Legislator Case Law & Legislation
714198 EE

Vabariigi Valitsus — Heeringa ja tursa kvaliteedinõuded ja kvaliteedinõuetekohasuse määramise kord — RT I, 12, 84

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Vabariigi Valitsus — Heeringa ja tursa kvaliteedinõuded ja kvaliteedinõuetekohasuse määramise kord — RT I, 12, 84

Määrus kehtestatakse «Kalandusturu korraldamise seaduse» (RT I 2003, 88, 593) § 9 lõike 3 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse kvaliteedinõuded kalalaeva kalapüügiluba või kaluri kalapüügiluba omava isiku poolt püütud kala kohta liigist Clupea harengus (edaspidi heeringas) ja liigist Gadus morhua (edaspidi tursk) ning kvaliteedinõuetekohasuse määramise kord. § 2. Kala kvaliteedinõuded (1) Paragrahvis 1 nimetatud kala (edaspidi kala) peab vastama selle värskusele, suurusele ja märgistamisele esitatavatele kvaliteedinõuetele (edaspidi nõuded). Vastavus nõuetele määratakse sõltuvalt kala esitlusviisist (värske, samuti jahutatud, roogitud või ilma peata) partiide kaupa värskus- ja suuruskategooriate järgi enne kala esmakordset müüki Eestis või selle Eestis muul viisil teisele isikule või teise ettevõttesse üleandmist. (2) Partii, välja arvatud partii kaaluga alla 100 kg, peab sisaldama ühesugusesse värskus- ja suuruskategooriasse kuuluvaid ühte liiki kalu. Alla 100 kg kaaluga partiisse kuuluva kala värskus- ja suuruskategooriaks määratakse selle partii madalaima värskus- või suuruskategooriaga kala värskus- või suuruskategooria. (3) Heeringa partii võib kaaspüügina sisaldada kilu (kala liigist Sprattus sprattus). (4) Kala, mis ei vasta kala värskusele esitatavatele nõuetele, on toidukõlbmatu. § 3. Kala värskusele esitatavad nõuded (1) Kala värskuskategooriad on: 1) ekstrakategooria; 2) A-kategooria; 3) B-kategooria. (2) Ekstrakategooriasse kuulub kala, millel ei ole muljumisjälgi, kahjustusi, olulisi värvimuutusi, mis ei ole määrdunud ja mis kuulub ekstrakategooriasse vastavalt lisas 1 või 2 toodud nõuetele. (3) A-kategooriasse kuulub kala, mis ei ole määrdunud, millel ei ole olulisi värvimuutusi ja mis kuulub A-kategooriasse vastavalt lisas 1 või 2 toodud nõuetele. A-kategooriasse kuuluvate kalade partiisse võib kuuluda väga väike hulk kergete muljumisjälgedega ja pindmiste vigastustega kalu. (4) B-kategooriasse kuulub kala, mis ei ole määrdunud, millel ei ole olulisi värvimuutusi ja mis kuulub B-kategooriasse vastavalt lisas 1 või 2 toodud nõuetele. B-kategooriasse kuuluvate kalade partiisse võib kuuluda väike hulk muljumisjälgede ja pindmiste vigastustega kalu. § 4. Kala suurusele esitatavad nõuded Kala suuruskategooriad määratakse lisas 3 toodud hindamiskriteeriumide kohaselt kala kaalu või kalade arvu järgi kilogrammis. § 5. Kala märgistamisele esitatavad nõuded (1) Partiisse kuuluva kala värskuskategooria, suuruskategooria ja esitlusviis märgitakse partii pakendile kinnitatud etikettidele vähemalt 5 cm kõrguste selgete ja kustutamatute tähtedega. Märgistus kantakse pakendile pärast kala värskuskategooria ja suuruskategooria määramist kalalaeva pardal või lossimisjärgselt muus ettevõttes. (2) Partii pakendile märgitakse selgelt ja loetavalt partii netokaal kilogrammides. § 6. Kvaliteedinõuetekohasuse määramise kord (1) Kala värskuskategooria määratakse kala vaatluse tulemuste põhjal ning suuruskategooria määratakse kala kaalu järgi. (2) Kala värskuskategooria määratakse ja kala sorteeritakse kalalaeva kalapüügiluba või kaluri kalapüügiluba omava isiku poolt suuruskategooriate kaupa vahetult pärast püüdmist kalalaeva pardal või lossimisjärgselt muus ettevõttes ning saadud partii märgistatakse. (3) Kala kvaliteedi määramisel võetakse arvesse nähtavate parasiitide olemasolu ning nende mõju kala kvaliteedile. (4) Heeringa värskus- ja suuruskategooria võib määrata lisas 4 toodud valimi alusel, arvestades §-des 3 ja 4 nimetatud heeringa värskusele ja suurusele esitatavaid nõudeid. § 7. Rakendussätted (1) Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2002. a määrus nr 430 «Heeringaliste ja tursaliste kvaliteedinõuded ning märgistamise erinõuded» (RT I 2003, 1, 16) tunnistatakse kehtetuks. (2) Määrus kehtib 1. maini 2004. a. ________________ 1 2406/96/EÜ (EÜT L 334, 23.12.1996, lk 1) Peaminister Juhan PARTS Põllumajandusminister Tiit TAMMSAAR Riigisekretär Heiki LOOT Vabariigi Valitsuse 27. veebruari 2004. a määruse nr 54 «Heeringa ja tursa kvaliteedinõuded ja kvaliteedinõuetekohasuse määramise kord1» lisa 1 HEERINGA VÄRSKUSKATEGOORIATELE ESITATAVAD NÕUDED Näitaja Hindamiskriteeriumid Värskuskategooria Toidukõlbmatu Ekstrakategooria A-kategooria B-kategooria Nahk Kirgas pigment, kirkad, läikivad ja sillerdavad värvid; selge erinevus selja- ja kõhupinna vahel Läike ja sära vähenemine; tuhmimad värvid; väiksem erinevus selja- ja kõhupinna vahel Tuhm, läiketa, kahvatud värvid; kala painutades läheb nahk volti Väga tuhm pigment; nahk eraldub lihast Naha lima Vesine, läbipaistev Kergelt hägune Piimjas Kollakashall ja läbipaistmatu lima Liha tihkus Väga tugev, jäik Küllaltki jäik, tugev Kergelt pehme Pehme, lõtv Lõpusekaaned Hõbedased Hõbedased, kergelt punased või pruunid Pruunikad ja ohtralt verevalumeid Kollakad Silm Kumer (punduv); sinakasmust ja kirgas pupill; läbipaistev «silmalaug» Kumer ja kergelt sissevajunud; tume pupill; kergelt hägune sarvkest Lame; hägune pupill; silmaümbruses verevalumeid Keskelt nõgus; hall pupill; piimjas sarvkest Lõpused Ühtlaselt tumepunased kuni lillad; ilma limata Vähem erksad värvid, ääred kahvatumad; läbipaistev lima Muutmas värvi; paks ja läbipaistmatu lima Kollakad; piimjas lima Lõpuste lõhn Värske merevetika lõhn; kirbe lõhn; joodi lõhn Ilma merevetika või muu lõhnata; neutraalne lõhn Kergelt väävline rasvane lõhn, rääsunud või mäda puuvilja lõhn Hapu mäda lõhn Põllumajandusminister Tiit TAMMSAAR Vabariigi Valitsuse 27. veebruari 2004. a määruse nr 54 «Heeringa ja tursa kvaliteedinõuded ja kvaliteedinõuetekohasuse määramise kord1» lisa 2 TURSA VÄRSKUSKATEGOORIATELE ESITATAVAD NÕUDED Näitaja Hindamiskriteeriumid Värskuskategooria Toidukõlbmatu Ekstrakategooria A-kategooria B-kategooria Nahk Kirgas, sillerdav või kergelt hägune pigment (välja arvatud meriahvena puhul); ilma värvi muutusteta Kirgas, kuid mitte läikiv pigment Pigment tuhm ja muutmas värvi Tuhm pigment Naha lima Vesine, läbipaistev Kergelt hägune Piimjas Kollakashall ja läbipaistmatu lima Silm Kumer (punduv); must ja kirgas pupill; läbipaistev sarvkest Kumer ja kergelt sissevajunud; must tuhm pupill; kergelt hägune sarvkest Lame; läbipaistmatu pupill; hägune sarvkest Keskelt nõgus; hall pupill; piimjas sarvkest Lõpused Kirgas värv; ilma limata Vähem kirkad; läbipaistev lima Pruunid/hallid ja muutmas värvi; paks ja läbipaistmatu lima Kollakad; piimjas lima Kõhukelme (roogitud kala puhul) Sile; kirgas, lihast raskesti eraldatav Kergelt tuhm; saab eraldada lihast Tähniline; lihast kergesti eraldatav Ei ole kinni Lõpuste ja kõhuõõne lõhn Merevetika lõhn Ilma merevetika lõhnata; neutraalne lõhn Käärimislõhn; kergelt hapu Hapu Liha Tugev ja elastne; sile pind Vähem elastne Kergelt pehme (lõtv), vähem elastne; vahajas (sametine) ja tuhm pind Pehme (lõtv); soomused nahast kergesti eraldatavad; võrdlemisi kortsus pind Põllumajandusminister Tiit TAMMSAAR Vabariigi Valitsuse 27. veebruari 2004. a määruse nr 54 «Heeringa ja tursa kvaliteedinõuded ja kvaliteedinõuetekohasuse määramise kord1» lisa 3 KALA SUURUSKATEGOORIATELE ESITATAVAD NÕUDED Liik Suuruskategooria Hindamiskriteeriumid Kala kaal (kg) Kalade arv/kg Heeringas 1 0,25 ja enam 4 või vähem 2 0,125 – 0,25 5 – 8 3 0,085 – 0,125 9 – 11 4 0,057 – 0,085 12 – 17 5 0,031 – 0,057 18 – 32 6 0,023 – 0,031 33 – 44 7 0,014 – 0,023 45 – 70 Tursk 1 7 ja enam – 2 4 – 7 – 3 2 – 3 – 4 1 – 2 – 5 0,3 – 1 – Põllumajandusminister Tiit TAMMSAAR Vabariigi Valitsuse 27. veebruari 2004. a määruse nr 54 «Heeringa ja tursa kvaliteedinõuded ja kvaliteedinõuetekohasuse määramise kord1» lisa 4 HEERINGA VÄRSKUS- JA SUURUSKATEGOORIATE MÄÄRAMINE VALIMI ALUSEL Heeringa partii kaal tonnides Partiist võetava valimi kaal kilogrammides Alla 5 8 5 ja enam, aga alla 15 20 15 ja enam, aga alla 40 40 40 ja enam, aga alla 60 60 60 ja enam, aga alla 80 80 80 ja enam, aga alla 100 100 100 või enam 120 Põllumajandusminister Tiit TAMMSAAR

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →