Rapla Linnavolikogu — Rapla Linnavolikogu 25. märtsi 1997. a määruse nr 7 «Toimetulekutoetuse määramise ja maksmise alused ning kord Rapla linnas» uue redaktsiooni kinnitamine — KO, 26, 327

Volikogu poolt kehtestati 25. märtsi 1997. a määrusega nr 7 «Toimetulekutoetuse määramise ja maksmise alused ning kord Rapla linnas» (RTL 1998, 338/339, 1380 ja 1382; 1999, 30, 389). Vabariigi Valitsuse 8. juuni 1999. a määrusega nr 181 (RT I 1999, 52, 565) muudeti Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määrust nr 318 «Riiklike sotsiaaltoetuste maksmise tingimuste ja korra kehtestamine». Lähtudes määruse muutmisest andis Sotsiaalministeerium uue selgituse sotsiaaltoetuste vahendite kasutamise korra kohta. Võttes aluseks märgitud normatiivaktid ja sotsiaalkomisjoni ettepaneku, Rapla Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada «Toimetulekutoetuse määramise ja maksmise alused ning kord Rapla linnas» uues redaktsioonis (juurde lisatud). 2. Määrus jõustub Riigi Teataja seaduses (RT I 1999, 10, 155; 57, 594) sätestatud tähtpäeval. Volikogu esimees Tõnu SUSI Kinnitatud Rapla Linnavolikogu 24. augusti 1999. a määrusega nr 11 Toimetulekutoetuse määramise ja maksmise alused ning kord Rapla linnas 1. Toimetulekutoetuse määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määrusest nr 318 «Riiklike sotsiaaltoetuste maksmise tingimuste ja korra kehtestamine» (RT I 1996, 91, 1615; 1997, 20, 334; 99, 1609; 1999, 52, 565). 2. Toimetulekutoetust arvutatakse Rapla Linnavalitsuses arvutiprogrammis SIS. 3. Toimetulekutoetust on õigus saada Eesti Vabariigi territooriumil elavatel isikutel (perekondadel), kelle kuusissetulek on alla Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud minimaalsetest tarbimiskulutustest lähtuvat toimetulekupiiri. Toetuse taotlemise ja määramise aluseks on kuusissetulek, mis jääb isikule (perekonnale) pärast alatise eluasemega seotud alatiste kulude katmist normpinna ulatuses. 4. Toimetulekutoetust on õigus saada (sotsiaalhoolekande seaduse paragrahv 4): 4.1. Rapla linna alalisel elanikul. 4.1.1. Alaliseks elanikuks on Rapla linnas elav ja eluruumi sisse registreeritud Eesti kodanik või välismaalane, kellel on alaline või tähtajaline elamisluba. 4.2. Toimetulekutoetuse maksmisest on õigus keelduda, kui kodanik ei tõesta oma faktilist elamist sissekirjutatud aadressil. 5. Toimetulekutoetuse määramise aluseks on toetuse taotlejaga abielus või abielulistes suhetes olevate samas eluruumis elavate isikute, nende ülalpidamisel olevate laste ja vanemate või muude üht või enamat tuluallikat ühiselt kasutatavate või ühise majapidamisega isikute sissetulek (sotsiaalhoolekande seaduse paragrahvi 22 lõige 2). 5.1. Perekonna koosseisu loetakse ka perekonnast ajutiselt eemalviibivad (sõltumata eraldi sissekirjutusest või eraldi eluruumi omamisest/kasutamisest Rapla linnas) Eesti Vabariigi riiklike või Haridusministeeriumi poolt väljaantud koolituslubasid omavate õppeasutuste päevases õppevormis õppivad õpilased, samuti ajateenijad. 5.1.1. Hästi edasijõudev õpilane, kes õpib väljaspool Rapla maakonda tehnikumis või kõrgkoolis, võib taotleda sotsiaaltoetust, mida makstakse raha olemasolu korral sotsiaalkomisjoni otsuse põhjal. 6. Toimetulekutoetuse määramisel ja maksmisel võetakse aluseks kõikide perekonnaliikmete sissetulekud, millest on maha arvatud tulumaks ja makstud elatisraha (alimendid). Perekonna sissetulekute hulka arvatakse: 6.1. töötasu: 6.1.1. põhi- või astmepalk; 6.1.2. astmepalga suurendus; 6.1.3. preemia; 6.1.4. puhkusetoetus; 6.1.5. lisatasu täiendavate tööülesannete täitmise eest; 6.1.6. muud lisatasud; 6.1.7. hüvitused; 6.1.8. emeriiditasu; 6.1.9. akadeemiku tasu; 6.1.10. muu palga- või lepingulisest tööst saadud tasu (tasu hädaabitöö või muud ühekordse lepingulise töö eest); 6.2. saadud elatisraha (alimendid), edaspidi elatis: 6.2.1. elatis lapsele; 6.2.2. elatis täisealiseks saanud lapsele; 6.2.3. elatis teistele perekonnaliikmetele; 6.3. töövõimetuslehe alusel makstav hüvitis: 6.3.1. haiguslehe alusel; 6.3.2. hoolduslehe alusel; 6.3.3. sünnituslehe alusel; 6.4. pension: 6.4.1. vanaduspension; 6.4.2. ennetähtaegne vanaduspension (alates 2000. a); 6.4.3. vanaduspension soodustingimustel; 6.4.4. rahvapension; 6.4.5. invaliidsuspension (töövõimetuspension alates 2000. a); 6.4.6. toitjakaotuspension; 6.4.7. väljateenitud aastate pension; 6.4.8. pensionilisad; 6.4.9. muud pensionid (välisriigi pension, mitteriiklikud pensionid); 6.5. lastetoetus: 6.5.1. lapsetoetus; 6.5.1.1. igakuuline lapsetoetus; 6.5.1.2. üksikvanema lapse toetus; 6.5.1.3. ajateenija lapse toetus; 6.5.1.4. eestkostetava või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus; 6.5.2. ülalpidamistoetus ja täiendav ülalpidamistoetus: 6.5.2.1. kuni 2-aastase lapse hooldamisel; 6.5.2.2. kuni 3-aastase lapse hooldamisel; 6.5.2.3. üle 3-aastase lapse hooldamine nelja- ja enamalapselises peres; 6.5.2.4. kuni 18-aastase lapsinvaliidi hooldamine (kuni 2000. a); 6.5.2.5. täiendav ülalpidamistoetus nelja- ja enamalapselises peres; 6.5.2.6. täiendav ülalpidamistoetus 2--3-aastase lapsinvaliidi puhul (2000. a); 6.6. töötu abiraha: 6.6.1. töötu abiraha; 6.6.2. töötu ümberõppe stipendium; 6.7. tulu ettevõtlusest ja individuaalsest tööalasest tegevusest; 6.7.1. tulu ettevõtlusest omandiõiguse alusel; 6.7.2. tulu põllu-, metsa-, looma- ja linnukasvatusest ning kalamajanduslikust tegevusest; 6.7.3. tulu aiandus- ja mesindustegevusest; 6.7.4. muu tulu ettevõtlusest ja individuaalsest tegevusest; 6.8. tulu kinnis- ja vallasvara müügist või rentimisest; 6.9. tulu väärtpaberite ja erastamisväärtpaberite müügist; 6.10. stipendiumid; 6.11. honorarid; 6.12. pangalaenud; 6.13. intressid krediidiasutustelt ja hüvitusfondilt; 6.14. muu sissetulek (loteriivõidud, tasu ühekordse või juhutöö eest). 7. Toimetulekutoetus kantakse taotleja hoiuarvele või makstakse erandkorras sularahas. 7.1. Toetuse saaja kirjalikul nõusolekul võib toetuse summat üle kanda: a) alatise eluasemega seotud alaliste kulutuste katteks neid teenuseid osutava asutuse arvele (23.12.1997); b) laste toiduraha kompensatsiooniks kooli ja lasteaia arvele. 7.2. Toimetulekutoetuse saaja nõusolekuta võib sotsiaalkomisjoni otsusega pere toetuse summast teha ülekandeid: a) toiduainete ostmiseks kaupluse arvele; b) alatise eluasemega seotud alatiste kulutuste katteks neid teenuseid osutava asutuse arvele; c) laste toiduraha kompensatsiooniks kooli ja lasteaia arvele. 8. Arvestusliku toimetulekupiiri suuruse üksi elava täiskasvanud inimese või mitmeliikmelise perekonna esimese liikme kohta on 500 krooni kuus (koefitsient 1,0) ja iga järgneva perekonnaliikme tarbimiskoefitsiendiks on 0,8 (lisa 1). 9. Eestkostetava või hooldatava toimetulekutoetust makstakse eestkostjale või hooldajale. 10. Toetuse taotlemisel tuleb taotlejal pöörduda hiljemalt jooksva kuu 20. kuupäevaks linnavalitsuse sotsiaaltöötaja poole, kus esmakordsel pöördumisel avatakse taotleja kohta toimik. Seejärel sisestatakse taotleja kohta andmed arvutisse ja registreeritakse abitaotlus (11.03.1997). Toetust tuleb taotleda igal kuul. Taotlusele eelnenud kuude eest tagasiulatuvalt toetust ei arvestata (11.03.1997). 11. Taotleja peab esitama sotsiaaltöötajale elamuvaldaja poolt väljaantud käesoleva korra lisas 2 toodud vormikohase õiendi alatise eluasemega seotud alatiste kulude kohta normpinna ulatuses. 12. Toimetulekutoetuse määramisel võetakse normpinna ulatuses arvesse järgmised alalise eluruumiga seotud kulud, mida tõendab toetuse taotlejale esitatud maksekorraldus: 12.1. tegelik korteriüür või hooldustasu, kuid mitte üle kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kehtestatud üüri piirmäära; 12.2. soojavarustuseks ja sooja vee tootmiseks vajaliku soojusenergia maksumus; 12.3. veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste maksumus (inimeste arvu järgi või eluruumi normeeritud osale, mitte rohkem kui 2 m3 inimese kohta kuus); 12.4. maamaksukulud; 12.5. hoonekindlustus. 13. Pere kulusid arvestatakse vastavalt kehtestatud normpinnale ja vastavalt pereliikmete arvule. Normpinnaks loetakse 18 m2 üldpinda perekonnaliikmete kohta ja täiendavalt 15 m2 perekonna kohta. Juhul kui korteri tubade arv võrdub seal alaliselt elavate elanike arvuga, võetakse aluseks tegelik pind. Üksi elava pensionäri eluruumi normpinnaks võidakse linnavalitsuse vastava otsuse alusel erandina lugeda kahetoalise korteri puhul korteri üldpind ja suurema arvu tubadega korteri puhul mitte rohkem kui 51 m2. 14. Toimetulekutoetust makstakse toetuse taotlejale, kes tasub eelnevalt ise oma alatise eluasemega seotud alatised kulud. Varem tekkinud võlgnevus ei kuulu katmisele sotsiaaltoetuste vahendite arvelt. 15. Toimetulekutoetuse arvestused tehakse taotleja poolt esitatud andmete põhjal. Abivajaja üldandmed täidab sotsiaaltöötaja taotleja ütluste kohaselt. Andmed taotleja, tema perekonnaliikmete ja nende sissetulekute kohta täitmiseks on vaja esitada järgmised tõendid: 15.1. töötava(te)l perekonnaliikme(te)l tõend töökohast taotlusele eelnenud kuul saadud töötasu (kaasa arvatud boonustasu või naturaaltasu) ja neist mahaarvatud tulumaksu ja alimentide kohta; 15.2. töötu(te)l perekonnaliikme(te)l tööhõivetalituse poolt väljaantud töötu kaart; 15.3. üle 16-aastastel õppivatel perekonnaliikmetel kehtiv õpilaspilet või koolitõend; 15.4. last üksi kasvataval lapsevanemal (v.a üksikematoetust saav ema) õiend elatisraha saamise kohta, mille saamist tõendab rahakaart või taotleja vabas vormis kirjutatud õiend elatisraha suuruse kohta, kuid mis ei tohi olla vähem kui 25% miinimumpalgast igale lapsele; 15.5. taotleja ütluse järgi täidetakse muud netotulud (pension, lastetoetus, Tðernobõli toetus, üksikematoetus ja riiklikud toetused). 16. Isikutele, kellel endal või kelle eestkostetaval on õigus elatisraha saada, kuid kes keeldub elatisraha kohta dokumenti esitamast või elatisraha sisse nõudmast, võidakse toimetulekutoetust mitte määrata. 17. Taotleja kinnitab andmete õigsust oma allkirjaga. 18. Sotsiaaltöötajal on vajaduse korral õigus nõuda toetuse taotlejalt täiendavaid dokumente ja andmeid taotleja perekonna sissetulekute kohta. Kahtluse korral sissetulekuid tõendavate dokumentide õigsuse suhtes esitatakse need kohalikule maksuametile kontrollimiseks. 19. Toimetulekupiiri määramisel arvestatakse perekonna koosseisu tööhõivetalituses registreerimata tööotsija või tööotsija pärast töötu staatuse lõppemist, kui ta saab tasuta vastavat toimetulekuõpetust või nõustamist piirkondlike aktiviseerimiskeskuste kaudu või osaleb linna territooriumil heakorra- või hädaabitöödel. 20. Eramus elavatele üürnikele makstakse toimetulekutoetust üldistel alustel linnavalitsuse poolt kinnitatud üüri ja kommunaalteenuste piirmäära ulatuses. 21. Perekonna sissetuleku tahtliku varjamise või valeandmete esitamise korral lõpetatakse toetuse maksmine ja saadud raha nõutakse seaduses ettenähtud korras tagasi. 22. Perekonnale arvestusliku toimetulekupiiri arvutamisel võetakse arvesse töövõimelises eas mittetöötavaid pereliikmeid, kes on: 22.1. kodus alla kolme aasta vanuse lapsega; 22.2. kodus nelja ja enama lapsega, kuni noorim laps lõpetab esimese klassi; 22.3. kodus alla 18-aastase invaliidiga; 22.4. järelevalvet ja pidevat hooldamist vajava isiku ametlikult vormistatud hooldaja; 22.5. ametlikult registreeritud töötuks või tööotsijaks. 23. Toetust makstakse samal kuul hiljemalt kuu viimasel kuupäeval eelnenud kuu eest. 24. Transpordi kasutamise toetus on ette nähtud mittetöötavatele puuetega inimestele, kes vajavad individuaaltransporti ravi- või rehabilitatsiooniprotseduuridele sõitmiseks, samuti igapäevaste sotsiaalsete esmavajaduste rahuldamiseks, kui ühistranspordi kasutamine ei ole võimalik, või puudega inimese perekonnaliikmele või hooldajale, kes tegeleb selle isiku transportimisega. II grupi invaliididele, kes kasutavad ühistransporti ravi- ja rahabilitatsiooniasutusse sõitmiseks, on ette nähtud 50% sõidutoetus (välja arvatud linna ühistranspordis 11.03.1997). 25. Telefoni kasutamise toetus on ette nähtud üksi elavatele mittetöötavatele pimedatele, suhkruhaigetele, astmahaigetele, hüpertooniatõbe põdevatele ja haiguse kroonilise kuluga teistele haigetele, kes tervisliku seisundi tõttu arstliku komisjoni otsuse alusel vajavad sageli kodust arstiabi, samuti sotsiaalsete erivajadustega lasterikastele perekondadele, kellel on neli või enam alaealist last. Toetuse suurus ei või ületada analoog- või digitaalvõrgu telefoni ühe kuu abonenttasu suurust. 26. Rapla Linnavalitsusele üleantud toimetulekutoetuse ja täiendavate sotsiaaltoetuste vahendite piisavuse korral makstakse seda täiendavalt sotsiaaltoetusi vajavatele inimestele hädavajalike kulutuste osaliseks katmiseks linnavalitsuse korralduse alusel. Lisa 1 «Toimetulekutoetuse määramise ja maksmise aluste ning korra Rapla linnas» juurde Erineva suurusega perekondade tarbimiskoefitsiendid ja arvestusliku toimetulekupiiri suurus 1. Arvestusliku toimetulekupiiri suuruse üheliikmelise perekonna kohta kuus on 500 krooni. 2. Toimetulekutoetuse maksmisel erineva suurusega perekondadele võetakse aluseks perekonna summaarne tarbimiskoefitsient, kus esimese perekonnaliikme koefitsient on 1, kõigil järgnevatel 0,8. 3. Erineva suurusega perekondadele tarbimiskoefitsiendid ja toimetulekupiir on järgmine: Jrk nr Perekonna suurus Tarbimiskoefitsent Toimetulekupiir kroonides 1. 1-liikmeline 1,0 500 2. 2-liikmeline 1,8 900 3. 3-liikmeline 2,6 1300 4. 4-liikmeline 3,4 1700 5. 5-liikmeline 4,2 2100 6. 6-liikmeline 5,0 2500 7. 7-liikmeline 5,8 2900 8. 8-liikmeline 6,6 3300 9. 9-liikmeline 7,4 3700 10. 10-liikmeline 8,2 4100