Avanduse Vallavolikogu — Arengukava muutmine — KO, 53, 440

Arengukava muutmisega seonduvat käsitleti Avanduse Vallavalitsuse 21. septembril 2003. a ja 21. oktoobril 2003. a toimunud istungitel. Vallavolikogu komisjonid käsitlesid arengukava ajavahemikus 1. augustist 22. detsembrini 2003. a ja Avanduse Vallavolikogu 29. oktoobril 2003. a ning 21. novembril 2003. a. Arengukava muutmise eelnõu on avalikustatud vallakantseleis ja Simuna Raamatukogus perioodil 12.–27. august 2003. a. Arvestades eeltoodut ja lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktist 7, vallavolikogu määrab: 1. Muuta Avanduse Vallavolikogu 10. oktoobri 2002. a määrusega nr 13 vastu võetud «Avanduse valla arengukava aastateks 2002–2006» «Avanduse valla arengukavaks aastateks 2004–2008» (lisatud). 2. Määrus jõustub 2. veebruaril 2004. a. Volikogu esimees Lembit LÜKK Kinnitatud Avanduse Vallavolikogu 28. jaanuari 2004. a määrusega nr 3 «Arengukava muutmine» AVANDUSE VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2004–2008

SISSEJUHATUS Arengukava on valla elanike kokkulepe, mis on aluseks elanike koostööle ühiste eesmärkide saavutamiseks ning valla arenguks. Esimene arengukava koostati Avanduse vallas aastatel 1991 kuni 1992. Tänu sellele dokumendile omistati vallale 9. aprillil 1992. a omavalitsuslik staatus, Avanduse valla nime sai ta 21. mail 1992. a. Teine arengukava kinnitati 10. oktoobril 2002. a ning käesolev kavandab valla tegevused aastateks 2004–2008. 1. VALLA ÜLDISELOOMUSTUS Asustus Avanduse valla maa-alal on vana, sellele viitavad asulakohad I ja II aastatuhandest. Esmakordselt mainiti Avanduse küla 1241. aastal. Avanduse vald kui territoriaalne haldusüksus moodustati Eesti Vabariigi presidendi 7. oktoobri 1938. a otsusega nr 88 (jõustus 1. aprillil 1939). Vald likvideeriti 1950. a, kui moodustati Väike-Maarja rajoon. Aastatel 1962 kuni 1992 oli valla alal Simuna külanõukogu. Vald sai oma vapi 1994. aastal. Vapil on Avanduse valda kui ajaloolist kihelkonnakeskust sümboliseeriv ladina rist. Rist meenutab ka kunagist sakslaste ja taanlaste vahelist ristimistüli 13. sajandil. Laineline osa tähistab Pedja jõge, vapi värvid punane ja kuldne on Simuna kiriku kaitsepühaku Siimoni värvid. Simuna sai endale nime kiriku järgi, mida kutsuti Katkuküla Püha Siimoni kirikuks. Simuna kirik koos Tallinna Toomkirikuga kuulub Eesti vanimate kirikute hulka. 1.1. GEOGRAAFILINE ASEND Avanduse vald asub Lääne-Viru maakonna edelaosas Pandivere kõrgustiku ja Alutaguse maastikurajoonis. Valla põhjaosa on lainja pinnamoega, siin asuvad ühed viljakamad Eesti põllumaad. Lõunaosa on metsade- ja sooderohke ning ulatub Pedja jõe ülemjooksu madalikule. Pedja jõgi saab alguse Simuna alevikus asuvast Katku allikast. Naabervaldadeks on Lääne-Virumaal Rakke, Väike-Maarja ning Laekvere vald ja Jõgevamaal Torma vald. Võrreldes 1939. aastal kehtinud valla piiridega on toimunud mõned muudatused. Nõukogude perioodil liideti vallale Käru küla piirkond endisest Salla vallast, ära lõigati Rohu küla, Padu, Sirevere ja Sootaguse piirkond ja Pudivere küla piirkond. Rohu, Padu, Sirevere ja Sootaguse piirkond kuulub praegu Laekvere vallale, Pudivere piirkond Väike-Maarja vallale. Avanduse valla pindala on 177,2 km2. Valla füüsilis-geograafiline asend ei ole soodne. Puuduvad valda läbivad olulised suured infrastruktuurid ning suuremad keskused jäävad suhteliselt kaugele (vallakeskusest Rakverre on 45 km, Tartu 100 km ja Tallinnasse 145 km). Maakonnaplaneeringu regionaalse tsoneeringu järgi moodustab Avanduse vald koos Laekvere ja Rakke vallaga maakonna ääremaa. 1.2. ASUSTUS JA RAHVASTIK Rahva arvult on Avanduse vald üks väiksemaid Lääne-Virumaal. Ametlike andmete alusel on seisuga 1. jaanuar 2004. a elanikke 1063. Eestlaste osatähtsus rahvastikus on üle 90%. 1932. a oli tolleaegses Avanduse vallas 3200 elanikku. Nõukogude perioodi iseloomustab elanikkonna pidev vähenemine. Asustus vallas on ebaühtlane ja koondunud enamasti suuremate liiklusteede lähedusse Pandivere kõrgustiku äärealale. Rahvastiku tiheduse poolest on Avanduse vald üks hõredamalt asustatud alasid Lääne-Virumaal – 6,5 inimest /km2. Kultuurielu keskuseks on kiriku juurde XIX saj lõpul tekkinud Simuna alevik, kus asub ka valla administratiivkeskus. Valla territoorium jaotub alevikuks ja 10 külaks. Peaaegu kolmveerand elanikkonnast on koondunud järgnevasse kolme asulasse: Simuna alevik – 500 elanikku ehk 47%; Avanduse küla – 124 elanikku ehk 12%; Käru küla – 122 elanikku ehk 11%. Simuna alevik on endise kihelkonnakeskusena I astme keskus. Valla II ja III tasandi keskus on Rakvere linn. Valla rahvastik on püsinud viimastel aastatel stabiilsena, kuigi praegu rahvastiku arv väheneb, tühjenevad eelkõige ääremaadele jäävad külad. Valla demograafilist olukorda ajavahemikus 1995–2003 iseloomustavad järgmised näitajad: 2001. a lahkus 56 (sh 15 inimest suri) saabus 52 (sh 10 last sündis) 2002. a lahkus 43 (sh 13 inimest suri) saabus 37 (sh 7 last sündis) 2003. a lahkus 80 (sh 15 inimest suri) saabus 55 (sh 14 last sündis) sündivus 1995–2003. a: surevus 1995–2003. a: 1995. a – 5 last 1995. a – 10 inimest 1996. a – 9 last 1996. a – 12 inimest 1997. a – 16 last 1997. a – 16 inimest 1998. a – 7 last 1998. a – 17 inimest 1999. a – 12 last 1999. a – 11 inimest 2000. a – 6 last 2000. a – 12 inimest 2001. a – 10 last 2001. a – 15 inimest 2002. a – 8 last 2002. a – 12 inimest 2003. a – 14 last 2003. a – 15 inimest 2. AVANDUSE VALLA SWOT-ANALÜÜS (koostatud 18. 07. 2003) TUGEVUSED • Arenenud põllu- ja metsamajanduspiirkond; • hea teedevõrk, mobiilside- ja internetiühendus; • loodusressurss (turvas, mets); • spordihoone, põhi- ja muusikakool Simunas; • eeldused ja tingimused turismi arenguks, sh jahi- ja ökoturism; • rikkalik ajaloo- ja kultuuripärand ning vaatamisväärsused – kirik, Katkuallikas, kalmistu, meteoriidikraater jm; • arenenud külad – Avanduse, Käru, Nadalama; • turvalisus; • väike vald, kihelkonna keskus; • aktiivne ja elujõuline kogudus: kohapeal elav vaimulik, koguduses tegutsevad spetsialistid nagu eriharidust omandav kirikumuusik, eriharidusega pedagoog ja noorsootöötaja, eriharidusega lastetöö tegija; • puhas loodus; • arenenud seltsitegevus; • hea koostöö EELK Simuna koguduse ja Käru algkooli vahel; • Lääne-Viru Päästeteenistuse tugikomando. NÕRKUSED • Elanikkond vananeb, sündivus on väike, noored lahkuvad ja rahva arv väheneb; • halvas seisukorras kanalisatsioon ja ühisveevärk, osa alevit on kanaliseerimata; • munitsipaalkorterid on halvas seisukorras ja korterelamutes on halvad elamistingimused; • tööjõud liigub tõmbekeskustesse, kvalifitseeritud tööjõu puudus; • ühekülgne ettevõtlus; • ühistuline tegevus ei toimi; • väikesed külad, keskusest kaugel nn ääremaa; • toitlustus- ja majutuskoha puudumine; • vähene info ja reklaam Avanduse valla kohta; • väike vald ei suuda osaleda projektides; • teede seisukord kehv; • mobiilside kõikuva kvaliteediga; • interneti püsiühenduse puudumine külades. VÕIMALUSED • Koostöö naaberomavalitsustega; • regionaalpoliitika maapiirkondade arenguks, sh ettevõtluse toetused maale; • omavalitsuste rahastamissüsteemi muutmine; • ühistulise tegevuse soodustamine riiklikul tasandil; • omavalitsusliitude tugevus riigi tasandil; • ettevõte, mis tagab naistele tööhõive; • soodsad krediidivõimalused maapiirkonna ettevõtlusele; • maaelu toetav omavalitsuste koostööl baseeruv haldusreform; • maksusoodustused; • riigi- või munitsipaalettevõte; • ettevõtlustoetused. OHUD • Haldusreform, mis hõlmab ainult haldusterritoriaalset reformi; • tõmbekeskuste väljaarendamine, mille tulemusena rahvastiku aktiivne osa koondub suurematesse keskustesse; • regionaalpoliitika puudumine; • maade ostmine välismaalaste poolt; • sotsiaalne kihistumine. 3. VISIOON 2008 AVANDUSE VALD ON ARENENUD ETTEVÕTLUSEGA, SÄÄSTVA ARENGU PÕHIMÕTTEID JÄLGIV, NÜÜDISAEGSE INFRASTRUKTUURIGA NING TURVALIST ELU- JA TÖÖKESKKONDA PAKKUV OMAVALITSUS, MILLE LOODUSMAASTIKUD ON HÄSTI SÄILINUD JA KAITSTUD. 4. ÜLDHALDUS 4.1. ORGANISATSIOON JA JUHTIMINE ÜLEVAADE OLUKORRAST Valda juhivad volikogu ja vallavalitsus. Volikogus on 11 liiget, vallavalitsus on kuueliikmeline. Valla juhtimine peab tagama arengukavas ja eelarves sätestatud eesmärkide ja tegevuskava täitmise. Avanduse valla juhtimisstruktuur seisuga 1. jaanuar 2004. a on esitatud joonisel 1.

Joonis 1: Avanduse valla juhtimisstruktuur ARENGUEESMÄRGID • Valla tegevuse avatus: paranenud informatsiooni operatiivsus ja kvaliteet. Pidevalt uuenev valla kodulehekülg. Ajalehe uus formaat ja rubriigid. Täiendava informatsiooni avaldamine koduleheküljel, sh eelarve, arengukava, projektid, eelnõud, turismiinfo, vallavolikogu ja -valitsuse päevakord. Ajalehe väljaandmisel teeme koostööd naaberomavalitsustega – piirkonna ajaleht; • ametnike ja volikogu koostöö õigusloome protsessis; • investeeringud on kavandatud vähemalt võetud kohustuste täitmiseni. TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2004–2008 • Ametnike koolitamine ja atesteerimine; • vananenud arvutite uuendamine; • kasutame legaalset tarkvara; • avalikkussuhete arendamine; • vallavararegistri koostamine; • digitaalallkirja juurutamine; • veebipõhiste teenuste juurutamine; • uue valla kodulehekülje koostamine; • Avanduse Valla Kaja nii sisu kui ka vormi uuendamine. 4.2. KOOSTÖÖ ÜLEVAADE OLUKORRAST Vald kuulub ühena 18st omavalitsusest Lääne-Virumaa omavalitsuste liitu. Eesmärgiks on teha koostööd kõigi naaberomavalitsustega, sh EL struktuurfondide projektide koostamisel ja neis osalemisel. Sõprussidemed on Valle kommuuniga Norra Kuningriigis. Simuna Põhikoolil on üle kümne aasta olnud sõprussidemed Pori Kuninkaanhaan Yläaste kooliga Soomes. Võimalikust haldusreformi kavast lähtuvalt koostavad Avanduse Vallavalitsus ja -volikogu strateegia ja tegevuskava «Avanduse vald ja haldusreform», mis esitatakse arengukava lisana. 5. FÜÜSILINE PLANEERIMINE JA MAAKASUTUS ÜLEVAADE OLUKORRAST Avanduse valla pindala on 17 722 ha ehk 177,22 km2, millest 4861,4 ha (26,4%) on haritavat maad, 453,1 ha (2,5%) looduslikke rohumaid, 9564 ha (54,0%) metsamaad ja ülejäänud maa all on 3023,5 ha (17,1%). Avanduse valla territooriumist on riiklikus maakatastris registreeritud 26. mai 2003. a seisuga 74% kogupinnaga 13 167,8 ha. Katastrisse kantud maast moodustab metsamaa 9193,20 ha ehk 69,8% ja haritav maa ning looduslik rohumaa (kokku põllumajandusmaa) 3190,86 ha ehk 24,2%. Riigimaad moodustavad 34,3% ehk 6082,25 ha valla üldpinnast, sealhulgas: • alajaamade maa 0,1946 ha; • riigimaanteed 63,06 ha; • riigimets 6082,25 ha. Seisuga 01. 01. 2002 oli Avanduse valla maadest • tagastatud õigustatud subjektidele 3992,7 ha, • ostueesõigusega erastatud 2046,8 ha, • enampakkumisega erastatud 235,7 ha, • erastatud vaba metsamaana 386,1 ha, • erastatud vaba põllumajandusmaana 27,3 ha. Avanduse vallas on komplekteeritud 427 õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise toimikut, millest on lõpetatud 386 toimikut. Munitsipaalomandisse on taotletud Simuna alevikus Lai tn 11 asuv Kooli katastriüksus suurusega 21 303 m2, kus asub Simuna Põhikooli hoonete kompleks. Tulevikus on plaanis munitsipaalomandisse taotleda järgmiste objektide alune ja neid teenindav maa: • Simuna põhikooli hoonete alune ja hooneid teenindav maa; • Avanduse mõisahoone kompleks ja park; • Simuna kalmistu; • Simuna rahvamaja; • Käru klubi; • bussijaama plats; • ehitusreservmaa; • individuaalaiamaade maa-ala Pargi ja Allee korterelamute juures; • Rakke mnt ääres asuv männik; • Simuna parkmets alevi servas; • biopuhastite ja kaevude alune ja neid teenindav maa; • kohalike teede alune maa. Eelisjärjekorras tuleb munitsipaliseerida Simuna põhikooli hoonete alune ja hooneid teenindav maa, Avanduse mõisahoone kompleks ja park ning Simuna kalmistu, Simuna rahvamaja ja Käru rahvamaja hoonete alune ja neid teenindav maa. Valla ülesanded füüsilise planeeringu ja maakasutuse valdkonnas: • maa kasutamise ja kaitse alastest õigusaktidest kinnipidamine; • riigi maakatastriga seotud ülesannete täitmine; • maade arvestuse, eraldamise, mõõdistamise ning maakasutusõiguse dokumentide väljaandmise ühtse süsteemi loomine, tagamine ja kontroll; • osalemine maade hindamistööde korraldamises; • ajutise maakasutuse üle arvestuse pidamine; • kinnistusametiga seotud kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmine; • maasuhete ümberkorraldamisega seonduvate küsimuste lahendamine; • maa omandiõiguse aruannete, õiendite ja muude dokumentide koostamine; • õigusvastaselt võõrandatud maa kompenseerimisega seotud dokumentide vormistamine; • maamaksu arvestamise pidamine. ARENGUEESMÄRGID • Maa omanikustamine; • sihtotstarbeliselt kasutatava maa pindala suurendamine; • korraldatud maastikuhooldus; • 2008. aasta lõpuks on 95% maadest omandis; • metsade säästlik majandamine; • nüüdisaegse üldplaneeringu väljatöötamine; • digitaalse üldplaneeringu kaardi täiendamine ja parandamine; • perspektiivsete puhke- ja turismipiirkondade väljakujundamine. TEGEVUSKAVA 2004–2008 • Munitsipaalomandisse taotletavate maa-alade kindlaksmääramine; • maade munitsipaliseerimine; • korteriomandi seadmise korraldamine; • vabadele põllumajandusmaadele kasutusvaldajate väljaselgitamine; • maareformi lõpetamine omandireformi õigustatud subjektidele; • digitaalse kaardi loomine; • vabade metsamaade erastamine; • maade ostueesõigusega erastamise; • riigi omandisse jäetavate maa-alade väljaselgitamine; • Simuna põhikooli ja spordihoone ümbruse detailplaneering; 6. HARIDUS ÜLEVAADE OLUKORRAST Avanduse valla üldhariduskoolidest töötavad õppeaastal 2003/2004 Simuna Põhikool 132 õpilasega ja Käru Algkool 5 õpilasega. Käru algkoolil on pikaajaline kristliku hariduse traditsioon. Simuna põhikoolis töötab 14 õpetajat ja kokku on 13,4 õpetaja töökohta. Käru algkoolis töötab kolm õpetajat kokku 1,3 kohamääraga. Vallavalitsus ostab psühholoogiteenust alates 2003. aasta aprillikuust. Huvialakoolina töötab Tapa Muusikakooli filiaal, kus õppeaastal 2003/2004 õpib 17 õpilast ja töötab kaks õpetajat. Õppeaastal 2003/2004 on õpetajate kohamääradeks 1,22 ja 1,36. Alushariduse omandamise võimalus puudub. Lastehoiu teenust osutavad kaks füüsilisest isikust ettevõtjat ja kohalik omavalitsus toetab lastehoidu nn pearaha alusel. Noorsootööga tegeleb MTÜ Simuna Noortekeskus, mis töötab avatud noortekeskuse põhimõttel. Seoses sündivuse kahanemisega väheneb esimestesse klassidesse õppima asujate arv. Tabel 1 Kooli õppima asuvate 1. klassi õpilaste ja põhikooli astmes õppivate laste arv 2003–2010. a rahvastikuregistri andmetel: Õpilasi 2003/2004 2004/2005 2005/2006 2006/2007 2007/2008 2008/2009 2009/2010 7-aastased 10 9 12 8 11 9 7 Laste arv põhikooli astmes kokku 134 126 114 100 94 88 81 ARENGUEESMÄRGID Arengueesmärkide seadmisel on vaja arvestada maakonna hariduse arengu põhisuundi ja ka riigis toimuvaid sotsiaalseid, majanduslikke ja poliitilisi arenguid. Eesti-sisestest mõjuritest on tähtsaimad demograafiline olukord ning olemasolevad intellektuaalsed ja ainelised ressursid. Peale selle tuleb säilitada ja tugevdada rahvuslikku identiteeti. • Vallas töötab põhikool, muusikakool, munitsipaallasteaed, algkool; • tervislik, turvaline ning nüüdisaegne õppe- ja töökeskkond haridusasutustes; • töötab kvalifitseeritud pedagoogiline personal; • võimalus alushariduse omandamiseks on munitsipaallasteaias; • noortekeskus töötab avatud noortekeskuse põhimõttel; • kolmanda sektori kaasamine huvitegevuse korraldamisel, sh MTÜ Käru Küla Seltsi ja Simuna Spordiklubi kaasamine laste huvitegevuse korraldamisel; • MTÜ Simuna noortekeskuse baasil suvelaagrite organiseerimine; • huvitegevuse arendamine põhikooli ja rahvamaja baasil; • paikkonna tähtsustamine huvitegevuses. Simuna kooli omakultuuri ringitunnid, mis tutvustavad Simuna kihelkonna ajalugu ja kultuuri; • kooliaed on palgalise aedniku korrastada laste kaasabil, seal toimuvad soojal aastaajal (laste)üritused; • noorsootööga tegeleb ka Simuna kogudus: pühapäevakool, lastelaagrid, leerikool; • töötab valla logopeed; • koostöös valla, kooli ja kogudusega pakkuda kooliõpilastele võimalus töötada suvel turismiperioodil giididena kirikus, tutvustades kihelkonna ajalugu, kultuuri ja kirikut; • muusikakooli ja koguduse koostöö: kirikukontserdid, oreliõpetus. Tulevikus orelieriala muusikakoolis. TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2004–2008 ALUSHARIDUS • Munitsipaallasteaia loomine ja viimine Simuna põhikooli ruumidesse; • lasteaia koosseisude rakendamine: juhataja, õpetaja, õpetaja abi; • lasteaia mänguväljak Simuna põhikooli juurde; • lasteaia mööbli uuendamine, mis tagab turvalisuse ja ohutuse ja ning on tervisekaitse normidega vastavuses; • koolieelse lasteasutuse pedagoogi alampalga üleriigiliselt kokkulepitud pedagoogi palgaga võrdsustamine; • lasteaia õpetajatele täienduskoolituse tagamine erivajadustega laste õpetamiseks. ÜLDHARIDUS Simuna põhikooli keskmise õppetiiva lõplik rekonstrueerimine, sh • ukse- ja aknaplokkide vahetus; • küttesüsteemi rekonstrueerimine; • profiilplekist katuse paigaldamine; • koridoride remont; • Simuna põhikooli personali ja algklasside õppetiiva katusekonstruktsioonide renoveerimine koos võimla katuse lumetõkke paigaldamisega; • Simuna Põhikooli soklite ja keldri rekonstrueerimine ning pinnase planeerimistööd; • köögiseadmete uuendamine; • Simuna põhikooli staadioni korrastamine ja nüüdisajastamine; • riist- ja tarkvara soetamine; • kooli ümbruse asfalteerimine; • logopeedi töölerakendamine või logopeedi teenuse ostmine; • psühholoogi vastuvõtu korraldamine; • Tuletõrje- ja valvesignalisatsiooni paigaldamine koolidesse. HUVIHARIDUS JA -TEGEVUS NING NOORSOOTÖÖ • Muusikakooli klassiruumide tegemine mõisahoone saali ja muusikakooli ruumide renoveerimine; • tuletõrje- ja valvesignalisatsiooni paigaldamine muusikakooli ja noortekeskusesse; • mänguväljaku ehitamine allika juurde. Rajad ja rulluisuplats; • spordiväljakute korrastamine; • noortekeskuse ruumide remont; • MTÜ Simuna noortekeskuse ja EELK Simuna koguduse eestvõtmisel suvelaagrite ja suvekoolide organiseerimine; • MTÜ Käru Küla Seltsi ja Simuna Spordiklubi kaasamine laste huvitegevuse korraldamisel ning vastavalt sellele nende projektipõhine finantseerimine. 7. KULTUUR JA VABA AEG ÜLEVAADE OLUKORRAST Vallas on üks rahvamaja Simunas, kus tegutseb 12 taidlus- ja huviringi 129 osalejaga. Simuna rahvamaja saalis on 200 istekohta; aastal 2002 toimus seal 48 erinevat üritust. Simuna rahvamajas töötavad järgmised ringid: laste näite- ja folklooriring, laste lauluansambel, eakate naisrahvatantsurühm, võimlemisring ja naisansambel, rahvamuusikakollektiiv «Kapell», naisrahvatantsurühm, segarahvatantsurühm, tantsuansambel «Kolm». Tegutseb ka pensionäride klubi «Elurõõm». Kuigi põhimääruse järgi on Simuna Rahvamajal osakond Kärus, korraldab alates käesolevast aastast kultuurielu MTÜ Käru Küla Selts. Käru klubis on saal, mis mahutab 80 istekohta. Vallas töötab raamatukogu, kus asub ka AIP. Tegutsevad Simuna Muinsuskaitse Selts, Naisselts, Pensionäride klubi, Simuna Spordiklubi ja Käru Küla Selts. Vallas ilmub oma ajaleht. Head sportimisvõimalused on Simuna Spordihoones, mida kasutatakse aastaringselt. Õppetöö ajal kasutavad spordihoonet põhikooli õpilased ja õhtusel ajal valla elanikud. Aktiivsed spordihoone kasutajad on ka Laekvere ja Väike-Maarja vald. Kohapeal korraldatakse nii maakondlikke kui ka riiklikke võistlusi. Võimalus on korraldada laagreid. Spordihoones on 20 kohta ööbimiseks. Simuna koguduse poolt toimuvad regulaarsed jumalateenistused, leeritunnid, tegutseb pühapäevakool. Suvisel ajal korraldab kogudus kontserte. Lisaks korraldab kogudus kohtumisõhtuid kultuuritegelastega ja kirikuhoones on olnud mitmeid näitusi. Traditsiooniks on kujunemas iga-aastane Normanide orelipäev, mis tutvustab Simuna kihelkonna kultuuripärandit ja toob Simunasse kirikuringkonda kuuluvaid inimesi üle Eesti. Koostöös Avanduse, Rakke ja Laekvere valdadega on Simuna EELK kogudus vahendanud Simunas kõrgkultuuri. ARENGUEESMÄRGID • Säilitada piirkonna rahvakultuur: tavad ja traditsioonid ning inimeste laulu-, tantsu-, näitemängu ja käsitööoskused; • luua inimestele piisavalt tingimusi vabahariduslikuks tegevuseks huviringide kaudu; • raamatukogu töötab kui info- ja teabekeskus. Raamatukogus töötab internetipunkt ja välja on pandud ka piirkonna turismiinfo; • mitmekülgsed võimalused sportimiseks. Korrastatud ja hooldatud spordiväljakud; • viitadega ja puhkekohtadega Simuna põhikooli õppe- ja matkarada; • jätkuv kultuurivahetus Valle kommuuniga; • toimuvad Simuna valla traditsioonilised kultuuriüritused (sh spordiüritused) ja kihelkonnapäevad; • vahendatakse valla rahvale kõrgkultuuri. Töötab valdade kultuurikool; • vallas korraldatakse iga-aastased vastuvõtud silmapaistvatele kodanikele; • jätkuvad kihelkonna ja valla traditsioonilised kultuuri- ja spordiüritused (spordimängud, kihelkonnapäevad); • kultuuri- ja spordiürituste reklaami parandamine; • AIP avamine külades; • Interneti püsiühendus külades; TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2004–2008 RAHVAKULTUUR • Simuna rahvamaja lõplik rekonstrueerimine, sh keskkütte, välisfassaadi, jalutussaali, lava ja garderoobide remont; • audiotehnika ja valgustuse uuendamine; • mittetulundusühingute ja seltsitegevuse toetamine projektipõhiselt; • külade initsiatiivi toetamine ja külakonverentside korraldamine; • rahvariided: sega- ja lasterühmale ning kapellile; • tuletõrje- ja valvesignalisatsiooni paigaldamine Simuna Rahvamajja; • Käru klubi I korruse remont; • Koos teiste MTÜga korraldab Simuna kogudus kultuuriüritusi, mida finantseeritakse vallaeelarvest; • koostöös kogudusega luua kihelkonnamuuseum. RAAMATUKOGU • Raamatukogu laiendamine ühe ruumi võrra. Fondiruumi rajamine; • arvutite soetamine Simuna raamatukogusse, • üleminek arvutipõhisele laenutussüsteemile; • tarkvara ja programmide soetamine Simuna raamatukogudesse; • turismiinfo kogumine ja väljapanek Simuna raamatukogus ja valla koduleheküljel; • raamatukogusse püsiekspositsioon Simuna kihelkonna ajaloost. SPORT • Simuna kooli staadioni rekonstrueerimine; • Simuna kooli juurde asfalteeritud pallimänguplatsi rajamine; • jooksev remont spordihoones; Simuna spordihoone põranda remont; • spordiürituste korraldus koos finantseerimisega üle anda Simuna Spordiklubile ja MTÜde poolt korraldatavate spordiürituste toetamine vallaeelarvest; • toetada spordiürituste traditsiooni tekkimist ja jätkamist; • palliplatsi rajamine Käru kiigeplatsile. 8. SOTSIAALHOOLDUS JA TERVISHOID ÜLEVAADE OLUKORRAST Töötuid on registreeritud Avanduse vallas 43 (mehi 17, naisi 26), neist kõik ei saa abiraha, osa on registreeritud pikaajaliste töötutena (12) ja töötutena ilma abiraha saamata 11. Puuetega inimesi on vallas 63 (mehi – 29, naisi – 34), kehalise puudega 56, teisi 7. Vanuses 4–26 aastat on 6 inimest, vanuses 27–59 aastat 23 inimest ja vanuses 60–91 aastat 34 inimest. Üksikuid eakaid inimesi on 16. Vallal puudub oma hooldekodu. Peamiselt kasutatakse Väike-Maarja Hooldekodu teenuseid, kuhu praegu on paigutatud üks hoolealune. Vallal on kaks hooldustöötajat, kes teenindavad kokku 20–25 inimest. Toimib omaalgatuslikult naabriabi. Lastehoolekanne: eeskostel on kolm last ühes peres, lastekodus on üks laps, lapsinvaliide on kolm. Riikliku toetustena makstakse toimetulekutoetust, seda finantseeritakse riigieelarvest. Vallatoetused: ühekordsed toetused, küttetoetus, koolitoiduraha, lasteaialaste toiduraha, jõulupakid lastele, Simuna põhikooli ja muusikakooli lõpetajate õnnitlemine, vanurite (70-, 75-, 80- ja üle 80-a) õnnitlemine sünnipäeva puhul, lapsesünnitoetus, beebipidu kord aastas ning matusetoetus. Vallas töötab perearst, kes võimaldab elanikele esmast arstiabi. Olemas on apteek ja toimub hambaarsti vastuvõtt. Üks kord kuus toimub psühholoogi vastuvõtt. ARENGUEESMÄRGID • Toimib vanurite ja invaliidide hooldus koduhoolduse põhimõttel, mis võimaldab vanuritel oma elupäevad kodus veeta. Talvisel ajal võimaldada elada Simunas sotsiaalkorteris; • elanikkonnale tagatud esmatasandi arstiabi ja ravikindlustusega hõlmamata isikute arstiabi on korraldatud. Toimub tervislike tingimuste täitmise kontrollimine lasteaias ja koolis; • edendatakse vallaelanike seas tervislikke eluviise; • tervisliku elu- ja töökeskkonna ning toimiva tervistava süsteemi kujundamine ja regulaarse tervise järelevalve korraldamine, ravitöö ja haigusi ennetava tegevuse korraldamine; • sotsiaalkorter nii üksikute vanurite kui ka perede jaoks. Seda saab kasutada kriisiolukorras või õnnetusjuhtumi puhul; • töötav tervisekeskus Simunas, kus toimub perearsti vastuvõtt, hambaravi ja töötab apteek; • Avanduse valla piirkonnas elavatele isikutele või perekondadele toimetulekuraskuste ennetamiseks abi osutamine; • teenusesaajate nõustamine iseseisvaks toimetulekuks; TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2004–2008 SOTSIAALHOOLDUS • Sotsiaalkorteri rakendamine; • lastega perekondade toimetuleku toetamine; • lasteaia ja koolitoidu toetuse tagamine; • suviste laste töö- ja puhkelaagrite korraldamine koostöös MTÜdega; • mittetulundusorganisatsioonide hoolekandetöö toetamine (Elurõõm, Noortekeskus, Invaühing, EELK Simuna Kogudus jt); • hooldekodu teenuste võimaldamine abivajajatele; • psühholoogi ja pereterapeudi vastuvõtud kohapeal; • koduhoolduse korraldamine. TERVISHOID • Toetada perearsti ning hambaarsti kabinettide üleviimist tervisekeskusesse; • koolitervishoiu korraldamine – tähtis on haiguste ennetamine ja tervise edendamine. Kujundada tervislikku eluviisi kooli personali ja õpilaste seas. Ennetada õpilaste haigestumist ja krooniliste haiguste väljakujunemist: kaitsepookimise organiseerimine, regulaarne hambaarsti külastamine, seksuaalkasvatus; • osalemine terviseedendusprojektides: toetada tervise väärtustamise ja tervise edendamisega seotud projekte. 9. LOODUSRESSURSS, KESKKONNAKAITSE JA HEAKORD ÜLEVAADE OLUKORRAST Avanduse vald asub Pandivere kõrgustikul Pandivere veekaitsealal väga viljakate maadega (üks neljast vallast Eestis, mille haritava maa keskmine boniteedi hindepunkt on kõrgem 50st) põllumajanduspiirkonnas, kus praktiliselt kogu harimiskõlblik maa on kasutuses. Kõrgustiku nõlvadel olevad allikad on põhjustanud madalsoode ja rabade kujunemist. Avanduse vallas jääb soode alla ca 544,7 ha maad, mis loob võimaluse turba tootmiseks. Vallas asuvad maakonna ainsad suuremad alusturba varud ja siin asuvad AS Vesturi kolm tootmisala: Simuna, Peedla ja Salla turbatootmisala. Peipsi vesikonda kuuluvad: Pedja jõgi, Padu peakraav, Kärsa oja ja Imukvere jõgi ning Karaski oja. Suuremad karstialad on Määri, Kissa, Nadalama, Kurtna, Orguse, Avanduse ja Hirla karstiala. Allikatest asuvad siin Katku allikas Simuna alevikus ja Lindrehti allikas Kärsa külas. Väärtuslik loodusmaastik on Simuna luht Pedja jõe ääres oma lisajõgede, lamminiitude ning metsadega. Avanduse valda Käru külasse jäävad kõrge loodusväärtusega alad, kus asuvad metsise kaitsealad ja märgalad. Üle poole valla territooriumist võtab enda alla metsamaa (54%). Looduskaitse all on järgmised objektid: • Katku allikas Simuna alevikus; • Lindrehti allikas Kärsa külas; • Avanduse mõisapark. ARENGUEESMÄRGID • Tagada säästev looduskasutus; • tagada pinna- ja põhjaveevarude kaitse ja kasutamise korraldamine; • säilitatud rabamaastikud; • on tagatud allikate ja Pedja jõe lätte ümbruse korrashoid; • elanikkonnale on tagatud puhas elukeskkond ja joogivesi; • aidata kaasa haruldaste liikide säilitamisele ja nende tutvustamisele elanikkonnale; • kaitsta poollooduslikke kooslusi, märgalasid ja liigirikkaid biotüüpe; • heakorrastatud haljasalad. TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2004–2008 • Propageerida loodussõbraliku ja säästliku eluviisi printsiipe. Toetada vabatahtlike ettevõtmist teeäärte koristamisel; • jälgida veekaitsealade ja ehituskeeluvööndite kasutamise seaduslikkust vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele; • rajada ja renoveerida kanalisatsioonivõrk Simuna alevikus koos nüüdisaegsete puhastusseadmetega; • hooldada ja uuendada olemasolevate parkide puude liigilist koosseisu; • töötada välja haljasalade hooldamiseks projektid; • kaardistada hooldust vajavad haljasalad; • kevadisel heakorranädalal osta või pakkuda prahiveoteenust; • korraldada iga-aastane heakorrakonkurss «Kaunis Kodu»; 10. TEHNILINE INFRASTRUKTUUR 10.1. TEED Valla teed on inventariseeritud, mille järgi on teid 119,6 km ja sh tänavaid 4,859 kilomeetrit. Valda läbivad viis riigiteed, need on kaetud asfaltkattega. Kohalikud maanteed on tolmava kattega. Koostatud on teehoiukava, milles sätestatakse vallateede ja -tänavate remondi vajadus ja järjekord. ARENGUEESMÄRGID • paranenud teede ja tänavate hooldus; • tolmuvabaks muudetud kruuskattega teed ja tänavad; • planeeritud Simuna aleviku liikluskorraldus; • korrastatud teedemärgistus valla territooriumil; • renoveeritud teed, sillad ja truubid; • vastavalt detailplaneeringule on korrastatud Simuna bussijaama ümbrus ning rajatud haljastus. TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2004–2008 • Teehoiukava ümbervaatamine ja prioriteetide seadmine teede, sildade ja truupide renoveerimisel; • liikluskorralduse parandamine Simuna alevikus; • kruusateede remondi jätkamine. Kruuskatete muutmine tolmuvabaks Simuna aleviku tänavatel ja Orguse teel; • aleviku tänavate korrashoid; • korrastada teemärgistus (sh külade viidad ja aleviku tänavate tähised); • aleviku tänavavalgustuse projekteerimine ja paigaldamine; • detailplaneering Simuna bussijaama ümbrusele; • Simuna bussipeatuse platsi tolmuvabaks muutmine. 10.2. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON ÜLEVAADE OLUKORRAST Kanalisatsioon ja veevarustus on välja ehitatud Simuna alevikus suurelamute piirkonnas. Kokku on kolm puhastusseadet (Kooli, Keskuse, Karuvälja). Avanduse valla veevarustussüsteemi võib tinglikult jagada kolmeks: 1. tsentraliseeritud veevarustussüsteem; 2. vee ammutamine valla territooriumil olevatest puurkaevudest; 3. vee ammutamine salvkaevudest. Joogivee üldine olukord on rahuldav – veeproovid vastavad normidele, reostusi ei ole avastatud. Kuid reostuse oht on olemas, eriti nendes piirkondades, kus heitveed suunatakse läbi filtraatkaevude pinnasesse. Avanduse valla halduses on kaks puurkaevu koos veevarustussüsteemidega. Töökoja puurkaevust saavad vee Allee tänava majad ja kaks 24 korteriga paneelelamut. Veetrasside olukord on mitterahuldav, probleeme on talvel, mil keldrites ja tühjades korterites veetorud külmuvad. Teine on Simuna põhikooli puurkaev, mis varustab veega ainult kooli. Pump ja veetrassid on uued ja korras. Valla territooriumil on veel mitmeid eravalduses olevaid puurkaeve. Valla territooriumil suurel osal eramajades puudub kanalisatsioon ja veevarustus. Puhastusseadmete (v.a kooli puhastusseade) ja trasside olukord on halb. Puudub aktiivmuda käitluse süsteem. ARENGUEESMÄRGID • Tagatud kvaliteetse joogivee kättesaadavus; • koostatud Avanduse valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava, kus on sätestatud ühisvee- ja kanalisatsioonitrasside renoveerimine ning puhastusseadmete keskkonnanõuetega vastavusse viimine; • kogumiskaevude inventuur ja seisundi hindamine; • tagatud säästev veekasutus. TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2004–2008 • Simuna aleviku veevarustustrasside renoveerimine; • koostada valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava; • kanalisatsioonitrasside väljaehitamine ja renoveerimine Simuna alevikus, sh Orguse ja Katsejaama tee; • veevarustustrasside väljaehitamine Simuna aleviku eramajade piirkonnas, sh Orguse ja Katsejaama tee; • kogumiskaevude seisukorra hindamine; • tühjaks jäänud kaevude seisukorra hindamine. 10.3. ELAMUMAJANDUS ÜLEVAADE OLUKORRAST Seisuga 31.12.1998. a oli Avanduse valla munitsipaalelamufondis 9 elamut 76 korteriga, sh 2 paneelelamut, kumbki 24 korteriga. Erastamisele mittekuuluvaid munitsipaalkortereid on 4, need on valla ametikorterid. Elamute ehitamise aasta järgi jagunevad korterid järgmiselt: 1919. aastani ehitatud majad – 29 korterit, 1919–1945 ehitatud majad – 13 korterit, 1981–1990 ehitatud majad – 34 korterit. Avanduse valla munitsipaalelamufondi haldamisega tegeleb Avanduse vallavalitsus. Erastatud eluruumide baasil on tekkinud vaid üks korteriühistu, elanikel pole huvi tegeleda majade haldamisega ühistute kaudu. Elamufondi tehniline seisund on halb. Kohalikul omavalitsusel puuduvad vahendid selle remontimiseks. ARENGUEESMÄRGID • korrastatud ja renoveeritud elamufond; • toimiv korteriühistu, mis hõlmab kõiki korterelamuid Simuna alevikus. Korterelamute elanikud on kaasatud ühisesse majade renoveerimisse; lülituda rahvusvahelistesse programmidesse ning projektidesse. TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2004–2008 • Allee 9 ühe tiiva konserveerimine; • korteriühistute tekke initsiatiivi võtmine majades, kus on valla korterid; • analüüsida kommunaalmaksete suuruseid. Arvestades elamumajanduse eelarvet määrata tegelikud omahinnad; • vaadata läbi kõik üürilepingud ja üürihinnad ning sätestada hooldustasud. 10.4. JÄÄTMEMAJANDUS ÜLEVAADE OLUKORRAST Avanduse vallale lähim prügimägi on Rakkes. Simuna aleviku jäätmete käitlemiseks on sõlmitud lepingud firmaga Ragn-Sells Eesti AS. Konteinerite tühjendamine toimub vastavalt sõlmitud lepingutele. Elanikkonna ja ettevõtete prügi äravedu on korraldatud otselepingute alusel, vald on vahendajaks prügiveo firma ja eraisikute lepingute sõlmimisel. Valla organiseerimisel toimub ohtlike jäätmete kogumine. TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2004–2008 • Koostada Avanduse valla jäätmekava; • keskkonnakaitselise teadlikkuse tõstmine elanike ja ettevõtjate seas ning vähendada jäätmete teket; • jäätmete ning nendest tuleneva tervise- ja keskkonnaohu vähendamine; • jäätmemajanduse ja keskkonnakaitsealase teabe levi tõhustamine; • jäätmekäitlussüsteemi väljatöötamine; • kontrolli tugevdamine jäätmete ebaseadusliku ladustamise üle. 11. MAJANDUS JA TURISM ÜLEVAADE OLUKORRAST Avanduse vallas tegutseb äriregistri andmetel 12 äriühingut ja 87 füüsilisest isikust ettevõtjat. Mittetulundusühinguid tegutseb 8. Elanike vanuseline koosseis on järgmine: lapsi vanuses kuni 6 aastat on 57 ja lapsi vanuses 7 kuni 18 aastat on 201; tööealisi elanikke 641 ja vanureid 161. Tööealistest elanikest on tulusaajaid 470. Ettevõtlus majandusharude järgi on järgmine: 1. põllumajandus, metsamajandus, jahindus, kalandus 87%; 2. töötlev tööstus 1%; 3. ehitus 1%; 4. kaubandus 4%; 5. veondus, laondus, side 3%; 6. muud tegevusalad 4%. Perspektiivsena näeme turismivaldkonna arengut, mis pakub täiendavaid töökohti kõigis eespool nimetatud majandusvaldkondades. ARENGUEESMÄRGID • Üldplaneeringu kehtestamine; • turismi arenguprojektide koostamine koos naaberomavalitsustega; EL programmidesse projektide esitamine; • info ja kvaliteetse reklaami koostamine omavalitsuse, sh vaatamisväärsuste kohta; • ettevõtluse, eriti just väikeettevõtluse tekkimise ja arengu soodustamine. Ettevõtlustoetuse rakendamine. Ettevõtlusalase informatsiooni vahendamine; • investorite jaoks atraktiivne vald, millega on kaasnenud investeeringud. TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2004–2008 • Üldplaneeringu koostamine 2004. a; • jätkata Simuna põhikooli matka- ja õpperaja ehitamist. Koostada matkaraja reklaam ja lülitada see matkamarsruutidesse; • koostada turismiinfo ja esitada see nii koduleheküljel kui ka raamatukogus paberkandjatel; • koostada valla vaatamisväärsustest matakamarsruudid, sidudes neid naaberomavalitsuste marsruutidega, anda välja koos naaberomavalitsusega trükiseid turismimarsruutide ja kultuuripärandi kohta; • koostada projekt ja taotleda rahalisi vahendeid eksperthinnangu tegemiseks vanale koolimajale; • Avanduse valla piirkonna kohta infokaardi koostamine ja paigaldamine Simuna alevikku; • uute teadetetahvlite ja viitade paigaldamine Simuna alevikus ja külades; • maksusoodustused; • munitsipaalettevõte; • ettevõtlustoetuse rakendamine 2004–2005; • valmistada ette ja tegeleda turismivaldkonnas järgmiste projektidega: 1. Vana koolimaja (majutuskohad), 2. Mõisahoone renoveerimine.