Sillamäe Linnavolikogu — Sillamäe linnavara eeskirja kinnitamine [määrus nr 49/140-m] — KO, 28, 340

Sillamäe linnavara eeskirja kinnitamine Sillamäe Linnavolikogu 31. augusti 1999. a määrus nr 49/140-m Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26–28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356; 59, 941; 61, 984; 1999, 10, 155; 27, 392; 29, 401) paragrahvi 22 punkti 6, Sillamäe Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Sillamäe linnavara eeskiri (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks: 2.1. Sillamäe Linnavolikogu 21. aprilli 1994. a määrusega nr 08/16-m kinnitatud «Munitsipaalomandi valdamise, kasutamise ja käsutamise korra põhimäärus». 2.2. Sillamäe Linnavolikogu 17. jaanuari 1995. a määrusega nr 16/74-m kinnitatud «Munitsipaalvara rentimise teel kasutamise kord». 3. Määrus jõustub 1. oktoobril 1999. a. Volikogu esimees Sergei SOBOLEV Kinnitatud Sillamäe Linnavolikogu 31. augusti 1999. a määrusega nr 49/140-m Sillamäe linnavara eeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Eeskirja eesmärk 1.1. Käesolev eeskiri sätestab Sillamäe linna (edaspidi linn) omandis oleva vara (edaspidi linnavara) valdamise, kasutamise ja käsutamise korra. 2. Linnavara mõiste 2.1. Linnavaraks käesoleva eeskirja tähenduses on linna kui avalik-õigusliku juriidilise isiku omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning linna varalised õigused ja kohustused. 3. Linnavara kasutamise otstarve 3.1. Linnavara kasutatakse avalikul otstarbel, linna valitsemise otstarbel või linnale tulu saamiseks. 3.1.1. Avalikul otstarbel kasutatavat linnavara iseloomustab kättesaadavus kõigile. Need on tänavad, pargid, avalikud veekogud, rannad jms. Avalikul otstabel kasutatava linnavara kasutamise tingimused määratakse kindlaks linnavolikogu kinnitatud üldplaneeringuga ja teiste õigusaktidega. Linnavalitsus tagab teabe avalikul otstarbel kasutatava linnavara kohta ja selle kasutamise tingimuste ning piirangute avalikustatuse. 3.1.2. Valitsemise otstarbel kasutatakse linnavara, mis on vajalik linnavolikogule, linnavalitsusele ja selle struktuuriüksustele põhimääruses ettenähtud ülesannete täitmiseks. Valitsemise otstarbel kasutatava linnavarana käsitletakse ka kohaliku omavalitsuse asutuste valduses olevat linnavara, mis on vajalik nende põhimääruses toodud ülesannete täitmiseks. Kui linnavara ei ole enam vaja valitsemise otstarbeks, on linnavara valdaja kohustatud sellest teatama linnavalitsusele. Linnavalitsus otsustab selle vara üleandmise või võõrandamise vastavalt käesolevale eeskirjale. 3.1.3. Tulu saamiseks kasutatav linnavara on vara, mida ei kasutata avalikul otstarbel, valitsemise otstarbel ega ole otsustatud võõrandada. Tulu saamiseks kasutatava vara kasutamiseks koostab linnavalitsus selle vara majandamise kava, mis esitatakse linnavolikogule kinnitamiseks koos linnaeelarve projektiga. 4. Linnavara valdamine ja kasutamine 4.1. Linnavara valdajad on: 4.1.1. linnavolikogu; 4.1.2. linnavalitsus; 4.1.3. linna asutus. 4.2. Linna asutus on linnavara valdajaks linnavolikogu või linnavalitsuse poolt talle kasutada antud vara suhtes. 4.3. Linnavara kasutajaks võib olla kolmas isik. Kolmandateks isikuteks võivad olla kõik isikud, kellel ei ole keelatud olla linnavara kasutajaks. 4.4. Linnavara valdajad ja kasutajad on kohustatud nende valduses olevat või kasutada antud linnavara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema kõigiti selle säilimise ja korrashoiu eest. 4.5. Linnavara üleandmisel koostavad üleandja ja vastuvõtja akti, milles näidatakse üleandmise alus, vara koosseis, vara soetamismaksumus ja kulum. Üleandmise-vastuvõtmise akt koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks jääb üleandjale, üks vastuvõtjale ja üks linnavara registri pidajale. Üleandja ja vastuvõtja korraldavad vastavate kannete muutmise andmekogudes. 4.6. Linnavalitsus määrab struktuuriüksused, mille valitseda on linnale kuuluvad varalised õigused, sealhulgas väärtpaberid. Väärtpaberitest tulenevaid õigusi teostatakse seaduses ning linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktides sätestatud korras. 5. Linnavara arvestus ja kontroll 5.1. Linnavara arvestust korraldab linnavalitsus. 5.2. Linnavara kohta peetakse linnavara registrit. Linnavara registri asutab ja selle põhimääruse kinnitab linnavolikogu. 5.3. Linnavara valdaja ja kasutaja peab arvestust tema valduses või kasutuses oleva linnavara kohta vastavalt raamatupidamisseadusele. Linnavara koosseisus toimunud muudatustest teatatakse registripidajale järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks. Registripidajal on õigus kontrollida andmete õigsust. 5.4. Linnavara valdamise, kasutamise ja käsutamise üle teostab kontrolli linnavalitsus. II. LINNAVARA OMANDAMINE JA LINNALE RAHALISTE KOHUSTUSTE VÕTMINE 6. Asja ostmine ja teenuse tellimine maksumusega alla riigihanke piirmäära 6.1. Asja ostmise või teenuse tellimise (edaspidi linnavara omandamine) otsustab: 6.1.1. linnavolikogu, kui võetakse linnale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes; 6.1.2. linnavara valdaja jooksva aasta eelarve kuludes ettenähtud vahendite piires, kui vara hind ei ületa 10 000 krooni ja linnavara omandamine on vajalik nimetatud linnavara valdaja korrapärase tegevuse tagamiseks; 6.1.3. linnavalitsus, kui asja ostmist või teenuste tellimist ei otsustata punktide 6.1.1 ja 6.1.2 kohaselt. 6.2. Linnavara omandamise lepingu sõlmimise otsustab linnavalitsus. Kui linnavara omandamine kuulub linnavara valdaja pädevusse, sõlmib vara omandamise lepingu käesoleva eeskirja alapunktis 6.1.2 nimetatud linnavara valdaja. 7. Asja ostmine, teenuse või ehitustöö tellimine riigihanke korras 7.1. Riigihangete teostamise korra kehtestab linnavalitsus. 7.2. Riigihankelepingu sõlmimise otsustab linnavalitsus. Kui hankelepinguga võetakse linnale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes, annab linnavalitsusele lepingu sõlmimiseks loa linnavolikogu. 8. Ostueesõigus, pärand ja kinge 8.1. Ostueesõiguse kasutamise või sellest loobumise otsustab linnavalitsus. Kui ostueesõiguse kasutamisel võetakse linnale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes, annab loa ostueesõiguse kasutamiseks linnavolikogu. 8.2. Pärandi ja kinke vastuvõtmise korra kehtestab linnavalitsus. 9. Laenu võtmine 9.1. Laenu võtmise otsustab linnavolikogu. 9.2. Laenu võtmist eelarves sätestatud mahus korraldab linnavalitsus. III. LINNAVARA KASUTUSSE ANDMINE 10. Tulu saamiseks kasutatava vara kasutusse andmine 10.1. Tulu saamiseks kasutatavat linnavara antakse kasutusse otsustuskorras või enampakkumise korras. 10.2. Tulu saamiseks kasutatava vara renditariifid kehtestab linnavolikogu. 10.3. Rendisoodustuste andmise otsustab linnavolikogu. 10.4. Linnavara kasutusse andmise otsustab: 10.4.1. linnavolikogu, kui: – linnavara antakse kasutusse tähtajaga üle kolme aasta; – linnavara soetusmaksumus ületab viiskümmend tuhat krooni; – kasutusse andmisel koormatakse linnavara ostueesõigusega; 10.4.2. linna asutus, kui kasutusse antakse tema kasutuses olevaid ruume kasutamiseks väljaspool tööaega või kui kasutusse antakse väheväärtuslikku kuluinventari; 10.4.3. linnavalitsus, kui linnavara kasutusse andmist ei otsustata punktide 10.4.1 ja 10.4.2 kohaselt. 10.5. Linnavara kolmandate isikute kasutusse andmisel ei või kasutusse andmise tähtaeg olla vallasasja puhul pikem kui 10 aastat ja kinnisasja puhul pikem kui 25 aastat. Linnavara võib kasutusse anda tähtaega määramata, kui linnavara võib osutuda vajalikuks linnale muuks otstarbeks või kui vara antakse kasutusse ilma enampakkumiseta. Määramata tähtajaga lepingu võib lõpetada vastavalt seadusele või lepingule. 10.6. Käesoleva eeskirja alapunktis 10.4.2 näidatud alustel linnavara kasutamisest laekuv tasu jääb vastava linnavara valdaja käsutusse. 10.7. Linnale kuuluvaid eluruume antakse kasutusse linnavolikogu poolt kehtestatud korras. 11. Linnavara kasutusse andmine otsustuskorras 11.1. Linnavara võib kasutusse anda otsustuskorras: 11.1.1. linna osalusega äriühingutele, avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele ja mittetulundusühingutele; 11.1.2. kultuuri- ja spordiürituste läbiviimiseks; 11.1.3. linnavara, mille suhtes on eelnevalt korraldatud kahel korral enampakkumine, mis ei ole andnud soovitud tulemusi. 12. Linnavara rendile andmine enampakkumise korras 12.1. Linnavara antakse rendile (kasutusse) enampakkumise korras, kui ei ole alust anda linnavara rendile (kasutusse) otsustuskorras. 12.2. Enampakkumise ettevalmistamine. 12.2.1. Enampakkumise ettevalmistamise käigus linnavalitsus kinnitab: 1) enampakkumise tingimused ja viisi; 2) rendise algsuuruse; 3) enampakkumise läbiviija; 4) osavõtumaksu ja tagatisraha suuruse; 5) rendilepingu olulised tingimused. 12.3. Enampakkumise läbiviimisest antakse teada vastava kuulutuse kaudu kohalikus, maakonna või üleriigilise levikuga ajalehes. Kuulutus avaldatakse vähemalt kümme päeva enne enampakkumise läbiviimist. Kuulutus peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) enampakkumise läbiviija; 2) rendile antava linnavara nimetus, asukoht, iseloomustus, rendise algsuurus; 3) enampakkumise läbiviimise viis (suuline või kirjalik), kirjaliku pakkumise korral pakkumise esitamise tähtaeg ja koht; 4) enampakkumise läbiviimise aeg ja koht; 5) enampakkumise ja rendilepingu tingimustega rendileantava varaga tutvumiseks ettenähtud aeg ja koht; 6) enampakkumises osalemise osavõtumaks ja tagatisraha, nende tasumise tähtajad ning viis; 7) vajadusel rendiobjekti kasutusotstarve. 13. Rendilepingu tingimused 13.1. Rendileping peab kajastama järgmist: 1) rendile antava vara kohta käivad andmed (nimetus, arv, mõõt, koosseis, piirid, ruumide puhul asukoht, korrus, ruumide numbrid inventariseerimisplaani järgi ja nende üldpind ruutmeetrites); 2) lepingu tähtaeg; 3) vara üleandmise ja tagastamise tähtaeg ja kord; 4) rendi tasumise tähtajad ja kord, viivise suurus; 5) maksude tasumise ja reaalkoormatise teostamise kohustus; 6) rendimäära muutmise tingimused ja kord; 7) hoonete puhul ohutustehnika abinõude kasutuselevõtmise kohustus; 8) hoonete puhul kindlustamiskohustus ja selle ulatus; 9) rendilepingus ettenähtud sanktsioonid; 10) rendilepingu ennetähtaegse lõpetamise alused; 11) renditud ruumide allrendile või muul viisil teiste isikute kasutusse andmise tingimused ja kord; 12) muud vajalikud tingimused. 13.2. Rendilepingus võib kajastada: 1) rendile antava vara korrashoiu ja parendamise korra; 2) rendile antava vallasvara, samuti hoonete ja kinnisasja päraldiste maksumuse; 3) investeeringute kaitse garantiid poolte kokkuleppel. 14. Rendise algsuurus 14.1. Rendise algsuuruseks on linnavolikogu kehtestatud renditariif. 14.2. Linnavolikogu otsuse alusel rendise algsuurust ei määrata või määratakse see tariifsest madalam, kui renditava vara suhtes on enampakkumine eelnevalt juba toimunud ning tariifse algsuuruse määramise korral võib eeldada enampakkumise nurjumist. 15. Enampakkumises osaleda võivate isikute ring 15.1. Enampakkumisest võivad üldjuhul osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on õigus sõlmida vastavat rendilepingut ning kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud. 15.2. Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult või esindaja kaudu: 1) enampakkumise läbiviijad, linnavalitsuse liikmed nende abikaasad ja otseliinis sugulased; 2) isikud, kellel on linna ees võlgnevusi. 16. Enampakkumise läbiviimise viisid ja korraldus 16.1. Enampakkumine viiakse läbi avalikult kas suulise või kirjaliku pakkumisena. Enampakkumise valmistab ette ja viib läbi enampakkumise läbiviija. Enampakkumise läbiviimiseks moodustab enampakkumise läbiviija vähemalt kolmeliikmelise komisjoni ja nimetab nende hulgast komisjoni esimehe, enampakkumise juhataja ning komisjoni sekretäri. 16.2. Enampakkumise käik ja tulemused protokollitakse. 17. Suulise enampakkumise läbiviimise kord 17.1. Enampakkumise läbiviija, kuulutades suulise enampakkumise määratud ajal ja kohas avatuks, teeb enampakkumise ruumis kohalviibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumisest osavõtjatena. Enampakkumisest osa võtta soovivate isikute nimed ning elu- või asukohad protokollitakse. Enampakkumisest osa võtta soovijad esitavad isikut tõendava dokumendi ja volitusi tõendava dokumendi. 17.2. Enne pakkumiste alustamist annavad kõik enampakkumisest osavõtjatena registreerunud isikud allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise ja rendilepingu tingimustest, ning esitavad tõendid selle kohta, et nad on tasunud osavõtumaksu ja tagatisraha. Isikuid, kes ei nõustu andma käesolevas lõikes ettenähtud allkirja või ei esita tõendeid osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta, pakkumisest osa võtta ei lubata. Enampakkumisest osavõtjana registreerunule väljastatakse registreerimisnumber, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni. Seejärel tutvustab enampakkumise läbiviija enampakkumise läbiviimise ja kaebuste esitamise korda ning kuulutab välja enampakkumise alghinna, enampakkumise sammu suuruse ja enampakkumises osalejate registreerimisnumbrid. 17.2.1. Kui enampakkumisele ei registreerita ühtki pakkujat või ühelgi pakkujal ei lubata enampakkumisest osa võtta, tunnistab enampakkumise komisjon enampakkumise nurjunuks. 17.3. Pärast punktides 17.1 ja 17.2 nimetatud toimingute tegemist ning enampakkumise läbiviija vastavat korraldust (esimest haamrilööki) alustavad enampakkumisest osavõtjad pakkumist. Osavõtja annab enampakkumise läbiviijale märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui ta on saanud enampakkumise läbiviijalt vastava loa. Pakkumise kuulutab enampakkumise läbiviija haamrilöögiga lõppenuks pärast kõrgeima pakutud rendisumma kolmekordset teatamist. 17.4. Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed. Enampakkumisest osavõtjatel on on õigus enampakkumise protokolliga tutvuda ja esitada selle kohta kirjalikult märkusi või kaebusi kolme tööpäeva jooksul arvates enampakkumise toimumisest. Enampakkumise protokollis peab kajastuma ka suuruselt teise pakkumise teinud osavõtja. 17.5. Osavõtja, kelle pakutud rent on suurim, annab enne lahkumist allkirja selle kohta, et ta kohustub võtma vara rendile enampakkumiseks esitatud tingimustel, kui enampakkumise tulemused kinnitatakse kehtestatud korras. Allkirja andmisest keeldumisel kaotab ta õiguse lepingu sõlmimisele ning talle ei tagastata tagatisraha ning enampakkumise komisjon tunnistab enampakkumise nurjunuks. Teistele enampakkumisest osa võtnud isikutele tagastatakse tagatisraha viie tööpäeva jooksul pärast enampakkumise läbiviimist. Osavõtumaksu ei tagastata. 17.6. Kui enampakkumine toimub alghinda määramata, kohaldatakse käesolevat korda vajalike muudatustega. 18. Kirjaliku enampakkumise läbiviimise kord 18.1. Kirjalikul enampakkumisel osalemiseks esitatakse enampakkumise läbiviijale enampakkumise kuulutuses märgitud tähtajaks ja kohta kinnine ümbrik, millele on peale märgitud, millisele enampakkumisele see on esitatud. Pakkumine peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) pakkuja nimi ja postiaadress, füüsilisel isikul passi koopia, juriidilisel isikul äriregistri registrikaardi B-osa; 2) avaldus enampakkumises osalemiseks enampakkumiseks esitatud tingimustel; 3) tõendid enampakkumises osalemiseks ettenähtud osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta; 4) sõnadega kirjutatud pakutud rendisumma; 5) pakkumise esitaja allkiri, juriidilise ja füüsilise isiku esindaja puhul volikiri. 18.2. Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta eelnevalt nimetatud nõuetele, enampakkumises ei osale. Pakkumine loetakse esitatuks päeval, mis on märgitud saatekoha postitemplis, selle puudumisel sihtkoha postitemplis või tema saabumisel selleks ettenähtud kohta, kui pakkumist ei saadetud posti kaudu. Pakkumised registreeritakse nende saabumise järjekorras (ära märgitakse saabumise kuupäev ja kellaaeg). Enne nimekirja sulgemist tehtud pakkumised pitseeritakse kuni nende läbivaatamiseni. 18.3. Kui enampakkumise kuulutuses märgitud tähtaja jooksul ei saabu ühtegi pakkumist või ükski pakkumine ei vasta punktis 18.1 nimetatud nõuetele, tunnistab enampakkumise komisjon enampakkumise nurjunuks. 18.4. Pakkumiste läbivaatamise käigus avab enampakkumise läbiviija pakkumised enampakkumise kuulutuses nimetatud ajal ja kohas nende registreerimise järjekorras. Enampakkumise läbiviija on kohustatud kõigile pakkumistele alla kirjutama ja kandma need enampakkumise protokolli. 18.5. Kirjalikele enampakkumistele kohaldatakse suulise enampakkumise korra punkti 17.5 sätteid. 19. Enampakkumise tulemuste kinnitamine ja lepingu sõlmimine 19.1. Enampakkumise tulemused kinnitab linnavalitsus. 19.2. Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt 15 päeva jooksul enampakkumise toimumisest. 19.3. Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui enampakkumise ettevalmistamisel või läbiviimisel rikuti oluliselt käesolevas eeskirjas sätestatud korda. 19.4. Kui mitmes nõuetekohases kirjalikus pakkumises esitatud kõrgeimad rendisummad on võrdsed, annab linnavalitsus võrdsetele pakkujatele õiguse teha täiendav pakkumine. Rendileping sõlmitakse isikuga, kelle täiendavalt tehtud pakkumine on kõrgeim. Kui kindlaksmääratud ajaks ei tee kumbki pakkuja täiendavat pakkumist, otsustab eelistuse linnavalitsus muude asjaolude põhjal. 19.5. Kui enampakkumist ei toimu, enampakkumine kuulutatakse nurjunuks, tulemusi ei kinnitata või võitjaga lepingut ei sõlmita, otsustab linnavalitsus, kas korraldada uus enampakkumine, anda vara rendile otsustuskorras või käsutada seda muul viisil. 19.6. Enampakkumise tulemuste kinnitamisest hiljemalt 15 tööpäeva jooksul sõlmitakse parima pakkumise teinud isikuga rendileping. Rendilepingu sõlmimise otsustab linnavalitsus. 19.7. Enampakkumise võitjale saadetakse linnavalitsuse korraldus enampakkumise tulemuste kinnitamise kohta tähitud postiga või väljastatakse allkirja vastu. Korraldusele peab olema lisatud teade selle kohta, kuhu peab enampakkumise võitja rendilepingu sõlmimiseks ilmuma. Enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma rendilepingu sõlmimiseks teates määratud kohta hiljemalt kümne tööpäeva jooksul korralduse kättesaamisest. 19.7.1. Kui enampakkumise võitja keeldub punktis 19.7 nimetatud korralduse vastuvõtmisest või mõjuva põhjuseta ei ei ilmu ettenähtud tähtaja jooksul lepingu sõlmimisele, kaotab ta õiguse lepingu sõlmimiseks ja tagatisraha. 19.7.2. Enampakkumise võitja on kohustatud hiljemalt lepingu sõlmimise ajaks esitama rendilepingu alusel nõutavad lepingu tagatised. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel kaotab enampakkumise võitja õiguse lepingu sõlmimiseks ja tagatisraha. 19.7.3. Enampakkumises osalejale, kellega linnavalitsus ei otsustanud sõlmida rendilepingut, tagastatakse tagatisraha kolme tööpäeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste (mitte)kinnitamist või enampakkumise nurjunuks tunnistamist. Osavõtumaks tagastamisele ei kuulu. Osavõtumaksu arvel katab enampakkumise korraldaja enampakkumise ettevalmistamise ja korraldamisega seotud kulud. 19.8. Lisaks rendilepingu olulistele tingimustele tuleb rendilepingus ära määrata linnavara valitseja, kes on kohustatud perioodiliselt kontrollima vara sihipärast ja heaperemehelikku kasutamist ning võtma kasutusele kõik seaduslikud abinõud vätimaks linnale kahju tekitamist. 19.9. Rendilepingu sõlmimise korral muutub tagatisraha rendilepingujärgseks makseks. 19.10. Rendilepingu muutmise ja täiendamise otsustab linnavalitsus. IV. LINNAVARA VÕÕRANDAMINE 20. Linnavara võõrandamine on linnavara tasu eest või tasuta andmine teise isiku omandisse 20.1. Linnavara võõrandatakse, kui: 20.1.1. vara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks ega linna valitsemiseks ning selle muul viisil linnavarana kasutamine ei ole võimalik, põhjendatud või selle kasutamine linna omandis olevana on ebaotstarbekas; 20.1.2. vara on antud linnale üle võõrandamise kohustusega; 20.1.3. muudel seaduses või linnavolikogu poolt ettenähtud juhtudel. 20.2. Linnavara võõrandamise otsustab: 20.2.1. linnavolikogu, kui: 1) võõrandatava vara soetusmaksumus on suurem kui 50 000 krooni; 2) võõrandatav vara on kinnisvara; 3) linnavalitsus, kui võõrandatava vara soetusmaksumus ei ületa 50 000 krooni. 21. Linnavara võõrandatakse kas otsustus-, enampakkumis- või erastamiskorras 22. Linnavara võõrandamine otsustuskorras enampakkumist korraldamata võib toimuda, kui: 22.1. võõrandatava vara väärtus võib oluliselt väheneda enne enampakkumise lõpuleviimist; 22.2. enampakkumise korras võõrandamine ei ole andnud soovitud tulemusi; 22.3. kui vara võõrandatakse linna osalusega äriühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule; 22.4. muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest. 23. Kui enne linnavara võõrandamise küsimuse otsustamist tekib vajadus selle hindamiseks, siis toimub see käesoleva eeskirja punktis 26 ettenähtud alustel. Hindamist korraldab linnavalitsus. 24. Linnavara müügilepingu ning vajadusel asjaõiguslepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu sõlmib linnavalitsus Eesti Vabariigis kehtivate seaduste alusel. Järelmaksuga müügi korral määratakse kindlaks ka lepingu täitmise tagatised. 25. Linnavara müük enampakkumise korras 25.1. Enampakkumise ettevalmistamise käigus linnavalitsus kinnitatab: 1) enampakkumise tingimused ja viisi; 2) alghinna; 3) enampakkumise läbiviija; 4) ostu-müügilepingu tingimused (s.h müüdava vara ostjale üleandmise kord, ostuhinna tasumise kord ja tähtajad, ostuhinna järelmaksuga tasumisel lepingu täitmise tagatised); 5) osavõtumaksu ja tagatisraha suuruse; 6) järelmaksu rakendamise võimaluse. 25.2. Enampakkumise läbiviimisest teatatakse vastava kuulutuse kaudu kohalikus ajalehes ja vajadusel ühes üldriikliku leviga ajalehes. Kuulutus avaldatakse hiljemalt 15 päeva enne enampakkumise läbiviimise päeva. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid: 1) enampakkumise läbiviija; 2) võõrandamisele kuuluva linnavara nimetus, asukoht ja iseloomustus või võimalus varaga tutvuda; 3) enampakkumise läbiviimise koht ja aeg; 4) enampakkumise läbiviimise viis (suuline, kirjalik), kirjalike pakkumiste korral nende esitamise tähtaeg ja koht; 5) alghind, järelmaksu rakendamise võimalus, enampakkumise osavõtumaks ja tagatisraha; 6) müüja pangarekvisiidid. 25.3. Punktis 25.1 nimetatud tingimused koostab ja kuulutuse avaldamise tagab linnavalitsus. 26. Linnavara enampakkumise alghind 26.1. Alghinna määrab kas linnavolikogu või linnavalitsus, tulenevalt käesoleva eeskirja punktist 20.2. 26.2. Alghinna määramisel võetakse aluseks: 26.2.1. eksperthinnang; 26.2.2. vara eeldatav turuväärtus; 26.2.3. vara erilised omadused. 27. Enampakkumises osalevate isikute ring 27.1. Enampakkumises võivad osaleda kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kelle osavõtt ei ole seadusega keelatud. 27.2. Enampakkumisest ei või osa võtta enampakkumise läbiviimisega seotud isikud (s.t enampakkumise läbiviijad, linnavalitsuse liikmed, nende abikaasad ja otseliinis sugulased). 28. Enampakkumise viisid, korraldus ja läbiviimine 28.1. Enampakkumise viisi, korraldust ja läbiviimist reguleeritakse käesoleva eeskirja punktidega 16–19. 28.2. Enampakkumise läbiviija määrab linnavalitsus. 29. Vara võõrandamise enampakkumise tulemuste kinnitamine 29.1. Enampakkumise tulemused kinnitab linnavalitsus. 29.2. Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt 15 päeva jooksul enampakkumise toimumisest. 29.3. Enampakkumise tulemused jäetakse kinnitamata, kui enampakkumise läbiviimisel rikuti oluliselt käesolevat eeskirja. 29.4. Enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmisel, nurjunuks tunnistamisel või müügihinna mittetasumisel ja lepingu mittesõlmimisel otsustab varaga edasise toimimise viisi kas linnavolikogu või linnavalitsus tulenevalt käesoleva eeskirja punktist 20.2. 30. Ostu-müügilepingu sõlmimine 30.1. Enampakkumise võitjaga sõlmitakse kirjalik, seaduses ettenähtud juhtudel aga notariaalselt tõestatud ostu-müügileping. Ostu-müügilepingu ning vajadusel asjaõiguslepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu sõlmib linnavalitsus seadusega ettenähtud korras. 30.2. Enampakkumise võitjale teatatakse tähitud postiga või allkirja vastu enampakkumise tulemuste kinnitamisest (kinnitamata jätmisest) pärast linnavalitsuse korralduse tegemist. Korraldusele lisatakse teade selle kohta, kuhu enampakkumise võitja peab ilmuma ostu-müügilepingu sõlmimiseks. Pärast linnavalitsuse korralduse saamist on enampakkumise võitja kohustatud tasuma müügihinna või järelmaksu rakendamisel osa müügihinnast enampakkumise tingimustes ettenähtud tähtpäeval, või kui sellist tähtaega määratud ei ole, siis teates märgitud tähtpäeval. Ostu-müügileping sõlmitakse 20 päeva jooksul arvates kinnitamise teate kättesaamise päevast. 30.3. Enne ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimist on enampakkumise võitja kohustatud esitama kõik nõutavad lepingu täitmise tagatised. 30.4. Tähtaegselt müügihinna või selle osa mittetasumisel, samuti lepingu tähtaegsel mittesõlmimisel ning nõutavate tagatiste esitamata jätmisel kaotab enampakkumise võitja õiguse nõuda ostu-müügilepingu sõlmimist, samuti ei tagastata talle tagatisraha. 30.5. Kui enampakkumise võitja täidab käesolevas punktis talle esitatud nõuded, arvestatakse tagatisraha müügihinna hulka. 30.5.1. Enampakkumisel osalejatele, kellega linnavalitsus ei otsustanud sõlmida ostu-müügilepingut, tagastatakse tagatisraha kolme tööpäeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste (mitte)kinnitamist või enampakkumise nurjunuks tunnistamist. 30.5.2. Osavõtumaks tagastamisele ei kuulu. 30.5.3. Osavõtumaksu arvel katab enampakkumise läbiviija enampakkumise ettevalmistamise ja korraldamisega seotud kulud. Kui laekunud osavõtumaksudest ei piisa linnavara võõrandamise enampakkumise ettevalmistamise ja korraldamisega tehtud kulude katmiseks, arvestatakse eelnimetatud kulud osavõtumaksuga katmata osas maha linnavara müügist laekunud summadest enne viimaste kandmist linnaeelarvesse. 31. Linnavara erastamine 31.1. Linnavara erastamine toimub erastamist reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. 31.2. Linnavara erastamise aluseks on linnavolikogu kinnitatud erastamisprogramm (erastamisnimekiri). 31.3. Linnavara erastamist korraldab linnavalitsus. 31.4. Erastamisnimekirja kantud objektide müügi kuulutab erastamise läbiviija välja vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes seadusega kehtestatud tähtaega arvestades. 31.4.1. Teates näidatakse ära: 1) erastatava objekti nimetus; 2) aeg ja koht, kus saab tutvuda informatsiooniga erastatava vara kohta; 3) enampakkumise alghind; 4) erastamise viis; 5) osavõtumaksu ja tagatisraha suurus ning nende tasumise kord ja panga rekvisiidid; 6) erastamise läbiviija. 32. Pärast müügi avalikku väljakuulutamist tagab erastamise läbiviija pakkujatele erastatava objekti kohta koostatud informatsiooni, samuti ostu-müügilepingu tingimuste kohta käivate andmete kättesaadavuse V. LINNAVARA KOORMAMINE 33. Linnavara koormamise mõiste 33.1. Linnavara koormamine käesoleva eeskirja tähenduses on linna omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, isikliku servituudi, reaalkoormatise, ostueesõiguse või hoonestusõiguse seadmine. Linna omandis olevale kinnisasjale kasutusvaldust ei seata. 34. Reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmine 34.1. Linna omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmine on lubatud, kui: 1) see toimub isiku, kellel on selleks õigusaktidest tulenevalt õigus, nõudel ja kasuks; 2) see toimub avalikes huvides. 34.2. Linna omandis olevale kinnisasjale seab reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse linnavalitsus. 34.3. Linnavara koormamise lepingu, vajadusel ka asjaõiguslepingu sõlmimise otsustab linnavalitsus. 35. Isikliku kasutusõiguse seadmine 35.1. Linna omandis olevale kinnisasjale isikliku kasutusõiguse seadmine on lubatud, kui: 1) see toimub selleks õigusaktidest tulenevat õigust omava isiku nõudel ja kasuks; 2) see toimub avalikes huvides; 3) see seatakse isiku kasuks linnale osutatud eriliste teenete eest. 35.2. Isikliku kasutusõiguse seadmise otsustab: 1) linnavolikogu käesoleva eeskirja punkti 35.1 alapunktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel; 2) muudel juhtudel linnavalitsus. 35.3. Isiklik kasutusõigus seatakse tasu eest või tasuta. Isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmib linnavalitsus. 36. Hoonestusõiguse seadmine 36.1. Hoonestusõigus seatakse hoonestamata munitsipaalmaale või munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks. 36.2. Hoonestusõigust võib seada enampakkumise või otsustuskorras. 36.2.1. Hoonestusõiguse seadmine otsustuskorras võib toimuda: 1) linna osalusega äriühingute kasuks; 2) avalik-õiguslike juriidiliste isikute kasuks; 3) munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks; 4) muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest. 36.2.2. Hoonestusõiguse seadmise ja vastavate lepingute sõlmimise otsustab linnavalitsus. 36.3. Hoonestusõiguse seadmisel ei või hoonestusõiguse tähtaeg olla üle viiekümne aasta, v.a juhud, mil hoonestaja peab hoonestusõiguse lepingu kohaselt teostama kinnisasjal või selle abil teatud töid linna huvides, mille tähtaeg ületab viiskümmend aastat. Hoonestusõiguse tähtaeg ei või ületada üheksakümmend üheksat aastat. 36.4. Hoonestusõiguse seadmise algatamine ja ettevalmistamine. 36.4.1. Hoonestusõiguse seadmise algatab ning vajalikud materjalid valmistab ette linnavalitsus oma algatusel või huvitatud isiku taotlusel. 36.4.2. Hoonestusõiguse seadmise ettevalmistamisel linnavalitsus: 1) korraldab kehtestatud planeeringut arvestades kinnisasjale katastriüksuse moodustamise sellele hoonestusõiguse seadmise eesmärgil; 2) määrab hoonestusõiguse aastatasu algsuuruse. 36.5. Hoonestusõiguse seadmiseks vajalike ettevalmistustööde lõppedes võtab linnavalitsus vastu korralduse hoonestusõiguse seadmiseks või enampakkumise korraldamiseks, mis peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) hoonestusõigusega koormatava maa suurus, asukoht, sihtotstarve ja katastritunnus; 2) hoonestusõiguse aastatasu (alg)suurus; 3) hoonestusõiguse seadmise tingimused; 4) hoonestamise tingimused (katastriüksuse sihtotstarve, lubatud ehitiste arv krundil, ehitiste lubatud suurim ehitusalune pind, ehitiste lubatud kõrgus) ja hoonestamise tähtaeg; 5) hoonestusõiguse seadmise viis (enampakkumine või otsustuskord); 6) enampakkumise läbiviimise viis (suuline või kirjalik); 7) enampakkumises osalemise osavõtumaks ja tagatisraha; 8) lepingu sõlmimiseks nõutavad tagatised; 9) enampakkumise korraldaja. 36.6. Hoonestusõiguse seadmisel otsustuskorras ei märgita korraldusse käesoleva eeskirja punkti 36.5 alapunktides 6–7 ja 9 nimetatud andmeid. 36.7. Hoonestusõiguse seadmine enampakkumise korras toimub käesoleva eeskirja punktides 12 ja 15–19 sätestatud korras, arvestades järgmisi erisusi: 1) enampakkumise esemeks on hoonestusõiguse aastatasu; 2) enampakkumise kuulutuses märgitakse lisaks käesoleva eeskirja punktis 12.3 nimetatud andmetele hoonestusõiguse tähtaeg ning hoonestamise tingimused ja tähtaeg; 3) enampakkumise võitjaga sõlmitakse hoonestusõiguse leping; 4) enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma hoonestusõiguse lepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt ühe kuu jooksul korralduse kättesaamisest. 36.8. Hoonestusõiguse lepingu tingimused 36.8.1. Hoonestusõiguse lepingus tuleb kindlaks määrata: 1) hoonestusõigusega koormatava maa asukoht, katastriüksuse sihtotstarve, katastritunnus ja kinnistu registriosa number; 2) hoonestusõiguse tähtaeg, selle pikendamise tingimused; 3) hoonestusõigusega koormatava maa üleandmise tähtaeg ja kord; 4) hoonestusõiguse tasu suurus, maksmise kord ja sanktsioonid selle rikkumise eest; 5) maksude tasumise kohustus ja reaalkoormatise teostamise kohustus; 6) kindlustamiskohustus (vajadusel); 7) hoonestamise tähtaeg; 8) lepingu täitmise tagatised; 9) muud vajalikud andmed. VI. LINNAVARA MAHAKANDMINE JA NÕUETEST LOOBUMINE 37. Linnavara mahakandmine 37.1. Linnavara kuulub mahakandmisele: 1) kui see on muutunud kasutamiskõlbmatuks ning selle säilitamine on ebaotstarbekas ja võõrandamine ei ole võimalik; 2) kui ilmneb erinevus olemasoleva linnavara ja raamatupidamisandmete vahel ning võib põhjendatult eeldada, et selline puudujääk ei ole kõrvaldatav. 37.2. Mahakandmiseks aluse tekkimisel on linnavara valdaja kohustatud koostama akti, milles näidatakse mahakandmisele kuuluva vara täpne koosseis, soetusmaksumus, jääkmaksumus, lühiiseloomustus, kõlbmatuks muutumise põhjused, linnavaraga seotud rahalised õigused ja kohustused, mahakantava linnavara hävitamise tegevuskava ja selle maksumus, samuti muud mahakantava linnavaraga seotud olulised andmed. 37.3. Linnavara mahakandmise otsustab: 1) linnavolikogu, kui vara soetusmaksumus on suurem kui viiskümmend tuhat krooni; 2) linnavalitsus, kui vara soetusmaksumus on kümme kuni viiskümmend tuhat krooni. 3) muu linnavara valdaja, kui vara soetusmaksumus ei ületa kümmet tuhat krooni. 37.4. Linnavara mahakandmise korra kehtestab linnavolikogu. 38. Linnavara hulka kuuluvate nõuete esitamine ja nõuetest loobumine 38.1. Nõudeid võlgniku suhtes esitavad kohtulikus ja kohtuvälises korras linnavara valdajad. 38.2. Kui linnavara hulka kuuluv nõue osutub lootusetuks või nõude aluseks olevad dokumendid on puudulikud või sissenõudmine ei ole majanduslikult põhjendatud, võib nõude esitamisest, hagist või sissenõude pööramisest täitmisele loobumise otsustada: 1) linnavolikogu, kui nõue on suurem kui viiskümmend tuhat krooni; 2) linnavalitsus, kui nõue on väiksem kui viiskümmend tuhat krooni.