Kuusalu Vallavolikogu — Kuusalu valla põhimääruse uue redaktsiooni ja sellega seonduvate õigusaktide kehtestamine — KO, 33, 398

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26–28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356; 59, 941; 61, 984; 1999, 10, 155; 27, 392; 29, 401; 75, 705) paragrahvist 8, paragrahvi 22 lõikest 9 ja paragrahvi 23 lõikest 2 ning Kuusalu valla põhimääruse paragrahvi 20 lõikest 9, Kuusalu Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kuusalu valla põhimääruse uus redaktsioon (lisatud). 2. Kinnitada Kuusalu Vallavolikogu töökord (lisatud). 3. Kinnitada Kuusalu valla esindamise kord (lisatud). 4. Kinnitada Kuusalu Vallavalitsuse töökord (lisatud). 5. Kinnitada Kuusalu valla sümbolite kasutamise kord (lisatud). 6. Kinnitada Kuusalu valla aukodaniku statuut (lisatud). 7. Kinnitada Kuusalu vallavara eeskiri (lisatud). 8. Käesoleva määrusega vastuvõetud dokumendid saata Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. 9. Käesoleva Kuusalu valla põhimääruse jõustumisel tunnistatakse kehtetuks: 9.1. Kuusalu Vallavolikogu 25. veebruari 1994. a otsus nr 35 «Kuusalu valla põhimääruse kinnitamine» ja selle lisa «Kuusalu valla põhimäärus» ning kõik seda täiendanud või muutnud volikogu kehtestatud õigusaktid; 9.2. Kuusalu Vallavolikogu 30. mai 1995. a määrus nr 3 «Valla vara kasutamise ja käsutamise kord»; 9.3. Kuusalu Vallavolikogu 26. novembri 1993. a otsus nr 8 «Vallavolikogu reglement» (töökord); 9.4. Kuusalu Vallavolikogu 29. septembri 1994. a määrus nr 3 «Kuusalu valla kui avalik-õigusliku isiku esindamise kord»; 9.5. Kuusalu Vallavolikogu 15. oktoobri 1996. a määrus nr 7 «Vallaametnike sotsiaalsed garantiid». 10. Kuusalu valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ja valla ametiasutuste koosseis ja töökord viia vastavusse käesoleva põhimäärusega hiljemalt 1. jaanuariks 2000. a. 11. Käesolev määrus ning sellega kehtestatud õigusaktid jõustuvad 18. oktoobril 1999. a. Volikogu esimees Kalmer MÄRTSON Kinnitatud Kuusalu Vallavolikogu 29. septembri 1999. a määrusega nr 8 Kuusalu valla põhimäärus I. ÜLDSÄTTED 1. Kuusalu valla põhimääruse eesmärk Kuusalu valla põhimääruses sätestatakse Kuusalu valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ja valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord ning valla teenistujate sotsiaalsed tagatised. 2. Kuusalu valla kohalik omavalitsus 2.1. Kuusalu valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime, kohustus ja vastutus Eesti Vabariigi põhiseaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste seaduste alusel talle antud pädevuse piires iseseisvalt otsustada ja korraldada kõiki vallaelu küsimusi elanike õigustatud vajadustest ja huvidest, valla arengu vajadustest, iseärasustest ning säästva arengu põhimõtetest lähtudes. 2.2. Kohalikku omavalitsust teostavad Kuusalu vallas esindusdemokraatia vormis hääleõiguslikud vallaelanikud ja valla omavalitsusorganid. 3. Kuusalu valla kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused 3.1. Kuusalu vald kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja Eesti Vabariigi teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste ja nende liitudega. 3.2. Kuusalu vald kohaliku omavalitsusüksusena otsustab ja korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite otsustada, tagades ülesannete täitmise Kuusalu valla arengukava, eelarve ja maksusüsteemiga. 3.3. Kuusalu valda kui omavalitsusüksust esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel ning vastavalt kehtivatele õigusaktidele Kuusalu Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu), vallavolikogu esimees, Kuusalu Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) ja vallavanem. 4. Kuusalu valla kohaliku omavalitsuse põhimõtted Kohalik omavalitsus Kuusalu vallas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 4.1. kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 4.2. igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine; 4.3. vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 4.4. seaduslikkuse tagamine ja seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4.5. omavalitsusorganite vastutus neile antud õiguste ja pandud kohustuste täitmisel; 4.6. vallaelanikele võimalikult soodsatel tingimustel avalike teenuste osutamine ja vahendamine; 4.7. tegevuse avalikkus. 5. Kuusalu valla kui omavalitsusüksuse ülesanded 5.1. Omavalitsusüksuse ülesanded on korraldada vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, elamu- ja kommunaalmajandust, heakorda, veevarustust ja kanalisatsiooni, vallasisest transporti, teede ja tänavate korrashoidu ning territooriumide planeerimist. 5.2. Omavalitsusüksuse ülesanne on korraldada valla omanduses olevate lasteasutuste, keskkoolide ja muusikakooli, raamatukogude, muuseumi ja teiste kultuuriasutuste, Kuusalu Vanurite Väikekodu, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist ja tööd. 5.3. Lisaks käesoleva punktides 5.1 ja5. 2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi: 5.3.1. mis on talle pandud seadustega; 5.3.2. mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. 5.4. Omavalitsusüksuse ülesanne on valla arengustrateegia ja sellest lähtuva arengukava väljatöötamine ja kinnitamine ning valla elu juhtimine vastavuses arengukavas fikseeritud prioriteetide ja põhisuundadega. Arengustrateegiaks on valla võimalustest ning ajaloolis-kultuurilistest iseärasustest lähtuvate pikemaajaliste arengueesmärkide ja nende saavutamise võimalike teede määratlemine. 5.5. Omavalitsusüksuse ülesanne on tema omandis ja kasutuses oleva vara heaperemehelik kasutamine valla kui terviku arengu huvides. 5.6. Omavalitsusüksus täidab talle seadusega pandud või lepingust tulenevaid riiklikke kohustusi. 6. Kuusalu valla eelarve Kuusalu vallal on eelarve- ja maksuseadustest ning käesolevast põhimäärusest lähtuv iseseisev eelarve. 7. Kuusalu valla omavalitsusorganid 7.1. Vallavolikogu on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel valla hääleõiguslike elanike valitud esinduskogu. 7.2. Vallavalitsus on vallavolikogu poolt moodustatav täitev ja korraldav organ. 8. Kuusalu valla omavalitsusorganite suhted riigi-, teiste omavalitsus- ja kohtuorganitega 8.1. Kuusalu valla omavalitsusorganite suhete aluseks riigi haldusorganitega on seadused ja vastavad lepingud. 8.2. Kuusalu valla omavalitsusorganid võivad ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks, kaitsmiseks või ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste omavalitsusorganitega ja moodustada liitusid. 9. Kuusalu valla sümbolid Kuusalu valla sümbolid on vapp ja lipp, mille kirjelduse ja kasutamise korra kehtestab vallavolikogu. 10. Asjaajamiskeel Kuusalu valla omavalitsusorganites Asjaajamiskeeleks Kuusalu valla omavalitsusorganites ja nende struktuuriüksustes on eesti keel. 11. Kuusalu valla piir 11.1. Kuusalu valla piir (edaspidi valla piir) koos piiri kirjeldusega määratakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse (RT I 1995, 29, 356; 1996, 42, 808) alusel. 11.2. Valla piir tähistatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. 12. Kuusalu valla elanik 12.1. Kuusalu valla elanik on isik, kes elab Kuusalu vallas ja on kantud Kuusalu valla elanike registrisse. 12.2. Täisealisel Kuusalu valla elanikul on aktiivne ja passiivne valimisõigus vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele ja valimisseadusele. 13. Kuusalu valla aukodanik Kuusalu vallale osutatud väljapaistvate teenete eest või vallapoolse erilise austusavaldusena võib anda füüsilisele isikule Kuusalu valla aukodaniku nimetuse. Valla aukodaniku nimetuse annab vallavolikogu vastavalt Kuusalu valla aukodaniku statuudile, mille kehtestab vallavolikogu. II. KUUSALU VALLAVOLIKOGU 14. Kuusalu Vallavolikogu tegutsemine 14.1. Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on vallavolikogu sõltumatu ning tegutseb vallaelanike huvides ja nende nimel. Vallavolikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks läbi viia rahvahääletuse või elanike küsitluse. 14.2. Vallavolikogu töökorra kehtestab vallavolikogu. 15. Vallavolikogu moodustamine 15.1. Vallavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. 15.2. Valimised viiakse läbi ühe või mitmemandaadilistes valimisringkondades, kusjuures vallavolikogu liikmete arvu, valimisringkondade piirid ja mandaatide arvu määrab vallavolikogu eelmine koosseis vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 16 lõikele 3. 15.3. Vallavolikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning vallavolikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. 15.4. Kuusalu valla valimiskomisjon kutsub koos ametis oleva vallavanemaga valitud vallavolikogu liikmed kokku kohaliku omavalitsuse valimise seaduses sätestatud tähtajal. 16. Vallavolikogu liige 16.1. Vallavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 16.2. Vallavolikogu liige ei ole seotud mandaadiga, ta juhindub seadustest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. 16.3. Vallavolikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijaile teavet oma tegevusest vallavolikogus. 16.4. Vallavolikogu liikmele võidakse hüvitada vastavalt vallavolikogu määrusele vallavolikogu liikme tööga seotud kulud. 16.5. Vallavolikogu liikmel on õigus teha järelepärimisi vallavolikogu poolt valitud või kinnitatud ametiisikutele, saada dokumente ja muud teavet. 16.6. Vallavolikogu liikme valimisel või kinnitamisel vallavalitsuse liikmeks või muudel seadusega sätestatud juhtudel vallavolikogu liikme volitused peatuvad. 16.7. Vallavolikogu liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt seaduses sätestatud juhtudel. 16.8. Vallavolikogu liige on kohustatud esitama oma majanduslike huvide deklaratsiooni ja järgima korruptsioonivastases seaduses sätestatut. 17. Vallavolikogu ainupädevus 17.1. Vallavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 17.1.1. valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine; 17.1.2. kohalike maksude kehtestamine ja maksumäärade muutmine ning valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 17.1.3. koormiste määramine; 17.1.4. toetuste andmise korra kehtestamine; 17.1.5. vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 17.1.6. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine, mis ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega; 17.1.7. valla arengukava kinnitamine, muutmine või tühistamine; 17.1.8. valla põhimääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 17.1.9. taotluse esitamine või arvamuse andmine valla halduspiiri muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 17.1.10. vallavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 17.1.11. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine, komisjoni esimehe ja asendusliikmete määramine; 17.1.12. vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimine; 17.1.13. vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 17.1.14. vallavalitsuse liikmete (v.a vallasekretär) ametisse kinnitamine ja ametist vabastamine; 17.1.15. umbusalduse avaldamine vallavolikogu esimehele või aseesimehele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmetele (v.a vallasekretär) või vallavolikogu komisjoni esimehele; 17.1.16. vallavolikogu esimehele või aseesimehele hüvitise ning vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele ametipalga määramine; 17.1.17. kohaliku omavalitsuse ametiasutuste struktuuri ja ametnike palgamäärade kinnitamine; 17.1.18. vallavolikogu komisjonide moodustamine või likvideerimine, nende esimeeste valimine oma liikmete hulgast ja komisjonide koosseisude kinnitamine; 17.1.19. vallavolikogu liikmetele vallavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest ettenähtud hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 17.1.20. valla esindamise korra kehtestamine; 17.1.21. valla fondide ja sihtkapitalide asutamine; 17.1.22. kohtukaasistujate valimine; 17.1.23. Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahvi 79 alusel Vabariigi Presidendi valimiskogusse vallavolikogu esindaja valimine; 17.1.24. rahvahääletuste ja elanike küsitluste läbiviimine; 17.1.25. valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 17.1.26. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 17.1.27. üldplaneeringu algatamine, kehtestamine või tühistamine; 17.1.28. üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 17.1.29. detailplaneeringu tühistamine; 17.1.30. osavalla moodustamine ja likvideerimine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhikirja kinnitamine. 17.2. Vallavolikogu võib võtta lisaks punktis 17.1 nimetatutele enda pädevusse teisi kohaliku elu küsimusi, mis pole seadusega või vallavolikogu kehtestatud korras antud kellegi teise otsustada ja korraldada. 17.3. Vallavolikogu ainupädevuses olevate küsimuste otsustamist ei saa üle anda. 18. Kuusalu valla elanike küsitluste läbiviimine 18.1. Vallavolikogul on õigus valla territooriumil korraldada oma ülesannete täitmiseks olulistes küsimustes elanike küsitlusi. 18.2. Küsitluse läbiviimise vajaduse otsustab vallavolikogu vastavalt töökorrale vallavolikogu liikmete, vallavalitsuse või vähemalt 1% hääleõiguslike vallaelanike algatusel. 18.3. Elanike küsitlus viiakse läbi vastavalt vallavolikogu kehtestatud korrale. 19. Vallavolikogu tööorganid 19.1. Vallavolikogu tööorganid on alatised ja ajutised komisjonid ning fraktsioonid ja osavaldade halduskogud. 19.2. Vallavolikogu tööd korraldab vallavolikogu eestseisus. Vallavolikogu eestseisuse tööd juhib vallavolikogu esimees või aseesimees. Eestseisuse koosseis ja töökorraldus sätestatakse vallavolikogu töökorras. 19.3. Vallavolikogu moodustab vallavolikogu liikmete hulgast revisjonikomisjoni. Teised alatised komisjonid moodustatakse vallaelu terviklike probleemvaldkondade osas seisukohtade esitamiseks ja otsustamise ettevalmistamiseks. Vallavolikogu ajutised komisjonid moodustatakse vastavalt vajadusele. 19.4. Vallavolikogul on kantselei, mille koosseisu kinnitab vallavolikogu ning kus korraldatakse vallavolikogu asjaajamist vastavalt vallavolikogu töökorrale ja vallavolikogu kasutuses oleva vara valitsemist. 20. Vallavolikogu esimees ja aseesimees 20.1. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe õigused ja kohustused sätestab vallavolikogu Kuusalu Vallavolikogu töökorras. 20.2. Vallavolikogu esimehe või aseesimehe koht on tasustatav vallavolikogu otsusel. 21. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord 21.1. Vallavolikogu esimees ja aseesimees valitakse vallavolikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. Aseesimehe kohale kandidaatide esitamist alustatakse alles pärast vallavolikogu esimehe valimise tulemuste kinnitamist vallavolikogu poolt. 21.2. Vallavolikogul on üks aseesimees. 21.3. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe kandidaatide ülesseadmine: 21.3.1. kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek; 21.3.2. kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 21.3.3. nimekirjade sulgemise otsustab vallavolikogu lahtisel hääletamisel poolthäälteenamusega. 21.4. Vallavolikogu esimehe ning aseesimehe valimisel on igal vallavolikogu liikmel üks hääl. 21.5. Pärast nimekirjade sulgemist valitakse lahtisel hääletamisel poolthäälteenamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. 21.5.1. Häältelugemiskomisjon valmistab ette valimisbülletäänid ja viib läbi salajase hääletamise. 21.5.2. Hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik liikmed. 21.5.3. Protokolli kinnitab vallavolikogu poolthäälteenamusega lahtisel hääletamisel. 21.6. Vallavolikogu esimeheks ja aseesimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. 21.7. Kui vallavolikogu esimehe või aseesimehe valimiste esimeses hääletusvoorus ei saavutatud vajalikku häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. 21.8. Kui kordushääletusel ei saanud kumbki kandidaat vallavolikogu häälteenamust, alustatakse vallavolikogu esimehe või aseesimehe kandidaatide ülesseadmist ning valimist uuesti käesolevas paragrahvis sätestatud korras. 22. Vallavolikogu komisjon 22.1. Komisjon on vallavolikogu tööorgan. Vallavolikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone, määrab nende arvu ja tegevuse valdkonnad ning kinnitab komisjoni põhimääruse. 22.2. Vallavolikogu komisjoni esimees valitakse vallavolikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel poolthäälteenamusega. Komisjoni liikmed kinnitatakse poolthäälteenamusega komisjoni esimehe ettepanekul. Komisjoni koosseis ei või olla väiksem kui viis liiget (va revisjonikomisjon) ja mitte suurem kui üheksa liiget. 22.3. Komisjoni liikmetest vähemalt üks (komisjoni esimees) peab olema vallavolikogu liige. Vähemalt üks komisjoni liige peab olema vallavalitsuse esindaja. 22.4. Revisjonikomisjoni liikmeteks võivad olla ainult vallavolikogu liikmed. 22.5. Vallavolikogu komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Protokolli vormikohase koostamise eest vastutavad volikogu sekretär ja komisjoni esimees. 22.6. Vallavolikogu komisjoni koosoleku protokollid on kõigile isikutele kättesaadavad vallavolikogu kantseleis arvates kümnendast päevast pärast komisjoni koosoleku toimumise päeva. 22.7. Vallavolikogu komisjoni pädevuse ja töökorra sätestab Kuusalu vallavolikogu. 23. Revisjonikomisjoni moodustamise kord 23.1. Vallavolikogu moodustab oma volituste ajaks vallavolikogu liikmetest vallavalitsuse, selle struktuuriüksuste ning valla allasutuste tegevuse kontrollimiseks kolmeliikmelise revisjonikomisjoni, kes tegutseb revisjonikomisjoni koostatud ja vallavolikogu kinnitatud põhimääruse alusel. 23.2. Revisjonikomisjon kontrollib vähemalt üks kord aastas vallavalitsuse tegevuse seaduslikkust ning vastavust vallavolikogu määrustele ja otsustele, tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele, vallavalitsuse ja kohaliku omavalitsuse asutuste raamatupidamise õigsust, valla nimel sõlmitud lepingute täitmist ning vallavolikogu ülesandel vallavalitsuse, selle struktuuriüksuste ning valla allasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 23.3. Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult vallavalitsusele, kes esitab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist vallavolikogule kirjaliku arvamuse revisjoniakti kohta. 23.4. Revisjonikomisjonil on õigus saada vallavalitsuselt, selle struktuuriüksustelt ning allasutustelt komisjoni tööks vajalikku teavet ja dokumente. 23.5. Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist vallavolikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. 24. Vallavolikogu fraktsioon 24.1. Vallavolikogu liikmed võivad moodustada vallavolikogu fraktsioone. 24.2. Fraktsiooni moodustamise ja tegevuse korra ning õigused ja kohustused sätestab vallavolikogu Kuusalu Vallavolikogu töökorras. 24.3. Fraktsioon valib oma liikmete seast fraktsiooni esimehe ja aseesimehe. 24.4. Fraktsioonil on õigus algatada ja ette valmistada ning esitada vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktide eelnõusid. 25. Vallavolikogu istung Vallavolikogu töövorm on istung, mis kutsutakse kokku ja viiakse läbi Kuusalu Vallavolikogu töökorras sätestatud korras. 26. Vallavolikogu õigusaktid, nende vastuvõtmine, avalikustamine ja jõustumine 26.1. Vallavolikogu määruste ja otsuste algatamise õigus on: 26.1.1. vallavolikogu komisjonil; 26.1.2. vallavolikogu fraktsioonil; 26.1.3. vallavolikogu liikmel; 26.1.4. vallavalitsusel; 26.1.5. vallavanemal; 26.1.6. vähemalt 1% hääleõiguslikel Kuusalu valla elanikel. 26.2. Vallavolikogu õigusaktide muutmine ja kehtetuks tunnistamine toimub seaduste ning vallavolikogu kehtestatud Kuusalu Vallavolikogu töökorras ettenähtud korras. Seaduse ja teiste õigustloovate aktidega vastuolus olevate vallavalitsuse aktide muutmiseks või tühistamiseks on vallavolikogul õigus teha vallavalitsusele ettepanekuid. 26.3. Vallavolikogul on õigus anda üldaktidena määrusi ja üksikaktidena vastu võtta otsuseid. Vallavolikogu esimees annab oma pädevuse piires käskkirju. 26.4. Vallavolikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. 26.5. Vallavolikogu õigusaktid avalikustatakse kümne päeva jooksul pärast vastuvõtmist vallamaja stendil. 26.6. Vallavolikogu määrused ja otsused on kõigile isikutele kättesaadavad vallavolikogu kantseleis, valla raamatukogudes ja vallavalitsuse arhiivis. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. 26.7. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist kohaliku omavalitsusüksuse põhimääruses sätestatud korras, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. Vallavolikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal. 26.8. Vallavolikogu määrustele ja otsustele ning istungite protokollidele kirjutab alla vallavolikogu esimees või aseesimees. 26.9. Vallavolikogu määrused ja otsused saadab vallavolikogu kantselei kümne päeva jooksul pärast vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele, määrused järelevalve teostamiseks ka õiguskantslerile. 26.10. Vallavolikogu kantselei korraldab vallavolikogu õigusaktide avaldamist, süstematiseerimist ja säilitamist vastavalt seadusele. 26.11. Vallavolikogu istungi protokollide vormistamine sätestatakse Kuusalu Vallavolikogu töökorras. III. KUUSALU VALLAVALITSUS 27. Vallavalitsus kui omavalitsuse täitev ja korraldav organ 27.1. Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitev ja korraldav organ, kes viib praktilise tegevusega ellu seadustega vallale pandud ning vallavolikogu määrustes ja otsustes sätestatud ülesandeid. 27.2. Vallavalitsus realiseerib käesoleva põhimääruse punktis 5 nimetatud ülesandeid õigustloovate ja teiste õigusaktide andmise, täitmise ning valla majandustegevuse, elanike kaasamise ja kontrolli kaudu. 27.3. Vallavalitsus moodustab ametiasutuste koosseisus ettenähtud struktuuriüksused ning juhib nende ja kohaliku omavalitsuse asutuste tegevust. 27.4. Vallavalitsus võib oma täitva ja korraldava tegevuse üksikuid funktsioone lepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise kontrollijaks ja vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest, v.a funktsioonid, mis on seadusega ette nähtud täitmiseks vallavalitsusele. 27.5. Vallavalitsuse liikmed, vallavalitsuse struktuuriüksuste juhid ja teised korruptsioonivastase seaduse rakendamise korras loetletud ametiisikud on kohustatud esitama oma majanduslike huvide deklaratsiooni ja järgima eelnimetatud seaduses sätestatud korda. 28. Vallavalitsuse moodustamine 28.1. Vallavalitsuse liikmete arvu määrab vallavolikogu vallavanema ettepanekul. Vallavalitsus ei või olla väiksem kui viis liiget. Vallasekretär on ametikohajärgselt vallavalitsuse liige. 28.2. Vallavalitsuse liikmeks kinnitatud vallavolikogu liikme volitused peatuvad tema vallavalitsuse liikmeks oleku ajaks. 28.3. Vallavolikogu uue koosseisu valimiste järel, samuti vallavalitsuse tagasiastumisel lõpevad endise vallavalitsuse ning algavad uue vallavalitsuse volitused vallavolikogu poolt uue vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast. 28.4. Vallavanem esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu. Vallavalitsuse koosseisu kinnitab vallavolikogu poolthäälteenamusega salajasel hääletamisel. 28.5. Vallavanema poolt kinnitamiseks esitatud vallavalitsuse liikmete nimed kantakse kõik ühele hääletussedelile. Igale vallavolikogu liikmele antakse üks vallavalitsuse liikmete kandidaatide nimekirjaga hääletussedel. Hääletussedelile märgib hääletaja iga vallavalitsuse liikme kandidaadi nime järele oma seisukoha - poolt või vastu. 28.6. Hääletamise läbiviimiseks valitakse lahtisel hääletamisel poolthäälteenamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. 28.6.1. Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletussedelid ja viib läbi salajase hääletamise. 28.6.2. Hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik liikmed. 28.6.3. Protokoll esitatakse vallavolikogule kinnitamiseks poolthäälteenamusega lahtisel hääletamisel. 28.7. Vallavalitsuse liikmeks kinnitatuks ja ametisse nimetatuks osutub vallavalitsuse liikme kandidaat, kes saab vallavolikogu poolthäälteenamuse. 28.8. Vallavalitsuse liikme ametist vabastamise kinnitab vallavolikogu vallavanema ettepanekul. Vallavolikogu kinnitab vallavanema ettepanekul ametisse uue vallavalitsuse liikme. 29. Vallavalitsuse pädevus ja töökord 29.1. Vallavalitsus kui kollegiaalne täitev ja korraldav omavalitsusorgan on kohustatud otsustama, korraldama ja lahendama kõiki valla jaoks vajalikke küsimusi, mis seaduse, käesoleva põhimääruse või teiste vallavolikogu õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse. 29.2. Vallavalitsuse töökorra kehtestab vallavolikogu. 30. Vallavalitsuse õigusaktid, nende vastuvõtmine, avalikustamine ja jõustumine 30.1. Vallavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi ja üksikaktidena vastu võtta korraldusi. Vallavanem annab oma pädevuse piires käskkirju. 30.2. Vallavalitsuse õigusaktide muutmine ja kehtetuks tunnistamine toimub seadustes ning vallavolikogu poolt kehtestatud Kuusalu Vallavalitsuse töökorraga sätestatud korras. 30.3. Vallavalitsus võib taotleda vallavolikogu poolt vastuvõetud määruste või otsuste uuesti läbivaatamist. 30.4. Määrus jõustub kümnendal päeval pärast avalikustamist või määruses ettenähtud hilisemal tähtajal. Korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal. 30.5. Vallavalitsuse korraldused avalikustatakse vallamaja stendil ning valla raamatukogudes. Määrused avalikustatakse analoogiliselt volikogu määrustega vastavalt käesoleva põhimääruse punktile 26.6. 30.6. Vallavalitsuse määrused, korraldused ja istungite protokollid on kõigile isikutele kättesaadavad vallavalitsuse kantseleis või vallavalitsuse arhiivis. 30.7. Vallavalitsuse määrused ja korraldused saadab vallavalitsuse kantselei kümne päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele, määrused järelevalve teostamiseks õiguskantslerile. 30.8. Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või nende asendaja(d), istungi protokollidele -- istungit juhatanud vallavanem või asendaja ning protokollija. 30.9. Vallavalitsuse kantselei korraldab vallavalitsuse õigusaktide avaldamist, süstematiseerimist ja säilitamist. 31. Vallavanem 31.1. Vallavanem on vallavalitsuse juht. Ta esindab Kuusalu valda kui omavalitsusüksust ja vallavalitsust suhetes riiklike ja mitteriiklike asutuste, teiste juriidiliste isikute ja füüsiliste isikutega nii Kuusalu vallas, Eesti Vabariigis kui ka välismaal vastavalt seadusele, valla põhimäärusele ning Kuusalu valla esindamise korrale. 31.2. Vallavanem: 31.2.1. korraldab vallavalitsuse tööd; 31.2.2. esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu ja teeb ettepanekuid selle muutmiseks; 31.2.3. nimetab ametisse vallavalitsuse ametnikud; 31.2.4. annab vallavalitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 31.2.5. kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning korraldab nende täitmist; 31.2.6. täidab muid talle seaduste jt õigusaktidega pandud ülesandeid. 31.3. Vallavanema äraolekul asendab teda abivallavanem, viimase äraolekul vallavanema käskkirja alusel ametnike koosseisust vallavalitsuse liikmeks kinnitatud isik või mõni teine ametnik vallavanema poolt antud volituste piires. 32. Vallavanema valimise kord 32.1. Vallavanema valimiseks tuleb vallavolikogu kokku kutsuda hiljemalt kahe nädala jooksul uue vallavolikogu koosseisu volituste jõustumisest. 32.2. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvile 45 valitakse vallavanem salajase hääletamise teel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. 32.3. Vallavanemakandidaatide ülesseadmine 32.3.1. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek. 32.3.2. Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning koostatakse nimekiri. 32.3.3 Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu lahtisel hääletamisel poolthäälteenamusega. 32.3.4 Vallavanema valimisel on igal vallavolikogu liikmel üks hääl. 32.4. Pärast nimekirja sulgemist valitakse lahtisel hääletamisel poolthäälteenamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. 32.4.1. Häältelugemiskomisjon valmistab ette valimisbülletäänid ja viib läbi salajase hääletamise. 32.4.2. Hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik liikmed. 32.4.3. Protokolli kinnitab vallavolikogu poolthäälteenamusega lahtisel hääletamisel. 32.5. Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. 32.6. Kui ükski esitatud kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. 32.7. Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vallavolikogu häälteenamust, alustatakse vallavanemakandidaatide ülesseadmist ning valimist uuesti käesolevas paragrahvis sätestatud korras. 33. Vallasekretär 33.1. Vallasekretär on ametikoha järgi vallavalitsuse liige, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem. 33.2. Vallasekretär juhib vallavalitsuse kantselei tegevust. 33.3. Vallasekretär korraldab vallavalitsuse istungite ettevalmistamist, vallavalitsuse määruste, korralduste jms avaldamist ja töö avalikustamist ning korraldab vallavalitsuse juriidilist teenindamist. 33.4. Vallasekretär esindab vallavalitsust kohtus erivolitusteta. 33.5. Vallasekretär hoiab valla vapipitsatit ja täidab teisi talle seaduse alusel, vallavolikogu, vallavalitsuse ja vallavanema poolt pandud seaduslikke ülesandeid. 33.6. Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem oma käskkirjaga. 33.7. Vallasekretäril peab olema juristi kvalifikatsioon või tunnistus vastavuse kohta Vabariigi Valitsuse kehtestatud kutsenõuetele. Vallasekretäri vastavust kutsenõuetele kontrollib ja sellekohase tunnistuse annab välja Vabariigi Valitsuse moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjon. 33.8. Vallasekretäriks võib nimetada teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses. 34. Vallavalitsuse ametiasutuste struktuur 34.1. Vallavalitsus moodustab vallavolikogu kinnitatud ametiasutuste koosseisus ette nähtud vallavalitsuse struktuuriüksused. 34.2. Vallavalitsuse struktuuriüksuse töökord ja tegevuse alused sätestatakse struktuuriüksuse põhimääruses ja kinnitatakse vallavalitsuse poolt. 34.3. Vallavalitsuse struktuuriüksused täidavad oma haldusalas vahetult omavalitsuse täitva ja korraldava võimu volitusi, analüüsivad olukorda ning valmistavad ette küsimusi otsustamiseks vallavalitsuses ja vallavolikogus. IV. KOHALIKU OMAVALITSUSE TEENISTUS 35. Kohaliku omavalitsuse teenistus 35.1. Kohaliku omavalitsuse teenistus on töötamine Kuusalu valla kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. 35.2. Kohaliku omavalitsuse teenistus toimub vahetult vallavalitsuses, vallavalitsuse struktuuriüksustes ja vallavolikogu kantseleis. 35.3. Kohaliku omavalitsuse teenistust korraldatakse avalikku teenistust reguleeriva ning tööseadusandluse alusel. 35.4. Kohaliku omavalitsuse teenistujate suhtes kehtivad kõik avaliku teenistuse seaduse 3 peatüki paragrahvides 37–58 riigiteenistujatele ette nähtud teenistusalased õigused ning sama seaduse 4 peatüki paragrahvides 59–76 (v.a paragrahv 70. Erakonda kuulumise piirangud) sätestatud kohustused. 36. Kohaliku omavalitsuse teenistujate sotsiaalsed garantiid 36.1. Vallavolikogu esimehele makstakse tema ametist vabastamisel hüvitust kuue kuu ametipalga ulatuses. 36.2. Vallavanemale, vallavalitsuse liikmele ja vallasekretärile makstakse ametist vabastamisel hüvitust kuue kuu ametipalga ulatuses. 36.3. Punktides 36.1 ja 36.2 nimetatud hüvitist makstakse, kui nad on töötanud vastaval ametikohal vähemalt kaks aastat ning vabastamine toimub: 36.3.1. seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 36.3.2. seoses umbusalduse avaldamisega, v.a punktis 36.4.3 nimetatud juhul. 36.4. Punktides 36.1 ja 36.2 ettenähtud hüvitust ei maksta, kui vallavolikogu poolt ametisse valitud isik: 36.4.1. vabastatakse ametist isiku algatusel; 36.4.2. valitakse ametisse vallavolikogu poolt uueks tähtajaks; 36.4.3. astub ametist tagasi umbusalduse avaldamise tõttu, kui selle aluseks on avaliku teenistuse seaduse paragrahvis 84 loetletud distsiplinaarsüüteod, mille eest on ette nähtud distsiplinaarkaristus. 36.5. Vallavalitsuse struktuuriüksuse juhataja, vallavalitsuse nõuniku või vallaametniku teenistusest vabastamisel ametniku algatusel makstakse eelnimetatud ametnikele hüvitust, kui ta on töötanud oma või eelnimetatud ametikohtadel kokku vähemalt kolm viimast aastat ning valla ametiasutuses pidevalt: 3–6 aastat – kolme kuu ametipalga ulatuses; 6–10 aastat – nelja kuu ametipalga ulatuses; üle 10 aasta – kuue kuu ametipalga ulatuses. 36.6. Ametniku teenistusest vabastamisel ametniku algatusel seoses vanaduspensionile jäämisega makstakse talle hüvitust, kui ta on töötanud valla ametiasutuses pidevalt: 3–6 aastat – kahe kuu ametipalga ulatuses; 6–10 aastat – kolme kuu ametipalga ulatuses; üle 10 aasta – nelja kuu ametipalga ulatuses. 36.7. Ametniku teenistusest vabastamisel, kui ta on saanud 65-aastaseks, makstakse talle hüvitust lisaks seaduses ettenähtud hüvitusele, kui ta on töötanud valla ametiasutuses pidevalt: 3–6 aastat – ühe kuu ametipalga ulatuses; 6–10 aastat – kahe kuu ametipalga ulatuses; üle 10 aasta – kolme kuu ametipalga ulatuses. 36.8. Ametniku teenistusest vabastamisel ametikohale mittevastava tervisliku seisundi või pikaajalise töövõimetuse tõttu makstakse talle hüvitust kolme kuu ametipalga ulatuses lisaks muudele seaduses sätestatud hüvitustele. 36.9. Ametniku teenistuse lõppemisel seoses tema surmaga, makstakse toetust ühele temaga koos elanud täiskasvanud perekonnaliikmele surmatunnistuse esitamisel kolme kuu ametipalga ulatuses lisaks muudele seaduses ettenähtud toetustele. 36.10. Punktides 36.8 ja 36.9 ettenähtud hüvitust ja toetust makstakse tingimusel, et ametnik oli põhikohaga teenistuses valla ametiasutuses vähemalt viimased kolm aastat enne teenistussuhte lõppemist. 36.11. Käesolevas punktis sätestatud hüvituste maksmiseks eraldatakse täiendavaid rahalisi vahendeid valla reservfondist. 36.12. Käesolevas punktis sätestatud hüvitiste maksmise korda saab muuta soodsamaks ainult järgmise vallavolikogu koosseisu jaoks. Käesoleva põhimääruse jõustumise ajal kõigile ametis olevatele isikutele laienevad käesolevas peatükis sätestatud soodustused. V. KUUSALU VALLA VARA 37. Vallavara mõiste 37.1. Vallavara on valla kui kohaliku omavalitsusüksuse omandis olevad kinnis- ja vallasasjad, sh avalikud asjad, samuti asjaõigused ning valla varalised õigused ja kohustused. 37.2. Valla eelarvesse laekuvad maksud ja valla kasuks seatud reaalkoormatistest tulenevad võlad loetakse vallavaraks neile nõudeõiguse tekkimise päevast. 37.3. Vallavara kohta peetakse registrit vallavalitsuse raamatupidamises. 37.4. Valla osalemise äriühingutes ja fondides otsustab vallavolikogu. 38. Vallavara valdamine, kasutamine ja käsutamine Vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise sätestab Kuusalu vallavolikogu. 39. Valla majandustegevus 39.1. Valla majandustegevus on: 39.1.1. osalemine ettevõtluses; 39.1.2. tehingud vallavaraga; 39.1.3. ajutiselt vabade eelarvevahendite paigutamine tulu saamiseks; 39.1.4. fondide ja sihtkapitalide vahendite suunamine. 39.2. Vallavara kasutajate majandustegevus ei tohi rikkuda vastava tegevusala vaba konkurentsi põhimõtteid. 39.3. Vallavara valitsejad võivad oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid füüsiliste ja juriidiliste isikutega seaduses sätestatud ja vallavolikogu kehtestatud korras. 40. Kuusalu valla kohalikud maksud ja koormised 40.1. Kohalikud maksud ja maksumäärad kehtestab seaduse alusel vallavolikogu enne valla eelarve kinnitamist või muutmist ja neid rakendatakse koos eelarvega. 40.2. Seaduse alusel võib vallavolikogu kehtestada koormise füüsilistele ja juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks. VI. KUUSALU VALLA ARENGUKAVA 41. Kuusalu valla arengukava mõiste 41.1. Valla arengukava on vallavolikogu poolt kinnitatav dokument, milles on sätestatud Kuusalu valla sotsiaal-majandusliku olukorra ning keskkonna seisundi analüüs ja prognoos, arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. 41.2. Valla arengukava koostatakse vähemalt kolmeks eelseisvaks aastaks. Arengukava koostamisel lähtutakse säästva arengu printsiibist. 41.3. Enne arengukava kinnitamist vallavolikogus tehakse see kättesaadavaks kõigile vallaelanikele. Kinnitatud arengukava on vallaelanikele kättesaadav volikogu ja vallavalitsuse kantseleis ja valla raamatukogudes. 41.4. Vallaelanikud esitavad ettepanekud arengukavas muudatuste või täienduste tegemiseks vallavolikogu kantseleisse vallavolikogu kehtestatud ajaks. 41.5. Vallavolikogu vaatab vallaelanike, volikogu komisjonide, volikogu liikmete ning vallavalitsuse poolt tehtud ettepanekud läbi ning otsustab arengukava muutmise vajaduse üle igal aastal hiljemalt oktoobrikuu istungil. 41.6. Volikogu iga uus koosseis vaatab läbi kehtiva arengukava ning otsustab selle muutmise vajaduse hiljemalt kolme kuu jooksul oma volituste kehtima hakkamisest. 42. Kuusalu valla üldplaneering 42.1. Valla üldplaneering on valla funktsioonide täitmise tagamiseks välja töötatud terviklik maakasutusplaan, mille kehtestab vallavolikogu Eesti Vabariigi õigusaktides, valla arengukavas, vallavolikogu määrustes ja otsustes sätestatud nõudeid arvestades. 42.2. Detailplaneering on planeering, mis koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta. Detailplaneeringu kehtestab vallavolikogu ja see on aluseks lähiaastate ehitustegevusele. 42.3. Volikogu iga uus koosseis vaatab läbi kõik kehtivad planeeringud ning otsustab nende muutmise vajaduse hiljemalt kolme kuu jooksul oma volituste kehtima hakkamisest arvates. 43. Kuusalu valla kultuuriväärtuste kaitse 43.1. Kuusalu omavalitsusorganite ülesanne on tagada valla territooriumil asuva mis tahes isiku omanduses või kasutuses olevate ajaloo-, ehitus-, arheoloogia-, kunsti- ja muude mälestiste ning väärtuste säilimine. 43.2. Kaitset vajavate objektide väljaselgitamine ja vastavate piirangute seadmine toimub Eesti Vabariigi õigusaktides ning vallavolikogu määruste ja otsustega sätestatud korras. 44. Keskkonnakaitse 44.1. Valla omavalitsusorganite ülesanne on tagada tervislik elukeskkond, valla territooriumil asuvate kaitstavate looduslike koosluste ja üksikobjektide säilimine. 44.2. Kuusalu vald peab oma arenguprioriteediks säästvat arengut, mille elluviimiseks koostatakse Kuusalu Agenda 21. VII. OSAVALD 45. Osavalla mõiste ja moodustamine 45.1. Osavald on Kuusalu valla maa-alal ja koosseisus volikogu poolt kinnitatud osavalla põhikirja alusel tegutsev üksus. 45.2. Osavalla moodustamise võivad algatada: 45.2.1. üks neljandik volikogu liikmetest; 45.2.2. taotluse korras vähemalt üks protsent hääleõiguslikest vallaelanikest; 45.2.3. vallavalitsus. 45.3. Osavalla moodustamise otsustab volikogu nimelisel hääletamisel koosseisu häälteenamusega. 46. Osavalla õigusseisund 46.1. Osavald on valla haldusjaotusel rajanev piiratud omavalitsusega üksus, mille nimetuse, territooriumi, pädevuse ja suhete alused valla omavalitsusorganitega määrab vallavolikogu. 46.2. Osavalla piiride kinnitamise ettepaneku vallavolikogule teeb vallavalitsus lähtudes osavalla infrastruktuuri võimest tagada osavalla pädevusse antavate funktsioonide täitmine ning arvestades antud territooriumil elavate elanike ettepanekuid ja arvamusi. Osavalla piirid kinnitab vallavolikogu. 46.3. Osavalla põhikirjas peab olema kajastatud: 46.3.1. osavalla nimi ja sümboolika; 46.3.2. osavalla piiride kirjeldus; 46.3.3. osavalla halduskogu moodustamise põhimõtted ja pädevus; 46.3.4. osavalla vanema ametisse nimetamise ja ametist vabastamise kord, kusjuures osavalla vanema volituste tähtaeg ei või ületada vallavolikogu volituste tähtaega; 46.3.5. osavalla halduskogu ja osavalla vanema tegevuse järelevalve ning osavalla likvideerimise alused ja kord. 47. Osavalla pädevus 47.1. Osavald lahendab oma haldusterritooriumil talle vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega pandud ülesandeid. 47.2. Osavalla pädevusse kuulub: 47.2.1. osavalla arengu kindlustamine ja infrastruktuuri normaalse funktsioneerimise tagamine lähtudes osavalla kui terviku huvidest ja ülesannetest, elanike vajadustest ning arvestades osavalla eripära; 47.2.2. osavalla elanikele sotsiaal- ja kommunaalteenuste osutamine või vahendamine; 47.2.3. osavalla territooriumil asuva ja vallavolikogu õigusaktidega kehtestatud korras osavalla valitsemisele antud vallavara ja eelarveliste vahendite valdamine, kasutamine ja käsutamine; 47.2.4. osavalla elanike poolt arendatava ettevõtluse toetamine; 47.2.5. koostöö korraldamine teiste osavaldadega; 47.2.6. osavalla juurde võib moodustada elanike, ettevõtete ja muude organisatsioonide vabatahtlikest maksetest ja annetustest fonde ja sihtkapitale. 48. Osavalla omavalitsusorgan 48.1. Osavalla omavalitsusorgan on halduskogu. 48.2. Osavalla halduskogu moodustamise alused ja kord määratakse kindlaks käesolevas põhimääruses ja osavalla põhimääruses. 49. Osavalla halduskogu 49.1. Osavalla halduskogu on osavalla omavalitsuse esinduskogu, mis tegutseb vastavalt vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktides sätestatud korras. 49.2. Osavalla halduskogu moodustab vallavolikogu osavalla haldusterritooriumilt valitud vallavolikogu liikmetest ja asendusliikmetest. 49.3. Osavalla halduskogu liikmete arvu määrab vallavolikogu. Halduskogu peab olema vähemalt kolmeliikmeline. 49.4. Osavalla halduskogu valib oma koosseisust halduskogu esimehe salajase hääletuse teel. 49.5. Osavalla halduskogu organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab osavalla kantselei. 50. Osavalla struktuur 50.1. Osavalla halduskogu moodustab vallavolikogu kinnitatud ametiasutuste struktuuris ettenähtud osavalla kantselei. 50.2. Osavalla kantselei on osavalla struktuuriüksus, mille põhiülesanne on osavalla halduskogu, vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega määratud ülesannete täitmine. 50.3. Osavalla ametnikud nimetab ametisse osavalla vanem. 51. Osavalla vanem 51.1. Osavalla vanema kandidaadi esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavanem, kooskõlastades kandidaadi eelnevalt osavalla halduskoguga. 51.2. Osavalla vanem: 51.2.1. esindab osavalda ja täidab osavalla halduskogu, samuti vallavanema ja vallavalitsuse poolt talle pandud ülesandeid; 51.2.2. kinnitatakse ja vabastatakse volikogu poolt; 51.2.3. annab käskkirju osavalla kantselei töö korraldamiseks. 52. Osavalla halduskogu otsused 52.1. Osavalla halduskogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid talle õigusaktidega pandud ülesannete täitmiseks. Halduskogu otsusele kirjutab alla halduskogu esimees. 52.2. Osavalla halduskogu otsuse üks eksemplar saadetakse kümne päeva jooksul vallavalitsusele ja vallavolikogule. 53. Osavalla halduskogu ja osavalla vanema tegevuse järelevalve 53.1. Vallavalitsus võib peatada seadusega, Vabariigi Valitsuse õigusaktidega, samuti vallavolikogu ja vallavalitsuse poolt nende pädevuse piires antud õigusaktidega vastuolus oleva halduskogu otsuse täitmise ja teha ettepaneku vallavolikogule selle tühistamiseks. 53.2. Vallavolikogu võib tühistada seadusega, Vabariigi Valitsuse õigusaktidega, vallavolikogu määrusega või vallavalitsuse määrusega vastuolus oleva osavalla halduskogu otsuse. 53.3. Vallavolikogu revisjonikomisjon kontrollib üks kord aastas halduskogu ja vanema tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 54. Osavalla likvideerimise alused ja kord 54.1. Osavalla tegevus lõpetatakse nimelisel hääletamisel vallavolikogu koosseisu enamuse otsusel. Otsuse aluseks võivad olla elanike küsitluse sellesisuline tulemus või põhjendatud majanduslikud kaalutlused. 54.2. Osavalla elanike küsitlus toimub vallavolikogu poolt kehtestatud korras. 54.3. Osavalla tegevuse saab lõpetada valla eelarveaasta algusest. 54.4. Ettepaneku osavalla tegevuse lõpetamiseks võib teha: 54.4.1. halduskogu; 54.4.2. vallavalitsus; 54.4.3. vallavolikogu komisjon. VIII. KUUSALU VALLA VÄLISSUHTED 55. Kuusalu valla välissuhete korraldamise alused 55.1. Kuusalu vallal on õigus iseseisvalt astuda kohalikke omavalitsusi ühendavate või teiste rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. 55.2. Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumise või nendest lahkumise, samuti nendes valla esindamise küsimuse otsustab vallavolikogu. 55.3. Kuusalu omavalitsusorganitel on õigus vabalt arendada vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kõikide valdade ja omavalitsustega väljaspool Eesti Vabariiki, kelle tegevuse põhimõtted pole vastuolus Eesti Vabariigi seaduste või Eesti Vabariigi rahvusvahelise suhtlemise põhiseisukohtadega. 56. Kuusalu valla suhted sõprusvaldadega ja regionaalne koostöö 56.1. Kuusalu vald arendab vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd eelkõige ametlike sõprusvaldade ning koostööpartneritega, otsib ja sõlmib uusi koostöösidemeid Kuusalu valla arengu ja elanike huvides. 56.2. Kuusalu valla omavalitsusorganid ja nende struktuuriüksused teevad Kuusalu valla ja Eesti regionaalpoliitilise arengu huvides koostööd teiste omavalitsusüksuste ja riigiasutustega ning osalevad rahvusvahelistes arenguprogrammides koos teiste riikide omavalitsustega. 56.3. Kuusalu valla omavalitsusorganite või nende volitatud esinduste või isikute sõlmitud välislepingud kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele vallavolikogus, kui nende täitmisega kaasnevad täiendavad kohustused valla eelarvest. Kinnitatud Kuusalu Vallavolikogu 29. septembri 1999. a määrusega nr 8 Kuusalu Vallavolikogu töökord 1. Üldsätted 1.1. Kuusalu Vallavolikogu (edaspidi volikogu) juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, Eesti Vabariigi ja volikogu poolt antud teistest õigusaktidest, Kuusalu valla põhimäärusest ning käesolevast töökorrast. 1.2. Volikogu tööorganid on eestseisus, alatised ja ajutised komisjonid, fraktsioonid, töörühmad ning osavaldade halduskogud (nende olemasolul). 1.3. Volikogu, tema komisjonide, fraktsioonide ja töörühmade asjaajamise korraldamise ja teenindamise tagab volikogu kantselei (edaspidi kantselei). 1.4. Töökorra rakendamisel tekkivad küsimused lahendab volikogu esimees. 1.5. Töökorras muudatuste või täienduste tegemisel trükitakse kogu töökord uuesti terviktekstina ning antakse igale volikogu liikmele ja saadetakse Kuusalu Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus). 2. Volikogu esimees ja aseesimees 2.1. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimine toimub Kuusalu valla põhimääruse punktis 21 sätestatud korras. 2.2. Volikogu esimees: 2.2.1. juhib volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude (edaspidi eelnõu) menetlemist; 2.2.2. esindab või volitab teisi esindama volikogu seadustega, valla põhimäärusega ning Kuusalu valla esindamise korras sätestatud pädevusele; 2.2.3. omab õigust nõuda kõigilt valla asutustelt ja valla ametiasutustelt vajalike dokumentide ärakirju ja informatsiooni volikogu pädevusse kuuluvates küsimustes; 2.2.4. kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele ning peab volikogu nimel kirjavahetust; 2.2.5. korraldab volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist; 2.2.6. annab välja käskkirju volikogu ja kantselei sisemise töö korraldamiseks; 2.2.7. määrab määruse või otsuse eelnõule üldjuhul volikogu komisjonide hulgast juhtivkomisjoni ning vajadusel jaotab eelnõu komisjonide vahel ümber; 2.2.8. esitab volikogu istungile istungi päevakorra projekti; 2.2.9. omab õigust välja kuulutada volikogu istungil täiendav vaheaeg; 2.2.10. täidab muid seaduse alusel ja Kuusalu valla põhimäärusega talle pandud ülesandeid. 2.3. Vallavolikogu aseesimees: 2.3.1. täidab vallavolikogu esimehe äraolekul tema kohuseid; 2.3.2. täidab muid vallavolikogu töö korraldamise ja tema õigusaktide ettevalmistamisega seotud kohuseid vastavalt vallavolikogu töökorrale, vallavolikogu, vallavolikogu eestseisuse ja vallavolikogu esimehe seatud ülesannetele. 2.4. Volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul. Juhul kui volikogu esimees ei saa oma ülesandeid istungil täita enesetaanduse või mõne muu põhjuse tõttu, asendab teda aseesimees, viimase äraolekul määrab volikogu esimees enda asendaja istungil suuliselt. 3. Volikogu eestseisus 3.1. Eestseisus on nõuandev organ volikogu esimehe juures volikogu istungi päevakorra projekti ja töökorralduse muudatusettepanekute ning volikogu istungil arutusele tulevate eelnõude läbivaatamiseks. Eestseisuse otsused on volikogu esimehele soovitusliku iseloomuga. 3.2. Volikogu eestseisusesse kuuluvad hääleõigusega volikogu esimees ja aseesimees, fraktsioonide ja alatiste komisjonide esimehed ning osavaldade olemasolul nende halduskogude esimehed. 3.3. Eestseisuse koosolekust võtavad sõnaõigusega osa vallavanem või teda asendav vallavalitsuse liige või vallasekretär. Volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees võib kutsuda eestseisuse koosolekule volikogu liikmeid ja teisi isikuid. 3.4. Eestseisuse koosolekud kutsub kokku volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. Eestseisuse koosolekud toimuvad üldjuhul üks nädal enne volikogu istungit. Volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees võib kokku kutsuda eestseisuse erakorralise koosoleku. 3.5. Eestseisuse koosolekul läbivaatamisele tulevad eelnõud ja nende juurde kuuluvad dokumendid peavad olema eestseisuse liikmetele kättesaadavad vallavolikogu kantseleis eestseisuse koosoleku alguseks. Eestseisuse koosoleku käigus täiendavalt esitatud eelnõud ja nende juurde kuuluvad dokumendid jagatakse koheselt laiali eestseisuse liikmetele. 3.6. Eestseisuse koosolekul arutatakse üldjuhul volikogu istungi päevakorra projekti ja volikogu istungil arutamisele tulevaid eelnõusid. Eestseisuse koosolekul kuulatakse ära juhtivkomisjoni seisukohad eelnõude kohta ning teiste eestseisuse liikmete seisukohad eelnõude kohta. 3.7. Eestseisuse koosolek protokollitakse ning protokollile kirjutavad alla volikogu esimees ja protokollija. 3.8. Eestseisuse koosoleku protokollid peavad olema kättesaadavad volikogu liikmetele ja kõigile huvitatud isikutele. Koosoleku protokollid säilitatakse kantseleis vastavalt seadusele. 4. Volikogu liige 4.1. Volikogu liikmel on õigus: 4.1.1. algatada volikogu õigusakte ja teha ettepanekuid volikogu istungil arutatavate küsimuste kohta; 4.1.2. seada üles kandidaate ja kandideerida volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 4.1.3. esitada volikogu menetluses olevate eelnõude muudatusettepanekuid; 4.1.4. kuuluda fraktsiooni, komisjonide ja töörühmade koosseisu; 4.1.5. saada volikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud; 4.1.6. esineda volikogu istungil avalduse, protesti, sõnavõtu ja repliigiga ning esitada küsimusi; 4.1.7. esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele; 4.1.8. kasutada vallavalitsuse ruume vallaelanike vastuvõtuks ja saada kantseleist selle korraldamiseks tehnilist abi; 4.1.9. tasuta informeerida vallaelanikke kantselei kaudu volikogu liikme vastuvõtuajast ja kohast; 4.1.10. kuuluda osavalla olemasolul selle halduskogu koosseisu volikogu määratud tingimustel. 4.2. Volikogu liikmel on õigus taotleda volikogu istungil hääletamist, kui teda toetab vähemalt kaks volikogu liiget. 4.3. Vähemalt 1/4 volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, vallavanemale, vallavalitsuse liikmele (välja arvatud vallasekretär) või volikogu komisjoni esimehele. 5. Volikogu fraktsioon 5.1. Vähemalt viis volikogu liiget võivad moodustada volikogu fraktsiooni. Fraktsiooni võivad moodustada ainult samas valimisnimekirjas kandideerinud isikud. Volikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. 5.2. Volikogu fraktsiooni moodustamise otsus, milles on ära näidatud fraktsiooni nimetus, esimehe ja aseesimehe (aseesimeeste) nimed, ning mis on allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt, edastatakse volikogu esimehele, tema äraolekul aseesimehele. Fraktsioon loetakse moodustatuks volikogu poolt vastava otsuse tegemisest. 5.3. Fraktsiooni nimel tegutseb fraktsiooni esimees või tema poolt volitatud isik. Fraktsiooni esimehe äraolekul asendab teda fraktsiooni aseesimees. 5.4. Muudatused fraktsiooni koosseisus vormistatakse fraktsiooni otsusega, mis edastatakse volikogu esimehele kirjalikult, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. 5.5. Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikult fraktsiooni ja volikogu esimeest, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. 5.6. Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende kõigi poolt allkirjastatud. Vastav otsus edastatakse volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. 5.7. Kui fraktsiooni liige lahkub fraktsioonist, ei ole tal õigust astuda volikogu mõne teise fraktsiooni liikmeks. 5.8. Fraktsioonil on õigus: 5.8.1. algatada volikogu õigusaktide eelnõusid; 5.8.2. anda arvamusi volikogu menetluses olevate eelnõude kohta; 5.8.3. seada üles kandidaat volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale ametikohale; 5.8.4. võtta oma liikme kaudu volikogu istungil sõna; 5.8.5. võtta volikogu istungil vaheaeg kuni kümme minutit enne eelnõu lõplikule hääletamisele panemist; 5.8.6. esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele; 5.8.7. teha ettepanekuid volikogu istungitel arutusele tulevate küsimuste loetelu kohta. 6. Komisjon 6.1. Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone. Alatise komisjoni pädevus ja töökord määratakse kindlaks komisjoni põhimääruses, mille kinnitab volikogu. 6.2. Volikogu liikmel on kohustus võtta isiklikult osa vähemalt ühe volikogu alatise komisjoni tööst. 6.3. Volikogu liige on kohustatud nimetama lihtkirjaliku volituse alusel, isiku, kes väljendab tema seisukohti vallavolikogu komisjonis, mille tööst ta isiklikult osa ei võta. Volitatud isik nimetatakse vallavolikogu poolt kinnitatud komisjoni liikmete hulgast. 6.4. Volitatud isikute nimed tehakse teatavaks järgmisel istungil pärast volikogu komisjoni koosseisu kinnitamist volikogu poolt ning need protokollitakse volikogu istungi protokollis. Volikogu liikmel on õigus muuta enda esindajat komisjonis, teavitades sellest eelnevalt volikogu. 6.5. Volitatud isikul on kohustus informeerida teda volitanud volikogu liiget komisjoni koosolekul arutusel olnud küsimustest ning vastuvõetud otsustest. 6.6. Volikogu alatiste komisjonide moodustamise kord on sätestatud Kuusalu valla põhimääruse punktis 22. Revisjonikomisjoni moodustamise kord on sätestatud Kuusalu valla põhimääruse punktis 23. 6.7. Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib volikogu moodustada ajutisi komisjone või töörühmi. Volikogu õigusaktis, millega moodustatakse ajutine komisjon või töörühm, sätestatakse selle koosseis, volituste ulatus, kestus ja vajadusel töökord. 6.8. Volikogu alatine komisjon: 6.8.1. selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemidning teeb volikogule ja vallavalitsusele ettepanekuid nende lahendamiseks; 6.8.2. töötab välja tegevuskavad; 6.8.3. algatab volikogu määruste ja otsuste eelnõusid; 6.8.4. esitab arvamuse talle läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta; 6.8.5. kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist; 6.8.6. teeb ettepanekuid volikogu istungitel arutusele tulevate küsimuste loetelu kohta; 6.8.7. lahendab muid temale volikogu ja volikogu esimehe, tema äraolekul aseesimehe antud ülesandeid; 6.8.8. esitab vallavolikogule kinnitamiseks komisjoni põhimääruse. 6.9. Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu, volikogu esimees ja vallavalitsus. 6.10. Komisjoni esimees: 6.10.1. juhib komisjoni tööd; 6.10.2. koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorra projekti; 6.10.3. jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded; 6.10.4. kutsub kokku komisjoni koosoleku; 6.10.5. otsustab, keda kutsuda osalema päevakorra punktide arutelul; 6.10.6. juhatab komisjoni koosolekut. 6.11. Komisjoni esimehe äraolekul asendab teda komisjoni esimehe lihtkirjaliku volituse alusel komisjoni aseesimees. 6.12. Komisjoni töövorm on koosolek, mis toimub komisjoni põhimääruses sätestatud sagedusega. Komisjoni erakorralise koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees oma algatusel või 1/4 komisjoni liikmete kirjalikul nõudel. 6.13. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Komisjoni otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. 6.14. Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha taotlusi ekspertiisi tellimiseks ning saada vallavalitsuselt ja valla ametiasutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. Vastavat tööd korraldab komisjoni esimees koostöös volikogu sekretäriga. 6.15. Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga ning neid viiakse ellu vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega. 6.16. Komisjon annab vähemalt üks kord aastas volikogu ees aru tehtud tööst. 6.17. Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse jõustumisest. 7. Juhtivkomisjon 7.1. Juhtivkomisjon on alatine komisjon, kes korraldab antud eelnõu menetlemist volikogus. 7.2. Üldjuhul määrab eelnõule juhtivkomisjoni volikogu esimees. 7.3. Pärast eelnõule juhtivkomisjoni määramist peab komisjon kolme nädala jooksul esitama kas: 7.3.1. eelnõu eestseisusele volikogu istungi päevakorda võtmiseks; 7.3.2. volikogu esimehele taotluse pikema menetlusaja saamiseks; 7.3.3. volikogule põhjendatud ettepaneku eelnõu menetlusest väljaarvamiseks. 7.4. Volikogu komisjonid esitavad kirjalikult oma seisukoha eelnõu kohta, samuti vajadusel ettepanekud eelnõu sisuliseks või redaktsiooniliseks muutmiseks juhtivkomisjonile. 7.5. Juhtivkomisjon teeb esitatud eelnõus muudatused ja täiendused või teeb ülesandeks eelnõus täienduste tegemiseks eelnõu esitajale ning esitab eelnõu uues (parandatud) redaktsioonis volikogu istungile, põhjendades eelnõus tehtud parandusi ja täiendusi. 7.6. Ettekande volikogu istungil teeb eelnõu esitaja ja kaasettekande juhtivkomisjon. 7.7. Eelnõu esitaja või juhtivkomisjoni taotlusel võib volikogu esimees lülitada istungi päevakorra projekti ka teisi kaasettekandeid volikogu komisjonidelt või spetsialistidelt. 8. Osavalla halduskogu 8.1. Osavalla halduskogu moodustamise kord on sätestatud Kuusalu valla põhimääruse punktis 49.2. 8.2. Halduskogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid Kuusalu valla õigusaktidega sätestatud ülesannete täitmiseks. Halduskogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa 2/3 halduskogu liikmetest, sealhulgas halduskogu esimees või tema asendaja. Halduskogu otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. 8.3. Volikogu poolt halduskogu menetlusse antud küsimuses peab halduskogu otsuse vastu võtma hiljemalt kahe nädala jooksul. 8.4. Konkreetset osavalda puudutava küsimuse arutamisel kuulab volikogu ära vastava osavalla halduskogu seisukoha. 8.5. Halduskogul on õigus teha ettepanekuid volikogu istungitel arutusele tulevate küsimuste kohta. 9. Volikogu õigusaktide algatamine 9.1. Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 9.1.1. volikogu liikmel; 9.1.2. volikogu komisjonil; 9.1.3. volikogu fraktsioonil; 9.1.4. vallavalitsusel; 9.1.5. vallavanemal seaduses sätestatud alusel ja korras; 9.1.6. osavalla halduskogul valla põhimääruses sätestatud alusel ja korras; 9.1.7. vallaelanikel seaduses sätestatud alusel ja korras. 9.2. Volikogu võib teha vallavalitsusele, komisjonile või töögrupile ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. 9.3. Volikogu õigusakti eelnõule peavad olema lisatud seletuskiri või eelnõu põhistavad dokumendid ning eelnõu esitaja äranägemisel küsimust käsitlevate õigusaktide ärakirjad või väljavõtted nendest. Eelnõu peab olema viseeritud ja seletuskiri allkirjastatud esitaja poolt. 9.4. Eelnõu ja sellele lisatud dokumendid peavad olema vormistatud vastavalt «Kuusalu valla asjaajamise korrale» ja haldusdokumentide vorminõuetele. 9.5. Nõuetekohaselt vormistatud eelnõud koos juurdekuuluvate dokumentidega esitatakse volikogu esimehele, tema äraolekul aseesimehele või kantseleisse. Eelnõud registreeritakse kantseleis nende vastuvõtmise või saabumise päeval. 9.6. Kantselei teatab kahe päeva jooksul volikogu esimehele saabunud eelnõust. 9.7. Volikogu esimees määrab oma resolutsiooniga juhtivkomisjoni ja suunab eelnõu volikogu liikmetele, vajadusel volikogu teis(t)ele komisjoni(de)le, osavalla(-valdade) halduskogu(de)le, fraktsioonidele või otse eestseisuse koosoleku päevakorda. 9.8. Kõik eelnõud (välja arvatud organisatsioonilised küsimused), mida pole esitanud vallavalitsus, tuleb saata vallavalitsusele kirjaliku seisukoha saamiseks. 9.9. Eelnõu läbivaatamiseks ja selle kohta kirjalike täiendus- või muudatusettepanekute esitamiseks on aega kuni kaks nädalat, kui ei ole otsustatud anda teisi tähtaegu. Kirjalikud ettepanekud esitatakse juhtivkomisjonile. 9.10. Istungieelse menetluse läbinud ja nõutavas korras ettevalmistatud eelnõudest koostab volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees volikogu istungi päevakorra projekti, määrates iga päevakorraküsimuse arutamiseks kavandatud aja, ettekandjad ja kaasettekandjad. 9.11. Kantselei saadab eelnõu koos juurdekuuluvate dokumentidega ja istungi kutsega volikogu liikmetele posti teel. 10. Volikogu istungi kokkukutsumine, kestvus ja vaheajad 10.1. Volikogu töövorm on istung. Volikogu istungi töökeel on eesti keel. 10.2. Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. 10.3. Volikogu korralised istungid toimuvad üks kord kuus volikogu esimehe nimetatud päeval, kellaajal ja kohas. Üldjuhul lepitakse järgmise volikogu istungi toimumise aeg ja koht kokku sellele eelneva istungi lõpus. 10.4. Volikogu istung ei alga hiljem kui kell 18.00 ja ei kesta kauem kui kolm tundi, kui volikogu ei otsusta teisiti. 10.5. Volikogu istungil tehakse vaheajad pikkusega kümme minutit iga ühetunnise töötamise järel, kusjuures vaheaja algust ja pikkust võib muuta, kui seda tingib küsimuse arutelu. 10.6. Volikogu kutsutakse kokku ka vallavalitsuse või vähemalt 1/4 volikogu koosseisu ettepanekul nende tõstatatud küsimuste arutamiseks. 10.7. Päevakorra projekt peab olema volikogu liikmetele kättesaadav vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. 10.8. Kutse volikogu istungi kokkukutsumise kohta saadetakse volikogu liikmetele kirjalikult vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Kutses on ära näidatud istungi toimumise aeg, koht ja arutusele tulevad küsimused. Kutsele lisatakse istungil arutlusele tulevate küsimuste kohta langetatavad otsuste või määruste eelnõud. 11. Volikogu istungi läbiviimise üldpõhimõtted 11.1. Volikogu istungit juhatab volikogu esimees, tema äraolekul volikogu aseesimees. Kui volikogu esimees ei saa istungit juhatada enesetaanduse või mõne muu põhjuse tõttu, juhatab istungit aseesimees, viimase äraolekul määrab volikogu esimees endale asendaja istungil suuliselt. 11.2. Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 11.3. Volikogu istungil osalevad volikogu liikmed, vallavanem või tema asendaja, vallavalitsuse liikmed ja teised istungile kutsutud isikud. Kinnisest istungist võtavad osa volikogu liikmed. Vallavanema või tema asendaja, vallavalitsuse liikmete, ametnike ja protokollija osavõtu otsustab volikogu. 11.4. Avalikel istungitel võivad istungi külalised teha foto-, video- ja fonosalvestusi nii, et see ei segaks volikogu istungi läbiviimist või volikogu liikmete tööd. 12. Istungi avamine, päevakorra kinnitamine ja avalduse ärakuulamine 12.1. Volikogu istungi avab istungi juhataja, teatades kohalviibivate volikogu liikmete arvu. 12.2. Istungi alguses tehakse teatavaks istungi päevakorra projekt. Seejärel vaadatakse läbi ettepanekud ja protestid päevakorra kohta. 12.3. Protestid päevakorra kohta esitatakse kirjalikult istungi juhatajale. Juhataja loeb need ette ja lahendab ükshaaval. 12.4. Pärast ettepanekute ja protestide läbivaatamist kinnitatakse päevakord poolthäälteenamusega. Kui päevakorda ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik punktid ükshaaval hääletamisele. Küsimuste väljaarvamine otsustatakse poolthäälteenamusega. 12.5. Pärast päevakorra kinnitamist kuulatakse ära volikogu liikmete või vallavalitsuse liikmete avaldused, mille kestus ei tohi ületada kolme minutit. Avaldusele ei järgne kommentaare ega läbirääkimisi. Avalduse tekst tuleb esitada kirjalikult, mis lisatakse istungi protokollile. 13. Küsimuse arutamine istungil 13.1. Eelnõud pannakse volikogu istungil ühele või mitmele lugemisele. 13.2. Mitmele lugemisele pannakse eelnõud, mis käsitlevad: 13.2.1. valla eelarvet; 13.2.2. valla põhimääruse muutmist, kui muudatus ei tulene seadusest; 13.2.3. arengukava; 13.2.4. vallale varaliste kohustuste võtmist; 13.2.5. kohalike maksude kehtestamist. 13.3. Esimesel lugemisel ei saa õigusakti vastu võtta alternatiiveelnõu(de) olemasolul. Sel juhul pannakse pärast läbirääkimisi eelnõud hääletamisele ja enam hääli saanud eelnõu võetakse teisel lugemisel aluseks. 13.4. Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälteenamusega. 13.5. Eelnõu järgmisel lugemisel peab eelnõu esitaja või juhtivkomisjon või redaktsioonitoimkond esitama vajadusel parandatud või täiendatud teksti. 13.6. Eelnõu esitaja võib eelnõu tagasi võtta arutelu igas staadiumis. Eelnõu ei saa tagasi võtta, kui see on pandud lõplikule hääletamisele. 13.7. Küsimuse arutamisel volikogu istungil juhindutakse järgmisest maksimaalsest ajalimiidist: 13.7.1. ettekanne 15 minutit; 13.7.2. kaasettekanne kümme minutit; 13.7.3. sõnavõtt viis minutit; 13.7.4. repliik kaks minutit; 13.7.5. lõppsõna kolm minutit. 13.8. Ettekandeks ja kaasettekandeks võib pikemat aega lubada ainult enne sõna andmist ettekandja või kaasettekandja põhjendatud taotlusel. Lubamise otsustab istungi juhataja enne sõna võtmist. Kui kõneleja räägib üle aja või kaldub ilmselt antud teemast kõrvale, hoiatab istungi juhataja teda või lõpetab sõnavõtu. 13.9. Pärast ettekannet või kaasettekannet võib ettekandjale või kaasettekandjale esitada küsimusi, kusjuures ühele volikogu liikmele üle kahe korra küsimuste esitamiseks ja repliigiks sõna ei anta. Ettekandja võib vajaduse korral vastamise delegeerida mõnele teisele volikogu liikmele, komisjoni liikmele või vallavalitsuse liikmele. 13.10. Sõnavõtusoovidest annavad volikogu liikmed märku käega. Eelisjärjekorras antakse sõna faktimärkuseks ja protseduuriliseks ettepanekuks. Küsimuse arutamisel võib volikogu liige sõna võtta üks kord. 13.11. Pärast läbirääkimiste lõppu on ettekandjal õigus lõppsõnaks. 13.12. Pärast lõppsõna paneb istungi juhataja hääletamisele ainult kirjalikult esitatud ettepanekud, kui keegi volikogu liikmetest seda nõuab. 14. Redaktsioonitoimkond 14.1. Vajadusel moodustab volikogu enda liikmete hulgast redaktsioonitoimkonna, kinnitab selle koosseisu ja esimehe. Redaktsioonitoimkonda peavad kuuluma juhtivkomisjoni esindaja ja eelnõu esitaja. Igal fraktsioonil on õigus täiendavalt esitada redaktsioonitoimkonda üks liige. 14.2. Kõik eelnõu muudatusettepanekud esitatakse kirjalikult redaktsioonitoimkonna esimehele. 14.3. Redaktsioonitoimkond on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole liikmetest, sealhulgas esimees. Redaktsioonitoimkond arutab läbi kõik kirjalikud ettepanekud, vaidlused lahendatakse poolthäälteenamusega. Redaktsioonitoimkonna liige võib jääda eriarvamusele. Kirjalikult esitatud eriarvamused pannakse volikogus eraldi hääletamisele. 14.4. Redaktsioonitoimkonna esimees esitab redigeeritud eelnõu volikogu samal istungil või volikogu esimehele volikogu järgmise istungi päevakorra projekti lülitamiseks ja vastutab lõpliku redaktsiooni õigsuse eest. 14.5. Volikogu istungil teeb ettekande redaktsioonitoimkonna esimees. Seejärel hääletatakse läbi redaktsioonitoimkonna liikmete eriarvamused. Läbirääkimisi ei avata. 15. Hääletamine volikogu istungil 15.1. Pärast läbirääkimiste lõpetamist paneb istungi juhataja eelnõu hääletamisele. Enne hääletamist võib fraktsiooni esimees või tema asendaja nõuda kuni kümneminutilist vaheaega nõupidamiseks. 15.2. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 15.3. Hääletamine on volikogus avalik, välja arvatud isikuvalimised ja umbusalduse avaldamine. 15.4. Kuusalu valla põhimääruse punktides 45.3 ja 54.1 sätestatud juhtudel viiakse läbi nimeline hääletamine. Volikogu liige võib taotleda nimelist hääletamist ka teistel juhtudel, kui teda toetab lisaks temale veel vähemalt kaks volikogu liiget. Nimeline hääletamine viiakse läbi, kui selle poolt hääletab vähemalt 1/4 kohalolevatest volikogu liikmetest. 15.5. Volikogu otsused tehakse poolthäälteenamusega, välja arvatud Kuusalu valla põhimääruse punktides 17.1.2, 17.1.3, 17.1.5 --17.1.9, 17.1.12, 17.1.13, 17.1.15, 17.1.21 ning punktides 45.3 ja 54.1 nimetatud küsimustes on otsuste vastuvõtmiseks vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 15.6. Volikogu otsused fikseerib istungi juhataja haamrilöögiga või lausega «otsus on vastu võetud». 15.7. Õigus hääletamise tulemusi vaidlustada on volikogu liikmel kohe istungil. Kordushääletamise läbiviimise otsustab volikogu esimees. Hilisemaid pretensioone ei arvestata. 16. Istungi lõpetamine 16.1. Volikogu istungi lõpetab pärast päevakorra ammendumist istungi juhataja sõnadega «istung on lõppenud» ja/või kinnitab seda haamrilöögiga. 16.2. Kui volikogu otsustab istungi lõpetada enne päevakorra ammendumist, pannakse arutamata jäänud päevakorrapunktid järgmise istungi päevakorra projekti esimesteks punktideks. 17. Arupärimine 17.1. Volikogu liikmel ja fraktsioonil on õigus esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmele. 17.2. Arupärimine esitatakse kirjalikult volikogu esimehele, kes edastab selle adressaadile. Arupärimises nähakse ette sellele vastamise viis. 17.3. Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata kümne tööpäeva jooksul arvates arupärimise esitamisest volikogu istungil kantseleile, kes selle edastab arupärimise esitajale. 17.4. Kui arupärimises oli ette nähtud suuline vastamine või kui kirjalik vastus ei rahulda arupärimise esitajat või arupärimisele vastaja seda soovib, esitatakse volikogu esimehele taotlus võtta arupärimisele vastamine volikogu istungi päevakorra projekti. 18. Umbusalduse avaldamine 18.1. Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, vallavanemale, vallavalitsuse liikmele (välja arvatud vallasekretär) või volikogu komisjoni esimehele. 18.2. Umbusalduse menetluse algatamiseks esitatakse volikogu istungi alguses enne istungi päevakorra kinnitamist istungi juhatajale kirjalik avaldus, milles on märgitud umbusalduse avaldamise põhjus ning millele on alla kirjutanud kõik algatajad. Istungi juhataja informeerib kohe esitatud avaldusest kõiki istungist osavõtjaid. Isikut (isikuid), kelle vastu umbusaldusmenetlus algatati ja kes ei viibinud sellel volikogu istungil, teavitab istungi juhataja menetluse algatamisest esimesel võimalusel. 18.3. Küsimus umbusalduse avaldamiseks lülitatakse järgmise volikogu istungi päevakorda. 18.4. Ettekande umbusaldamise küsimuse arutamisel volikogu istungil kestvusega kuni viis minutit teeb üks umbusalduse algatajatest, kes vastab ka volikogu liikmete küsimustele. Igal volikogu liikmel on õigus ettekandjale esitada kuni kaks küsimust. Läbirääkimisi ei alustata. 18.5. Isikul, kellele tahetakse umbusaldust avaldada, on õigus nimetatud küsimuses volikogu istungil kuni viie minuti ulatuses sõna võtta. 18.6. Umbusalduse avaldamine otsustatakse salajasel hääletamisel. 18.7. Umbusalduse avaldamise hääletamise viib läbi häältelugemiskomisjon. Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid. Hääletamise läbiviimiseks kuulutatakse volikogu istungil välja vaheaeg. Häältelugemiskomisjon korraldab hääletamise ja esitab volikogule hääletamistulemuste protokolli. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. 18.8. Hääletamissedeli teksti kantakse isiku nimi, kellele umbusaldust avaldatakse. Hääletamissedelil on ruudud märkustega umbusalduse avaldamise poolt ja vastu. 18.9. Hääletaja märgib oma otsuse nime järel olevasse ühte ruutu ristiga. 18.10. Kehtetuks tunnistatakse hääletamissedel, mis ei vasta hääletamiskomisjoni antud vormile või mille mõlemasse ruutu on tehtud rist või mis on jäetud täitmata. 18.11. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 18.12. Umbusalduse avaldamine vormistatakse volikogu otsusega. 18.13. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis samale isikule samal põhjusel kolme kuu jooksul umbusalduse avaldamist algatada ei saa. 18.14. Umbusalduse avaldamine on aluseks vallavanema või osavalla vanema või vallavalitsuse liikmele (välja arvatud vallasekretär) töölt vabastamisele volikogu usalduse kaotamise tõttu. 18.15. Umbusalduse avaldamine toob kaasa volikogu esimehe ametist või komisjoni esimehe tema kohustustest vabastamise. 19. Volikogu liikme enesetaandamine 19.1. Volikogu liige peab taandama ennast küsimuse arutamiselt, kui arutatav küsimus puudutab tema (välja arvatud isikuvalimistel ja umbusaldushääletusel, kus volikogu liige on kandidaadina üles seatud või on umbusaldamise objektiks), tema lähedase sugulase või muidu lähedase inimese isiklikke või ärilisi huve. 19.2. Juhul kui volikogu liige keeldub enesetaandusest, otsustab volikogu taandamise. 19.3. Enesetaandamisest teatab volikogu liige enne nimetatud päevakorrapunkti arutamist kirjalikult. Selles punktis ta sõna ei võta ja hääletamises ei osale. 20. Volikogu istungi protokoll 20.1. Volikogu istungid protokollitakse ja helisalvestatakse. Protokollid vormistatakse viie tööpäeva jooksul. Helisalvestusi säilitatakse üks aasta. 20.2. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, volikogu ja vallavalitsuse liikmete ja kutsutute nimed, kinnitatud päevakord, arutusel olnud küsimused, menetluse käigus tehtud otsused ning vastuvõetud määrused ja otsused, samuti eriarvamused. Kinnise istungi protokollis ei näidata küsimuste arutelu käiku. 20.3. Volikogu istungi protokollile kirjutab alla istungi juhataja. 20.4. Volikogu istungi protokollile lisatakse vastuvõetud määruste ja otsuste originaalid, salajase hääletamise komisjoni protokollid ja nimelise hääletamise tulemused. 20.5. Volikogu istungi protokollid on kõigile isikutele kättesaadavad volikogu kantseleis ja valla raamatukogudes alates kümnendast päevast pärast istungi toimumist. Kinnitatud Kuusalu Vallavolikogu 29. septembri 1999. a määrusega nr 8 Kuusalu valla esindamise kord I. ÜLDSÄTTED 1.1. Käesoleva korra eesmärk on sätestada Kuusalu valla omavalitsusorganite, nende ametiisikute ja kolmandate isikute õigus ja pädevus Kuusalu valla esindamiseks suhetes Eesti Vabariigi riigivõimuorganitega, teiste omavalitsusüksuste ja nende liitudega, juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii Eesti Vabariigis kui välismaal. 1.2. Esindamise õiguslikeks alusteks on seadused, Kuusalu valla põhimäärus, käesolev kord, vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid ning lepingud. 1.3. Oma pädevuse piires esindavad Kuusalu valda: 1.3.1. vallavolikogu või selle esindus; 1.3.2. vallavalitsus või selle esindus; 1.3.3. vallavolikogu esimees; 1.3.4. vallavanem; 1.3.5. vallavalitsuse ametnikud ja Kuusalu valla asutuste töötajad neile antud volituste piires. 1.4. Kolmandad isikud esindavad Kuusalu valda nendele antud volituste piires. II. VALLA ESINDUSFUNKTSIOONI TÄITMINE 2.1. Vallavolikogu esindab Kuusalu valda: 2.1.1. seadustega vallavolikogu pädevusse antud küsimuste lahendamisel; 2.1.2. suhetes Riigikoguga; 2.1.3. suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega. 2.2. Vallavolikogu esimees esindab Kuusalu valda: 2.2.1. suhetes Eesti Vabariigi Presidendiga; 2.2.2. suhetes Riigikogu esimehe ja tema asetäitjatega; 2.2.3. Harjumaa Omavalitsuste Liidus volikogu esindajana erivolitusteta; 2.2.4. suhetes omavalitsusüksuste ja nende liitudega nii Eesti Vabariigis kui välismaal; 2.2.5. suhetes ajakirjandusega vallavolikogu töö avalikustamiseks; 2.2.6. muudel juhtudel, arvestades teise osapoole esindatust. 2.2.7. Vallavolikogu esimehe äraolekul asendab teda esindusfunktsioonide täitmisel vallavolikogu aseesimees või mõni teine vallavolikogu liige talle vallavolikogu esimehe antud volituste piires. 2.3. Vallavalitsus esindab Kuusalu valda: 2.3.1. seadustega ning Kuusalu Vallavolikogu määruste ja otsustega vallavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel; 2.3.2. suhetes Vabariigi Valitsusega; 2.3.3. muudel juhtudel täitevvõimu teostamiseks. 2.4. Vallavanem esindab Kuusalu valda: 2.4.1. suhetes Eesti Vabariigi peaministri ja teiste ministritega; 2.4.2. suhetes omavalitsusüksuste ja nende liitudega Eesti Vabariigis ja välismaal; 2.4.3. suhetes Harju Maavalitsusega; 2.4.4. suhetes riiklike ja mitteriiklike asutustega, teiste juriidiliste ja füüsiliste isikutega Eesti Vabariigis ja välismaal täitevvõimu teostamiseks; 2.4.5. suhetes ajakirjandusega vallavalitsuse töö avalikustamiseks; 2.4.6. vallavolikogu volitatud juhtudel ja korras; 2.4.7. vallavalitsuse pädevuses olevates küsimustes vallavalitsuselt saadud volituste alusel; 2.4.8. muudel juhtudel täitevvõimu teostamiseks. 2.4.9. Vallavanema äraolekul asendab teda esindusfunktsioonide täitmisel mõni teine vallavalitsuse liige või ametnik talle vallavanema antud volituste piires. 2.5. Avalikel üritustel esindavad Kuusalu valda vallavolikogu esimees ja vallavanem. III. VALLA ESINDAMINE KOHTUS 3.1. Vallavolikogu määruste ja otsuste vaidlustamise korral esindab kohtus Kuusalu valda vallavolikogu. Vallavalitsuse määruste ja korralduste vaidlustamise korral esindab kohtus Kuusalu valda vallavalitsus. 3.2. Kohtukutse esitatakse vallasekretärile, kes: 3.2.1. võtab asja isiklikuks lahendamiseks või 3.2.2 suunab selle lahendamiseks volikogu esimehele või struktuuriüksuse juhile, kes teeb ettepaneku valda kohtus esindava isiku kohta. 3.3. Volikogu esimees esindab kohtus vallavolikogu erivolituseta, teised isikud volikogu esimehe volikirja alusel. Vallavanem ja vallasekretär esindavad vallavalitsust kohtus erivolituseta, teised isikud vallavanema volikirja alusel. 3.4. Vallavolikogu osalemise üle kohtuvaidlustes peab arvestust ja teostab järelevalvet vallavolikogu sekretär. Vallavalitsuse osalemise üle kohtuvaidlustes peab arvestust ja teostab järelevalvet vallasekretär. IV. VALLA ESINDAMINE AMETLIKU DELEGATSIOONI (ESINDUSE) POOLT 4.1. Valla esindamiseks Eesti Vabariigis või välismaal võib moodustada vallavolikogu, vallavalitsuse või mõlema omavalitsusorgani ühise delegatsiooni (esinduse). 4.2. Vallavolikogu delegatsiooni koosseisu (esinduse) määrab vallavolikogu oma otsusega. 4.3. Vallavalitsuse delegatsiooni koosseisu (esinduse) määrab vallavalitsus oma korraldusega. V. VALLA ESINDAMINE LEPINGULISTES SUHETES Valla esindamine lepingulistes suhetes toimub seaduses, Kuusalu valla põhimääruses, Kuusalu vallavara eeskirjas, käesolevas korras ning teistes vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktides sätestatud korras. VI. VALLA TEENISTUSES OLEVATE AMETIISIKUTE PÄDEVUS KUUSALU VALLA ESINDAMISEL Valla teenistuses olevad ametiisikud esindavad Kuusalu valda suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega vastavalt vallavanema kehtestatud tööjaotusele või ametijuhendile ning ametiasutuse põhimäärusele või vallavanema poolt volitatud korras. Kinnitatud Kuusalu Vallavolikogu 29. septembri 1999. a määrusega nr 8 Kuusalu Vallavalitsuse töökord I. VALLAVALITSUSE TÖÖ KAVANDAMINE 1.1. Kuusalu Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) kavandab oma tööd, lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, teistest Eesti Vabariigi seadustest ja õigusaktidest, Kuusalu valla põhimäärusest ja teistest Kuusalu Vallavolikogu õigusaktidest ning käesolevast korrast. 1.2. Vallavalitsus peab oma istungit üldjuhul igal neljapäeval algusega kell 11.00. Vallavalitsuse istungi kutsub kokku vallavanem, teatades istungi toimumise aja ja koha vallavalitsuse liikmetele vähemalt kaks päeva enne istungi toimumist. 1.3. Vallavanem võib vallavalitsuse korralise istungi ära jätta või toimumise aega ja kohta muuta. 1.4. Vallavanema otsusel võib kiiret otsustamist vajavate küsimuste arutamiseks korraldada vallavalitsuse erakorralisi istungeid vallavanema määratud ajal ja kohas, teatades sellest vallavalitsuse liikmetele vähemalt kolm tundi enne istungi toimumist. II. VALLAVALITSUSE ISTUNGITE PÄEVAKORDA VÕTMISEKS MATERJALIDE ESITAMINE JA NÕUDED ESITATAVATELE MATERJALIDELE 2.1. Ettepanekuid vallavalitsuse õigusaktide eelnõude ja muude küsimuste vallavalitsuse istungi päevakorda võtmiseks on õigus teha: 2.1.1. vallavalitsuse liikmel; 2.1.2. vallavalitsuse struktuuriüksuse juhil; 2.1.3. vallavanemal; 2.1.4. vallavolikogu ja vallavalitsuse komisjonil; 2.1.5. vallaelanikel seaduses sätestatud alusel ja korras; 2.1.6. volikogul; 2.1.7. volikogu esimehel; 2.1.8. volikogu fraktsioonil. 2.2. Vallavalitsuse istungi päevakorda esitatakse: 2.2.1. vallavolikogu määruste ja otsuste eelnõud; 2.2.2. vallavalitsuse määruste ja korralduste eelnõud; 2.2.3. muud vallavalitsuse pädevuses olevad otsustamist vajavad asjad, mis ei vaja vallavalitsuse õigusakti kehtestamist; 2.2.4. informatsioonid. 2.3. Vallavalitsuse istungile esitatavaid materjale valmistavad ette vallavalitsuse struktuuriüksused, vajadusel ka vallavalitsuse komisjonid. Vallavanema poolt päevakorda esitatavaid materjale valmistab ette vallavalitsuse kantselei. 2.4. Komisjonide koostatud ettepanekud ja materjalid esitab vallavalitsusele komisjoni esimees. 2.5. Isikute, sh äriühingute, mittetulundusühingute, muude asutuste või institutsioonide poolt vallavalitsusele edastatavate ettepanekute esitamise vallavalitsusele otsustab asjaomane struktuuriüksus või vallavanem. 2.6. Vallavalitsusele esitatavate materjalide komplektsuse ning nende õiguspärasuse ja normitehnilise korrektsuse eest vastutab materjalid esitanud struktuuriüksuse juht, vallavanema esitatud materjalide puhul vallavalitsuse kantselei. 2.7. Kui vallavalitsuse istungi päevakorda esitatavate küsimuste otsustamine ei nõua vallavalitsuse õigusakti kehtestamist, esitatakse päevakorda vallavalitsuse istungi protokolli märgitava otsuse eelnõu. Vallavalitsuse istungi protokolli märgitava otsusega dokumenteeritakse vallavalitsuse otsust. 2.8. Enne õigusakti eelnõu vallavalitsusele esitamist tuleb eelnõu kooskõlastada, mille vormiks on eelnõu viseerimine (koosneb allkirjast, ametiisiku nimest, ametikohast ning kuupäevast, vajadusel ka muudest märkustest). Kooskõlastuse andmine tähendab esitatud eelnõuga nõustumist. Kui isik, kellele eelnõu on esitatud kooskõlastamiseks, leiab, et eelnõu tuleks muuta, täiendada jne, lisab ta oma põhjendatud ettepanekud eraldi õiendina. Vajaduse korral esitatakse eelnõu arvamuse saamiseks ka teistele asjaomastele institutsioonidele. Eelnõu kuulub viseerimisele järgmises järjekorras: 2.8.1. eelnõu koostaja; 2.8.2. struktuuriüksuse juht või komisjoni esimees; 2.8.3. struktuuriüksuse juht (juhid), kellele antakse ülesandeid või keda see puudutab; 2.8.4. vallasekretär; 2.8.5. jurist, kui vallasekretäri nõudmisel on tarvis tellida eelnõule juriidiline ekspertiis. 2.9. Üldjuhul tuleb kooskõlastamiseks esitatud eelnõud viseerida ühe tööpäeva jooksul, põhjalikumat läbivaatamist nõudvad eelnõud aga kolme tööpäeva jooksul. 2.10. Vallavalitsuse õigusakti eelnõule peavad olema lisatud seletuskiri või muud dokumendid, mida on vaja konkreetse asja otsustamiseks. Seletuskiri peab olema allkirjastatud esitaja poolt. 2.11. Seletuskiri peab sisaldama: 2.11.1. eelnõu koostaja(te) nime(sid); 2.11.2. õigusakti kehtestamise või asja otsustamise vajalikkuse põhjendust; 2.11.3. õigusakti kehtestamisega seotud majanduslike kulude arvestusi ja finantseerimisallikaid; 2.11.4. õigusakti kehtestamisega kaasnevate võimalike õiguslike, majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgede prognoosi; 2.11.5. andmeid eelnõu rakendamisega kaasnevate organisatsiooniliste muudatuste kohta; 2.11.6. muid vajalikke andmeid ja põhjendusi, mis on olulised õigusakti eelnõu vastuvõtmiseks või asja otsustamiseks. 2.12. Vallavalitsuse õigusaktide eelnõud peavad olema kooskõlas põhiseaduse, teiste seaduste ja õigusaktidega, sh vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega, vastama seadusega kehtestatud vorminõuetele, olema normitehniliselt, keeleliselt ja terminoloogiliselt korrektsed. Õigusaktide sõnastus peab olema üheselt mõistetav. 2.13. Vallavalitsuse kantselei ei registreeri vallavalitsuse istungile esitatud materjale ja tagastab need, kui need: 2.13.1. ei ole kooskõlas seaduste ja muude õigusaktidega; 2.13.2. ei sisalda õigusakti kehtestamiseks või asja otsustamiseks ettenähtud dokumente; 2.13.3. vajavad kooskõlastamist. 2.14. Vallavalitsuse määruste eelnõud koos asjassepuutuvate materjalidega antakse vallavalitsuse kantseleile üle vähemalt kolm tööpäeva ning korralduste eelnõud ja muud materjalid vähemalt üks tööpäev enne vallavalitsuse istungi päevakorra kinnitamise tähtaega. 2.15. Vallavalitsuse erakorralise istungi materjalid antakse vallavalitsuse kantseleile üle vallavanema määratud tähtajaks või esitatakse vallavalitsuse erakorralisel istungil, kui vallavanem ei ole tähtaega määranud. 2.16. Kiiret otsustamist vajavate asjade materjalid esitab vallavalitsusele istungi päevakorda võtmiseks asjaomase struktuuriüksuse juht motiveeritult ning vahetult vallavanemale, kelle otsusel võib enne istungit arvata päevakorda täiendavaid punkte. 2.17. Kiiret otsustamist nõudvate küsimuste lahendamiseks esitatud materjalide vastavust kehtestatud nõuetele vallavalitsuse kantseleis üldjuhul enne vallavalitsuse istungit ei kontrollita ja need arvatakse vallavalitsuse istungi päevakorda lisapunktidena. Eelnõu vastavust kehtestatud nõuetele kontrollitakse enne õigusakti jõustumist. Kui õigusakt ei vasta nõuetele, jätavad vallasekretär ja vallavanem õigusakti allkirjastamata. Eelnõu koostaja peab eelnõu viima vastavusse käesoleva töökorra punktis 17 kehtestatud nõuetega ja esitama uuesti vallavalitsuse istungile läbivaatamiseks. III. VALLAVALITSUSELE ARUTAMISEKS ESITATUD MATERJALIDE VORMISTAMINE VALLAVALITSUSE ISTUNGILE NING VALLAVALITSUSE ISTUNGI PÄEVAKORRA KOOSTAMINE JA KINNITAMINE 3.1. Nõuetekohaste ja tähtaegselt esitatud ettepanekute alusel koostab vallavalitsuse kantselei vallavalitsuse korralise istungi päevakorra kava ja esitab selle koos päevakorraküsimuste arutamiseks vajalike dokumentidega vallavanemale kinnitamiseks istungile eelneva päeva hommikul kell 9.00. Täiendava istungi päevakorra esitab vallavalitsuse kantselei vallavanemale võimalikult aegsasti, kuid mitte hiljem kui istungi toimumise päeva hommikul kell 9.00, erakorraliselt kokkukutsutava istungi päevakorra kava võib vallavalitsuse kantselei esitada vallavanemale istungi toimumise ajaks. 3.2. Vallavanemal on õigus pärast päevakorra kinnitamist täiendada vallavalitsuse istungi päevakorda omal algatusel või struktuuriüksuse juhi poolt motiveeritult esitatud, kiireloomulist otsustamist vajavate täiendavate päevakorrapunktidega. Kiireloomuliselt esitatud määruste eelnõusid üldjuhul esimesel lugemisel vastu ei võeta. 3.3. Pärast vallavanema poolt päevakorra kinnitamist edastab vallavalitsuse kantselei vallavalitsuse istungi päevakorra viivitamata vallavalitsuse liikmetele ning vallavanema ülesandel teistele istungile kutsutud isikutele. 3.4. Vallavalitsuse istungile esitatud materjalid ei kuulu avaldamisele enne vallavalitsuse otsuste vastuvõtmist ja lõplikku vormistamist. 3.5. Vastavalt Kuusalu Vallavolikogu töökorra punktile 9.8 annab vallavalitsus eelnõude kohta, mida pole algatanud vallavalitsus, oma seisukoha. Selle ettevalmistamiseks määrab vallavanem seisukohta ettevalmistava struktuuriüksuse. IV. VALLAVALITSUSE ISTUNGI LÄBIVIIMINE 4.1. Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. 4.2. Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem või tema äraolekul abivallavanem, viimase äraolekul vallavanema määratud vallavalitsuse liige. 4.3. Vallavalitsuse istungitel võivad viibida vallavanema kutsel ettekandega esinev isik (vastava päevakorrapunkti arutelul), vallavolikogu esimees ja teised isikud. Vallavanem võib kutsutud isikutele anda sõna. 4.4. Istungi juhataja tutvustab istungi alguses vallavalitsuse istungi päevakorda. 4.5. Istungi juhataja võib päevakorrapunktide arutamise järjekorras teha muudatusi. Istungi alguses võib vallavanema või vallavalitsuse liikmete ettepanekul päevakorrapunkti päevakorrast välja arvata. 4.6. Kui ettekandjal ei ole võimalik osa võtta vallavalitsuse istungist ja tema ülesandeid ei ole pandud mõnele teisele ametnikule, siis päevakorrapunkte, mille ettekandjaks asjaomane ametnik on, ei arutata ning otsuseid vastu ei võeta. 4.7. Päevakorrapunkti arutamine algab eelnõu esitanud struktuuriüksuse juhi ettekandega. Seejärel annab istungi juhataja sõna kaasettekandjatele. 4.8. Istungi juhataja võib kindlaks määrata ettekannete, kaasettekannete ja sõnavõttude kestuse, samuti keerukate ja mahukate asjade arutamise korra, sealhulgas lugemiste läbiviimise arvu ja tähtajad. 4.9. Pärast ettekannet ja kaasettekannet annab istungi juhataja soovija märguandel talle sõna küsimuste esitamiseks. Kui istungist osavõtjatel küsimusi ei ole või küsimused on esitatud, annab istungi juhataja istungist osavõtjatele sõna sõnavõttudeks vastavalt soovijate märguannetele. 4.10. Sõnavõtja või istungi juhataja ettepanekul kantakse sõnavõtu põhiseisukohad istungi protokolli. 4.11. Vallavalitsus teeb oma otsused asjaomase struktuuriüksuse juhi või vallavanema ettepanekul. 4.12. Enne hääletamist kordab istungi juhataja kõiki hääletamisele pandavaid ettepanekuid. Esimesena pannakse hääletamisele ettekandja ettepanek. Kui ettepanekud ei ole kõigile üheselt arusaadavad, kordab istungi juhataja ettepanekuid. 4.13. Vallavalitsuse otsused tehakse istungil osalevate vallavalitsuse liikmete poolthäälteenamusega. Hääletamine on avalik. Kui ükski vallavalitsuse liige eriarvamust otsuse kohta ei väljenda ja hääletamist ei nõua, loetakse otsus vastuvõetuks ühehäälselt. 4.14. Vallavalitsuse istungeid protokollib vallasekretär või tema määratud protokollija. Vallavalitsuse istungi protokoll peab vastama seaduses sätestatud nõuetele. V. VALLAVALITSUSE ÕIGUSAKTIDE VORMISTAMINE, ALLAKIRJUTAMINE, VÄLJASTAMINE JA AVALIKUSTAMINE 5.1. Kui õigusakti eelnõu võetakse vastu istungil tehtud parandusi, märkusi ja ettepanekuid arvestades, valmistab õigusakti allakirjutamiseks ette asjaomane struktuuriüksus ja annab selle seejärel järgneva tööpäeva jooksul vallavalitsuse kantseleile lõplikuks vormistamiseks. 5.2. Vallavalitsuse õigusakt esitatakse allakirjutamiseks kõigepealt vallasekretärile ja seejärel vallavanemale. 5.3. Vallavalitsuse poolt vallavolikogule esitatavad eelnõud vormistatakse lõplikult asjaomases struktuuriüksuses ning antakse seejärel vallavalitsuse kantseleile üle nende edastamiseks vallavolikogule. Eelnõu viimasel leheküljel peab olema eelnõu ettevalmistanud ametniku allkiri. Nõuetekohaselt ettevalmistatud eelnõudele vormistatakse vallavalitsuse kantseleis vallavalitsuse seletuskiri, millele kirjutab alla vallavanem. 5.4. Vallavalitsuse istungi toimumise kohta vormistatakse kolme tööpäeva jooksul protokoll, millele kirjutab kõigepealt alla istungi protokollija, seejärel istungi juhataja. Kui istungit juhatab mitu vallavalitsuse liiget, kirjutavad protokollile alla kõik istungit juhatanud vallavalitsuse liikmed, märkides, kes milliste päevakorrapunktide arutamist juhatasid. 5.5. Kui allakirjutamiseks esitatud õigusakt ei vasta põhiseadusele, seadustele või muudele õigusaktidele, keeldub vallasekretär allkirja andmast ja esitab motiveeritud õiendi keeldumise kohta vallavalitsusele. Allkirja andmisest keeldumise õiend lisatakse istungi protokollile. Allkirja andmisest keeldumise korral pöördub vallasekretär taotlusega vallavanema poole õigusakti eelnõu teistkordseks arutamiseks vallavalitsuse ühel järgmistest istungitest. Kui vallavalitsus jääb oma endise otsuse juurde, annab vallasekretär oma allkirja, lisades õigusakti originaaleksemplarile oma eriarvamuse. Vallavalitsuse õigusakt, millele on lisatud vallasekretäri eriarvamus, saadetakse viivitamatult õigusaktide järelevalvet teostavale ametiisikule (korralduse puhul maavanemale ja määruse puhul õiguskantslerile). 5.6. Vallavalitsuse õigusaktid saavad kuupäeva ja numbri vallavalitsuse istungi toimumise päeval. 5.7. Vallavalitsuse õigusaktid jõustuvad ja avalikustatakse valla põhimääruses sätestatud korras. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 5.8. Vallavalitsuse istungil otsustatu kohta annavad ajakirjandusele informatsiooni vallavanem või tema poolt volitatud isikud. VI. VALLAVALITSUSE KOMISJONID 6.1. Vallavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja vallavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada ajutisi või alatisi komisjone (edaspidi komisjon). 6.2. Komisjoni koosseisu ja põhimääruse kinnitab vallavalitsus oma korraldusega. Komisjoni esimehe nimetab vallavalitsus oma liikmete hulgast. Komisjoni esimehel on õigus vajaduse korral kutsuda komisjoni tööst sõnaõigusega osa võtma isikuid, kes ei kuulu komisjoni koosseisu. 6.3. Komisjoni põhimääruses sätestatakse komisjoni ülesanded, komisjoni teenindamise ning komisjoni järelduste ja ettepanekute esitamise kord. 6.4. Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjon teeb oma otsused poolthäälteenamusega. Komisjoni otsused protokollitakse ja vormistatakse kolme tööpäeva jooksul ning neile kirjutavad alla komisjoni esimees ja sekretär. 6.5. Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga vallavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel. 6.6. Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib vallavalitsus moodustada ajutisi komisjone, mille koosseisu kinnitab vallavalitsus oma korraldusega. Kinnitatud Kuusalu Vallavolikogu 29. septembri 1999. a määrusega nr 8 Kuusalu valla sümbolite kasutamise kord 1. Kuusalu valla sümbolid Kuusalu valla sümbolid on Kuusalu valla lipp ja vapp (mis on kinnitatud Riigikantseleis 3. augustil 1998. a) 2. Kuusalu valla vapi kirjeldus 2.1. Kuusalu valla vapil on hõbedasel kilbil roheline (Pantone Matching System'is (edaspidi PMS) – 285C) ristikheinaleht ning sinine (PMS – 364C) lainelõikeline vapitüvi, mille ülaosas kolm võrdse laiuse ja vahedega lainelõikelist hõbedast varrast. 2.2. Kuusalu valla vapi graafiline kujutis on käesoleva korra lisas 1. 3. Kuusalu valla vapi kasutamine 3.1. Kuusalu valla vappi kasutatakse: 3.1.1. vallavolikogu, vallavolikogu kantselei, vallavalitsuse ja vallavalitsuse kantselei, valla ametiasutuse, osavalla halduskogu, osavalla kantselei, Kuusalu valla äriühingute, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on Kuusalu vald, pitsatitel ja dokumendiplankidel; 3.1.2. Kuusalu valla autasudel, vapimärgil, meenetel ja samuti punktis 3.1.1 nimetatud valla ametiasutuste ümbrikel ja muudel ametlikel trükistel; 3.1.3. vallamajal, valla piiritähistel ja valla transpordivahenditel; 3.1.4. juhtudel, mis ei ole toodud käesoleva korra punktides 3.1.1, 3.1.2 ja 3.1.3, võib valla vappi kasutada üksnes vallavalitsuse loal. 3.2. Kuusalu valla vapi kasutamine etalonist erineval kujul kuulub igakordsele läbivaatamisele ja kinnitamisele vallavalitsuse poolt. 4. Kuusalu valla lipu kirjeldus 4.1. Ristkülikukujulise, lainelõikega horisontaalselt poolitatud lipu ülemise, valge laiu keskel on roheline (PMS – 285C) ristikheinaleht; alumise, sinise (PMS – 364C) laiu ülaosas on kolm võrdse laiuse ja vahedega lainelõikelist varrast. Lipu normaalmõõtmed on 105x175 cm, laiuse ja pikkuse suhe on 7:11 ühikut. 4.2. Kuusalu valla lipu graafiline kujutis on käesoleva korra lisas 2. 5. Valla lipu heiskamine 5.1. Valla lipp heisatakse: 5.1.1. alaliselt vallamajal ja osavalla haldushoonel; 5.1.2. ajutiselt valla pidupäevadel, suhtlemisel teiste omavalitsusüksustega, samuti muudel avalikel üritustel. 5.2. Valla lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti. 5.3. Kui valla lipp heisatakse koos Eesti riigilipu, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla või muu lipuga, asub valla lipp lippude poolt vaadatuna vasakult teisel kohal loetuna teise riigi või Eesti riigilipust. Lisa 1 Kuusalu valla sümbolite kasutamise korra juurde Kuusalu valla vapi graafiline kujutis

Lisa 2 Kuusalu valla sümbolite kasutamise korra juurde Kuusalu valla lipu graafiline kujutis

Kinnitatud Kuusalu Vallavolikogu 29. septembri 1999. a määrusega nr 8 Kuusalu valla aukodaniku statuut 1. Kuusalu valla aukodaniku (edaspidi aukodanik) nimetus antakse füüsilisele isikule, kes elab Kuusalu vallas või väljaspool valda: 1.1. Kuusalu vallale osutatud väljapaistvate teenete eest Kuusalu valla hariduse, kultuuri, tervishoiu või majanduse arendamisel; 1.2. vallapoolse erilise austusavaldusena. 2. Põhjendatud ettepanekuid aukodaniku nimetuse omistamiseks on õigus esitada nii füüsilistel kui ka juriidilistel isikutel. 3. Ettepanekud esitatakse kirjalikult vallavolikogule. 4. Aukodaniku nimetuse andmise otsustab vallavolikogu salajasel hääletamisel lihthäälteenamusega. 5. Aukodanikule antakse üle nummerdatud valla auaadress, tema nimi kantakse valla auraamatusse ning tema portree pannakse alatiseks vallavalitsuse saali seinale. Valla auraamatut peab vallavalitsus. 6. Valla aukodanikule määratakse personaalne toetus, mis ei ole väiksem kui jooksval aastal Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalk. 7. Aukodaniku austamise tseremoonia korraldab vallavalitsus. Kinnitatud Kuusalu Vallavolikogu 29. septembri 1999. a määrusega nr 8 Kuusalu vallavara eeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Eeskirja eesmärk Kuusalu vallavara eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab Kuusalu valla omandis oleva vara (edaspidi vallavara) valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra. 2. Vallavara mõiste Vallavara käesoleva eeskirja tähenduses on Kuusalu valla (edaspidi vald) omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. 3. Vallavara valitsemine ja kasutamine 3.1. Vallavara valitsejad on: 3.1.1. vallavolikogu kantselei; 3.1.2. vallavalitsuse struktuuriüksused; 3.1.3. Kuusalu valla asutused. 3.2. Vallavara kasutajaks võib olla kolmas isik. 3.3. Vallavara valitsejad ja kasutajad on kohustatud nende valitsemisel olevat või kasutada antud vallavara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema kõigiti selle säilimise ja korrashoiu eest. 3.4. Vallavara jaotuse valitsejate vahel ja vallavara üleandmise otsustab vallavalitsus. Vallavara jääkmaksumusega alla 10 000 krooni (v.a kinnisasjade ja ehitiste kui vallasasjade) üleandmine ühelt valitsejalt teisele võib toimuda vastavate valitsejate kokkuleppel. 3.5. Vallavara üleandmine ja vastuvõtmine ühelt valitsejalt teisele toimub kirjaliku akti alusel. Akti märgitakse andmed üleandja ja vastuvõtja, üleandmise aja ning vara koosseisu ja bilansilise väärtuse kohta. Üleandmise-vastuvõtmise akt koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks jääb üleandjale, üks vastuvõtjale ja üks vallavara registri volitatud ametnikule. Üleandja ja vastuvõtja korraldavad vastavate kannete muutmise andmekogudes. 3.6. Vallavalitsus määrab struktuuriüksused, kelle valitseda on vallale kuuluvad varalised õigused, sealhulgas väärtpaberid. Väärtpaberitest tulenevaid õigusi teostatakse seaduses ning vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktides sätestatud korras. 4. Arvestusepidamise kohustus Vallavara valitsejad peavad arvestust nende valitsemisel oleva vallavara kohta raamatupidamise seaduse alusel ja rahandusministri kehtestatud korras. 5. Vallavara register Vallavara kohta peetakse vallavara registrit. Vallavara registri asutab ja registri pidamise põhimääruse kinnitab vallavolikogu. II. VALLAVARA OMANDAMINE JA VALLALE RAHALISTE KOHUSTUSTE VÕTMINE 6. Asja ostmine ja teenuse tellimine maksumusega alla riigihanke piirmäära 6.1. Asja ostmise või teenuse tellimise (edaspidi vallavara omandamine) otsustab: 6.1.1. vallavara valitseja jooksva aasta eelarve kuludes ettenähtud vahendite piires, kui vara hind ei ületa 100 000 krooni ja vallavara omandamine on vajalik nimetatud vallavara valitseja korrapärase tegevuse tagamiseks; 6.1.2. vallavolikogu, kui sellega võetakse vallale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes; 6.1.3. muudel juhtudel vallavalitsus. 6.2. Ostueesõiguse kasutamise või sellest loobumise otsustab vallavalitsus. Kui ostueesõiguse kasutamisel võetakse vallale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes, annab loa ostueesõiguse kasutamiseks vallavolikogu. 6.3. Vallavara omandamise lepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus. Kui vallavara omandamine kuulub vallavara valitseja pädevusse, sõlmib vara omandamise lepingu vastavalt käesoleva eeskirja punktile 6.1.1 vastav vallavara valitseja. 6.4. Pärandi vastuvõtmise korra kehtestab vallavalitsus. 7. Asja ostmine, teenuse või ehitustöö tellimine riigihanke korras 7.1. Riigihankeid korraldavad valla nimel vallavara valitsejad. 7.2. Riigihangete teostamise korra kehtestab vallavalitsus. 7.3. Hankelepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus. Kui hankelepinguga võetakse vallale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes, annab vallavalitsusele lepingu sõlmimiseks loa vallavolikogu. 8. Laenu võtmine 8.1. Laenu võtmise otsustab vallavolikogu. 8.2. Laenu võtmist eelarves sätestatud mahus korraldab vallavalitsus. III. VALLAVARA KASUTUSSE ANDMINE 9. Vallavara kasutusse andmise põhimõtted 9.1.Vallavara antakse: 9.1.1. enampakkumise või otsustuskorras rendile; 9.1.2. tasuta kasutada. 9.2. Vallavara kasutusse andmise otsustab: 9.2.1. vallavara valitseja, kui: a) kasutusse antakse tema kasutuses olevaid ruume kasutamiseks väljaspool ametlikku tööaega. Muul juhul võib ruume kasutusse anda juhul, kui neid ei vajata valitseja tegevuseks, kuid siis ei või kasutusse andmise tähtaeg ületada seitset ööpäeva; b) kasutusse antakse väheväärtuslikku kuluinventari; 9.2.2. muudel juhtudel, v.a ehitiste kui vallasasjade kasutusse andmine, vallavalitsus. 9.3. Vallavara kasutusse andmiseks peab andma loa vallavolikogu, kui: 9.3.1. vallavaraks on kinnisasjad või vallale kuuluvad ehitised kui vallasasjad; 9.3.2. vallavara antakse kasutusse tähtajaga üle viie aasta; 9.3.3. vallavara antakse kasutusse otsustuskorras ja selle vara maksumus on suurem kui 100 000 krooni; 9.3.4. vallavara koormatakse kasutusse andmisel ostueesõigusega. 9.4. Vallavara kolmandate isikute kasutusse andmisel ei või kasutusse andmise tähtaeg olla pikem kui: 9.4.1. vallasasja puhul kümme aastat; 9.4.2. kinnisasja puhul 25 aastat, v.a juhul, kui pikem tähtaeg tuleneb seadusest või pikemaks tähtajaks kasutusse andmine on avalikes huvides. 9.5. Vallavara antakse kasutusse tähtaega määramata, kui on tõenäoline, et vallavara on vallale vajalik muuks otstarbeks või kui muul põhjusel on vaja jätta võimalus leping oma äranägemisel lõpetada. 9.6. Vallavara, v.a kinnisasjade ning ehitiste kui vallasasjade, kasutusse andmise lepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus. Kui vallavara kasutusse andmine kuulub vallavara valitseja pädevusse, sõlmib vara kasutusse andmise lepingu vastavalt käesoleva korra punktile 9.2.1 vastava vallavara valitseja. 9.7. Käesoleva eeskirja punktis 9.2.2 nimetatud alusel vallavara kasutusse andmisel kehtestab vastava tasu suuruse vallavalitsus. Kinnisasjade ning ehitiste kui vallasasjade kasutada andmise tasu otsustab vallavolikogu. Vallavara valitsejad võivad anda vallavara kasutusse arvestades vallavolikogu poolt kehtestatud tasumäärasid. 9.8. Käesoleva korra punktis 9.2.1 nimetatud alustel vallavara kasutamisest laekuv tasu jääb vastava vallavara valitseja käsutusse. 10. Vallavara kasutusse andmine otsustuskorras 10.1. Vallavara võib anda otsustuskorras kasutusse: 10.1.1. valla osalusega äriühingutele; 10.1.2. avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele; 10.1.3. mittetulundusühingutele; 10.1.4. teistele isikutele lähtudes avalikest huvidest. 10.2. Vallale kuuluvaid eluruume, samuti kinnisasju ning ehitisi kui vallasasju antakse kasutusse vallavolikogu kehtestatud korras. 11. Enampakkumise ettevalmistamine 11.1. Enampakkumise ettevalmistamise käigus kinnitab vallavalitsus: 11.1.1. enampakkumise tingimused ja viisi; 11.1.2. rendise algsuuruse; 11.1.3. enampakkumise korraldaja; 11.1.4. rendilepingu põhitingimused; 11.1.5 osavõtumaksu ja tagatisraha suuruse. 11.2. Enampakkumine kuulutatakse välja ajalehes Sõnumitooja, vajadusel ka ühes üleriigilises ajalehes, avalik-õiguslikus raadios või televisioonis. Enampakkumise kuulutus avaldatakse vähemalt 15 päeva enne enampakkumise läbiviimist. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid: 11.2.1. enampakkumise korraldaja; 11.2.2. rendile antava vallavara nimetus, täpne asukoht ja iseloomustus. Vara täpsema iseloomustuse, koosseisu, piiride ja muude selliste andmete avaldamine ei ole vajalik, kui kuulutuses teatatakse pakkujatele võimalusest tutvuda varaga kuulutuses nimetatud kohas ja ajal; 11.2.3. rendise algsuurus; 11.2.4. enampakkumise läbiviimise koht ja aeg; 11.2.5. enampakkumise läbiviimise viis (suuline või kirjalik), kirjaliku pakkumise korral pakkumiste esitamise tähtaeg ja koht; 11.2.6. enampakkumise tingimustega tutvumiseks ettenähtud aeg ja koht, kui tingimused ei ole ära näidatud kuulutuses; 11.2.7. enampakkumises osalemise osavõtumaks ja tagatisraha, nende tasumise tähtajad ja viis. 11.3. Enampakkumise kuulutuse avaldamise korraldab enampakkumise korraldaja. 12. Enampakkumises osaleda võivate isikute ring 12.1. Enampakkumisest võivad osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on õigus sõlmida vastavat lepingut ning kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud. 12.2. Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult või esindaja kaudu: 12.2.1. enampakkumise läbiviimisega seotud isikud (enampakkumise korraldajad, alghinna määrajad, isikud, kelle pädevusse kuulub enampakkumise tulemuste kinnitamine) ja nende abikaasad ning otseliinis sugulased; 12.2.2. valla rendivõlglased. 13. Enampakkumise läbiviimise viisid ja korraldus 13.1. Enampakkumine viiakse läbi avaliku suulise või kirjaliku pakkumisena. 13.2. Enampakkumise valmistab ette enampakkumise korraldaja. Enampakkumise läbiviimiseks moodustab enampakkumise korraldaja vähemalt kolmeliikmelise komisjoni ja nimetab nende hulgast komisjoni esimehe, enampakkumise juhataja ning komisjoni sekretäri. 14. Suulise enampakkumise läbiviimise kord 14.1. Enampakkumise avab enampakkumise juhataja, kes teeb enampakkumise ruumis viibijatele ettepaneku registreerida end pakkujatena. Enampakkumisest osa võtta soovivate isikute nimed ning elu- või asukohad registreeritakse. Registreerimiseks tuleb esitada isikut ja volitusi tõendavad dokumendid. 14.2. Enne pakkumiste alustamist annavad pakkujana registreerunud isikud allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise tingimustest, ning esitavad dokumendid osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta. Pakkujaid, kes keelduvad allkirja andmisest või ei esita dokumente osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta või kes kuuluvad käesoleva eeskirja punktis 12.2 nimetatud isikute ringi, enampakkumisest osa võtta ei lubata. 14.3. Kui enampakkumisele ei registreerita ühtegi pakkujat või ühelgi pakkujal ei lubata enampakkumisest osa võtta, tunnistab enampakkumise komisjon enampakkumise nurjunuks. 14.4. Pakkujale, kes on täitnud käesoleva eeskirja punktides 14.1 ja 14.2 ette nähtud nõuded, väljastatakse registreerimisnumber, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni. 14.5. Enne enampakkumise läbiviimist enampakkumise juhataja: 14.5.1 tutvustab enampakkumise läbiviimise ja kaebuste esitamise korda; 14.5.2 kuulutab välja enampakkumise alghinna ja enampakkumise sammu suuruse; 14.5.3 tutvustab pakkujaid. 14.6. Pakkumist alustatakse pärast enampakkumise juhataja esimest haamrilööki. Pakkuja annab enampakkumise juhatajale märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui ta on saanud enampakkumise juhatajalt vastava loa. Pakkumise kuulutab enampakkumise juhataja haamrilöögiga lõppenuks pärast kõrgeima pakutud summa kolmekordset teatamist. 14.7. Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed. Enampakkumisest osavõtjatel on õigus enampakkumise protokolliga tutvuda ja esitada selle kohta kirjalikult märkusi või kaebusi kolme tööpäeva jooksul arvates enampakkumise toimumisest. 14.8. Pakkuja, kelle pakkumine on suurim, annab enne lahkumist allkirja selle kohta, et ta kohustub sõlmima vastava lepingu enampakkumiseks esitatud tingimustel. Allkirja andmisest keeldumisel kaotab ta õiguse lepingu sõlmimisele, talle ei tagastata tagatisraha ning enampakkumise komisjon tunnistab enampakkumise nurjunuks. 15. Kirjaliku enampakkumise läbiviimise kord 15.1. Kirjaliku enampakkumise korral tuleb pakkumine esitada enampakkumise kuulutuses märgitud tähtajaks ja kohta. Pakkumine peab olema kinnises ümbrikus ning sellele peab olema märgitud, millisele enampakkumisele see on esitatud. 15.2. Pakkumises peavad sisalduma: 15.2.1. pakkuja nimi ja elukoht või asukoht ning isikukood või registrikaardi B-osa; 15.2.2. nõusolek enampakkumises osalemiseks enampakkumiseks esitatud tingimustel; 15.2.3. dokumendid enampakkumise osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta; 15.2.4. sõnadega väljendatud pakkumise summa; 15.2.5. pakkumise esitaja allkiri; 15.2.6. esindaja volitusi tõendav dokument. 15.3. Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta punktides 15.1 ja15. 2 nimetatud nõuetele, enampakkumises ei osale. 15.4. Enampakkumise korraldaja registreerib pakkumised nende saabumise järjekorras. Ära märgitakse saabumise kuupäev ja kellaaeg. Enne nimekirja sulgemist tehtud pakkumised pitseeritakse kuni nende läbivaatamiseni. 15.5. Kui enampakkumise kuulutuses märgitud tähtaja jooksul ei saabu ühtegi pakkumist või ükski pakkumine ei vasta käesoleva eeskirja punktides 15.1 ja 15.2 nimetatud nõuetele, tunnistab enampakkumise komisjon enampakkumise nurjunuks. 15.6. Enampakkumise komisjon avab pakkumised enampakkumise kuulutuses nimetatud ajal ja kohas. Pakkumised avatakse nende registreerimise järjekorras. 15.7. Pakkumiste avamise kohta koostatakse protokoll. Protokolli kantakse pakkuja nimi ja pakutud summa. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed. Kõigil pakkujatel on õigus ise või esindajate kaudu osaleda pakkumiste avamisel ning tutvuda pakkumiste avamise protokolliga käesoleva eeskirja punktis 14.7 sätestatud korras. 15.8. Kui kirjaliku pakkumise korral on pakkumised võrdsed, annab enampakkumise komisjon võrdse pakkumise teinud pakkujatele õiguse esitada uus kirjalik pakkumine viie tööpäeva jooksul. Kui kindlaksmääratud ajaks ei tee pakkujad täiendavat pakkumist, tunnistatakse enampakkumine nurjunuks. 16. Enampakkumise tulemuste kinnitamine ja lepingu sõlmimine 16.1. Enampakkumise tulemused, v.a juhud, kui enampakkumise objektiks olid eluruumid, kinnisasjad või ehitised kui vallasasjad, kinnitab vallavalitsus. Kui enampakkumise objektiks olid eluruumid, kinnisasjad või ehitised kui vallasasjad, kinnitab enampakkumise tulemused vallavolikogu. 16.2. Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt viieteistkümne tööpäeva jooksul enampakkumise toimumisest. 16.3. Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui enampakkumise ettevalmistamisel või läbiviimisel rikuti oluliselt käesolevas eeskirjas sätestatud korda. 16.4. Enampakkumise tulemuste kinnitamisel sõlmitakse parima pakkumise teinud isikuga rendileping. Eluruumide, kinnisasjade ja ehitiste kui vallasasjade rendilepingu sõlmimise otsustab vallavolikogu, korraldab vallavalitsus. Muu vallasvara rendilepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus. 16.5. Enampakkumise võitjale saadetakse korraldus enampakkumise tulemuste kinnitamise kohta tähitud postiga või väljastatakse allkirja vastu. Korraldusele peab olema lisatud teade selle kohta, kuhu enampakkumise võitja peab rendilepingu sõlmimiseks ilmuma. Enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma rendilepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt kümne tööpäeva jooksul korralduse kättesaamisest. 16.6. Kui enampakkumise võitja keeldub punktis 17.5 nimetatud korralduse vastuvõtmisest või mõjuva põhjuseta ei ilmu ettenähtud tähtaja jooksul lepingu sõlmimisele, kaotab ta õiguse lepingu sõlmimiseks ja tagatisraha. 16.7. Enampakkumise võitja on kohustatud hiljemalt lepingu sõlmimise ajaks esitama rendilepingu alusel nõutavad lepingu täitmise tagatised. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel kaotab enampakkumise võitja õiguse lepingu sõlmimiseks ja tagatisraha. 16.8. Enampakkumises osalejaile, kellele ei laiene käesoleva eeskirja punktis 17.4 sätestatu, tagastatakse tagatisraha kolme tööpäeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste (mitte)kinnitamist või enampakkumise nurjunuks tunnistamist. Osavõtumaks tagastamisele ei kuulu. Osavõtumaksu arvel katab enampakkumise korraldaja enampakkumise ettevalmistamise ja korraldamisega seotud kulud. 16.9. Rendilepingu sõlmimise korral loetakse tagatisrahana makstud summa makseks lepingu järgi. 16.10. Rendilepingus tuleb ära määrata vallavara valitseja, kes on kohustatud perioodiliselt kontrollima vara sihipärast ja heaperemehelikku kasutamist ning võtma kasutusele kõik seaduslikud abinõud vältimaks vallale kahju tekitamist. 16.11. Kui enampakkumine tunnistatakse nurjunuks, enampakkumise tulemusi ei kinnitata või võitjaga lepingut ei sõlmita, otsustab vallavalitsus, v.a juhtudel kui, enampakkumise objektiks olid eluruumid, kinnisasjad või ehitised kui vallasasjad, kas korraldada uus enampakkumine, anda vara kasutusse otsustuskorras või käsutada seda muul viisil. Eluruumide, kinnisasjade või ehitiste kui vallasasjade korral otsustab vallavara edasise käsutamise vallavolikogu. 17. Rendilepingute muutmine ja uuendamine Vallasvarale sõlmitud rendilepingute muutmise ja uuendamise otsustab vallavalitsus. Eluruumide, kinnisasjade või ehitiste kui vallasasjade rendilepingute uuendamise ning rentnikule renditingimuste soodustuste andmise otsustab vallavolikogu. IV. VALLAVARA VÕÕRANDAMINE 18. Vallavara võõrandamise tingimused 18.1. Vallavara võib võõrandada, kui: 18.1.1. vallavara ei ole enam vallale vajalik; 18.1.2. vallavara on antud vallale üle võõrandamise kohustusega; 18.1.3. muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest. 19. Vallavara võõrandamise otsustamine 19.1. Vallavara võõrandamise otsustab: 19.1.1. vallavolikogu, kui võõrandatavaks esemeks on kinnisasi või ehitis kui vallasasi või võõrandatava vallavara müügihind on suurem kui 100 000 krooni või vallavara võõrandatakse enampakkumiseta ning selle müügihind on suurem kui 50 000 krooni või vallavara võõrandatakse tasuta või alandatud hinna eest ning sellise vara väärtus on suurem kui 20 000 krooni; 19.1.2. vallavara valitseja, kui võõrandatava vara jääkmaksumus on alla 10 000 krooni (v.a kinnisasjad ja ehitised kui vallasasjad); 19.1.3. muudel juhtudel vallavalitsus. 19.2. Vallavara võõrandamise lepingu ning vajadusel asjaõiguslepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus. Kui vallavara võõrandamise otsustamine kuulub vallavara valitseja pädevusse, sõlmib vallavara võõrandamise lepingu vastava vallavara valitseja. Järelmaksuga müügi korral sätestatakse lepingus selle täitmise tagatised. 20. Vallavara võõrandamise viisid 20.1. Vallavara võõrandatakse: 20.1.1. otsustuskorras tasu eest, tasuta või alandatud hinna eest; 20.1.2. enampakkumise korras. 21. Vallavara võõrandamine otsustuskorras 21.1. Vallavara võõrandamine otsustuskorras võib toimuda: 21.1.1. kui võõrandatav vara võib laguneda või hävineda enne enampakkumise lõpuleviimist; 21.1.2. kui enampakkumise korras võõrandamine on nurjunud; 21.1.3. kui vara võõrandatakse valla osalusega äriühingutele või avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele; 21.1.4. muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest. 22. Vallavara müük enampakkumise korras 22.1. Vallavara müük enampakkumise korras toimub käesoleva eeskirja punktides 11–17 sätestatud korras, arvestades järgmisi erisusi: 22.1.1. enampakkumise esemeks on ostuhind; 22.1.2. enampakkumise kuulutusse märgitakse lisaks eeskirja punktis 1.2 nimetatud andmetele ära müüdava vara ostjale üleandmise kord, ostuhinna tasumise kord ja tähtajad ning ostuhinna järelmaksuga tasumisel lepingu täitmise tagatised. Käesolevas punktis nimetatud andmeid võib mitte avaldada, kuid sellisel juhul peab kuulutus sisaldama lepinguga tutvumiseks ettenähtud kohta ja aega; 22.1.3. enampakkumise võitjaga sõlmitakse ostu-müügileping; 22.1.4. pärast enampakkumise tulemuste kinnitamise korralduse saamist on enampakkumise võitja kohustatud tasuma ostuhinna või järelmaksu rakendamisel osa sellest enampakkumise tingimustes ettenähtud suuruses ja tähtaja jooksul; 22.1.5. enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma ostu-müügilepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt ühe kuu jooksul korralduse kättesaamisest. 22.2. Kui laekunud enampakkumise osavõtumaksudest ei piisa vallavara võõrandamise enampakkumise ettevalmistamise ja korraldamisega tehtud kulude katmiseks, arvestatakse eelnimetatud kulud maha vallavara müügist laekunud summadest enne viimaste kandmist vallaeelarvesse. 23. Alghind 23.1. Alghinna määramisel võetakse aluseks: 23.1.1. eksperdi hinnang; 23.1.2. vara eeldatav turuväärtus; 23.1.3. vara erilised omadused. 24. Vallavara erastamine 24.1. Vallavara erastamine toimub seaduses, käesolevas eeskirjas ja teistes erastamist reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. 24.2. Erastamise korraldamise aluseks on vallavolikogu kinnitatud erastamisprogramm. 24.3. Erastamise korraldaja on vallavalitsus või tema poolt volitatud juriidiline isik. V. VALLAVARA KOORMAMINE 25. Vallavara koormamise mõiste 25.1. Vallavara koormamine käesoleva eeskirja tähenduses on valla omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, isikliku servituudi, reaalkoormatise, ostueesõiguse või hoonestusõiguse seadmine. 25.2. Valla omandis olevale kinnisasjale kasutusvaldust ei seata. 26. Reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmine 26.1. Valla omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmine on lubatud, kui: 26.1.1. see toimub isiku, kellel on selleks õigusaktidest tulenevalt õigus, nõudel ja kasuks; 26.1.2. see toimub avalikes huvides. 26.2. Valla omandis olevale kinnisasjale seab reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse vallavalitsus. 26.3. Vallavara koormamise lepingu, vajadusel ka asjaõiguslepingu sõlmimise otsustab vallavolikogu. 27. Isikliku kasutusõiguse seadmine 27.1. Valla omandis olevale kinnisasjale isikliku kasutusõiguse seadmine on lubatud, kui: 27.1.1. see toimub selleks õigusaktidest tulenevat õigust omava isiku nõudel ja kasuks; 27.1.2. see toimub avalikes huvides; 27.1.3. see seatakse isiku kasuks vallale osutatud eriliste teenete eest. 27.2. Isikliku kasutusõiguse seadmise otsustab: 27.2.1. vallavolikogu käesoleva eeskirja punktides 27.1.2 ja 27.1.3 nimetatud juhtudel; 27.2.2. muudel juhtudel vallavalitsus. 27.3. Isiklik kasutusõigus seatakse tasu eest või tasuta. Tasuta isikliku kasutusõiguse seadmine võib toimuda eeskirja punktis 10.1 nimetatud alustel või eriliste teenete eest. 27.4. Isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus. 28. Hoonestusõiguse seadmine 28.1. Hoonestusõigus seatakse hoonestamata munitsipaalmaale või munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks. 28.2. Hoonestusõigust võib seada enampakkumise või otsustuskorras. Hoonestusõiguse seadmine otsustuskorras võib toimuda: 28.2.1. valla osalusega äriühingute kasuks; 28.2.2. avalik-õiguslike juriidiliste isikute kasuks; 28.2.3. munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks; 28.2.4. muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest. 28.3. Hoonestusõiguse seadmise ja vastavate lepingute sõlmimise otsustab vallavolikogu. 28.4. Hoonestusõiguse seadmisel ei või hoonestusõiguse tähtaeg olla üle viiekümne aasta, v.a juhud, mil hoonestaja peab hoonestusõiguse lepingu kohaselt teostama kinnisasjal või selle abil teatud töid valla huvides, mille tähtaeg ületab viiskümmend aastat. Hoonestusõiguse tähtaeg ei või siiski ületada üheksakümmend üheksat aastat. 29. Hoonestusõiguse seadmise algatamine ja ettevalmistamine 29.1. Hoonestusõiguse seadmise algatab ning vajalikud materjalid valmistab ette vallavalitsus oma algatusel või huvitatud isiku taotlusel. 29.2. Hoonestusõiguse seadmise ettevalmistamisel vallavalitsus: 29.2.1. korraldab kehtestatud planeeringut arvestades kinnisasjale katastriüksuse moodustamise sellele hoonestusõiguse seadmise eesmärgil; 29.2.2. määrab hoonestusõiguse aastatasu algsuuruse. 29.3. Hoonestusõiguse seadmiseks vajalike ettevalmistustööde lõppedes koostab vallavalitsus volikogu otsuse eelnõu hoonestusõiguse seadmiseks või enampakkumise korraldamiseks, mis peab sisaldama järgmisi andmeid: 29.3.1. hoonestusõigusega koormatava maa suurus, asukoht, sihtotstarve ja katastritunnus; 29.3.2. hoonestusõiguse aastatasu (alg)suurus; 29.3.3. hoonestusõiguse seadmise tingimused; 29.3.4. hoonestamise tingimused (katastriüksuse sihtotstarve, lubatud ehitiste arv krundil, ehitiste lubatud suurim ehitusalune pind, ehitiste lubatud kõrgus) ja hoonestamise tähtaeg; 29.3.5. hoonestusõiguse seadmise viis (enampakkumine või otsustuskord); 29.3.6. enampakkumise läbiviimise viis (suuline või kirjalik); 29.3.7. enampakkumises osalemise osavõtumaks ja tagatisraha; 29.3.8. lepingu sõlmimiseks nõutavad tagatised; 29.3.9. enampakkumise korraldaja. 29.4. Hoonestusõiguse seadmisel otsustuskorras ei märgita volikogu otsuse eelnõusse käesoleva eeskirja punktides 29.3.6, 29.3.7 ja 29.3.9 nimetatud andmeid. 29.5. Hoonestusõiguse seadmine enampakkumise korras toimub käesoleva eeskirja punktides 11.2 ja 11.3 ning punktides 12–17 sätestatud korras, arvestades järgmisi erisusi: 29.5.1. enampakkumise esemeks on hoonestusõiguse aastatasu; 29.5.2. enampakkumise kuulutuses märgitakse lisaks eeskirja punktis 11.2 nimetatud andmetele hoonestusõiguse tähtaeg ning hoonestamise tingimused ja tähtaeg; 29.5.3. enampakkumise võitjaga sõlmitakse hoonestusõiguse leping; 29.5.4. enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma hoonestusõiguse lepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt ühe kuu jooksul korralduse kättesaamisest. 30. Hoonestusõiguse lepingu tingimused 30.1. Hoonestusõiguse lepingus tuleb kindlaks määrata: 30.1.1. hoonestusõigusega koormatava maa asukoht, katastriüksuse sihtotstarve, katastritunnus ja kinnistu registriosa number; 30.1.2. hoonestusõiguse tähtaeg, selle pikendamise tingimused; 30.1.3. hoonestusõigusega koormatava maa üleandmise tähtaeg ja kord; 30.1.4. hoonestusõiguse tasu suurus, maksmise kord ja sanktsioonid selle rikkumise eest; 30.1.5. maksude tasumise kohustus ja reaalkoormatise teostamise kohustus; 30.1.6. kindlustamiskohustus (vajadusel); 30.1.7. hoonestamise tähtaeg; 30.1.8. lepingu täitmise tagatised; 30.1.9. muud vajalikud andmed. 31. Ehitise omaniku kasuks hoonestusõiguse seadmine 31.1. Munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks seatakse hoonestusõigus otsustuskorras. 31.2. Ehitise omaniku kasuks hoonestusõiguse seadmisel lähtutakse käesoleva eeskirja punktide 28–30 sätetest. VI. VALLAVARA MAHAKANDMINE 32. Vallavara mahakandmine 32.1. Kui vallavara ei ole enam vajalik, seda ei ole võimalik võõrandada ning selle säilitamine on ebaotstarbekas, kantakse see maha ja vajadusel hävitatakse. 32.2. Vallavara mahakandmisel koostab vallavara valitseja mahakandmise akti, mis peab sisaldama järgmisi andmeid: mahakandmisele kuuluva vallavara täpne koosseis, bilansiline maksumus, lühiiseloomustus, kõlbmatuks muutumise põhjused, vallavaraga seotud rahalised õigused ja kohustused, vallavara hävitamise tegevuskava ja selle maksumus, samuti muud vallavaraga seotud olulised andmed. 32.3. Vallavara, v.a ehitiste kui vallasasjade mahakandmise otsustab vallavalitsus. Ehitiste kui vallasasjade mahakandmise ja hävitamise otsustab vallavolikogu. Kui vallasvara jääkmaksumus on väiksem kui 10 000 krooni, otsustab vallavara mahakandmise vastava vallavara valitseja. 32.4. Vallavara hävitamise kohta koostab vallavara valitseja akti, mis peab sisaldama andmeid hävitamise kulude ja viisi kohta, samuti andmeid vallavara hävitamisest saadud materiaalsete väärtuste kohta. 33.5. Käesoleva eeskirja punktis 32.4 nimetatud akti koostajad korraldavad vastava kande tegemise vallavara registrisse ja raamatupidamise dokumentidesse. 33. Nõuetest loobumine 33.1. Vallavara hulka kuuluvatest nõuetest loobumise otsustab: 33.1.1. vallavalitsus, kui nõue on väiksem kui 25 000 krooni või kui nõue on lootusetu või selle sissenõudmine ei ole majanduslikult põhjendatud; 33.1.2. muudel juhtudel vallavolikogu.