Karula Vallavolikogu — Avaliku korra eeskirja, heakorra eeskirja ning koerte ja kasside pidamise eeskirja kinnitamine — KO, 30, 363

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26–28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356; 59, 941; 61, 984; 1999, 10, 155; 27, 392; 29, 401) paragrahvi 6 lõikest 1 ja haldusõiguserikkumiste seadustiku (RT 1992, 29, 396; 1999, 41, 496, 58, 608; 60, 616) paragrahvi 2 lõikest 2, Karula vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada: 1.1. Karula valla avaliku korra eeskiri vastavalt lisale 1; 1.2. Karula valla heakorra eeskiri vastavalt lisale 2; 1.3. Karula valla koerte ja kasside pidamise eeskiri vastavalt lisale 3. 2. Tunnistada kehtetuks Karula Vallavolikogu 8. märtsi 1993. a otsusega nr 12 kinnitatud «Karula valla avaliku korra, heakorra ja koerte ning kasside pidamise eeskirjad». 3. Määrus jõustub 1. septembril 1999. a. Volikogu esimees Eduard ÕUNAPUU Lisa 1 Kinnitatud Karula Vallavolikogu 25. augusti 1999. a määrusega nr 7 Karula valla avaliku korra eeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Karula valla avaliku korra eeskirja (edaspidi eeskiri) ülesandeks on tagada koos vastavate riigi õigusaktidega vallas avalik kord ja inimeste turvalisus. 2. Eeskiri kehtib Karula valla haldusterritooriumil ja on kohustuslik täitmiseks kõigile isikutele. 3. Eeskirja rikkumisel kannab süüdlane vastutust haldusõiguserikkumiste seadustiku paragrahvi 142 järgi. 4. Eeskirja rikkujale võib määrata kohapeal rahatrahvi või koostada haldusõiguserikkumiste seadustikus nimetatud või Karula Vallavolikogu poolt volitatud ametiisik. II. AVALIKU KORRA NÕUDED 5. Avalik koht on iga territoorium, ehitis või ruum, mis on antud üldiseks kasutamiseks või mis tegelikult on üldkasutatav (väljak, tänav, tee, park, haljasala, kalmistu, staadion, suplemiskoht või muu puhkeala, hoov, hoone, rajatis, toitlustusettevõte, restoran, baar, kauplus, võimla, käimla, saun, ettevõte, elamu, elamu trepikoda, ühissõiduk jms). 6. Keelatud on: 6.1. lõhkuda, rikkuda või muul viisil kahjustada tänava- ja pargiinventari, valgusteid, mälestusmärke, ehitiste fassaadielemente (välisuks, vitriin, välisukse lukk jms), aknaid, uksi, luuke, piirdeaedu jms; 6.2. rikkuda või omavoliliselt maha võtta või ümber paigutada liiklusmärke; 6.3. rikkuda või omavoliliselt maha võtta või ümber paigutada ehitisele paigutatud nime- või numbrisilte, mälestustahvleid, tuletõrjevahendeid ja tehnovõrkude koordinaattabeleid; 6.4. siseneda või viibida ilma omaniku või valdaja loata piiratud või tähistatud territooriumil; 6.5. viibida avaliku ürituse korraldaja poolt piiratud territooriumil ilma korraldaja loata; 6.6. kerjata, tülitada inimesi, samuti kasutada inimesi häirivat heliaparatuuri elamus või selle lähedal, ühissõidukis ning muus avalikus kohas; 6.7. korraldada ilutulestikku vallavalitsuse nõusolekuta ning päästeteenistuse ja politseiprefektuuriga kooskõlastamata; 6.8. siseneda määrdunud või ebameeldivalt lõhnavate riietega ametiruumidesse, toitlustusasutustesse, kauplustesse ning muudesse üldkasutatavatesse ruumidesse; 6.9. rikkuda öörahu ükskõik millisel viisil kella 23.00–6.00; 6.10. suitsetada ühissõidukis ja üldkasutatavas hoones, välja arvatud selleks ettenähtud kohad; 6.11. viibida avalikus kohas joobnuna, samuti tarbida alkohoolseid jooke või õlut selleks mitte ettenähtud kohas. 6.12. müüa, hoida või edasi toimetada alkoholi, mis on tollieeskirja rikkudes sisse veetud või alkoholitootmiseks kehtestatud eeskirja rikkudes toodetud või Eesti Vabariiki sissevedamiseks mittelubatud või kvaliteedinõuetele mittevastav; 6.13. müüa alkohoolseid jooke või tubakatooteid laste- või haridus- või tervishoiuasutuses ning nende territooriumil; 6.14. viibida joobnuna või tarvitada alkohoolseid jooke laste- või haridusasutuse peol; 6.15. müüa, osta või anda alla 18-aastasele alaealisele alkohoolseid jooke, joovastavaid aineid või tubakatooteid; 6.16. rikkuda ükskõik millisel muul viisil avalikku korda (häirida teisi inimesi, sündsusetult väljenduda, takistada või häirida liiklust jms). 7. Igasugune ettevõtlusalane tegevus tuleb korraldada nii, et sellega ei häiritaks teiste inimeste rahu. 8. Kui külastaja on end viinud kohas, kus müüakse alkoholi, seisundisse, mis on ohtlik talle endale või tülikas teistele inimestele, peab alkoholi jaemüügi eest vastutav isik kindlustama tema kojutoimetamise või ta üle andma politseile. Kui vastutav isik ei kindlusta elementaarset korda müügikohas ja selle lähemas ümbruses, on vallavalitsusel õigus alkoholi jaemüügi tegevuslitsents tühistada. 9. Avaliku koosoleku (koosolek avalikus kohas, demonstratsioon, miiting, pikett, religioosne üritus, rongkäik või muu meeleavaldus) korraldamist reguleeritakse avaliku koosoleku seadusega. Muude avalike ürituste (spordivõistlus, vabaõhukontsert, laat jms) korraldamist reguleeritakse teiste Karula valla õigusaktide ja käesoleva eeskirjaga. Üritusel vastutab avaliku korra tagamise eest korraldaja. Alla 15-aastastele alaealistele ürituse korraldaja on kohustatud jälgima, et üritus lõpeks kella 22.00-ks. 10. Alla 16-aastastel alaealistel on keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikes kohtades kella 23.00–6.00. Ajavahemikus 1. juunist 31. augustini on alaealisel keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikes kohtades kella 24.00–5.00. 11. Loomade ja lindude pidamine on lubatud vaid sanitaareeskirjades, loomakaitseseaduses, veterinaarseaduses, loomatauditõrjeseaduses ettenähtud tingimusi täites, selleks sobilikes ja heakorrastatud hoonetes, kuurides, aias vm selleks eraldatud kohas, kus on välditud nende lahtipääsemine. III. RAKENDAMISE KORD 1. Eeskirjad on Karula valla territooriumil kohustuslikud kõigile üksikisikutele sõltumata nende elukohast või kodakondsusest. 2. Ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide juhid ja nende määratud isikud vastutavad eeskirjadega pandud kohustuste täitmata jätmise eest. 3. Käesolevate eeskirjade rikkumise eest kannavad süüdlased haldusvastutust haldusõiguserikkumiste seadustiku järgi. 4. Rikkumiste kohta protokolli koostamine või kohapeal trahvi sissenõudmise õigus on politseil, tervisekaitseteenistuse ja looduskaitseameti töötajatel ning teistel isikutel haldusõiguserikkumiste seadustiku alusel ning vallavolikogu volitusel. 5. Kooskõlas käesolevate eeskirjadega võib volikogu oma otsusega ja vallavalitsus oma korraldustega kehtestada ajutisi täiendavaid piiranguid, mille rikkumise eest karistatakse samuti haldusõiguserikkumiste seadustiku alusel. Lisa 2 Kinnitatud Karula Vallavolikogu 25. augusti 1999. a määrusega nr 7 Karula valla heakorra eeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Karula valla heakorra eeskirja (edaspidi eeskiri) ülesandeks on tagada valla territooriumi puhtus ja hea väljanägemine. 2. Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes asuvad alaliselt või viibivad Karula valla haldusterritooriumil. 3. Eeskirja rikkumisel kannab süüdlane haldusvastutust heakorraeeskirjade rikkumise eest haldusõiguserikkumiste seadustiku paragrahvi 167 lõike 1 järgi. 4. Eeskirja rikkujale võib määrata kohapeal rahatrahvi või koostada haldusõiguserikkumise protokolli haldusõiguserikkumiste seadustikus nimetatud või Karula vallavolikogu poolt volitatud ametiisik. 5. Käesolevas eeskirjas on: 5.1. heakorra nõuete täitmisel omanikuga võrdsustatud tema poolt volitatud valdaja, haldaja või kasutaja. Seejuures jääb eeskirja täitmise eest vastutama omanik; 5.2. kinnistu mõistega võrsustatud maa-ala, krunt, maaüksus, katastriüksus ja maatüki olulised osad; 5.3. avalikuks kohaks iga territoorium, rajatis või ruum, mis on antud üldiseks kasutamiseks või mis on tegelikult üldkasutatav. II. KOHUSTUSED HEAKORRA TAGAMISEKS 6. Avalikus kohas on kõik isikud kohustatud järgima heakorra nõudeid ja teisi sellel territooriumil käitumiseks kehtestatud piiranguid. 7. Ehitise või kinnistu omanik, ehitus- ja remonditöid tegev juriidiline või füüsiline isik on kohustatud puhastusala korras hoidma vastavalt käesoleva eeskirja punktis 8 kirjeldatule. 8. Puhastusala ulatub ristsuunas kinnistu piirist või ehitisest tänava telgjooneni. Riigi- ja vallamaanteel on sõidutee puhastusala ühe meetri kaugusel sõidutee äärest. Ehitise või kinnistu vahelise maa-ala puhastusala piiriks on nendevaheline mõtteline telgjoon. 9. Vallavalitsuse korraldusega võib: 9.1. käesolevast eeskirjast tulenevate omaniku kohustuste täitmatajätmisel või puudulikul täitmisel korraldada selle töö tegemine ning nõuda selle maksumus sisse omanikult; 9.2. kehtestada punktis 8 kinnitatust teistsugune puhastusala, arvestades konkreetse kinnistu asendit. 10. Avalikku kohta tohib tõkkepiirde, reklaamstendi, telefonikabiini, vitriini, pingi ja teised teisaldatavad väikevormid paigaldada vallavalitsuse loal. Nende korrashoiu ja hoolduse kohustus lasub nende omanikul. 11. Parke, haljasalasid ning nendega külgnevaid kõnni- ja sõiduteid on kohustatud puhastama nende omanik. 12. Vallavalitsus on kohustatud: 12.1. tagama munitsipaalmaa ja sellega külgneva üldkasutatava maaüksuse korrashoiu; 12.2. vajadusel korraldama avalikus kohas vajalikul hulgal prügiurnide ja -konteinerite paigaldamise ning nende regulaarse tühjendamise; 12.3. tagama asulate tänavatel nimesiltide olemasolu. 13. Kinnistu omanik on kohustatud: 13.1. korras hoidma kinnistu piirdeaia; 13.2. õigeaegselt niitma muru ja rohu, pügama heki ning korraldama kooskõlastatult liinivaldajaga puuokste kärpimist, mis kasvavad side- ja elektriliinidesse; 13.3. tegema oma kinnistul regulaarselt umbrohutõrjet vältimaks umbrohu levikut naaberkinnistule; 13.4. hoidma korras kinnistut läbivad avalikuks kasutamiseks ettenähtud erateed. 14. Ehitise omanik on kohustatud: 14.1. korras hoidma hoone fassaadi ja sinna juurde kuuluvad elemendid; 14.2. paigaldama üldkasutatava hoone juurde prügiurni ja seda õigeaegselt tühjendama; 14.3. tagama vastavalt tänava hoonete numeratsioonile õige hoone numbri; 14.4. tagama prügi regulaarse äraveo; 14.5 tagama heitveekogumiskaevu korrasoleku, veepidavuse, hermeetilise sulgumise, õigeaegse tühjendamise ja ümbruse hooldamise; 14.6. kõrvaldama ehitiselt lume, jääpurikad, varisemisohtlikud kivid, plaadid jms ning tagama nende tööde tegemise ajal ohutuse; 14.7. tagama akende ja keldri valgusðahtide puhtuse. 15. Ehitus-, remondi ja kaevetöö tegija on kohustatud: 15.1. järgima hoone välisilme muutmisel ning fassaadi ümberehitamisel riigi ja Karula valla õigusaktidega sätestatud korda; 15.2. vältima objektilt pori ja prahi sattumist teedele, platsidele ja haljasaladele; 15.3. hoidma korras ja puhastama objekti juurdepääsutee; 15.4. rajama ning korras hoidma piideaia või muu tõkke; 15.5. pärast töö lõpetamist ja enne objekti ekspluatatsiooni andmist heakorrastama selle ümbruse. 16. Tehnovõrgu omanik on kohustatud: 16.1. korras hoidma temale kuuluva tehnovõrgu; 16.2. hoidma tehnovõrgu nähtava osa ja muu konstruktsiooni seisundis, mis tagab liiklusohutuse ja teekatte korrasoleku tehnovõrgu kohal, kusjuures kaevupea peab olema teekattega ühes tasapinnas. 17. Müügi- või teeninduspunkti omanik on kohustatud: 17.1. tänavakaubanduspunkti (kiosk, paviljon, haagis, lett jms) paigaldamiseks taotlema vallavalitsuselt vastava loa; 17.2. hoidma pidevalt korras müügi- või teeninduspunkti ümbrust (raadiusega 25 m, teeäärsel rajatisel kuni sõidutee telgjooneni, kui puhastusala ei ole määratletud teisiti). 18. Prügikonteineri korrashoiu (terve, värvitud, korralikult suletava kaanega) peab tagama selle omanik. 19. Prügi või muu veose vedaja peab koristama pealelaadimisel või sõidul mahapudenenud prügi või kauba. 20. Kinnistu reostamisel või risustamisel on süüdlane kohustatud selle viivitamatult puhastama. Kui süüdlast ei ole võimalik kindlaks teha, peab ala korrastama selle omanik. 21. Tee (välja arvatud raudtee) reostamisel, ummistamisel või risustamisel on süüdlane kohustatud selle viivitamatult puhastama. Kui süüdlast ei ole võimalik kindlaks teha, peab ala korrastama selle omanik. 22. Raudtee maa-ala ning raudtee ülesõidukoha korrashoiu ja hoolduse peab tagama selle maa omanik. 23. Avaliku ürituse korraldaja peab maa-ala, millel üritus läbi viidi, puhastma hiljemalt 24 tunni jooksul pärast ürituse lõppemist või loal määratud tähtajaks. III. NÕUDED VALLAS ELAVALE VÕI VIIBIVALE ISIKULE 24. Keelatud on: 24.1. risustada ja reostada valla territooriumi ja ehitisi, kritseldada hoone seinale, piirdeaiale, pingile, kõnniteele jne või kahjustada neid muul viisil; 24.2. välja panna teadet, kuulutust, plakatit ja reklaamstendi, järgimata selleks riigi ja Karula valla õigusaktidega kehtestatud korda, samuti jätta välja aegunud reklaami; 24.3. kahjustada haljasala, lilli, pargiinventari (prügiurn, lillekast, valgusti jms), ümber paigutada omavoliliselt pargiinventari ja piiret; 24.4. vigastada ning omavoliliselt raiuda puid ja põõsaid, rikkuda murukamarat ja teekatet; 24.5. põletada kulu; 24.6. rajada haljastust, istutada puid ja põõsaid üldkasutataval maa-alal ilma vallavalitsuse määratud isikuga kooskõlastamata; 24.7. kuivatada pesu üldkasutataval haljasalal puude vahel; 24.8. põletada prahti prügikonteineris, visata üldotstarbelisse prügikonteinerisse vedelaid jäätmeid, kivi- või betoonijäätmeid, puisteliiva, hõõguvat sütt, tulist tuhka, radioaktiivseid või teisi ohtlikke jäätmeid; 24.9. maha panna prügi metsa, maanteekraavi jm selleks mitte ettenähtud kohtadesse; 24.10. valada kütte- ja määrdeõli kanalisatsiooni, lahtisesse veekogusse või maapinnale; 24.11. kuhjata lund sõiduteele; 24.12. ujutada loomi üldkasutatavas suplemiskohas; 24.13. kasutada mürkainet kehtestatud korra vastaselt; 24.14. paigaldada ilma projektita vedelkütuse mahutit; 24.15. tekitada ülenormatiivset müra, vibratsiooni ja tolmu; 24.16. sõita kõnniteele laadimistöödeks üle 3500 kg täismassiga veokiga. IV. KALMISTUTE HALDAMINE 25. Omanikud on kohustatud korrastama hauatähised, hauarajatised, kalmud ja kalmudevahelised teed vähemalt kaks korda aastas. 26. Surnu matmiseks on matuse korraldaja kohustatud esitama kalmistuvahile perekonnaseisuorgani poolt väljastatud surmatunnistuse. 27. Kalmistuvahile peab teatama eelseisvast matmisest üldjuhul 48 tundi enne matmist. 28. Kalmistuvaht vormistab matmisloa ja registreerib iga matmise matuse registreerimise raamatus. 29. Matmine on lubatud ainult päevasel ajal. 30. Kalmistu haldaja korrastab teerajad, ühishauad, mälestusmärgid ja kalmistule maetud kultuurilooliselt tuntud isikute kalmud. 31. Kui matmisest on möödas rohkem kui 40 aastat ning hauaplatsi ja -rajatisi ei ole korrastatud kolme viimase aasta jooksul ning hauatähisel ei ole kunstilist ega kultuurilist väärtust, on kalmistuvahil õigus kalmistu haldaja loal matmispaik tasandada ja võtta see kasutusele uue hauaplatsina. 32. Kultuurilooliselt tuntud isikute matmisplatsidele peale ei maeta. 33. Kalmistud on avatud ja neid võib külastada kõigil nädalapäevadel. 34. Kalmistute külastajad peavad hoidma korda, puhtust ja vaikust. 35. Keelatud on: 35.1. kalmude, hauatähiste ja -rajatiste mistahes rüüstamine; 35.2. lõkete tegemine kalmistuvahi loata; 35.3. hauaplatside mõõtmete suurendamine hauaplatside katmisel uue materjaliga; 35.4. prügi mahapanek selleks mitte ettenähtud kohtadesse; 35.5. sõitmine kalmistul mistahes liiklusvahendiga ilma kalmistuvahi loata; 35.6. loomade matmine. Lisa 3 Kinnitatud Karula Vallavolikogu 25. augusti 1999. a määrusega nr 7 Karula valla koerte ja kasside pidamise eeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev koerte ja kasside pidamise eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab koerte ja kasside pidamise korra Karula valla haldusterritooriumil. 2. Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kelle omandis või valduses (edaspidi omanik) on koer ja/või kass. Käesoleva eeskirja nõudeid tuleb täita ka kodustatud metslooma pidamisel. 3. Koera ja/või kassi pidamisel tuleb lähtuda loomakaitseseadusest, veterinaarteenistuse seadusest, muudest riigi ja Karula valla õigusaktidest ning käesolevast eeskirjast. 4. Eeskirja rikkumisel kannab süüdlane haldusvastutust haldusõiguserikkumiste seadustiku paragrahvi 81 järgi. 5. Eeskirja rikkujale võib määrata kohapeal rahatrahvi või koostada haldusõiguserikkumiste seadustikus nimetatud või Karula Vallavolikogu poolt volitatud ametiisik. II. KOERTE JA KASSIDE PIDAMISE KORD 6. Koera ja /või kassi on lubatud pidada elamus, kinnisel, piiratud või tähistatud territooriumil või ketis nii, et oleks välditud nende lahtipääsemine ja inimestele või loomadele kallaletungimise võimalus. 7. Omanik peab tagama, et koer või kass ei häiriks ega ohustaks teisi inimesi. Omanik kannab täielikku vastutust kõigi tagajärgede eest, välja arvatud juhul, kui koera kasutatakse kuritegeliku tegevuse takistamiseks. 8. Asutuses tohib looma pidada, kui see ei ole vastuolus asutuse töösisekorraeeskirjadega ning on loodud loomale vastavad tingimused. Seejuures ei tohi loom ohustada seal viibivaid inimesi. 9. Looma pidamisel on keelatud looma vigastamine, piinamine ja abitusse seisundisse jätmine. 10. Koera tohib viia avalikku kohta rihma, keti vms otsas ja suukorviga, tagades inimeste ja loomade ohutuse. 11. Koera on lubatud rihmatada, ketitada vms välja lasta ainult eriotstarbeliseks kasutamiseks vastavate õigusaktidega sätestatud juhtudel, samuti dresseerimiseks õppeplatsil või selleks spetsiaalselt rajatud platsil, elamukvartalist ja autoteest eemalasuval maa-alal, kui sellega ei ohustata inimest või looma. 12. Koera omanik on kohustatud: 12.1. laskma marutaudi vastu vaktsineerida kolme kuu vanuse koera, hilisemad vaktsineerimised tegema veterinaararsti määratud tähtajal; 12.2. paigaldama territooriumi sissepääsule hoiatuse kurja koera olemasolust ja kindlustama ametiülesannet täitva isiku ohutu sissepääsu. 13. Inimest või looma hammustanud koera või kassi omanik on kohustatud: 13.1. kohe sellest teatama vaterinaarasutusse; 13.2. vajadusel hoidma koera või kassi kümme päeva karantiinis (isoleeritud inimestest ja loomadest), seejärel teatama tema tervislikust seisundist veterinaarasutusele. 14. Koera ja/või kassi omanikul on keelatud: 14.1. viia looma üldkasutatava asutuse ruumi (kauplus, lasteasutus, kool jms) või üldkasutatavale territooriumile (suplemiskoht, spordi- ja laste mänguväljak) ilma ruumi või territooriumi valdaja loata, välja arvatud pimeda juhtkoer ja teenistuskoer teenistusülesannete täitmisel; 14.2. lasta koeral või kassil reostada koridori, trepikoda, treppi, hoovi, tänavat jm avalikku kohta. Kui koer või kass on reostanud eelnimetatud kohti, on looma omanik kohustatud selle kohe koristama. 15. Järelevalveta koer või kass loetakse hulkuvaks ja nad kuuluvad püüdmisele vallavalitsuse määratud isiku poolt. 16. Püütud looma hoitakse kolm päeva, mille kestel omanik võib oma looma tagasi saada, kui ta tasub looma püüdmis- ja ülalpidamiskulud. Pärast eelnimetatud aja möödumist antakse loom uuele omanikule või hukatakse. 17. Hulkuvate koerte ja kasside hoidmine ja toitmine on keelatud. 18. Ohtliku koera, kes on väljunud omaniku kontrolli alt, võib politseiametnik või valla poolt volitatud isik kohapeal hukata. 19. Isik, kes soovib oma koerast või kassist vabaneda, peab tagama looma varjupaika viimise või nõuetekohase hukkamise.