Türi Linnavolikogu — Türi linna põhimääruse muutmine — KO, 31, 370

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26–28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356; 59, 941; 61, 984; 1999, 10, 155; 27, 392; 29, 401) paragrahvi 22 punkti 9, Türi linna põhimääruse (kinnitatud Türi Linnavolikogu 26. novembri 1998. a määrusega nr 35 punkti 13.1.9, Türi Linnavolikogu määrab: 1. Täiendada Türi linna põhimääruse punkti 11.2. 4 alapunktiga 11.2.4.1 ning sõnastada see järgmiselt: «11.2.4.1. Türi Linnavalitsus avalikustab esitatud kandidaadid vähemalt kaks nädalat enne aukodaniku valimist Türi Raamatukogus ja Türi Rahvalehes.» 2. Avalikustada käesolev määrus Türi Rahvalehes ja Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 3. Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 4. Avaldada Türi linna põhimääruse muudetud terviktekst Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. Volikogu esimees Kalev AUN Terviktekst Kinnitatud Türi Linnavolikogu 26. novembri 1998. a määrusega nr 35, muudetud Türi Linnavolikogu 25. märtsi 1999. a määrusega nr 13, Türi Linnavolikogu 29. aprilli 1999. a määrusega nr 18 ning Türi Linnavolikogu 1. juuli 1999. a määrusega nr 35 ja 37; Türi linna põhimäärus I. ÜLDSÄTTED 1. Põhimääruse mõiste 1.1. Türi linna põhimäärus (edaspidi põhimäärus) on õigusakt, milles sätestatakse Türi linna omavalitsusorganite, nende komisjonide ning linnaasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord, nende suhted teiste omavalitsusüksuste, asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja üksikisikutega. 2. Türi linna omavalitsus 2.1. Türi linna omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes linnaelanike õigustest, õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades linna arengu iseärasusi. 2.2. Türi linna omavalitsust teostavad vahetu demokraatia vormis linnaelanikud ja linna omavalitsusorganid. 3. Türi linna omavalitsuse põhimõtted 3.1. Omavalitsus Türi linnas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 3.1.1. kõigi kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ning nende lahendamise korraldamine; 3.1.2. igaühe seaduslike õiguste, kohustuste, vabaduste ja huvide tagamine ning kaitse; 3.1.3. linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 3.1.4. seaduslikkuse tagamine ja seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 3.1.5. omavalitsusorganite vastutus neile antud õiguste ja neile pandud kohustuste täitmisel; 3.1.6. linnaelanikele avalike teenuste osutamine ja vahendamine soodsaimatel tingimustel; 3.1.7. tegevuse avalikkus. 4. Türi linna kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused 4.1. Türi linn on avalik-õiguslik isik, keda esindavad käesoleva põhimääruse alusel ning selles kehtestatud korras oma pädevuse piires linnavolikogu, linnavolikogu esimees, linnavalitsus ja linnapea. 4.2. Türi linn omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses põhiseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, riigi teistest seadustest ja õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega ja käesolevast põhimäärusest. 5. Linnaelanik 5.1. Türi linna elanik on isik, kelle alaline elukoht on Türi linnas ja kes on kantud Türi linna elanikeregistrisse. 5.2. Muudel isikutel on Türi linnas viibides linnaelanikega võrdsed õigused ja kohustused, välja arvatud seadusega kehtestatud piirangud. 6. Türi linna omavalitsusorganid 6.1. Türi linna omavalitsusorganid on: 6.1.1. Türi Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) – omavalitsusüksuse esinduskogu, mille valivad Türi linna hääleõiguslikud elanikud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 6.1.2. Türi Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) – täitevorgan, mille kinnitab ametisse linnavolikogu. 7. Asjaajamiskeel Türi linna omavalitsusorganites 7.1. Asjaajamiskeel Türi linna omavalitsusorganites ja nende struktuuriüksustes on eesti keel. 8. Türi linna suhted teiste omavalitsusüksuste ja organisatsioonidega 8.1. Türi linn on Eesti Linnade Liidu ja Järvamaa Omavalitsuste Liidu liige. 8.2. Türi linna omavalitsusorganid võivad ühiste huvide väljendamiseks ja ühiste ülesannete täitmiseks teha koostööd teiste omavalitsusorganitega nii Eestis kui välismaal, moodustada liite ja ühisasutusi, sõlmida sõpruslepinguid ning astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks. Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab Türi linna linnavolikogu või linnavolikogu määratud esindus. 9. Türi linna piir 9.1. Türi linna piir koos selle kirjeldusega määratakse Eesti Vabariigi haldusjaotuse seadusega. 9.2. Türi linna piiri tähistamise korraldab linnavalitsus. 10. Türi linna sümbolid 10.1. Türi linnal on oma lipp ja vapp. 10.2. Türi linna lipu kirjeldus. 10.2.1. Türi linna lipul paikneb rohelisel põhjal valge rist (lisa 1A). Linnavalitsuse ja linnavolikogu lipuna kasutatakse Türi linna lippu, mille risti keskosas paikneb Türi linna vapi kujutis (lisa 1B). 10.2.2. Lipu normaalmõõdud on 105x165 cm. 10.2.3. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11. 10.3. Türi linna lipu kasutamise kord. 10.3.1. Türi linna lipp heisatakse: 10.3.1.1. linnavalitsuse hoonel alaliselt; 10.3.1.2. Türi linna ja teiste kohalike omavalitsusüksuste ametlike delegatsioonide kohtumistel; 10.3.1.3. Türi linna avalikel üritustel; 10.3.1.4. muudel üritustel, kus on esindatud Türi linn. 10.3.2. Koos teiste lippudega heisates paigutatakse Türi linna lipp lippude poolt vaadatuna 10.3.2.1. koos Eesti riigilipuga – Eesti riigilipust vasakule; 10.3.2.2. koos Eesti riigilipu ja teise riigi lipuga – teise riigi lipust vasakule, mis on omakorda vasakul Eesti riigilipust; 10.3.2.3. koos maakonnalipuga – maakonnalipust vasakule; 10.3.2.4. koos teiste Eesti linnade ja valdade lippudega – tähestiku järjekorras paremalt vasakule. 10.3.3. Kasutamiskõlbmatuks muutunud lipp kuulub hävitamisele. 10.4. Türi linna vapi kirjeldus. 10.4.1. Türi linna vapi kilpi poolitab diagonaalis vasakust ülanurgast lähtuv hõbedane varras. Kilbi ülemisel sinisel väljal on hõbedane täpp ning selle ümber laienevate raadiustega neli hõbedast ringjoont. Alumisel punasel väljal on kuldne õunapuuoks (lisa 1C)*. 10.4.2. Türi linna vapi must-valge kujutis (lisa 1D)*. 10.4.3. Türi linna vapi kujutis peab mõõtmetest olenemata vastama etalonkujutisele (lisad 1C ja 1D)*. 10.5. Türi linna vapi kasutamise kord. 10.5.1. Türi linna vapi kujutist kasutatakse 10.5.1.1. Türi linna ja linnavalitsuse pitsati jäljendis; 10.5.1.2. Türi linna dokumendiblankettidel; 10.5.1.3. Türi linna õigusaktide blankettidel; 10.5.1.4. linnavalitsuse ja linnavolikogu lipul; 10.5.1.5. muudel juhtudel linnavalitsuse loal. 11. Türi linna aukodanik ja vapimärgid 11.1. Türi linnale osutatud teenete eest on omavalitsusorganitel õigus anda üksikisikule Türi linna aukodaniku nimetus ja suur või väike vapimärk. 11.2. Türi linna aukodanikuks nimetamine. 11.2.1. Türi linna aukodaniku nimetus antakse üksikisikule linnapoolse erilise austusavaldusena või linnale osutatud väljapaistvate teenete eest. 11.2.2. Türi linna aukodaniku nimetuse võib anda ka välisriigi kodanikule. 11.2.3. Türi linna aukodaniku nimetuse taotlusi on õigus esitada nii füüsilistel kui ka Türi linnas registreeritud juriidilistel isikutel, samuti linnavalitsusel. 11.2.4. Türi linna aukodaniku nimetuse taotlus esitatakse kirjalikult linnavalitsusele igal aastal hiljemalt 10. jaanuariks ja 1. juuniks. 11.2.4.1. Türi Linnavalitsus avalikustab esitatud kandidaadid vähemalt kaks nädalat enne aukodaniku valimist Türi Raamatukogus ja Türi Rahvalehes. 11.2.5. Türi linna aukodaniku nimetuse andmise otsustab linnavolikogu. 11.2.6. Türi linna aukodaniku teenete kirjeldus koos taotlusega kantakse linnavolikogu protokolli juurde ja auraamatusse, mida peetakse linnavalitsuse kehtestatud korras. 11.2.7. Koos aukodaniku nimetuse tunnistusega antakse nimetuse kavalerile üle ka Türi linna suur vapimärk. 11.3. Türi linna suur vapimärk. 11.3.1. Türi linna suur vapimärk (edaspidi suur vapimärk) võetakse kasutusele Türi linnale osutatud eriti väljapaistvate teenete tunnustamiseks ja austuse avaldamiseks. 11.3.2. Suur vapimärk antakse linnavolikogu otsusega üksikisikule, kes on pälvinud Türi linna aukodaniku nimetuse. 11.4. Suure vapimärgi kirjeldus. 11.4.1. Suure vapimärgi kirjelduse koostab linnavalitsus. 11.5. Suure vapimärgi andmise otsustamine ja kätteandmine. 11.5.1. Suur vapimärk koos aukodaniku tunnistusega antakse vapimärgi kavalerile kätte üldjuhul Eesti Vabariigi aastapäeval või Türi linna aastapäeval. 11.5.2. Suure vapimärgi annab vapimärgi kavalerile kätte linnapea või linnavolikogu esimees. 11.5.3. Suur vapimärk kuulub linnavolikogu esimehe ja linnapea allkirjaga kinnitatud aukodaniku tunnistuse juurde. 11.5.4. Ühele isikule antakse suur vapimärk ainult üks kord. 11.5.5. Suurt vapimärki ei anta üldjuhul postuumselt. 11.5.6. Suured vapimärgid on nummerdatud. 11.5.7. Suur vapimärk ei kuulu asendamisele. 11.6. Türi linna väike vapimärk. 11.6.1. Türi linna väike vapimärk (edaspidi väike vapimärk) võetakse kasutusele Türi linnale osutatud teenete ja saavutuste tunnustamiseks, austuse avaldamiseks. 11.6.2. Väike vapimärk antakse üksikisikule. 11.7. Vapimärgi kirjeldus. 11.7.1. Väikese vapimärgi kirjelduse koostab linnavalitsus. 11.8. Väikese vapimärgi andmise otsustamine ja kätteandmine. 11.8.1. Väikese vapimärgi andmise otsustab linnapea. 11.8.2. Väikese vapimärgi annab vapimärgi kavalerile kätte kas linnapea või linnapea volitatud isik. 11.8.3. Väike vapimärk ei kuulu asendamisele. 11.8.4. Vapimärgi andmise üle peetakse arvestust. 11.8.5. Väikest vapimärki ei anta postuumselt. * Lisasid ei avaldata. II. LINNAVOLIKOGU 12. Linnavolikogu moodustamine 12.1. Linnavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. 12.2. Linnavolikogu uue koosseisu volitused algavad ja linnavolikogu eelmise koosseisu volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. 12.3. Hiljemalt seitsmendal päeval arvates valimistulemuste väljakuulutamise päevast kutsub Türi linna valimiskomisjon (edaspidi valimiskomisjon) kokku linnavolikogu uue koosseisu. Linnavolikogu esimest istungit juhatab kuni linnavolikogu esimehe valimiseni valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. 12.4. Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on linnavolikogu iseseisev ja tegutseb seaduste alusel linnaelanike huvides ja nende nimel. Linnavolikogu võib linnaelanike tahte väljaselgitamiseks korraldada rahvaküsitlusi või -hääletusi. 13. Linnavolikogu ainupädevus 13.1. Linnavolikogu ainupädevusse kuulub: 13.1.1. Türi linna (edaspidi linn) eelarve vastuvõtmine ja muutmine, selle täitmise aruande kinnitamine; 13.1.2. kohalike maksude kehtestamine ja maksumäärade muutmine; 13.1.3. linna eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 13.1.4. koormiste määramine; 13.1.5. toetuste andmise korra kehtestamine; 13.1.6. linnavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 13.1.7. linna arengukava kinnitamine, muutmine või tühistamine; 13.1.8. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine, mis ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega; 13.1.9. linna põhimääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 13.1.10. taotluse esitamine või arvamuse andmine linna piiri või linna nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 13.1.11. linnavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13.1.12. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, linna valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine, komisjoni esimehe ja asendusliikmete määramine; 13.1.13. linnavolikogu esimehe ja aseesimehe valimine; 13.1.14. linnapea valimine, ametisse kinnitamine ja ametist vabastamine; 13.1.15. linnavalitsuse ja tema liikmete ametisse kinnitamine ja ametist vabastamine; 13.1.16. umbusalduse avaldamine linnavolikogu esimehele, aseesimehele, linnapeale, linnavalitsuse liikmele, linnavolikogu komisjoni esimehele; 13.1.17. töötasu määramine linnavolikogu esimehele ja tema asendajale, linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele; 13.1.18. linnavolikogu komisjonide moodustamine ja likvideerimine, nende esimeeste valimine ning koosseisu kinnitamine; 13.1.19. linnavolikogu liikmetele hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 13.1.20. linna esindamise korra kehtestamine; 13.1.21. linna fondide ja sihtkapitalide asutamine; 13.1.22. kohtukaasistujate valimine; 13.1.23. põhiseaduse paragrahvi 79 alusel Vabariigi Presidendi valimiskogusse linnavolikogu esindaja või esindajate valimine; 13.1.24. linna ehitusmääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 13.1.25. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 13.1.26. üldplaneeringu algatamine, kehtestamine või tühistamine; 13.1.27. üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 13.1.28. detailplaneeringu tühistamine. 13.2. Linnavolikogu ainupädevusse kuuluvad lisaks nimetatutele muud seadustega linnavolikogu ainupädevusse antud või linnavolikogu määratud küsimused. 14. Linnavolikogu esimehe ja aseesimehe valimine 14.1. Linnavolikogu liikmed esitavad linnavolikogu esimehe kandidaadid uue koosseisu esimesel istungil. 14.2. Linnavolikogu esimees valitakse salajasel hääletusel linnavolikogu koosseisu poolthäälteenamusega. 14.3. Kui ükski kandidaatidest ei saanud linnavolikogu koosseisu poolthäälteenamust, korraldatakse teine hääletusvoor kahe enam hääli saanud kandidaadi vahel. Kui ka teises hääletusvoorus kumbki kandidaat koosseisu poolthäälteenamust ei saanud, alustatakse valimisprotseduuri uuesti linnavolikogu poolt määratud korras. 14.4. Linnavolikogu aseesimehe kandidaadi esitavad linnavolikogu liikmed. 14.5. Aseesimees valitakse salajasel hääletamisel linnavolikogu koosseisu poolthäälteenamusega käesoleva punkti lõikes 14.3 sätestatud korras. 15. Linnavolikogu esimehe ja aseesimehe pädevus 15.1. Linnavolikogu esimees: 15.1.1. korraldab linnavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab linnavolikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 15.1.2. esindab linna ja linnavolikogu, tuginedes linnavolikogu õigusaktidele ja linna kui avalik-õigusliku juriidilise isiku esindamise korrale; 15.1.3. kirjutab alla linnavolikogu õigusaktidele ja teistele linnavolikogu dokumentidele; 15.1.4. korraldab linnavolikogu komisjonide tööjaotust; 15.1.5. annab pressile linnavolikogu ametlikku informatsiooni; 15.1.6. korraldab ja kontrollib linnavolikogu õigusaktide täitmist; 15.1.7. informeerib linnavolikogu liikmeid linnavolikogule saabunud kirjadest ja neile saadetud vastustest. 15.2. Linnavolikogu aseesimees abistab linnavolikogu esimeest linnavolikogu istungite juhatamisel ning asendab teda tema äraolekul. 16. Linnavolikogu liige 16.1. Linnavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 16.2. Linnavolikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Linnavolikogu liige juhindub seadustest ning linnaelanike huvidest ja vajadustest. 16.3. Linnavolikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitust linnavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest linnavolikogu kehtestatud määrades ja korras. 16.4. Linnavolikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijaile teavet oma tegevusest ning linnavolikogu tegevusest tervikuna. 16.5. Linnavolikogu liikmel on õigus esitada arupärimisi linnavolikogu määratud, valitud või kinnitatud ametiisikutele, siseneda linnaasutusse ja selle territooriumile eriloata, arvestades antud objekti külastamise eeskirju. 16.6. Linnavolikogu liikmel on õigus saada linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. 16.7. Tööandja on kohustatud võimaldama linnavolikogu liikmel osa võtta linnavolikogu istungitest ja tema komisjoni koosolekutest ning täita linnavolikogult saadud ülesandeid. 17. Linnavolikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine 17.1. Linnavolikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 17.1.1. tema tagasiastumisega; 17.1.2. tema väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist Türi linnas; 17.1.3. teda tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 17.1.4. kohtuotsusega, millega tühistati valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta linnavolikogu liikmeks; 17.1.5. tema teovõimetuks tunnistamisega; 17.1.6. tema surmaga; 17.1.7. linnavolikogu tegutsemisvõimetusega. 18. Linnavolikogu liikme volituste peatamine 18.1. Linnavolikogu liikme volitused peatuvad seoses: 18.1.1. nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks või valimisega vallavanemaks või linnapeaks või kinnitamisega linna- või vallavalitsuse liikmeks; 18.1.2. asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 18.1.3. tema suhtes tõkendina vahi alla võtmisega. 19. Linnavolikogu asendusliige 19.1. Käesoleva põhimääruse punktides 17 ja 18 ettenähtud juhtudel astub linnavolikogu liikme asemele linnavolikogu asendusliige. 19.2. Asendusliikmel on kõik linnavolikogu liikme õigused ja kohustused tema asendusliikmeks määramise otsuse tegemise päevast. 19.3. Valimiskomisjon registreerib linnavolikogu asendusliikmed ja edastab nende nimekirja linnavolikogu esimehele. 19.4. Asendusliige on esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas, milles kandideeris asendatav linnavolikogu liige. Kui esimene valimata jäänud kandidaat ei saa mingil põhjusel linnavolikogu liikmeks asuda, on asendusliikmeks järgmine sama erakonna kandidaat või samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. 19.5. Kui asendatav linnavolikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, siis saab linnavolikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valimiskomisjon. 19.6. Kui linnavolikogu uude koosseisu valitud linnapea või linnavalitsuse liige jätkab kuni uue linnapea valimiseni või linnavalitsuse moodustamiseni oma tegevust linnavolikogu uue koosseisu kokkukutsumise tõttu tagasi astuva linnapeana või linnavalitsuse koosseisus, teeb valimiskomisjon otsuse asendusliikme asumise kohta linnavolikogu liikmeks, lähtudes käesolevas punktis sätestatust. Valimiskomisjoni otsus jõustub samal päeval valimistulemuste väljakuulutamisega. 20. Asendusliikme volituste kestus 20.1. Linnavolikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ja asendusliikme volitused linnavolikogu liikmena algavad linnavolikogu vastava otsuse jõustumise hetkest. 20.2. Linnavolikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama linnavolikogu liiget selle valimisringkonna sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. 20.3. Asendusliikmete ammendumisel on linnavolikogu liikmete arv väljalangenud liikmete arvu võrra väiksem. 21. Linnavolikogu õigusaktid 21.1. Linnavolikogu õigusaktide algatamise õigus on: 21.1.1. linnavolikogu liikmel; 21.1.2. linnavolikogu komisjonil; 21.1.3. linnavalitsusel; 21.1.4. linnapeal; 21.1.5. linnaelanikel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvis 32 ettenähtud korras. 21.2. Linnavolikogu võib linnavalitsusele või komisjonile teha ülesandeks õigusakti eelnõu väljatöötamise. 21.3. Linnavolikogu annab oma pädevuse piires: 21.3.1. üldaktidena määrusi; 21.3.2. üksikaktidena otsuseid. 21.4. Linnavolikogu õigusaktidele kirjutab alla linnavolikogu esimees või tema asendaja. 21.5. Linnavolikogu määrused avalikustatakse enne nende jõustumist Türi Rahvalehes või Järva Teatajas, üldtähtsad õigusaktid ka Riigi Teataja elektroonilises andmekogus (Türi Linnavolikogu 1. juuli 1999. a määrus nr 37, jõustunud 15. juulil 1999. a -- KO 1999,18, 248). Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt avaldatud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist (Türi Linnavolikogu 25. märtsi 1999. a määrus nr 13, jõustunud 29. aprillil 1999. a -- KO 1999, 5, 63). 21.6. Linnavolikogu määrused hakkavad kehtima kolmandal päeval pärast nende avalikustamist Türi Rahvalehes, Järva Teatajas või Riigi Teataja elektroonilises andmekogus, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva (Türi Linnavolikogu 25. märtsi 1999. a määrus nr 13, jõustunud 29. aprillil 1999. a, 1. juuli 1999. a määrus nr 37, jõustunud 15. juulil 1999. a -- KO 1999, 5, 63; 18, 248). 21.7. Linnavolikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajast. 21.8. Linnavolikogu õigusaktid on kõigile kättesaadavad linnavalitsuse haldusosakonnas ja Türi Raamatukogus, välja arvatud aktid, mis sisaldavad andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud kasutamiseks linnaasutustes. 22. Linnavolikogu töökord 22.1. Linnavolikogu tugineb oma tegevuses Eesti Vabariigi seadusandlusele, lähtub linna ja tema elanike huvidest ning linnavolikogu otsustustest. 22.2. Linnavolikogu töövorm on istung. 22.3. Linnavolikogu tööorganid on eestseisus ja komisjonid. 22.4. Linnavolikogu istungi kokkukutsumine ja läbiviimine. 22.4.1. Linnavolikogu istung toimub üldjuhul üks kord kuus. Vajadusel on võimalik ka linnavolikogu sagedasem kokkukutsumine. Juulis linnavolikogu istungeid üldjuhul ei toimu. 22.4.2. Linnavolikogu istungi kutsub kokku linnavolikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. Vajadusel kutsutakse linnavolikogu istung kokku linnavalitsuse või vähemalt neljandiku linnavolikogu koosseisu ettepanekul. 22.4.3. Linnavolikogu kokkukutsumisest ja arutusele tulevatest küsimustest teatatakse linnavolikogu liikmetele hiljemalt neli päeva enne linnavolikogu istungi toimumist. 22.4.4. Istungi päevakorra ning õigusaktide eelnõud arutusele tulevates küsimustes saavad linnavolikogu liikmed linnavalitsuse haldusosakonnast hiljemalt kaks päeva enne istungi toimumist. 22.4.5. Linnavolikogu liige, kes ei saa osa võtta linnavolikogu istungist, peab sellest eelnevalt teatama linnavolikogu esimehele või aseesimehele. 22.4.6. Linnavolikogu istungi tööaeg on kuus tundi. Vaheaeg tehakse vähemalt iga 1,5-tunnise töö järel. Vajadusel jätkatakse istungit ühel järgmistest tööpäevadest. 22.4.7. Linnavolikogu istungit juhatab linnavolikogu esimees, tema äraolekul aseesimees, mõlema puudumisel aga vanim kohalolev linnavolikogu liige. Linnavolikogu esimest istungit juhatab kuni linnavolikogu esimehe valimiseni valimiskomisjoni esimees. 22.4.8. Istungil arutatakse päevakorras märgitud küsimusi, mille õigusaktide eelnõusid on linnavolikogu liikmetele tutvustatud käesolevas põhimääruses kehtestatud korras. Küsimuste arutamise, mis nimetatud nõudele ei vasta, otsustab linnavolikogu poolthäälteenamusega. 22.4.9. Istungi päevakord. 22.4.9.1. Linnavolikogu koostab tööplaani, kus on näidatud kvartali jooksul arutamisele tulevad põhiküsimused. 22.4.9.2. Iga istungi lõpus tehakse ettepanekud järgmise istungi päevakorra eelnõu kohta (arutamisele tulevate küsimuste loetelu, põhi- ja kaasettekandjad). 22.4.9.3. Ettepanekuid päevakorra eelnõu kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni 22.4.9.3.1. linnavolikogu liikmed; 22.4.9.3.2. linnavalitsuse liikmed; 22.4.9.3.3. linnaelanikud, asutused ja ettevõtted linnavalitsuse kaudu. 22.4.9.4. Vastuvõetud päevakorda võib muuta vähemalt 2/3 kohalolevate linnavolikogu liikmete nõudel, küsimuste järjekorda aga poolthäälteenamusega. 22.4.10. Linnavolikogu istungid on üldjuhul avalikud. Kinniseks võib istungi kuulutada, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam linnavolikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 22.4.11. Istungist video- ja fonosalvestuste tegemiseks on külalisel vaja istungi juhataja luba. 22.4.12. Istungi avamine hõlmab 22.4.12.1. kvoorumi olemasolu fikseerimist; 22.4.12.2. kutsutud külaliste tutvustamist; 22.4.12.3. päevakorra eelnõu arutamist ja selle kinnitamist. 22.4.13. Linnavolikogu istungil arutatavad küsimused töötatakse läbi ettekandes ja kaasettekannetes ning läbirääkimiste käigus. 22.4.13.1. Ettekanne on küsimuse eelnevalt ettevalmistatud käsitlus, mis esitatakse maksimaalselt 15 minuti jooksul, kaasettekande maksimaalne kestvus on 10 minutit. 22.4.13.2. Küsimused ettekande kohta esitatakse täpselt formuleeritult. 22.4.13.3. Sõnavõtt on linnavolikogu liikme seisukoha motiveeritud esitus arutatavas küsimuses. Igas päevakorrapunktis on linnavolikogu liikmel õigus ühekordseks sõnavõtuks kestvusega mitte üle viie minuti. 22.4.13.4. Märkus on linnavolikogu liikme kuni kahe minuti jooksul esitatav ja aruteluga haakuv selgitus. Repliik on ettekande, kaasettekande või sõnavõtuga esinenud linnavolikogu liikme poolt kuni kahe minuti jooksul antav vastus oma oponendile. Igas päevakorrapunktis on linnavolikogu liikmel õigus kolmeks märkuseks või repliigiks. 22.4.13.5. Ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus kuni kolmeminutilisele lõppsõnale. 22.4.14. Istungi juhatajal on õigus oma äranägemisel anda lisaaega kuni kolm minutit. Esinemise edasise pikendamise loa võib anda linnavolikogu. 22.4.15. Sõnavõtu, küsimuse või märkuse esitamise soovist teatatakse käe tõstmisega. 22.4.16. Istungi juhataja katkestab esinemise ilmse teemast möödarääkimise või ajalimiidi täitumise korral. 22.4.17. Läbirääkimised lõpevad kas viimase registreeritud esinemisega või 2/3 kohalolevate linnavolikogu liikmete nõudel. 22.4.18. Enne küsimuse hääletamisele panemist kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid, annab võimaluse parandusteks ja ettepanekute tegemiseks hääletamise korra kohta. Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et sellele oleks võimalik vastata «jah» või «ei». 22.4.19. Pärast küsimuse hääletamisele panemist enam sõna ei anta. 22.4.20. Juhul kui linnavolikogu liige saabub istungile hiljem, märgitakse protokolli, mis ajast ja millise küsimuse arutelust arvates ta istungist osa võtab. 22.4.21. Mõjuvatest põhjustest istungilt lahkumiseks informeerib linnavolikogu liige eelnevalt istungi juhatajat. Lahkumise aeg ja selle põhjus märgitakse protokolli. 22.5. Otsustuste tegemine. 22.5.1. Linnavolikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks linnavolikogu liige seda nõuab. 22.5.2. Hääletamine linnavolikogus on avalik, v.a isikuvalimised, mis otsustatakse salajasel hääletamisel. Nimeline hääletamine toimub 1/3 istungil osalevate linnavolikogu liikmete nõudel. 22.5.3. Kui ühe küsimuse lahendamiseks on mitu eelnõu, määrab hääletamise järjekorra istungi juhataja. Eelnõu tervikuna ei panda hääletusele enne parandusettepanekute läbihääletamist. Arvude hääletamisel alustatakse hääletamist suuremast arvust, tähtaegade puhul hääletatakse hilisemad tähtajad enne varasemaid. 22.5.4. Linnavolikogu võtab õigusakte vastu poolthäälteenamusega, välja arvatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 22 punktides 2, 4, 6, 7, 8, 9, 10, 14, 15, 17, 23 nimetatud küsimused, mille vastuvõtmiseks on vajalik linnavolikogu koosseisu poolthäälteenamus. 22.5.5. Kui hääletamise tulemusel jagunevad poolt- ja vastuhääled võrdselt, korraldatakse pärast arutelu kordushääletus. 22.6. Istungi protokoll. 22.6.1. Kõik linnavolikogu istungid protokollitakse. Protokolli vormistamise korraldab linnasekretär. 22.6.2. Linnavolikogu istungi protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutatavad küsimused ja vastuvõetud otsustused, linnavolikogu liikme nõudmisel tema eriarvamused. 22.6.3. Kolme päeva jooksul pärast istungi toimumist on linnavolikogu liikmetel õigus istungi materjalidega tutvuda ja teha ettepanekuid paranduste tegemiseks protokolli. Paranduse tegemise otsustab linnavolikogu esimees või teda istungil asendanud isik. 22.6.4. Linnavolikogu istungi protokoll peab olema igaühele kättesaadav kümne päeva möödumisel istungi toimumise päevast arvates. 22.6.5. Linnavolikogu istungi protokollile kirjutab alla linnavolikogu esimees või teda istungil asendanud isik ja protokollija. 22.6.6. Linnavolikogu istungite protokollid on igaühele kättesaadavad linnavalitsuse haldusosakonnas, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud linnaasutuste siseseks kasutamiseks. 22.7. Linnavolikogu eestseisus. 22.7.1. Linnavolikogu eestseisus on nõuandev organ, kes aitab ette valmistada linnavolikogu istungeid. 22.7.2. Linnavolikogu eestseisusesse kuuluvad linnavolikogu esimees, aseesimees, linnavolikogu alatiste komisjonide esimehed ja linnapea. 23. Linnavolikogu komisjonid 23.1. Linnavolikogu moodustab linnaelu valdkondades linnavolikogu tegevuse kavandamiseks, linnavolikogule ja linnavalitsusele arvamuste esitamiseks ning õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks alatisi ja ajutisi komisjone. Komisjonid annavad oma tööst aru linnavolikogule. 23.2. Komisjonide esimehed ning revisjonikomisjoni liikmed valitakse linnavolikogu liikmete hulgast, teised komisjonide liikmed kinnitab linnavolikogu vastava komisjoni esimehe ettepanekul. Linnavalitsuse haldusaparaadi osakondade juhatajad kuuluvad oma tegevusvaldkonnaga seonduvasse komisjoni. 23.3. Komisjoni töövorm on koosolek. 23.4. Komisjoni koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmed. Otsustused võetakse vastu kohalolevate komisjoniliikmete poolthäälteenamusega. 23.5. Komisjoni koosoleku käik protokollitakse. 23.6. Linnavolikogu alatised komisjonid tegutsevad käesolevas põhimääruses sätestatud töökordade järgi. 23.7. Linnavolikogu alatised komisjonid on: 23.7.1. revisjonikomisjon; 23.7.2. sotsiaal- ja tervishoiukomisjon; 23.7.3. haridus-, kultuuri- ja spordikomisjon; 23.7.4. eelarve- ja majanduskomisjon; 23.7.5. linnamajandus- ja keskkonnakaitsekomisjon. 23.8. Ajutiste komisjonide ülesanded ja tegutsemise alused määrab linnavolikogu kindlaks komisjoni moodustamisel. 24. Linnavolikogu alatiste komisjonide töökorrad 24.1. Linnavolikogu alatised komisjonid on linnavolikogu volituste ajaks moodustatud linnavolikogu tööorganid. Komisjoni volitused algavad pärast komisjoni koosseisu kinnitamist ja volitused lõpevad koos linnavolikogu volituste lõppemisega või lõpetatakse komisjoni tegevus linnavolikogu otsusega. 24.2. Oma tegevuses juhinduvad linnavolikogu alatised komisjonid Eesti Vabariigi seadusandlusest, riiklikest normatiivaktidest, käesolevast põhimäärusest ning teistest linnavolikogu õigusaktidest. 24.3. Linnavolikogu alatised komisjonid annavad oma tööst aru linnavolikogule. 24.4. Linnavolikogu alatistel komisjonidel on õigus saada oma tööks vajalikku teavet ja dokumente. 24.5. Revisjonikomisjoni töökord. 24.5.1. Revisjonikomisjon on kolmeliikmeline. Komisjoni kõik liikmed valitakse linnavolikogu liikmete hulgast. 24.5.2. Revisjonikomisjon kontrollib: 24.5.2.1. linnavalitsuse tegevuse vastavust linnavolikogu õigusaktidele; 24.5.2.2. tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust linna eelarvele; 24.5.2.3. linnaasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust; 24.5.2.4. linna sõlmitud lepingute täitmist. 24.5.3. Komisjon vaatab läbi linna eelarve täitmise aruande enne selle kinnitamist ning esitab märkused ja ettepanekud linnavolikogule. 24.5.4. Komisjonil on õigus saada teavet ja tutvuda kõigi tööks vajalike dokumentidega. 24.5.5. Komisjoni töövormid on koosolek ja revisjonide korraldamine. 24.5.6. Komisjoni koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele kas komisjoni esimehe või liikmete ettepanekul. 24.5.7. Koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees. Koosoleku toimumise aeg kooskõlastatakse komisjoni liikmetega. 24.5.8. Komisjoni koosolekul planeeritakse komisjoni töö ning arutatakse revisjonide tulemusi. 24.5.9. Koosolekul kuulatakse vajaduse korral ära need ametiisikud, kellele alluvat töölõiku kontrolliti, ja ka kohalekutsutud ekspertide arvamused. 24.5.10. Komisjoni otsustus võetakse vastu koosseisu häälteenamusega. Koosoleku käik protokollitakse. 24.5.11 Vajadusel antakse komisjoni otsustus seisukoha võtmiseks linnavolikogule. 24.5.12 Revisjonid korraldatakse: 24.5.12.1. vastavalt linnavolikogu kinnitatud plaanile; 24.5.12.2. linnavolikogu ettepanekul; 24.5.12.3. revisjonikomisjoni algatusel; 24.5.12.4. saabunud kaebuste ja signaalide põhjal ning muudel juhtudel. 24.5.13. Revisjonidest teatatakse eelnevalt linnavolikogu esimehele ja linnapeale. 24.5.14. Komisjonil on õigus linnavolikogu loal kaasata revideerimistesse eksperte, milleks linnavolikogu eraldab vastavad rahalised vahendid. 24.5.15. Revideerimisel avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab komisjon kirjalikult linnavalitsusele ja revideeritud asutusele, vajadusel ka linnavolikogule. 24.5.16. Komisjon vastutab revisjonide kvaliteedi eest. 24.5.17. Lõpetamata revisjoni kohta komisjon andmeid ei väljasta. 24.5.18. Lõplikud kontrollifaktid avalikustatakse vajaduse piires. 24.6. Sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni töökord. 24.6.1. Sotsiaal- ja tervishoiukomisjonis on vähemalt viis liiget. 24.6.2. Komisjoni põhiülesanded on: 24.6.2.1. linna sotsiaalhoolduse ja tervishoiu põhisuundade väljatöötamine ning nende elluviimise jälgimine; 24.6.2.2. osalemine linna arengukava väljatöötamises; 24.6.2.3. niisuguse süsteemi loomine, et arstiabi ja sotsiaalhooldus jõuaks võimalikult lihtsalt iga abivajajani. 24.6.3. Nende ülesannete täitmiseks: 24.6.3.1. peetakse arvestust pensionäride, üksikvanurite, invaliidide, puuetega laste, paljulapseliste perede, asotsiaalsete perede, kinnipidamiskohtadest vabanenute, töötute ja nende perede, hooldusasutustes viibivate laste, invaliidide ning vanurite kohta; 24.6.3.2. organiseeritakse koostööd invaühingute, puuetega inimeste ning pensionäride ühenduste, usuühingute jt ühiskondlike organisatsioonidega, koolide ning lasteasutustega; 24.6.3.3. tutvustatakse elanikkonnale sotsiaalhooldust ja tervishoidu käsitlevaid õigusakte. 24.6.4. Komisjonil on õigus: 24.6.4.1. osaleda linnavolikogus arutusele tulevate sotsiaal- ja tervishoiualaste küsimuste ettevalmistamises; 24.6.4.2. teha ettepanekuid linnavolikogu istungi päevakorda võetavate küsimuste kohta; 24.6.4.3. teha ettepanekuid linnaeelarve koostamisel; 24.6.4.4. kaasata oma töösse teisi komisjone ja osaleda ise nende töös; 24.6.4.5. kuulata ära linnaasutuste ja ettevõtete juhte ning saada neilt informatsiooni; 24.6.4.6. kasutada oma töös organisatsioonide ja üksikisikute abi. 24.6.5. Komisjon annab oma tööst informatsiooni elanikkonnale. 24.6.6. Komisjoni töövorm on koosolek. 24.6.7. Komisjoni koosolekud toimuvad vähemalt kord kuus või komisjoni esimehe ja liikmete ettepanekul. 24.6.8. Koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees. Koosoleku toimumise aeg kooskõlastatakse komisjoni liikmetega. 24.6.9. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmed. 24.6.10. Komisjoni otsustus võetakse vastu lihthäälteenamusega. 24.6.11. Komisjoni koosoleku käik protokollitakse. 24.6.12. Protokolli kantakse koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ja nende kohta vastu võetud otsustused ning koosolekul osalejate eriarvamused. 24.6.13. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja ja protokollija. 24.6.14. Komisjon võib pidada ühiseid koosolekuid teiste komisjonidega või väljasõidukoosolekuid. 24.7. Haridus-, kultuuri- ja spordikomisjoni töökord. 24.7.1. Haridus-, kultuuri- ja spordikomisjon on vähemalt kümneliikmeline komisjon, kelle põhiülesanne on linnavolikogu haridus-, kultuuri- ja spordipoliitika kavandamine. 24.7.2. Komisjon töötab välja ja esitab linnavolikogus kinnitamiseks linna hariduse, kultuuri ja spordi arengukavad, perspektiivplaanid ning nende ellurakendamise põhimõtted. 24.7.3. Komisjon valmistab ette või annab omapoolse hinnangu linnavolikogus arutusele tulevate linna haridus-, kultuuri- ja spordielu küsimustele. 24.7.4. Komisjon võtab osa linna eelarve koostamisest ja teeb ettepanekuid linna haridus-, kultuuri- ja spordielu ning nendesse eluvaldkondadesse kuuluvate eelarvete koostamiseks. 24.7.5. Komisjon teeb ise või vaatab läbi enne linnavolikogule esitamist kõik muudatused või täiendused haridus-, kultuuri- ja spordiasutuste eelarvete muutmiseks. 24.7.6. Komisjon teeb koostööd linnavalitsuse, kõikide haridus-, kultuuri- ja spordiasutuste ning antud eluvaldkondades tegutsevate ühenduste, seltside, fondide, organisatsioonide ja üksikisikutega. 24.7.7. Komisjon lähtub oma töös linnaelanike huvidest ja vajadustest. 24.7.8. Komisjonil on õigus: 24.7.8.1. teha linnavolikogule ja linnavalitsusele ettepanekuid linna haridus-, kultuuri- ja spordielu puudutavates küsimustes; 24.7.8.2. kaasata oma töösse linnavalitsuse ja linnaasutuste töötajaid; 24.7.8.3. moodustada ajutisi komisjone ning töögruppe; 24.7.8.4. teha koostööd linnavolikogu teiste alaliste ja ajutiste komisjonidega ning pidada ühiseid koosolekuid; 24.7.8.5. saada informatsiooni linnavalitsuselt, linnas tegutsevatelt asutustelt, ettevõtetelt ja organisatsioonidelt; 24.7.8.6. kuulata ära linnas tegutsevate asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide juhte haridus-, kultuuri- ja spordiküsimustes; 24.7.8.7. teha ettepanekuid linnavolikogu päevakorda võetavate küsimuste kohta; 24.7.8.8. pidada väljasõidukoosolekuid; 24.7.8.9. kaasata oma töösse teisi komisjone ja osaleda ise nende töös. 24.7.9. Komisjoni töövorm on koosolek. 24.7.10. Komisjoni koosolek kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord kuus. 24.7.11. Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema asetäitja. 24.7.12. Linnavalitsuse või vähemalt neljandiku komisjoni liikmete ettepanekul tuleb nende tõstatatud küsimuste arutamiseks kutsuda komisjoni koosolek kokku hiljemalt seitsme päeva jooksul. 24.7.13. Komisjoni koosoleku kokkukutsumisel peab kutse komisjoni liikmetele olema teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne komisjoni koosolekut. 24.7.14. Komisjoni koosolekut juhatab komisjoni esimees või tema asetäitja. 24.7.15. Komisjoni koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmed. Otsustused võetakse vastu kohalolevate komisjoniliikmete häälteenamusega. 24.7.16. Komisjoni koosolekud on avalikud. Komisjon võib kuulutada koosoleku kinniseks, kui selle poolt hääletab kaks korda rohkem komisjoni liikmeid kui vastu või kui vastavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 24.7.17. Komisjoni koosoleku käik protokollitakse. 24.7.18. Komisjoni koosoleku protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja ja protokollija. 24.8. Eelarve- ja majanduskomisjoni töökord. 24.8.1. Eelarve- ja majanduskomisjonis on vähemalt viis liiget. 24.8.2. Komisjoni põhiülesanne on linna majanduslikule arengule, eelarve ja maksupoliitika väljatöötamisele ning elluviimisele kaasaaitamine. 24.8.3. Põhiülesande täitmiseks komisjon: 24.8.3.1. aitab kaasa linna eelarve koostamisele, jälgib eelarve täitmist ja teeb majandusanalüüse ning ettepanekuid eelarve muutmiseks; 24.8.3.2. osaleb linna majandusarengu perspektiivplaani koostamises; 24.8.3.3. teeb ettepanekuid ja osaleb ettevõtluse arendamises; 24.8.3.4. osaleb oma õiguste piires kohalike maksude ja koormiste väljatöötamises ja rakendamises. 24.8.4. Komisjonil on õigus käesoleva põhimääruse kohaselt ja linnavolikogu antud volituste ulatuses: 24.8.4.1. osaleda linnaeelarve koostamises; 24.8.4.2. jälgida eelarve täitmist ja teha majandusanalüüse; 24.8.4.3. teha ettepanekuid ja osaleda ettevõtluse arendamises; 24.8.4.4. teha ettepanekuid eelarve muudatusteks; 24.8.4.5. kaasata oma töösse teisi komisjone ja osaleda ise nende töös; 24.8.4.6. kasutada oma töös organisatsioonide ja üksikisikute abi; 24.8.4.7. teha ettepanekuid linnavolikogu päevakorda võetavate küsimuste kohta. 24.8.5. Komisjoni töövorm on koosolek, mis kutsutakse kokku kord kuus volikogueelsel nädalal või vajadusel. 24.8.6. Koosoleku kutsub kokku esimees, teatades sellest ette vähemalt neli päeva. 24.8.7. Kõik küsimused otsustatakse lahtisel hääletamisel lihthäälteenamusega. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmed. 24.8.8. Komisjon võib pidada ühiseid koosolekuid teiste komisjonidega. 24.8.9. Komisjon võib pidada väljasõidukoosolekuid. 24.8.10. Komisjoni koosoleku käik protokollitakse. 24.9. Linnamajandus- ja keskkonnakaitsekomisjoni töökord. 24.9.1. Linnamajandus- ja keskkonnakaitsekomisjonis on vähemalt kuus liiget. 24.9.2. Komisjoni peamised tegevusvaldkonnad on: 24.9.2.1. elamu- ja kommunaalmajandus; 24.9.2.2. veevarustus ja kanalisatsioon; 24.9.2.3. heakord, haljastus; 24.9.2.4. territoriaalplaneerimine, arhitektuur, linnakujundus; 24.9.2.5. teede ja tänavate väljaehitamine ja korrashoid; 24.9.2.6. ehitus ja kapitaalremont; 24.9.2.7. keskkonnakaitse; 24.9.2.8. soojamajandus. 24.9.3. Komisjoni põhiülesanne on punktis 24.9.2 toodud tegevusvaldkondade arendamise ja ekspluateerimise põhisuundade väljatöötamine ning nende elluviimise jälgimine. 24.9.4. Põhiülesannete täitmiseks komisjon: 24.9.4.1. osaleb linnavolikogus arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamises; 24.9.4.2. kooskõlastab ja esitab linnavolikogule kinnitamiseks linnamajanduse arendamise perspektiiv- ja aastaplaanid; 24.9.4.3. teeb ettepanekuid linnaeelarve koostamisel. 24.9.5. Komisjonil on õigus: 24.9.5.1. püstitada ülesandeid ja võtta vastu otsustusi linna ehituse, heakorra, kommunaalmajanduse ja keskkonnakaitse probleemide lahendamiseks; 24.9.5.2. kaasata oma töösse teisi komisjone ja osaleda ise nende töös; 24.9.5.3. kuulata ära linna asutuste ja ettevõtete juhte ning saada neilt informatsiooni; 24.9.5.4. kasutada oma töös organisatsioonide ja üksikisikute abi; 24.9.5.5. teha ettepanekuid linnavolikogu istungi päevakorda võetavate küsimuste kohta. 24.9.6. Komisjoni liikmel on õigus saada hüvitust komisjoni töös osalemise eest komisjoni tööks ettenähtud summade arvelt. 24.9.7. Komisjoni töövorm on koosolek, mis kutsutakse kokku vastavalt tööplaanile või vajadusele. 24.9.8. Kõik küsimused otsustatakse lahtisel hääletamisel lihthäälteenamusega. 24.9.9. Komisjon võib pidada ühiseid koosolekuid teiste komisjonidega. 24.9.10. Komisjon võib pidada väljasõidukoosolekuid. 24.9.11. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmed. 24.9.12. Komisjoni koosoleku käik protokollitakse. 25. Linnavolikogu tegutsemisvõimetus 25.1. Linnavolikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta 25.1.1. pole suutnud vastu võtta linnaeelarvet kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest või arvates riigieelarve vastuvõtmisest, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 25.1.2. pole ühe kuu jooksul arvates uue koosseisu esimese istungi päevast suutnud valida linnavolikogu esimeest või linnapead; 25.1.3. pole kahe kuu jooksul arvates linnapea valimise päevast suutnud kinnitada linnavalitsuse koosseisu. 25.2. Kui linnavolikogu osutub tegutsemisvõimetuks, asendatakse tema liikmed asendusliikmetega. III. LINNAVALITSUS 26. Linnavalitsuse mõiste ja pädevus 26.1. Linnavalitsus on linna omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan. 26.2. Linnavalitsus: 26.2.1. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu linnavolikogu ainupädevusse, ja küsimusi, mis linnavolikogu on andnud linnavalitsuse lahendada; 26.2.2. organiseerib ja kontrollib linnavara valdamist, kasutamist ning käsutamist; 26.2.3. moodustab oma tööülesannete täitmiseks alatisi ja ajutisi komisjone; 26.2.4. valmistab ette linnavolikogus arutusele tulevaid küsimusi; 26.2.5. esindab linna avalik-õigusliku isikuna kohtus. 26.3. Linnavalitsus võib oma pädevusse kuuluvate ülesannete täitmise anda teistele isikutele, jäädes ise vastutajaks. 27. Linnapea valimine 27.1. Türi linnapeaks (edaspidi linnapea) võib linnavolikogu valida Eesti Vabariigi kodaniku, kes oma hariduse, töökogemuste, keeleoskuse ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma linnapea ülesandeid ning kellel on volikogu usaldus. 27.2. Linnavolikogu valib linnapea vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele kuni kolmeks aastaks ühe kuu jooksul esimese istungi päevast arvates. 27.3. Linnapea valitakse linnavolikogu koosseisu poolthäälteenamusega salajasel hääletamisel, kusjuures kandidaadid ise hääletamisest osa ei võta. 27.4. Linnapeakandidaadi ülesseadmine toimub kirjalikult esitatud ettepaneku alusel. 27.5. Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning kantakse nimekirja. Nimekirja sulgemise otsustab linnavolikogu lahtisel hääletamisel poolthäälteenamusega. 27.6. Enne hääletamist on igal kandidaadil õigus esitada oma valimisprogramm ning igal linnavolikogu liikmel on õigus esitada linnapeakandidaadile kuni kolm küsimust. 27.7. Enne kandidaatide läbiarutamist annavad kandidaadid süümevande või tuvastatakse eelnev süümevande andmine. 27.8. Hääletamise protseduuri viib läbi häältelugemise komisjon samas korras nagu linnavolikogu esimehe valimisel käesolevas põhimääruses sätestatud alustel. 27.9. Valituks osutunud kandidaadi nimetab ametisse ja vabastab ametist linnavolikogu. 27.10. Linnapea tasustamise ja palga suuruse määrab linnavolikogu. 27.11. Linnapea tegutseb Eesti Vabariigi seaduste, käesoleva põhimääruse ja teiste õigusaktide alusel. 28. Linnapea ülesanded 28.1. Linnapea on linnavalitsuse juht, kes: 28.1.1. esitab linnavolikogule kinnitamiseks kahe nädala jooksul valituks osutumise päevast arvates linnavalitsuse koosseisu või teeb ettepanekuid selle muutmiseks; 28.1.2. nimetab ametisse või vabastab ametist linnasekretäri; 28.1.3. juhib ja korraldab linnavalitsuse tööd ja linnavalitsuse teenistust ning linnavalitsuse istungite ettevalmistamist; 28.1.4. kutsub kokku linnavalitsuse istungi vastavalt linnavalitsuse reglemendis sätestatud tingimustele ja korrale; 28.1.5. on linnavolikogu eestseisuse liige; 28.1.6. esindab linnavalitsust kui linna suhetes riiklike ja mitteriiklike asutustega, teiste juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii linnas, Eesti Vabariigis kui välismaal vastavalt linnavolikogu kehtestatud linna esindamise korrale; 28.1.7. esitab linnavalitsusele ametisse kinnitamiseks linnaasutuste juhtide kandidaadid ning linnavolikogule kinnitamiseks linnaasutuste põhimäärused, sõlmib linnaasutuste juhtidega töölepingud; 28.1.8. kirjutab alla linnavalitsuse õigusaktidele ning teistele linnavalitsuse dokumentidele, korraldab nende täitmist ning vastutab nende seaduslikkuse eest; 28.1.9. esitab linnavolikogule kinnitamiseks linnavalitsuse haldusaparaadi struktuuri, teenistujate koosseisu, nende palgaastmestiku ning palgamäärad; 28.1.10. nimetab ametisse linnavalitsuse teenistuses olevad ametnikud ning sõlmib töölepingud linnavalitsuse teenistuses olevate abiteenistujatega; 28.1.11. annab käskkirju linnavalitsuse ja haldusaparaadi sisemise töö korraldamiseks; 28.1.12. kehtestab linnavalitsuse haldusaparaadi töö sisekorraeeskirja, töökaitse- ja tuleohutuseeskirjad lähtudes kehtivast seadusandlusest ning tagab linnavalitsuse teenistujate teavitamise nimetatud eeskirjadest; 28.1.13. esindab linna ja linnavalitsust pangas ja majanduslepingute sõlmimisel; 28.1.14. juhib eriolukordade (tulekahju, loodussaaste, õnnetus, katastroof jne) korral moodustatud erikomisjoni tööd; 28.1.15. korraldab pressile ametliku informatsiooni andmist linnavalitsuse tegevuse kohta; 28.1.16. täidab muid talle seadustega ja linnavolikogu antud ülesandeid. 29. Linnapea asendamine 29.1. Linnapead asendab tema äraolekul või tagasiastumise korral aselinnapea, kelle kinnitab vastavale ametikohale linnavalitsuse liikmete hulgast ja linnapea ettepanekul linnavolikogu. 29.2. Linnapea ja aselinnapea äraolekul asendab linnapead kõige vanem kohalolev linnavalitsuse liige. 30. Umbusalduse avaldamine 30.1. Umbusalduse avaldamise linnapeale võib algatada vähemalt neljandik linnavolikogu koosseisust. Umbusalduse avaldamine on aluseks linnapea ametist vabastamisele linnavolikogu usalduse kaotamise tõttu. 31. Hüvitused ametist vabastamisel 31.1. Linnapeale makstakse hüvitust: 31.1.1. mittetagasivalimise korral ühe valimisperioodi jooksul töötatud aja eest – kuus kuupalka; kahe valimisperioodi jooksul töötatud aja eest – kaheksa kuupalka; kolme ja enama valimisperioodi jooksul töötatud aja eest – kümme kuupalka; 31.1.2. umbusalduse avaldamise korral kuni kuus kuupalka; 31.1.3. tagasiastumise korral tervislikel põhjustel punktis 15.1 määratud tingimustel ja ulatuses. 31.2. Seoses linnapea nimetamise või valimisega teisele ametikohale makstakse kuue kuu jooksul ametipalkade vahe, kui uuel ametikohal on palk väiksem linnapea ametipalgast. 31.3. Hüvitust ei maksta, kui ametist vabastamise põhjuseks on jõustunud kohtuotsusega kriminaalkorras karistamine. 32. Linnavalitsuse moodustamine 32.1. Linnapea on valituks osutumise päevast arvates kahe nädala jooksul volitatud moodustama linnavalitsuse. 32.2. Linnavalitsusse peavad kuuluma linnapea, aselinnapea ja linnasekretär. 32.3. Linnavalitsuse arvulise ja isikkoosseisu kinnitab linnavolikogu linnapea ettepanekul. 32.4. Linnavalitsus kinnitatakse ametisse salajasel hääletusel linnavolikogu koosseisu poolthäälteenamusega. 32.5. Linnavalitsus saab oma volitused päevast, mil linnavolikogu on kinnitanud ametisse linnavalitsuse kogu koosseisu. 32.6. Linnavalitsus esitab lahkumispalve linnavolikogu uue koosseisu esimesel istungil, kuid ta täidab oma ülesandeid ning tema volitused kehtivad kuni uue linnavalitsuse ametisse kinnitamiseni. 33. Linnavalitsuse töökord 33.1. Linnavalitsus tugineb oma tegevuses Eesti Vabariigi seadusandlusele, lähtub linna ja tema elanike huvidest ning linnavolikogu õigusaktidest. 33.2. Linnavalitsuse töövorm on istung, mis on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pool linnavalitsuse koosseisust ja linnapea või aselinnapea. 33.3. Linnavalitsuse istungi kokkukutsumine ja läbiviimine. 33.3.1. Linnavalitsuse istungid toimuvad vähemalt üks kord nädalas. 33.3.2. Linnavalitsuse istungid kutsub kokku linnapea, tema äraolekul aselinnapea. Mõlema äraolekul kutsub istungi kokku vanim kohalolev linnavalitsuse liige. 33.3.3. Linnapea on kohustatud kokku kutsuma linnavalitsuse istungi, kui seda nõuab vähemalt pool linnavalitsuse liikmetest. 33.3.4. Linnavalitsuse kokkukutsumine seisneb aja, koha ja päevakorra teatamises linnavalitsuse liikmetele ning vajadusel kutsete saatmises teistele isikutele, kes on otseselt seotud arutatavate küsimustega. 33.3.5. Linnavalitsuse liige on kohustatud osalema linnavalitsuse istungitel. Linnavalitsuse liige, kes ei saa mõjuvatel põhjustel osa võtta linnavalitsuse istungist, peab sellest eelnevalt teatama linnapeale või aselinnapeale. 33.3.6. Iga istungi lõpus tehakse ettepanekud järgmise istungi päevakorra eelnõu kohta. 33.3.7. Ettepanekuid päevakorra eelnõu kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni 33.3.7.1. linnavalitsuse liikmed; 33.3.7.2. linnavolikogu esimees või tema asetäitja; 33.3.7.3. linnavolikogu komisjonide esimehed. 33.3.8. Vastuvõetud päevakorda võib muuta poolte kohalolevate linnavalitsuse liikmete nõudel. 33.3.9. Linnavalitsuse istungid on kinnised, kui linnavalitsus ei otsusta teisiti. 33.3.10. Istungile kutsutakse peale linnavalitsuse liikmete vajadusel ka isikud, kes on otseselt seotud arutatavate küsimustega. 33.3.11. Linnavalitsuse istungist video- ja fonosalvestuste tegemiseks on vaja linnavalitsuse luba. 33.3.12. Istungi töökeel on eesti keel. Võõrkeelte kasutamisel tuleb kindlustada tõlge. 33.3.13. Linnavalitsuse istungit juhatab linnapea, tema äraolekul aselinnapea. Mõlema äraolekul juhatab istungit vanim kohalolev linnavalitsuse liige. 33.3.14. Istungi avamine hõlmab: 33.3.14.1. kvoorumi olemasolu fikseerimist; 33.3.14.2. kutsutud külaliste tutvustamist; 33.3.14.3. päevakorra eelnõu arutamist ja selle kinnitamist. 33.3.15. Kvoorumi puudumisel kutsutakse linnavalitsus kokku uueks istungiks. 33.3.16. Linnavalitsuse istungil arutatavad küsimused töötatakse läbi ettekandes ja läbirääkimiste käigus. 33.3.16.1. Ettekanne on küsimuse eelnevalt ettevalmistatud käsitlus, mis esitatakse maksimaalselt 20 minuti jooksul. 33.3.16.2. Küsimused ettekande kohta esitatakse täpselt formuleeritult. 33.3.16.3. Sõnavõtt on linnavalitsuse liikme seisukoha motiveeritud esitus arutatavas küsimuses. Igas päevakorrapunktis on linnavalitsuse liikmel õigus ühekordseks sõnavõtuks kestvusega mitte üle 10 minuti. 33.3.16.4. Märkus on linnavalitsuse liikme kuni kahe minuti jooksul esitatav ja aruteluga haakuv selgitus. 33.3.16.5. Ettekandjal on õigus kuni kolmeminutilisele lõppsõnale. 33.3.17. Sõnavõtu või märkuse esitamise soovist teatatakse käe tõstmisega. 33.3.18. Istungi juhataja võib katkestada esinemise ilmse teemast möödarääkimise või ajalimiidi täitumise korral. 33.3.19. Läbirääkimised lõpevad kas viimase registreeritud esinemisega või 2/3 kohalolevate linnavalitsuse liikmete nõudel. 33.3.20. Enne küsimuse hääletamisele panemist kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid, annab võimaluse parandusteks, ettepanekute tegemiseks hääletamise korra kohta ning hääletamismotiivide selgitamiseks. Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et see sisaldab ainult ühte ettepanekut, millele on võimalik vastata «jah» või «ei». 33.3.21. Juhul kui linnavalitsuse liige saabub istungile hiljem, märgitakse protokolli, mis ajast ja millise küsimuse arutelust arvates ta istungist osa võtab. Mõjuvatel põhjustel võib linnavalitsuse liige lahkuda istungilt linnavalitsuse loal. Lahkumise aeg ja selle põhjus märgitakse protokolli. 33.4. Otsustuste tegemine. 33.4.1. Linnavalitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab peale linnapea (tema äraolekul aselinnapea) osa vähemalt pool linnavalitsuse koosseisust. 33.4.2. Linnavalitsuse otsustused tehakse poolthäälteenamusega lahtisel hääletamisel. Vähemalt poole linnavalitsuse koosseisu nõudmisel toimub salajane või nimeline hääletamine. 33.5. Istungi protokoll. 33.5.1. Kõik linnavalitsuse istungid protokollitakse. Protokolli vormistamise korraldab linnasekretär. 33.5.2. Linnavalitsuse istungi protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutatavad küsimused ja vastuvõetud otsustused, linnavalitsuse liikme nõudmisel ka hääletustulemused ja tema eriarvamus. 33.5.3. Protokollile kirjutavad alla linnapea, tema äraolekul istungi juhataja ja protokollija. 33.5.4. Protokoll on kättesaadav linnavalitsuse haldusosakonnas. 34. Linnavalitsuse õigusaktid 34.1. Linnavalitsus annab: 34.1.1. üldaktidena määrusi; 34.1.2. üksikaktidena korraldusi. 34.2. Linnavalitsuse õigusaktidele kirjutavad alla linnapea ja linnasekretär. 34.3. Linnavalitsuse määrused avalikustatakse enne nende jõustumist Türi Rahvalehes või Järva Teatajas, üldtähtsad õigusaktid ka Riigi Teataja elektroonilises andmekogus (Türi Linnavolikogu 1. juuli 1999. a määruse nr 37, jõustunud 15. juulil 1999. a -- KO 1999,18, 248). 34.4. Linnavalitsuse määrused hakkavad kehtima kolmandal päeval pärast nende avalikustamist Türi Rahvalehes, Järva Teatajas või Riigi Teataja elektroonilises andmekogus, kui määruses endas ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva (Türi Linnavolikogu 25. märtsi 1999. a määruse nr 13, jõustunud 29. aprillil 1999. a; 29. aprilli 1999. a määruse nr 18, jõustunud 28. mail 1999. a; 7. juuli 1999. a määrus nr 37, jõustunud 15. juulil 1999. a -- KO 1999, 5, 63; 9, 6; 18, 248). 34.5. Linnavalitsuse korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal. 34.6. Linnavalitsuse õigusaktid on kõigile kättesaadavad linnavalitsuse haldusosakonnas ja Türi Raamatukogus, välja arvatud aktid, mis sisaldavad andmeid, mille avalikustamine on keelatud seadusega või mõeldud kasutamiseks linnaasutustes. 35. Linnasekretär 35.1. Linnasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist linnapea oma käskkirjaga. 35.2. Linnasekretär on ametikoha järgi linnavalitsuse liige. 35.3. Linnasekretär 35.3.1. juhib linnavalitsuse haldusosakonna tööd; 35.3.2. esitab linnapeale ettepanekuid haldusosakonna struktuuri, funktsioonide ja koosseisu kohta; 35.3.3. tagab linna õigusaktide vastavuse Eesti Vabariigi õigusaktidele; 35.3.4. korraldab linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktide avalikustamise ja kättesaadavuse; 35.3.5. hoiab linna vapipitsatit ja riigi vapipitsatit; 35.3.6. esindab linnavalitsust kohtus erivolitusteta; 35.3.7. kirjutab alla linnavalitsuse õigusaktidele. 35.4. Linnasekretäri asendamist korraldab linnapea. IV. TÜRI LINNA KUI AVALIK-ÕIGUSLIKU JURIIDILISE ISIKU ESINDAMISE KORD 36. Linna esindamine 36.1. Linna esindamise all mõistetakse linna omavalitsusorganite ja nende ametiisikute pädevust esindada linna suhetes juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii Eesti Vabariigis kui välismaal. 36.2. Linna esindamise õiguslikeks alusteks on kehtivad seadused, käesolev põhimäärus, teised linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktid ning lepingud. 36.3. Linna kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut esindavad: 36.3.1. linnavolikogu; 36.3.2. linnavolikogu esimees; 36.3.3. linnavolikogu liikmed; 36.3.4. linnavalitsus; 36.3.5. linnapea; 36.3.6. linnavalitsuse liikmed; 36.3.7. linna teenistuses olevad ametiisikud. 36.4. Kokkuleppel võivad esindusorganid esindada linna ühiselt. 37. Linnavolikogu pädevus linna esindamisel 37.1. Linnavolikogu esindab linna: 37.1.1. kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 22 alusel volikogu ainupädevusse antud küsimuste lahendamisel; 37.1.2. suhetes Riigikogu ja selle struktuuridega; 37.1.3. suhetes parteide, erakondade, ühiskondlike liikumiste ja ühendustega; 37.1.4. suhetes Eesti Vabariigi valitsusega; 37.1.5. suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega. 38. Linnavolikogu esimehe pädevus linna esindamisel 38.1. Linnavolikogu esimees esindab linna: 38.1.1. suhetes Riigikogu ja selle liikmetega; 38.1.2. suhetes Eesti Vabariigi presidendiga; 38.1.3. suhetes omavalitsuste ja nende liitudega nii Eesti Vabariigis kui välismaal; 38.1.4. suhetes ajakirjandusega linnavolikogu töö avalikustamiseks; 38.1.5. suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega linnavolikogu pädevuse piires; 38.1.6. avalikel üritustel linnas või mujal; 38.1.7. muude linnavolikogu pädevuses olevate küsimuste lahendamisel linnavolikogult saadud volituste alusel, arvestades teise osapoole esindatust. 38.2. Linnavolikogu esimehe äraolekul asendab teda esindusfunktsioonide täitmisel linnavolikogu aseesimees või mõni teine linnavolikogu liige talle linnavolikogu esimehe antud volituste piires, kui esindamise funktsioon ei ole delegeeritud linnapeale. 39. Linnavolikogu liikmete pädevus linna esindamisel 39.1. Linnavolikogu liikmed esindavad linna punktis 35 sätestatud juhtudel linnavolikogult saadud volituste alusel ja punktis 36 sätestatud juhtudel linnavolikogu esimehelt saadud volituste alusel. 40. Linnavalitsuse pädevus linna esindamisel 40.1. Linnavalitsus esindab linna: 40.1.1. Eesti Vabariigi seadusandlike aktide ja linnavolikogu õigusaktide alusel linnavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel; 40.1.2. suhetes Eesti Vabariigi valitsusega. 41. Linnapea pädevus linna esindamisel 41.1. Linnapea esindab linna: 41.1.1. suhetes Eesti Vabariigi valitsuse ja tema struktuuriüksustega, peaministriga, ministeeriumide ja riiklike ametite ning nende kohalike struktuuridega; 41.1.2. suhetes teiste omavalitsuste ja nende liitudega nii Eesti Vabariigis kui välismaal; 41.1.3. suhetes Järva Maavalitsusega; 41.1.4. suhetes riiklike ja mitteriiklike asutustega, teiste juriidiliste ja füüsiliste isikutega Eesti Vabariigis ja välismaal; 41.1.5. suhetes kutseühenduste ja liitudega, mittepoliitiliste ühiskondlike organisatsioonidega; 41.1.6. suhetes tulundusorganisatsioonide, ettevõtete ja asutustega; 41.1.7. suhetes ajakirjandusega linnavalitsuse töö avalikustamiseks; 41.1.8. linnavolikogu volitatud juhtudel ja korras; 41.1.9. avalikel üritustel nii linnas kui mujal; 41.1.10. linnavalitsuse pädevuses olevates küsimustes linnavalitsuselt saadud volituste alusel; 41.1.11. muudel juhtudel täitevvõimu teostamiseks. 41.2. Linnapea äraolekul asendab teda esindusfunktsioonide täitmisel aselinnapea või mõni teine linnavalitsuse liige talle linnapea antud volituste piires. 42. Linnavalituse liikmete pädevus linna esindamisel 42.1. Linnavalitsuse liikmed esindavad linna punktis 38 sätestatud juhtudel linnavalitsuselt saadud volituste piires ja punktis 39 sätestatud juhtudel linnapealt saadud volituste alusel. 43 Linna teenistuses olevate ametiisikute pädevus linna esindamisel 43.1. Linna teenistuses olevad ametiisikud esindavad linna suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega vastavalt linnapea kehtestatud tööjaotusele ning ametijuhenditele, kui linnapea ei ole andnud lisavolitusi. 44. Linna esindamine kohtus 44.1. Linna esindavad kohtus linnapea ja linnasekretär ilma erivolitusteta ning teised linnavalitsuse teenistuses olevad ametiisikud linnapea või linnasekretäri antud volituse alusel. Linnavolikogu võib oma õigusaktide kohtuliku vaidlustamise korral määrata kohtusse oma esindaja. 45. Linna esindamine ametliku delegatsiooni poolt 45.1. Linna esindamiseks Eesti Vabariigis või välismaal võib moodustada linnavolikogu, linnavalitsuse või mõlema omavalitsusorgani ühise delegatsiooni. 45.1.1. Linnavolikogu delegatsiooni koosseisu määrab linnavolikogu oma otsusega. 45.1.2. Linnavalitsuse delegatsiooni koosseisu määrab linnavalitsus oma korraldusega. 45.1.3. Linnavolikogu ja linnavalitsuse ühise delegatsiooni koosseisu määrab linnavolikogu liikmete osas linnavolikogu oma otsusega ja linnavalitsuse esindajate osas linnavalitsus oma korraldusega. 45.1.4. Erandjuhtudel võivad delegatsiooni koosseisu määrata punktides 45.1.1, 45.1.2 ja 45.1.3 määratud juhtudel linnavolikogu esimees või linnapea, informeerides sellest esimesel võimalusel vastavalt linnavolikogu või linnavalitsust. V. LINNA MAJANDUSTEGEVUS 46. Linnavara 46.1. Linnavara on linnale kui kohalikule omavalitsusüksusele kuuluv omand koos sellest tulenevate õiguste ja kohustustega. 46.2. Linna eelarvesse laekuvatest maksudest ja linna kasuks kehtestatud koormistest tulenevad võlad loetakse linnavaraks neile nõudeõiguse tekkimise päevast. 47. Linnavara valdamine, kasutamine ja käsutamine 47.1. Linnavara mõiste. 47.1.1. Linnavaraks on linna omandis olevad kinnis- ja vallasasjad, samuti linna kasuks seatud servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus ning teised õigused ja kohustused. 47.1.2. Linnavara käsutamisest ja kasutamisest saadud tulu, samuti tulu, mis saadakse linna teenistuses olevate isikute tegevusest töö- või tööettevõtulepingu alusel, kuulub linnale, kui seadusest ja linna õigusaktidest ei tulene teisiti. 47.2. Linnavara valdamine. 47.2.1. Valdus on tegelik võim asja üle, samuti reaalservituudi teostamine. 47.2.2. Linnavara valdaja on: 47.2.2.1. linnavolikogu; 47.2.2.2. linnavalitsus ja linnaasutused; 47.2.2.3. linnavara valdajaks võib olla kolmas isik: asutus, ettevõte, üksikisik rendi- või muu lepingu alusel. 47.2.3. Kui linnavara antakse kolmandate isikute valdusse, on nad linnavara otsesed valdajad. Linnavara kaudseks valdajaks jääb linnavolikogu. 47.2.4. Kolmandateks isikuteks võivad olla kõik isikud, keda seadus ei keela linnavara valdajaks olla. 47.2.5. Linnavara valdaja on kohustatud tagama linnavara säilimise, korrashoiu ja sihipärase kasutuse. 47.2.6. Linnavara üleandmise ühelt valdajalt teisele otsustab kinnisvara puhul linnavolikogu ja vallasvara puhul linnavalitsus. 47.3. Linnavara valduse jaotus ja üleandmine. 47.3.1. Linnavara valduse jaotuse kinnitab linnavolikogu linnavalitsuse ettepanekul. 47.3.2. Linnavara üleandmisel koostavad üleandja ja vastuvõtja akti, milles märgitakse andmed vara koosseisu, seisukorra ja kasutamisviisi kohta ning vara bilansiline maksumus. 47.4. Linnavara arvestus. 47.4.1. Linnavara arvestust korraldab linnavalitsus. 47.4.2. Linnavara arvestus peab tagama ülevaate linnale kuuluvate asjade ja asjaõiguste valdustest ning linnavara majandamise tulemustest. 47.4.3. Linnavara arvestuse pidamise kohustus lasub kõigil linnavara valdajatel, kelle bilansis vara seisab. Linnavalitsusel on õigus andmete õigsust kontrollida. 47.5. Linnavara omandamine. 47.5.1. Linnavara omandatakse linna huvides. 47.5.2. Kinnisvara soetamine toimub linnavolikogu otsuse alusel ja määratud korras. 47.5.3. Kinnisasja ostueesõiguse kasutamise otsustab linnavalitsuse ettepanekul linnavolikogu. Kinnisasja ostueesõiguse kasutamise ettepanekus peab olema näidatud selle kasutamise otstarve ja vajaliku raha allikas. 47.5.4. Vallasvara (v.a hooned ja ehitised) ostueesõiguse kasutamise otsustab linnavalitsus. 47.5.5. Linnavara omandamise vajaduse otsustab linnavalitsus vastavalt linna eelarves ettenähtud vahendite hulgale. Linnavara omandamise, mille väärtus ületab eelarves ettenähtud vahendeid, otsustab linnavolikogu. 47.5.6. Linnale või linnaasutusele pärandatud või kingitud ning tasuta saadud vara vastuvõtmise või sellest loobumise otsustab linnavolikogu, arvestades pärandvaral või kingil lasuvaid kohustusi. 47.6. Linnavara kasutamine. 47.6.1. Vastavalt linnale kuuluvate ja asjaõiguste omadustele kasutatakse linnavara: 47.6.1.1. üldisel otstarbel; 47.6.1.2. valitsemise otstarbel; 47.6.1.3. linnale tulu saamiseks. 47.6.2. Üldisel otstarbel kasutatav vara. 47.6.2.1. Üldisel otstarbel kasutatav linnavara on avalikud asjad, mis oma iseloomu tõttu on kättesaadavad kõigile: avalikud teed, tänavad, pargid, veekogud, rannad jne. Üldisel otstarbel kasutatava linnavara kasutamise tingimused ja tasu selle teatud kasutusviisi eest kinnitab linnavolikogu. 47.6.2.2. Üldisel otstarbel kasutatava linnavara otstarbe muutmine ja selle kasutamiseks piirangute seadmine toimub linnavolikogu otsusel. 47.6.2.3. Linnamaa üldotstarbelise kasutamise määrab linnavolikogu. 47.6.2.4. Linnavalitsus tagab teabe üldotstarbeliselt kasutatava linnavara kohta ja selle kasutamise tingimuste piirangute avalikustamise. 47.6.3. Valitsemise otstarbel kasutatav linnavara. 47.6.3.1. Valitsemise otstarbel kasutatakse linnavara, mis on vajalik linnavolikogule, linnavalitsusele ja linnaasutustele nende põhimääruses ettenähtud ülesannete täitmiseks (Türi Linnavolikogu 29. aprilli 1999. a määrus nr 18, jõustunud 28. mail 1999. a -- KO 1999, 9, 6). 47.6.3.2. Kui linnavara ei ole enam vaja valitsemise otstarbeks, on linnavara valdaja kohustatud sellest linnavalitsusele teatama, kusjuures taolise vara edasise saatuse otsustab linnavalitsus. Tervikvarana käsitatava vara ja kinnisvara kohta teeb linnavalitsuse ettepanekul otsuse linnavolikogu. Tervikvara käesoleva korra tähenduses on asjade kogum, millest osa eraldamise korral muutub ülejäänud osa sihipärane kasutamine võimatuks. 47.6.4. Tulu saamiseks kasutatav linnavara. 47.6.4.1. Linnavara, mida ei kasutata üldiselt ega valitsemise otstarbel ja ei ole otsustatud võõrandada, kasutatakse tulu saamiseks. 47.6.4.2. Tulu saamiseks võib linn paigutada linnavara äriühingutesse, äritehingutesse, anda rendile või üürile. 47.6.4.3. Linnavara rendileandmine toimub: 47.6.4.3.1. eelläbirääkimisega pakkumisel; 47.6.4.3.2. avalikul või piiratud enampakkumisel; 47.6.4.3.3. määratud viisil pakkumisel. 47.6.4.4. Linnavara võib anda kasutusse: 47.6.4.4.1. tasuta või tavalisest väiksema tasu eest, kui kasutajaks või kasutajateks on: 47.6.4.4.1.1. hoolekandeasutus; 47.6.4.4.1.2. mittetulundusühingud; 47.6.4.4.1.3. sihtasutused või fondid; 47.6.4.4.1.4. ühiskondlike ürituste korraldajad. 47.6.4.4.2. linnavolikogu otsuse alusel. 47.6.4.5. Kui eelmises punktis nimetatud organisatsioonidele ja ühiskondlike ürituste korraldamiseks antakse linnavara kasutusse tasu eest, määrab tasu suuruse linnavalitsus. 47.6.4.6. Linnavara kasutamise tingimused ja piirangud kehtestab linnavolikogu kooskõlas kasutusviisi reguleerivate seadustega. 47.7. Linnavara käsutamine. 47.7.1. Linnavara käsutamine on vara omandiõiguse võõrandamine, samuti hoonestusõiguse, reaalservituudi, reaalkoormatise, ostueesõiguse või kinnispandiga koormamine. 47.7.2. Linnavara tohib võõrandada, kui: 47.7.2.1. vara ei ole otstarbekas või võimalik kasutada; 47.7.2.2. vara ei ole valitsemise otstarbeks vajalik ning selle muul viisil linnavarana kasutamine ja käsutamine võõrandamiseta ei ole võimalik, põhjendatud või on linnale kahjulik; 47.7.2.3. linnavara võõrandatakse isikule, kes vajab seda töö tegemiseks avalikes huvides ja nimetatud töö tegemine seda vara omamata ei ole võimalik; 47.7.2.4. linnavara on vajalik heategevuslikele ja avalikke huve teenivatele organisatsioonidele nende ülesannete täitmiseks; 47.7.2.5. linnavara on antud linnale üle erastamise kohustusega; 47.7.2.6. linnavara ei anna tulu; 47.7.2.7. muudel seaduses või linnavolikogu määratud juhtudel. 47.7.3. Linnavara võib võõrandada tasu eest või tasuta, alandatud hinna eest, erastamise või enampakkumise teel ning otsustuskorras. 47.7.4. Linnavara võõrandamise otsustab linnavolikogu, kui: 47.7.4.1. võõrandatakse kinnisvara ja hooneid ning ehitisi kui vallasvara; 47.7.4.2. võõrandatava linnavara müügihind ületab 40 000 krooni; 47.7.4.3. vara võõrandatakse tasuta või alandatud hinna eest ning selle vara jääkväärtus ületab 10 000 krooni; 47.7.4.4. vara võõrandatakse otsustuskorras isikule, kes vajab seda vara töö tegemiseks avalikes huvides ja nimetatud töö tegemine seda vara omamata ei ole võimalik. 47.7.5. Kinnisvara ja tervikvara võõrandamise ja selle viisi otsustab linnavolikogu linnavalitsuse ettepanekul. 47.7.6. Linnaasutusel on õigus linnavara võõrandada linnavalitsuse loal. 47.7.7. Eluruumide erastamine toimub vastavalt eluruumide erastamise seadusele. 47.7.8. Linnavara enampakkumisega müügi korral määratakse enampakkumise tingimused, alghind, osavõtumaks ja tagatisraha ning ostu-müügilepingu tingimused. Osavõtumaks ei tohi olla väiksem kui 1% alghinnast ja tagatisraha väiksem kui 5% alghinnast. 47.7.9. Linnavalitsus määrab enampakkumise läbiviijaks erastamiskomisjoni või teistel juhtudel vähemalt kolmeliikmelise komisjoni. Komisjoni liikmed määratakse nimeliselt ja sellesse kaasatakse vähemalt kaks linnavalitsuse või -volikogu liiget. 47.7.10. Enampakkumise läbiviimisest teatatakse vastava kuulutuse kaudu kohalikus ajalehes ja seadusega ettenähtud juhtudel vabariiklikus ajalehes ning Riigi Teataja elektroonilises andmekogus (Türi Linnavolikogu 29. aprilli 1999. a määrus nr 18, jõustunud 28. mail 1999. a -- KO 1999, 9, 116). 47.7.11. Enampakkumise tulemused kinnitab vastavalt linnavolikogu, kui müügihind on 40 000 või enam krooni. Enampakkumise tulemused kinnitab linnavalitsus, kui müügihind on alla 40 000 krooni. 47.7.12. Linnavara võõrandamise korraldaja on linnavalitsus. 47.7.13. Linnavara võõrandamine korraldaja määratud viisil võib toimuda, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest: 47.7.13.1. võõrandatava vara jääkväärtus ei ületa 25 000 krooni ja võõrandatav vara kujutab endast tervikvarast eraldatud osa; 47.7.13.2. võõrandatavaks varaks on kaubad, mille hind on tariifidega määratud; 47.7.13.3. enampakkumise korras võõrandamine ei andnud soovitud tulemusi; 47.7.13.4. linnavara võõrandatakse isikule, kes vajab seda töö tegemiseks avalikes huvides ja nimetatud töö tegemine ilma linnavara omandamata ei ole võimalik; 47.7.13.5. linnavara on vajalik heategevuslikele ja avalikke huve teenivatele organisatsioonidele nende ülesannete täitmiseks; 47.7.13.6. võõrandatavat vara kasutatakse pikaajalise rendilepingu (üle viie aasta) alusel ja rendilepingu järgi on rentnikul vara väljaostu õigus. 47.7.14. Linnavara müügilepingud sõlmib linnavalitsus. 47.7.15. Linnale kuuluva maa koormamine hoonestusõigusega toimub ehitise olemasolu korral või ehitamisel. 47.7.16. Hoonestamata maale hoonestusõiguse seadmine toimub eelläbirääkimistega pakkumisel või avaliku või piiratud enampakkumise korras. Pakkumise liigi, piirangud ja tingimused ning pakkumise alghinna, osavõtumaksu ja tagatisraha suuruse määrab linnavolikogu või tema määratud korras linnavalitsus. 47.7.17. Hoonestusõiguse seadja on linnavalitsus. 47.7.18. Linnavara koormamise otsustab linnavolikogu, kui koormatakse kinnisasja. Kõigil teistel juhtudel otsustab linnavara koormamise linnavalitsus. 47.7.19. Linnale kuuluvat vara ei ole lubatud pantida. 47.8. Linnavara mahakandmine. 47.8.1. Linnavara kuulub mahakandmisele, kui: 47.8.1.1. vara on muutunud kasutamiskõlbmatuks ning selle võõrandamine ei ole võimalik; 47.8.1.2. vara edasine kasutamine ei ole majanduslikult tasuv ning võõrandamine õnnestunud; 47.8.1.3. ilmneb erinevus olemasoleva linnavara ja raamatupidamisandmete vahel ning võib eeldada, et selline puudujääk ei ole kõrvaldatav. Sellisel juhul on linnavara valdaja kohustatud koostama akti, milles näidatakse mahakandmisele kuuluva vara täpne koosseis ja bilansiline maksumus ning meetmed, mis on tarvitusele võetud puudujäägi likvideerimiseks. 47.8.2. Linnavara mahakandmise otsustab linnavolikogu, kui vara jääkväärtus on suurem kui 25 000 krooni. Kuni 25 000-kroonise jääkväärtusega linnavara mahakandmise otsustab erastamiskomisjon. 47.9. Linnavara erastamine. 47.9.1. Linnavara erastamise aluseks linnas on linnavolikogu poolt kinnitatud: 47.9.1.1. erastamisnimekiri, mis koostatakse linnavalitsuse ettepanekul; 47.9.1.2. vähemalt korra aastas koostatud ja Riigi Teataja elektroonilises andmekogus avaldatud erastamisprogramm. 47.9.2. Erastamise korraldaja linnas on linnavalitsus koos erastamiskomisjoniga. 47.9.3. Erastamise korraldajal on õigus erastamise läbiviimiseks sõlmida lepinguid teiste juriidiliste või füüsiliste isikutega. 48. Majandustegevus 48.1. Linna omavalitsus võib teenuste osutamiseks asutada linnaasutusi, mis ei ole juriidilised isikud, ja olla osanikuks või aktsionäriks linna arengu seisukohast olulises äriühingus. 48.2. Linnaasutuse põhimääruse kinnitab linnavolikogu, asutuse juhi kinnitab ametisse linnavalitsus linnapea ettepanekul. 48.3. Linnal on oma ülesannete täitmiseks õigus sõlmida lepinguid. 49. Linnaeelarve 49.1. Linna eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 49.2. Linnaeelarve koosneb eelarveaasta tuludest ja kuludest, mis viiakse tasakaalu. 49.3. Linnaeelarve tulud on: 49.3.1. laekumised maksudest; 49.3.2. laekumised linnaasutustelt ja linnavaradest; 49.3.3. rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 49.3.4. laenud ja intressid; 49.3.5. muud laekumised. 49.4. Linnaeelarve kulud on assigneeringud: 49.4.1. seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 49.4.2. lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 49.4.3. muude vajaduste finantseerimiseks; 49.4.5. reservfondi moodustamiseks vähemalt 1% ulatuses eelarve kuludest. 49.5. Eelarve eelnõu, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ja lisaeelarved ning eelarve täitmise aruanne on kõigile kättesaadavad linnavalitsuse haldusosakonnas ja Türi Raamatukogus. 50. Linnaeelarve koostamise kord 50.1. Üldsätted. 50.1.1. Käesolevas peatükis kasutatavad mõisted: 50.1.1.1. osakond – linnavalitsuse struktuuriüksus; 50.1.1.2. allasutus – osakonna haldusalasse kuuluvad eelarvelised ja väljaspool linna eelarvet finantseeritavad asutused (nt haridusosakonna allasutused on koolid, lasteaiad jne); 50.1.1.3. ürituse finantseerimine – konkreetsete kulude sihtfinantseerimine; 50.1.1.4. alaeelarve eelnõu – osakonna või allasutuse poolt osakonna, asutuse või ürituse tulude ja kulude põhjendatud arvestus kõigi kululiikide osas koos seletuskirjaga; 50.1.1.5. linnaeelarve eelnõu – allasutuste alaeelarvete eelnõude koondite alusel linnavalitsuses koostatud eelarve kavand; 50.1.1.6. krediidikäsutaja – osakond, asutus, ettevõte jne, kelle kulude katteks on linna eelarvest ette nähtud rahaline kate; 50.1.1.7. objekti finantseerimine – konkreetsete investeerimiskulude (ehitus, kapitaalremont, soetus) sihtfinantseerimine. 50.1.2. Eelarve koosneb linnaasutuste ühe eelarveaasta kõikidest tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. 50.1.3. Eelarve eelnõu koostamise eesmärk on kindlaks määrata rahaliste vahendite summa, mis koondatakse eelarvesse selleks, et seda suunata hariduse, kultuuri, linnamajanduse, sotsiaalsfääri, halduskulude ja muude kulude katteks. Linnaeelarve eelnõu koostamise aluseks on linna arengukava, mis sätestab linna sotsiaalmajandusliku olukorra ning keskkonna seisundi analüüsi ja prognoosi, arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. 50.1.4. Linnaeelarve eelnõu koostab linnavalitsus kõigi osakondade ja allasutuste esitatud alaeelarvete eelnõude alusel. Linnavalitsus peab tagama tulude täieliku arvelevõtmise nende moodustamise kõikide allikate järgi, samuti kulude otstarbeka ja kokkuhoidliku kindlaksmääramise iga asutuse ja ürituse kohta eraldi kõikide kululiikide lõikes. 50.1.5. Linnaeelarve eelnõu koostamisel juhindutakse valla- ja linnaeelarve seadusest, valla- ja linnaeelarve ning riigieelarve vahekorra seadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ning linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktidest. 50.2. Eelarve eelnõu tulud ja kulud. 50.2.1. Eelarve tulud on: 50.2.1.1. laekumised maksudest; 50.2.1.2. laekumised linnaasutustelt ja nende varadest; 50.2.1.3. rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 50.2.1.4. laenud ja intressid; 50.2.1.5. muud laekumised. 50.2.2. Eelarve kulud on assigneeringud: 50.2.2.1. seadustega pandud kohustuste täitmiseks; 50.2.2.2. lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 50.2.2.3. muude vajaduste finantseerimiseks; 50.2.2.4. reservfondi moodustamiseks (vähemalt 1% ulatuses eelarve mahust). 50.2.3. Laenude võtmine. 50.2.3.1. Kõigi tagasimaksmata laenude ja emiteeritud võlakirjade ning nendest tulenevate muude kohustuste kogusumma koos võetava laenu ja emiteeritavate võlakirjadega ei või ületada 75% selleks eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, välja arvatud laenud, emiteeritud võlakirjad ja valla- ja linnaeelarve ning riigieelarve vahekorra seaduses sätestatud riigieelarvest tehtud sihtotstarbelised eraldised. 50.2.3.2. Tagasimakstavate laenusummade ja laenuintresside ning võlakirjade lunastamise kulude kogusumma ei või ületada ühelgi eelseisval eelarveaastal 15% laenu võtmise või võlakirjade emiteerimise eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest. 50.2.3.3. Laenu võib võtta punktis 50.2.3.1 nimetatust suuremas summas, kui laenu tagajaks on riik. 50.2.3.4. Laenu tagatiseks ei või olla munitsipaalomanduses olev vara. 50.3. Linnaeelarve eelnõu koostamine. 50.3.1. Linnavalitsus valmistab linnavolikogu märtsikuu istungiks ette linnaeelarve koostamise töögraafiku. 50.3.2. Linnavalitsuse eelarve- ja majandusosakond valmistab linnaeelarvest laekuvate vahendite osas linnavolikogu komisjonidele ette eelarve kulude proportsioonide aruteluks järgmised materjalid: 50.3.2.1. eelneva kolme aasta eelarvete kulude proportsioonid; 50.3.2.2. eelmise aasta eelarve täitmise aruanne; 50.3.2.3. eelmise aasta investeeringute täitmise aruanne. 50.3.3. Linnavalitsus koostöös linnavolikogu eelarve- ja majanduskomisjoniga koostab eelarve omatulude plaani ja esitab selle arutamiseks linnavolikogu eestseisusele. 50.3.4. Linnavolikogu alatised komisjonid arutavad eelarve kulude proportsioone ja esitavad oma taotluse linnavolikogu eelarve- ja majanduskomisjonile. 50.3.5. Linnavolikogu eelarve- ja majanduskomisjon valmistab ette esitatud taotluse koondi koos omapoolsete kommentaaridega linnavolikogu eestseisusele. 50.3.6. Linnavolikogu eestseisus esitab linnavolikogule eelarve kulude proportsioonide määruse eelnõu. 50.3.7. Linnaeelarve kulude proportsioonid elualade lõikes linnaeelarvest tulevate vahendite osas määrab volikogu eelarveaastale eelneva aasta 1. maiks. 50.3.8. Linnaeelarve eelnõu koostamist organiseerib eelarve- ja majandusosakond, kes arvutab välja tulude-kulude baasi ning esitab linnavalitsusele eelarve piirsummade eelnõu. Pärast linnavalitsuse piirsummade heakskiitmist teatab eelarve- ja majanduskomisjon alaeelarvete koostajatele eelarve eelnõu koostamiseks vajalikud näitajad ja jagab välja vastavad vormid 15. maiks. 50.3.9. Alaeelarvete eelnõude koostamisel peavad asutused: 50.3.9.1. tagama kehtivatest seadustest, samuti eelseisvaks aastaks alaeelarvete koostamise juhistest range kinnipidamise; 50.3.9.2. kinni pidama kokkuhoiureþiimist, vältides assigneeringute vajaduseta lülitamist alaeelarvetesse; 50.3.9.3. esitama eelarve eelnõu linnavalitsusele 1. juuniks. 50.3.10. Alaeelarvete eelnõude ja alaeelarvete eelnõude koondite läbivaatamisel kontrollib eelarve- ja majandusosakond eelseisvaks eelarveaastaks kulutuste arvestamise õigsust ja nende vastavust kehtivatele seadustele ja normidele, samuti hindab alaeelarve eelnõu lülitatud kulude otstarbekust. 50.3.11. Alaeelarve on eelarveliste asutuste eelarvest finantseeritavate objektide ja ürituste kulude finantsplaan, mis määrab eelarvest väljastatavate vahendite mahu ja sihituse. Kulude alaeelarved koostatakse üheks eelarveaastaks eelarveliste asutuste teenitud vahendite kohta eraldi. Eelarveliste asutuste kulud jagunevad jooksevkuludeks, mis on otseselt seotud asutuse põhitegevusega (personali-, majandus-, õppe-, toitlustamis- jne kulud) ja kapitalikuludeks (investeeringud kapitaalremondiks, ehituseks ja soetuseks). Asutuse ülalpidamiskulude alaeelarved koostatakse Rahandusministeeriumi kinnitatud kulude klassifikaatori järgi. 50.3.12. Kuni kolme nädala jooksul korrigeeritakse allasutustes kulude alaeelarved vastavalt kinnitatud kuluartiklite suurusele ning esitatakse üks eksemplar kinnitatud alaeelarvest kontrollimiseks. 50.3.13. Linnavolikogu kinnitab allasutuste eelarvetes omatulude plaani. 50.3.14. Palgafondi aluseks on linnavalitsuse kinnitatud koosseisud. 50.3.15. Kinnitatud alaeelarvete baasil koostab eelarve- ja majandusosakond linnaeelarve tulude ja kulude loendi. 50.3.16. Linnavolikogu eestseisus koostab eelarve investeeringute jaotuse objektide lõikes ja esitab selle linnavolikogule. 50.4. Linnaeelarve eelnõu läbivaatamine linnavalitsuses. 50.4.1. Linnaeelarve eelnõu koostab eelarve- ja majandusosakond ja esitab selle linnavolikogu määruse eelnõu linnavalitsusele läbivaatamiseks 15. juuniks. Määruse eelnõule lisatakse: 50.4.1.1. eelarve eelnõu seletuskiri andmetega eelmise eelarveaasta tegelike kulude kohta; 50.4.1.2. eelarve koond tulude ja kulude klassifikatsiooni lõikes (st osade, peatükkide, paragrahvide ja kahekohaliste artiklite lõikes). 50.5. Linnaeelarve eelnõu läbivaatamine linnavolikogus. 50.5.1. Linnavalitsuse poolt heakskiidetud eelarve eelnõu koos seletuskirja ning vajalike lisamaterjalidega esitab linnavalitsus linnavolikogu eelarve- ja majanduskomisjonile. 50.5.2. Linnavolikogu eelarve- ja majanduskomisjon vaatab läbi ja esitab selle linnavolikogu eestseisusele, kes arutab esitatud eelnõu ja edastab selle linnavolikogule. 50.5.3. Linnavolikogu töötleb esitatud eelnõu ja viib läbi linnaeelarve esimese lugemise. 50.5.4. Linnavolikogu komisjonid vaatavad läbi linnaeelarve eelnõu ja esitavad linnavolikogule omapoolsed seisukohad ja ettepanekud 10. augustiks. 50.5.5. Linnavolikogu eelarve- ja majanduskomisjon vaatab esitatud parandusettepanekud läbi ja esitab eelarve eelnõu linnavolikogu eestseisusele. 50.5.6. Linnaeelarve eelnõu muutmise ettepanekule, mis tingib kas planeeritud tulude või kulude suurenemise või vähenemise või kulude ümberjaotamise, tuleb ettepaneku algatajal lisada arvestused linnaeelarve tasakaalu tagamiseks ja esitada ettepanek koos lisadega linnavalitsusele või eelarve- ja majanduskomisjonile. 50.5.7. Parandusettepanekud tuleb esitada hiljemalt linnaeelarve teisel lugemisel. Eelarve- ja majanduskomisjonis tagasilükatud parandusettepanekud hääletatakse esitajate nõudmisel linnavolikogu istungil eelarve teise lugemise käigus. Pärast teise lugemise lõppu ei saa parandusettepanekuid esitada. Linnavolikogu eelarve- ja majanduskomisjonis heakskiidetud parandusettepanekud viiakse linnaeelarvesse sisse. 50.5.8. Linnavolikogu vaatab läbi teisele lugemisele esitatud linnaeelarve eelnõu ja esitatud parandusettepanekud. 50.5.9. Linnavalitsus koos eelarve- ja majanduskomisjoniga valmistavad ette linnaeelarve eelnõu lõpliku redaktsiooni, arvestades teisel lugemisel vastuvõetud parandustega. 50.6. Linnaeelarve vastuvõtmine ja jõustumine. 50.6.1. Linnavolikogu võtab linnaeelarve vastu seaduses sätestatud korras. 50.6.2. Linnaeelarve jõustub eelarveaasta algusest. 50.6.3. Linnavolikogu kinnitab tasakaalus oleva linnaeelarve (osa, peatükk), mis lisatakse linnavolikogu määrusele linnaeelarve kinnitamise kohta. 50.6.4. Allasutuste ja teiste alaeelarvete kahekohaliste artiklite jaotuse kinnitab linnavalitsus ja väljastab krediidikäsutajale (Türi Linnavolikogu 29. aprilli 1999. a määrus nr 18, jõustunud 28. mail 1999. a -- KO 1999, 9, 116). 50.6.5. Kui linnaeelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib linnavalitsus kuni linnaeelarve vastuvõtmiseni iga kuu teha kulutusi 1/12 lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. 50.7. Linnaeelarve täitmine. 50.7.1. Linnaeelarve täitmist korraldab linnavalitsus. 50.7.2. Linnaeelarve täitmise eesmärk on tagada eelarves ettenähtud tulude täielik ja õigeaegne laekumine tervikuna ja iga tuluallika järgi, samuti linnaeelarves kavandatud vajaduste takistusteta finantseerimine. 50.7.3. Linnaeelarvet täidetakse vastavalt tulude ja kulude loendile. Linnaeelarves määratud assigneeringuid võib kasutada üksnes ettenähtud otstarbeks. 50.7.4. Reservfondi käsutab linnavalitsus ettenägematute kulude katmiseks linnavolikogu poolt kehtestatud korras. 50.7.5. Vaba jäägi suunamise otsustab linnavolikogu. 50.7.6. Maksude õige arvestamise ja õigeaegse eelarvesse kandmise eest vastutab maksja seaduses ettenähtud korras. 50.7.7. Kontrollifunktsiooni täidetakse ja ettekirjutisi tehakse kooskõlas kehtiva seadusandlusega. 50.7.8. Eelarveaasta lõpuks laekumata jäänud tulud loetakse selle eelarveaasta tuludeks, millal need laekuvad. 50.7.9. Kulude finantseerimine toimub vastavalt krediidikäsutajate taotlustele. 50.7.10. Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud assigneeringute edasine kasutamine on määratud eelarve seletuskirjas. 50.8. Linnaeelarve täitmise arvestus ja aruandlus. 50.8.1. Linnaeelarve täitmise aruanne peab vastama kinnitatud linnaeelarve struktuurile. 50.8.2. Allasutuste juhid annavad linnavalitsusele aru linnaeelarve rahade kulutamise ja omatulude plaani täitmise kohta. 50.8.3. Linnavolikogu revisjonikomisjon kontrollib enne linnaeelarve täitmise aruande kinnitamist tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust linnaeelarvele. 50.8.4. Linnavalitsuse esitatud ning revisjonikomisjonis ning eelarve- ja majanduskomisjonis läbi vaadatud linnaeelarve täitmise aruande kinnitab linnavolikogu. 50.9. Linnaeelarve muutmine, lisaeelarve. 50.9.1. Linna eelarveliste vahendite kasutamise õigsuse kontrollimisel eelarveaasta jooksul on kulude mahu ülepaisutamise korral linnavalitsusel õigus vähendada finantseerimist, informeerides sellest linnavolikogu. Ülekulu korral (võrreldes kinnitatud alaeelarvega) kannab vastava osakonna ja/või asutuse juht otsest vastutust. 50.9.2. Ümberpaigutuste tegemiseks kinnitatud alaeelarves teeb asutuse juht taotluse linnavalitsusele, kus analüüsitakse ümberpaigutuse vajalikkust ja muudatuse põhjendatuse korral vormistatakse alaeelarve muudatus. 50.9.3. Ümberpaigutuste tegemine kulude eelarves lõpetatakse kuu aega enne eelarveaasta lõppu. 50.9.4. Muudatuste kohta kulude eelarves, mille on tinginud sihtotstarbelised eraldamised Vabariigi Valitsuselt või linnavalitsuse reservfondist, esitab eelarve- ja majandusosakond kinnitamiseks linnavolikogule koos eelarve täitmise materjalidega. 50.9.5. Täiendavate tulude laekumisel võib linnavalitsus hiljemalt kaks kuud enne eelarveaasta lõppu esitada linnavolikogule lisaeelarve eelnõu kulude kohta, milleks eelarves assigneeringuid määratud ei ole või milleks määratud assigneeringuid ei jätku. 50.9.6. Lisaeelarve ja linnaeelarve muudatused võetakse vastu samadel alustel kui põhieelarve. 50.9.7. Töötasufondi on lubatud muuta ainult linnavalitsuse otsusega. 50.9.8. Linnas kehtestatud makse, koormisi, teenustasusid, üür ja rente ei või muuta rohkem kui üks kord eelarveaasta jooksul. 50.10. Linnaeelarve täitmise kontroll ja analüüs. 50.10.1. Linnaeelarve täitmise kontrolli teostab linnavalitsus vastavalt revideerimise eeskirjadele. 50.10.2. Linnaeelarve täitmise põhjendatuse ja otstarbekuse analüüsiga selgitab linnavalitsus välja võimalused (reservid) linna tulude suurendamiseks ja kulude vähendamiseks järgmisel eelarveaastal. 50.10.3. Linnaeelarve täitmise käiku arutatakse linnavolikogu eelarve- ja majanduskomisjonis kord kvartalis, vajadusel linnavolikogus. 50.11. Linnaeelarve avalikustamine. 50.11.1. Linnaeelarve eelnõu, vastuvõetud eelarve, linnaeelarve muudatused ja lisaeelarved ning linnaeelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks käesolevas põhimääruses sätestatud korras. 51. Kohalikud maksud ja koormised 51.1. Kohalikud maksud ja maksumäärad kehtestab seaduse alusel linnavolikogu enne linnaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. 51.2. Seaduses sätestatud korras võib linnavolikogu kehtestada koormisi. 52. Linna arengukava 52.1. Arengukava on linna põhiliste majandus- ja sotsiaalelu valdkondade seisundi analüüsist tulenevate muutuste süsteemne käsitlus linna tervikliku arengu tagamiseks, mis on tasakaalustatud selle realiseerimise võimalustega. 52.2. Arengukava koostatakse mitte vähem kui üheks valimisperioodiks. Arengukava täitmist analüüsitakse ja kava täiendatakse igal aastal. 52.3. Linna arengukava kinnitab linnavolikogu pärast arengukava avalikku arutelu. 52.4. Arengukava on kättesaadav igale linnaelanikule linnavalitsuse haldusosakonnas ja Türi Raamatukogus. 53. Linna planeering ja linnaehitus 53.1. Linna planeerimisel ning ehituskorraldusel lähtutakse Eesti Vabariigi seadustest, teistest seadusandlikest aktidest ja linna ehitusmäärusest. 53.2. Üldplaneeringuga luuakse eeldused linna tasakaalustatud territoriaal-majanduslikuks arendamiseks ja ümberkorraldamiseks. 53.3. Detailplaneeringud lähtuvad üldplaneeringust ning on aluseks ehituseelnõude koostamisel. 54. Kultuuriväärtuste kaitse 54.1. Linna omavalitsusorganid tagavad linna territooriumil asuva mistahes isiku omanduses või valduses olevate ajaloo-, arhitektuuri- ja muude mälestiste ning väärtuste säilimise. 54.2. Kaitse alla kuuluvate objektide väljaselgitamine, nende valdamine, kasutamine ja käsutamine või nende suhtes vastavate piirangute seadmine toimub Eesti Vabariigi ning linnavolikogu õigusaktide alusel. 55. Keskkonnakaitse 55.1. Linna omavalitsusorganid tagavad tervisliku elukeskkonna ja linna territooriumil asuvate looduslike koosluste ning objektide säilimise. 55.2. Loodusobjektide kaitse alla võtmine ning nende valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub õigusaktide alusel. 55.3. Lähtuvalt seadustest on linna omavalitsusorganitel õigus piirata ka kaitse alla mittekuuluvate loodusobjektide omandiõiguse teostamist. Piirangud seatakse linna heakorraeeskirjas või linnavolikogu õigusaktides. VI. PÕHIMÄÄRUSE KINNITAMINE, MUUTMINE JA TÜHISTAMINE 56. Põhimääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine 56.1. Käesoleva põhimääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine on linnavolikogu ainupädevuses ning otsus tehakse linnavolikogu koosseisu poolthäälteenamusega.