Tõstamaa Vallavolikogu — Tõstamaa valla põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine — KO, 29, 355

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26–28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356; 59, 941; 61, 984; 1999, 10, 155; 27, 392; 29, 401) paragrahvi 22 punktist 9, Tõstamaa Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Tõstamaa valla põhimääruse uus redaktsioon vastavalt lisale. 2. Tunnistada kehtetuks Tõstamaa Vallavolikogu 13. jaanuari 1995. a määrus nr 1 «Valla põhimääruse kinnitamine». 3. Määrus avaldada Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. Volikogu esimees Heino TAMM Kinnitatud Tõstamaa Vallavolikogu 7. septembri 1999. a määrusega nr 4 Tõstamaa valla põhimäärus I. ÜLDSÄTTED § 1. Tõstamaa valla põhimääruse eesmärk Tõstamaa valla põhimääruses sätestatakse Tõstamaa valla (edaspidi vald) omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. § 2. Valla kohaliku omavalitsuse mõiste (1) Valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. (2) Kohalik omavalitsus rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel ja teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti rahvaküsitluse, -hääletuse või -algatuse teel. § 3. Valla kohaliku omavalitsuse põhimõtted Valla kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas; 3) seaduslikkuse tagamine ja seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 5) omavalitsusorganite vastutus neile antud õiguste rakendamisel ja pandud kohustuste täitmisel; 6) tegevuse avalikkus; 7) valla elanike õiguste ja huvide kaitse, neile avalike teenuste osutamine ja vahendamine soodsamatel tingimustel. § 4. Valla kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused (1) Vald kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, seadustest ja teistest riigi õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. (2) Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel oma pädevuse piires vallavolikogu, vallavolikogu esimees, vallavalitsus ja vallavanem. (3) Vallal on iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. (4) Valla omavalitsusorganitel on oma seaduslike õiguste kaitseks õigus pöörduda kohtusse. § 5. Valla ülesanded (1) Vald kohaliku omavalitsusüksusena korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi, mis ei ole antud seadusega kellegi teise täita. Nimetatud ülesannete täitmise finantseerimine toimub vallaeelarvest, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. (2) Vald täidab riiklikke kohustusi, mis on pandud talle seadusega või seadusest tuleneva lepingu alusel. Valla poolt riiklike kohustuste täitmisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. Riiklike kohustuste täitmise, mille kulud ei ole riigieelarvest kaetud, otsustab volikogu. § 6. Valla kohaliku omavalitsuse organid Valla kohaliku omavalitsuse organid on: (1) vallavolikogu (edaspidi volikogu) -- valla esinduskogu, mis valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; (2) vallavalitsus -- volikogu poolt moodustatav täitevorgan. § 7. Valla sümbolid (1) Valla sümbolid on vapp ja lipp. (2) Valla vapp on põigiti poolitatud sini-kuldsel kilbil, kuld-must kaheksakodaraline ratas, mille ülemisel poolel on laevarooli käepidemed. (3) Valla lipp on vapilipp. Kandelipu suurus on 105 x 135 cm. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:9. Lipul asendab kulda kollane. (4) Valla lipu ja vapi kasutamise korra kehtestab volikogu. (5) Vallal on vapimärk, mille väljaandmise otsustab volikogu. § 8. Asjaajamiskeel valla omavalitsusorganites Asjaajamiskeeleks valla omavalitsusorganites ja nende struktuuriüksustes on eesti keel. § 9. Valla elanik (1) Valla elanik on isik, kellel on elanikeregistri järgi alaline elukoht Tõstamaa vallas. (2) Valla elanik osaleb volikogu valimistel vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (3) Volikogul on õigus reguleerida valla elanike, vallas kinnisvara omavate või haldavate, samuti vallas õppivate, töötavate või ajutiselt viibivate isikute käitumist ja vallas tegutsevate juriidiliste isikute tegevust seaduses sätestatud ulatuses. § 10. Valla piir ja haldusjaotus (1) Valla piir määratakse seaduses sätestatud korras. (2) Valla piiride muutmine toimub seaduses sätestatud korras pärast elanike arvamuse väljaselgitamist ja volikogu seisukoha ärakuulamist. (3) Valla piir looduses määratakse koos naaberomavalitsusüksustega. (4) Valla piir tähistatakse riigi- ja vallamaanteedel viitadega. (5) Valla administratiivkeskus asub Tõstamaa alevikus. § 11. Valla suhted teiste omavalitsuste ja organisatsioonidega (1) Valla suhted teiste kohalike omavalitsusüksustega rajanevad omavahelistel lepingutel. (2) Vallal on õigus moodustada teiste omavalitsusüksustega liite ja ühisasutusi õigusaktides sätestatud alustel ja korras. (3) Vallal on õigus astuda vastavate rahvusvaheliste ja regionaalsete organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. (4) Rahvusvaheliste ja regionaalsete organisatsioonide liikmeks astumise või nendest lahkumise, samuti nendes valla esindamise küsimused otsustab volikogu. II. VOLIKOGU § 12. Volikogu -- valla esinduskogu (1) Volikogu on valla esinduskogu, mis valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. (2) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis. (3) Valla kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu sõltumatu ning tegutseb vallaelanike huvides ja nende nimel. Volikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud korras läbi viia rahvaküsitlusi või -hääletusi. (4) Volikogu määrab seaduses sätestatud korras kindlaks oma struktuuri ja töökorra. (5) Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päeval. (6) Volikogu esindab ja tema tööd juhib volikogu esimees. (7) Valla valimiskomisjon kutsub valitud volikogu kokku hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste teatavakstegemist. Volikogu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. § 13. Volikogu liige (1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Volikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Ta on otsuste tegemisel sõltumatu, juhindub seadusest, valla õigusaktidest ning valla elanike huvidest ja vajadustest. (3) Volikogu esimehe ametikoht on volikogu otsusel palgaline. (4) Volikogu liikmel on õigus saada hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu poolt kehtestatud määrades ja korras. (5) Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijaile teavet oma tegevusest ning volikogu tegevusest tervikuna. (6) Volikogu liikmel on õigus teha arupärimisi volikogu poolt valitud või kinnitatud ametiisikutele, saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. (7) Volikogu liige on kohustatud osalema volikogu istungitel, nende komisjonide töös, mille liikmeks ta on valitud ja täitma volikogu poolt antud ülesandeid; (8) Volikogu asendusliige on käesoleva paragrahvi lõigetes 9 ja 10 ettenähtud juhtudel ennetähtaegselt lõppenud või peatunud volitustega volikogu liikme asemele seaduses sätestatud korras määratud isik. (9) Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 1) volikogu tegutsemisvõimetusega; 2) tagasiastumisega; 3) väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist vallas; 4) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 5) kohtuotsusega, millega tühistati valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks; 6) teovõimetuks tunnistamisega; 7) tema surmaga. (10) Volikogu liikme volitused peatuvad seoses: 1) nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks või valimisega vallavanemaks või linnapeaks või kinnitamisega valla- või linnavalitsuse liikmeks; 2) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistusse; 3) tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega. (11) Volikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad volikogu vastava otsuse jõustumise hetkest. (12) Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget selle valimisringkonna sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. (13) Asendusliikmete ammendumisel on volikogu liikmete arv vastava arvu võrra väiksem. Kui volikogu liikmete arv langeb seaduses sätestatud miinimumini või alla selle, siis korraldatakse volikogu koosseisu puudu olevate liikmete valimiseks täiendavad valimised. § 14. Volikogu ainupädevus (1) Volikogu ainupädevusse kuulub: 1) valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine; 2) kohalike maksude kehtestamine ja maksumäärade muutmine; 3) valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude osas soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise korra kehtestamine; 6) vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7) valla arengukava kinnitamine, muutmine või tühistamine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla halduspiiride või haldusüksuse nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) osavalla moodustamine ja likvideerimine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhikirja kinnitamine; 12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine ja valla valimiskomisjoni ning jaoskonnakomisjoni moodustamine, komisjoni esimehe ja asendusliikmete määramine; 14) volikogu esimehe, aseesimehe valimine ja ametist vabastamine; 15) vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 16) vallavalitsuse ja tema liikmete ametisse kinnitamine ning vallavalitsuse ja tema liikmete ametist vabastamine; 17) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele; 18) vallavalitsuse liikmetele töötasu määramine; 19) volikogu komisjonide moodustamine või likvideerimine, nende esimeeste valimine oma liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 20) volikogu esimehele töötasu määramine; 21) volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest ettenähtud hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 22) valla esindamise korra kehtestamine; 23) sihtasutuste ja mittetulundusühingute asutamine; 24) kohtu kaasistujate valimine; 25) põhiseaduse paragrahvi 29 alusel Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 26) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 27) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 28) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine või tühistamine; 29) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 30) detailplaneeringu tühistamine. (2) Volikogu ainupädevusse kuuluvad lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatutele samuti muud seadustes sätestatud küsimused. (3) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi lahendab vallavalitsus, kui volikogu ei ole otsustanud teisiti. § 15. Volikogu struktuur ja töökorraldus (1) Volikogu töötab täiskoguna, samuti komisjonide ja fraktsioonide kaudu. (2) Volikogu ja tema komisjonide tehnilise teenindamise tagab vallakantselei. (3) Volikogu töövorm on istung, mille kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja. Volikogu töökorraldus määratakse volikogu reglemendis. § 16. Volikogu esimees (1) Volikogu esimehe valimise kord: 1) Volikogu liikmed esitavad enda hulgast volikogu esimehe kandidaadid. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel häälteenamusega. 2) Volikogu esimehe kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti kuni 15-minutilises sõnavõtus. Esinemise järjekorra otsustab volikogu. 3) Volikogu esimehe kandidaadid vastavad volikogu liikmete küsimustele. Igal volikogu liikmel on õigus esitada igale volikogu esimehe kandidaadile kuni kolm küsimust. 4) Volikogu esimehe kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni hääletamiskomisjoni moodustamiseni. 5) Volikogu valib avalikul hääletamisel volikogu liikmete hulgast kolmeliikmelise hääletamiskomisjoni. Komisjon valib oma liikmete hulgast esimehe ja sekretäri. 6) Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid ja viib läbi salajase hääletamise ning koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. 7) Igal volikogu liikmel on volikogu esimehe valimisel üks hääl. 8) Valituks osutub volikogu koosseisu häälteenamuse saanud kandidaat. 9) Valimistulemus vormistatakse volikogu otsusena, millele kirjutab alla valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja või seda päevakorrapunkti juhatanud volikogu liige. 10) Kui ükski kandidaatidest ei saanud volikogu koosseisu häälteenamust, siis korraldatakse teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. 11) Kui kandidaate oli ainult kaks ja volikogu esimees ei osutunud valituks esimeses hääletusvoorus ning ka teises hääletusvoorus ei saanud kumbki kandidaatidest volikogu koosseisu häälteenamust, siis alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist samal päeval volikogu koosseisu häälteenamuse otsuse alusel. Volikogu koosseisu häälteenamuse puudumisel korratakse volikogu esimehe valimise protseduuri uuesti ühe nädala jooksul. (2) Volikogu esimehe asetäitja valitakse pärast volikogu esimehe valimist käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–8 sätestatud korras. Kui kaks või enam volikogu liiget saavad võrdse arvu hääli, langetatakse otsus liisu heitmise teel. Valimistulemus vormistatakse volikogu otsusena, millele kirjutab alla volikogu esimees. (3) Volikogu esimees: 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) esindab valda ja volikogu vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 3) korraldab volikogu õigusaktide eelnõude menetlemist volikogu komisjonide ja vallavalitsuse kaudu; 4) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele; 5) korraldab ja kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist; 6) täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. (4) Volikogu esimehe äraolekul asendab teda volikogu esimehe asetäitja, nende äraolekul aga vanim kohalolev volikogu liige. (5) Volikogu esimehel ja tema asetäitjal on õigus tagasi astuda, jäädes samal ajal volikogu liikmeks. Tagasiastumine jõustub volikogu vastava otsuse jõustumise kuupäeval. § 17. Volikogu komisjonid (1) Volikogu võib moodustada nii alalisi kui ajutisi komisjone. Komisjonide ülesanne on volikogu poolt lahendamist vajavate probleemide väljaselgitamine, ettepanekute tegemine nende lahendamiseks, vajadusel volikogu õigusaktide algatamine ning eelnõude koostamine, arvamuste andmine volikogu määruste ja otsuste eelnõude kohta ning volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimine. (2) Komisjonide esimehed valitakse volikogu liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse ja vabastatakse komisjoni esimehe esildisel volikogu poolt. (3) Komisjoni töövorm on koosolek. Koosoleku kutse koos esialgse päevakorraga peab olema komisjoni liikmetele kättesaadav vähemalt kaks tööpäeva enne koosolekut. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees. Komisjon võtab otsuseid vastu häälteenamusega. (4) Komisjoni otsused protokollitakse ja nendele kirjutab alla koosoleku juhataja ja protokollija. (5) Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga volikogu määruste ja otsuste või vallavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel. (6) Komisjoni liikmed võivad oma isikliku avalduse alusel tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse tegemise hetke. § 18. Revisjonikomisjon (1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjoni liikmete arvu otsustab volikogu enne revisjonikomisjoni valimist. (2) Revisjonikomisjoni liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast üheaegselt. Igal volikogu liikmel on hääletamisel üks hääl. Valituks osutuvad enim hääli saanud kandidaadid. Revisjonikomisjoni esimeheks saab enim hääli saanud kandidaat. Võrdse häältearvu korral langetatakse otsus liisu heitmise teel. (3) Revisjonikomisjon kontrollib volikogu ülesandel: 1) vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 3) valla ametiasutuste ja valla asutuste ning valla ainuosalusega ettevõtete raamatupidamise õigsust; 4) vallavara valitsemist, kasutamist ja käsutamist; 5) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist; 6) vallavalitsuse ja tema ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (4) Kontrollimise kohta koostab revisjonikomisjon akti ning esitab selle vallavalitsusele, kes võtab kümne tööpäeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha Revisjonikomisjon esitab hiljemalt ühe kuu jooksul volikogule otsuse eelnõu. Kontrollimise käigus selgunud asjaolusid ja andmeid ei avalikustata enne volikogu otsuse eelnõu esitamist. (5) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. (6) Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. (7) Revisjonikomisjon võib oma kontrolli teostamisel kasutada audiitori abi. § 19. Umbusaldusmenetlus volikogus (1) Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu esimehe asetäitjale, volikogu komisjoni esimehele, volikogu revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale, vallavalitsuse liikmele, välja arvatud vallasekretärile. (2) Kirjalik algatus umbusalduse avaldamiseks, millele on alla kirjutanud kõik algatajad, ja volikogu õigusakti eelnõu esitatakse vallasekretärile. Kirjalikus algatuses märgitakse umbusalduse avaldamise põhjus revisjonikomisjonile. (3) Umbusalduse avaldamine otsustatakse salajasel hääletamisel ja otsuse vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. (4) Umbusalduse avaldamine toob kaasa volikogu esimehe, volikogu komisjoni esimehe või vallavalitsuse liikme ametist ja kohustest vabastamise. (5) Umbusalduse avaldamine vallavanemale toob kaasa vallavalitsuse tagasiastumise. Vallavanemale umbusalduse avaldamisel valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikmetest vallavanema asendajaks kuni vallavalitsuse uue koosseisu volituste saamise päevani. § 20. Tööandja kohustus volikogu liikme ees Tööandja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest ja tema komisjonide koosolekutest ning täita volikogu antud ülesandeid. § 21. Volikogu tegutsemisvõimetus (1) Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 1) ei ole vastu võtnud valla eelarvet kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 2) ei ole ühe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates valinud volikogu esimeest või vallavanemat või ei ole kahe kuu jooksul vallavanema valimise päevast arvates kinnitanud vallavalitsuse koosseisu. (2) Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed seaduses sätestatud korras. III. VALLAVALITSUS § 22. Vallavalitsus – omavalitsuse täitevorgan (1) Vallavalitsus on valla täitevorgan, mis lahendab valla pädevusse antud küsimusi, kui volikogu ei ole otsustanud teisiti, ning talle volikogu määruste ja otsustega pandud ülesandeid. (2) Vallavalitsus realiseerib lõikes 1 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, täitev-korraldava tegevuse, kontrolli ja elanike kaasamise kaudu. § 23. Vallavanem (1) Vallavanema valimise kord: 1) vallavanema valib volikogu pärast volikogu esimehe valimist hiljemalt ühe kuu jooksul esimese istungi päevast arvates; 2) vallavanemaks võib volikogu valida Eesti Vabariigi kodaniku, kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid ning kellel on volikogu usaldus; 3) vallavanem peab vastavalt keeleseadusele valdama eesti keelt nii sõnas kui kirjas; 4) vallavanema valimine viiakse läbi käesoleva põhimääruse paragrahvi 16 lõikes 1 sätestatud korras. (2) Vallavanem: 1) esitab volikogule ja vallavalitsusele valla elu korraldavaid ettepanekuid; 2) juhib ja korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 3) sõlmib vallavalitsuse nimel mitmesuguseid lepinguid vastavalt vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korrale; 4) korraldab vallavalitsuse nimel sõlmitud lepingute täitmise; 5) esindab valda või vallavalitsust vastavalt seadusega ja valla põhimäärusega antud pädevusele. Vallavanem võib temale antud pädevuse piires volitada teisi isikuid esindama valda; 6) annab korraldusi elanike ja nende vara kaitseks tule- ja loodusõnnetuse korral; 7) esitab volikogule kinnitamiseks valla ametiasutuste struktuuri, teenistujate koosseisu ja palgamäärad; 8) võtab teenistusse ja vabastab teenistusest teenistujaid vastavalt kinnitatud koosseisule ja eelarvele, sõlmib ja lõpetab töölepinguid valla asutuste juhtidega; 9) annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamise käskkirju; 10) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele; 11) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu; 12) esitab volikogule ettepaneku vallavalitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne vallavalitsuse liikme ametist vabastamiseks; 13) täidab muid talle seadusega ja volikogu poolt pandud ülesandeid. (3) Vallavanema volitused lõpevad enne tähtaega: 1) tagasiastumisel; 2) volikogu poolt umbusalduse avaldamisel; 3) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 4) tema teovõimetuks tunnistamisel; 5) tema surma korral. (4) Enne ametiaja lõppu ametist lahkunud või vabastatud vallavanema asemele valitakse uus vallavanem sama ametiaja lõpuni. (5) Vallavanemat võib asendada üksnes vallavalitsuse liige volikogu poolt määratud korras. § 24. Vallavalitsuse koosseis ja moodustamine (1) Vallavalitsusse kuuluvad vallavanem, abivallavanem, teised volikogu poolt kinnitatud isikud ja ametikoha järgi vallasekretär. (2) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem. (3) Vallavanem teeb hiljemalt ühe kuu jooksul pärast tema ametisse kinnitamist volikogule ettepaneku vallavalitsuse arvulise koosseisu kohta ja esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse liikmete kandidaadid. (4) Volikogul on õigus muuta vallavalitsuse suurust vastavalt vallavanema ettepanekule. (5) Enne kinnitamist annavad vallavalitsuse liikmekandidaadid süümevande. (6) Vallavalitsuse kinnitamisel hääletab volikogu eraldi läbi iga vallavalitsuse liikme kandidatuuri. Otsused tehakse häälteenamusega. (7) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui ametisse on kinnitatud vähemalt pool vallavalitsuse koosseisust, sh vallavanem. (8) Volikogu uue koosseisu valimiste järel, samuti vallavalitsuse tagasiastumisel lõpevad vallavalitsuse liikmete volitused päevast, mil vallavalitsuse uus koosseis on ametisse kinnitatud. Käesolev lõige ei laiene vallasekretärile. (9) Vallavalitsuse liikmete volitused lõpevad enne tähtaega: 1) isikliku avalduse alusel; 2) vallavanema esildisel; 3) umbusalduse avaldamise korral; 4) teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel kuriteo puhul, mille eest on karistusena ette nähtud vabadusekaotus; 5) tema teovõimetuks tunnistamisega; 6) tema surma korral. § 25. Vallavalitsuse töökord (1) Vallavalitsuse töövorm on istung. (2) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul teda asendav vallavalitsuse liige. (3) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa vähemalt pool tema koosseisust. Otsused võetaks vastu kohalolijate häälteenamusega. Häälte võrdsuse korral on otsustav juhataja hääl. (4) Vallavalitsuse liikmete igapäevane tegevus toimub personaalse tööjaotuse ja isikliku vastutuse alusel, mis tehakse teatavaks volikogule, vallavalitsuse teenistuses olevatele isikutele ja vallaelanikele. (5) Vallavalitsus annab volituse valla esindamiseks avalik-õigusliku isikuna kohtus. (6) Ametist lahkuv vallavalitsus tagab jooksvate küsimuste lahendamise kuni uue vallavalitsuse kinnitamiseni. § 26. Vallasekretär (1) Vallasekretär juhib valla kantselei tegevust, korraldab vallavalitsuse teenistust ja tagab valla õigusaktide vastavuse vabariigi õigusaktidega. (2) Vallasekretäri ülesanded: 1) esitab vallavanemale ettepanekuid kantselei struktuuri, funktsioonide ja koosseisu kohta; 2) korraldab volikogu istungite protokollimist ja volikogu ning vallavalitsuse õigusaktide avaldamise ja töö avalikustamise; 3) informeerib volikogu ja vallavalitsust uutest õigusaktidest, esitab ettepanekud vallas vajalike õigusaktide väljatöötamise ja kehtestamise kohta; 4) hoiab valla vapipitsatit, korrastab ja säilitab vajalikku volikogu ja vallavalitsuse dokumentatsiooni; 5) täidab teisi talle seadusega ja volikogu poolt pandud ülesandeid. (3) Vallasekretäri asendamise otsustab vallavanem. § 27. Valla ametiasutused (1) Valla ametiasutusteks on vallakantselei ja vallavalitsus. (2) Vallakantselei põhiülesanne on volikogu ja vallavalitsuse töö tehniline tagamine. (3) Vallakantselei juht on vallasekretär. (4) Vallakantselei ülesanded on: 1) volikogu ja vallavalitsuse istungite protokollide, õigusaktide ja muude dokumentide vormistamine vastavuses käesoleva põhimäärusega ja haldusdokumentide vormistamise põhinõuetega; 2) õigusaktide ja protokollide õigeaegse avalikustamise tagamine, õigustloovate aktide koopiate saatmine õiguskantsleri kantseleisse vastavalt õiguskantsleri tegevuse korraldamise seadusele; 3) protokollidest väljavõtete ja õigusaktide koopiate edastamine vastavalt korrale; 4) posti vastuvõtmine, registreerimine, süstematiseerimine ja edastamine adressaatidele ning valla arhiivi pidamise korraldamine; 5) volikogu ja vallavalitsuse kirjavahetuse teostamine; 6) tõendite ja õiendite väljastamine; 7) valla registrite pidamise korraldamine; 8) passitöö teostamine ja sõjaväearvestuse pidamine; 9) perekonnaseisualase töö korraldamine; 10) vallakantselei pädevuses olevate statistiliste aruannete koostamine ja nõutavaks tähtajaks esitamine; 11) notariaaltoimingute teostamine seaduses ettenähtud korras ja pädevuse piires; 12) personaliarvestuse pidamine; 13) volikogu esimehe, vallavanema või nende asendajate seaduslike korralduste täitmine. IV. VALLA VARA JA EELARVE § 28. Valla vara mõiste (1) Valla vara on vallale kui kohalikule omavalitsusüksusele kuuluv omand koos sellest tulenevate õiguste ja kohustustega. (2) Valla vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestab volikogu. § 29. Valla eelarve tulud ja kulud (1) Valla eelarve tulud on: 1) laekumised riiklikest ja kohalikest maksudest; 2) laekumised valla asutuste ja valla osalusega äriühingute tegevusest ning tehingutest valla varaga; 3) rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 4) laenud ja intressid; 5) trahvid; 6) muud laekumised. (2) Valla eelarve kulud on assigneeringud: 1) seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 2) lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 3) valla omavalitsusorganite ülalpidamiseks; 4) võetud laenude ja laenuprotsentide tasumiseks; 5) reservfondi moodustamiseks; 6) muudeks volikogu poolt heakskiidetud eelarvelisteks kulutusteks. (3) Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. § 30. Valla eelarve koostamine ja tasakaalustamine (1) Valla eelarve koostamise aluseks on valla arengukava. Eelarve koostamise korra kehtestab volikogu. (2) Valla eelarvesse lülitatakse kõik valla tulud ja kulud. Eelarve peab olema tasakaalus. Iga ettepanek eelarve või eelarve projekti muutmiseks või tagasilükkamiseks tuleb esitada koos põhjendatud tulude või kulude muudatuste reaalsete katteallikate äranäitamisega. (3) Valla eelarve tulude ja kulude tasakaalustamiseks võib vallavalitsus teha volikogule ettepanekuid laenu võtmiseks või valla vara müügiks enampakkumisel. Laene võib võtta majanduslikku kasu toovate või vallale tähtsate arengusuundade edendamiseks. Jooksvate kulude katteks võib võtta laene arvestusega, et need tasutakse sama eelarveaasta jooksul. (4) Eelarves ettenägematute ja muude lisaassigneeringute tegemiseks koostatakse lisaeelarved, mis koostatakse ja kinnitatakse volikogu poolt kehtestatud korras. (5) Vallavalitsus koostab eelarve täitmise aastaaruande ja esitab selle volikogule kinnitamiseks kahe kuu jooksul pärast eelarveaasta algust. (6) Valla eelarve projekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ning eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks valla elanikele. § 31. Kohalikud maksud ja koormatised (1) Kohalikud maksud ja maksumäärad kehtestab seaduse alusel vallavolikogu enne valla eelarve kinnitamist või muutmist ja need rakendatakse koos eelarvega. Ettepanekuid valla maksude kehtestamiseks võivad volikogule teha volikogu liikmed, volikogu komisjonid, vallavalitsus või vallavanem. (2) Seaduses sätestatud korras võib vallavolikogu määrusega panna valla territooriumil asuva kinnisvara omanikule või valdajale kohustuslikke reaalkoormatisi. V. VALLA ARENGUKAVA JA PLANEERINGUD § 32. Valla arengukava (1) Arengukava ülesanne on valla sotsiaal-majandusliku olukorra analüüs, pikemaajalise tegevuse kavandamine ning edasiste arengusuundade ja prioriteetide kindlaksmääramine valla tervikliku arengu tagamiseks tasakaalustatult võimalustega. (2) Arengukava koostatakse vähemalt kolmeaastaseks perioodiks. Arengukava täitmist analüüsitakse igal aastal. (3) Volikogu kinnitab arengukava pärast kava projekti avalikku arutelu ning kõigi seisukohtade esitamist. § 33. Valla planeeringud (1) Arengukava alusel koostatakse valla kohta üld- ja detailplaneeringud planeerimis- ja ehitusseaduses sätestatud korras. (2) Valla üldplaneering on planeering, mis koostatakse valla territooriumi kohta. (3) Üldplaneering on aluseks detailplaneeringule, mis koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta ning on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. (4) Ehitustegevust valla territooriumil reguleeritakse planeerimis- ja ehitusseadusega, valla ehitusmäärusega ning muude Eesti Vabariigi ning volikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega. VI. VALLA ÕIGUSAKTID § 34. Valla õigusaktid (1) Volikogul ja vallavalitsusel on oma pädevuse piires õigus anda õigustloovate üldaktidena määrusi. (2) Volikogul on õigus õigustrakendatavate üksikaktidena anda otsuseid, vallavalitsusel korraldusi. (3) Vallavanem annab vallavalitsuse ja valla ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju. (4) Üks eksemplar valla omavalitsusorganite õigusaktidest säilitatakse vallakantseleis. (5) Volikogul on õigus kohustada vallavalitsust muutma või tühistama oma määruseid või korraldusi, kui need on vastuolus seaduste või volikogu otsustega. § 35. Valla õigusaktide algatamine (1) Volikogu õigusaktide vastuvõtmise, muutmise või tühistamise algatamise õigus on: 1) volikogu liikmel; 2) volikogu komisjonil; 3) volikogu fraktsioonil; 4) vallavalitsusel; 5) vallavanemal; 6) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel valla elanikel. (2) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel valla elanikel on õigus teha kohaliku elu küsimustes volikogu või vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. (3) Algatus esitatakse vallavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab vallavalitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. (4) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või vallavalitsuses. (5) Igaühel on õigus taotleda volikogult või vallavalitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi. § 36. Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine (1) Volikogu määrused jõustuvad üldjuhul kümnendal päeval pärast nende vastuvõtmist, kui määruses ei ole toodud eraldi jõustumise tähtaega. (2) Üldist tähtsust omavad volikogu õigusaktid avaldatakse Riigi Teataja elektroonilises andmekogus, mille kohta tehakse õigusakti vastuvõtmisel eraldi otsus. (3) Üldist tähtsust omavad õigusaktid jõustuvad kümnendal päeval pärast avaldamist Riigi Teataja elektroonilises andmekogus, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud teist tähtaega. (4) Volikogu otsused jõustuvad alates neis märgitud tähtajast. Kui tähtaega määratud ei ole, jõustub otsus vastuvõtmise hetkel. (5) Volikogu määrustele ja teistele dokumentidele kirjutab alla volikogu esimees. (6) Vallavalitsuse määrused ja korraldused jõustuvad alates neis toodud tähtajast. (7) Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär. (8) Volikogu määrused ja otsused ning vallavalitsuse määrused ja korraldused avalikustatakse vallavalitsuse ruumides. (9) Üldist tähtsus omavad volikogu ja vallavalitsuse määrused avalikustatakse vallavalitsuse ruumides asuval stendil ja vallalehes. (10) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes vallavalitsuse siseseks kasutamiseks. (11) Vallakantselei korraldab valla õigusaktide süstematiseerimise, nende avaldamise, saatmise täitjatele ja asjaosalistele isikutele. § 37. Õigusaktide täitmise kontroll Seaduste ja volikogu määruste ning otsuste ja vallavalitsuse määruste ning korralduste täitmist kontrollitakse käesolevas põhimääruses sätestatud korras. VII. PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE JA MUUTMINE § 38. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine (1) Põhimäärus või temas tehtud muudatus võetakse vastu, kui volikogu istungitel on läbi viidud vähemalt kaks lugemist. Vaheaeg iga järgneva lugemise vahel peab olema vähemalt neli tööpäeva. Põhimäärus või temas tehtud muudatus võetakse vastu volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Põhimääruses tehtud muudatus jõustub määruses sätestatud tähtajal.