab vastavalt vajadusele ajutisi komisjone ja töögruppe. 65. Linnavolikogu tehniliseks teenindamiseks moodustatakse volikogu kantselei, mille koosseisu kinnitab volikogu. Linnavolikogu esimees 66. Volikogu esimees valitakse salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega. 67. Volikogu esimehe töötasu otsustab linnavolikogu oma esimesel istungil. 68. Linnavolikogu esimees: 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) esindab Paide linna ja selle volikogu vastavalt käesolevale põhimäärusele ja volikogu poolt antud pädevusele ning linnavolikogu poolt vastuvõetud Paide linna esindamise korrale. Linnavolikogu esimees võib volitada teisi isikuid esindama linna ja linnavolikogu temale antud pädevuse raamides; 3) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele; 4) korraldab ja kontrollib volikogu otsuste täitmist; 5) annab välja käskkirju volikogu kantselei sisemise töö korraldamiseks; 6) täidab muid talle seaduse alusel ja linna põhimäärusega pandud ülesandeid. 69. Linnavolikogu esimehe äraolekul, samuti juhtudel, kui ta ei saa oma ülesandeid täita enesetaanduse tõttu, asendab teda linnavolikogu aseesimees. Linnavolikogu aseesimees 70. Volikogu aseesimees valitakse salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega. 71. Volikogu aseesimehe töötasu otsustab linnavolikogu enne aseesimehe kandidaatide esitamist. 72. Linnavolikogu aseesimees asendab linnavolikogu esimeest tema äraolekul, samuti juhtudel, kui ta ei saa oma ülesandeid täita enesetaanduse tõttu. Linnavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord 73. Linnavolikogu valib oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel linnavolikogu esimehe. Igal linnavolikogu liikmel on valimisel üks hääl. 74. Linnavolikogu esimehe kandidaadi võib üles seada linnavolikogu fraktsioon või linnavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek volikogu istungi ajal. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab linnavolikogu avalikul hääletamisel. 75. Pärast kandidaatide esitamist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid, viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. 76. Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist kuulatakse kandidaadi kuni viieminutilist sõnavõttu oma seisukohtade tutvustamiseks. Linnavolikogu esimehe kandidaadile võib iga volikogu liige esitada kuni kolm küsimust. 77. Linnavolikogu esimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab linnavolikogu koosseisu häälteenamuse. 78. Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine kahe esimeses voorus enam hääli saanud kandidaadi vahel. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat linnavolikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. 79. Valimistulemused vormistatakse linnavolikogu otsusena. 80. Linnavolikogu aseesimehe valimine toimub linnavolikogu esimehe valimiseks sätestatud korras. Kui valitakse mitu aseesimeest, toimub nende valimine eraldi. Linnavolikogu komisjonid 81. Linnavolikogu võib moodustada nii alatisi kui ajutisi komisjone. 82. Volikogu komisjonide töö põhiülesanneteks on erinevate eluvaldkondade probleemide tõstatamine, arutamine ja otsustuste projektide ettevalmistamine volikogule, arvamuste andmine linnavolikogu määruste ja otsuste eelnõude kohta ja otsuste täitmise kontrollimine. Komisjonil on õigus teha ettepanekuid linnaeelarve projekti kohta. 83. Komisjoni esimees valitakse linnavolikogu liikmete hulgast. Komisjoni suuruse ja koosseisu esitab volikogule kinnitamiseks vastava komisjoni esimees. Komisjoni liikmetest peavad vähemalt 2/3 olema linnavolikogu liikmed. 84. Komisjonidele suunab otsustuste eelnõusid ja muid dokumente läbivaatamiseks linnavolikogu, linnavolikogu eestseisus ja linnavolikogu esimees. 85. Komisjoni töövorm on koosolek, mida juhib komisjoni esimees, tema puudumisel komisjoni aseesimees või muu komisjoni liige vastavalt komisjoni töökorrale. Komisjoni koosolekud on üldjuhul kinnised, kuhu kutsutakse vähemalt üks linnavalitsuse liige ja vajadusel vastavat valdkonda esindav ametnik. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Otsused võetakse vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Komisjoni koosolekud protokollitakse ning neile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokolliga on võimalik tutvuda linnavolikogu kantseleis. 86. Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga linnavolikogu määruste ja otsuste vastuvõtmisel. 87. Komisjonide esimehed annavad vähemalt üks kord oma volituste aja jooksul linnavolikogu ees aru tehtud tööst. 88. Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha ettepanekuid ekspertiisi tellimiseks ning saada linna ametiasutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. 89. Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad linnavolikogu vastava otsuse tegemise hetkel. 90. Komisjoni pädevus ja töökord määratakse kindlaks komisjoni põhimääruses, mille kinnitab linnavolikogu. Linnavolikogu revisjonikomisjon 91. Linnavolikogu moodustab volituste ajaks linnavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. 92. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. Revisjonikomisjoni esimees ei või olla linnavalitsuse juhtivametnik, linna omanduses oleva asutuse või linna osalusega äriühingu juht ega selle asutuse või äriühingu juhtkonna liige. 93. Revisjonikomisjoni töökord määratakse kindlaks komisjoni põhimääruses, mille kinnitab linnavolikogu. 94. Revisjonikomisjon kontrollib: 1) linnavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust linnaeelarvele; 3) linnavalitsuse ja linna omanduses olevate asutuste ja linna ainuosalusega äriühingute raamatupidamise õigsust ning teistesse äriühingutesse paigutatud linnavara kasutamise sihipärasust; 4) linna sõlmitud lepingute täitmist; 5) linnavolikogu ülesandel linnavalitsuse ja tema struktuuriüksuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 95. Avastatud puudustest ja ettepanekutest nende kõrvaldamiseks teatab revisjonikomisjon kirjalikult linnavalitsusele. Linnavalitsus esitab revisjonikomisjoni akti koos oma seisukohaga kümne päeva jooksul volikogule. 96. Revisjonikomisjonil on õigus saada oma tööks vajalikku teavet ja dokumente. 97. Revisjonikomisjon peab enne linna eelarve täitmise aruande kinnitamist oma töö tulemustest linnavolikogule aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. 98. Revisjonikomisjon võib kaasata kontrollimise läbiviimiseks eksperte. 99. Revisjonikomisjoni nõudel peab linnavalitsus, tema struktuuriüksus või linna omanduses olev asutus võtma majandustegevuse kontrolliks ja analüüsiks audiitori. Linnavolikogu eestseisus 100. Linnavolikogu moodustab volikogu eestseisuse, kuhu kuuluvad linnavolikogu esimees, aseesimees ja alatiste komisjonide esimehed. 101. Eestseisuse pädevusse kuulub volikogu istungi päevakorra eelnõu läbivaatamine, volikogu istungile esitatavate otsuste eelnõude läbivaatamine ja otsuste vastuvõtmine küsimustes, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse. 102. Eestseisuse töövorm on koosolek, mida juhib volikogu esimees, tema äraolekul volikogu aseesimees või nende äraolekul vanim eestseisuse liige. 103. Eestseisusest võtavad osa linnapea, linnavalitsuse liikmed ja volikogu otsustuste eelnõude esitajad. 104. Eestseisuse otsus linnavolikogu istungi päevakorra eelnõu kohta on linnavolikogule soovitusliku iseloomuga. 105. Eestseisuse koosoleku protokollid asuvad linnavolikogu kantseleis ja peavad olema kättesaadavad linnavolikogu liikmetele. Kui koosolekul on tehtud linnavalitsusele ettepanekuid, saadetakse linnavalitsusele väljavõte koosoleku protokollist eestseisuse koosolekule järgneva kolme tööpäeva jooksul. Linnavolikogu fraktsioon 106. Linnavolikogu fraktsioon koosneb vähemalt kolmest linnavolikogu liikmest, kes ühinevad käesoleva põhimääruse punktis 63 kehtestatud korras. Linnavolikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. 107. Linnavolikogu fraktsiooni registreerimise kirjalik avaldus on allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt ning selles on ära näidatud fraktsiooni nimetus, esimees ja aseesimees. Avaldus edastatakse linnavolikogule. 108. Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikult linnavolikogu esimeest. Kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende kõigi poolt allkirjastatud, võib fraktsiooni liikme fraktsioonist välja heita. Vastav otsus edastatakse linnavolikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks järgmisel linnavolikogu istungil. 109. Fraktsioonil on õigus seada üles kandidaat linnavolikogu poolt valitava või kinnitatava ametikoha täitmiseks. 110. Fraktsiooni tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab linnavolikogu kantselei. IX. VOLIKOGU ISTUNG 111. Volikogu töövorm on istung. Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses, käesolevas põhimääruses ja linnavolikogu reglemendis kehtestatud korras. Volikogu istungid on avalikud, kuid volikogul on õigus kuulutada mõne küsimuse arutamine kinniseks. 112. Volikogu istungit juhatab linnavolikogu esimees või aseesimees, nende äraolekul kohalolev vanim volikogu liige. Linnavolikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni linnavolikogu esimehe valimiseni linna valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. 113. Linnavolikogu esimees või aseesimees kutsub kokku erakorralise linnavolikogu istungi linnavalitsuse või vähemalt 1/4 linnavolikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. 114. Linnavolikogu istungi päevakorra eelnõu arutatakse läbi linnavolikogu eestseisuses. Istungi toimumise aeg ja koht avaldatakse kohalikes teabevahendites vähemalt kaks päeva enne istungi toimumist. 115. Linnavolikogu arutab istungil vaid päevakorda lülitatud ja kehtestatud korras ettevalmistatud küsimusi. Päevakorra projektis märkimata küsimusi võib linnavolikogu erakorralisena lülitada päevakorda linnavolikogu koosseisu poolthäälteenamusega. 116. Linnavolikogu istungid on üldjuhul avalikud. Linnavolikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui seda nõuavad vähemalt 2/3 volikogu liikmetest või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 117. Linnavolikogu istungi töökeel on eesti keel. Linnavolikogu istungist võtavad osa linnavalitsuse liikmed, linnavolikogu sekretär-konsultant, teised linnavolikogu töökorras sätestatud korras istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. 118. Linnavolikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 119. Hääletamine linnavolikogus on üldjuhul avalik. Isikuvalimised ja umbusalduse avaldamine otsustatakse salajasel hääletamisel. 120. Nimeline hääletamine viiakse läbi, kui seda nõuab vähemalt kolm kohalolevatest volikogu liikmetest. 121. Linnavolikogu otsused fikseerib istungi juhataja. 122. Volikogu otsustused võetakse vastu volikogu koosseisu häälteenamusega järgmistes küsimustes: 1) linna eelarve vastuvõtmine või muutmine; 2) kohalike maksumäärade kehtestamine ja muutmine; 3) koormiste määramine; 4) munitsipaalomandi valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 5) linna arengukava kinnitamine, muutmine või tühistamine; 6) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 7) linna põhimääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 8) taotluste esitamine või arvamuse andmine halduspiiride või haldusüksuste nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 9) volikogu esimehe ja aseesimehe valimine; 10) linnapea valimine ja ametist vabastamine; 11) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, linnapeale, linnavalitsuse liikmetele või volikogu komisjoni esimehele; 12) omavalitsusüksuse fondide ja sihtkapitalide asutamine. 123. Linnavolikogu istungi käik protokollitakse. Protokollile kirjutab alla linnavolikogu istungi juhataja. Protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. Volikogu istungite protokollide, otsuste ja määruste ärakirjad asuvad Järvamaa Keskraamatukogus. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 124. Linnavolikogu istungi kokkukutsumine, küsimuste arutelu, hääletamine, otsustuste ja protokolli vormistamine toimub seaduses ja volikogu reglemendis sätestatud korras. X. LINNAVOLIKOGU ÕIGUSAKTID, NENDE ALGATAMINE, JÕUSTUMINE, AVALIKUSTAMINE JA TÄITMISE KONTROLL 125. Volikogul on õigus välja anda üldaktidena määrusi ja vastu võtta üksikaktidena otsuseid. 126. Linnavolikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) linnavolikogu komisjonidel; 2) linnavolikogu liikmetel; 3) linnavolikogu fraktsioonidel; 4) linnavalitsusel; 5) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel linnaelanikel. 127. Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist Paide Linnalehes või neis määratud tähtajal. 128. Volikogu otsused jõustuvad vastuvõtmise hetkel või neis määratud tähtajal ning saadetakse täitjatele ja asjaosalistele. 129. Volikogu õigusaktidele kirjutab alla volikogu esimees või teda volikogu istungil asendanud aseesimees või neid asendanud vanim volikogu liige. 130. Üldist tähtsust omavad määruste eelnõud avalikustatakse pärast esimest lugemist, kui volikogu nii otsustab. 131. Linna eelarve eelnõu avalikustatakse pärast esimest lugemist Paide Linnalehes. 132. Vastuvõetud eelarve ning eelarve muudatused ja eelarve täitmise aruanne avaldatakse Paide Linnalehes. 133. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks. 134. Ei avalikusta andmeid, mille väljasaatmine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes linna ametiasutuste siseseks kasutamiseks. 135. Linnavolikogu õigusaktide avalikustamist ja saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab linnavolikogu kantselei. 136. Volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrolli teostavad volikogu ja linnavalitsus. 137. Paide Linnavolikogu õigusaktide tähtajalise täitmise kontrolli korraldab linnavolikogu õigusaktide osas linnavolikogu kantselei. 138. Volikogu istungitel kuulatakse regulaarselt informatsiooni õigusaktide täitmise käigu kohta. 139. Volikogu liikmetel on õigus esitada arupärimisi volikogu määruste ja otsuste täitmise kohta volikogu valitud, määratud või kinnitatud ametiisikutele. XI. UMBUSALDUSMENETLUS LINNAVOLIKOGUS 140. Vähemalt neljandik linnavolikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise linnavolikogu esimehele, linnavolikogu komisjoni esimehele, linnapeale või linnavalitsuse liikmele. 141. Umbusalduse avaldamine otsustatakse salajasel hääletamisel. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik linnavolikogu koosseisu häälteenamus. 142. Umbusalduse avaldamine toob kaasa linnavolikogu esimehe ametist või komisjoni esimehe tema kohustustest vabastamise. Linnavolikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab linnavolikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni linnavolikogu aseesimees või volikogu vanim liige. 143. Umbusalduse avaldamine on aluseks linnapea või linnavalitsuse liikme töölt vabastamisele linnavolikogu usalduse kaotamise tõttu. XII. VOLIKOGU TEGUTSEMISVÕIMETUS 144. Volikogu tegutsemisvõimetus väljendub selles, et ta pole ühe kuu jooksul volikogu uue koosseisu esimese istungi päevast arvates suutnud valida volikogu esimeest või linnapead või pole kahe kuu jooksul linnapea valimise päevast arvates suutnud kinnitada valitsuse koosseisu. 145. Kui volikogu pole suutnud kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest arvates vastu võtta linna eelarvet või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks. 146. Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning tema liikmed asendatakse asendusliikmetega. XIII. LINNAVALITSUS 147. Linnavalitsus on Paide linna täitevorgan, kes viib praktilise tegevusega ellu Paidele kui omavalitsusüksusele õigusaktidega pandud ning linnavolikogu poolt määrustes ja otsustes seatud ülesandeid, organiseerib linnavara valdamist ja kasutamist, koostab linna eelarve projekti ja korraldab eelarve täitmist. 148. Linnavalitsus täidab punktis 147 nimetatud ülesandeid oma õigusaktide andmise, majandustegevuse, kontrolli ja elanike kaasamise kaudu. 149. Linnavalitsus moodustab linna haldusaparaadi ja juhib selle tegevust, korraldab linna omanduses olevate ettevõtete, asutuste ja muude organisatsioonide tegevust ning määrab kindlaks linnavalitsusesisese teenistuse korra. 150. Linnavalitsus võib oma täitevtegevuse üksikud funktsioonid lepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest. 151. Linnavalitsuse struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad kinnitab linnavolikogu. 152. Linnavalitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevast. 153. Linnavalitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. 154. Pärast lahkumispalve esitamist täidab linnavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kestavad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. 155. Linnavalitsus: 1) valmistab ette volikogus arutusele tulevate otsustuste eelnõusid lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustustest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis linnavolikogu määruste või otsustega või linna põhimäärusega on pandud täitmiseks linnavalitsusele; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu linnavolikogu ainupädevusse; 4) esindab avalik-õigusliku isikuna linna kohtus; 5) linnavalitsus võib taotleda linnavolikogu ees linnavolikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. XIV. LINNAVALITSUSE TÖÖKORD 156. Linnavalitsuse töövorm on istung. 157. Küsimusi istungi päevakorda võtmiseks võivad esitada linnavalitsuse liikmed ja linnavalitsuse komisjonid, kes vastavalt valmistavad ette ka linnavalitsuse õigusaktide eelnõud. 158. Linnavalitsuse istungil arutusele tulevad õigusaktide eelnõud koos nimekirjaga, kellele vastuvõetud õigusaktid väljastatakse, esitatakse hiljemalt viis päeva enne istungi toimumist linnasekretärile, kes jälgib, et eelnõu oleks kooskõlas kehtiva seadusandlusega. 159. Linnasekretär koostab istungi päevakorra projekti ja saadab selle hiljemalt kaks päeva enne istungi toimumist linnavalitsuse liikmetele. 160. Küsimuse arutamisele kaasatavate isikute istungile kutsumise tagab istungil arutusele tuleva eelnõu ettevalmistaja. 161. Linnavalitsuse liikmed on kohustatud osalema istungil. Linnavalitsuse liige, kes istungil osaleda ei saa, on kohustatud sellest informeerima linnapead või linnasekretäri. 162. Linnavalitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab peale linnapea või tema asendaja osa vähemalt pool valitsuse koosseisust. 163. Linnavalitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. 164. Linnavalitsuse istungit juhatab linnapea või tema asendaja. 165. Istungi juhataja ettepanekul arutatakse läbi istungi päevakorra eelnõu ning kinnitatakse istungi päevakord. 166. Istungil kuulatakse ära eelnõu ettevalmistaja ettekanne, istungile kutsutute informatsioonid ja valitsuse liikmete seisukohad. 167. Linnavalitsuse määrused ja korraldused võetakse vastu kohalolijate poolthäälteenamusega. 168. Linnavalitsuse määruse ja korralduse võib vastu võtta istungite vahelisel perioodil linnavalitsuse liikmete küsitluse teel. Küsitluse teel vastu võetud määrusele ja korraldusele kantakse number kronoloogilises järjekorras ja see lisatakse linnavalitsuse järgmise istungi protokollile. 169. Linnavalitsuse istungid protokollib linnasekretäri. Protokollile kirjutavad alla linnapea ja linnasekretär või neid istungil asendavad isikud. Protokollid vormistatakse vastavuses haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele. 170. Linnavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja linnavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada töögruppe ja komisjone, mille koosseis ja tegevuse kord kinnitatakse linnavalitsuse korraldusega. XV. LINNAVALITSUSE ÕIGUSAKTID 171. Linnavalitsusel on õigus välja anda üldaktidena määrusi ja vastu võtta üksikaktidena korraldusi. 172. Linnavalitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist Paide Linnalehes või neis määratud tähtajal. 173. Linnavalitsuse korraldused jõustuvad vastuvõtmise hetkel või neis määratud tähtajal ning saadetakse täitjatele ja asjaosalistele. 174. Linnavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla linnapea ja linnasekretär või neid linnavalitsuse istungil asendavad isikud. 175. Linnavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ja need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 176. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes omavalitsusorganite siseseks kasutamiseks. 177. Linnavalitsuse õigusaktide vormistamist, avalikustamist, avaldamist ja nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab linnavalitsuse kantselei. XVI. LINNAPEA 178. Linnapea: 1) juhib ja korraldab linnavalitsuse tööd ja linnavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab Paidet ja linnavalitsust vastavalt seaduse, käesoleva põhimääruse ja teiste Paide õigusaktidega sätestatud korras. Linnapea võib volitada teisi isikuid esindama linna temale antud pädevuse piires; 3) esitab linnavolikogule kinnitamiseks linnavalitsuse struktuuri, koosseisu ja palgamäärad ning teeb ettepanekuid nende muutmiseks; 4) nimetab ametisse linnavalitsuse ametnikud ning sõlmib töölepingud linnavalitsuse abiteenistujatega; 5) esitab linnavalitsusele ametisse kinnitamiseks linna asutuste juhtide kandidaadid; 6) annab linnavalitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 7) kirjutab alla linnavalitsuse määrustele ja korraldustele ning korraldab nende täitmist; 8) täidab muid talle seaduses ja käesolevas põhimääruses pandud ülesandeid. 179. Linnapead asendab tema äraolekul linnapea käskkirjaga määratud linnavalitsuse liige. 180. Kui isik, kes on määratud linnapea asendajaks käskkirja alusel, ei saa linnapea ülesandeid täita edasilükkamatute asjaolude tõttu (haigus, lähetus jne), täidab linnapea ülesandeid vanim kohalolev linnavalitsuse liige. 181. Linnapeale umbusalduse avaldamise korral valib linnavolikogu samal istungil uue linnapea või määrab ühe linnavalitsuse liikme linnapea asendajaks kuni uue linnapea valimiseni. 182. Linnapea surma korral valib linnavolikogu oma järgmisel istungil uue linnapea või määrab ühe linnavalitsuse liikme linnapea asendajaks kuni uue linnapea valimiseni. Linnapea hüvitused ja toetused vabastamise korral 183. Teenistusest vabastamisel makstakse hüvitust järgmiselt: 1) mittetagasivalimise korral – kuue kuu ametipalk; 2) mittetagasivalimise korral kahe ja enama valimisperioodi jooksul töötatud aja eest – üheksa kuu ametipalk; 3) tagasiastumisel tervislikel põhjustel – kuue kuu ametipalk; 4) umbusalduse avaldamisel – kuue kuu ametipalk. 184. Teenistusest vabastamisel hüvitust ei maksta: 1) ametist lahkumisel omal soovil; 2) valitakse uuesti linnapeaks; 3) umbusalduse avaldamisel linnale varalise kahju tekitamise eest, ametiülesannete täitmata jätmise eest, tööl joobnud olekus viibimise eest, üldtunnustatud kõlblusnormidega vastuolus oleva teo sooritamise eest; 4) süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel, millega mõisteti karistus tahtlikult toimepandud kuriteo eest. 185. Linnapea surma korral makstakse linnapea perekonnaliikmetele toetust kuue kuu ametipalga ulatuses. Linnapea valimise kord 186. Linnapeaks võib kandideerida teovõimeline Eesti Vabariigi kodanik, kes valdab eesti keelt ning oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma linnapea ülesandeid. 187. Linnapea valimine viiakse läbi ühe kuu jooksul linnavolikogu uue koosseisu esimese istungi päevast arvates. 188. Linnavolikogu valib linnapea oma volituste ajaks kuni kolmeks aastaks salajasel hääletamisel. Igal linnavolikogu liikmel on valimisel üks hääl. 189. Linnapeakandidaadi võib üles seada linnavolikogu fraktsioon või linnavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek linnavolikogu esimehele linnavolikogu istungi ajal. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab linnavolikogu avalikul hääletamisel. 190. Pärast kandidaatide esitamist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid, viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. 191. Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist kuulatakse kandidaadi kuni viieminutilist sõnavõttu oma seisukohtade tutvustamiseks. Linnapeakandidaadile võib iga volikogu liige esitada kuni kolm küsimust. 192. Linnapeaks osutub valituks kandidaat, kes saab linnavolikogu koosseisu häälteenamuse. 193. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine kahe esimeses voorus enam hääli saanud kandidaadi vahel. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat linnavolikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus valimine. 194. Valimistulemused vormistatakse linnavolikogu otsusega. XVII. LINNAVALITSUSE KOOSSEIS JA MOODUSTAMISE PÕHIMÕTTED 195. Linnapea saab valituks osutumise päevast volituse moodustada linnavalitsus. 196. Linnapea esitab hiljemalt kahe nädala jooksul tema linnapeaks valimisest linnavolikogule kinnitamiseks ettepaneku linnavalitsuse arvulise koosseisu kohta. 197. Pärast linnavalitsuse arvulise koosseisu kinnitamist linnavolikogu poolt esitab linnapea hiljemalt kahe nädala jooksul linnavolikogule ametisse nimetamiseks linnavalitsuse liikmekandidaadid. Linnasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras linnapea. 198. Linnavolikogu otsustab linnavalitsuse liikmete ametisse nimetamise poolthäälteenamusega linnapea esitatud linnavalitsuse liikmekandidaatide nimekirja alusel lahtisel hääletamisel. 199. Kui linnapea esitatud linnavalitsuse liikmete koosseis ei saa linnavolikogult häälteenamust, peab linnapea hiljemalt kahe nädala jooksul esitama linnavolikogule kinnitamiseks uue linnavalitsuse liikmete koosseisu. 200. Linnavalitsuse liikmeks kinnitatud linnavolikogu liikme volitused peatuvad tema linnavalitsuses teenistuses oleku ajaks. 201. Linnavolikogu uue koosseisu valimiste järel, samuti linnavalitsuse tagasiastumisel lõpevad endise linnavalitsuse ning algavad uue linnavalitsuse volitused linnavolikogu poolt uue valitsuse ametisse kinnitamise päevast. 202. Linnavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega: 1) isikliku avalduse alusel; 2) linnapea esildisel; 3) umbusalduse avaldamise korral; 4) teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 5) seoses linnavalitsuse uue koosseisu ametisse kinnitamisega; 6) teovõimetuks tunnistamisega; 7) tema surma korral. 203. Linnavalitsuse liikme volituste lõpetamise otsustab linnavolikogu. 204. Linnavalitsuse koosseisus olevale vabale linnavalitsuse liikme ametikohale nimetatab uue isiku linnapea esildisel linnavolikogu. XVIII. LINNASEKRETÄR 205. Linnasekretär on ametikoha järgi linnavalitsuse liige, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist linnapea. Linnasekretäri kohta ei kehti käesoleva põhimääruse punktides 152, 153, 203 ja 204 linnavalitsuse liikme kohta sätestatu. 206. Linnasekretäriks võib nimetada teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses ning kellel on kõrgharidusega juristi kvalifikatsioon või tunnistus vastavuse kohta Vabariigi Valitsuse kehtestatud kutsenõuetele. Linnasekretäri vastavust kutsenõuetele kontrollib ja sellekohase tunnistuse annab välja Vabariigi Valitsuse moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjon. 207. Linnasekretär: 1) esitab linnapeale ettepanekuid linnakantselei struktuuri, funktsioonide ja koosseisu kohta; 2) juhib linnavalitsuse kantselei tegevust; 3) korraldab koostöös linnavolikogu kantseleiga linnavolikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 4) korraldab linnavalitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 5) korraldab linnavalitsuse istungite ettevalmistamist; 6) esindab linnavalitsust kohtus erivolituseta; 7) hoiab linna vapipitsatit; 8) koostab linnavalitsuse istungi protokolli; 9) täidab teisi talle seaduse alusel ja ametijuhendis pandud ülesandeid. 208. Linnasekretäri asendamist korraldab linnapea. XIX. LINNA ASUTUSED JA LINNA AVALIK TEENISTUS 209. Paide kohaliku omavalitsusüksuse asutuste süsteemi moodustavad linna eelarvest finantseeritavad linna asutused, mis ei ole juriidilised isikud. 210. Linna asutused ei teosta avalikku võimu, nad on asutatud linnale kui kohalikule omavalitsusüksusele pandud ülesannete täitmiseks haridus-, kultuuri-, sotsiaal- või muus vallas. 211. Linna asutuste asutamine, haldamine, ümberkujundamine ja lõpetamine toimub seaduse alusel linnavolikogu kehtestatud korras. 212. Töötamine linna asutuses toimub töölepingu alusel ja seda reguleeritakse tööseadusandlusega. 213. Linna avalik teenistus on palgaline töö, mida tasustatakse linna eelarves haldusaparaadi ülalpidamiseks ja töötasudeks ettenähtud vahendite arvel. 214. Linna teenistus toimub vahetult linnavalitsuses, tema struktuuriüksustes ja linnavolikogu kantseleis. 215. Linna teenistus toimub vastavalt personaalsele tööjaotusele ja ametijuhenditele. 216. Linna avalikud teenistujad on ametnikud, abiteenistujad ja koosseisuvälised teenistujad. 217. Ametnik on linnavalitsuse, tema struktuuriüksuste ja linnavolikogu kantselei koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses. Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega. Ametisse nimetamise õigus on linnapeal või tema poolt selleks volitatud ametnikul, linnavolikogu kantselei koosseisus ettenähtud ametniku ametisse nimetamise õigus on linnavolikogu esimehel. Ametnik annab esmakordsel ametisse astumisel teda ametisse nimetanud isikule kirjaliku ametivande ja seaduses sätestatud juhtudel ka süümevande. 218. Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. 219. Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu. 220. Kohaliku omavalitsuse teenistujate suhtes kehtivad avaliku teenistuse seaduses riigiteenistujatele ettenähtud teenistusalased õigused. XX. LINNAVARA 221. Linnavara on Paidele kui omavalitsusüksusele kuuluv kinnis- ja vallasvara, s.o asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. 222. Linnavara kohta peetakse arvestust linnavara registris. 223. Linnavara registri asutab ja põhimääruse kinnitab linnavolikogu. 224. Linnavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestab linnavolikogu. 225. Linnavara omandatakse linnaelanike huvides, seaduste ja tehingute alusel. 226. Linnavara valdamine on selle vara üle tegeliku võimu teostamine. 227. Linnavara valdajaks on linnavalitsus või linna asutus vastavalt vara otstarbele ja linna või tema asutuse põhimääruses sätestatud ülesannetele ning kolmandad isikud rendi või muu lepingu alusel. 228. Linnavara kasutamine on selle omaduste igasugune tarbimine vara füüsilist vormi muutmata. 229. Linnavara kasutatakse: 1) avalikuks otstarbeks; 2) linna valitsemise otstarbeks; 3) linnale tulu saamiseks. 230. Avalikuks otstarbeks kasutatakse linna omandis olevat asja, mis on oma ühiskondliku olemuse tõttu igaühe kasutada. 231. Linna valitsemise otstarbeks kasutatakse linnavara, mis on vajalik linnavolikogule, linnavalitsusele ning linna asutustele nende põhimääruse järgsete ülesannete täitmiseks. 232. Linnavara, mida ei kasutata avalikuks otstarbeks, valitsemise otstarbeks ega ole otsustatud võõrandada, kasutatakse tulu saamiseks. 233. Linnavara võõrandamine on vara tasu eest või tasuta teise isiku omandisse andmine. 234. Linnavara võib võõrandada, kui: 1) linnavara ei ole enam valitsemise otstarbeks vajalik; 2) linnavara kasutamine ilma võõrandamiseta ei ole võimalik, põhjendatud või on linnale kahjulik; 3) linnavara võõrandatakse isikule, kes vajab seda töö tegemiseks avalikes huvides ning vara võõrandamiseks tehtud ettepanekust nähtub, et nimetatud töö tegemine ilma linnavara omandamiseta ei ole võimalik; 4) linnavara on antud linnale üle erastamise kohustusega; 5) linnavara on vajalik riigile või muule avalik-õiguslikule isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 6) muudel seaduses ja volikogu poolt ettenähtud juhtudel. 235. Linnavara tunnistatakse kõlbmatuks, kui: 1) vara on muutunud kõlbmatuks avaliku kasutamise, linna valitsemise või tulu saamise otstarbeks ja vara pole õnnestunud võõrandada; 2) on tõestatud vara säilitamise ebaotstarbekus; 3) vara on osaliselt või terviklikult hävinud. Enne linnavara kõlbmatuks tunnistamist peab olema lahendatud selle varaga seotud rahaliste õiguste ja kohustuste üleandmise küsimus. XXI. LINNA MAJANDUSTEGEVUS, MAKSUD JA KOORMISED 236. Linn võib teenuste osutamiseks asutada kohaliku omavalitsuse asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, ja olla osanikuks või aktsionäriks linna seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingute liikmeks. 237. Kohaliku omavalitsuse asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab ning põhimääruse ja selle muutmise kinnitab linnavolikogu. Asutuse juhi kinnitab ametisse linnavalitsus linnapea ettepanekul. 238. Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on linn, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on linn, asutamise, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab linnavolikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab linnavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab linnavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. 239. Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks linnale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui linn osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise linnavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi linnavalitsuse nimetatud isik. 240. Linnal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. 241. Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne linnaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. 242. Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse linnavolikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla või linna territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks. 243. Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. 244. Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. 245. Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on linnavolikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. 246. Koormise täitmist kontrollib linnavalitsus vastavalt linna põhimääruses kehtestatud korrale. 247. Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. 248. Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. 249. Koormis ei või olla lepingu objektiks. XXII. LINNA EELARVE 250. Linna eelarve koosneb ühe eelarveaasta tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes peavad olema tasakaalus. 251. Eelarve projekt, vastuvõetud eelarve ning eelarve muudatused ja eelarve täitmise aruanne peavad olema avalikustatud linnaelanikele. 252. Linna eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 253. Linnal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks linnaeelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piirides. 254. Linna eelarve koostatakse valla- ja linnaeelarve seaduses ning kohaliku ja riigieelarve vahekorra seaduses ning eelarve koostamise, kasutamise, muutmise ja täitmise korras sätestatud korras, arvestades Paide linna arengukava. 255. Eelarve või selle projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad.