Tori Vallavolikogu — Sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise korra kehtestamine Tori vallas — KO, 31, 373

Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26–28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356; 59, 941; 61, 984; 1999, 10, 155; 27, 392; 29, 401) paragrahvi 6 lõikest 1, sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323; 1996, 49, 953; 1997, 35, 538; 77, 1309) paragrahvist 8 ning Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määrusest nr 318 «Riiklike sotsiaaltoetuste maksmise tingimuste ja korra kehtestamine» (RT I 1996, 91, 1615; 1997, 20, 334; 99, 1609; 1999, 52, 565), Tori Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise kord Tori vallas. 2. Avaldada määrus Riigi Teataja elektroonilises andmekogus ja Tori valla põhimäärusega kehtestatud korras. 3. Tunnistada kehtetuks Tori Vallavolikogu 22. jaanuari 1997. a otsus nr 4 (RTL 1997, 92, 543). 4. Määrus jõustub vastuvõtmise hetkel. Volikogu esimees Kalev KIISK Kinnitatud Tori Vallavolikogu 29. septembri 1999. a määrusega nr 6 Sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise kord Tori vallas I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev määrus sätestab riiklike sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise korra Tori vallas. 2. Riiklikke sotsiaaltoetusi makstakse käesoleva korra alusel Tori vallas alaliselt elavatele isikutele. II. TOIMETULEKUTOETUS 3. Toimetulekutoetus määratakse isikutele, kelle tulud pärast alatise eluasemega seotud alaliste kulude katmist normpinna ulatuses on alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud minimaalsetest tarbimiskulutustest lähtuvat toimetulekupiiri. 4. Toimetulekupiir kehtib Vabariigi Valitsuse poolt määratud suuruses. 5. Toimetulekutoetuse taotlemise ja määramise aluseks vaadeldaval kuul on perekonnaliikmete arvestuslik kuusissetulek, mis jääb isikule (perekonnale) pärast alalise eluruumi normpinna eest arvestatud alaliste kulude mahaarvamist. Perekonnaliikmeteks loetakse taotlejat, tema abikaasat või temaga abielulistes suhetes olevat samas eluruumis alaliselt elavat isikut, nende ülalpidamisel olevaid lapsi ja vanemaid või teisi ühtset tuluallikat kasutavaid või ühise majapidamisega isikuid. Perekonna arvestusliku toimetulekupiiri määramisel arvatakse perekonna koosseisu ka perekonnast ajutiselt eemalviibivaid Eesti Vabariigi riiklike või Haridusministeeriumi poolt koolituslubasid omavate õppeasutuste päevases õppevormis õppivad õpilased, samuti ajateenijad. 6. Perekonna sissetulekute hulka arvatakse kõik netosissetulekud, välja arvatud riiklikud ühekordsed toetused. Isikul, kellel endal või kelle eestkostetaval on õigus elatisraha saada, kuid kes keeldub elatisraha saamise kohta dokumenti esitamast või elatisraha sisse nõudmast, võidakse toimetulekutoetust mitte määrata või talle arvestatakse sissetulekuks elatisraha vähemalt 1/4 miinimumpalga suuruses osas lapse kohta. Vallavalitsuse otsusega võib selle sissetuleku deklareerimisest vabastada üksikvanemaid, kes teiselt lapsevanemalt mingit abi ei saa. Perekonna sissetulekute teadliku varjamise või valeandmete esitamise korral lõpetatakse toetuse maksmine. Makstud raha on õigus tagasi nõuda. 7. Taotlus jooksval kuul toimetulekutoetuse saamiseks esitatakse koos perekonna eelmise kuu sissetulekuid ja eluasemekulusid tõendavate dokumentidega vallavalitsuse sotsiaaltöötajale hiljemalt 15. kuupäevaks. Sotsiaaltöötajal on õigus nõuda toetuse taotlejalt täiendavaid andmeid perekonna kohta. Kahtluse korral sissetulekuid tõendavate dokumentide õigsuse suhtes esitatakse need maksuametile kontrollimiseks. 8. Toimetulekutoetuse taotleja esitab vajadusel või muutuste korral toetuse arvestajale järgmised tõendid: 8.1. töötava(te) pereliikme(te) palgatõend(id); 8.2. tõend elatisraha suuruse kohta; 8.3. tööhõivetalituse poolt töötu(te)le pereliikme(te)le väljastatud töötu kaart; 8.4. üle 16-aastaste õpilaste õpilaspilet või koolitõend; 8.5. mittetöötavatel pereliikmetel tööraamat; 8.6. andmed pensioni(de), lastetoetus(te) suuruse kohta; 8.7. muud tulud (ka dividendid); 8.8. kviitungid alaliste eluasemekulude tasumise kohta. 9. Alatise eluasemega seotud alalised kulutused võetakse toimetulekutoetuse määramisel arvesse eluruumi normpinna ulatuses, mis on 18 ruutmeetrit üldpinda perekonnaliikme kohta ja täiendavalt 15 ruutmeetrit perekonna kohta. Juhul kui korteri tubade arv võrdub seal alaliselt elavate elanike arvuga, kuid korteri üldpind on normpinnast suurem, võetakse aluseks korteri üldpind. Kui korteri üldpind on normpinnast väiksem, võetakse aluseks tegelik pind. Üksielava pensionäri eluruumi normpinnaks võidakse vallavalitsuse vastava otsuse alusel erandina lugeda kahetoalise korteri puhul korteri üldpind ja suurema arvu tubadega korteri puhul mitte rohkem kui 51 ruutmeetrit. 10. Toimetulekutoetust saab isik (perekond) pärast eluaseme normpinna normkulude mahaarvamist perekonna sissetulekutest toimetulekupiiri tasemeni. 10.1. Alatise eluasemega seotud alaliste kulude tasumisel varem tekkinud võlgnevus ei kuulu vallavalitsuse poolt katmisele sotsiaaltoetuste vahendite kaudu. 11. Toimetulekutoetuse määramisel võetakse arvesse järgmised dokumentaalselt tõestatud tegelikud alatise eluasemega seotud alalised kulud normeeritud ulatuses: 11.1. vastavalt Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 1999. a määrusega nr 38 (RT I 1999, 9, 138) kinnitatud «Eluruumidele esitatavate nõuete ja üüri arvestamise kord» korteriüüri hulka arvatud kulud (sh maamaks mitte rohkem kui kolmekordse elamualuse pinna ulatuses) Tori Vallavolikogu kehtestatud piirmäära ulatuses; 11.2. eramaja (korteri) omanike ja elamuühistu (-kooperatiivi) liikmete puhul arvatakse maja (korteri) tegelikud hooldus- ja remondikulud eluasemekulude hulka samadel alustel kui üürnikel; 11.3. tasu veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste eest tegeliku tasu ulatuses vastavalt käesoleva korra punktis 12 kehtestatud hindadele, kuid mitte üle järgmiste normkulude maksumuse: Eluruumi tehnoseadmetega varustatus Normkulu ühe elaniku kohta ööpäevas (liitrites) Veevarustuse ja kanalisatsioonita korterites veevõtuga tänavakraanidest 30 Veevarustusega korterites kanalisatsiooni puudumisel 35 Veevarustuse ja kanalisatsiooniga vanni ja duðita korterites 85 Veevarustuse ja kanalisatsiooniga kohaliku kütmisega ja vanniga korterites: tahkekütusel vanniahjuga 130 gaasikütusel vanniahjuga 130 kuuma vee võtmisega mitmest punktist 200 Tsentraliseeritud kuumaveevarustusega korterites: duðiga korterites 190 istevanniga korterites 230 vanniga korterites 250 11.4. tasu soojusenergia eest tsentraalse soojusvarustusega (küte ja soe vesi) hoonetes, kus soojusvarustuseks vajaliku soojusenergia ühikule on kehtestatud hind vastavalt käesoleva korra punktile 12, tegeliku tasu ulatuses, kuid mitte üle järgmiste normkulude maksumuse: 11.4.1. kui kütte eest tasumine toimub kogu aasta jooksul iga kuu plaaniliste maksetena: Soojusenergia normkulu kütteks eluruumi köetava normpinna 1 m2 kohta (MWh) hoonetes köetava väliskubatuuriga kuni 1000 m3 1001–10 000 m3 Üle 10 000 m3 Aastas kokku 0,44 0,28 0,20 Kuus keskmiselt 0,04 0,023 0,02 11.4.2. soojusenergia normkulu soojaveevarustuseks kuni 0,17 MWh ühe elaniku kohta kuus; 11.5. normkulud eluruumide kütmiseks ja sooja veega varustamiseks hoonetes, kus soojavarustuseks vajaliku soojusenergia ühikule hinda ei ole kehtestatud, mitte üle käesoleva korra punktides 11.5.1–11.5.4 nimetatud turbabriketikoguste 1,2-kordse maksumuse, olenemata soojusallikast ja tegelikult tarbitavast kütuseliigist (gaas, vedelkütus, kivisüsi, puit, turvas, elektrienergia jne), samuti tsentraalse soojusvarustuse väljalülitamisel. Arvestuses võetakse aluseks järgmised turbabriketikogused elamutes, eramutes ja korterites, kus on olemas: 11.5.1. keskküte, ahi, väikekatel, kütteagregaat või elektrisüsteem – ajavahemikus 1. oktoobrist 30. aprillini kokku 50 kg eluruumi köetava normpinna 1 m2 kohta, sellest oktoobris 4,7 kg, novembris 6,5 kg, detsembris 8,0 kg, jaanuaris 9,0 kg, veebruaris 8,3 kg, märtsis 8,0 kg, aprillis 5,5 kg; 11.5.2. keskküte, ahi, väikekatel, kütteagregaat, või elektrisüsteem ja pliit (v.a gaasi- ja elektripliit) või pliit soojamüüriga ajavahemikus 1. oktoobrist 30. aprillini kokku 75 kg eluruumi köetava normpinna 1 m2 kohta, sellest oktoobris 7,0 kg, novembris 9,8 kg, detsembris 12,0 kg, jaanuaris 13,4 kg, veebruaris 12,4 kg, märtsis 12,2 kg, aprillis 8,2 kg; 11.5.3. pliit (v.a gaasi- ja elektripliit) või pliit soojamüüriga ajavahemikus 1. maist 30. septembrini 3,5 kg turbabriketti köetava normpinna 1 m2 kohta kuus; 11.5.4. individuaalne sooja vee valmistamise seade vanni ja duði tarbeks, kui puudub tsentraalne soojaveevarustus, 30 kg turbabriketti ühe elaniku kohta kuus; 11.5.5. transpordikulusid kütte veoks ei arvestata eluasemekulude hulka rohkem kui kaks korda aastas; 11.6. gaasikulu elamutes, eramutes ja korterites, kus on: 11.6.1. statsionaarne vedelgaasipliit ning tsentraalne soojaveevarustus: ühe elaniku kohta kuus 6,0 kg kahe elaniku kohta kuus 8,0 kg kolme elaniku kohta kuus 10,0 kg nelja elaniku kohta kuus 12,0 kg alates viiendast elanikust lisandub iga elaniku kohta kuus 1,0 kg 11.6.2. statsionaarne vedelgaasipliit ning tsentraalne soojaveevarustus puudub: ühe elaniku kohta kuus 8,2 kg kahe elaniku kohta kuus 10,8 kg kolme elaniku kohta kuus 13,5 kg nelja elaniku kohta kuus 16,2 kg alates viiendast elanikust lisandub iga elaniku kohta kuus 1,5 kg; 11.7. elektrienergia kulu statsionaarsele elekrtipliidile elamutes, eramutes ja korterites: 11.7.1. tsentraalse soojaveevarustuse korral: ühe elaniku kohta kuus 60 kWh kahe elaniku kohta kuus 80 kWh kolme elaniku kohta kuus 100 kWh nelja elaniku kohta kuus 120 kWh alates viiendast elanikust lisandub iga elaniku kohta kuus 10 kWh; 11.7.2. tsentraalse soojaveevarustuse puudumisel: ühe elaniku kohta kuus 80 kWh kahe elaniku kohta kuus 105 kWh kolme elaniku kohta kuus 130 kWh nelja elaniku kohta kuus 155 kWh alates viiendast elanikust lisandub iga elaniku kohta kuus 15 kWh; 11.8. elektrienergia kulu eluruumi valgustuseks on 6 kWh normpinna 1 m2 kohta aastas, sellest: I kvartalis 0,5 kWh normpinna 1 m2 kohta kuus II kvartalis 0,3 kWh normpinna 1 m2 kohta kuus III kvartalis 0,4 kWh normpinna 1 m2 kohta kuus IV kvartalis 0,8 kWh normpinna 1 m2 kohta kuus Kui eluruumis puudub elektrivalgustus, kompenseeritakse teistele valgusallikatele tehtud kulutused, kuid mitte üle normpinnale arvestatud elektrienergia normkulu maksumuse. 12. Käesoleva korra punktide 11.3–11.8 järgi kulude määramisel arvestatakse järgmisi hindu: 12.1. soojusenergia, veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenused – hinnad kehtestatud või kooskõlastatud vallavalitsuse poolt ettevõtetele, kes antud kaupa või teenust vastavas piirkonnas müüvad: 12.2. vedelgaas ja turbabrikett – hinnad kehtestatud neid turustava ettevõtte poolt (Pärnu Gaas AS, Pärnu Küttekontor või Tootsi Turvas AS); 12.3. eluasemekulude arvestamisel rakendatakse hindu, mis kehtisid sellel ajavahemikul, mille eest toetust arvestatakse. III. PUUETEGA INIMESTE TRANSPORDIKULUDE HÜVITUS 13. Transpordikulude hüvitus on ette nähtud mittetöötavatele puuetega inimestele, kes vajavad individuaaltransporti ravi- või rehabilitatsiooniprotseduuridele sõitmiseks, samuti igapäevaste sotsiaalsete esmavajaduste rahuldamiseks, kui ühistranspordi kasutamine ei ole võimalik, või puudega inimese perekonnaliikmele või hooldajale, kes tegeleb selle isiku transportimisega. 14. Toetuse taotlemiseks esitatakse avaldus koos pensionitunnistuse ning sõiduki registreerimistunnistusega vallavalitsuse sotsiaaltöötajale. 15. Transpordikulude hüvituse suuruse määramisel lähtutakse taotleja avalduses näidatud tehtud kulutustest puudega isiku transpordile. II grupi invaliidile, kes kasutab ühistransporti ravi- ja rehabilitatsiooniasutusse sõiduks, makstakse 50 %-list sõidusoodustust vastava avalduse alusel. Enne raviasutusse pöördumist saab toetuse taotleja sotsiaaltöötaja käest avalduse blanketi ja pärast tagastab selle koos arsti kinnituse ja lisatud sõidupiletitega. IV. TELEFONI KASUTAMISE TOETUS 16. Telefoni kasutamise toetus on ette nähtud üksielavatele mittetöötavatele pimedatele, suhkruhaigetele, hüpertooniatõbe põdevatele või teistele kroonilistele haigetele, kes tervisliku seisundi tõttu arstitõendi alusel vajavad sageli kodust arstiabi, samuti sotsiaalsete erivajadustega lasterikastele (neli ja enam alaealist last) perekondadele, kusjuures sotsiaalsete erivajaduste hindajaks on sotsiaaltöötaja. 17. Telefoni kasutamise toetuse suurus ei või ületada analoog- või digitaalvõrgu telefoni ühe kuu abonementtasu suurust. V. TÐERNOBÕLI TOETUS 18. Toetus määratakse Tðernobõli AEJ avariid likvideerimas käinud meestele ja makstakse riigi eraldatud vahenditest. VI. LIIKLUSKINDLUSTUSE MAKSESOODUSTUS 19. Soodustust arvestatakse materiaalselt vähekindlustatud kindlustusvõtjatele Eesti Liikluskindlustuse Fondi poolt Sotsiaalministeeriumile eraldatud vahenditest vastavalt maksesoodustuse andja kinnitatud korrale. VII. ÜHEKORDSED TOETUSED VALLA EELARVEST JA TOIMETULEKUTOETUSE VAHENDITEST 20. Toetuse määramine erakordsetel asjaoludel (õnnetused, matused, raske haigus, muud mõjuvad põhjused) toimub vallavolikogu kinnitatud eelarve piirides. Toetuse määrab vallavalitsus aluseks võttes kodanike avaldusi ja vallavolikogu sotsiaalkomisjoni ettepanekuid ning arvestades taotlejate sissetulekuid, elatusvahendite olemasolu, tervislikku olukorda, ülalpeetavate arvu, vanust, seadusjärgsete ülalpidajate olemasolu ja varalist olukorda. Ühekordseid sotsiaaltoetusi toimetulekutoetuse maksmiseks eraldatud vahenditest määrab vallavalitsus toimetulekutoetuse maksmiseks eraldatud vahendite ülejäägi korral, arvestades vallavolikogu sotsiaalkomisjoni ettepanekuid valla vähekindlustatud või erivajadustega perede toimetuleku toetamiseks samadel põhimõtetel valla eelarvest makstavate ühekordsete toetustega. Toetuse taotlejal on õigus osaleda sotsiaalkomisjoni koosolekul, kus arutatakse tema taotlust. Komisjonil on õigus nõuda toetuse taotlejalt koosolekul osalemist ja taotlust põhjendavate dokumentide esitamist. VIII. KOOLITOETUS 21. Riigieelarvest koolitoetusteks eraldatud raha maksab vallavalitsus, arvestades vallavolikogu sotsiaalkomisjoni ettepanekuid, materiaalselt vähekindlustatud peredele, kus vähemalt üks pereliige õpib Eesti Vabariigi riiklike või Haridusministeeriumi poolt väljastatud koolitusluba omavate õppeasutuste päevases õppevormis. Koolitoetust makstakse nimetatud peredele õppevahendite ostmiseks, koolitoidu eest tasumiseks, huvikooliga seotud kulude ja teiste hariduse omandamisega seotud kulude katteks. Materiaalselt vähekindlustatud perede täisealistele kutseõppeasutuste ja kõrgkoolide õpilastele võib kehtestada ühtse igakuise toetuse. IX. TOETUSTE MAKSMINE JA VAIDLUSTE LAHENDAMINE 22. Toimetulekutoetust, puuetega inimeste transpordikulude hüvitust, Tðernobõli toetust ja telefoni kasutamise toetust maksab vallavalitsus riigieelarvest vallale üleantud vahenditest. 23. Toimetulekutoetus kantakse taotleja pangaarvele või makstakse välja sularahas valla kassast hiljemalt kuu viimasel kuupäeval. 24. Puuetega inimeste transpordikulude hüvitus, telefoni kasutamise toetus ja Tðernobõli toetus kantakse taotleja pangaarvele või makstakse välja sularahas valla kassast kvartalile järgneva kuu 15. kuupäevaks. 25. Erakordsed toetused valla eelarvest ja täiendavad sotsiaaltoetused toimetulekutoetuse vahenditest kantakse taotleja pangaarvele või makstakse välja sularahas valla kassast sotsiaalkomisjoni koosolekule järgneva kümne päeva jooksul. 26. Vallavalitsus võib toetuse taotleja või tema pereliikmete huvides kanda määratud sotsiaaltoetuse või osa sellest isiku nõusolekul üle tema eluaseme valdajale, lasteasutusele, kauplusele jm. 27. Vallavalitsusel on õigus keelduda toetust määramast, kui taotleja esitatud andmed ei ole tõesed. 28. Toetuse taotleja võib toetuse määramise või mittemääramise vaidlustamiseks pöörduda Tori Vallavolikogu poole. Avaldus kuulub läbivaatamisele selle esitamisele järgneval vallavolikogu istungil.