Ambla Vallavolikogu — Ambla valla arengukava kinnitamine — KO, 32, 393

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26–28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356; 59, 941; 61, 984; 1999, 10, 155; 27, 392; 29, 401) paragrahvi 37 lõiked 1 ja 2, Ambla Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Ambla valla arengukava aastateks 1999–2005 (lisatud). 2. Määrus avaldada Ambla Vallalehes ja Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 3. Määrus jõustub 1. septembril 1999. a. Volikogu esimees Udo TOMANN Kinnitatud Ambla Vallavolikogu 19. augusti 1999. a määrusega nr 18 Ambla valla arengukava aastateks 1999–2005 ÜLDISELOOMUSTUS Ambla vald asub Järvamaa põhjaosas, piirnedes Lääne-Virumaa Saksi ja Tamsalu vallaga. Järvamaa valdadest piirneb Lehtse, Albu ja Järva-Jaani vallaga. Ambla vald paikneb Pandivere kõrgustiku edelanõlval. Vald asub heades looduslikes tingimustes: viljakas muld, suured põhjaveevarud, enamusel põllumaast hea looduslik drenaaþ. Valla pindala on 166 km2 ja siin elab seisuga 31. detsember 1998. a 2713 elanikku. Valla territooriumil on kolm alevikku: Ambla – 441 el, Aravete – 1119 el ja Käravete – 348 el ning kümme küla. Suuremad külad valla territooriumil on Roosna (152 el), Jõgisoo (138 el) Kurisoo (95 el), Reinevere (74 el), Märjandi (70 el), Raka (76 el), Sääsküla (63 el). Vallavolikogu on arutanud asustusjaotuse muutmist ja külanimede ennistamist ning otsustanud valla asustusjaotus säilitada esialgu muutumatul kujul. Ajutine komisjon otsustas teha vallavolikogule ettepanekud, mille kohaselt tuleb võtta seisukoht valla asustusüksuste senise nime ja lahkmejoonte muutmise otstarbekuse kohta; valla üldplaneeringu muutmisel võtta arvesse avaldused asustusüksuse muutmiseks; selgitada valla elanike arvamused, ettepanekud ja protestid küsitluse teel ning viia läbi uuringud asustusjaotuse muutmise põhjendatuse, elanike arvu kohta soo ja vanuserühmade lõikes asustusüksuste seniste ja taotletavate lahkmejoonte järgi. Suurematest teedest läbivad valda Pärnu–Rakvere, Jägala-Käravete ja Tartu–Jõgeva–Aravete ehk Piibe maantee. Ambla valla eripäraks on selle soodne asukoht. Tallinn asub 70 km kaugusel, maakonna keskus Paide 34, lähim linn Tapa 10 km kaugusel. AJALUGU Ajalooline Ambla kihelkond moodustus 1220. a paiku Põhja-Järvamaal Harjumaa ja Virumaa vahelises sopis, piirnedes lõunas Järva-Madise ja Järva-Jaani kihelkonnaga ning hõlmates Ambla, Lehtse, Anija ja Kadrina valla maa-alasid. Ambla kihelkond kuulus ristiusuajastu Eestimaa vanemate kihelkondade hulka. Juba esiajal kujunes siin välja muinaskihelkond, mis kandis Liivimaa kroonikast tuntud nime Loppekunde. 1253. a oli siin juba oma preester. Ka koguduse kirik on pärit juba XIII sajandist. 1516. a asutati siin ordumeister Plettenbergi käskkirjaga kirikumõis. 1726. a toimunud adramaarevisjoni andmetel kuulus kihelkonda 23 mõisat ja 52 küla. Ambla nimi arvatakse olevat tulnud ladinakeelsest nimetusest Amplae Mariae, nagu kirikut katolikuajal nimetati. Ambla kui keskuse väljaarenemine saigi õieti alguse kiriku valmimisega 1270. a paiku. HARIDUS Esimesed vallakoolimajad Ambla kihelkonnas ehitati möödunud sajandi algul: 1820. a Jootme koolimaja, mujal kogukondades 1840.–1866. a vahel. Ambla esimeseks kooliks peetakse 1866. a. Raka külas asutatud kooli. Kihelkonnakool asutati Amblasse 1874. a. Selleks ehitati valdade ja mõisate ühisel jõul alevisse endise Lehtse kõrtsi asemele suurem puust koolimaja. 1906. a lõpul asutati Eesti Noorsoo Kasvatamise Seltsi Ambla osakond, kelle eestvedamisel algab juba põhjalikum hariduselu korraldamine Amblas. 1923. a sügiseks valmisid uue koolimaja üks tiib ja keskosa. Tegevuse ühtlustamiseks ühinesid 1925. a algul senine Eesti Noorsoo Kasvatamise Seltsi Ambla osakond ja Ambla Rahvaraamatukogu Selts (asutatud 1921. a) Ambla Haridusseltsiks uue põhikirja alusel. 1936. a asutati Amblas Põhja-Järvamaa Kodumajanduskeskkool, mis tegutses kuni 1949. aastani, mil see muudeti kolhoosi arvepidajate kooliks. Praegu töötab vallas kolm kooli: Aravete Keskkool 378, Ambla Põhikool 135 ja Käravete Algkool 22 õpilasega. KULTUUR Ambla kultuuri-, aga ka hariduselu isaks võib pidada kirikuõpetaja Paulsenit, kes siin 1830.–1876. a tegutses. Ta oli Ambla meeskoori asutaja (1867) ja juhataja. 1869. a. I Eesti üldlaulupeost Tartus võttis osa ka Ambla koor. Sajandivahetusel asutati Amblasse karskusselts «Sõudja». Selle arenedes kujunes välja ka kohalik puhkpilliorkester. Koos käidi vallamajas. 1904. a valmis Ambla Tuletõrjeühingu Seltsimaja, kus nüüd juba regulaarselt heategevuslikke pidusid ja muid pidusid korraldama hakati. Nendest laekunud raha läks kultuuri ja hariduse edendamiseks. Kuulsaks said Ambla laulupäevad. Praegu töötavad vallas Aravete ja Ambla kultuurimaja ning Aravete, Ambla, Käravete ja Reinevere raamatukogud. Valla territooriumil väärivad vaatamist Aravete muuseum, mis asub Kurisoo mõisahoones, Rava mõis, tammik ja paisjärv, Lüsingu veesäilitusala, Käravete mõis ja park tiigiga, Ambla kirik ja kirikaed, Vabadussõjas ja I Maailmasõjas langenute monument Amblas, loodusuurija Teet Luntsi ja geograaf Jakob Kentsi hauad mälestuskividega Amblas, Eevakivi, rohked kivikalmed ja kultusekivid, Aravete karstiallikad. MAJANDUS Sajandivahetuse Amblas oli küllaltki kõrgeltarenenud ühistegevuslik majanduselu. Juba 1909. a panid ettevõtlikud mehed käima aurujõul töötava piimakoja ja samal aastal avas Ambla Tarvitajate Ühisus siinsete põliste kaupmeeste kõrval oma kaupluse. Vanemaks ühistegevaks asutuseks Ambla kihelkonnas oli veel 1908. a asutatud Lehtse Ühispank «Toetaja», millele 1924. a lisandus veel Ambla Ühispank, mis toimetas kõiki rahalisi operatsioone, sealhulgas ka raha saatmist, välja- ja sissenõudmist jne. Eesti iseseisvuse ajal leidis ühistegevus pinda veel mitmetel aladel nagu kartuliühisus, masinatarvitajate-, turba-, munamüügiühisus jm, mis kõik kooperatiivsetel alustel töötasid ja tiheda võrguna kogu kihelkonda katsid. Ambla oli Põllumeestekonvendi juhatuse asukoht. Konvent hõlmas kogu Järvamaa põhjaosa. Selle tegevuspiirkonda kuulusid Ambla ja Lehtse vald kogupindalaga 599 km2. Talundeid oli 1929. a 1467, põllumaad ja aiamaad oli sellest 39%, heinamaad 23%, karjamaad 20%, metsa 7% ja muud maad 11%. Maaparanduse alal tegutsesid viis veeühistut ja kolm traktorijaama (1939. a). 1937. a oli konvendi piirkonnas 2440 hobust ja 7480 veist. Samuti töötas piimatalitus piima läbikäiguga 8064 t, kaheksa karjakontrolliringi, 27 turba- ja 11 masinaühistut. Käesoleval ajal on valla territooriumil suuremateks tööandjateks Aravete Agro OÜ, Aravete Saeveski AS, AS EPRO, Lada Eesti AS, Aravete Metallitööde OÜ, OÜ Kuvart, OÜ Ambla AVAKO, Optimix AS, OÜ KETE Elamu, Rava Metskond, EPK OÜ, Estonian Forest OÜ jt. Elanikkonda teenindavad lasteaiad Aravetel ja Amblas, MA Aravete Tervise ja Hooldekeskus, Aravete Päästekomando, Järva Politseiprefektuuri Aravete Politseijaoskond. Omavalitsuse staatuse sai Ambla vald 11. aprillil 1991. aastal. I. VALLA REGIONAALNE IDENTITEET Eestimaa on eestlaste põhiline asula ning ainus koht maailmas, kus võimalik tagada eesti rahvuse ja tema kultuuri säilimine ja areng. Öeldes haridus – mõtleme kultuur. Kusjuures kultuur nagu hariduski on valmisolek eluks, rahvuse oskus teatud põhimõtetele toetudes läbi sajandite püsima jääda. Aastani 2010 on Ambla vallas kultuuripoliitika prioriteediks pärimuskultuuri ja kultuurilise huvitegevuse säilitamine, raamatukogude universaalseteks infokeskusteks kujundamine ja ühtse spordiklubi loomine. Ambla vallal on oma ajalooline kultuuripärand, mida peame väärtustama ning seetõttu tihendama valdkondade vahelist koostööd. Vallas töötab kaks kultuurimaja – Aravetel ja Amblas. Lähtudes valla regionaalsest identiteedist, on põhieesmärk ühise kultuuri- ja spordipoliitika loomine, mille teostamisel lähtutakse järgnevast: • ürituste korraldamisel võtta aluseks riiklik kultuuripoliitika, omavalitsuse omapära ja elanike avalik huvi; • luua nn nõukoda, mis koordineeriks valla ühtset kultuuripoliitikat (haridus, kultuur, sport, sotsiaaltöö ja muuseum); • kujundada Ambla valla positiivne müüt; • vastavalt rahvakultuuri seadusele luua võimalused seltside jt omaalgatuslike mittetulunduslike organisatsioonide tekkeks ja toetamiseks; • hoida vanu ja luua uusi traditsioone; • väärtustada kultuuritöötaja rolli; • tähtsustada koduloolist ja kodu-uurimuslikku tegevust; • toetada loovinimeste koolitamissoove; • korraldada koostööd naabervaldade kultuuriasutustega info vahetamise ja kasutamise eesmärgil, • luua võimalused noorteorganisatsioonide ja huvikeskuse tekkeks. RAAMATUKOGUNDUS Ambla valla territooriumil asub neli raamatukogu, mis kõik on ennast valla kultuuripildis õigustanud ja peaksid eksisteerima ning arenema. 1. jaanuari 1999. a seisuga oli teeninduspiirkonna elanike arv lugejate arv Ambla Raamatukogu 655 240 Aravete Raamatukogu 1310 511 Käravete Raamatukogu 481 242 Reinevere Raamatukogu 267 101 Valla raamatukogude ülesanne on elanikele vajaliku ilu-, aja- ning teatmekirjanduse ja üldkasutatava kultuuriloolise materjali kogumine, säilitamine ja kättesaadavaks tegemine. Raamatukogude tegevuse eesmärgid ja põhisuunad: 1. Suurendada komplekteerimiseks ettenähtud summasid vastavalt raamatute ja ajakirjanduse kallinemisele. 1.1. eraldi välja tuua teatme- ja erialakirjanduse soetamiseks ettenähtud vahendid ja fikseerida see lepingus; 1.2. eraldi välja tuua rakendusmaterjalide soetamise vahendid. 2. Muuta raamatukogud universaalseteks infokeskusteks, kus põhitegevuse kõrval on kättesaadav info ka teistelt infokandjatel, sealjuures riigi ja kohaliku omavalitsuse andmebaasid ja kohaliku ettevõtluse avalik info. 2.1. minna järk-järgult üle raamatukogude arvutiseerimisele koos vajalike turvasüsteemidega ja võtta kasutusele ühtne raamatukoguprogramm KIRJASTO 3000; 2.2. leida võimalusi teabetoa avamiseks raamatukogude juures; 2.3. laiendada Käravete Raamatukogu ruume; 2.4. laiendada raamatukogude poolt pakutavaid teenuseid; 2.5. tagada töötajatele täiendõppeks vajalikud rahalised vahendid; 2.6. kindlustada valla raamatukogud kaadriga vastavalt töömahtudele. 2.7. muuta üks valla raamatukogudest vallakeskseks raamatukoguks, mis koordineeriks ka teiste valla raamatukogude tegevust. 3. Viia Käravete ja Aravete raamatukogude valgustus vastavusse kehtivate normidega. SPORT Ambla vallas korraldatakse pidevalt aastaringselt spordiüritusi nii tervisesportlastele kui ka võistlussportlastele. Prioriteetsed valdkonnad lähitulevikus on: • suurendada inimeste huvi nende tervise ja sportimise vastu; • traditsiooniliste ürituste jätkamine; • olemasolevate spordirajatiste korrashoid – Ambla Arulageda jalgpallistaadion, Aravete võimla, Aravete rannavolle väljakud, Aravete kardirada; • uute spordirajatiste valmimine – Aravete tehnika- ja suusaspordikompleks, Ambla Põhikooli staadion, Aravete spordiväljak; • omaalgatusliku sporditegevuse ja sportlaste toetamine; • noortespordi edendamine; • luua tingimused treeninglaagrite korraldamiseks Aravetel; • edukate treenerite ja ühiskondliku kaadri tegevuse väärtustamine; • koostöö naaber- ja sõprusvaldadega; • arendada firmasporti. II. HARIDUS Ambla vallas on hetkel viis lasteasutust: neist kaks lasteaeda (Amblas ja Aravetel) ning kolm kooli – Käravete Algkool, Ambla Põhikool ja Aravete Keskkool. Lisaks oma valla lastele teenindab Ambla Põhikool ka Lehtse valla ning Aravete Keskkool Albu ja Roosna-Alliku valla õpilasi. Lasteasutuste ülalpidamiseks kasutatakse järgmisi allikaid: Majanduskulud Majanduspersonali töötasu Pedagoogide töötasu Lasteaiad Valla eelarvest Valla eelarvest Valla eelarvest Koolid Valla eelarvest Valla eelarvest Riigi eelarvest Laste ja töötajate arv lasteasutustes seisuga 1. oktoober 1998. a. Lapsi/õpilasi Töötajaid (v.a kohakaaslased) Aravete Lastepäevakodu 57 14 Ambla Lastepäevakodu 25 9 Käravete Algkool 25 3 Ambla Põhikool 133 20 Aravete Keskkool 376 44 Kokku 616 90 PROGNOOS JÄRGMISTEKS ÕPPEAASTATEKS I klassi astuvate õpilaste arv: Õppeaasta Käravete Algkool Ambla Põhikool Aravete Keskkool Kokku 1999/00 7 14 21 42 2000/01 5 7 22 34 2001/02 6 9 25 40 2002/03 5 7 16 28 2003/04 4 11 18 33 2004/05 1 1 7 9 2005/06 4 1 14 19 Õpilaste arv koolides (arvestatud on ka võimalikke õpilasi Albu ja Lehtse vallast): Õppeaasta Käravete Algkool Ambla Põhikool Aravete Keskkool Kokku 1999/00 25 132 354 522 2000/01 27 126 361 514 2001/02 26 123 346 495 2002/03 23 112 332 467 2003/04 20 109 316 445 2004/05 16 93 288 397 2005/06 14 76 270 360 TULEVIKUSUUNAD • säilitada olemasolevad lasteasutused nende praegusel kujul. Seoses õpilaste arvu järsu vähenemisega aastal 2004, teha 2003. a sündivuse alusel uus analüüs ja sellest tulenevalt kaaluda õppeasutuste võimalikku koondamist; • seoses pedagoogide töö tasustamisel rakendatavast nn pearahast, taotleda vajadusel lisa maavanema fondist, et vältida liitklasside tekkimist põhi- ja keskkoolis; • viia lasteaedade pedagoogide töötasu vastavusse riigi poolt kinnitatud astmepalgaga; • võimaldada koolidel alushariduse andmist nn nullklassi õpilastele; • säilitada koolides pikapäevarühmad; • anda õpilastele võimalus saada lisatasu eest süvaõpet; • võtta valda tööle logopeed erivajadustega laste teenindamiseks; • olemasolevate spordirajatiste baasil luua Aravete Keskkooli spordiklass (näiteks korvpalliklass); • rekonstrueerida lasteasutuste elektrisüsteemid; • soojustada Aravete Keskkooli hoone; • jätkata Ambla Põhikooli rekonstrueerimistöid. ALUSHARIDUS 1. oktoobri 1998. a seisuga oli Ambla vallas kaks lastepäevakodu. Eelkooliealisi lapsi on vallas 175, lasteaias käib kuni kuueaastaseid lapsi 43,43%. Aravete Lastepäevakodus töötab kolm rühma, Ambla Lastepäevakodus kaks rühma. Lastepäevakodud on munitsipaalomanduses ja finantseerimine toimub valla eelarvest. Õppekulu tasuvad lapsevanemad 35–40 krooni ja kohamaksu 30 krooni kuus. Õppekulust saadava tasu eest muretsetakse lastepäevakodudele õppevahendeid, didaktilisi materjale, mänguasju ja õppeotstarbelist inventari. Ringide töö eest väljaspool õppetööd tasuvad lapsevanemad. Samuti tasuvad lapsevanemad toitlustamise eest. Lapsevanema avalduse alusel vabastatakse kas täielikult või osaliselt toiduraha maksmisest majanduslikult vähekindlustatud perede lapsed. Aravete Lastepäevakodus on head tingimused tööks lastega: rühmaruumid on kahe toaga, lisaks on ruumid laste kehaliseks ja muusikaliseks tegevuseks. Mõlemas lastepäevakodus töötab eriharidusega kasvatajate kaader. Rakendatakse uut koolieelse kasvatuse programmi. Kasvatajad tunnevad huvi erinevate pedagoogiliste teooriate ja nende rakendamise vastu. Lastepäevakodude kaader vajab kaasaegset kvalifikatsiooni tõstmist. Puudulik on koolieelsete lasteasutuste nõustamine, laste logopeediline ja psühholoogiline teenindus ja nõustamine, hälvete õigeaegne diagnoosimine. Enam tähelepanu vajab lastevanemate kaasamine kasvatustöösse ja lastevanemate koolitus. Uurimistulemuste põhjal saab väita, et koolieelsetes lasteasutustes on laste kooliks ettevalmistus paremal tasemel kui kodust kooli tulevatel lastel. Lasteaias käivate laste % seisuga 10. september 1998. a Lapsi kokku 1–6-a Lasteaias käib lapsi % Aravete piirkond 87 42 48,28 Ambla piirkond 53 22 41,51 Käravete piirkond 35 8 22,86 teisest vallast 4 Kokku 175 76 43,43 Sõimeealiste laste osakaal on lastepäevakodudes väga väikene, kõige enam soovitakse last panna lasteaeda 4–5-aastaselt. Kõige vähem lapsi on kaasatud lastepäevakodudesse Käravete piirkonnast. TULEVIKUSUUNAD • säilitada olemasolevad lasteasutused ja vajadusel avada mängurühm Käravete Algkooli juures Käravete lastele; • pedagoogilise kaadri täiendõpe – kaadri täiendõppele (kasvatajad, kasvataja abid) näha ette selleks piisavalt vahendeid. Laste paremaks õpetamiseks teha koostööd naabervaldadega ja tellida kohapealseid kursusi (aastas kaks kursust); • arendada kaasaegseks koolieelse kasvatuse keskuseks Aravete Lastepäevakodu (erivajadustega laste teenindamine, võimaluste loomine logopeedilise ja psühholoogilise abi saamiseks, kasvatajate, ametnike ja lastevanemate koolituse ja nõustamise korraldamine), leida eelarves raha nõustamisega seotud kursuste tarvis; • erinevad teenused – avada ja rakendada tööle tasulisi huviringe vastavalt kohapealsetele võimalustele ja vajadustele (rütmika, tantsuring, võimlemisring, kunstiring), pakkuda ringide tööst osavõttu kõikidele valla eelkooliealistele lastele; • kooliks ettevalmistamine – jätkata laste kooliks ettevalmistamist lastepäevakodude juures ja muuta alusharidus kohustuslikuks alates viiendast eluaastast (kujunev alusharidus), • lastevanemate õpe – jätkata lastevanemate koolitust Aravete lastepäevakodus enamnõutavatel kasvatusteemadel vähemalt kord aastas ja kaasata koolitusse valla koolieelsete laste vanemad. • taotleda eelarvelisi ja eelarveväliseid vahendeid Aravete Lastepäevakodu hoone rekonstrueerimistööde teostamiseks. III. TERVISHOID Ambla vallaelanike tervislikku seisundit võib pidada rahuldavaks. Arstiabi olukord vastab kehtivatele nõuetele: töötavad arstide vastuvõtukabinetid Aravetel ja Amblas koos kvalifitseeritud personali ja aparatuuriga, koolides on sisse viidud profülaktiline töö. Peamised eeltingimused inimese tervise tagamiseks tulenevad siiski keskkonnast ning sotsiaalsest ja majanduslikust olukorrast. Seoses vallas endiste peamiste tööandjate reorganiseerumisega on tõusnud psühhosomaatiliste haiguste osakaal, mille põhjusteks on tööpuudus, koondamishirm, väike palk, viletsad elamistingimused. Suurenenud on tootmistraumade juhtumite arv. Esineb palju alkoholismi, endaga mitte toimetulemist, ei suudeta kohaneda uute tingimuste ja oludega. Valla elanikkond väheneb ja vananeb, mistõttu on tõusnud krooniliste haiguste osakaal. Iive on negatiivne ja paljude vastsündinute geneetiline kood on madal täisväärtuslikuks vaimseks arenguks. Haritud noori ei tule valda juurde ja langeb üldine valla vaimne potentsiaal. Arstiabis järgmisel kümnel aastal murrangut ei tule, parandada saab ainult selle kvaliteeti. Suurenema peab iga inimese vastutus oma tervise eest ja kohaliku omavalitsuse kohustus luua võimalused ja tingimused vallaelanike tervise hoidmiseks ja säilitamiseks. Hetkel ei rahulda vallaelanikke kiirabiteenuse operatiivsus. TULEVIKUSUUNAD • kohapeal alustada elementaarsete laboratoorsete analüüside tegemist; • täiskasvanuid haarata rohkem kaasa üleriigilistesse vaktsineerimiskampaaniatesse; • kiirabiteenuse parandamise eesmärgil taotleda kiirabibrigaadi loomist Aravetele. • tööandjatel tagada oma töötajatele tervislikud töötingimused ja suunata neid iga-aastastele profülaktilistele läbivaatustele; • alustada tuleb täiskasvanute koolitusega, et tekiks soov muuta eluviise, harjumusi, kohaneda uute tingimustega, iseendaga toimetulemiseks, olla uute töökohtade tulekul konkurentsivõimelised; • tervise- ja inimeseõpetus koolis tagab õpilastele isiksuseomaduste, väärtuste, hoiakute ja harjumuste kujunemist; • terviseõpetuse raames on vajalik välja töötada projektid suuõõne hügieeni õpetuse ja kaariese profülaktikaks lastekollektiivides; • kaaluda tuleb Aravete ujulakompleksi efektiivset ärakasutamist (ujula, saun jne); • tähelepanu pöörata keskkonna puhtuse kontrollimisele ja majade ümbruse korrastamisele. Luua lastele mängu- ja spordiväljakud; • koostöö ja informatsioonivahetus meditsiinitöötajate, sotsiaaltöötajate ja pedagoogide vahel, • vallaelanike pidev informeerimine (bukletid, broþüürid, vallaleht, kohtumised jms). IV. SOTSIAALSFÄÄR Vallas on olemas vanurite hooldekeskus Aravetel, mille personal on komplekteeritud. Avahoolduses kasutatakse peamiselt naabri abi, mis toimib kõige tõhusamalt. Vastavalt vajadusele ostab vald Aravete Diakooniapunkti teenust. Sotsiaaltööks vajalikud ruumid ja seadmed on olemas. Vallas töötab eriharidusega sotsiaalnõunik, peetakse sotsiaalregistrit. Valla poolt on ette nähtud järgmised toetused ja abirahad: – toimetulekutoetus; – matusetoetus; – sünnitoetus; – puuetega inimese liikluskindlustuse kompensatsioon; – lasteaialaste ja õpilaste toitlustamistoetus; – esmakooliminejate toetus; – koolilõpetajate toetus ja meelespidamine; – paljulapseliste toetamine ja meelespidamine; – oivikute toetamine ja meelespidamine; – vastuvõtud. Välja on kujunenud järgmised tavad: – sündide registreerimine; – suurte perede päev; – juubilaride meelespidamine; – jõulupakid lastele ja pensionäridele; – jõululõuna vanuritele; – pensionäride klubiliste ürituste bussisõitude toetamine. TULEVIKUSUUNAD • sotsiaalkorter – soovitavalt neljatoaline eraldi tubadega; • täiendõpe hooldustöötajatele; • täiend- ja ümberõppe vajaduste väljaselgitamine täiskasvanutele võimalike töökohtade tekkimiseks vallas; • noorukite töökasvatus; • kriisiolukorra tekkimisel hoolduse ja hingeabi pakkumine; • Aravete Hooldekodusse lifti ehitamine; • hoonete kapitaalremont – fassaadid, katused, kütte- ja kanalisatsioonitorustikud, aknad; • maakonnasisese laste turvakeskuse projekti väljatöötamine ja -pakkumine, mis annaks juurde töökohti, praktilise lahenduse saaksid ka tühjalt seisvad ruumid; • hooldekeskuse laiendamise vajaduse ja võimaluste kaalumine ning kooskõlastamine, kuna elanikkond aasta-aastalt vananeb, • sotsiaalteenuste vajaduse ja nende pakkumise võimaluste väljatöötamine. V. KESKKOND JA JÄÄTMEMAJANDUS Vald paikneb administratiivselt maakonna äärealal (põhjaservas), piirnedes Lääne-Virumaa ja Harjumaa valdadega. Valda läbivad Piibe maantee (Tallinn–Tartu) ja Rakvere–Paide–Pärnu magistraalteed. Ka valla teedevõrk on piisavalt välja arendatud. Geograafiliselt paikneb vald Pandivere kõrgustiku servaalal ja jääb tervikuna Pandivere Veekaitseala territooriumile, mis seab kõrgendatud nõudmised keskkonnakaitsele ja teatud piirangud majandustegevusele. Valla territooriumilt algavad ojad ja jõed (Sääsküla, Ambla) on lülitatud Tallinna joogiveega varustamise süsteemi. Joogiveega varustamiseks on puuritud 30 suuremat puurkaevu, mis varustavad asulate korruselamuid (osaliselt ka asulate individuaalide piirkonda), asutusi, ettevõtteid ja loomakasvatusfarme. Heitvesi juhitakse tsentraalse kanalisatsiooni abil läbi biopuhasti ja biotiigi Sääasküla ojja ja Ambla jõkke Aravete, Käravete ja Jõgisoo asulates. Biopuhasti puhastab ka Roosna veisefarmi heitvett. Mujal asulates ja hajaasustusega aladel kogutakse heitvesi kogumiskaevudesse. Valla territooriumil asuvad järgmised looduskaitsealused objektid: Rava tammik, Aravete park ja osaliselt Vulbi oos, Pätsiniidu paekärgastik, Aravete allikad, Eevakivi, Laikivi jt. Veevarustuse, kanalisatsiooni ja olmejäätmete osas teenindab valla asutusi ja elanikkonda vee- ja jäätmekäitlusettevõte Ambla AVAKO OÜ, osaliselt ka Aravete Agro OÜ ja OÜ KETE Elamu. Keskkonnakaitseliselt on eesmärgiks seatud tagada valla territooriumil: – puhas vesi; – tahkete jäätmete nõuetekohane kogumine ja ladustamine; – ohtlike jäätmete kogumine; – puhtad ja korrastatud veekogud, pargid ja haljasalad; – sõidukõlblikud teed ja korras teeääred. JOOGIVESI Joogivee kvaliteedi kindlustamiseks on vajalik kooskõlas maakonna arengukavaga teostada valla kõigi joogiveekaevude vee kvaliteedi uuring ja tehnilise seisundi määramine. Sõltumata maakonna arengukavast alustada selle tööga suuremate puurkaevude osas 1999. a, planeerides stardiraha valla eelarvesse. Paikkondade kaupa on vaja teha: a) Roosnas – uuringud rohke rauasisalduse ja lämmastikuühendite ärastamiseks ning joogiveekaevude ja -trasside remont ja filtrite paigaldamine; b) Aravetel – suuremate joogiveekaevude trasside ringsüsteemi lõplik väljaehitamine, tagamaks mõne kaevu ajutise avarii korral tõrgeteta veevarustuse. Amortiseerunud ja joogiveestandarditele mittevastava veega puurkaevu (Toome kaev) sulgemine (demonteerimine ja tamponeerimine). Ehitada välja kultuurimaja veetrass. HEITVESI • viia lõpule Aravete aleviku kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimistööd; • koos Aravete biopuhasti teise etapi töödega (ülepumplate rekonstrueerimine ja isevoolutrasside remont) lahendada biopuhastusjääkide utiliseerimine; • ehitada välja purgimissõlmed Aravetel ja Jõgisool, tagamaks kogumiskaevude vee puhastamise nimetatud piirkondade veepuhastussüsteemis; • viia läbi valla kõigi heitvee kogumiskaevude inventeerimine ja tehnilise seisundi kindlaksmääramine; • korraldada tasuvusuuring tsentraalkanalisatsiooni otstarbekuse kohta Aravete ja Käravete individuaalelamutsoonides; • teostada Mägise veisefarmi kanalisatsioonitrassi ja ülepumpla ning Käravete veisefarmi kanalisatsiooni ülepumpla ning Käravete korruselamute kanalisatsioonitrassi rekonstrueerimine; • jälgida, et Roosnas oleks välja ehitatud autode, traktorite ja põllutööriistade nõuetekohane pesuplats. Soovitada rekonstrueerida kõik olemasolevad masinate pesuplatsid (Aravetel, Amblas, Käravetel); • soovitada omanikul likvideerida amortiseerunud ja reostusohtlik Oja laut Käravetel Ambla jõe vahetus läheduses; • soovitada omanikul välja ehitada Mägise veisefarmi ja Raka noorloomalauda katusealune sõnnikuhoidla ning pidevalt remontida kõiki kasutuselolevaid sõnnikuhoidlaid; • soovitada omanikel pidevalt korrastada ja hooldada kõiki kasutuselolevaid kuivsiloauke koos silomahlakaevudega; • jälgida, et kõik kütusehoidlad oleksid viidud vastavusse keskkonnakaitse nõuetega; • kaaluda Aravete keskkatlamaja üleviimist hakkepuidule õhusaaste vähendamise ja tööstusjäätmete ärakasutamise eesmärgil Aravete saeveski ja Aegviidu saetööstuse baasil. JÄÄTMEMAJANDUS • valla jäätmekäitlusettevõtte Ambla AVAKO OÜ baasil korraldada jätkuvalt olmejäätmete kogumist ja vedu elanikkonnalt ning Aravete prügiladestusplatsi nõuetekohast majandamist (kuni sulgemiseni täitumise tõttu või jäätmekäitlusseaduse muutmise korral); • pakkuda prügiveoteenust valla asutustele-ettevõtetele, võimaluse korral ka naabervaldadele; • teha tasuvusuuring olmejäätmete kogumise ja transpordi kohta, selgitades investeerimissuunad: a) olemasoleva prügiauto uuendamine + tõstukveoki muretsemine kastutatud suuremõõtmeliste esemete transportimiseks; b) kasutada vajadusel spetsiaalsete prügiveofirmade teenuseid; • alustada ohtlike jääkide organiseeritud kogumist elanikkonnalt. Teavitada elanikkonda ohtlike jäätmete kogumispunktist Aravetel; • teavitada regulaarselt valla asutusi-ettevõtteid ohtlike jäätmete utiliseerimisfirmadest Eestis ja kohustusest ise neid sinna transportida ja tasuda jäätmemaks; • käivitada vallas tahkete jäätmete sorteerimise ja kogumise programm: – teadvustada ja soovitada valla lehe kaudu ning näitlike õppuste abil (koolides, suuremates asulates ja ettevõtetes) koguma eraldi toidujäägid, makulatuur ning plastmass-klaas-metall; – õpetada valmistama ja kasutama komposti; – laiendada eelarveliselt, samuti ka eraettevõtluse kaasamisel igasuguse taara ja sekundaarse tooraine kogumist, võimalusel ka kokkuostu kogu valla territooriumil (klaas- ja plastiktaara, plekkpurgid, papist pakend jms); – organiseerida elanikkonnalt suurte esemete (kasutatud mööbel, kodumasinad, vanaraud) äravedu. Teavitada, kuhu võib ise tuua tarbetuid suuremõõtmelisi esemeid (Aravete prügila); – vastava konteineri-mahutipargi soetamine; • teha koostööd kõigi valla struktuuride vahel koos päästeameti ja politseiga ning õpetada tegutsema ootamatute raskete keskkonnakahjustuste olukorras (kütuse- ja õlireostus, õhu saastamine mürkidega, suureulatuslikud metsa-, raba- ja kulupõlengud); • koostada konkreetne tegutsemisjuhend; • luua kahjustuste tagajärgede likvideerimise fond. MAASTIKUHOOLDUS Igal aastal korraldada maastikuhoolduse ülevaatus kaheetapilisena (kevadel ja sügisel). Jätkuvalt teha keskkonnaalast koostööd maakonna keskkonnaameti ja naabervaldadega. Planeerida eelarvelised vahendid järgmiste valla üldkasutatavate veekogude, teede, parkide ja haljasalade rekonstrueerimiseks ja hoolduseks: • valla teede äärte niitmine (lepingu alusel alltöövõtjaga); • Rava tammik ja paisjärv. Üldkasutatava ujumiskoha väljaehitamine ja hooldamine; • Käravete paisjärv ja park. Nõlvade haljastamine, pargi hooldamine; • Mägise (Preediku) paisjärve nõlvade korrastamine ja hooldamine; • Vanaveski paisjärve puhastamine mudast ja vohavast taimestikust ning nõlvade korrastamine; • Aravete pargi rekonstrueerimine ja hooldamine (olemasoleva projekti alusel); • Kangrumäe ja Arulageda jalgpalliväljaku lõplik väljaehitamine, Aravete võrkpalliplatside, Aravete suusaraja ja Aravete kardiraja hooldamine; • looduskaitsealuste üksikobjektide korrastamine ja hooldamine (Aravete allikad, Pätsiniidu paekärgastik, Lüsingu veekaitseala kurisud, rändrahnud, põlispuud, kurepesad jt); • vahendid looduse- ja tervise õpperadade ehitamiseks ja hoolduseks, looduskaitsealuste objektide viitade ja tutvustavate trükiste tegemiseks. VI. ELAMUMAJANDUS Ambla vallas asub neli tiheasustusega asulat, milles suurema osa elamispinnast moodustavad mitmekorruselised karpmajad. Erandiks on Ambla alevik, kus mitmepereelamute osakaal on suhteliselt väike. Nendest enamik on erastatud ja moodustatud ühise haldamise lepingud. Munitsipaalomandisse jäänud majade seisukord on halb. Lähiajal tuleb ette näha nende elamute elektrisüsteemide ja põhikonstruktsioonide rekonstrueerimine. Ambla aleviku ehitustegevuse intensiivistamine sõltub kommunikatsioonivõrkude ja ettevõtluse arendamisest. Ühisveevärgi ehituseks on olemas potentsiaal Ambla kultuurimaja pumbajaama näol. Reovee puhastamiseks võiks kasutada OÜ Aare Lihatööstus valduses olevaid biotiike. Üldiselt oleneb elamumajanduse areng kogu valla perspektiivist, samuti elanikkonna maksujõulisusest. Kui panna rõhku majanduselu arengule, areneb samaaegselt ka elamumajandus. Eluasemepoliitikas on võetud järgmised suunad: • lõpule viiakse eluruumide erastamine ja korteriomandi seadmine. Tekib korteriturg, kus tasakaalustuvad eluruumide nõudlus, pakkumine ja elanike võimalused; • paljukorteriliste elamute ühiseks haldamiseks korteriühistute moodustamisel juriidiline ja võimalusel finantsiline abi; • leida praegustele vabadele korteritele kasutus, uute elamute ehitamine lähiaastatel pole vajalik; • keskkütteprobleemide teavitamine ja lahendusvariantide otsimine. Lähiajal teha tasuvusuuringud, edaspidi projekteerida ja välja ehitada kommunikatsioonivõrgud erasektori toetusel. Tuleb luua soodsad tingimused individuaalehituse arenguks. See tähendaks soodsalt kruntide jagamist perspektiivikatesse asulatesse, kommunikatsioonivõrkude väljaehitamist ja ehitusalaste projektide ning teostuste pakkumist kohalikust omavalitsusest. Paneelelamutes peavad moodustuma iseseisvad juriidilised üksused. Selleks tuleb avaldada survet korteriomanikele, näiteks teenuste hindade näol. Elamumajanduse arengusuunad Roosnas: • tagada elamutele puhta joogivee andmine. Selleks tuleb kohe alustada uuringuid odavama lahendi leidmiseks; • lahendada elamute haldamise probleem; • rekonstrueerida elamukompleksi väliskommunikatsioonid (välisvalgustus, ühisveevärgi ja kanalisatsioonitrassid). Käravete elamute kompleks on jõudnud oma arengus asulatest kõige kaugemale, kuna elamutes on moodustatud ühistud. Vaja on: • saneerida kanalisatsioonitrassid; • kiirendada korteriühistute loomist. Aravete asulas: • vajadus kohe hakata ümber ehitama ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitrasse. Osa veetrasse, mis on kokku ehitatud keskküttetrassidega, viia lahku. • leida lahendus elamute ja hoonete kütmiseks, kuna Aravete tsentraalkatlamaja seadmed on amortiseerunud. Selleks on vajalik teha tasuvusuuringud; • rekonstrueerida asula välisvalgustus, kuna valgustid ja nende kandekonstruktsioonid on osaliselt amortiseerunud ja võivad muutuda ohtlikeks; • rekonstrueerida ühiskanalisatsioonitrassid ja ülepumplad, et ei tekiks elamutes nii palju ummistusi; • lahendada heakorrastus elumajade ümber. Aravete KETE-s: • osaliselt ehitada uus ühiskanalisatsioonitrass, kuna osadest majadest voolab reovesi praegu vastu ehitatud trassi voolu. See kaotaks iganädalased trassiummistused. VII. PÄÄSTETEENISTUS Praeguseks on Aravetel väljaarendamisel põhiliselt riiklikul finantseerimisel olev Järvamaa Päästeteenistuse Aravete tugikomando. Ööpäevaringselt on valves kolmeliikmeline meeskond. Ambla valla territooriumil peab komando olema kohal kaugemates punktides 30 minutiga. Tehnika poolelt on komandos neli tuletõrjeautot, neist üks veeauto. On lõikeseadmete komplekt liiklusavariide ja ka muude õnnetuste korral inimeste päästmiseks. Esmane kogus reostuse likvideerimiseks materjale. Samuti on olemas esmaabiks vajalik meditsiinivarustus. Tugikomandole lisaks on Amblas abikomando. Abikomando koosneb tuletõrjeautost ja kuni kahest päästjast. Abikomando põhieesmärgiks on eeskätt Ambla aleviku turvalisuse tõstmine ja vajadusel tugikomando abistamine. Järvamaa Päästeteenistuse ja Ambla Vallavalitsuse vahel on sõlmitud koostööleping, mille järgi abikomando ülalpidamiskulud katab vald ja väljakutsete kulud päästeteenistus. Päästeteenistuse arengusuunad: • jätkata tihedat koostööd naabervaldadega ühiseks tegutsemiseks suurõnnetuste korral; tagada Ambla tuletõrjeauto ja meeskonna ülalpidamine valla eelarvest vastavalt sõlmitud lepingule Järvamaa Päästeteenistusega; • toetada võimaluse korral finantsiliselt Aravete komandosse päästeinventari soetusi ja ehitada välja veevõtukoht Jõgisool, Käravetel viia olemasolev vastavusse nõuetega. • teha laialdast selgitustööd elanikkonna hulgas võimalike õnnetuste ennetamiseks ja juhtunud õnnetuste korral õigesti tegutsemiseks, koos sellega tõsta valla elanike turvalisuse kvaliteeti. VIII. AVALIK KORD Avaliku korra tagamiseks ning kuritegude ärahoidmiseks ja avastamiseks on loodud Ambla valla territooriumile Järvamaa Politseiprefektuuri Aravete Politseijaoskond 18 ametikohaga, mis teenindab seitset valda. Ambla valda teenindab konstaabel, kelle tegevuse kaudu tagatakse avalik kord valla territooriumil. ARENGUSUUNAD • avaliku korra tagamiseks suurendada koostööd kaitseliidu ja omavalitsusega; pöörata suuremat tähelepanu profülaktilisele tööle laste ja täiskasvanutega. Korraldada loenguid koolides ja firmades, teavitada elanikkonda kuritegudest, nende avastamisest ja muudest rikkumistest massimeedias; • läbi viia loenguid Ambla valla territooriumil asuvate koolide õpilastele politsei tööst ja politseiõppeasutustest, propageerida politseitööd keskkooli lõpetajatele; • leida võimalusi ja vahendeid abipolitseinike toetamiseks, kes patrullivad oma vabast ajast Ambla valla territooriumil ning aitavad tagada korda ürituste korraldajatel; • jälgida ürituste korraldajaid, et nad võtaksid kasutusele meetmeid avaliku korra tagamiseks ja vastutaksid selle eest; • politseiametnike töö kaudu tagada volikogu poolt vastu võetud avaliku korra ja heakorraeeskirjade täitmine ning mittetäitmise korral rakendada sanktsioone; • seoses narkomaania kiire kasvuga luua koostöös teiste omavalitsustega töögrupp, mis on kompetentne tegelema narkootikume tarvitavate isikutega (vastav koolitus anda sotsiaaltöötajale); • aidata kaasa ühise korrapidamisteenistuse väljatöötamisele päästeteenistuse ja politsei vahel; • leida võimalused ööpäevase patrullteenistuse sisseseadmisele, mis tagab korra valla territooriumil. IX. ETTEVÕTLUS Valla territooriumil asuvad ettevõtted tegelevad tööstus- ja põllumajandustootmisega, teenindusega ning on põhiliselt välja kujunenud. Ambla vallast on registreeritud ettevõtteid 31, neist suuremad tööandjad on Aravete Agro OÜ, AS Aravete Saeveski, OÜ Ambla Avako, Aravete Metallitööde OÜ. Lisaks eraettevõtetele asuvad valla territooriumil riikliku struktuuri asutustena Aravete Päästekomando, Aravete Politseijaoskond ja Rava metskond. Tööstusettevõtted tegelevad ehitusmaterjalide ja metallkonstruktsioonide tootmisega, puidu töötlemisega, ehituse ja õmblemisega. Kõige suuremat tööhõivet omab põllumajandustootmine. Ebastabiilse turu tõttu on põllumajandusel end ka kõige raskem majandada. Suure tööhõive omamisel ning valla eelarvesse ligi 40% üksikisiku tulumaksu laekumise tõttu on oluline põllumajandustootmise säilimine. Tööstusettevõtetest laekub eelarvesse umbes 26%, valla allasutustest 13% üksikisiku tulumaksust. Valla tööealisest elanikkonnast on ligi 3% registreeritud töötutena, tegelikke töötuid on umbes 5–6%, peamiselt naised. Samas tunnevad ettevõtted suurt puudust kvalifitseeritud tööjõust. Valla tulude baas ühe elaniku kohta on hea. Peamine osa tulust läheb sotsiaalsfääri ülalpidamisele. Sellest tulenevalt on omavalitsusüksuse seisund rahuldav. Valla allasutuste majandamisel tuleb rakendada kokkuhoiu poliitikat. Edaspidises arengus tuleb leida võimalusi tööhõive suurendamiseks ning elukeskkonna tingimuste parandamiseks, mis tagab elanikkonna mittevähenemise vallas. ARENGUSUUNAD: • soodustada väikeettevõtluse arengut vallas; • investeerimisfondidest taotleda vahendeid uuringute jaoks (keskkonnakaitse, vesi ja kanalisatsioon); • Aravete Keskkooli baasil kaaluda võimalust anda kutseõpet; • seoses õpilaste arvu vähenemisega koolides teostada pidevalt majandusanalüüsi haridusasutuste majanduskulude ja ülalpidamise objektiivsusest ja vajalikkusest; • koostöö turismi vallas teiste omavalitsustega; • inventeerida turismiobjektid; • kaaluda arenguspetsialisti töölevõtmise vajalikkust.