Rakvere Vallavolikogu — Rakvere valla põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine — KO, 27, 339

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26–28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356; 59, 941; 61, 984; 1999, 10, 155; 27, 392; 29, 401) paragrahvi 22 punktist 9, Rakvere Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada juurdelisatud Rakvere valla põhimääruse uus redaktsioon. 2. Tunnistada kehtetuks Rakvere Vallavolikogu 16. veebruari 1994. a määrus nr 1 «Valla põhimääruse vastuvõtmine». 3. Tunnistada kehtetuks Rakvere Vallavolikogu 18. mai 1994. a määrus nr 3 «Rakvere vallalipp ja vallavapp». 4. Tunnistada kehtetuks Rakvere Vallavolikogu 18. mai 1994. a määrus nr 4 «Rakvere vallalipu ja vallavapi kasutamise korra kinnitamine». 5. Tunnistada kehtetuks Rakvere Vallavolikogu 18. mai 1994. a määrus nr 5 «Rakvere Vallavolikogu väljalangenud liikme asendamise kord». 6. Tunnistada kehtetuks Rakvere Vallavolikogu 16. oktoobri 1996. a määrus nr 5 «Vallaametnike sotsiaalsed garantiid». 7. Saata määrus Riigikantseleisse. 8. Määrus jõustub 1. septembril 1999. a. Volikogu esimees Hannes KONIST Kinnitatud Rakvere Vallavolikogu 18. augusti 1999. a määrusega nr 7 Rakvere valla põhimäärus I. ÜLDSÄTTED § 1. Põhimääruse eesmärk Rakvere valla (edaspidi vald) põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. § 2. Valla omavalitsuse mõiste 2.1. Valla kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. 2.2. Valla kohalikule omavalitsusele võib kohustusi panna ainult seaduste või kokkulepete alusel. Seadusega omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. 2.3. Kohalik omavalitsus teostub vallas territooriumi haldusjaotuse järgi demokraatlikult moodustatud vallavolikogu ja vallavalitsuse kaudu ning rahvaküsitluse, -hääletuse või -algatuse teel. § 3. Valla kohaliku omavalitsuse põhimõtted 3.1. kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ning korraldamine; 3.2. igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas; 3.3. seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 3.4. vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 3.5. vastutus oma ülesannete täitmise eest; 3.6. vallaelanikele ja ettevõtetele soodsate tingimuste loomine iseseisvaks toimetulekuks; 3.7. vallaelanikele võimalikult soodsatel tingimustel avalike teenuste osutamine ja vahendamine; 3.8. tegevuse avalikkus. § 4. Valla kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused 4.1. Vald kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, riigi õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, teistest valla õigusaktidest, lepingutest riigiorganite, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. 4.2. Vald kohaliku omavalitsusüksusena otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse. 4.3. Vald kui kohalik omavalitsusüksus on avalik-õiguslik isik, keda esindavad valla põhimääruse alusel oma pädevuse piires vallavolikogu, vallavolikogu esimees, vallavalitsus ja vallavanem. Valda võivad esindada ka teised isikud, kellele on vastavad volitused antud valla õigusaktidega sätestatud korras. 4.4. Vallal on oma arengukava, mis sätestab sotsiaalmajandusliku olukorra, keskkonna seisundi analüüsi ja prognoosi, valla arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. 4.5. Vallal on avalik-õigusliku isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pankades ja oma pitsat. § 5. Valla õiguste kaitse 5.1. Ilma vallavolikogu otsuseta ei saa valda likvideerida ega muuta valla piire või nime. 5.2. Valla omavalitsusorganitel on õigus korraldada valla haldusterritooriumil elanike küsitlusi. 5.3. Valla omavalitsusorganitel on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse. § 6. Valla omavalitsusorganid 6.1. Vallavolikogu – valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste seaduse alusel. 6.2. Vallavalitsus – volikogu poolt kinnitatud käesoleva põhimääruse alusel moodustatav täitev ja korraldav organ. § 7. Valla kui omavalitsusüksuse põhiülesanded 7.1. Valla kui omavalitsusüksuse ülesanneteks on juhul, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita, korraldada: – sotsiaalabi ja -teenuseid; – vanurite hoolekannet; – hariduse andmist; – elamu- ja kommunaalmajandust; – veevarustust ja kanalisatsiooni; – ettevõtluse arendamist; – planeerimist ja ehitustegevust; – heakorda; – vallasisest ühistransporti ja õpilasliine; – valla teede korrashoidu; – keskkonnakaitset; – munitsipaalomandis olevate vallaasutuste ülalpidamist. 7.2. Lisaks punktis 7.1 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab vald teisi kohaliku elu küsimusi: – mis on talle pandud teiste seadustega; – mis ei ole seadusega kellegi teise otsustada või korraldada. 7.3. Vald kui omavalitsusüksus täidab riiklikke kohustusi: – mis on talle pandud seadusega; – mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja vallavolikogu vahelisest lepingust. § 8. Valla omavalitsusorganite õigusaktid 8.1. Vallavolikogul ja vallavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. 8.2. Vallavolikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid. 8.3. Vallavalitsusel on õigus üksikaktidena anda korraldusi. 8.4. Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid kehtivad Rakvere valla territooriumil. § 9. Valla omavalitsusorganite suhted riigiorganitega 9.1. Valla omavalitsusorganite suhted riigiorganitega põhinevad seadustel ja lepingutel. 9.2. Valla omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. 9.3. Vallavolikogu valib Vabariigi Presidendi valimiskogusse esindajad ning Lääne-Viru Maakohtu kaasistujad seaduses sätestatud korras. § 10. Valla suhted teiste kohalike omavalitsusüksustega 10.1. Valla suhted teiste omavalitsusüksustega rajanevad võrdõiguslikkuse põhimõttel sõlmitud lepingutega. 10.2. Valla omavalitsusorganid võivad ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks või ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste omavalitsusüksustega, samuti moodustada omavalitsuste liite ja ühisasutusi, samuti osaleda nimetatud ülesannete täitmiseks moodustatud äriühingutes või mittetulundusühingutes. § 11. Osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides 11.1. Valla omavalitsusüksusel on õigus astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks ja arendada nendega koostööd. 11.2. Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab valda tema volikogu või viimase määratud esindus. § 12. Valla sümbolid 12.1. Vallal on oma lipp ja vapp. Valla lipu ja vapi kavandid on kinnitatud Riigikantselei heraldikanõukogus. 12.2. Valla lipu kirjeldus ja heiskamise kord on kehtestatud Rakvere valla lipu statuudis. 12.3. Valla vapi kirjeldus ja kasutamise kord on kehtestatud Rakvere valla vapi statuudis. § 13. Valla vapimärk 13.1. Valla vapimärk on rinnamärk, mis antakse vallapoolse erilise austusavaldusena füüsilistele isikutele. 13.2. Valla vapimärgi kirjeldus ja andmise kord on kehtestatud Rakvere valla vapimärgi statuudis. § 14. Valla piir ja haldusterritoorium 14.1. Valla piir koos selle kirjeldusega määratakse Eesti Vabariigi haldusjaotuse seaduses koos valla piiri kirjeldusega. 14.2. Valla piir kooskõlastatakse naaberomavalitsuseüksustega ja maavalitsuse maaosakonnaga. 14.3. Valla piir looduses määratakse seadusi arvestades koos teiste naaberomavalitsusüksustega ja tähistatakse valda suubuvatel teedel. 14.4. Vald piirneb Rakvere linna, Vinni, Tamsalu, Kadrina, Haljala ja Sõmeru vallaga. 14.5. Vald haldab territooriumi, kuhu kuuluvad järgmised asulad: Arkna, Eesküla, Järni, Karitsa, Karivärava, Karunga, Kloodi, Kullaaru, Kõrgemäe, Lasila, Levala, Mädapea, Paatna, Päide, Taaravainu, Tobia, Tõrma, Tõrremäe, Veltsi küla ja Lepna alevik. § 15. Valla administratiivkeskus (vallamaja) 15.1. Vallamaja asub Rakvere linnas Vallikraavi 8. 15.2. Vallamaja asukoha muutmiseks viiakse vallaelanike seas läbi rahvaküsitlus, asukoha muutmise otsustamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 15.3. Vallamaja asukoha muutmiseks on vajalik esitada asukoha muutmisega seotud kulutuste eelarve. § 16. Asjaajamiskeel valla omavalitsusorganites 16.1. Asjaajamise keeleks vallas on eesti keel. § 17. Vallaelanik 17.1. Vallaelanik käesoleva määruse mõistes on isik, kellel on elanikeregistri järgi alaline elukoht Rakvere vallas. 17.2. Täisealisel vallaelanikul on aktiivne ja passiivne valimisõigus ning õigus olla valitud vastavalt põhiseadusele ja valimisseadusele. 17.3. Vallaelanikul on õigus kõigile vallas kehtestatud soodustustele. 17.4. Vallaelanik on kohustatud täitma vallas vastuvõetud otsuseid, määrusi, korraldusi, vallas kehtestatud korda. 17.5. Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel on õigus teha kohaliku elu küsimustes, vallavolikogu või vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis arutatakse läbi kolme kuu jooksul. 17.6. Käesoleva paragrahvi punktis 5 ettenähtud algatus esitatakse vallavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. 17.7. Eelnõu vastuvõtmist kinnitab vallasekretär allkirjaga. 17.8. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. 17.9. Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus vallavolikogus või vallavalitsuses. § 18. Rakvere valla aukodanik Vallale osutatud väljapaistvate teenete eest või vallapoolse erilise austusavaldusena võib anda füüsilisele isikule Rakvere valla aukodaniku nimetuse. Valla aukodaniku nimetuse annab vallavolikogu vastavalt valla aukodaniku statuudile, mis on kehtestatud Rakvere valla aukodaniku statuudis. II. VALLAVOLIKOGU § 19. Üldsätted 19.1. Vallavolikogu on valla kõrgeim esindav ja otsustav kogu, mis koosneb valla hääleõiguslike elanike valitud liikmetest. 19.2. Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on vallavolikogu sõltumatu ning tegutseb vallaelanike huvides ja nende nimel. 19.3. Vallavolikogu kinnitab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud alustel oma struktuuri ja töökorra ning lahendab seaduse ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. 19.4. Vallavolikogu esindab ja tema tööd juhib vallavolikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. § 20. Vallavolikogu moodustamine 20.1. Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. 20.2. Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis. 20.3. Rakvere Vallavolikokku valitakse vähemalt 13 liiget. 20.4. Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. § 21. Vallavolikogu liige 21.1. Vallavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 21.2. Vallavolikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Vallavolikogu liige juhindub seadustest, valla õigusaktidest ning valla elanike huvidest ja vajadustest. 21.3. Vallavolikogu liikme tegevus oma volituste täitmisel on avalik. 21.4. Vallavolikogu liikmel on õigus: 21.4.1. algatada vallavolikogu õigusakte ja teha ettepanekuid vallavolikogu istungil arutatavate küsimuste kohta; 21.4.2. seada üles kandidaati vallavolikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 21.4.3. esitada vallavolikogu menetluses olevate eelnõude täiendus- ja muudatusettepanekuid; 21.4.4. esitada oma kandidatuur volikogu poolt valitavale kohale; 21.4.5. saada vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud; 21.4.6. esineda vallavolikogu istungil avalduse, protesti, sõnavõtu ja repliigiga ning esitada küsimusi; 21.4.7. esitada vallavolikogu istungil arupärimisi vallavolikogu esimehele,vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele; 21.4.8. kasutada vallavalitsuse ruume vallaelanike vastuvõtuks ja saada tehnilist abi selle korraldamiseks; 21.4.9. vallavolikogu liikmel on õigus saada hüvitist vallavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ja põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest vallavolikogu poolt kehtestatud määrades ja korras. 21.5. Vallavolikogu liige on kohustatud: 21.5.1. osa võtma vallavolikogu istungitest. Puudumisest teatama eelnevalt vallasekretärile; 21.5.2. esitama majanduslike huvide deklaratsiooni seaduses sätestatud korras. 21.6. Vallavolikogu liige ei osale hääletamises, kui kõnealune küsimus puudutab tema enda, tema abikaasa, vanemate, laste, õdede-vendade ning teiste lähisugulaste ja -hõimlaste varanduslikke huve. § 22. Vallavolikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine 22.1. Vallavolikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 22.1.1. volikogu tegutsemisvõimetusega; 22.1.2. tagasiastumisega; 22.1.3. väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike registrist Rakvere vallas; 22.1.4. tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 22.1.5. kohtuotsusega, millega tühistati valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta vallavolikogu liikmeks; 22.1.6. teovõimetuks tunnistamisega; 22.1.7. tema surmaga. 22.2. Vallavolikogu liige on kohustatud viivitamatult informeerima volikogu esimeest ja valla valimiskomisjoni esimeest asjaoludest, mis tingivad tema volituste lõpetamise. 22.3. Volitused lõpevad vastava õigusakti jõustumise momendil. 22.4. Tagasiastumisel lõpevad volikogu liikme volitused asendusliikme määramisega valimiskomisjoni poolt. 22.5. Volikogu esimees paneb volikogu liikme volituste lõpetamise ja tema asendamise volikogu järgmise istungi päevakorda kohe, kui volituste lõpetamist tingivad asjaolud talle teatavaks saavad. § 23. Vallavolikogu liikme volituste peatumine 23.1. Vallavolikogu liikme volitused peatuvad seoses: 23.1.1. nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks, maavanemaks või valimisega vallavanemaks või kinnitamisega vallavalitsuse liikmeks; 23.1.2. asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 23.1.3. tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega. § 24. Vallavolikogu asendusliige 24.1. Ennetähtaegselt lõppenud või peatunud volitustega vallavolikogu liikme asemele astub vallavolikogu asendusliige. Asendusliikmel on kõik vallavolikogu liikme õigused ja kohustused. 24.2. Rakvere valla valimiskomisjon registreerib vallavolikogu asendusliikmed ja edastab nende nimekirja vallavolikogu esimehele. 24.3. Asendusliige on esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas, milles kandideeris asendatav volikogu liige. Kui esimene valimata jäänud kandidaat ei saa mingil põhjusel volikogu liikmeks asuda, on asendusliikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. 24.4. Kui asendatav volikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, siis saab vallavolikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valimiste Rakvere valla valimiskomisjon. 24.5. Asendusliikmete ammendumisel on vallavolikogu liikmete arv vastava arvu võrra väiksem, kuid mitte väiksem kui seitse liiget, alla selle korraldatakse täiendavad valimised. 24.6. Kui vallavolikogu uude koosseisu valitud vallavanem või vallavalitsuse liige jätkab kuni uue vallavanema valimiseni või vallavalitsuse moodustamiseni oma tegevust vallavolikogu uue koosseisu kokkukutsumise tõttu tagasi astuva vallavanemana või vallavalitsuse koosseisus, teeb Rakvere valla valimiskomisjon otsuse asendusliikme asumise kohta vallavolikogu liikmeks, lähtudes käesolevas paragrahvis sätestatust. Valla valimiskomisjoni otsus jõustub samal päeval valimistulemuste väljakuulutamisega. 24.7. Vallavolikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad vastava vallavolikogu otsuse jõustumise hetkest. 24.8. Vallavolikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama vallavolikogu liiget selle valimisringkonna sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. § 25. Volikogu ainupädevus 25.1. Vallavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 25.1.1. valla põhimääruse ja arengukava kinnitamine ning neis muudatuste tegemine ja tühistamine; 25.1.2. valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine; 25.1.3. kohalike maksude kehtestamine ja maksumäärade muutmine; 25.1.4. valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 25.1.5. koormiste määramine; 25.1.6. toetuste andmise korra kehtestamine; 25.1.7. vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 25.1.8. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 25.1.9. taotluse esitamine või arvamuse andmine halduspiiride või haldusüksuse nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 25.1.10. osavalla moodustamine ja likvideerimine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhikirja kinnitamine; 25.1.11. vallavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 25.1.12. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine, komisjoni esimehe ja asendusliikmete määramine; 25.1.13. vallavolikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 25.1.14. vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 25.1.15. vallavalitsuse liikmete ametisse kinnitamine ja tema liikmete ametist vabastamine; 25.1.16. umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, vallavanemale, vallavalitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele; 25.1.17. vallavanema töötasu määramine; 25.1.18. volikogu komisjonide moodustamine või likvideerimine, nende esimeeste valimine oma liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 25.1.19. volikogu esimehele või tema asendajale töötasu määramine; 25.1.20. volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest ettenähtud hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 25.1.21. valla kui omavalitsusüksuse esindamise korra kehtestamine; 25.1.22. valla fondide ja sihtkapitalide asutamine; 25.1.23. Lääne-Viru Maakohtu kohtukaasistujate valimine; 25.1.24. põhiseaduse paragrahvi 79 alusel Vabariigi Presidendi valimiskogusse vallavolikogu esindaja valimine; 25.1.25. valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 25.1.26. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 25.1.27. üldplaneeringu algatamine, kehtestamine või tühistamine; 25.1.28. üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 25.1.29. detailplaneeringu tühistamine; 25.1.30. rahvaraamatukogu, koolide põhimääruste kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 25.1.31. valla piiri muutmine. 25.2. Teiste seadusega vallavolikogu pädevusse antud küsimuste lahendamise võib vallavolikogu delegeerida vallavalitsusele. Seadusega kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi lahendab vallavalitsus, välja arvatud juhul, kui vallavolikogu on võtnud need enda pädevusse. § 26. Vallavolikogu struktuur 26.1. Vallavolikogu töötab täiskoguna. Vallavolikogu tööorganid on eestseisus ning alatised ja ajutised komisjonid. 26.2. Vallavolikogu asjaajamise korraldamise, majandusliku teenindamise ning vallavolikogu ja tema komisjonide töötingimused tagab vallakantselei, mis on valla ametiasutus. § 27. Vallavolikogu esimees 27.1. Vallavolikogu esimees: 27.1.1. juhib vallavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 27.1.2. esindab või volitab esindama valda ja vallavolikogu vastavalt seaduse ja käesoleva põhimäärusega sätestatud esinduskorrale; 27.1.3. kirjutab alla vallavolikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele, istungite protokollidele ja teistele dokumentidele ning peab vallavolikogu nimel kirjavahetust; 27.1.4. korraldab vallavolikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist; 27.1.5. esitab vallavolikogu istungile päevakorra projekti; 27.1.6. korraldab volikogu komisjonide tööjaotust; 27.1.7. valmistab koos vallavalitsusega arutamiseks ette volikogu määruste ja otsuste projektid; 27.1.8. vaatab läbi volikogule saabunud avaldused, ettepanekud ja kaebused; 27.1.9. osaleb ametlikel vastuvõttudel, visiitidel jt ametlikel üritustel; 27.1.10. annab välja käskkirju vallavolikogu sisemise töö korraldamiseks; 27.1.11. täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid; 27.1.12. omab õigust nõuda kõigilt valla asutustelt vajalike dokumentide ärakirju ja informatsiooni vallavolikogu pädevusse kuuluvates küsimustes. 27.2. Vallavolikogu esimehe äraolekul (puhkus, haigus, ametialane lähetus jne) asendab teda aseesimees. Aseesimehe äraolekul asendab volikogu esimeest vanim kohalolev volikogu liige. Volikogu esimehe asendamisel kirjutab tema asendaja volikogu dokumentidele alla ning volikogu dokumentidele märgitakse asendaja ees- ja perekonnanimi ning vastavalt asendajale kas «volikogu aseesimees» või «volikogu liige volikogu esimehe ülesannetes». § 28. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord 28.1. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimised viib läbi valla valimiskomisjon. 28.2. Vallavolikogu valib oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel vallavolikogu esimehe. Igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl. 28.3. Vallavolikogu esimehe kandidaadi võib üles seada vallavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel. 28.4. Volikogu esimehe kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti kuni 15-minutilises sõnavõtus. 28.5. Volikogu esimehe kandidaadid vastavad volikogu liikmete küsimustele. 28.6. Volikogu esimehe kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni häältelugemiskomisjoni moodustamiseni. 28.7. Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletussedelid ja viib läbi salajase hääletamise ning koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. 28.8. Vallavolikogu esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. 28.9. Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enam hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vallavolikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. 28.10. Valimistulemused kinnitatakse vallavolikogu otsusega. 28.11. Vallavolikogu aseesimehe valimine toimub käesolevas paragrahvis vallavolikogu esimehe valimiseks sätestatud korras. § 29. Vallavolikogu komisjonid 29.1. Vallavolikogu moodustab revisjonikomisjoni, eelarve- ja majanduskomisjoni, ehitus- ja kommunaalkomisjoni, maakomisjoni, haridus- ja kultuurikomisjoni, sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni, välissuhete komisjoni ning võib moodustada teisi alatisi ja ajutisi komisjone (edaspidi komisjon). 29.2. Vallavolikogu komisjonide esimehed ja revisjonikomisjoni liikmed valitakse vallavolikogu liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitab volikogu komisjoni esimehe esildusel. 29.3. Komisjoni liikmeid võib valida ka vallaelanike, valla ettevõtjate ja kinnisvaraomanike hulgast. Komisjoni koosseis ei või olla väiksem kui viis liiget, v.a revisjonikomisjon, ja mitte suurem kui seitse liiget. Vähemalt üks liige peab olema vallavalitsuse esindaja (v.a revisjonikomisjon). 29.4. Vallavolikogu komisjoni pädevus on täpsemalt sätestatud käesoleva põhimääruse lisas (lisa «Rakvere Vallavolikogu komisjoni põhimäärus»). § 30. Vallavolikogu revisjonikomisjon 30.1. Vallavolikogu valib oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse kontrollimiseks oma liikmete hulgast vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. 30.2. Revisjonikomisjon kontrollib vähemalt üks kord aastas: 30.2.1. vallavalitsuse tegevuse vastavust vallavolikogu määrustes ja otsustes sätestatule; 30.2.2. tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 30.2.3. valla ametiasutuste raamatupidamise õigsust ja asutustesse paigutatud vallavara kasutamise sihipärasust; 30.2.4. vallavalitsuse sõlmitud lepingute täitmist. 30.3. Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult vallavalitsusele, kes kümne päeva jooksul revisjoniakti saamisest võtab seisukoha ning esitab selle koos aktiga volikogule. 30.4. Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente, kutsuda osa võtma oma kontrollimisest asjatundjaid. 30.5. Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma tööst aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. 30.6. Revisjonikomisjoni koosolekud kutsub kokku komisjoni esimees. Koosoleku otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. 30.7. Revisjonikomisjon teeb ettepaneku vallavara üleandmise-vastuvõtmise korraldamiseks vallavanema vahetumisel jt olulisematel juhtudel ning esitab kinnitamiseks vara üleandmise-vastuvõtmise akti pärast seda, kui sellele on alla kirjutanud vara üleandja ja vastuvõtja. 30.8. Kontrollimise käigus selgunud asjaolusid ja andmeid ei avalikustata enne revisjonikomisjoni vastavat otsustust. 30.9. Revisjonikomisjon võib oma kontrolli teostamisel kasutada vajadusel audiitori abi vallavolikogu otsusega. 30.10. Revisjonikomisjoni liikmed ei tohi töötada vallaasutustes, haldusaparaadis ega kuuluda vallavolikogu teistesse komisjonidesse. § 31. Vallavolikogu eestseisus 31.1. Vallavolikogu eestseisus on nõuandev organ vallavolikogu esimehe juures volikogu istungi päevakorra projekti ja töökorralduse muudatusettepanekute läbivaatamiseks. Eestseisuse otsustused on volikogu esimehele soovitusliku iseloomuga. 31.2. Vallavolikogu eestseisusesse kuuluvad hääleõigusega volikogu esimees, aseesimees ja revisjonikomisjoni esimees. 31.3. Eestseisuse koosolekul võivad osaleda sõnaõigusega vallavanem või teda asendav vallavalitsuse liige ja vallasekretär. Vallavolikogu esimees või tema asendaja võib kutsuda eestseisuse koosolekule ka teisi isikuid. 31.4. Eestseisuse koosoleku kutsub kokku vallavolikogu esimees või tema asendaja. Eestseisuse koosolekud on üldjuhul avalikud. Koosoleku võib kinniseks kuulutada vallavolikogu esimees või tema asendaja. 31.5. Eestseisuse koosolek protokollitakse ning protokollile kirjutavad alla vallavolikogu esimees või tema asendaja ja protokollija. Eestseisuse koosoleku protokollid peavad olema kättesaadavad vallavolikogu liikmetele. Koosoleku protokollid säilitatakse vallakantseleis. § 32. Vallavolikogu istung 32.1. Vallavolikogu täiskogu töövorm on istung. 32.2. Vallavolikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja. Vallavolikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku hiljemalt seitsmendal päeval arvates valimistulemuste väljakuulutamise päevast ja juhatab seda kuni vallavolikogu esimehe valimiseni Rakvere valla valimiskomisjoni esimees. 32.3. Vallavolikogu esimees või tema asendaja kutsub kokku vallavolikogu istungi ka vallavalitsuse või vähemalt 1/4 vallavolikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. 32.4. Vallavolikogu istungi kokkukutsumisel tuleb kirjalikus kutses ära näidata istungi toimumise aeg, koht ja arutusele tulevad küsimused ning kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. 32.5. Vallavolikogu istungi ettevalmistamist korraldab volikogu esimees koos eestseisusega. Tööjaotuse istungi ettevalmistamisel määrab kindlaks volikogu esimees. Volikogu liikme poolt päevakorda esitatud küsimuse valmistab ette küsimuse tõstatanud volikogu liige. Volikogu võib komisjonidele ja vallavalitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi. 32.6. Vallavolikogu õigusaktide algatamise õigus on volikogu liikmel, volikogu komisjonil, vallavalitsusel ja vallaelanikel. Ettepanek küsimuse päevakorda võtmiseks tuleb esitada kirjalikult, märkides ära küsimuse algataja ja pealkirja, mida soovitakse päevakorra projekti lülitada. Istungi dokumendid tuleb esitada vallakantseleisse vähemalt kuus päeva enne istungit. 32.7. Õigusaktide ja muude dokumentide eelnõud laekuvad vallakantseleisse, kust need saadetakse pärast seda, kui vallasekretär on eelnõuga tutvunud, volikogu esimehele. Eelnõu peab vastama nii sisult kui vormilt kehtivale seadusandlusele. Juhul kui eelnõu ei vasta kehtivale korrale või on vastuolus seadusega, teeb vallasekretär eelnõu esitajale ettepaneku viia see vastavusse kehtiva seadusandlusega. 32.8. Volikogu istungi päevakorra eelnõude ettevalmistamisse ja arutelusse kaasatakse volikogu eestseisus, vallavanem ja vallasekretär. 32.9. Volikogu istungile saab vastuvõtmiseks esitada õigusaktide eelnõusid, mis on eelnevalt läbi arutatud vallavalitsuses või vastavas volikogu komisjonis. 32.10. Istungi lõpliku päevakorra, mis esitatakse volikogu istungile, koostab volikogu esimees koos eestseisusega. Istungi päevakord pannakse üldiseks tutvumiseks neli päeva enne istungi toimumist välja vallamaja stendile. 32.11. Volikogu istungi päevakord kinnitatakse volikogu istungil kohalviibivate liikmete häälteenamusega. Pärast päevakorra kinnitamist võib seda muuta ainult volikogu koosseisu häälteenamusega. 32.12. Vallavolikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu istungi võib kuulutada kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam vallavolikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. Vallavolikogu istungist võtavad osa vallavolikogu liikmed, vallavanem, vallavalitsuse liikmed ja teised istungile kutsutud isikud. 32.13. Kinnisest istungist võtavad osa vallavolikogu liikmed. Vallavalitsuse liikmete ja ametnike osavõtu kinnisest istungist otsustab volikogu istungi juhataja ettepanekul. 32.14. Vallavolikogu istungi kohta koostatakse protokoll. Protokollile kirjutab alla vallavolikogu esimees või tema asendaja – vallavolikogu istungi juhataja. Protokollile alla kirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Vallakantselei tagab istungi protokollide säilivuse ja kättesaadavuse. 32.15. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. 32.16. Rakvere Vallavolikogu korralised istungid toimuvad vähemalt kümme korda aastas. 32.17. Päevakorra projekt peab olema volikogu liikmetele kättesaadav vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. 32.18. Volikogu liige annab allkirja osavõtulehele, mis lisatakse istungi protokollile. 32.19. Juhul kui keegi volikogu liikmetest hilineb istungile või lahkub istungilt selle toimumise ajal, kantakse protokolli saabumise või lahkumise kellaaeg ja päevakorrapunkt, mille arutamise ajal volikogu liige istungile saabus või lahkus. 32.20. Volikogu istungi avab istungi juhataja, teatades kohalviibivate volikogu liikmete arvu. 32.21. Istungi alguses tehakse teatavaks istungi päevakorra projekt. 32.22. Protestid päevakorra kohta esitatakse kohe enne päevakorra kinnitamist. 32.23. Pärast ettepanekute ja protestide läbiarutamist kinnitatakse päevakord poolthäälteenamusega. Kui päevakorda ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik punktid ükshaaval hääletamisele. Küsimuste väljaarvamine otsustatakse poolthäälteenamusega. 32.24. Pärast päevakorra kinnitamist kuulatakse ära volikogu liikmete või vallavalitsuse liikmete avaldused, mille kestus ei tohi ületada kolme minutit. Avalduse tekst tuleb esitada kirjalikult, mis lisatakse istungi protokollile. 32.25. Päevakorraküsimuse arutamine algab eelnõu või küsimuse algataja ettekandega. 32.26. Eelnõud pannakse volikogu istungil ühele või mitmele lugemisele. Kõik eelnõud (välja arvatud organisatsioonilised küsimused) tuleb esitada vallavalitsusele kirjaliku seisukoha saamiseks. 32.27. Esimesel lugemisel ei saa õigusakti vastu võtta alternatiiveelnõu(de) olemasolul. Sel juhul pannakse pärast läbirääkimisi eelnõud hääletamisele ja enam hääli saanud eelnõu võetakse teisel lugemisel aluseks. 32.28. Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälteenamusega. 32.29. Eelnõu järgmisel lugemisel peab eelnõu esitaja või komisjon esitama vajadusel parandatud või täiendatud teksti. 32.30. Eelnõu esitaja võib eelnõu tagasi võtta arutelu igas staadiumis. Eelnõu ei saa tagasi võtta, kui see on pandud lõplikule hääletamisele. 32.31. Küsimuse arutamisel volikogu istungil juhindutakse järgmisest maksimaalsest ajalimiidist: 32.31.1. ettekanne kuni 45 minutit; 32.31.2. kaasettekanne kuni 20 minutit; 32.31.3. sõnavõtt viis minutit; 32.31.4. repliik kaks minutit; 32.31.5. lõppsõna kolm minutit. 32.32. Ettekandeks ja kaasettekandeks võib pikemat aega lubada ainult enne sõna andmist ettekandja või kaasettekandja põhjendatud taotlusel. Lubamise otsustab istungi juhataja enne sõnavõttu. Kui kõneleja räägib üle aja või kaldub ilmselt antud teemast kõrvale, hoiatab istungi juhataja teda või lõpetab sõnavõtu. 32.33. Pärast ettekannet või kaasettekannet võib ettekandjale või kaasettekandjale esitada küsimusi, kusjuures ühele volikogu liikmele üle kahe korra küsimuste esitamiseks ja repliigiks sõna ei anta. Ettekandja võib vajaduse korral vastamise delegeerida mõnele teisele volikogu liikmele, komisjoni liikmele või vallavalitsuse liikmele. 32.34. Sõnavõtusoovidest annavad volikogu liikmed märku käega. Eelisjärjekorras antakse sõna faktimärkuseks ja protseduuriliseks ettepanekuks. Küsimuse arutamisel võib volikogu liige sõna võtta üks kord. 32.35. Istungi juhataja taandab asjasse mittepuutuvad küsimused ning lõpetab sõnavõtu, kui see ei puuduta arutatavat päevakorraküsimust või ületab kehtestatud ajalimiidi. 32.36. Volikogu võib küsimuse arutamise katkestada arutelu igas staadiumis. Protokolli kantakse sel juhul otsus arutelu jätkamise aja kohta. 32.37. Ettepaneku läbirääkimiste lõpetamiseks teeb istungi juhataja. 32.38. Pärast läbirääkimiste lõppu on ettekandjal õigus lõppsõnaks. 32.39. Pärast lõppsõna paneb istungi juhataja eelnõu hääletusele. 32.40. Hääletamise järjekord on järgmine: – protseduuriküsimusi käsitlevad ettepanekud; – sisulised muudatusettepanekud; – redaktsioonilised ettepanekud; – eelnõu tervikuna. 32.41. Ettepanekud hääletatakse läbi nende esitamise järjekorras. Enne hääletamist kordab istungi juhataja kõiki hääletamisele pandavaid ettepanekuid vastavalt hääletamisele paneku järjekorrale. 32.42. Hääletamisele pandavates küsimustes loetakse hääled täielikult järgmises järjekorras: poolthääled, vastuhääled, erapooletud. 32.43. Istungi juhataja teeb teatavaks istungi otsustuse ning kui viidi läbi hääletamine, siis ka häältelugemise tulemused. 32.44. Volikogu istungi lõpetab pärast päevakorra ammendumist istungi juhataja sõnadega «istung on lõppenud». 32.45. Vallavolikogu istungil otsustatu kohta informatsiooni ajakirjandusele ja meediale annab vallavolikogu esimees või tema poolt volitatud isik. § 33. Hääletamine vallavolikogu istungil 33.1. Hääletamine volikogus on avalik. 33.2. Isikuvalimised ja umbusalduse avaldamine otsustatakse salajasel hääletamisel. 33.3. Volikogu otsustused tehakse poolthäälteenamusega. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 22 punktides 2, 4, 6–10, 14, 15, 17 ja 23 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 33.4. Vallavolikogu liige võib taotleda nimelist hääletamist, kui tema ettepanekut toetab vähemalt kaks volikogu liiget. Nimeline hääletamine viiakse läbi, kui selle poolt hääletab vähemalt 1/4 kohalolevatest volikogu liikmetest. 33.5. Vallavolikogu määruste ja otsuste vastuvõtmise fikseerib istungi juhataja. 33.6. Vallavolikogu otsused on õiguspädevad, kui nende poolt hääletab pool kohalolijatest volikogu liikmetest, välja arvatud juhud, kui seaduses on sätestatud teisiti. Võrdse häälte arvu korral jääb otsustavaks eesistuja hääl. 33.7. Õigus hääletamise tulemusi vaidlustada on vallavolikogu liikmel kohe istungil. Kordushääletamise läbiviimise otsustab vallavolikogu. Hilisemaid pretensioone ei arvestata. § 34. Arupärimine 34.1. Vallavolikogu liikmel on õigus esitada vallavolikogu istungil arupärimisi vallavolikogu esimehele, vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele. 34.2. Arupärimine esitatakse kirjalikult vallavolikogu esimehele, kes edastab selle adressaadile. Arupärimises nähakse ette sellele vastamise viis. 34.3. Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata kümne tööpäeva jooksul arvates selle saamisest vallasekretärile, kes edastab selle arupärimise esitajale. 34.4. Kui arupärimises ettenähtud suuline vastamine või kirjalik vastus ei rahulda arupärimise esitajat või arupärimisele vastaja seda soovib, esitatakse vallavolikogu esimehele kahe nädala jooksul vastuse saamisest taotlus võtta arupärimisele vastamine vallavolikogu istungi päevakorra projekti. § 35. Umbusaldusmenetlus vallavolikogus 35.1. Vähemalt neljandik vallavolikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise vallavolikogu esimehele, vallavanemale, vallavalitsuse liikmele või vallavolikogu komisjoni esimehele. 35.2. Kirjalik algatus umbusalduse avaldamiseks, millele on alla kirjutanud kõik algatajad, ja vallavolikogu õigusakti eelnõu esitatakse vallavolikogu istungil istungi juhatajale. Kirjalikus algatuses märgitakse umbusalduse avaldamise põhjus. 35.3. Umbusalduse avaldamine otsustatakse salajasel hääletamisel. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik vallavolikogu koosseisu häälteenamus. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud vallavolikogu istungil toetust, siis samale isikule samal põhjusel kolme kuu jooksul umbusalduse avaldamist algatada ei saa. 35.4. Umbusalduse avaldamine toob kaasa vallavolikogu esimehe ametist või komisjoni esimehe tema kohustustest vabastamise. 35.5. Umbusalduse avaldamine on aluseks vallavanema töölt vabastamisele vallavolikogu usalduse kaotamise tõttu. § 36. Vallavolikogu õigusaktid, õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine 36.1. Vallavolikogul on õigus anda üldaktidena määrusi ja üksikaktidena vastu võtta otsuseid. 36.2. Vallavolikogu õigusaktid avalikustatakse vähemalt kaks päeva enne nende jõustumist vallavalitsuse ruumides asuval teadetetahvlil ja Lepna Raamatukogus. Vallakantselei korraldab volikogu õigusaktide elanikkonnale tutvustamist valla infolehes. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 36.3. Vallavolikogu üldist tähtsust omavad õigusaktid saadetakse õiguskantslerile ja Riigikantseleisse. 36.4. Vallavolikogu õigusaktid jõustuvad neis ennenähtud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. § 37. Vallavolikogu tegutsemisvõimetus 37.1. Vallavolikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 37.1.1. ei ole suutnud vastu võtta valla eelarvet kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 37.1.2. ei ole ühe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates suutnud valida volikogu esimeest või vallavanemat; 37.1.3. ei ole kahe kuu jooksul vallavanema valimise päevast arvates suutnud kinnitada vallavalitsuse koosseisu. § 38. Vallavolikogu tegutsemisvõimetuse tagajärjed Kui vallavolikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele asuvad asendusliikmed seaduses sätestatud korras või taotletakse uue volikogu koosseisu valimist. § 39. Avalduste, ettepanekute ja kaebuste lahendamise kord 39.1. Vallavolikogule esitatud ettepanekud, avaldused ja kaebused suunab volikogu esimees vastamiseks kas vallavalitsusele või volikogu vastavale komisjonile. 39.2. Vallavolikogu komisjon tegeleb avalduste, ettepanekute ja kaebustega, mis kuuluvad volikogu ainupädevusse ning mille lahendamiseks on vaja vastu võtta määrus või otsus. 39.3. Enne arutamist valitsuse istungil või komisjoni koosolekul tutvub üks valla töötaja või komisjoni liige asjaoludega ning valmistab ette vastuse, määruse, korralduse või otsuse projekti. 39.4. Küsimuse arutamisele istungil või koosolekul võib kutsuda ka avaldaja või tema esindaja. 39.5. Kui vallavalitsuse või volikogu komisjoni lahend ei rahulda avaldajat, võetakse see avaldaja taotlusel vallavolikogu istungi päevakorda, kus kas kinnitatakse valitsuse või komisjoni poolt vastuvõetud lahend või saadetakse küsimus tagasi uueks läbivaatamiseks. 39.6. Vallavolikogu istungi päevakorda ei võeta avaldust, ettepanekut või kaebust, millele on volikogu istungil juba varem vastatud ning mis ei ole muutunud. Erandi võib teha volikogu esimehe, vallavalitsuse või ühe komisjoni ettepanekul. § 40. Tööandja kohustus volikogu liikme ees 40.1. Vallavolikogu liige on kohustatud volikoguga seotud ülesannete täitmiseks vajalikest töövabadest päevadest tööandjale ette teatama kaks tööpäeva varem. 40.2. Tööandja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest ja tema komisjonide koosolekutest ning täita volikogu poolt pandud ülesandeid. III. VALLAVALITSUS § 41. Üldsätted 41.1. Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitev ja korraldav organ, kes viib praktilise tegevusega ellu Eesti Vabariigi kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega vallale pandud ning vallavolikogu määrustes ja otsustes sätestatud ülesandeid. 41.2. Vallavalitsus realiseerib käesoleva põhimääruse paragrahvis 7 nimetatud ülesandeid õigustloovate ja teiste õigusaktide andmise, täitmise ning valla majandustegevuse, elanike kaasamise ja kontrolli kaudu. 41.3. Vallavalitsus moodustab ametiasutuste koosseisus ettenähtud struktuuriüksused ning juhib nende ja valla asutuste tegevust. 41.4. Vallavalitsus võib oma täitva ja korraldava tegevuse üksikuid funktsioone lepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise kontrollijaks ja vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest, v.a funktsioone, mis on seadusega ette nähtud täitmiseks vallavalitsusele. 41.5. Vallavalitsuse liikmed on korruptsioonivastase seaduse rakendamise korras kohustatud esitama oma majanduslike huvide deklaratsiooni ja järgima eelnimetatud seaduses sätestatud korda. § 42. Vallavalitsuse koosseis ja moodustamine 42.1. Vallavanem saab valituks osutumise päevast volituse moodustada vallavalitsus. 42.2. Vallavanem esitab hiljemalt kahe nädala jooksul tema vallavanemaks valimisest vallavolikogule kinnitamiseks ettepaneku vallavalitsuse arvulise koosseisu kohta ja vallavalitsuse liikmete kandidaadid. 42.3. Vallavalitsusse kuuluvad vallavanem, abivallavanem, pearaamatupidaja, nõunikud ja ametikoha järgi vallasekretär. 42.4. Vallavalitsuse arvulise ja isikulise koosseisu kinnitab vallavolikogu poolthäälteenamusega. 42.5. Vallavalitsuse liikmed kinnitab ametisse vallavolikogu vallavanema volituste ajaks. § 43. Vallavalitsuse volituste tähtaeg 43.1. Vallavalitsus saab oma volitused vallavolikogu poolt vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast. 43.2. Vallavalitsus esitab lahkumispalve vallavolikogu uue koosseisu esimesel istungil. 43.3. Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid edasi (sh peab istungeid) ja tema volitused kehtivad kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni. 43.4. Kui osade vallavalitsuse liikmete volituste lõppemise tõttu vallavalitsuse koosseis osutub väiksemaks kui vallavanem ja vähemalt pool vallavalitsuse koosseisust, ei ole ta otsustusvõimeline kuni vajaliku arvu uute liikmete ametisse kinnitamiseni. § 44. Vallavalitsuse liikme volituste ennetähtaegne lõppemine 44.1. Vallavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega: 44.1.1. isikliku avalduse põhjal; 44.1.2. vallavanema esildisel; 44.1.3. umbusalduse avaldamise korral; 44.1.4. teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 44.1.5. teovõimetuks tunnistamisega; 44.1.6. seoses vallavalitsuse uue koosseisu ametisse kinnitamisega; 44.1.7. tema surma korral. 44.2. Vallavalitsuse liikme volituste lõpetamise otsustab vallavolikogu. § 45. Uute vallavalitsuse liikmete ametisse kinnitamine Vallavalitsuse koosseisus olevale vabale vallavalitsuse liikme ametikohale kinnitatakse uus isik vallavanema esildisel vallavolikogu poolt paragrahvi 42 sätestatud korras. § 46. Vallavalitsuse pädevus 46.1. Vallavalitsus: 46.1.1. valmistab ette vallavolikogus arutamisele tulevaid küsimusi; 46.1.2. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis vallavolikogu määruste või otsustega ning käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks vallavalitsusele; 46.1.3. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse; 46.1.4. töötab välja valla arengukava ja kindlustab selle täitmise; 46.1.5. koostab valla eelarve ja esitab vallavolikogule kinnitamiseks ning kindlustab selle täitmise; 46.1.6. korraldab ja koordineerib majanduse arengut, soodustab ettevõtlust; 46.1.7. korraldab vallas kodanikukaitset. 46.2. Vallavalitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruste või otsuste uuesti läbivaatamist. Valitsus esitab volikogu istungile vastava eelnõu käesolevas põhimääruses sätestatud korras. § 47. Vallavalitsuse töökord 47.1. Vallavalitsuse töövorm on istung. Vallavalitsuse korraline istung toimub iga kuu teisel kolmapäeval Rakvere vallamajas. Vallavanema korraldusel võib toimuda ka vallavalitsuse täiendav istung vallavanema määratud ajal ja kohas. Vallavanemal on õigus mõjuvatel põhjustel istung ära jätta. Istungi ärajäämisest informeeritakse valitsuse liikmeid vallasekretäri kaudu. 47.2. Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Vallavanem või tema asendaja võib kutsuda istungile ka teisi isikuid. 47.3. Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem või tema asendaja. 47.4. Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool valitsuse koosseisust. 47.5. Istungi alguses tutvustab juhataja istungi päevakorda. 47.6. Istungi juhataja võib päevakorrapunktide arutamise järjekorras teha muudatusi. Istungi alguses võib vallavanema või vallavalitsuse liikmete ettepanekul päevakorrapunkti päevakorrast välja arvata. 47.7. Kui ettekandjal ei ole võimalik osa võtta vallavalitsuse istungist ja tema ülesandeid ei ole pandud mõnele teisele ametnikule, siis päevakorrapunkte, mille ettekandjaks asjaomane ametnik on, ei arutata. 47.8. Päevakorrapunkti arutamine algab eelnõu esitanud isiku ettekandega. Seejärel annab istungi juhataja sõna kaasettekandjatele. 47.9. Istungi juhataja võib kindlaks määrata ettekannete, kaasettekannete ja sõnavõttude kestuse, samuti keerukate ja mahukate asjade arutamise korra. 47.10. Pärast ettekannet ja kaasettekannet annab istungi juhataja soovija märguandel talle sõna küsimuste esitamiseks. Kui istungist osavõtjatel küsimusi ei ole või kui küsimused on esitatud, annab istungi juhataja istungist osavõtjatele sõna sõnavõttudeks vastavalt soovija märguandele. 47.11. Sõnavõtja või istungi juhataja ettepanekul kantakse sõnavõtu põhiseisukohad istungi protokolli. 47.12. Vallavalitsus teeb oma otsustused istungi juhataja ettepanekul. 47.13. Enne hääletamist kordab istungi juhataja kõiki hääletamisele pandavaid ettepanekuid. Esimesena pannakse hääletamisele ettekandja ettepanek. Kui ettepanekud ei ole kõigile üheselt arusaadavad, kordab istungi juhataja ettepanekuid. 47.14. Vallavalitsuse otsustused tehakse istungil osalevate vallavalitsuse liikmete poolthäälteenamusega. Hääletamine on avalik. Kui ükski vallavalitsuse liige eriarvamust otsustuse kohta ei väljenda ja hääletamist ei nõua, loetakse korraldus või määrus vastuvõetuks ühehäälselt. 47.15. Vallavalitsuse istungeid protokollib vallasekretär või tema määratud protokollija. Vallavalitsuse istungi protokoll peab vastama seaduses sätestatud nõuetele. 47.16. Ettepanekuid vallavalitsuse õigusaktide eelnõude ja muude küsimuste vallavalitsuse istungi päevakorda võtmiseks on õigus teha: 47.16.1. vallavanemal; 47.16.2. vallaametnikul; 47.16.3. volikogul; 47.16.4. vallavolikogu ja vallavalitsuse komisjonil; 47.16.5. volikogu esimehel; 47.16.6. vallaelanikel seaduses sätestatud alusel ja korras. 47.17. Vallavalitsuse istungi päevakorda esitatakse: 47.17.1. vallavolikogu määruste ja otsuste eelnõud; 47.17.2. vallavalitsuse määruste ja korralduste eelnõud; 47.17.3. muud vallavalitsuse pädevuses olevad otsustamist vajavad asjad, mis ei vaja vallavalitsuse õigusakti kehtestamist; 47.17.4. informatsioonid. 47.18. Vallavalitsuse istungile esitatavaid materjale valmistavad ette abivallavanem, pearaamatupidaja ja nõunikud, vajadusel ka komisjonid. Vallavanema poolt päevakorda esitatavaid materjale valmistab ette vallasekretär. 47.19. Komisjonide koostatud ettepanekud ja materjalid esitab vallavalitsusele komisjoni esimees või komisjoni sekretär. 47.20. Isikute, sh äriühingute, mittetulundusühingute, muude asutuste või institutsioonide poolt vallavalitsusele edastatavate ettepanekute esitamise vallavalitsusele otsustab vallavanem. 47.21. Vallavalitsusele esitatavate materjalide komplektsuse ning nende õiguspärasuse ja normitehnilise korrektsuse eest vastutab materjalid esitanud vallaametnik. 47.22. Kui vallavalitsuse istungi päevakorda esitatavate küsimuste otsustamine ei nõua vallavalitsuse õigusakti kehtestamist, esitatakse päevakorda vallavalitsuse istungi protokolli märgitava otsuse eelnõu. Vallavalitsuse istungi protokolli märgitava otsusega dokumenteeritakse vallavalitsuse otsustust. 47.23. Enne õigusakti eelnõu vallavalitsusele esitamist tuleb eelnõu kooskõlastada, mille vormiks on eelnõu viseerimine (koosneb allkirjast, ametiisiku nimest, ametikohast ning kuupäevast, vajadusel ka muudest märkustest). Kooskõlastuse andmine tähendab esitatud eelnõuga nõustumist. Kui isik, kellele eelnõu on esitatud kooskõlastamiseks, leiab, et eelnõu tuleks muuta, täiendada jne, lisab ta oma põhjendatud ettepanekud eraldi õiendina. Vajaduse korral esitatakse eelnõu arvamuse saamiseks ka teistele asjaomastele institutsioonidele. Eelnõu kuulub viseerimisele järgmises järjekorras: 1) eelnõu koostaja; 2) vallaametnikud, kellele antakse ülesandeid või keda see puudutab; 3) vallasekretär; 4) vallavanem või asendaja. 47.24. Üldjuhul tuleb kooskõlastamiseks esitatud eelnõud viseerida ühe tööpäeva jooksul, põhjalikumalt läbivaatamist nõudvad eelnõud aga kolme tööpäeva jooksul. 47.25. Vallavalitsuse õigusakti eelnõule peavad olema lisatud seletuskiri või muud dokumendid, mida on vaja konkreetse asja otsustamiseks. Seletuskiri peab olema allkirjastatud esitaja poolt. 47.26. Seletuskiri peab sisaldama: 47.26.1. eelnõu koostaja(te) nime(sid); 47.26.2. õigusakti kehtestamise või asja otsustamise vajalikkuse põhjendust; 47.26.3. õigusakti kehtestamisega seotud majanduslike kulude arvestusi ja finantseerimisallikaid; 47.26.4. õigusakti kehtestamisega kaasnevate võimalike õiguslike, majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgede prognoosi; 47.26.5. andmeid eelnõu rakendamisega kaasnevate organisatsiooniliste muudatuste kohta; 47.26.6. muid vajalikke andmeid ja põhjendusi, mis on olulised õigusakti eelnõu vastuvõtmiseks või asja otsustamiseks. 47.27. Vallavalitsuse õigusaktide eelnõud peavad olema kooskõlas põhiseaduse, teiste seaduste ja õigusaktidega, sh vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega, vastama seadusega kehtestatud vorminõuetele, olema normitehniliselt, keeleliselt ja terminoloogiliselt korrektsed. Õigusaktide sõnastus peab olema üheselt mõistetav. 47.28. Vallasekretär ei registreeri vallavalitsuse istungile esitatud materjale ja tagastab need, kui need: 47.28.1. ei ole kooskõlas seaduste ja muude õigusaktidega; 47.28.2. ei sisalda õigusakti kehtestamiseks või asja otsustamiseks ettenähtud dokumente; 47.28.3. vajavad kooskõlastamist. 47.29. Vallavalitsuse määruste eelnõud koos asjassepuutuvate materjalidega antakse kantseleisse üle vähemalt kolm tööpäeva ning korralduste eelnõud ja muud materjalid vähemalt üks tööpäev enne vallavalitsuse istungi päevakorra kinnitamise tähtaega. 47.30. Vallavalitsuse erakorralise istungi materjalid antakse vallasekretärile üle vallavanema määratud tähtajaks või esitatakse vallavalitsuse erakorralisel istungil, kui vallavanem ei ole tähtaega määranud. 47.31. Kiiret otsustamist vajavate asjade materjalid esitatakse vallavalitsusele istungi päevakorda võtmiseks vallasekretäri poolt motiveeritult ning vahetult vallavanemale, kelle otsusel võib enne istungit arvata päevakorda täiendavaid punkte. 47.32. Kiiret otsustamist nõudvate küsimuste lahendamiseks esitatud materjalide vastavust kehtestatud nõuetele vallasekretäri poolt üldjuhul enne vallavalitsuse istungit ei kontrollita ja need arvatakse vallavalitsuse istungi päevakorda lisapunktidena. Eelnõu vastavust kehtestatud nõuetele kontrollitakse enne õigusakti jõustumist. Kui õigusakt ei vasta nõuetele, jätavad vallasekretär ja vallavanem õigusakti allkirjastamata. Eelnõu koostaja peab eelnõu viima vastavusse käesoleva töökorra punktis 27 kehtestatud nõuetega ja esitama uuesti vallavalitsuse istungile läbivaatamiseks. 47.33. Nõuetekohaste ja tähtaegselt esitatud ettepanekute alusel koostab vallasekretär vallavalitsuse korralise istungi päevakorra kava ja esitab selle koos päevakorraküsimuste arutamiseks vajalike dokumentidega vallavanemale kinnitamiseks istungile eelneva tööpäeva hommikul kell 9.00. Täiendava istungi päevakorra esitab vallasekretär vallavanemale võimalikult aegsasti, kuid mitte hiljem kui istungi toimumise päeva hommikul kell 9.00, erakorraliselt kokkukutsutava istungi päevakorra kava võib vallasekretär esitada vallavanemale istungi toimumise ajaks. 47.34. Vallavanemal on õigus pärast päevakorra kinnitamist täiendada vallavalitsuse istungi päevakorda omal algatusel või vallavalitsuse liikme poolt motiveeritult esitatud, kiireloomulist otsustamist vajavate täiendavate päevakorrapunktidega. Kiireloomuliselt esitatud määruste eelnõusid üldjuhul esimesel lugemisel vastu ei võeta. 47.35. Pärast vallavanema poolt päevakorra kinnitamist annab vallasekretär vallavalitsuse istungi päevakorra ja materjalid viivitamata vallavalitsuse liikmetele ning vallavanema ülesandel teistele istungile kutsutud isikutele. 47.36. Vallavalitsuse istungile esitatud materjalid ei kuulu avaldamisele enne vallavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmist ja lõplikku vormistamist. 47.37. Vastavalt Rakvere Vallavolikogu töökorra punktile 32.26 annab vallavalitsus eelnõude kohta, mida pole algatanud vallavalitsus, oma seisukoha. Selleks määrab vallavanem seisukohta ette valmistava vallavalitsuse liikme. 47.38. Vallavalitsuse õigusaktile kirjutab alla kõigepealt vallasekretär ja seejärel vallavanem. 47.39. Vallavalitsuse poolt vallavolikogule esitatavad eelnõud vormistatakse lõplikult vallakantseleis ja vallasekretär edastab need vallavolikogule. Eelnõu viimasel leheküljel peab olema eelnõu ette valmistanud ametniku ja vallavanema allkiri. 47.40. Vallavalitsuse istungi protokollile kirjutab kõigepealt alla istungi protokollija, seejärel istungi juhataja. 47.41. Kui allakirjutamiseks esitatud õigusakt ei vasta põhiseadusele, seadustele või muudele õigusaktidele, keeldub vallasekretär allkirja andmast ja esitab motiveeritud õiendi keeldumise kohta vallavalitsusele. Allkirja andmisest keeldumise õiend lisatakse istungi protokollile. Allkirja andmisest keeldumise korral pöördub vallasekretär taotlusega vallavanema poole õigusakti eelnõu teistkordseks arutamiseks vallavalitsuse ühel järgmistest istungitest. Kui vallavalitsus jääb oma endise otsuse juurde, annab vallasekretär oma allkirja, lisades õigusakti originaaleksemplarile oma eriarvamuse. Vallavalitsuse õigusakt, millele on lisatud vallasekretäri eriarvamus, saadetakse viivitamatult õigusaktide järelevalvet teostavale ametiisikule (korralduse puhul maavanemale ja määruse puhul õiguskantslerile). 47.42. Vallavalitsuse õigusaktid saavad kuupäeva ja numbri vallavalitsuse istungi toimumise päeval. 47.43. Vallavalitsuse istungil otsustatu kohta annavad ajakirjandusele informatsiooni vallavanem või tema poolt volitatud isikud. § 48. Vallavalitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine 48.1. Vallavalitsuse määrused ja korraldused loetakse avalikustatuks pärast nende väljapanekut tutvumiseks vallakantseleis. 48.2. Vallavalitsuse üldist tähtsust omavad määrused saadetakse õiguskantslerile ja Riigikantseleile. 48.3. Vallavalitsuse määrus jõustub kümnendal päeval pärast avalikustamist, kui määruses ei ole kehtestatud teist jõustumise tähtaega. 48.4. Vallavalitsuse korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. 48.5. Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallasekretär ja vallavanem või neid vallavalitsuse istungil asendavad isikud. 48.6. Vallavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ja need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 48.7. Vallavalitsuse määrused ja korraldused peavad olema avalikustatud vähemalt kaks päeva enne nende jõustumist ja kättesaadavad asjaosalistele. 48.8. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. 48.9. Vallavalitsuse õigusaktide vormistamist, avalikustamist, avaldamist ja nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab vallakantselei. § 49. Vallavalitsuse komisjon 49.1. Vallavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja vallavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada alatisi komisjone (edaspidi komisjon). 49.2. Komisjoni koosseisu ja põhimääruse kinnitab vallavalitsus oma määrusega. Komisjoni esimehe nimetab vallavalitsus oma liikmete hulgast. Komisjoni esimehel on õigus vajaduse korral kutsuda komisjoni tööst sõnaõigusega osa võtma teisi vajalikke isikuid. 49.3. Komisjoni põhimääruses sätestatakse komisjoni ülesanded. 49.4. Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjon teeb oma otsustused poolthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral on otsustav komisjoni esimehe hääl. Komisjoni otsustused protokollitakse ja vormistatakse kolme tööpäeva jooksul ning neile kirjutavad alla komisjoni esimees ja sekretär. 49.5. Komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga vallavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel. 49.6. Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib vallavalitsus moodustada ajutisi komisjone, mille koosseisu kinnitab vallavalitsus oma korraldusega. § 50. Vallavanem 50.1. Vallavanem on vallavalitsuse juht. Ta esindab Rakvere valda kui omavalitsusüksust ja vallavalitsust suhetes riiklike ja mitteriiklike asutuste, teiste juriidiliste isikute ja füüsiliste isikutega nii vallas, Eesti Vabariigis kui ka välismaal vastavalt seadusele, valla põhimäärusele ning Rakvere valla esindamise korrale. 50.2. Vallavanem: 50.2.1. juhib ja korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 50.2.2. annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 50.2.3. kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele; 50.2.4. esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu; 50.2.5. esitab vallavalitsusele kinnitamiseks valla asutuse ja allasutuse juhi kandidaadid; 50.2.6. kehtestab valla haldusaparaadi töösisekorra eeskirja; 50.2.7. esindab valda pangas, majandus- ja töölepingute sõlmimisel ning kohtus ilma erivolituseta; 50.2.8. nimetab ametisse ja vabastab ametist vallasekretäri ning teised vallaametnikud, teenistujad ja koosseisuvälised teenistujad vastavalt avaliku teenistuse seadusele; 50.2.9. täidab muid talle seaduse alusel ning vallavolikogu poolt määruste ja otsustega ning vallavalitsuse poolt määruste ja korraldustega pandud ülesandeid; 50.2.10 on kohustatud aru andma oma tegevusest, kui seda taotleb vallavolikogu oma otsusega, vallavalitsus oma korraldusega või volikogu liige kirjaliku arupärimisega. 50.3. Vallavanemat asendab tema äraolekul (puhkus, haigus, ametialane lähetus jm) abivallavanem. Vallavanem nimetab valitsuse liikme, kes asendab teda abivallavanema äraolekul. Asendajateks määratute äraolekul asendab vallavanemat vanim valitsuse liige, kuid mitte vallasekretär. 50.4. Vallavanema tagasiastumise korral täidab ta oma ülesandeid kuni kohusetäitja või uue vallavanema valimiseni, kuid mitte kauem kui kaks kuud pärast tagasiastumisavalduse esitamist volikogu istungil. Kui selle aja jooksul pole temalt ametit ja vastutust üle võetud, ei ole volikogul ja valitsusel õigust tema tegevusega tekitatud kahjusid sisse nõuda. 50.5. Ebaseadusliku tegevuse korral kannab vallavanem materiaalset vastutust. § 51. Vallavanema valimise kord 51.1. Vallavanemaks võib vallavolikogu valida konkursi korras teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses ning kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid. 51.2. Vallavanema valimine viiakse läbi vähemalt ühe kuu jooksul vallavolikogu uue koosseisu esimese istungi päevast arvates. 51.3. Vallavanem valitakse vallavolikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel. 51.4. Vallavanemakandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek. 51.5. Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning koostatakse nimekiri. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel. 51.6. Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid, viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. 51.7. Vallavanema valimisel on üks hääl. Vallavanemaks osutub valituks kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. 51.8. Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine kahe esimeses voorus enam hääli saanud kandidaadi vahel. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vallavolikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras. 51.9. Valimistulemused vormistatakse vallavolikogu otsusega. § 52. Vallasekretär 52.1. Vallasekretär on oma ametikoha järgi vallavalitsuse liige, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem. Vallasekretäri kohta ei kehti käesoleva põhimääruse paragrahvis 43 vallavalitsuse liikme kohta sätestatu. 52.2. Vallasekretäriks võib nimetada teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses ning kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus vastavuse kohta Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele. 52.3. Vallasekretär: 52.3.1. juhib vallakantselei tegevust ja korraldab vastavalt valla õigusaktidele vallakantselei käsutusse antud vallavara valdamist ja kasutamist; 52.3.2. esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei struktuuri, funktsioonide ja koosseisu kohta; 52.3.3. korraldab vallavolikogu ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 52.3.4. korraldab vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 52.3.5. esindab vallavalitsust kohtus erivolituseta; 52.3.6. hoiab valla vapipitsatit ja valla riigivapi kujutisega pitsatit; 52.3.7. korraldab vallavalitsuse ja volikogu juriidilist teenindamist; 52.3.8. viseerib talle esitatud õigusaktide eelnõud ja lepingute projektid ning esitab arvamuse nende seaduslikkuse kohta; 52.3.9. taotleb ebaseaduslike õigusaktide tühistamist; 52.3.10. kinnitab valijate nimekirja; 52.3.11. teostab notariaaltoiminguid seaduses ettenähtud korras ja pädevuse piires; 52.3.12. vastutab vallavolikogu ja vallavalitsuse õigustloovate aktide ärakirjade õiguskantslerile õigeaegse saatmise eest; 52.3.13. vastutab üldist tähtsust omavate volikogu määruste Riigikantseleile saatmise eest; 52.3.14. täidab talle seaduse ja ametijuhendi alusel pandud ülesandeid; 52.3.15. kirjutab alla vallavalitsuse määrustele, korraldustele ja istungi protokollidele; 52.3.16. korraldab valla õigusaktide täitmise kontrolli. 52.4. Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem oma käskkirjaga. IV. VALLA ASUTUSED, AMETIASUTUSED JA AVALIK TEENISTUS § 53. Valla asutused ja ametiasutused 53.1. Valla asutused on haridus-, tervishoiu-, sotsiaalhooldekande-, spordi-, kultuuri- ja muud kohalikud asutused, mis ei teosta avalikku võimu, kuid finantseeritakse valla eelarvest. 53.2. Valla asutuse moodustab vallavalitsus volikogu otsuse alusel ning selle tegevuse lõpetamise otsustab vallavolikogu vallavalitsuse ettepanekul. Valla asutuse põhimääruse ja selle muutmise kinnitab vallavolikogu. 53.3. Valla asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus vallavanema ettepanekul. 53.4. Valla ametiasutus on vallavalitsus ja vallakantselei. Vallakantselei põhimääruse kinnitab ja teeb selles muudatusi vallavolikogu. § 54. Valla avalik teenistus 54.1. Valla avalik teenistus on töötamine valla ametiasutuses. 54.2. Valla avalik teenistuja on isik, kes teeb palgalist tööd valla ametiasutuses. 54.3. Valla avalikud teenistujad on ametnikud, abiteenistujad ja koosseisuvälised teenistujad. 54.4. Ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Ametnikuna võib teenistusse võtta 18 aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses. Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega. Ametisse nimetamise õigus on vallavanemal. Ametnik annab esmakordsel ametisse astumisel vallavanemale kirjaliku ametivande ja seaduses sätestatud juhtudel ka süümevande. 54.5. Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. 54.6. Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu. § 55. Valla avalike teenistujate sotsiaalsed garantiid 55.1. Teenistusest vabastamisel ametiasutuse likvideerimise, reorganiseerimise, ametniku koondamise või volituste tähtajalise lõppemisega makstakse ametnikule hüvitusena, kui ametnikul on avaliku teenistuse staaþi: alla kolme aasta – kahe kuu ametipalk; 3–5 aastat – kolme kuu ametipalk; 6–10 aastat – kuue kuu ametipalk; üle kümne aasta – 12 kuu ametipalk. 55.2. Teenistusest vabastamisel ametniku algatusel makstakse ametnikule hüvitust, kui ta on töötanud põhikohaga valla ametiasutuses pidevalt: 3–6 aastat – kolme kuu ametipalk; 6–10 aastat – nelja kuu ametipalk; üle kümne aasta – kuue kuu ametipalk. 55.3. Hüvitust ei maksta, kui isik valitakse või nimetatakse ametisse uueks perioodiks. 55.4. Ametniku teenistusest vabastamisel, kui ta on saanud 65-aastaseks, makstakse talle hüvitust lisaks seaduses ettenähtud hüvitusele, kui ta on töötanud valla ametiasutuses pidevalt: 3 – 6 aastat – ühe kuu ametipalga ulatuses; 6 – 10 aastat – kahe kuu ametipalga ulatuses; üle kümne aasta – kolme kuu ametipalga ulatuses. 55.5. Ametniku teenistusest vabastamisel ametikohale mittevastava tervisliku seisundi või pikaajalise töövõimetuse tõttu makstakse talle hüvitust kolme kuu ametipalga ulatuses lisaks muudele seaduses sätestatud hüvitustele. 55.6. Ametniku teenistuse lõppemisel seoses tema surmaga, makstakse toetust ühele temaga koos elanud täiskasvanud perekonnaliikmele surmatunnistuse esitamisel kolme kuu ametipalga ulatuses lisaks muudele seaduses ettenähtud toetustele. 55.7. Ametniku surma korral ametiülesannete täitmisel makstakse tema pereliikmetele kuue kuu ametipalk. 55.8. Ametniku invaliidistumisel, mille on põhjustanud ametiülesannete täitmine, makstakse hüvitusena kuue kuu ametipalk. 55.9. Lõigetes 5, 6, 7 ja 8 ettenähtud hüvitust ja toetust makstakse tingimusel, et ametnik oli põhikohaga teenistuses valla ametiasutuses vähemalt viimased kolm aastat enne teenistussuhte lõppemist. 55.10. Käesolevas paragrahvis sätestatud hüvituste maksmiseks eraldatakse täiendavaid rahalisi vahendeid valla reservfondist. 55.11. Käesolevas paragrahvis sätestatud hüvituste maksmise korda saab muuta soodsamaks ainult järgmise vallavolikogu koosseisu jaoks. Käesoleva põhimääruse jõustumise ajal kõigile ametis olevatele isikutele laienevad käesolevas peatükis sätestatud soodustused. V. MAJANDUS JA EELARVE § 56. Vallavara 56.1. Vallavara on vallale kuuluv vara. Vallavaraks on valla omandis olevad kinnis- ja vallasasjad, samuti valla varalised õigused ja kohustused. 56.2. Vallavara vallatakse, kasutatakse ja käsutatakse vallavolikogu määrusega sätestatud korras. § 57. Majandustegevus ja osalemine juriidilistes isikutes 57.1. Vald võib teenuste osutamiseks asutada vallaasutusi, mis ei ole juriidilised isikud, ja olla osanikuks või aktsionäriks valla seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingute liikmeks. 57.2. Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab vallavolikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti asutaja või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. 57.3. Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise vallavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi vallavalitsuse nimetatud isik. 57.4. Vallavara valitsejad võivad oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. § 58. Maksud 58.1. Vallavolikogul on õigus seaduse alusel anda määrusi kohalike maksude kehtestamiseks (edaspidi maksumäärus). 58.2. Maksumäärus jõustub ja avalikustatakse seaduses ja vallavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. 58.3. Kohalikud maksud ei tohi takistada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist. 58.4. Vastutus maksumääruse rikkumise eest sätestatakse seaduse alusel maksumääruses. § 59. Koormised 59.1. Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse vallavolikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks ja loodusobjektide kaitseks. 59.2. Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. 59.3. Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. 59.4. Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on vallavolikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. 59.5. Koormise täitmist kontrollib vallavalitsus vastavalt valla õigusaktidega sätestatud korras. 59.6. Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. 59.7. Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. 59.8. Koormis ei või olla lepingu objektiks. § 60. Eelarve 60.1. Vallal on vallavolikogu poolt kinnitatud iseseisev eelarve, mis koosneb ühe eelarveaasta valla ametiasutuste ja asutuste tuludest ning kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. 60.2. Valla eelarve tulude ja kulude tasakaalustamiseks võib vallavalitsus teha vallavolikogule ettepaneku laenu võtmiseks. 60.3. Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 60.4. Valla eelarve tulud on: 60.4.1. laekumised riiklikest ja kohalikest maksudest; 60.4.2. laekumised valla asutustest, äriühingutest ning vallavarast; 60.4.3. eraldised riigieelarvest seadusega vallale pandud riiklike kohustuste täitmiseks, muud rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 60.4.4. laenud ja intressid; 60.4.5. muud laekumised. 60.5. Valla eelarve kulud on assigneeringud: 60.5.1. seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 60.5.2. lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 60.5.3. muude vajaduste finantseerimiseks; 60.5.4. valla reservfondi moodustamiseks vähemalt 1 % ulatuses eelarve kuludest. 60.6. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks statsionaaris õppivatele üliõpilastele valla eelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piirides. 60.7. Eelarve projekt, vastuvõetud eelarve ning eelarve muudatused ja eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele. § 61. Eelarve projekti koostamine 61.1. Valla eelarve projekti koostab vallavalitsus valla arengukava, valla asutuste ja vallavolikogu komisjonide ettepanekuid arvestades ja esitab selle koos lisadega vallavolikogule hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 15. detsembriks. 61.2. Valla eelarve projekti koostamiseks esitavad valla asutused 15. oktoobriks ja vallavolikogu komisjonid hiljemalt 1. novembriks vallavalitsusele oma ettepanekud. 61.3. Eelarve esialgse tasakaalustatud variandi koostab vallavalitsus hiljemalt 1. detsembriks. 61.4. Mõjuvatel põhjustel võib vallavolikogu seda tähtaega pikendada. 61.5. Eelarve projektile lisatakse: 61.5.1. eelarve projekti seletuskiri andmetega eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta vastavalt nende liigendusele; 61.5.2. andmed võetud laenudest ja emiteeritud võlakirjadest tulenevate kohustuste kohta eelseisvate eelarveaastate lõikes; 61.5.3. andmed ületulevate (enne eelarveaasta algust alustatud) ja üleminevate (pärast eelarveaasta lõppu lõpetatavate) ehituste ja ürituste kohta koos kulude üldsumma jaotusega eelarveaastate järgi; 61.5.4. vallavolikogu komisjonide ettepanekud, mida ei ole arvestatud eelarve projektis koos mittearvestamise põhjuste äranäitamisega; 61.5.5. muud vallavolikogu poolt ettenähtud andmed. § 62. Eelarve vastuvõtmine ja jõustumine 62.1. Eelarve või eelarve projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata vallavalitsuse arvamus. 62.2. Pärast eelarve projekti ja selle kohta esitatud ettepanekute läbivaatamist võtab vallavolikogu eelarve vastu poolthäälteenamusega. 62.3. Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. 62.4. Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib vallavalitsus iga kuu teha kulutusi ühe kaheteistkümnendikuni lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. § 63. Eelarve muutmine. Lisaeelarve 63.1. Vallavolikogu poolt vastuvõetud eelarve muutmise võivad algatada vallavalitsus, vallavolikogu eelarve- ja majanduskomisjon või vähemalt 1/4 vallavolikogu liikmetest. 63.2. Eelarve muutmise otsustab vallavolikogu. 63.3. Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole assigneeringuid määratud või mille tegemiseks määratud assigneeringutest ei jätku, võib vallavalitsus mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu esitada vallavolikogule lisaeelarve projekti. 63.4. Lisaeelarve projektile lisatakse: 63.4.1. põhjendused täiendavate kulude vajaduse ja nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal; 63.4.2. andmed assigneeringute kasutamise kohta, mille täiendamist taotletakse, samuti andmed lisatulude ja säästu kohta, millega lisakulud kaetakse; 63.5. Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine toimub käesoleva põhimääruse paragrahvides 61 ja 62 eelarve koostamise ja vastuvõtmise kohta sätestatud korras, arvestades käesolevas paragrahvis toodud erisusi. § 64. Eelarve täitmine 64.1. Eelarve täitmist korraldab vallavalitsus seaduses ja vallavolikogu poolt sätestatud korras. 64.2. Eelarve täitmise aruande koostab vallavalitsus ning esitab selle hiljemalt järgneva eelarveaasta 1. märtsiks vallavolikogule. 64.3. Eelarve täitmise aruandesse kuuluvad: 64.3.1. bilanss aruandeaastale järgneva eelarveaasta alguseks; 64.3.2. tulude ja kulude aruanne; 64.3.3. valla reservfondi kasutamise aruanne; 64.3.4. muud vallavolikogu poolt ettenähtud andmed. 64.4. Eelarve täitmise aruande vaatab läbi ja kinnitab vallavolikogu. VI. VALLA ARENGUKAVA § 65. Valla arengukava mõiste 65.1. Valla arengukava (edaspidi arengukava) on dokument, mis sätestab valla kui kohaliku omavalitsusüksuse sotsiaalmajandusliku olukorra ning keskkonna seisundi analüüsi ja prognoosi, arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. 65.2. Arengukava koostatakse kolme eelseisva aasta kohta. Arengukava täitmist analüüsitakse ja vajadusel kava täiendatakse. 65.3. Vallavolikogu teeb arengukava projekti kättesaadavaks vallaelanikele ning kinnitab selle pärast vastavate ettepanekute läbivaatamist. Arengukava avalikustatakse vallamaja ruumides asuval stendil ja valla raamatukogudes. 65.4. Arengukava muutmise või tühistamise vajadust tingivate asjaolude ilmnemisel on vallavalitsusel õigus ja kohustus algatada vallavolikogus arengukava muutmise või tühistamise menetlus. § 66. Vallaplaneerimine 66.1. Vallaplaneerimine on üld- ja detailplaneeringute kompleks, mis tagab valla kui kohaliku omavalitsusüksuse funktsioonide täitmiseks võimalikult paljude ühiskonnaliikmete huvisid arvestavad tingimused keskkonna kujundamiseks, selle kestvaks ja säästvaks maakasutuseks ning sotsiaalmajandusliku ja territoriaalse planeerimise sidumiseks. 66.2. Valla planeerimise ja ehitamise korraldamiseks on vallavolikogu kehtestanud Rakvere valla ehitusmääruse. § 67. Valla üldplaneering 67.1. Valla üldplaneering on seadusele ja vallavolikogu õigusaktidega sätestatud tingimustele vastav planeering, mis koostatakse kogu valla või vallaosa territooriumi kohta. 67.2. Valla üldplaneeringu kehtestab, muudab ja tühistab vallavolikogu. § 68. Detailplaneering 68.1. Detailplaneering on seadusele ja valla õigusaktidega sätestatud tingimustele vastav planeering, mis koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta ja mis on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. 68.2. Detailplaneeringud kehtestab, muudab ja tühistab vallavolikogu. § 69. Valla ehitustegevus 69.1. Valla pädevusse kuulub ehitusalase tegevuse koordineerimine ja ehitusjärelevalve oma haldusterritooriumil. 69.2. Valla ehitustegevust reguleerib vallavalitsus seaduses ja valla õigusaktidega sätestatud korras. § 70. Kultuurimälestiste kaitse Valla ülesanne on tagada valla omandis või valduses olevate kultuurimälestiste säilimine. § 71. Keskkonnakaitse 71.1. Valla ülesanne on järgida looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtteid ning tagada inimesi rahuldav terviklik elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. Keskkonnaseisundi, samuti keskkonnaekspertiiside ja kohaliku keskkonnaseire tulemuste avalikustamine tagatakse valla õigusaktidega sätestatud korras. 71.2. Erilist kaitset vajavate loodusobjektide kaitse alla võtmine, kaitse olemuse kehtestamine ning maaomanike ja -valdajate ning teiste isikute õiguste ja kohustuste sätestamine kaitstavate loodusobjektide suhtes toimub riigi ja valla õigusaktidega sätestatud korras. 71.3. Lähtudes vajadusest kaitsta loodust kui ühisvara ja rahvuslikku rikkust on riigi ja valla õigusaktides sätestatud korras õigus kitsendada omandi käsutamise ja ettevõtlusega tegelemise vabadust, kehtestada piiranguid ja servituute, esitada tingimusi ning panna füüsilistele ja juriidilistele isikutele peale koormisi. Nimetatud kitsendused, servituudid, piirangud ja koormised seatakse valla ehitusmääruses, valla üld- ja detailplaneeringutes ja muudes valla õigusaktides. VII. VÄLISSUHTED § 72. Välissuhted 72.1. Vallal on õigus iseseisvalt astuda vastavate rahvusvaheliste ja regionaalsete organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. 72.2. Rahvusvaheliste ja regionaalsete organisatsioonide liikmeks astumise ja nendest lahkumise otsustab vallavolikogu. Valda esindab nendes organisatsioonides vallavolikogu, kui vastava organisatsiooni põhikirjas või vallavolikogu õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti. 72.3. Vallavolikogul, vallavalitsusel ja valla asutustel on õigus vabalt arendada võrdväärset, vastastikku huvi pakkuvat ja kasulikku koostööd kõigi valdade ja teiste kohaliku omavalitsusüksustega Eestis ja väljaspool Eestit. Valla ametiasutused informeerivad sellest vallavalitsust. 72.4. Valda esindavad välissuhtlemisel vastavalt oma pädevusele vallavolikogu esimees ja vallavanem, kui volikogu või vallavalitsus ei ole otsustanud teisiti. VIII. VALLA ÕIGUSAKTIDE TÄITMISE KONTROLL § 73. Valla õigusaktide täitmise kontroll 73.1. Valla õigusaktide täitmise kontrolli teostavad vallavolikogu ja vallavalitsus seaduses sätestatud korras. 73.2. Valla õigusaktide tähtajalise täitmise kontrolli korraldab vallakantselei. 73.3. Valla õigusaktide tähtajalist täitmist kontrollib vallavolikogu revisjonikomisjon. IX. VALLA PÕHIMÄÄRUSE KINNITAMINE, MUUTMINE JA TÜHISTAMINE § 74. Põhimääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine 74.1. Põhimääruse kinnitamise, muutmise või tühistamise otsustab vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. 74.2. Põhimäärus või selle tehtud muudatus jõustub vallavolikogu määratud päeval. Lisa Rakvere vallavolikogu komisjoni põhimäärus 1. Vallavolikogu komisjon on volikogu tööorgan, kes juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ja õigusaktidest, valla ja komisjoni põhimäärusest. 2. Komisjon valib oma liikmete hulgast komisjoni aseesimehe ja sekretäri. 3. Vallavolikogu komisjon: 3.1. selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks; 3.2. töötab välja tegevuskavad; 3.3. algatab vallavolikogu määruste ja otsuste eelnõusid; 3.4. annab arvamusi talle läbivaatamiseks antud valla õigusaktide eelnõude kohta; 3.5. teeb ettepanekuid vallavolikogu istungitel arutusele tulevate põhiküsimuste loetelu kohta; 3.6. võib teha ettepanekuid valla eelarve koostamise ja eelarve projekti kohta. 4. Komisjoni koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele. 5. Koosoleku kutsub kokku esimees. 6. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole liikmetest. Otsused võetakse vastu lahtisel hääletamisel lihthäälteenamusega. 7. Komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga vallavolikogu määruste ja otsuste või vallavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel. 8. Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, kuhu märgitakse koosoleku aeg, kohalolijate nimed, arutamisel olnud küsimused ja otsustused. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. 9. Vallavolikogu komisjoni koosoleku protokollid on vallaelanikele (neid puudutavates küsimustes) tutvumiseks valla kantseleis arvates kümnendast päevast pärast komisjoni koosoleku toimumise päeva. 10. Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja saada vallavalitsuse liikmetelt, valla ametiasutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. Kui vallavalitsuse ametnikele tehakse kohustuslikuks osalemine vallavolikogu või vallavolikogu komisjoni töös väljaspool tööaega, võib neile osalemise hüvitada vallavolikogu poolt sätestatud korras. 11. Komisjoni koosolekule võidakse kutsuda juriidilisi ja füüsilisi isikuid, kelle huve konkreetne küsimus puudutab. 12. Komisjoni eitava otsustuse korral on taotlejal (üksik- või juriidilisel isikul) õigus edasi pöörduda vallavolikogu poole. 13. Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad vallavolikogu vastava otsuse tegevuse hetkest. 14. Komisjoni likvideerimine toimub volikogu istungil häälteenamusega. Lisa Rakvere vallakantselei tegevusjuhend 1. Vallakantselei on vallavalitsuse struktuuriüksus, kelle põhiülesanne on vallavolikogu ja vallavalitsuse töö organisatsiooniline ja tehniline tagamine. 2. Vallakantselei juht on vallasekretär. 3. Vallakantselei tegevuse aluseks on vallavalitsuses kinnitatud asjaajamise juhend. 4. Vallakantselei: 4.1. kogub vallavolikogu ja vallavalitsuse istungite päevakorra ja õigusaktide projektid ning suunab need vallasekretärile, kes annab nende ettevalmistamise, seaduslikkuse ja ülesehituse kohta oma arvamuse; 4.2. vormistab vallavolikogu ja vallavalitsuse istungite protokollid, õigusaktid ja muud dokumendid vastavuses käesoleva põhimäärusega ja haldusdokumentide vormistamise põhinõuetega; 4.3. esitab vallavalitsuse ja vallavolikogu protokollid ja õigusaktid ning muud dokumendid allakirjutamiseks; 4.4. tagab õigusaktide ja protokollide õigeaegse avalikustamise; 4.5. tagab õigustloovate aktide koopiate õigeaegse saatmise Õiguskantsleri Kantseleisse ja üldist tähtsust omavate volikogu määruste saatmise Riigikantseleisse; 4.6. tagab õigusaktide ärakirjade õigeaegse edastamise asjaosalistele ja täitjatele; 4.7. võtab vastu posti, registreerib, süstematiseerib ja edastab adressaatidele, saadab vastuseid kodanike avaldustele ja kirjadele; 4.8. tagab vallavolikogu ja vallavalitsuse töös vajalike dokumentide, kirjade, andmete, ajalehtede jms säilitamise; 4.9. peab vallavolikogu ja vallavalitsuse kirjavahetust; 4.10. väljastab tõendeid ja õiendeid; 4.11. peab valla registreid; 4.12. teeb passitööd ning peab kaitseväeteenistuse arvestust; 4.13. teeb perekonnaseisualast tööd; 4.14. koostab vallakantselei pädevuses olevaid statistilisi aruandeid ja esitab nõutavaks tähtajaks; 4.15. teeb personalitööd vastavalt avaliku teenistuse seadusele, Eesti Vabariigi töölepingu seadusele ning vallavanema ja vallasekretäri korraldustele; 4.16. korraldab valla õigusaktide tähtajalise täitmise kontrolli.