Tallinna Linnavolikogu — Tallinna Turismiinfo ümberkorraldamine Tallinna Turismiametiks ja selle põhimääruse kinnitamine — KO, 29, 359

Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26–28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356; 59, 941; 61, 984; 1999, 10, 155; 27, 392; 29, 401) § 35 lg 2 ja Tallinna põhimääruse (RTL 1996, 123/124, 638; 1997, 55, 299; 103, 610; 1998, 74/75, 319; 104/105, 432; 177/178, 693; 287/288, 1179; 362/363, 1540) § 52 lg 2 ja 7, Tallinna Linnavolikogu määrab: 1. Korraldada Tallinna Turismiinfo ümber Tallinna linna ametiasutuseks ametliku nimega Tallinna Turismiamet ja kinnitada selle põhimäärus vastavalt lisale 1 alates 1. jaanuarist 2000. a. 2. Kiita heaks Tallinna turismi turundusplaan 2000–2002 vastavalt lisale 2. Tallinna Linnavalitsusel arvestada nimetatud plaaniga linna eelarve koostamisel. 3. Määrus jõustub 1. oktoobril 1999. a. Volikogu esimees Edgar SAVISAAR Kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 9. septembri 1999. a määrusega nr 28 Lisa 1 Tallinna Turismiameti põhimäärus 1. Üldsätted 1.1. Tallinna Turismiamet (edaspidi amet) on linna ametiasutus. 1.2. Ameti ametlik nimetus on Tallinna Turismiamet. 1.3. Ameti aadress on Mündi 2, 10146 Tallinn, Eesti Vabariik. 1.4. Ameti kõrgemalseisvaks organiks on Tallinna Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus). 1.5. Ametil on Tallinna suure vapi kujutise ja oma nimetusega pitsat, dokumendiplangid ning oma arveldusarve. Amet tegutseb talle linnaeelarves ettenähtud vahendite piires. 1.6. Ameti moodustab, kujundab ümber ja lõpetab ning tema põhimääruse kinnitab ja teeb selles muudatusi Tallinna Linnavolikogu (edaspidi volikogu) linnavalitsuse ettepanekul. 1.7. Ameti struktuuri ja koosseisu kinnitamine toimub vastavalt riigi ja Tallinna õigusaktidele. 1.8. Amet juhindub oma tegevuses riigi ja Tallinna õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest. 2. Põhiülesanded 2.1. Ameti põhiülesanded on: 2.1.1. Tallinna turismipoliitika teostamine; 2.1.2. Tallinna turismisituatsiooni uurimine ja analüüs; 2.1.3. Tallinna kui reisisihi rahvusvahelise maine ja tuntuse tõstmine ning Tallinna turismialase turunduse teostamine nii rahvusvahelistel sihtturgudel kui Eestis; 2.1.4. ettepanekute tegemine Tallinna kui reisisihi atraktiivsuse arendamiseks, turismiteenuste kvaliteedi tõstmiseks ja turismiinfrastruktuuri väljaarendamiseks; 2.1.5. Tallinna turismitoodete arendamine; 2.1.6. Tallinna majutusasutuste atesteerimine ja osalemine hotellide klassifitseerimisel; 2.1.7. Tallinna giidide atesteerimine; 2.1.8. turismialase koostöö arendamine Tallinna linna, riiklike institutsioonide ning Tallinna turismialal tegutsevate ettevõtjate ning neid ettevõtjaid ühendavate mittetulundusühingute ja teiste kohaliku omavalitsuse üksuste vahel; 2.1.9. Tallinna esindamine suhtlemisel nii vabariigi kui rahvusvaheliste turismiorganisatsioonidega ja osalemine nende töös, suhtlemine välisriikide turismiinstitutsioonidega; 2.1.10. Tallinna turismiinfoalase informatsiooni kogumine, süstematiseerimine ja levitamine; 2.1.11. turismiinfokeskuse kohustuslikele miinimumnõuetele vastavate teenuste osutamine ja vahendamine. 3. Õigused 3.1. Ametil on temale pandud ülesannete täitmiseks riigi ja Tallinna õigusaktidega sätestatud korras õigus: 3.1.1. esitada ameti pädevusse kuuluvate küsimuste kohta Tallinna õigusaktide eelnõusid; 3.1.2. saada teistelt linna ametiasutustelt, linna asutustelt ning linna osalusega äriühingutelt andmeid, mis on vajalikud ametile pandud ülesannete täitmiseks; 3.1.3. moodustada turismialaste küsimuste lahendamiseks, uuringuteks ning ettepanekute väljatöötamiseks komisjone ja töörühmi; 3.1.4. kaasata oma töösse lepingulisel alusel spetsialiste ja eksperte; 3.1.5. pidada oma pädevusse kuuluvates küsimustes läbirääkimisi ning sõlmida lepinguid Eesti ja välisriikide füüsiliste ja juriidiliste isikutega; 3.1.6. ühineda turismialaste liitude ja organisatsioonidega ning osaleda nende töös; 3.1.7. teostada järelevalvet tegevusloa saanud Tallinna majutusettevõtete ja atesteeritud giidide turismialase ettevõtluse üle; 3.1.8. kontrollida Tallinna kohta levitatavat turismialast informatsiooni ja teha ettepanekuid selle korrastamiseks; 3.1.9. osutada füüsilistele ja juriidilistele isikutele tasulisi teenuseid oma põhimääruses sätestatud ülesannete täitmiseks. 4. Juhtimine 4.1. Ametit juhib juhataja, kelle kinnitab ametisse ja vabastab ametist linnavalitsus linnapea ettepanekul. 4.2. Ameti juhataja: 4.2.1. juhib ameti tegevust ja vastutab ametile pandud ülesannete ja kohustuste täitmise eest ning määrab kindlaks ameti teiste teenistujate sellealased ülesanded, kohustused ja vastutuse; 4.2.2. annab oma pädevuse piires riigi ja Tallinna õigusaktide alusel ning nende täitmiseks käskkirju ja kontrollib nende täitmist; 4.2.3. nimetab ametisse ja vabastab ametist ameti ametnikud ning sõlmib ja lõpetab töölepingud abiteenistujate ja koosseisuväliste teenistujatega; 4.2.4. rakendab abinõusid ameti majandusliku ja tehnilise baasi arenguks, töötingimuste ajakohastamiseks ning teenistujate kvalifikatsiooni tõstmiseks; 4.2.5. käsutab temale antud õiguste raames ameti rahalisi vahendeid ja vara; 4.2.6. kinnitab ameti teenistujate lisatasud, tagab finants- ja koosseisudistsipliinist kinnipidamise; 4.2.7. sõlmib Tallinna õigusaktidega sätestatud korras lepinguid ja kokkuleppeid; 4.2.8. esindab ametit ilma täiendavate volitusteta suhetes teiste füüsiliste ja juriidiliste isikutega. Kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 9. septembri 1999. a määrusega nr 28 Lisa 2 Tallinna turismi turundusplaan 2000–2002 1. KES, KUI PALJU JA MIKS MAAILMAS ÜLDSE REISIB? Suuremad globaalsed tarbijagrupid maailma turismiturul on lühidalt järgmised: 55-aastased ja vanemad. Ühiskonna demograafilise vananemise tõttu tekib maailmaajaloo suurim mittetöötavate, majanduslikult kindlustatud inimeste grupp. Neil on palju vaba aega, mida kulutada reisimisele ja arenenud riikide pensionäridel on ka piisavalt palju raha. Näiteks on aastal 2000 üle viiekümneaastasi britte 20 miljonit ja nad kokku kulutavad 30% kogu UK puhkusekäibest. Samas on see grupp üldiselt hinnateadlik (cost concsious); vanad inimesed ei tarbi enam iga kogemust, samas vajavad turvalisust, mugavust ja kvaliteeti. Nad otsivad odavaid pakkumisi, säästupakette (kuna aeg on vabalt valida), pikemaid (interkontinentaalseid) reise. 23-aastased ja nooremad. Õpilased ja üliõpilased. Seljakotid seljas, otsivad nad odavaid majutusvõimalusi ja üliõpilassoodustusi, samas on väga kogemusjanused (kõik ekstreemnaudinguvormid, klubid, teemapargid jne). On tavaliselt palju maksujõulisemad kui välja paistavad. Haritud, informeeritud ja nutikad. Alternatiivturismi (off-tracks) sihtgrupp. 25–50 aastased. Need on töötavad inimesed, enamjaolt keskmise ja keskmisest kõrgema sissetulekuga kvalifitseeritud tööjõud. Tänu kaasaegsetele kommunikatsioonivahenditele hägustuvad piirid töö ja puhkuse vahel ning töö tegemine nihkub kontorist koju, teatav osa igast päevast kulub töö- või ärikontaktidele nii, et oma tööd on võimalik teha mistahes maailma punktis. Praeguse kahe puhkuse (üks pikem suvel ja teine lühem näiteks suusatamas) asemel hakkab olema keskmiselt 3–4 lühemat puhkust aastas. Broneerimisel ja ostmisel kasutavad nad aina rohkem webi, info saamisel CDromme, maksmisel elektroonilisi smartcarde. Neil on palju raha ja vähe aega. Peamiselt reisivad nad oma kontinendi piires (näiteks eurooplased Euroopas). Nad tahavad kiiresti maksimaalset lõbu (kõik keskused, pargid, näiteks Orlando ja Animal Kingdom Floridas) – uusi kogemusi mõne tunni lennureisi kaugusel. Suuremad alagrupid. Perekonnad, kus mõlemal vanemal on hea sissetulek (double income) – suure hõivatuse tõttu ei saa alati kogu perega puhata, seda tihemini nad tegelikult puhkavad. Lastetud abielupaarid – raha jääb rohkem reisimiseks. Noored kontorites töötavad naised – seiklushimulised suured kulutajad, armastavad reisida paarikaupa (näiteks oli 1996. aastal 1,8 miljonit Jaapani (outbound) turisti 20–30 aastased töötavad naised). 2. TALLINNA TURISM ARVUDES 1998*) *) Käesolevas Tallinna turismimajanduse ülevaates on kasutatud Eesti Turismiameti, Statistikaameti, Piirivalveameti, Eesti Panga ja Tallinna Turismiinfo statistilisi andmeid. 2.1. Turismitulude laekumine Eesti turismiteenuste eksport on viimase viie aasta jooksul kasvanud rohkem kui 6,5 korda (1994 – 2,2 mlrd krooni --> 1998 – 9,3 mlrd krooni), viimasel kolmel aastal keskmiselt 25% aastas. 1998. a moodustas rahvusvaheliste turismiteenuste eksport koos reisijateveo ekspordiga kokku 9,3 miljardit krooni. 1998. a laekus turismiteenuste ekspordist maksude näol riigikassasse 3,3 miljardit krooni. Turismiameti ja Eesti Panga poolt tehtud uuringute alusel laekusid 1997–1998 turismiteenuste eksporditulud järgmiselt

Väliskülastajate kulutused Tallinnas (arvud on toodud miljonites kroonides). Tallinnasse on jäänud 80% välisturismituludest ehk 7,5 miljardit krooni

Ööbimisega külastajate poolt tehtud kulutused ulatusid Tallinnas keskeltläbi 1450 kroonini päevas. Peamiselt kulutati majutusele ja ostudele.

Enim kulutasid britid, soomlased, aasialased, ameeriklased. Kulutused suurenesid eelkõige skandinaavlaste seas, kasvama on hakanud ka venemaalastest ärituristide kulutused. Ühepäevakülastajatest olid suurimad kulutajad soomlased ja rootslased (ca 900 krooni inimese kohta). Peamiselt kulutasid nad ostude, muude kulutuste alla kuuluvate teenuste-kaupade (side, ravi jm) ning transpordi peale. Kruiisituristid kulutasid Eestis keskmiselt 526 krooni. Eesti Turismiameti andmetel peetakse Eesti puhul saavutamisväärseks eesmärgiks turismiteenuste ekspordi kasvu 17 miljardi kroonini 2003. aastal. Turistide poolt reisi jooksul Eestis tehtud keskmiste kulutuste prognoosimisel on arvestatud, et 2003. a kulutavad välisturistid Eestis päevas sama palju, kui nad kulutasid oma 1996. a Euroopasse tehtud välisreisil. Samuti on arvestatud keskmise reisi kestuse pikenemisega igal järgneval aastal. Eelduseks on ka piisavad investeeringud turundusse ja tootearendusse, sh tööjõu kvalifikatsiooni tõstmiseks. Kui palju saab Tallinn otsest mõõdetavat tulu turismist? Selle kohta puudub täpne ja usaldusväärne statistika. Vastavat statistikat on Statistikaameti sõnul võimalik väljastama hakata alates 2002. aastast. Eesti Turismiameti statistika- ja uuringuteosakonna hinnangutel moodustavad turismiteenuste koguekspordist Tallinna ettevõtjatele laekuvate summade kaudu loodud töökohad 1/3 linna töökohtadest. Järelikult ka 1/3 linnakassasse laekuvast üksikisiku tulumaksust laekub läbi väliskülastajate poolt tehtud kulutuste, mis moodustab ca 460 mln krooni. 2.2. Väliskülastajate saabumised Eestisse saabuvate väliskülastajate arv on viimase viie aasta jooksul kasvanud 75% ehk keskmiselt 15% aastas (1993 – 1,6 mln 1998 – 2,9 mln). Tallinnasse saabunud väliskülastajad (tuhat)

1/3 Tallinnasse saabunud väliskülalistest olid siin esimest korda. 50% turistidest reisib omal käel 33% turistidest ostab üksikuid reisiteenuseid reisibüroodest kodukohas 15% turistidest kasutab reisimiseks täisteenindusega reisipakette Tallinna kaudu saabub Eestisse ligi 3/4 väliskülastajatest, neist: laevaga ca 68% (peamiselt soomlased, rootslased, norralased, USA kodanikud) (1995 – 75% ja 1996 – 71%); maanteetranspordiga ca 24% (1995 – 17% ja 1996 – 21%); lennukiga ca 5% (taanlased, britid, sakslased); rongiga ca 3%. Siit peegeldub soomlaste saabumiste tagasihoidlikum kasv võrreldes lätlaste, leedulaste ja venelaste Eesti-reiside kasvuga. Lennukiga saabunute tagasihoidlik protsent peaks kindlasti suurenema uue lennuterminaali valmides käesoleval aastal. Eesti Turismiameti andmetel on kõigist Eestisse saabunud väliskülastajatest 80–85% ainsaks või üheks reisisihiks Tallinn. Väliskülastajate piiriuuringust selgus, et küsitletutest oli Tallinn reisi sihtkohaks: 1997 1998 Aasiast Eestisse tulnud turistidele 82% 100% Ida-Euroopast 54% 75% Suurbritanniast 62% 66% Soomest 66% 60% Beneluxi maadest ja Prantsusmaalt 62% 59% Norrast 50% 59% USA-st ja Kanadast 66% 54% Rootsist 57% 54% Taanist 64% 52% Saksamaalt 53% 47% 2.2.1. Ööbimistega külastajad 1994 –1997 kasvas välismaalaste ööbimiste arv majutusettevõtetes ca 20% aastas. Seda on põhjustanud linnaturismi kiire areng (lühiajalised puhke- ja ostureisid, kombineeritud reisipaketid teiste Balti- või Skandinaaviamaade linnadega ning ärireisid). 1998. a kasvas ööbimiste arv Tallinnas 14%. Kasvutempo aeglustumine on tingitud ehk tendentsidest, et rohkem on hakatud külastama maakondi, majutusvõimaluste kasv maakondades on suurenenud, turistid on korduvkülastus(t)el Eestisse. Tallinnas on ööbimiste arv kasvanud kiiremini peamiselt Saksa, Briti jm Euroopa turistide arvel. Tallinnas peatunud turistide ööbimised majutusettevõtte liigi järgi

Riiklikule majutusstatistikale tuginedes selgub ööbijate edetabel riikide lõikes

1998. a Tallinnas majutusteenust kasutanud turistide reisieesmärgid

Nagu näha, suureneb puhkusereiside osa kõige kiiremini, ärireiside osa on kõikuv. Muude reiside protsentuaalne osa kahaneb puhkereiside arvelt. 1998. a tehtud väliskülastajate piiriuuringu alusel selgus, et soomlased tulevad Eestisse peamiselt puhkuse-, ostu- ja tööreisidele. Rootslasi köidab enamasti puhkusereis ning tuttavate külastamine. Taanlaste ja sakslaste reisid on seotud puhkuse ja tööga. 60% norralastest tuleb Eestisse puhkusereisile. USA ja Kanada kodanike reisidest on 40% seotud tuttavate ja sugulaste külastamisega ning umbes sama palju on puhkusereisijaid. Kasvanud on tööreisidega seotud ööbimiste arv, mis on seletatav rahvusvaheliste kaubandus- ja majandussuhete kiire arenguga. Kuna Tallinn on pealinnana Eesti administratiiv- ja majanduskeskus võib loota, et rahvusvaheliste poliitiliste ja majandussuhete arenedes suureneb tööreisidega seotud ööbimiste arv lähiaastatel Tallinnas veelgi. Võimalus seda veelgi suurendada on konverentsikeskus(t)e rajamine, mis tõstaks oluliselt ka turismitulusid, kuna ärituristide (sh konverentsituristide) poolt tehtavad kulutused on tunduvalt suuremad kui puhkajate omad. Probleemiks on, et Eestis käib liiga vähe ööbimisega puhketuriste. 1997. a 300 000; 1998. a 350–400 000, Tallinnas 273 000. Puhketurismi turg on liiga suures sõltuvuses Soome, Venemaa, Läti ja Leedu sihtturgudest. Muu Lääne-Euroopa ja USA puhketuristide osakaal on liiga väike peamiselt seetõttu, et Eesti on neis riikides reisisihina tundmatu, transpordiühendus ebapiisav ja kallis ning puhkuse veetmise võimalused piiratud ning ühekülgsed. Statistikaameti andmetel oli 1998. a voodikohtade arv Tallinnas 4113 (1997. a 3206) Keskmine täituvus Tallinna majutusasutustes: 1998. a tubade täituvus 54% (1997. a 64%, 1996. a 56%, 1995. a 47%, 1994. a 47%). 1998. a voodikohtade täituvus 48% (1997. a 37%). 2.2.2. Ühepäevakülastajad Ühepäevakülastajad moodustavad 72% kogu saabunud väliskülastajate arvust. Ühepäevakülastajate TOP 5 riikide lõikes: Soome, Läti, Rootsi, Venemaa ja USA. Ühepäevakülastajate seas on oluliselt tõusnud äri- ja puhkusereiside osakaal võrreldes ostureisidega. Kui 1995. a tegid ühepäevakülastajad 70% ostureise ja 30% äri- ja puhkusereise, siis 1998. a oli olukord vastupidine – 70% äri- ja puhkusereise ja 30% ostureise. Seejuures kasvab ühepäevakülastajate seas eelkõige puhkereiside osakaal. 2.2.3. Kruiisilaevadega saabunud ühepäevakülastajad Nende arv on võrreldes 1997. a 54 000-ga 1998. aastaks kasvanud 92 000-ni, mis moodustab 5,2% ühepäevakülastajatest. Kruiisilaevadega saabunud külastajatest 80% saabus USA-st ja 90% olid vanemad kui 45 aastat. Keskmiselt peatuvad laevad Tallinnas 1/2 päeva. Eesti Turismiameti ja kruiisifirmade poolt tehtud küsitluste põhjal olid reisikogemused positiivsed: 28%-le jättis Tallinn palju parema ja 47%-le parema mulje, kui teised sama kruiisi ajal külastatud linnad, 24% hindas samaväärseks ja ainult 2% halvemaks. 94% vastanuist soovitaks Tallinna külastust oma sõpradele (ilus linn, toredad inimesed, huvitav ajalugu ja vanalinn, tähtsaks peeti ka seda, et inimesed oskavad suhelda mitmes keeles), kuid pika vahemaa tõttu ilmselt ise niipea Tallinna ei külasta. 2.3. Miks valitakse Tallinn oma reisisihtkohaks? 1998. a Tallinna Turismiinfo poolt korraldatud küsitluse andmed.

2.4. Kuidas jäädi rahule teenuste hinna ja kvaliteedi suhtega? 1998. a korraldatud väliskülastajate piiriuuringu alusel selgus, et üldine hinnang Eesti reisiteenuste hinna-kvaliteedi suhtele on hea, eriti ekskursioonide osas. Muudes punktides olid vajakajäämised: Majutus Tallinnas: USA ja Kanada kodanikest ei olnud 23% rahul, taanlastest 22%, Beneluxi maadest, Prantsusmaalt, Itaaliast 20%. Restoranidega olid kõige rahulolematumad leedulased (20%) ja lätlased (12%). Pubide ja baaridega polnud rahul leedulased (28%) ja Aasiast pärit inimesed (15%). Rahvusvahelise transpordiga ei olnud rahul lätlased (22%) ja rootslased (17%). Kohaliku transpordiga ei olnud rahul Aasia elanikud (19%), ida-eurooplased (19%) ja lätlased (14%). Ekskursioonidega ei olnud rahul Venemaa elanikud (14%) ja norralased (12%). Vaba aja veetmisega ei olnud rahul lätlased (18%) ja taanlased (12%). Suveniire peeti liiga kalliks, rahulolematuid Venemaa kodanikke 26%, ida-eurooplasi 25%, norralasi 17%. 3. INVESTEERINGUD TURISMITURUNDUSSE Linna (turismi)turundus pole nii hästi ja otseselt hinnatav, kui teiste majandussektorite välismaal tehtud turundustegevuse tasuvus. Arenenud turismimaad investeerivad reisisihi (riik, linn, piirkond) marketingitegevusse 0,5–3% laekuvatest turismituludest. Vähemtuntud ja arenevate turismimaade investeeringud peavad olema suuremad. Sihtgruppidele suunatud tootemarketingile tehtavate kulutuste optimaalseks suuruseks peetakse 20–30% laekuvatest turismituludest. Nt meie naabri – koostööpartneri ja konkurendi Soome riigi investeeringud turismialasesse marketingi ulatuvad 100 mln FIM-ni. Helsingi turismimarketingi investeeritakse linna poolt 4,4 mln FIM. Võrdluseks: Eesti turismialaseks marketingiks tehtavad kulutused ulatusid 1998. a 3,2 mln krooni, Tallinna vastavad kulutused 1999. aastaks 1,5 mln krooni. Erasektor ja avalik sektor ning kes kui palju kulutab? Tihti tõstetakse munitsipaal- ja riiklikul tasandil küsimus, et miks ei maksa turunduskulusid kinni turismiettevõtjad (eriti reisibürood) ise. Ettevõtja ülesanne on eelkõige oma toote reklaamimine ja tutvustamine. Riigi ja linna ülesanne on oma maine kujundamine, mis loob eeltingimused eduka turismitoote müügiks. Sihipärase ja järjepideva koostööga üksteise tegevuse mõju võimendatakse, mille tulemuseks peab olema mõlemapoolse kasu suurenemine – ettevõtjatele laekub äritulu, riigile ja linnale maksutulu. Erasektori investeeringud turismiturundusse suurenevad alles siis, kui konkurentsivõime ja stabiilsus turismimajanduses on saavutatud. Turismiteenustest laekuv eksporditulu jagunemine kummutab arvamuse, et suurimad tulusaajad turistidest on reisibürood. 36% nendest tuludest laekus maksudena riigieelarvesse (3,3 miljardit krooni) ja hinnangulistel andmetel ca 6,1% Tallinnase jäänud turismituludest laekus maksudena linnaeelarvesse (üksikisiku tulumaks). Eesti Turismiameti andmetel kulutas Iirimaa Turismiamet nende jaoks olulisel sihtturumaal USA-s marketingialaseks tegevuseks 15% ettevõtjate samale turule suunatud turunduskulutustest. Arenevad riigid peaksid kulutama rohkem, kuid mitte üle 50%. Eesti Turismiameti andmetel on ainuüksi laevakompaniide kulutused Eestit tutvustavaks marketingitegevuseks ca a 100 mln krooni aastas. Eesti on Lääne-Euroopas ja USA-s reisisihina tundmatu, sest riik ei tähtsusta ega finantseeri Eesti kui reisisihi turundust. Vastavalt välisekspertide analüüsile vajab Eesti Euroopa ja USA sihtturgudel elementaarse konkurentsivõime saavutamiseks Turismiameti turunduseelarveks riiklikke vahendeid viie aasta jooksul 65 miljonit krooni aastas. Ekspertide hinnangul peetakse normaalseks, et iga toote – ja Tallinn on toode (Medieval Capital) marketingi investeeritakse 10% tuludest. 4. TURISMITRENDID MAAILMAS · Individuaalsuse suurenemine · postmaterialism – raha on vähemoluline kui isiklikud kogemused ja elamused · globaliseerumine – huvi teiste rahvuste vastu – uus kultuur – autentsus · inimesed – harjunud reisima – neil on aega ja raha – hindavad ajalugu ja kultuuri · sihtkoha turvalisus · Costa del Solist looduse ja kultuuri juurde · nõudlus kvaliteedi järele. 5. KUIDAS TUTVUSTADA TALLINNA KUI REISISIHTI? 5.1. Mis on Tallinna kui reisisihi turundus ja kes sellega tegeleb? Tallinna kui reisisihi turunduse ülesanne on pakkuda potentsiaalsetele külalistele Tallinna kõige atraktiivsemal moel, lähtudes linna tugevatest külgedest ja võimalustest. Tallinna kui reisisihi turunduse eesmärk on suurendada külastuste ja ööbimiste arvu ning turistide kulutusi – suurendada Tallinna turismiteenuste eksporti. Lähtudes oma põhikirjast – . . . mille tegevuse üheks põhieesmärgiks on Tallinna reklaamimine reisi sihtkohana – turustab Tallinna kui reisisihti Tallinna Turismiinfo. Käesolevas plaanis on püstitatud eesmärgid aastani 2002. 5.2. Missugune toode (reisisiht) on Tallinn? Mida ta turistile pakub? · Tallinnal on potentsiaali arendada kultuuriturismi: WTO hinnangutel kasvab turism lähema kümne-kahekümne aasta jooksul Läänemere regioonis kiiremini kui kogu ülejäänud Euroopas. Eriti rõhutatakse ökoturismi ja kultuuriturismi osakaalu tõusu ning puhkajate teadlikkust ja ettevalmistatust sihtkohast. · Tallinn on kultuurilinn. Kultuurilinn Tallinna peamine sõnum tarbijale oleks: Tallinn on omanäoline paik, kus on põimunud ja segunenud erinevad kultuurid ja traditsioonid ning kus on aastaringne vilgas kultuurielu. Selleks on vaja muuta põhjalikumaks ja täiuslikumaks Tallinnas toimuvate kultuuriürituste kava, hankida toimuva kohta rohkem informatsiooni ja see paremini läbi töötada. See eeldab tihedamat koostööd kõigi ürituste korraldajatega. Kultuuriürituste kavast peaks saama omaette institutsioon, mis oleks üheks osaks kultuurilinnast Tallinn. TTI-l peab tekkima võimalus õigeaegselt Tallinna kultuurisündmusi reklaamida oma trükistes ja muudes reklaamtoodetes. Üheks osaks kultuurilinnast Tallinn on kindlasti Ladina kvartal. Tuleb määratleda kultuurilinna Tallinn sihtgrupp ja suunata neile sõnum välis- ja siseajakirjanduse kaudu. Fokuseerudes Tallinnale kui kultuurilinnale parandame linna kui reisisihi imagot soovitud positiivses suunas. · Tallinn on Hansalinn. Hansalinn Tallinn rajatakse Tallinna kui reisisihi kõige peamistele ja tugevamatele külgedele. Hansalinna Tallinn sõnum tarbijale on lühidalt selline: Tallinn on elav ja autentne keskaegne pealinn, kus igal sammul võib kohata aastasadade vanust hansakultuuri. Hansalinna kui toote koostamiseks kutsub TTI eeloleva aasta esimesel poolel kokku töögrupi erinevatest spetsialistidest (ajalugu, arhitektuur, turundus jne), eesmärgiga töötada välja toote kontseptsioon, pakutavad vaatamisväärsused, üritused, marsruudid jne. Aasta teisel poolel reklaamitakse toodet tarbijale eraldi voldiku ja interneti kodulehekülje vahendusel. · Tallinnas on Kadriorg (meri, park, muuseumid, presidendiloss jne). · Tallinnas on Rocca al Mare (vabaõhumuuseum, tivoli, loomaaed jne). · Tallinnas on Laulupidu (maailmakuulus üldrahvalik festival). · Tallinnas on Vanalinna päevad (suur festival vanalinnas turismihooaja tipul). · Tallinna ümbrus – Harjumaa (Tallinna ümbrus, mõisad, männimetsad, golf, ratsutamine jne). TTI on eelnevate aastate jooksul Tallinna tutvustanud just eelkõige kultuurilinnana. Samas on aga Tallinnal veel niððe, mida arendada ja mille kaudu Tallinna tutvustada. · Tallinnal on potentsiaali arendada konverentsiturismi. · Tallinnal on potentsiaali arendada mereturismi. · Pirita (jahisadam, kloostrivaremed, väljasõidud saartele, rand, paadid jõel ja piknik, Maarjamäe loss jne). · Tallinnal on potentsiaali arendada ostuturismi. Loomulikult on Tallinnal veel potentsiaalseid niððe, kuhu areneda (näiteks: tervisekeskus, eesti köögi kontseptsioon jne), kuid need eeldavad põhjalikke investeeringuid erasektorist, aga ka avaliku sektori poolt soodsa ettevõtluskeskkonna tagamist ning nõuavad seetõttu veel aega. TTI on oma plaanides lähtunud olemasolevast. 5.3. Missugune on toote sihtturg? Kes on Tallinna külaline? Lähtudes 1998. a statistikast, tuleb Tallinna turustades prioriteetseteks sihtturgudeks pidada: Soome, Rootsi, Venemaa, Saksamaa, Suurbritannia, Taani, Norra, Läti. Kõik sihtturud on valitud strateegilistel kaalutlustel – arvestades nende potentsiaali ja TTI eelarvelisi võimalusi. Näiteks: USA oma ca 75 000 saabumisega 1998. a oli küll olulise kaaluga saabumiste osas, kuid suhteliselt tagasihoidlikuma ööbimiste hulgaga, kuna enamik saabunud ameeriklasi olid kruiisireisijad, kellele ei antud põgusa Tallinnakülastuse vältel võimalust isegi suveniire osta – ööbimisest rääkimata. Samuti oleks kohalolek USA turul Tallinnale ülejõukäivalt kulukas ja võimalik reklaamiefekt kaduvväike. 1998. a oli keskmine Tallinna külaline keskealine, hea palgaga spetsialist, peatus Tallinnas 2–3 päeva, eelistas ööbida hotellis, oli Tallinnas esmakordselt ja enamjaolt puhke-, mitte tööreisil, valdavalt abikaasa või perega. See oli talle tähtsuselt teine ja odavam puhkusereis aastas. Ta tuli, et näha ennekõike vanalinna, nautida hansaatmosfääri, kultuuri ja ajalugu, lühidalt – kogeda elavat keskaegset pealinna. Ta külastas kirikuid, muuseume, jalutas munakivisillutisega kaetud tänavatel, pidas Tallinna muust Euroopast veidi odavamaks, jäi reisiga rahule või pidas seda vahest isegi oodatust paremaks nii, et tuleks teine kordki. 5.4. Missugune on TTI turundusstrateegia? Tallinnal peab olema selgelt piiritletud iseloomu ja sõnumiga ning konkurentidest selgelt eristuv korporatiivne imago, mis kommunikeerub tarbijaga kõigis reklaami-, promo-, meedia-, turundus- ja PR-vormides alati sarnaselt. Selle imago loomisega peab tegelema metoodiliselt töörühm nii turismi-, kui ka reklaami- ja turundusspetsialistidest ning selle hoidmise ja kommunikeerimisega peab tegelema nii munitsipaal- kui ka erasektor. Imago loomise aluseks on loovstrateegia: Tallinn(as) on: Tallinn(as) ei ole: · seiklustpakkuv ja põnev · elav ja autentne kunst ja käsitöö · kultuurilinn · ehtselt keskaegne ja hansalinna atmosfäär · odavad hinnad · ilusad ja sõbralikud inimesed · unikaalne reisisiht omaette · arenenud ja tsiviliseeritud · äraproovitud ja «viietärnine» · tavalised poed tüüpkaubaga · odav ostupaik · butafooria, Disneyland · madal kvaliteet · kuritegelik ja depresseerunud idaplokk · Helsingi odav ripats · ebaturvaline ja ebamugav Lühidalt võib loovstrateegia sõnastada järgmiselt: Tallinn on omanäoline, elav ja autentne keskaegne pealinn. Peamised strateegilised arengusuunad Tallinna kui reisisihi turunduses aastateks 2000–2002: 1. Turundusalane koostöö erasektoriga – vahendada turunduskogemusi ja teadvustada eesmärke. 2. Tootearendus – iseseisvate niðitoodete väljaarendamine. 3. Koostöö kodu- ja välisajakirjanikega – Tallinna peegeldus meedias on suurel määral kontrollitav ja kujundatav. 4. Tarbijakommunikatsiooni ehk reklaamitegevuse intensiivistamine – kohalolek olulistel messidel, uus interneti kodulehekülg, uus videoklipp ja reklaam oma erinevates vormides. 5. Turundus läbi rahvusvaheliste organisatsioonide, nende projektide ja europrojektide kaudu – turundus eelkõige kaugemate sihtturgude jaoks. 5.5. Kuidas seda strateegiat ellu viiakse? Tallinna kui reisisihi turundus 2000–2002 5.5.1. Messid TTI reklaamitegevuses on messid esialgu peamine ja võimsaim reklaamikanal, kuna iseseisva reklaamikampaania korraldamine mistahes välisturul käiks lähema kolme aasta jooksul eelarveliselt üle jõu (näiteks algaks mingitki efekti omava trükimeediat, outdoori või elektroonilist meediat kasutava reklaamikampaania hind Soome turul 15 mln kroonist). Tallinna Turismiinfo messidel osalemise plaan eelarveaastal 2000: (Messihooaegadel 1999 sügis / 2000 kevad ja 2000 sügis / 2001 kevad) 13.–17.01.2000 Reiseliv`2000 Oslo 20.–23.01.2000 Matka`2000 Helsingi 28.–30.01.2000 Ferie`2000 Kopenhaagen 04.–06.02.2000 Balttour`2000 Riia 11.–15.03.2000 ITB Berliin`2000 Berliin 23.–26.03.2000 Tur`2000 Gäteborg 22.–25. 03.2000 Mitt`2000 Moskva 23.–25.05.2000 The European Incentive and Business Travel and Meeting Exhibition Genf september 2000 STM`2000 Stockholm september 2000 TOUREST`2000 Tallinn september 2000 CIS Travel Market`2000 Peterburg november 2000 WTM`2000 London jaanuar 2001 Reiseliv`2001 Oslo jaanuar 2001 Matka`2001 Helsingi jaanuar 2001 Ferie`2001 Kopenhaagen Tallinna Turismiinfo messidel osalemise plaan eelarveaastal 2001: (Messihooaegadel 2000 sügis / 2001 kevad ja 2001 sügis / 2002 kevad) veebruar 2001 Balttour`2001 Riia veebruar 2001 Matkailu ja Retkeily Turu märts 2001 ITB Berliin`2001 Berliin märts 2001 Tur`2001 Gäteborg märts 2001 Mitt`2001 Moskva aprill 2001 Vivattur`2001 Vilnius mai 2001 The European Incentive and Business Travel and Meeting Exhibition Genf september 2001 STM`2001 Stockholm september 2001 TOUREST`2001 Tallinn september 2001 CIS Travel Market`2001 Peterburg november 2001 WTM`2001 London jaanuar 2002 Reiseliv`2002 Oslo jaanuar 2002 Matka`2002 Helsingi jaanuar 2002 Ferie`2002 Kopenhaagen Tallinna Turismiinfo messidel osalemise plaan eelarveaastal 2002: (Messihooaegadel 2001 sügis / 2002 kevad ja 2002 sügis / 2003 kevad) veebruar 2002 Balttour`2001 Riia veebr. 2002 Matkailu ja Retkeily Turu märts 2002 ITB Berliin`2001 Berliin märts 2002 Tur`2001 Gäteborg märts 2002 Mitt`2001 Moskva aprill 2002 Vivattur`2001 Vilnius mai 2002 The European Incentive and Business Travel and Meeting Exhibition Genf september 2002 STM`2001 Stockholm september 2002 TOUREST`2001 Tallinn september 2002 CIS Travel Market`2001 Peterburg november 2002 WTM`2001 London jaanuar 2003 Reiseliv`2002 Oslo jaanuar 2003 Matka`2002 Helsingi jaanuar 2003 Ferie`2002 Kopenhaagen 5.5.2. Reklaamtooted ja trükised Trükised ja muud reklaamtooted on Tallinna turismiturunduse peamised kandjad ja kanalid (need tooted täidavadki messiboksi) ning Tallinna kui turismitoote korporatiivse imago peamised kujundajad (trükiste kvaliteeti on võimalik kontrollida vastupidi näiteks reklaamile ajalehes). Seepärast on TTI koostöös disainerite ja reklaamispetsialistidega välja töötanud trükiste ja reklaamtoodete ühtse kujunduskeele, mis on kooskõlas käesolevas plaanis sätestatud põhimõtetega. 2000 2001 2002 Imagobroðüür Kultuurikavad Plakatid Folderid Kleepsud Paberkotid Särgid Infolehed A3 Infolehed A4 Linnaplaan Märgid Videofilmi tiraþeerimine Märkmepaber Pressimapid ja infolehed messidele Slaidid Imagobroðüür Kultuurikavad Plakatid Folderid Kleepsud Paberkotid Särgid Infolehed A3 Infolehed A4 Linnaplaan Märgid Videofilmi tiraþeerimine Märkmepaber Pressimapid ja infolehed messidele Slaidid Imagobroðüür Kultuurikavad Plakatid Folderid Kleepsud Paberkotid Särgid Infolehed A3 Infolehed A4 Linnaplaan Märgid Videofilmi tiraþeerimine Märkmepaber Pressimapid ja infolehed messidele Slaidid Seoses tootearendusega suureneb ka trükiste ja reklaamtoodete hulk. 5.5.3. WWW, CD-ROM, VIDEO · Eriti tähtis on muuta atraktiivsemaks Tallinna Turismiinfo kodulehekülg Internetis. Kaasaegse, liikuva, atraktiivse ja filmisarnase kodulehekülje loomine oleks ühekordne kulutus, sest kontakt on tasuta ja samas annab statistika näol ka tagasisidet. Kui www kasutamine kaabeltelevisiooni kaudu muutub arenenud riikides tehniliselt võimalikuks, muutub ka see kanal massiliselt kasutatavaks. Aasta 2000 lõpuks on Tallinna Turismiinfo Interneti kodulehekülg saanud uue ja kaasaegsema kujunduse, mis on kooskõlas käesoleva plaani strateegiliste põhimõtetega ja annab koduleheküljele reklaamitoodete ja trükistega sarnase sisu ja vormi. · Koos linna turistile tutvustava koduleheküljega toodab TTI ka linna tutvustava CD-romi. Kujunduslikult on need kaks toodet analoogsed, seetõttu ongi neid mõistlik ja odavam koos toota. · Aastal 2002 on plaanis toota ka uus Tallinna tutvustav videoklipp. Selleks ajaks on vananenud praeguse videoklipi nii tehnoloogiline kui kujundlik keel ning seoses tootearendusega ka sõnum. Samuti on muutunud ka kiiresti arenev ja ehitatav linn. Viimased kolm toodet on olulised ja elementaarsed mitte ainult turismiturunduse seisukohast, vaid linna esindamisel ja tutvustamisel üldse (kingitused, esinduskohtumised, saatkonnad jne). 5.5.4. PR ja töö ajakirjanikega Võib oletada, et ühe suure linna – eriti ühe areneva riigi pealinna – mis investeerib oma turismi turundusse mitmeid kordi vähem kui kasvõi tema lähinaabrid (Helsingi, Stockholm, Oslo jne) imagot ja mainet kujundab suuresti välisajakirjandus. Nii väga kui TTI ka ei pingutaks Tallinnale kui reisisihile korporatiivse imago loomisega, ei allu enamus sellest välisajakirjandusest TTI kontrollile. Sellepärast näeb TTI avalikes suhetes ja töös ajakirjanikega eeloleval kolmel aastal järgmisi eesmärke: 1) välisajakirjanduse monitooring – koguda artikleid, mis on ilmunud Tallinna kohta välisajakirjanduses ja neid analüüsida ning arhiveerida; 2) saada ülevaade pardaajakirjades ja turismifirmade broðüürides Tallinna kohta kirjutatavast, seda analüüsida ja teavitada nende ajakirjade väljaandjaid meie nägemusest (nägemus Tallinnast kui reisisihist, mis väljendub käesolevas plaanis); 3) määratleda need väljaanded ja kanalid (professionaalsuse ja kvaliteedi tase, väljaannete sihtgruppide määratlus), kus Tallinna kui turismilinna tutvustamine on möödapääsmatu. Nendest väljaannetest tuleb luua andmebaas; 4) luua andmebaas turismialastest jm väljaannetest ja ajakirjanikest, kelle abil on võimalik avaldada Tallinna tutvustavat positiivset materjali ja varustada neid regulaarselt uudistega; 5) loodud andmebaasi põhjal kutsuda Tallinna valikuliselt külla välisajakirjanikke; 6) messidel jm samalaadi üritustel jagada välja pressimapid koos pressiteadete jms; 7) teavitada pidevalt kolleege nii avalikus kui erasektoris, kodus ja välismaal oma tegemistest ja uudistest (kanalid:TTI WWW, LV intranet, Raepress, ETFL, BTC, FECTO); 8) teavitada kolleege (volikogu, info- ja arenguosakond, välissuhete- ja protokolliosakond jne) Tallinna kui turismilinna turundusstrateegiast, plaanidest, statistikast, et erinevatest kommunikatsioonikanalitest jõuaks tarbijani alati sama sõnum, et see sõnum kommunikatsiooniprotsessis ei deformeeruks ega lahustuks (näiteks: et kaugemate sihtturgude tarbijal ei tekiks pilti Tallinnast kui Helsingi odavast ripatsist); 9) TTI-l anda regulaarselt välja infolehti nii eesti kui inglise keeles ja saata neid kolleegidele, ajakirjanikele, teiste linnade turismiasutustele jne, et hoida kõiki kursis oma tegevusega; 10) korraldada kampaaniaid välismaal (näiteks infopäev välisriigi eesti saatkonnas, kus jagatakse trükiseid, kohal on ajakirjandus, kes sündmust meedias kajastab, tutvustatakse Tallinna kui reisisihti jne); 11) teha koostööd TV jm meediaga Eestis ja välismaal, Tallinna tutvustavad saated, programmid, näiteks seoses uue niðitoote (näiteks: Hansalinn Tallinn) valmimise või turuletulekuga; 12) luua Tallinn Official City Guide – Tallinna oma ametlik turismiväljaanne (koostöös TIYP või TTW-ga) – välja töötada printsiibid, missugune peab selline üllitis olema, ja siis saab näiteks konkursikorras kas «Tallinn This Week» või «Tallinn In Your Pocket» õiguse kasutada oma väljaande puhul nimetust «Tallinn Official City Guide». 5.5.5. Turundus rahvusvaheliste organisatsioonide, nende projektide ja europrojektide kaudu. See on turundus eelkõige kaugemate sihtturgude jaoks, millel on neli peamist suunda: 1. Osalemine BTC (Baltic Tourism Commission) messidel jt tutvustavatel üritustel, kus on esindatud nii ajakirjandus, kohalikud reisikorraldajad, kohalikud elanikud). Läänemere ühismarketing kaugematel turgudel. 2. Osalemine FECTO (Federation of European Cities Tourism Offices) töös – www ja trükised. Euroopa ühismarketing. Tallinn koos teiste Euroopa turismilinnadega. 3. Osalemine BALDERis (toodete tutvustus – hansa, meri jms, sihtkoha tutvustus. WWW, trükised). Läänemere ühismarketing kaugematel turgudel. 4. Tallinna–Riia–Vilniuse ühismarketing (tooted, messid, ajakirjanike tuurid). Baltiriikide pealinnade ühismarketing kaugematel sihtturgudel. 5.5.6. Uuringud TTI kogub ja analüüsib pidevalt statistikat, mis laekub peamiselt riigi Turismiameti kaudu, teostab aastaringselt konkurentide ja sihtturgude monitooringut ning 2001 suvel korraldab professionaalse kvalitatiivse sihtgrupi uuringu. Selle uuringu eesmärk on välja selgitada Tallinna külastavate turistide huvid, ootused, rahulolu, kulutused, hoiakud – ühesõnaga reisikäitumine. 5.5.7. Koostöö erasektoriga Peamine eesmärk suhtlemisel erasektoriga on sama, mis ajakirjanike ja avalike suhetega – teadvustada TTI eesmärke, suundi ja plaane Tallinna kui reisisihi turustamisel, aga ka otsida võimalusi ühiseks sihipäraseks koostööks. Selleks kasutab TTI peamiselt ka samu kanaleid: Samuti osaleb TTI erinevate liitude töös: · infolehed · ETFL – peamiselt toote- ja infrastruktuuride arendus · Internet (näiteks ETFL-i Intranet) · TOUREST 2000, 2001 messid · BTC – tootearendus ja turundus · TTI korraldatud eraldi seminarid, infopäevad või konverentsid · FECTO – tootearendus ja turundus Erasektori teavitamine Tallinna kui reisisihi näost ja olemusest on väga mahukas ja väga oluline töö, mida jätkub palju kauemaks, kui siin planeeritud periood. Tegelikult see töö alles algab ja algab see iga üksiku linnakodaniku mõistmisest, et turism on riigi üks suuremaid ja perspektiivsemaid majandusharusid, mille areng tagab sellesama linnakodaniku heaolu.