Kohila Vallavolikogu — Kohila valla ehitusmääruse kehtestamine — KO, 60, 501

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 29, ehitusseaduse § 19 lõike 4 ja planeerimisseaduse § 5, Kohila Vallavolikogu määrab: 1. Kehtestada Kohila valla ehitusmäärus (lisa 1). 2. Tunnistada kehtetuks Kohila Alevivolikogu 25. veebruari 1997. a määrus nr 6 «Kohila alevi planeerimis- ja ehitustegevuse kord». 3. Määrus avalikustada Kohila valla kantseleis ja Kohila valla koduleheküljel. 4. Määrus jõustub 1. märtsil 2004. a. 5. Käesolevat määrust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus 30 päeva jooksul arvates määruse avalikustamisest. Volikogu esimees Riho PIHLAPUU Kohila Vallavolikogu 26. veebruari 2004. a määruse nr 47 lisa 1 KOHILA VALLA EHITUSMÄÄRUS I. OSA ÜLDOSA 1. peatükk ÜLDSÄTTED 1. Määruse reguleerimisala 1.1. Kohila valla ehitusmäärusega (edaspidi määrus) täpsustatakse ehitusseadusega ja planeerimisseadusega ning nendest tulenevate õigusaktidega kehtestatud nõuete rakendamist ja see on aluseks projekteerimis-, ehitus- ja planeerimisvaldkonna korraldamisel Kohila valla territooriumil. 1.2. Määrus reguleerib Kohila Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) ja Kohila Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) omavaheliste ülesannete jaotuse, pädevuse, kohustused ning asjaomaste isikute vahelised suhted hoonete ja rajatiste ehitusliku projekteerimise, ehitamise, ehitiste kasutamise ja planeeringute koostamise korraldamisel. II. OSA EHITAMINE 2. peatükk MÕISTED 2. Mõisted 2.1. Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. 2.2. Hoone on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis. 2.3. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. 2.4. Projekteerimine on: 2.4.1. ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine; 2.4.2. ehitise tehnosüsteemide kavandamine; 2.4.3. ehitises kasutatava tehnoloogia kavandamine; 2.4.4. ehitise elueast lähtuv ehitise nõuetele vastava kasutamise ja hooldamise tehnomajanduslik hindamine. 2.5. Ehitamine on: 2.5.1. ehitise püstitamine; 2.5.2. ehitise laiendamine ehitisele juurde-, peale- ja allaehitamise teel; 2.5.3. ehitise rekonstrueerimine, mis seisneb ehitise piirdekonstruktsioonide muutmises ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmises ja asendamises; 2.5.4. ehitise tehnosüsteemide muutmine; 2.5.5. ehitise lammutamine. 3. peatükk NÕUDED EHITAMISELE 3. Ehitamisele esitatavad nõuded 3.1. Ehitamine peab toimuma vastavalt ehitusprojektile, välja arvatud väikeehitise ehitamise korral käesolevas määruses ettenähtud juhtudel. 3.2. Ehitamiseks peab olema ehitusluba, välja arvatud väikeehitise ehitamise korral. Ehitusluba ei anna õigust ehitusloale märgitud maaüksuse või ehitise omaniku loata ehitada. 3.3. Ehitada võib ehitusettevõtja, kes vastab ehitusseaduses sätestatud nõuetele. 3.4. Üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone ja väikeehitise enda tarbeks ehitamise korral ei pea järgima punktis 3.3 sätestatut. 4. Tehnovõrgud ja -rajatised 4.1. Kinnisasja omanik peab lubama ehitada oma kinnisasjale maapinnal, maapõues ning õhuruumis tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, telekommunikatsiooni- või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või kui nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Samuti peab kinnisasja omanik lubama teostada oma kinnisasjal seaduslikul alusel paikneva tehnovõrgu või -rajatise teenindamiseks vajalikke töid. Avariitöid võib teha kinnisasja omanikuga eelnevalt kokku leppimata. 4.2. Punktis 4.1 sätestatut ei kohaldata, kui tehnovõrk või -rajatis ei võimalda kinnisasja otstarbekohast kasutamist. 4.3. Teisele isikule kuuluval kinnisasjal paiknev tehnovõrk või -rajatis (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustik, telekommunikatsiooni- või elektrivõrk, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldis või surveseadmestik) ei ole kinnisasja oluline osa. 5. Väikeehitis ja ajutine ehitis 5.1. Väikeehitis on kuni 60m2 ehitusaluse pindalaga ja projekteeritud, maapinnast kuni viiemeetrise kõrgusega ühel kinnistul asuv: 5.1.1. ehitis, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone; 5.1.2. olemasolevate ehitiste teenindamiseks vajalik rajatis, mis ühendatakse võrguettevõtjale energiaseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega või vee-ettevõtjale ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse tähenduses kuuluva liitumispunktiga. 5.2. Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks ehitatud ehitis. Ajutise ehitise ehitamise korral määrab vallavalitsus ehitise kasutamise aja kirjalikus nõusolekus või ehitusloas ja kasutusloas. 6. Kirjalik nõusolek 6.1. Vallavalitsuse kirjalik nõusolek on nõutav, kui: 6.1.1. ehitatakse väikeehitist, mille ehitusalune pindala on 20–60 m2; 6.1.2. muudetakse ehitise tehnosüsteeme. 6.2. Kirjalik nõusolek väljastatakse nõuetekohasel blanketil. 6.3. Kirjaliku nõusoleku vormikohasele taotlusele peab asjast huvitatud isik pädeva ametiisiku põhjendatud nõudmisel lisama ehitise gabariitmõõtudega varustatud eskiisi, kus näidatakse väikeehitise soovitav asukoht, plaan ja vähemalt kaks vaadet. Taotlusest peab selguma ehitise omaniku nõusolek. 6.4. Väikeehitise ehitamisel tuleb järgida kõiki ehitisele esitatavaid nõudeid ja norme. Ehitis peab olema arhitektuurses kooskõlas krundi ja ümbruse varasema hoonestusega. 6.5. Väikeehitiste, mille ehitusalune pindala on väiksem kui 20 m 2, ehitamisel lasub vastutus ehitamise seaduslikkuse eest ehitajal ja nendel juhtudel ei rakendata ehitusseaduse § 59 lõike 2 kohast ehitusjärelevalvet. 6.6. Kirjaliku nõusoleku taotluse blankett avaldatakse ehitisregistri veebilehel. 7. Ehitusprojekt 7.1. Ehitusprojekt on ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest. 7.2. Ehitusprojekt peab olema selline, et oleks võimalik 7.2.1. selle järgi ehitada, 7.2.2. ehitist kasutada ja hooldada, 7.2.3. kontrollida ehitamise vastavust ehitusprojektile, 7.2.4. kontrollida ehitise vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele. 7.3. Ehitusprojekt, välja arvatud väikeehitise ehitusprojekt, mille järgi ehitatakse, peab olema koostatud või kontrollitud pädeva vastutava spetsialisti poolt, kellel peab olema projekteerimiseks omistatud kutsekvalifikatsioon kutseseaduse tähenduses või erialane kõrgharidus ja erialane kolmeaastane töökogemus. 8. Ehitusprojekti koostamise lähteandmed 8.1. Ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks on: 8.1.1. detailplaneeringu koostamise kohustuse korral kehtestatud detailplaneering, millele lisaks on vallavalitsusel õigus anda täiendavaid tingimusi; 8.1.2. detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral projekteerimistingimused. 8.2. Projekteerimistingimused on ehitise arhitektuursed ja ehituslikud tingimused, mis määratakse ehitisele vallavalitsuse ehitusala spetsialisti poolt 15 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates. 8.3. Arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused Kohila vallas: 8.3.1. aiandus- ja suvilaühistutes on ehitiste rekonstrueerimine lubatud projekteerimistingimuste alusel; 8.3.2. kalda ehituskeeluvööndis on lubatud rekonstrueerida ainult ehitusseaduse mõistes tervikasju; 8.3.3. ehitustööd tuleb lõpetada mõistliku aja jooksul. 9. Ehitusprojekti ekspertiis 9.1. Ehitusprojekti ekspertiis on ehitusprojekti vastavuse hindamine ehitusprojektile ettenähtud nõuetele, sealhulgas ehitusprojekti järgi ehitatava ehitise nõuetele vastavuse osas. 9.2. Ehitusprojekti ekspertiis on kohustuslik suurte rahvahulkade kogunemisega seotud ehitiste ehitusprojektidele. 9.3. Ehitusprojektile ei või ekspertiisi teha sama ehitusprojekti koostanud või seda kontrollinud isik. 10. Ehitusluba 10.1. Ehitusluba on vallavalitsuse nõusolek: 10.1.1. püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi; 10.1.2. laiendada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; 10.1.3. rekonstrueerida ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; 10.1.4. lammutada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa. 10.2. Ehitusluba antakse vallavalitsuse korralduse alusel. 10.3. Ehitusloa andmed avalikustab vallavalitsuse ehitusala spetsialist riikliku ehitisregistri veebilehel. 10.4. Ehitusloa saamiseks tuleb vallavalitsusele: 10.4.1. esitada ehitusloa taotlus; 10.4.2. esitada ehitusprojekt, mis vastab ehitusloa taotlemisel ehitusprojektile esitatavatele nõuetele; 10.4.3 esitada riigilõivu tasumist tõendav dokument. 10.5. Ehitusluba antakse ehitusloa taotlejale, välja arvatud punktis 10.6 nimetatud juhtudel. 10.6. Ehitusluba ehitise lammutamiseks väljastatakse ehitise omanikule. Kui ehitis on mitme isiku ühises omandis, peavad ehitusloa taotluse ehitise lammutamiseks esitama ehitise omanikud ühiselt. 10.7. Vallavalitsusel on põhjendatud juhtudel õigus nõuda ehitusprojektile ekspertiisi tegemist. 10.8. Ehitusluba väljastatakse nõuetekohasel blanketil. 10.9. Ehitusloa andmisest on õigus keelduda või luba tühistada juhul, kui projekteerimisel, ehitamisel või ehitusloa taotlemisel on rikutud kehtivate õigusaktide nõudeid. 10.10. Vallavalitsus väljastab ehitusloa või keeldub selle väljastamisest 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti ning vastava nõude olemasolul ehitusprojekti ekspertiisi esitamise päevast arvates. 10.11. Vallavalitsus säilitab ehitusloa väljastamisega seotud dokumente kuni ehitise lammutamiseni või dokumentide arhiiviseadus sätestatud korras arhiivi üleandmiseni. 10.12. Ehitusloa taotluse blankett avaldatakse ehitisregistri veebilehel. 11. Ehitise kasutuselevõtmise aeg 11.1. Ehitusloaga kehtestatakse ehitise kavandatava kasutuselevõtmise aeg ja selle järgimine on ehitusloa taotlejale kohustuslik. 11.2. Ehitise kasutuselevõtmise aeg kehtestatakse kooskõlastatult taotlejaga sõltuvalt ehitise iseloomust ja mahust. Üksikelamu kasutuselevõtmise aeg ei või üldreeglina olla pikem kui viis aastat alates ehitusloa väljastamisest. 11.3. Ehitusluba kaotab kehtivuse, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast arvates. 12. Ehitise omaniku kohustused 12.1. Ehitise omanik on kohustatud tagama: 12.1.1. enne ehitamise alustamist ehitusloa olemasolu, kui ehitusluba on nõutav; 12.1.2. enne ehitamise alustamist vallavalitsuse kirjaliku nõusoleku olemasolu, kui kirjalik nõusolek on nõutav; 12.1.3. ehitusprojekti kohase ehitamise, kui ehitusprojekt on nõutav; 12.1.4. ehitise ning selle asukoha maaüksuse korrashoiu ja ohutuse ümbruskonnale ehitamise ajal ja ehitise kasutamisel; 12.1.5. ehitamise isiku poolt, kellel on vastav pädevus ja õigus; 12.1.6. ehitise kasutamise vastavalt kasutamise otstarbele; 12.1.7. korraldama ehitamise ajal pideva järelevalve ehitamise üle (edaspidi omanikujärelevalve); 12.1.8. esitama vallavalitsusele vähemalt kolm tööpäeva enne ehitise, välja arvatud väikeehitise, ehitamise alustamist teatise ehitamise alustamise kohta; 12.1.9. panema ehitamise alustamisel, kui püstitatakse ehitis, mis ei ole väikeehitis, üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone, nähtavale kohale kogu ehitamise ajaks informatsioonitahvli ehitist puudutavate andmetega; 12.1.10. taotlema ehitamise lõpetamisel ehitisele kasutusluba. 13. Omanikujärelevalve 13.1. Enne ehitamise alustamist määrab ehitise omanik omanikujärelevalve tegijaks omanikujärelevalve tegemise õigusega isiku, kes ei või olla sama ehitist ehitav isik, välja arvatud punktis 13.3 nimetatud juhul. 13.2. Omanikujärelevalve tegemise eesmärk on tagada: 13.2.1. ehitusprojektikohane ehitamine; 13.2.2. ehitamise tehniliste dokumentide koostamine; 13.2.3. ehitustööde nõuetekohane kvaliteet. 13.3. Omanikujärelevalvet võib teha ehitise omanik, kui ehitatakse: 13.3.1. väikeehitist; 13.3.2. üksikelamut; 13.3.3. suvilat; 13.3.4. aiamaja; 13.3.5. taluhoonet; 13.3.6. ehitise teenindamiseks vajalikku rajatist. 14. Ehitise kasutusluba 14.1. Ehitise kasutusluba (edaspidi kasutusluba) on vallavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. 14.2. Valminud ehitist või selle osa võib kasutada vaid ettenähtud kasutamise otstarbel. 14.3. Kasutusloa andmed avalikustab vallavalitsuse ehitusala spetsialist riikliku ehitisregistri veebilehel. 14.4. Kasutusloa saamiseks tuleb: 14.4.1. esitada kasutusloa taotlus; 14.4.2. esitada ehitusprojekt, mille kohaselt ehitis on ehitatud; 14.4.3. esitada lisaks ehitusprojektile ehitamise tehnilised dokumendid. 14.5. Kasutusluba väljastatakse pärast ehitise ülevaatust ja nõuetele vastavaks tunnistamist. Vallavalitsusel on õigus kaasata ehitise ülevaatuse tegemisse selleks pädevaid isikuid ja institutsioone. 14.6. Ehitise osale võib anda kasutusloa, kui ehitise osa on võimalik funktsionaalselt ja ohutult kasutada. 14.7. Mitme isiku ühises omandis oleva ehitise korral peavad kasutusloa taotluse esitama ehitise omanikud ühiselt. 14.8. Kasutusluba väljastatakse nõuetekohasel blanketil. 14.9. Kasutusloa väljastamisest keeldutakse, kui: 14.9.1. ehitis ei vasta kasutamise taotletud otstarbeks ettenähtud ehitisele kehtestatud nõuetele; 14.9.2. kasutusloa taotlemisel esitatav ehitusprojekt ei vasta nõuetele; 14.9.3. kasutusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid; 14.9.4. ehitis ei vasta õigusaktis ettenähtud nõuetele; 14.9.5. ei ole tasutud riigilõiv; 14.9.6. ei ole esitatud ehitamise tehnilisi dokumente; 14.9.7. ehitamise tehnilised dokumendid ei vasta nõuetele; 14.9.8. ei ole esitatud dokumenti, mis tõendab ehitise kasutusele võtmisele eelneva ehitise, selle osa või ehitise tehnosüsteemi ehitamiseks tehnilise kontrolli teostamist või kirjalikku nõusolekut ehitise või selle osa kasutamisele võtmiseks ja selline dokument või kirjalik nõusolek on nõutav; 14.9.9. oluline keskkonnamõju on hindamata ja keskkonnamõju hindamine on nõutav. 14.10. Ajutisele ehitisele väljastatakse kasutusluba tähtajaliselt kuni viieks aastaks. 14.11. Kasutusloa taotluse blankett avaldatakse ehitisregistri veebilehel. 15. Ohtliku, lõpetamata, ajutise või ehitusloata püstitatud ehitise likvideerimine 15.1. Inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale ohtliku ehitise omanik peab sellise ehitise kas viima vastavusse ehitisele esitatavate nõuetega või lammutama ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel. 15.2. Õigusliku aluseta ehitatud ehitise omanik peab sellise ehitise lammutama ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel. 15.3. Lõpetamata ehitis, mis ei ole valminud ehitusloaga kehtestatud kasutuselevõtmise ajaks ja mis võib olla ohtlik või mis oluliselt halvendab paikkonna välisilmet, kuulub lammutamisele, kui ehitusloa taotleja ei ole vallavalitsusest saanud kasutuselevõtmise aja pikendust. 15.4. Ajutine ehitis tuleb lammutada või muul viisil likvideerida vallavalitsuse määratud tähtpäevaks. 15.5. Kui punktis 15 nimetatud ehitis määratud tähtpäevaks ei vasta ehitisele esitatavatele nõuetele või seda ei lammutata, korraldab ehitise nõuetele vastavusse viimise või lammutamise vallavalitsus. 4. peatükk EHITUSJÄRELEVALVE 16. Ehitusjärelevalve 16.1. Ehitusjärelevalve käesoleva määruse tähenduses on: 16.1.1. ehitusprojektide ja ehitiste mõõdistusprojektide nõuetele vastavuse kontrollimine; 16.1.2. ehituslubade väljaandmine; 16.1.3. kasutuslubade väljaandmine; 16.1.4. ehitise nõuetele vastavuse kontrollimine; 16.1.5. ehitise nõuetele vastavuse kontrollimiseks ekspertiiside tegemise korraldamine; 16.1.6. ehitusseaduse §-s 41 nimetatud ettevõtja nõuetele vastavuse kontrollimine; 16.1.7. ehitistega toimunud avariide põhjuste uurimise korraldamine; 16.1.8. ettekirjutuste tegemine vastavalt oma pädevusele. 16.2. Ehitusjärelevalve teostamine oma territooriumil kuulub vallavalitsuse pädevusse. 16.3. Valla ehituspoliitika kujundamisel kuulub ehituskomisjonile nõuandev ja ettevalmistav ülesanne. Komisjonis vaadatakse läbi ehituslikud probleemid ning kujundatakse seisukoht vallavolikogu otsuste eelnõude osas, samuti antakse seisukoht vallavalitsuse poolt tõstatatud küsimustele. 17. Ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku pädevus ja kohustused 17.1. Vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku pädevuses on: 17.1.1. saada ehitise omanikult, ehitusloa taotlejalt või ettevõtjalt ehitamise või projekteerimise, ehitusuuringute, omanikujärelevalve, ehitusprojektide ja ehitiste ekspertiiside ning ehitiste kasutamise kohta lähtuvalt ehitise ohutusest ja kasutamise otstarbest ehitusjärelevalve teostamiseks vajaminevat informatsiooni ning tutvuda vastava dokumentatsiooniga; 17.1.2. kontrollida ehitustöid ja ehitusprojekti vastavust nõuetele, detailplaneeringule või projekteerimistingimustele ning ehitise korrashoidu ja ehitise kasutamist lähtuvalt ehitise ohutusest ja kasutamise otstarbest; 17.1.3. nõuda põhjendatud juhtudel ehitusprojekti ja ehitise või selle osa ekspertiisi; 17.1.4. teha ettekirjutusi vastavalt oma pädevusele; 17.1.5. valmistada ette ehitus- ja kasutuslubade väljaandmine; 17.1.6. esitada riiklikule ehitisregistrile andmeid; 17.1.7. tellida ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimiseks ehitusprojekti ekspertiisi või ehitise või selle osa nõuetele vastavuse kontrollimiseks ehitise või selle osa ekspertiisi; 17.1.8. kontrollida ehitusloa olemasolu ja ehitusloale kantud andmete tegelikkusele vastavust; 17.1.9. kontrollida kasutusloa olemasolu ja kasutusloale kantud andmete tegelikkusele vastavust. 17.2. Ehitusjärelevalvet teostav ametiisik on kohustatud: 17.2.1. oma tööülesannete täitmisel esitama ametitõendi; 17.2.2. tagama talle ehitusjärelevalve teostamisel teatavaks saanud äri- ja tehnikaalase teabe konfidentsiaalsuse, kui seadus ei näe ette selle avaldamist. 17.3. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib ehitusjärelevalvet teostav ametiisik rakendada sunnivahendit seaduses sätestatud korras. 5. peatükk RAKENDUSSÄTTED 18. Nõuded olemasolevatele ehitistele 18.1. Enne käesoleva määruse jõustumist ehitatud ehitis ei pea vastama käesoleva määruse nõuetele, välja arvatud ehitise ohutuse osas. 18.2. Enne planeerimis- ja ehitusseaduse jõustumist asjaõigusseaduse rakendamise seaduse tähenduses õiguslikul alusel ehitatud ehitist võib kasutada vastavalt ehitisele ettenähtud kasutamise otstarbele. 18.3. Punktis 18.2 nimetatud ehitise omanik võib taotleda kasutusluba, sealhulgas ehitise kasutamise otstarbe muutmiseks, esitades vallavalitsusele kasutusloa taotluse ja ehitise mõõdistusprojekti ning tasudes riigilõivu. Punktis 18.2 nimetatud ehitisele kasutusloa väljastamise korral ei pea vallavalitsus kontrollima ehitise vastavust ettenähtud nõuetele. 18.4. Punktis 18.3 nimetatud ehitise mõõdistusprojekt on dokumentide kogum, mis koosneb arhitektuursetest ja ehituslikest joonistest, mis on mõõdetud faktiliselt ehitatud ehitise ülesmõõdistamise teel. III. OSA PLANEERIMINE 6. peatükk MÕISTED 20. Planeering 20.1. Planeerimise käigus valmiv planeering on dokument, mis koosneb tekstist ja kaartidest. Planeeringute liigid on: 20.1.1. üldplaneering, mille eesmärk on Kohila valla territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks; 20.1.2. detailplaneering, mille eesmärk on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine Kohila alevis, Hageri ja Prillimäe alevikes ning teistel detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel. 7. peatükk NÕUDED PLANEERIMISELE 21. Planeerimise põhimõtted 21.1. Planeeringute koostamine on avalik. Avalikustamine on kohustuslik, et tagada huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne informeerimine ja võimalus kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus. 21.2. Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik: 21.2.1. Kohila valla alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel uute hoonete rajamiseks; 21.2.2. maa-alade kruntideks jaotamise korral; 21.2.3. uute tehnovõrkude rajamiseks; 21.2.4. teistel volikogu poolt määratud juhtudel. 22. Planeerimisalase tegevuse korraldamine 22.1. Planeerimisalase tegevuse korraldamine Kohila valla haldusterritooriumil on vallavalitsuse pädevuses, kes: 22.1.1. tagab maakasutuse ja ehitamise aluseks vajalike planeeringute olemasolu; 22.1.2. tagab huvitatud isikute huvide arvessevõtmise ja tasakaalustamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus; 22.1.3. tagab kehtestatud planeeringute järgimise. 8. peatükk PLANEERINGUTE LIIGID 23. Üldplaneering 23.1. Üldplaneering koostatakse kogu Kohila valla territooriumi või selle osade kohta. 23.2. Üldplaneeringu võib koostada teemaplaneeringuna kehtiva üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks vastavalt punktis 23.3 nimetatud eesmärkidele. 23.3. Üldplaneeringu eesmärgid on: 23.3.1. Kohila valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine; 23.3.2. kavandatava ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude ning looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine; 23.3.3. maa- ja veealadele üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste määramine; 23.3.4. detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramine väljaspool alevikke; 23.3.5. maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine; 23.3.6. miljööväärtusega hoonestusalade, väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine; 23.3.7. rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine; 23.3.8. teede, tänavate ja sadamate asukoha ning liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine; 23.3.9. vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva tee avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseaduses sätestatud korras; 23.3.10. põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine; 23.3.11. puhke- ja virgestusalade määramine; 23.3.12. ranna ja kalda ulatuse ning ehituskeeluvööndi täpsustamine Ranna ja kalda kaitse seaduses sätestatud korras; 23.3.13. vajaduse korral ettepanekute tegemine kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks; 23.3.14. vajaduse korral ettepanekute tegemine maa-alade ja üksikobjektide kaitse alla võtmiseks; 23.3.15. ettepanekute tegemine kuritegevusriskide ennetamiseks planeerimise kaudu; 23.3.16. muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate maakasutus- ja ehitustingimuste kajastamine planeeringus. 23.4. Üldplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekuid. 23.5. Üldplaneeringuga määratakse detailplaneeringute koostamise vajadus ja järjestus ning näidatakse majanduslikud võimalused üldplaneeringu elluviimiseks. 24. Detailplaneering 24.1. Detailplaneering koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks Kohila valla territooriumi osa kohta. 24.2. Detailplaneeringu eesmärgid on: 24.2.1. planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine; 24.2.2. krundi ehitusõiguse määramine; 24.2.3. krundi hoonestusala, see tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundi ehitusõigusega lubatud hooneid, piiritlemine; 24.2.4. tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine ning vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseaduses sätestatud korras; 24.2.5. haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine; 24.2.6. kujade määramine; 24.2.7. tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine; 24.2.8. keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks ja vajaduse korral ehitiste määramine, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine; 24.2.9. vajaduse korral ettepanekute tegemine kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks; 24.2.10. vajaduse korral ettepanekute tegemine maa-alade või üksikobjektide kaitse alla võtmiseks; 24.2.11. vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine; 24.2.12. vajaduse korral ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine; 24.2.13. servituutide vajaduse määramine; 24.2.14. kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine; 24.2.15. muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse määramine planeeritaval maa-alal. 24.3. Detailplaneeringu koosseisus peab olema vähemalt üks detailplaneeringu lahendusi illustreeriv joonis, et muuta planeering avalikustamisel ja otsustamisel osalejatele arusaadavamaks. 24.4. Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekuid. 24.5. Kehtestatud detailplaneering on aluseks uute katastriüksuste moodustamisele ning olemasolevate katastriüksuste piiride muutmisele detailplaneeringu koostamise kohustuse korral. 9. peatükk PLANEERINGUTE KOOSTAMINE JA AVALIKKUSE OSALEMINE SELLES 25. Planeeringu koostamise algatamine ja korraldamine 25.1. Igaüks võib teha planeeringu koostamise algatamise ettepaneku. 25.2. Üldplaneeringu koostamise algatab vallavolikogu ja koostamist korraldab vallavalitsus. 25.3. Detailplaneeringu koostamise algatab ja koostamist korraldab vallavalitsus. 25.4. Vallavalitsus võib detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida lepingu detailplaneeringu koostamise kohta. Lepinguga määratakse vallavalitsuse ja detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku kohustused detailplaneeringu koostamisel ja planeeringu koostamise rahastamisel. Eraõiguslik isik ei tohi olla detailplaneeringu koostamise tellija looduskaitse ja muinsuskaitse alla võetud maa-aladel ega juhul, kui detailplaneeringu koostamine ei toimu vastavuses kehtestatud üldplaneeringuga. 26. Algatatud planeeringust informeerimine 26.1. Vallavalitsuse ehitusala spetsialist teatab planeeringu algatamisest, annab informatsiooni planeeritava maa-ala suuruse ja asukoha kohta ning tutvustab algatatud planeeringu eesmärke maakondliku levikuga ajalehes ja Kohila valla infolehes ühe kuu jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist. 26.2. Kui detailplaneeringu algatamisel on teada, et algatatav detailplaneering võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa võõrandamise vajaduse, teatab vallavalitsus tähtsaadetisena edastatud kirjaga detailplaneeringu algatamisest vastava kinnisasja omanikule kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates. 27. Ajutine ehituskeeld planeeringu koostamise ajal 27.1. Vallavalitsus võib kehtestada planeeringu koostamise ajal ajutise ehituskeelu planeeritaval maa-alal või selle osal, kui üldplaneeringu või detailplaneeringu algatamisel on teada, et algatatud planeeringuga kavatsetakse muuta selle maa-ala kohta varem kehtestatud detailplaneeringut, sellega määratud maakasutus- ja ehitustingimusi või krundi ehitusõigust. 28. Koostöö planeeringute koostamisel 28.1. Üldplaneeringu ja detailplaneeringu koostamisse kaasab vallavalitsuse ehitusala spetsialist planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud ja elanikud ning teised huvitatud isikud. 28.2. Üldplaneeringu lähteseisukohtade, eskiislahenduste ja planeeringu elluviimisega kaasneda võivate mõjude tutvustamiseks korraldab vallavalitsuse ehitusala spetsialist avalikke arutelusid. 28.3. Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduste tutvustamiseks korraldab vallavalitsuse ehitusala spetsialist vähemalt ühe avaliku arutelu. 29. Planeeringu kooskõlastamine 29.1. Enne planeeringu käesoleva määruse kohast vastuvõtmist kooskõlastab vallavalitsuse ehitusala spetsialist: 29.1.1. üldplaneeringu – planeeritava maa-ala naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega ja Rapla maakonna keskkonnateenistusega; 29.1.2. üldplaneeringu ja detailplaneeringu – vastava riigiasutusega või kaitseala valitsejaga, kui planeeritaval maa-alal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või üksikobjekt või planeeringuga tehakse ettepanek selle kaitse alla võtmiseks või kui planeeritaval maa-alal asub riigi omandisse kuuluv maavara või altkaevandatud ala. 29.2. Punktis 29.1 nimetamata juhtudel määrab planeeringu riigiasutuste või maakonna keskkonnateenistusega kooskõlastamise vajaduse: 29.2.1. üldplaneeringule ja üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldavale detailplaneeringule – maavanem; 29.2.2. kehtestatud üldplaneeringu alusel koostatud detailplaneeringule – vallavalitsus. 29.3. Kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule seaduse või seaduse alusel kehtestatud õigusakti või kehtestatud planeeringuga, loetakse planeering kooskõlastatuks, vaatamata planeeringu kohta esitatud teistele ettepanekutele ja vastuväidetele. 29.4. Kui kooskõlastust ei ole antud ühe kuu jooksul planeeringu kooskõlastajale väljasaatmise päevast arvates, arvestab planeeringu koostaja, et kooskõlastajal ei ole planeeringu kohta ettepanekuid ega vastuväiteid. 30. Planeeringu vastuvõtmine ja avalik väljapanek 30.1. Vallavalitsuse ehitusala spetsialist peab otsustama esitatud planeeringu vastuvõtukõlblikkuse mõistliku aja jooksul, kuid mitte kauem kui 30 päeva jooksul. 30.2. Vallavalitsus teeb planeeringu vastuvõtmise otsuse ja vallavalitsuse ehitusala spetsialist korraldab planeeringu avaliku väljapaneku. 30.3. Planeeringu avalik väljapanek korraldatakse üldjuhul vallamajas. 30.4. Kui üldplaneeringu või detailplaneeringuga kavandatu toob kaasa kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse või muudab omaniku tahte vastaselt senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab vallavalitsus tähtsaadetisena edastatud kirjaga vastava kinnisasja omanikule planeeringu avaliku väljapaneku ning üldplaneeringu avaliku arutelu toimumise aja ja koha hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust. 30.5. Vallavalitsuse ehitusala spetsialist teatab maakondliku levikuga ajalehes planeeringu avaliku väljapaneku ning üldplaneeringu avaliku arutelu toimumise aja ja koha hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust. 31. Avaliku väljapaneku kestus 31.1. Avaliku väljapaneku kestus on: 31.1.1. detailplaneeringutel kaks nädalat; 31.1.2. üldplaneeringutel neli nädalat. 32. Ettepanekute ja vastuväidete esitamise kord 32.1. Igal isikul on õigus avaliku väljapaneku ajal esitada ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kohta. Vastuväide on mingi planeeringulahenduse kohta mittenõustuva seisukoha esitamine või väide, et planeeringu menetlemisel ei ole täidetud seaduse nõudeid. 32.2. Planeeringu avaliku väljapaneku ajal saadetud ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikutele teatab vallavalitsus oma seisukoha ettepanekute ja vastuväidete kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha kahe nädala jooksul pärast planeeringu avaliku väljapaneku lõppemist. 33. Avaliku väljapaneku tulemuste arvestamine 33.1. Vallavalitsuse ehitusala spetsialist korraldab üldplaneeringu ja selle avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu ühe kuu jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Kui avaliku väljapaneku käigus on detailplaneeringu kohta laekunud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid, peab vallavalitsuse ehitusala spetsialist korraldama detailplaneeringu avaliku arutelu ühe kuu jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. 33.2. Vallavalitsuse ehitusala spetsialist teatab planeeringu avaliku arutelu toimumise aja ja koha maakondliku levikuga ajalehes hiljemalt üks nädal enne avaliku arutelu toimumist. 33.3. Kui planeeringu avalikul väljapanekul esitati planeeringu kohta kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid, avaldab vallavalitsuse ehitusala spetsialist informatsiooni avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta maakondliku levikuga ajalehes kahe nädala jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates. 33.4. Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel teeb vallavalitsus planeeringus vajalikud parandused ja täiendused või esitab planeeringu järelevalve teostajale koos informatsiooniga arvestamata jäänud ettepanekute ja vastuväidete kohta. 33.5. Kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud parandused ja täiendused muudavad planeeringu põhilahendusi, korratakse planeeringu kooskõlastamist isikuga, keda muudatus puudutab, ning avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu planeeringu muutmise järel. 34. Detailplaneeringu koostamise lihtsustatud kord 34.1. Vallavalitsus võib detailplaneeringu koostamisel loobuda käesoleva määrusega sätestatud planeeringu avalikustamise nõuete täitmisest, asendades need planeeritava krundi ja naaberkruntide omanike kooskõlastustega, kui detailplaneering koostatakse: 34.1.1. olemasoleval hoonestusalal kuni viie üksikelamu, suvila või aiamaja krundi planeerimiseks; 34.1.2. olemasoleva hoonestuse vahele jääva ühe tühja krundi planeerimiseks alevikes, kui krundile kavandatava ehitise põhifunktsioon on elamu või büroohoone, mille maht ei muuda piirkonna ehituslikku miljööd. 34.2. Vallavalitsus võib detailplaneeringu puhul, mis koostatakse olemasolevatele hoonetele ja rajatistele krundi suuruse määramiseks aladel, kuhu ei rajata detailplaneeringu koostamise kohustust tingivaid uusi hooneid ning kus säilib hoonete kasutamise senine otstarve, loobuda planeeringute avalikustamise nõuete täitmisest, asendades need planeeritava krundi ja naaberkruntide omanike kooskõlastustega. 34.3. Detailplaneeringu koostamise lihtsustatud kord ei laiene muinsuskaitse või looduskaitse all olevatele maa-aladele ja ehitistele ranna ja kalda kaitse seadusega sätestatud kaldaaladele. 10. peatükk PLANEERINGUTE KEHTESTAMINE JA KEHTETUKS TUNNISTAMINE 35. Planeeringu kehtestamine 35.1. Detailplaneeringu, mille koostamise üle ei teostata järelevalvet, või maavanema poolt järelevalve käigus heakskiidetud üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestab vallavolikogu. 35.2. Planeeringu kehtestamisega muutub kehtetuks samale maa-alale varem kehtestatud sama liigi planeering või vastav osa suuremale maa-alale varem kehtestatud sama liigi planeeringust. Teemaplaneering täiendab ja täpsustab varem kehtestatud üldplaneeringut. 35.3. Ettepaneku volikogule planeeringu kehtestamiseks teeb Keskkonna- ja maakomisjon vallavalitsuse esildisel. 35.4. Enne detailplaneeringu kehtestamiseks esitamist kontrollib Keskkonna- ja maakomisjon teede ja tehnovõrkude ehitamise garantiide olemasolu . 35.5. Reeglina peab olema valmisolek detailplaneeringu avalikuks väljapanekuks 35 päeva enne jooksvat volikogu istungit. 36. Planeeringu kehtestamisest teatamine 36.1. Üldplaneeringu ja detailplaneeringu kehtestamise teate avaldab vallavalitsuse ehitusala spetsialist maakondliku levikuga ajalehes ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates. 36.2. Üldplaneeringu ja detailplaneeringu kehtestamise otsuse ärakirja ja kehtestatud planeeringu saadab vallavalitsuse ehitusala spetsialist maavanemale ning informatsiooni üldplaneeringu kehtestamisega jõustunud maakasutus- ja ehitustingimuste ning kitsenduste kohta ja kehtestatud detailplaneeringu riigi maakatastri pidajale ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamise päevast alates. 36.3. Vallavalitsuse ehitusala spetsialist teatab tähtsaadetisena edastatud kirjaga üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestamisest ühe nädala jooksul planeeringu kehtestamise otsuse tegemise päevast arvates: 36.3.1. isikutele, kelle avaliku väljapaneku käigus tehtud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kehtestamisel ei arvestatud; 36.3.2. kinnisasja omanikele, kelle senist maakasutust või ehitusõigust kehtestatud planeeringu alusel kitsendatakse; 36.3.3. kinnisasja omanikele, kelle kinnistule kehtestati planeeringu koostamise käigus ajutine ehituskeeld. 37. Kehtestatud planeeringute ülevaatamise kohustus 37.1. Kehtestatud planeeringute ülevaatamisega selgitatakse planeeringukohase arengu tulemused, planeeringute edasise elluviimise võimalused, planeeringute põhilahenduste muutmise või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadus ja muud planeeringute elluviimisega seotud küsimused. 37.2. Kehtestatud üldplaneeringud vaatab üle vallavolikogu ja esitab ülevaatamise tulemused maavanemale hiljemalt kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuste volikogude korralisi valimisi. 38. Miljööväärtuslike hoonestusalade, ranna- ja kaldaalade, metsaalade ning muud planeeringulised lisatingimused Kohila vallas 38.1. Uute elamukruntide suuruseks määrata alevikes 1500 m2 ja külades 2000 m2, rakendades selle vähendamist Kohila aleviga külgnevatel aladel ning spetsiaalselt noortele peredele mõeldud aladel. 38.2. Rakendada valla üldplaneeringus metsaaladel ja vajadusel ka lagealadel kahte erinevat kaitsetaktikat ja tähistust: 38.2.1. punase tähistusega kaitsevõrgustik, mis keelab täielikult ehitustegevuse; 38.2.2. rohelise tähistusega kaitsevõrgustik, kus ehitamine on lubatav hajaasustuse põhimõttel eelneva keskkonnamõju hindamise soovitusel. 38.3. Vältida miljööväärtusega hoonestusalade ja kohalike objektide hävitamist ehitustegevuse läbi. 38.4. Uutes elamurajoonides jätta juurdepääs kallasradadele avatuks. 38.5. Rakendada maanteeäärsete alade uute elamute planeerimisel maanteede projekteerimisnormide sanitaarkaitsevööndi ulatust vastavalt tee klassile. 38.6. Kasutada planeeringute koostamisel Keskkonnaministeeriumi soovituslikke planeeringute leppemärke. 38.7. Hajaasustuse detailplaneeringutes määrata üksikelamute vahekaugused vähemalt 100 meetrit. 38.8. Kui planeeritava ala suurus on alla 15 ha ja see ei puutu kokku varem detailplaneeritud alaga, võib vallavalitsus nõuda detailplaneeringu juurde suurema piirkonna planeerimisskeemi koostamist, millega lahendatakse tehnovõrkude ja teede asukoht. 38.9. Üldplaneeringus lahendamata alade (nn valged tsoonid) planeerimiseks annab nõusoleku vallavalitsus, kui nende alade planeerimine on kooskõlas üldplaneeringu kontseptsiooniga. 38.10. Masstoodangus ümarpalkmajade ehitamine tiheasustusaladele on lubatud ainult nendel juhtumitel, kui kehtestatud detailplaneering seda ette näeb. 11. peatükk ERANDID 39. Vallavolikogu pädevus 39.1. Vallavolikogul on õigus teha erandeid käesolevas määruses sätestatust. Volikogu esimees Riho PIHLAPUU