Pärnu Linnavolikogu — Pärnu Linnavolikogu töökorra kinnitamine — KO, 29, 353

Pärnu Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Pärnu Linnavolikogu töökord (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Pärnu Linnavolikogu 30. novembri 1993. a otsus nr 118 «Volikogu istungi reglemendi kinnitamine». 3. Määrus jõustub 1. oktoobril 1999. a. Volikogu esimees Märt MERE Kinnitatud Pärnu Linnavolikogu 16. septembri 1999. a määrusega nr 35 Pärnu Linnavolikogu töökord 1. Üldsätted 1.1. Pärnu Linnavolikogu (edaspidi volikogu) on Pärnu linna elanike poolt valitud esinduskogu, kes oma tegevuses juhindub kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, Pärnu linna põhimäärusest ja teistest õigusaktidest, käesolevast töökorrast ning Pärnu linna elanike huvidest. 1.2. Volikogu töötab täiskoguna. Volikogu tööorganid on eestseisus, alatised ja ajutised komisjonid, fraktsioonid ning töö vormideks on volikogu istung, eestseisuse ja komisjonide koosolekud, töö fraktsioonides, volikogu esimehe, aseesimehe (aseesimeeste) ja volikogu liikmete tegevus. 1.3. Volikogu, tema komisjonide ja fraktsioonide asjaajamise korraldamise ja teenindamise tagab linnavolikogu kantselei (edaspidi kantselei). 1.4. Töökorra rakendamisel tekkivad küsimused lahendab volikogu esimees. 1.5. Töökorra muutmise korral väljastatakse töökorra terviktekst igale volikogu liikmele ja Pärnu Linnavalitsusele (edaspidi linnavalitsus). 2. Volikogu esimees ja aseesimees (aseesimehed) 2.1. Volikogu esimees: 2.1.1. juhib volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude (edaspidi eelnõu) menetlemist; 2.1.2. esindab või volitab teisi isikuid esindama Pärnu linna ja volikogu talle seadusega, Pärnu linna põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevuse piires; 2.1.3. omab õigust nõuda linnavalitsuselt, selle struktuuriüksustelt ja kohaliku omavalitsuse asutustelt vajalike dokumentide ärakirju ja informatsiooni volikogu pädevusse kuuluvates küsimustes; 2.1.4. kirjutab alla volikogu määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele; 2.1.5. annab välja käskkirju volikogu kantselei töö korraldamiseks; 2.1.6. kinnitab volikogu fraktsioonide, komisjonide ja linnavalitsuse ettepanekute alusel volikogu istungitel arutusele tulevate põhiküsimuste loetelu poolaasta kaupa; 2.1.7. pikendab eelnõude menetlemise tähtaega volikogus; 2.1.8. esitab volikogu istungile kinnitamiseks istungi päevakorra kavandi; 2.1.9. omab õigust välja kuulutada volikogu istungil täiendav vaheaeg; 2.1.10. täidab muid seaduse alusel ja Pärnu linna põhimäärusega talle pandud ülesandeid; 2.1.11. korraldab volikogu poolt vastuvõetud määruste, otsuste ja teiste dokumentide täitmise kontrolli. 2.2. Volikogu esimehe äraolekul asendab teda üks aseesimeestest. 3. Volikogu eestseisus 3.1. Eestseisus on nõuandev organ volikogu esimehe juures volikogu istungi päevakorra kavandi ja volikogu töökorraldusega seotud muude küsimuste arutamiseks. Eestseisuse otsused on volikogu esimehele soovitusliku iseloomuga. 3.2. Volikogu eestseisusesse kuuluvad hääleõigusega volikogu esimees, volikogu aseesimees (aseesimehed), fraktsioonide ja alatiste komisjonide esimehed. 3.3. Eestseisuse koosolekust võtavad sõnaõigusega osa linnapea või teda asendav linnavalitsuse liige ning linnasekretär või tema asendaja. Volikogu esimees võib kutsuda eestseisuse koosolekule teisi isikuid. 3.4. Eestseisuse koosolekud kutsub kokku volikogu esimees. Eestseisuse koosolekud toimuvad üldjuhul istungi toimumise päeval algusega kell 8.30. Volikogu esimees võib kokku kutsuda eestseisuse erakorralise koosoleku. 3.5. Eestseisuse koosoleku päevakorra kavandi koostab kantselei juhataja hiljemalt eestseisuse koosolekule eelneva päeva kella 16.00-ks ning esitab selle volikogu esimehele. 3.6. Eestseisuse koosoleku päevakorra kavand peab olema kättesaadav eestseisuse liikmetele eestseisuse koosoleku alguseks. 3.7. Eestseisuse koosolekul arutatakse eelnõude võtmist volikogu istungi päevakorra kavandisse. Eestseisuse koosolekul kuulatakse ära komisjonide seisukohad eelnõude kohta ning otsustatakse, millised neist lülitada volikogu istungi päevakorra kavandisse. Eestseisus võtab seisukoha kiireloomuliste küsimuste päevakorda lülitamise kohta. 3.8. Eestseisuse koosolek protokollitakse ning protokollile kirjutavad alla volikogu esimees ja protokollija. 3.9. Eestseisuse koosoleku protokollid peavad olema kättesaadavad volikogu liikmetele. Koosoleku protokollid säilitatakse kantseleis ning ärakiri saadetakse linnavalitsusele eestseisuse koosolekule järgneva kahe tööpäeva jooksul. 4. Volikogu liige 4.1. Volikogu liikmel on õigus: 4.1.1. algatada volikogu õigusakte ja teha ettepanekuid küsimuste võtmiseks volikogu istungi päevakorda; 4.1.2. seada üles kandidaate volikogu poolt valitavatele, kinnitatavatele või määratavatele kohtadele; 4.1.3. esitada volikogu menetluses olevate eelnõude muudatusettepanekuid; 4.1.4. kuuluda fraktsiooni, komisjonide ja töörühmade koosseisu; 4.1.5. tutvuda volikogu ja linnavalitsuse õigusaktidega ja dokumentidega, saada neist ärakirju; 4.1.6. esineda volikogu istungil ettekandega, sõnavõtuga, avaldusega, protestiga, repliigiga ja esitada küsimusi; 4.1.7. esitada volikogu istungil arupärimisi volikogu poolt valitud, kinnitatud või ametisse nimetatud ametiisikutele; 4.1.8. kasutada volikogu ruume valijate vastuvõtuks ja saada abi selle korraldamiseks; 4.1.9. kantselei kaudu informeerida valijaid volikogu liikme vastuvõtuajast ja -kohast. 5. Volikogu fraktsioon 5.1. Volikogu liikmed võivad moodustada fraktsiooni, millesse peab kuuluma vähemalt neli liiget. Ühte nimekirja kuuluvad volikogu liikmed võivad moodustada ainult ühe fraktsiooni. 5.2. Volikogu fraktsiooni moodustamise otsus, mis sisaldab fraktsiooni nimetust, esimehe ja aseesimehe (aseesimeeste) nimesid ning mis on allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt, edastatakse volikogu istungi juhatajale. Fraktsioon loetakse moodustatuks istungi juhataja poolt vastava otsuse teatavaks tegemisel. 5.3. Fraktsiooni nimel tegutseb fraktsiooni esimees või tema volitatud isik. Fraktsiooni esimehe äraolekul asendab teda üks fraktsiooni aseesimeestest. 5.4. Muudatused fraktsiooni koosseisus vormistatakse fraktsiooni otsusega, mis edastatakse kirjalikult volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. 5.5. Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsioonist, informeerides sellest kirjalikult fraktsiooni esimeest ja volikogu esimeest, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. 5.6. Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende kõigi poolt allkirjastatud. Vastav otsus edastatakse volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. 5.7. Kui fraktsiooni liige lahkub fraktsioonist, ei ole tal õigust astuda volikogu mõne teise fraktsiooni liikmeks. 5.8. Fraktsioonil on õigus: 5.8.1. algatada volikogu õigusakte; 5.8.2. anda arvamusi volikogu menetluses olevate eelnõude kohta; 5.8.3. seada üles kandidaate volikogu poolt valitavatele, kinnitatavatele või määratavatele ametikohtadele; 5.8.4. oma liikme kaudu volikogu istungil sõna võtta; 5.8.5. võtta volikogu istungil vaheaeg enne eelnõu lõplikule hääletamisele panemist; 5.8.6. esitada volikogu istungil arupärimisi volikogu poolt valitud, kinnitatud või ametisse nimetatud isikutele; 5.8.7. teha ettepanekuid volikogu istungitel arutusele tulevate põhiküsimuste loetelu kohta. 6. Volikogu komisjon 6.1. Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone. Alatise komisjoni pädevus määratakse kindlaks komisjoni põhimääruses, mille kinnitab volikogu. 6.2. Komisjonide esimehed valib volikogu oma liikmete hulgast. Komisjoni aseesimehe valib komisjon oma liikmete hulgast. Üle poole komisjoni liikmetest peavad olema volikogu liikmed (välja arvatud revisjonikomisjon, mille koosseis valitakse ainult volikogu liikmete hulgast). Komisjoni koosseisu kinnitab ja teeb selles muudatusi volikogu komisjoni esimehe esildise alusel. 6.3. Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib volikogu moodustada ajutisi komisjone või töörühmi. Volikogu õigusaktis, millega moodustatakse ajutine komisjon või töörühm, sätestatakse selle koosseis, volituste ulatus ja kestus. 6.4. Volikogu alatine komisjon: 6.4.1. selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad linnaelu küsimused ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks; 6.4.2. töötab välja tegevuskava(d); 6.4.3. algatab volikogu määruste ja otsuste eelnõusid; 6.4.4. annab arvamusi ja võib teha ettepanekuid talle läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta; 6.4.5. kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist; 6.4.6. teeb volikogu esimehele ettepanekuid volikogu istungitel arutusele tulevate põhiküsimuste loetelu kohta. 6.5. Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu ja volikogu esimees. 6.6. Komisjoni töö vormiks on koosolek, mis toimub vähemalt üks kord kuus, kui komisjoni põhimääruses ei ole sätestatud teisiti. Komisjoni erakorralise koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees omal algatusel või vähemalt ¼ komisjoni liikmete kirjalikul nõudel. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Komisjoni otsus võetakse vastu osalevate komisjoni liikmete poolthäälteenamusega 6.7. Komisjoni koosoleku käik ja tehtud otsused protokollitakse ja vormistatakse kolme tööpäeva jooksul ning neile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Protokollide ärakirjad saadetakse linnavalitsusele ning nendega on võimalik tutvuda kantseleis. 6.8. Komisjoni esimees: 6.8.1. juhib komisjoni tööd; 6.8.2. koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorra; 6.8.3. jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded; 6.8.4. kutsub kokku komisjoni koosoleku; 6.8.5. otsustab, keda kutsuda osalema päevakorra küsimuste arutelul; 6.8.6. juhatab komisjoni koosolekut. 6.9. Komisjoni esimehe äraolekul asendab teda aseesimees või esimehe volitatud komisjoni liige. 6.10. Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha kantseleile taotlusi ekspertiisi tellimiseks ning saada linnavalitsuselt, selle struktuuriüksustelt ja kohaliku omavalitsuse asutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. Vastavat tööd korraldab komisjoni esimees koostöös kantseleiga. 6.11. Komisjoni otsused on Pärnu linna õigusaktide vastuvõtmisel soovitusliku iseloomuga. 6.12. Komisjon annab vähemalt üks kord aastas volikogu ees aru tehtud tööst. 6.13. Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse tegemise hetkel. 7. Volikogu õigusaktide algatamine 7.1. Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 7.1.1. volikogu liikmel; 7.1.2. volikogu komisjonil; 7.1.3. volikogu fraktsioonil; 7.1.4. linnavalitsusel; 7.1.5. linnapeal seaduses sätestatud alustel ja korras; 7.1.6. linnaelanikel seaduses sätestatud alustel ja korras. 7.2. Volikogu võib teha linnavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. 7.3. Volikogu õigusakti eelnõule peavad olema lisatud seletuskiri või eelnõu põhistavad dokumendid ning eelnõu esitaja äranägemisel küsimust käsitlevate õigusaktide ärakirjad või väljavõtted nendest. Eelnõu peab olema viseeritud ja seletuskiri allkirjastatud koostaja poolt. 7.4. Eelnõu ja sellele lisatud dokumendid peavad olema vormistatud vastavalt haldusdokumentide vorminõuetele. 7.5. Linnavalitsus esitab eelnõu ja selle juurde kuuluvad dokumendid 50 eksemplaris. 7.6. Nõuetekohaselt vormistatud eelnõud koos juurdekuuluvate dokumentidega esitatakse hiljemalt kaks nädalat enne istungi toimumise päeva neljapäeva õhtuks kella 17.00-ks kantseleisse. Saabunud eelnõud registreeritakse. 7.7. Kantselei saadab eelnõud koos juurdekuuluvate dokumentidega volikogu ja komisjonide liikmetele ühes eksemplaris vähemalt kümme päeva enne istungit. 7.8. Kõik eelnõud (välja arvatud organisatsioonilised küsimused), mis pole algatatud linnavalitsuse poolt, tuleb saata linnavalitsusele tutvumiseks ning seisukoha andmiseks. 7.9. Eelnõu läbivaatamiseks ja selle kohta kirjalike täiendus- või muudatusettepanekute esitamiseks on aega kuni volikogu istungini, kui ei ole antud teist tähtaega. Kirjalikud ettepanekud esitatakse kantseleile, kes edastab need eelnõu koostajale. 7.10. Nõutavas korras ettevalmistatud eelnõudest koostab volikogu esimees volikogu istungi päevakorra kavandi, määrates iga päevakorraküsimuse arutamiseks ettekandjad ja kaasettekandjad. 7.11. Kiireloomulised eelnõud esitatakse kantseleisse hiljemalt istungile eelneva päeva kella 15.00-ks. Kantselei väljastab kiireloomulisena päevakorda võetava eelnõu koos juurdekuuluvate dokumentidega volikogu liikmetele volikogu istungi saalis hiljemalt enne istungi päevakorra kinnitamist. 8. Volikogu istungi kokkukutsumine 8.1. Volikogu täiskogu töö vorm on istung. Volikogu istungi töökeel on eesti keel. 8.2. Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema äraolekul üks aseesimeestest. Uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku linna valimiskomisjoni esimees seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. 8.3. Volikogu korralised istungid toimuvad iga kuu kolmandal neljapäeval algusega kell 10.00 vaheaegadega 15 minutit iga 1,5 tunni töötamise järel, kusjuures vaheaja algust võib muuta, kui seda tingib küsimuse arutelu. Volikogu istungi tööaeg on kuni kuus tundi, kui volikogu ei otsusta teisiti. 8.4. Töökorras sätestatud juhtudel võidakse kokku kutsuda erakorralisi istungeid. Juulis ja augustis korralisi istungeid ei toimu. Kui istungi päev langeb riiklikule pühale, määrab volikogu esimees istungi toimumise teise päeva. 8.5. Linnavalitsuse või vähemalt 1/4 volikogu koosseisu ettepanekul kutsub volikogu esimees või tema äraolekul üks aseesimeestest kokku erakorralise istungi. 8.6. Päevakorra kavand peab olema volikogu liikmetele kättesaadav vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. 8.7. Kutse volikogu istungi kokkukutsumise kohta avaldatakse vähemalt neli päeva enne volikogu istungit kohalikus ajalehes. Kutses näidatakse istungi toimumise aeg, koht ja arutusele tulevad küsimused. 9. Volikogu istungi läbiviimise üldpõhimõtted 9.1. Volikogu istungit juhatab volikogu esimees, tema äraolekul üks aseesimeestest või volikogu esimehe määratud asendaja. 9.2. Volikogu istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu, või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 9.3. Volikogu istungist võtavad sõnaõigusega osa linnavalitsuse liikmed, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Kinnisest istungist võtavad osa volikogu liikmed ja linnapea või tema asendaja. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. 9.4. Raadio- ja teleülekannete ning foto-, video- ja fonosalvestuste tegemine ei tohi segada volikogu istungi läbiviimist. 10. Volikogu istungi avamine, päevakorra kinnitamine ja avalduste ning ettepanekute ärakuulamine 10.1. Volikogu istungi avab istungi juhataja. Uue koosseisu esimese istungi avab linna valimiskomisjoni esimees või aseesimees. 10.2. Istungi alguses tehakse teatavaks istungi päevakorra kavand. Seejärel vaadatakse läbi ettepanekud ja protestid päevakorra kohta. 10.3. Pärast ettepanekute ja protestide läbivaatamist kinnitatakse päevakord poolthäälteenamusega. Kui päevakorda ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik päevakorraküsimused ükshaaval hääletamisele. Küsimus võetakse päevakorda poolthäälteenamusega. 10.4. Pärast päevakorra kinnitamist võivad volikogu liikmed ja linnavalitsuse liikmed esineda kuni kolmeminutiliste avaldustega. Avaldusele ei järgne läbirääkimisi. Avalduse tekst lisatakse istungi protokollile. 11. Päevakorraküsimuse arutamine volikogu istungil 11.1. Eelnõud pannakse volikogu istungil ühele või mitmele lugemisele. 11.2. Mitmele lugemisele tuleb panna eelnõud, mis käsitlevad: 11.2.1. linna eelarvet; 11.2.2. Pärnu linna põhimääruse vastuvõtmist ja muutmist, kui muudatus ei tulene seadusest; 11.2.3. arengukava; 11.2.4. linnale varaliste kohustuste võtmist; 11.2.5. kohalike maksude kehtestamist; 11.2.6. üldplaneeringut. 11.3. Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälteenamusega. 11.4. Eelnõu teine lugemine võetakse volikogu istungi päevakorda volikogu esimehe ettepanekul hiljemalt kolme kuu jooksul arvates esimesest lugemisest. 11.5. Eelnõu järgmisel lugemisel peab eelnõu esitaja või redaktsioonitoimkond esitama vajaduse korral parandatud või täiendatud teksti. 11.6. Eelnõu esitaja võib eelnõu tagasi võtta arutelu igas staadiumis enne selle lõplikule hääletamisele panemist. 11.7. Päevakorra küsimuse arutamine algab eelnõu algataja või tema esindaja ettekandega kestvusega kuni 15 minutit. Seejärel kuulatakse ära komisjonide esindajate või teiste istungile kutsutute kaasettekanded kestusega kuni kümme minutit. Ettekandja taotlusel võib istungi juhataja ettekande aega pikendada kümne minuti võrra ja kaasettekandja taotlusel kaasettekande aega viie minuti võrra. Istungi juhataja annab volikogu liikmete nõusolekul lisaaega, mis lepitakse kokku kohe. 11.8. Kui kõneleja räägib üle aja või kaldub ilmselt antud teemast kõrvale, hoiatab istungi juhataja teda või lõpetab sõnavõtu. 11.9. Pärast ettekannet või kaasettekannet võib ettekandjale või kaasettekandjale esitada küsimusi, kusjuures ettekandja võib vajaduse korral vastamise delegeerida mõnele teisele volikogu liikmele, komisjoni liikmele või linnavalitsuse liikmele. Ühel istungil antakse volikogu liikmele samas päevakorra küsimuses (välja arvatud faktimärkused ja protseduurilised ettepanekud) sõna kuni kahe suulise küsimuse esitamiseks ning üheks sõnavõtuks kohalt kuni kaks minutit või kõneks kõnepuldist kuni viis minutit. 11.10. Sõnavõtusoovidest annavad volikogu liikmed märku käega. Eelisjärjekorras antakse sõna faktimärkuseks ja protseduuriliseks ettepanekuks. 11.11. Pärast läbirääkimiste lõppu on ettekandjal õigus lõppsõnaks kestusega kuni kolm minutit. 11.12. Enne eelnõu lõpphääletamisele panekut võib fraktsiooni esimees või tema asendaja nõuda viieminutilist vaheaega nõupidamiseks. 12. Redaktsioonitoimkond 12.1. Vajaduse korral moodustab volikogu enne eelnõu lõpphääletusele panekut redaktsioonitoimkonna, kinnitab selle koosseisu ja esimehe. Redaktsioonitoimkonda peab kuuluma eelnõu esitaja. 12.2. Kõik eelnõu muudatusettepanekud esitatakse kirjalikult redaktsioonitoimkonna esimehele. 12.3. Redaktsioonitoimkond on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole liikmetest, sealhulgas esimees. Redaktsioonitoimkond arutab läbi kõik kirjalikud ettepanekud, otsused tehakse poolthäälteenamusega. Redaktsioonitoimkonna liige võib jääda eriarvamusele. Kirjalikult esitatud eriarvamused pannakse volikogus eraldi hääletamisele. 12.4. Redaktsioonitoimkonna esimees esitab redigeeritud eelnõu volikogu samal istungil või volikogu esimehele volikogu järgmise istungi päevakorra kavandisse lülitamiseks. 12.5. Volikogu istungil teeb ettekande redaktsioonitoimkonna esimees. Seejärel hääletatakse läbi redaktsioonitoimkonna liikmete eriarvamused. Läbirääkimisi ei avata. 13. Hääletamine volikogu istungil 13.1. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 13.2. Hääletamine on volikogus avalik, välja arvatud isikuvalimised. 13.3. Volikogu otsustused tehakse poolthäälteenamusega. Pärnu linna põhimääruse paragrahvi 15 punktides 1–11 nimetatud küsimustes on otsustuste vastuvõtmiseks vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 13.4. Volikogu lõpphääletused fikseerib istungi juhataja haamrilöögiga. 13.5. Istungi juhataja paneb kõigepealt hääletusele parandus- ja täiendusettepanekud nende esitamise järjekorras. Eelnõu pannakse tervikuna hääletusele pärast kõigi parandus- ja täiendusettepanekute läbihääletamist. Arvude hääletamisel alustatakse hääletamist suuremast arvust, tähtaegade puhul hääletatakse hilisemad tähtajad enne varasemaid. 13.6. Sama õigussuhet reguleeriva kahe või enama eelnõu olemasolul pannakse pärast läbirääkimisi eelnõud hääletamisele või enim hääli saanud eelnõu suunatakse teisele lugemisele. 13.7. Pärast lõppsõna paneb istungi juhataja hääletamisele ainult kirjalikult esitatud ettepanekud, kui keegi volikogu liikmetest seda nõuab. 14. Volikogu istungi lõpetamine 14.1. Volikogu istungi lõpetab istungi juhataja sõnadega «Istung on lõppenud» ja kinnitab seda haamrilöögiga. 14.2. Kui istungi tööaja (kuus tundi) lõpuks ei ole istungi päevakord ammendatud, paneb istungi juhataja hääletamisele istungi pikendamise arutusel oleva päevakorrapunkti ammendumiseni või istungi pikendamise päevakorra ammendumiseni või istungi lõpetamise. 14.3. Kui volikogu otsustab istungi lõpetada enne päevakorra ammendumist, lülitatakse arutamata jäänud päevakorrapunktid järgmise istungi päevakorra kavasse. 15. Arupärimine 15.1. Volikogu liikmel ja fraktsioonil on õigus esitada volikogu istungil arupärimisi linnapeale ja linnavalitsuse liikmele. 15.2. Arupärimine esitatakse kirjalikult kantseleisse, kes edastab selle adressaadile. Arupärimises märgitakse sellele vastamise viis. 15.3. Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata kantseleile kümne tööpäeva jooksul arvates arupärimise esitamisest. Kantselei edastab vastuse arupärimise esitajale. 15.4. Kui arupärimisele soovitakse suulist vastust või kui kirjalik vastus ei rahulda arupärimise esitajat või arupärimisele vastaja seda soovib, esitatakse volikogu esimehele taotlus võtta arupärimisele vastamine järgmise korralise volikogu istungi päevakorda. 15.5. Arupärimisele suulise vastamise korral on arupärijal õigus esitada vastajale iga arupärimise küsimuse kohta kaks täpsustavat küsimust. 16. Umbusalduse avaldamine 16.1. Umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, aseesimehele, linnapeale, linnavalitsuse liikmele (v.a linnasekretär) või volikogu komisjoni esimehele võib algatada vähemalt 1/4 volikogu liikmete nõude esitamisega volikogu istungil või kantseleisse. Nõudega koos esitatakse otsuse eelnõu. Kirjalikus algatuses märgitakse umbusalduse avaldamise põhjus. 16.2. Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse järgmise korralise istungi päevakorda. 16.3. Umbusalduse avaldamise otsuse eelnõu arutamine algab eelnõu algatajate esindaja ettekandega. Igal volikogu liikmel on õigus ettekandjale esitada kuni kaks suulist küsimust. Läbirääkimisi ei alustata. 16.4. Isikul, kellele tahetakse avaldada umbusaldust, on õigus esineda kuni kümneminutilise ettekandega. 16.5. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 16.6. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis samale isikule samal põhjusel kolme kuu jooksul umbusalduse avaldamist algatada ei saa. 16.7. Umbusalduse avaldamine on aluseks linnapea või linnavalitsuse liikme (v.a linnasekretär) teenistusest vabastamisele volikogu usalduse kaotamise tõttu. 16.8. Umbusalduse avaldamine toob kaasa volikogu esimehe ametist, aseesimehe või komisjoni esimehe tema kohustustest vabastamise. 17. Volikogu liikme enesetaandamine 17.1. Volikogu liige ei osale küsimuse arutamises ega otsustamises, kui arutatav küsimus puudutab tema lähisugulaste või -hõimlaste huve või juriidiliste isikute majanduslikke huve, milles ta ise või tema lähisugulased või -hõimlased on omanikud või osanikud või juhtkonna liikmed. 17.2. Enesetaandamisest teatab volikogu liige enne nimetatud päevakorraküsimuse arutamist. Selle kohta tehakse istungi protokolli vastav märge. 18. Volikogu õigusaktid, nende avalikustamine ja jõustumine 18.1. Volikogul on oma pädevuse piires õigus vastu võtta üldaktidena määrusi ja üksikaktidena otsuseid. 18.2. Volikogu õigusaktid kehtivad Pärnu linna haldusterritooriumil, samuti Pärnule kuuluva vara suhtes, mis asub väljaspool Pärnu haldusterritooriumi. 18.3. Eelarve eelnõu, vastuvõetud eelarve ja eelarve muudatused ning eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks linnaelanikele Pärnu Keskraamatukogu lugemissaalis. 18.4. Volikogu üldist tähtsust omavad määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. Volikogu määrused jõustuvad neis sätestatud tähtpäeval. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. 18.5. Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtpäeval ning määrused ja otsused tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele. 18.6. Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja – volikogu istungi juhataja. 18.7. Volikogu määrused ja otsused vormistatakse kolme tööpäeva jooksul arvates istungist eelnõu esitaja või redaktsioonitoimkonna esimehe poolt viseeritud eelnõu alusel ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele. Vajaduse korral võidakse volikogu määrusi ja otsuseid avalikustada täiendavalt ka teistes keeltes. 18.8. Volikogu vastuvõetud määrused ja otsused loetakse avalikustatuks nende väljapanemisega kantseleis. Vastuvõetud õigusaktid saadetakse Pärnu Keskraamatukogu lugemissaali üldiseks tutvumiseks kõigile. 18.9. Volikogu õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist ning nende saatmist täitjatele ja teistele asjaosalistele korraldab kantselei. Volikogu õigusaktide avaldamist korraldab kantselei koostöös linnakantseleiga. 19. Volikogu istungi protokoll 19.1. Volikogu istungid protokollitakse ja helisalvestatakse. Protokollid vormistatakse kolme tööpäeva jooksul. Helisalvestusi säilitatakse kuus kuud. 19.2. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, volikogu ja linnavalitsuse liikmete ja kutsutute nimed, kinnitatud päevakord, menetluse käigus tehtud otsustused ning vastuvõetud määrused ja otsused, esitatud küsimused, samuti eriarvamused. Kinnise istungi protokollis ei näidata küsimuste arutelu käiku. 19.3. Volikogu istungi protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. 19.4. Volikogu istungi protokollile lisatakse vastuvõetud määruste ja otsuste originaalid ja salajase hääletamise komisjoni protokollid. 19.5. Volikogu istungi protokollid peavad olema kättesaadavad tutvumiseks igaühele.