Põltsamaa Linnavolikogu — Sihtasutuse Põltsamaa Lossi Fond nime muutmine ja põhikirja uue redaktsiooni kinnitamine — KO, 53, 441

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588) § 22 lõike 1 punkti 24 ja § 35 lõike 3 alusel ning läbi arutanud linnavalitsuse ettepaneku, Põltsamaa Linnavolikogu määrab: 1. Muuta sihtasutuse Põltsamaa Lossi Fond nime ja nimetada see «sihtasutus Põltsamaa Lossi Arendus». 2. Kinnitada sihtasutuse Põltsamaa Lossi Arendus põhikiri vastavalt lisale. 3. Tunnistada kehtetuks Põltsamaa Linnavolikogu 28. septembri 2000 määruse (KO 2000, 92, 1327) nr 43 «Muudatuste tegemine sihtasutuse Põltsamaa Lossi Taastamisfond põhikirjas ja põhikirja uue redaktsiooni kinnitamine» punktid 3–9. 4. Määrus jõustub 1. veebruaril 2004. a. Volikogu esimees Raul KIRSEL Põltsamaa Linnavolikogu 26. jaanuari 2004. a määruse nr 46 lisa SIHTASUTUSE PÕLTSAMAA LOSSI ARENDUS PÕHIKIRI 1. Üldsätted 1.1. Sihtasutuse, mille tegevust reguleerib käesolev põhikiri, nimi on sihtasutus Põltsamaa Lossi Arendus (edaspidi SA). 1.2. SA tegutseb Eesti Vabariigi seadusandluse ja käesoleva põhikirja alusel. 1.3. SA asukoht on Põltsamaa linn, Jõgeva maakond, Eesti Vabariik. 1.4. SA on eraõiguslik juriidiline isik, mis on loodud vara kogumiseks, valitsemiseks ja kasutamiseks Põltsamaa lossi arendamiseks atraktiivseks turismi- ja puhkekeskuseks. SA omab kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, mis pole vastuolus seadusega. 2. SA eesmärk ja tegevus 2.1. SA eesmärk on rahaliste ja mitterahaliste vahendite kogumine, valitsemine ja kasutamine Põltsamaa lossi arendamiseks atraktiivseks turismi- ja puhkekeskuseks. 2.2. Oma eesmärkide saavutamiseks SA: 2.2.1. võtab vastu ja vahendab rahalisi ning mitterahalisi annetusi, toetusi ja eraldisi (edaspidi toetused) Põltsamaa lossile ja sellega seotud ettevõtmistele; 2.2.2. paigutab toetused majanduslikult otstarbekalt ja kasutab laekunud toetusi Põltsamaa lossi ja sellega seotud ettevõtmiste heaks, arvestades SA eesmärki ja asukohajärgse omavalitsuse tegevus- ja arengukava; 2.2.3. otsib fondidest ja muudest allikatest finantseerimisvõimalusi renoveerimis- ja ehitustööde ning muude vajalike tegevuste läbiviimiseks ja/või nende tegevuste alustamiseks; 2.2.4. tutvustab toetuse leidmiseks sihtasutuse tegevust ning eesmärke laiemale ringkonnale, publitseerib vajalikke reklaammaterjale; 2.2.5. korraldab tuluüritusi (sh kultuuri, vaba aja ning muud üritused) rahaliste vahendite saamiseks; 2.2.6. vajadusel võtab tööle oma tegevuseks vajalikke ajutisi ja alalisi töötajaid; 2.2.7. tegeleb majandustegevusega seaduses ettenähtud piires; 2.2.8. teeb koostööd teiste juriidiliste ja füüsiliste isikutega oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. 3. SA vara, selle kasutamine ja arvestus 3.1. SA vara moodustamise allikad on: 3.1.1. asutaja poolt üleantavad vahendid; 3.1.2. riiklikud toetused; 3.1.3. füüsiliste ja juriidiliste isikute, fondide ning muude institutsioonide toetused; 3.1.4. tuluüritustest ja seadusega lubatud majandustegevusest laekunud vahendid; 3.1.5. muud allikad. 3.2. Toetused võivad olla rahalised või mitterahalised, sihtotstarbelised või mittesihtotstarbelised. 3.3. SA-le üle antud rahalised vahendid kantakse SA pangakontole, mitterahaliste vahendite üleandmine vormistatakse üleandmis-vastuvõtmisaktiga. Toetuse andja või annetajaga (edaspidi toetaja) sõlmib SA juhatus toetaja soovil kirjaliku toetuse üleandmise lepingu, kus fikseeritakse kõik toetuse üleandmise ja selle kasutamisega seotud tingimused. Juhatusel on õigus toetuse vastuvõtmisest keeldumiseks kutsuda kokku erakorraline nõukogu koosolek. Toetusest võib keelduda, kui nõukogu leiab, et toetuse iseloom ei vasta SA eesmärgile, toetuse vastuvõtmine ei ole majanduslikult otstarbekas või muul põhjendatud juhul. Toetusest keeldumisest ja keeldumise põhjustest teatatakse toetajale kirjalikult. 3.4. Juhatus informeerib toetajat viimase soovil igakülgselt, kuidas on antud toetust kasutatud. 3.5. Vara kasutatakse SA põhikirjalise eesmärgi saavutamiseks. Vara käsutajaks on nõukogu poolt kehtestatud korras ja ulatuses juhatus. 3.6. Juhatus korraldab SA raamatupidamist vastavalt raamatupidamise seadusele. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande seaduses sätestatud korras. Raamatupidamise aastaaruande esitab juhatus kontrollimiseks audiitorile ning seejärel koos tegevusaruande ja audiitori järeldusotsusega kinnitamiseks nõukogule hiljemalt 4 kuu jooksul pärast majandusaasta lõppemist. 3.7. SA majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 4. Nõukogu 4.1. Nõukogu on SA tegevust kavandav organ, kes korraldab SA juhtimist ning teostab järelevalvet SA tegevuse üle. 4.2. Nõukogu pädevusse kuulub: 4.2.1. juhatuse liikmete ja audiitori valimine ning tagasikutsumine ja nende tasustamise korra kinnitamine; 4.2.2. juhatusele volituste andmine tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest; 4.2.3. SA tegevusstrateegia ja struktuuri kinnitamine; 4.2.4. majandusaasta eelarve kinnitamine; 4.2.5. majandusaasta aruande ja likvideerimisaruande ärakuulamine ning kinnitamine; 4.2.6. juhatuse liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine, selle tehingu tingimuste ja selles tehingus või nõudes SA esindaja määramine; 4.2.7. SA ühinemise või jagunemise otsustamine; 4.2.8. SA kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamine või asjaõigusega koormamise otsustamine; 4.2.9. SA liitudesse või muudesse ühendustesse astumise otsustamine; 4.2.10. äriühingus osaluse omandamise või lõppemise otsustamine; 4.2.11. toetusest keeldumise otsustamine; 4.2.12. muude SA tegevusega seotud küsimuste otsustamine. 4.3. Nõukogul on oma ülesannete täitmiseks õigus: 4.3.1. saada juhatuselt teavet SA tegevuse kohta, nõuda juhatuselt tegevusaruannet ja bilansi koostamist; 4.3.2. tutvuda kõigi SA dokumentidega, kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu ning SA tegevuse vastavust seadusele ja põhikirjale; 4.3.3. osaleda juhatuse koosolekutel. 4.4. Nõukogus on kolm kuni viis liiget, kelle volituste tähtaeg on kolm aastat. 4.5. Nõukogu liikmed nimetab asutaja. 4.6. Nõukogu liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Nõukogu liikmeks ei või olla juhatuse liige, pankrotivõlgnik, SA audiitor, soodustatud isik ega nendega võrdset majanduslikku huvi omav isik. 4.7. Nõukogu liige kutsutakse tagasi teda nimetanud isiku või institutsiooni või kohtu poolt. 4.8. Nõukogu liikmed valivad endi seast nõukogu esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust. 4.9. Nõukogu liikmetele võib maksta nende ülesannetele ja SA majanduslikule olukorrale vastavat tasu nõukogu otsusega kehtestatud korras ja tingimustel. Nõukogu liikmele võib hüvitada nõukogu koosolekutel osalemisega seotud kulutused nõukogu otsusega kehtestatud korras ja tingimustel. 4.10. Nõukogu korralised koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui kaks korda aastas. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige. Nõukogu erakorraline koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus või audiitor. 4.11. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle 1/2 nõukogu liikmetest. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt on punktis 4.2.7 toodud juhul kõik nõukogu liikmed, punktis 4.2.1 toodud juhul vähemalt 3/4 ja muudel juhtudel üle 1/2 koosolekul osalevatest nõukogu liikmetest. Isikute valimisel loetakse valituks kandidaat, kes sai enim hääli. Hääletamisel on igal nõukogu liikmel üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda. Hääletamine on salajane, kui selleks avaldab soovi kasvõi üks nõukogu liige. Nõukogu liige ei või hääletada, kui otsustatakse temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist. 4.12. Koosoleku käik ja vastuvõetud otsused kantakse koosoleku protokolli, millesse kantakse SA nimi, asukoht ja registrikood, koosoleku toimumise aeg ja koht, koosolekul osalenud nõukogu liikmete nimed, koosoleku juhataja ja protokollija nimed, koosoleku päevakord, vastuvõetud otsused koos hääletamistulemustega, otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu. Koosoleku protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. 4.13. Nõukogu võib vastu võtta otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik nõukogu liikmed. 4.14. Nõukogu liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumise, samuti oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega SA-le süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. 4.15. Nõukogu liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest. 4.16. Nõukogu liige vabaneb vastutusest SA ees, kui ta on ebaseadusliku tegevuse aluseks oleva otsuse vastuvõtmisel jäänud eriarvamusele ning eriarvamus on kantud koosoleku protokolli. 5. Juhatus 5.1. Juhatus juhib ja esindab SA. 5.2. Juhatuse pädevusse kuulub: 5.2.1. SA vahendite kasutamise korraldamine nõukogu poolt kinnitatud ulatuses; 5.2.2. igapäevase majandustegevuse, raamatupidamisarvestuse ja -aruandluse ning asjaajamise korraldamine; 5.2.3. SA nimel tehingute tegemine ja volituste andmine; 5.2.4. muude SA eesmärgi täitmisega seotud ülesannete täitmine, mis ei ole antud nõukogu pädevusse. 5.3. Juhatus on kohustatud järgima nõukogu seaduslikke korraldusi. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase tegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. 5.4. Juhatuses on üks kuni kolm liiget, kelle volituste tähtaeg on kolm aastat. Juhatuse liikmete määramise ja juhatuse liikmete tagasikutsumise otsustab nõukogu. 5.5. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige, pankrotivõlgnik, SA audiitor, soodustatud isik ega nendega võrdset majanduslikku huvi omav isik. 5.6. Kui juhatuses on üle kahe liikme, valivad juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tööd. 5.7. Juhatuse liikmetele võib maksta nende ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse ja maksmise korra määrab kindlaks nõukogu. 5.8. Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord nelja kuu jooksul ülevaate SA tegevusest ja majanduslikust seisundist. 5.9. Juhatuse liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumise, samuti oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega SAle süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. 5.10. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega tekitanud süüliselt kahju SA võlausaldajatele, vastutavad võlausaldajate ees solidaarselt SAga. 5.11. Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest. 6. Audiitor 6.1. SA finantsmajanduslikku tegevust kontrollib nõukogu poolt nimetatud audiitor. Audiitoriks ei või olla juhatuse ega nõukogu liige, SA töötaja, soodustatud isik või nendega võrdset majanduslikku huvi omavad isikud. Nõukogu võib audiitori igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda. 7. SA põhikirja muutmine 7.1. Pärast SA registrisse kandmist võib asutaja või nõukogu põhikirja muuta üksnes muutunud asjaolude arvessevõtmiseks, muutmata seejuures SA eesmärki. 7.2. Kui asjaolude muutumise tõttu tuleb SA põhikirja muuta, kuid põhikirja muutmiseks õigustatud isikud seda ei tee, võib põhikirja muutmise otsustada kohus huvitatud isiku nõudel. 8. SA lõpetamine, ühinemine ja jagunemine 8.1. SA lõpetatakse: 8.1.1. asutaja otsusega, kui SA ei suuda oma eesmärki täita; 8.1.2. kui SA eesmärk on saavutatud; 8.1.3. muul seaduses ettenähtud alusel. 8.2. SA lõpetamine toimub likvideerimismenetluse korras, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 8.3. Likvideerijateks on juhatuse liikmed. Likvideerijad lõpetavad SA tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja esitavad avalduse SA registrist kustutamiseks. 8.4. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist allesjäänud vara läheb üle SA asukohajärgsele omavalitsusele, kes peab seda kasutama võimalikult SA eesmärgile vastavalt. 8.5. SA ühinemine või jagunemine toimub seadusega sätestatud korras.