Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-1-5-04 Riigikohtu halduskolleegiumi 16. veebruari 2004. a kohtuotsus Rauno Aaslaidi kaebuses kohtutäitur Janek Pooli tekitatud kahju hüvitamiseks — RT III, 7, 72

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-5-04 Otsuse kuupäev 16. veebruar 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann Kohtuasi Rauno Aaslaidi kaebus kohtutäitur Janek Pooli poolt tekitatud kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 3. juuni 2003. a otsus haldusasjas nr 3-123/2003 ja Tartu Ringkonnakohtu 29. oktoobri 2003. a otsus haldusasjas nr 2-3-227/03 Menetluse alus Riigikohtus Rauno Aaslaidi kassatsioonkaebus Asja läbivaatamine 15. jaanuar 2004. a Kohtuistungil osalenud isikud Rauno Aaslaid Kohtutäitur Janek Pool Resolutsioon 1. Rahuldada Rauno Aaslaidi kassatsioonkaebus. 2. Tühistada Tartu Halduskohtu 3. juuni 2003. a otsus haldusasjas nr 3-123/ 2003 ja Tartu Ringkonnakohtu 29. oktoobri 2003. a otsus haldusasjas nr 2-3- -227/03. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus. 3. Välja mõista kohtutäitur Janek Poolilt Rauno Aaslaidi kasuks 3055 krooni. 4. Välja mõista kohtutäitur Janek Poolilt Rauno Aaslaidi kasuks kantud õigusabikulu 2360 krooni ja riigilõiv 184 krooni. 5. Tagastada kautsjon. Asjaolud ja menetluse käik 1. Viljandi Politseiprefektuuri 1. veebruari 2000. a trahviotsusega nr 33/094543 karistati R. Aaslaidi haldusõiguserikkumise eest 2760 krooni suuruse rahatrahviga. 6. aprillil 2000. a esitati nimetatud otsus sundtäitmisele. Viljandi Maakohtu täitevosakonna kohtutäitur saatis 12. aprillil 2000. a ja 4. mail 2000. a R. Aaslaidile täitekutse ning 11. augustil 2000. a vastavalt TMS § 6412 lg-le 2 akti võlgniku töökohta (Maa ja Talu Kinnisvarabüroo AS) nõude kinnipidamiseks võlgniku töötasust. 2. Vastavalt justiitsministri 22. veebruari 2001. a määrusele nr 23 anti R. Aaslaidi toimik 1. märtsil 2001. a üle kohtutäitur Janek Poolile. 12. märtsil 2001. a teatas kohtutäitur J. Pool Aktsiaseltsile Maa ja Talu Kinnisvarabüroo uue arveldusarve numbri, kuhu kanda töötasult kinni peetav summa. 15. jaanuaril 2003. a kanti Viljandi kohtutäitur Janek Pooli arestimisakti nr 171/2001/98 alusel R. Aaslaidi pangakontolt 3055 krooni kohtutäitur J. Pooli arvele. Arestimisakt oli koostatud Viljandi Politseiprefektuuri 1. veebruari 2000. a trahviotsuse nr 33/094543 täitmiseks. 3. R. Aaslaid esitas kaebuse halduskohtule, milles palus RVS § 17 lg 1 ja HKMS § 6 lg 3 p 2 alusel kohtutäitur J. Poolilt välja mõista alusetult saadud summa. Kaebaja arvates tulnuks täitemenetlus TMS § 804 alusel lõpetada. VTMS § 203 lg 5 kohaselt ei pöörata lahendit täitmisele ega täideta, kui on möödunud KarS § 82 lg 1 p-s 3 sätestatud üheaastane tähtaeg. Kohtutäitur nõudis rahatrahvi sisse õigusliku aluseta ja tekitas kaebajale õigusvastase tegevusega kahju. Kaebuses viidati ka Riigikohtu praktikale, mille kohaselt kaebused kohtutäituri poolt tekitatud kahju hüvitamiseks tuleb esitada riigivastutuse seaduses sätestatud korras halduskohtule. 4. Tartu Halduskohus jättis 3. juuni 2003. a otsusega haldusasj as nr 3-123/2003 kaebuse rahuldamata. Halduskohus leidis, et tegemist on avalik-õigusliku vaidlusega, mis kuulub halduskohtu pädevusse. Haldusõiguserikkumise asjas tehtud trahviotsuse täitmise aegumine lõpeb, kui otsust on asutud täitma. Kaebuse esitaja ei ole vaidlustanud asjaolu, et kohtutäitur asus tegelikult otsust täitma. Karistuse tegeliku täideviimisega alustati 12. aprillil 2000. a, kui R. Aaslaidile saadeti kutse kohustusega ilmuda kohtutäituri vastuvõtule. Seega on karistuse täideviimisega alustatud enne ühe aasta möödumist halduskaristuse otsuse jõustumisest, mistõttu on lõppenud otsuse täitmise aegumine. 5. Apellatsioonkaebuses leidis R. Aaslaid, et kohtutäitur rikkus võlgniku arvelduskonto arestimisel KarS § 82 lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaega. Täitemenetlus oleks tulnud TMS § 80 4 alusel täitmise aegumise tõttu lõpetada. 6. Tartu Ringkonnakohus jättis 29. oktoobri 2003. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata, kuid muutis halduskohtu otsuse motiive. Ringkonnakohus leidis, et väärteoasjas tehtud otsust ei pöörata täitmisele, kui otsuse jõustumisest on möödunud üks aasta. See tuleneb KarS § 82 lg 1 p-st 3, mis omab tagasiulatuvat jõudu. Tegemist on sättega, mis leevendab muul viisil isiku olukorda, seades aegumise tähtaja tõkkeks, mis kaitseb isikut riigi eest, kelle poolt seatud ametiisik ei ole suutnud määratud karistust reaalselt mõistliku aja jooksul täita. Samas on see põhimõte kohaldatav isiku suhtes, kelle huvid väärivad kaitset ja kes ei ole takistanud karistuse täitmist. KarS § 82 lg 2 p 1 kohaselt peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isik hoidub kõrvale talle kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest. Ringkonnakohus leidis, et R. Aaslaid on ise kõrvale hoidunud karistamisotsuse täitmisest. Ta ignoreeris talle saadetud täitekutseid. Samuti on tõendatud, et ta teadis ka töökohta saabunud arestimisaktist, mille kohaselt tulnuks teha kinnipidamisi tema töötasust. Samas äriühingus töötava juristina pidi ta aru saama, et tegelikult kinnipidamist palgast ei toimu. Käesoleval juhul peatus aegumine 12. aprillil 2000 esimese täitekutse saabumisega ja jätkus otsuse täitmiseni. Seetõttu ei ole KarS § 82 lg 1 p-s 3 märgitud üheaastane tähtaeg möödunud. Täituril puudus alus menetluse lõpetamiseks ja täituri tegevusega ei tekitatud R. Aaslaidile kahju. Menetlusosaliste põhjendused Riigikohtus 7. Kassatsioonkaebuses palub R. Aaslaid tühistada ringkonnakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus. Kassaator taotleb kohtutäitur J. Poolilt tema pangaarvelt arestitud 3055 krooni ning halduskohtus kantud kohtukulude väljamõistmist. Kassaator leiab: 1. KarS § 82 lg 1 p 3 omab tagasiulatuvat jõudu. Karistusseadustiku jõustumise hetkeks (1. september 2002) oli haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse jõustumisest möödunud üle ühe aasta. Kohtutäitur pidanuks TMS §-st 804 tulenevalt täitemenetluse aegumise tõttu lõpetama. 2. Ringkonnakohus on ebaõigesti 2000. aastal toimunud asjaolude suhtes kohaldanud tagasiulatuvalt KarS § 82 lg 2 p 1, mis käsitleb väärteomenetluses (varasem haldusõiguserikkumise asja menetlus) tehtud otsuse täitmise aegumise peatumist. 3. Karistusseadustiku rakendamise seadus, millega muudeti täitemenetluse seadustikku, võeti vastu juba 12. juunil 2002. a ja täituril olnuks aega otsust täita kuni 1. septembrini 2002. Täitur kasutas rahatrahvi sissenõudmiseks pangakonto arestimise võimalust alles jaanuaris 2003, st peaaegu 3 aastat pärast karistusotsuse jõustumist. Kohtutäitur on otsuse täitmisega viivitanud. Kassaator kasutab arvelduskontot alates 1995. aastast ja kohtumenetluses pole tuvastatud, et oleks olnud takistusi konto arestimiseks mõistliku aja jooksul. 8. Kohtutäitur J. Pooli kirjalikus vastuses leitakse, et R. Aaslaid teadis kogu aeg tasumata trahvist, mida ta on ka ise tunnistanud. Tema käitumist tuleb pidada täitmisest kõrvalehoidmiseks. Täitemenetluse seadustik ei sätestanud erinevate täitetoimingute vahelist perioodi ega mingeid tähtaegu, mida kohtutäitur oleks saanud käesolevas asjas rikkuda. Otsust oli asutud täitma vastavalt 2000. a kehtinud õiguslikule regulatsioonile. Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht 9. Kassaator taotleb kohtutäituri tegevusega tekitatud kahju hüvitamist, mis seisneb talle 1. veebruari 2000. a haldusõiguserikkumise eest rahatrahvi määramise otsuse täitmiseks 15. jaanuaril 2003. a tema pangaarvelt trahvisumma ja kohtutäituri tasu kandmises kohtutäituri arvele. Kassaatori arvates on trahviotsuse täitmine toimunud õigusvastaselt, kuna on rikutud väärteomenetluse seadustiku ( VTMS) § 203 lg-st 5 ja KarS § 82 lg 1 p-st 3 tulenevat tähtaega. 10. Vastavalt Riigikohtu erikogu 10. aprilli 2002. a määruses asjas nr 3-3-4-2-02 (RT III 2002, 13, 138) ja Riigikohtu halduskolleegiumi 18. aprilli 2002. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-5-02 (RT III 2002, 13, 142) väljendatud seisukohale kuuluvad pärast Riigivastutuse seaduse jõustumist, s.o pärast 1. jaanuari 2002 esitatud kaebused kohtutäituri tekitatud kahju hüvitamiseks riigivastutuse seaduse § 17 lg 1 alusel halduskohtu pädevusse. 11. Karistusotsus haldusõiguserikkumise asjas, mille täitmisega seondub käesolev vaidlus, tehti 1. veebruaril 2000. a. Selle otsuse tegemise ajal tuli rahatrahvi otsuse täitmisel lähtuda HÕS §-dest 330–339 ning täitemenetluse seadustiku sel ajal kehtinud redaktsioonist. Vastavalt HÕS §-le 334 ei kuulunud halduskaristuse otsus täitmisele, kui seda ei olnud täitmisele pööratud kolme kuu jooksul selle tegemise päevast arvates. HÕS § 334 kohaselt oli halduskaristuse täitmise aegumine seatud sõltuvusse karistusotsuse täitmisele pööramisest. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et karistusotsus oli täitmisele pööratud. Haldusõiguserikkumiste seadustiku viidatud sätetest ega täitemenetluse seadustikust ei tulenenud tähtaegu, mille jooksul täitmisele pööratud otsus ka tegelikult oleks tulnud täita. 12. Alates 1. septembrist 2002 kehtiva VTMS § 203 lg 5 sätestab, et lahendit ei pöörata täitmisele ega täideta, kui on möödunud karistusseadustiku § 82 lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaeg ja kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud. KarS § 82 lg 1 p 3 kohaselt ei asuta otsust täitma, kui väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest on möödunud üks aasta. Riigikohtu halduskolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et KarS § 82 lg 1 p 3 omab tagasiulatuvat jõudu, kaitstes isikut olukorras, kus riigi poolt seatud ametiisik ei ole suutnud määratud karistust reaalselt mõistliku aja jooksul täita. Karistusotsuse täitmise aegumise regulatsioon teenib eesmärki, et otsuse täitmine ei toimuks ebamõistlikult pika aja pärast ja isik oleks kaitstud olukorras, kus täitur kui avaliku võimu esindaja ei suuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul korraldada kohtu- või kohtuvälise menetleja otsuse täitmist. Olukorras, kus seadusandja selliseid tähtaegu kehtestanud ei ole, peab täitmine toimuma mõistliku aja jooksul. 13. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 804 kohaselt lõpetatakse täitemenetlus väärteoasjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. Tulenevalt TMS §-st 80 4 tuli VTMS § 203 lg 5 ja KarS § 82 lg 1 p 3 jõustumisel lõpetada täitemenetlus haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei olnud karistusseadustikus sätestatud tähtaja jooksul sisse nõutud. 14. Kassaator leiab ka, et käesoleval juhul on karistamisotsuse täitmisel tegemist kohtutäituri viivitusega, kohtutäituril polnud takistusi pangaarve arestimiseks ega trahviotsuse täitmiseks mõistliku aja jooksul. Asjas pole tuvastatud, et ajavahemikus 12. märtsist 2001 kuni 15. jaanuarini 2003 oleks kohtutäitur J. Pool teinud muid toiminguid trahvinõude täitmiseks, kui 12. märtsi 2001. a kiri Aktsiaseltsile Maa ja Talu Kinnisvarabüroo, milles teatati kassaatori tööandjale uus arveldusarve number, millele tuleb kanda töötasust kinni peetav summa. 15. Vastavalt KarS § 82 lg 2 p-le 1 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isik hoidub kõrvale talle kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest. Ringkonnakohus on käesoleva haldusasja lahendamisel asunud seisukohale, et R. Aaslaid on karistamisotsuse täitmisest kõrvale hoidunud. Ringkonnakohtu arvates seisnes kõrvalehoidumine selles, et R. Aaslaid ignoreeris talle saadetud täitekutseid. Samuti pidas ringkonnakohus tõendatuks, et kassaator oli teadlik tema töökohta saabunud arestimisaktist, mille kohaselt tuli teha kinnipidamisi tema töötasust ning samas äriühingus töötava juristina pidi ta aru saama, et kinnipidamist palgast tegelikult ei toimu. 16. Riigikohtu halduskolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et R. Aaslaidi käitumist, mis seisnes täitekutsete ignoreerimises ning tema informeeritust tööandjale saadetud arestimisaktist, mille kohaselt sooviti pöörata nõue võlgniku töötasule, saaks käsitleda rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumisena. Täitemenetluse seadustik nii 1. septembrini 2002 kehtinud kui ka praegu kehtivas redaktsioonis näeb esmalt ette võlgniku poolt rahatrahvi vabatahtliku tasumise võimaluse. Rahatrahvi tähtajaks mittetasumise korral on kohtutäituril võimalik kasutada selles seadustikus sätestatud meetmeid, st pöörata sissenõue võlgniku varale või täitemenetluse seadustiku kehtiva redaktsiooni § 803 kohaselt ka taotleda rahatrahvi asendamist arestiga. Kohtutäituril on oma eesmärgi – nõude sundtäitmise – saavutamiseks õigus, aga samas ka kohustus seadusest tulenevaid meetmeid kohaselt, eesmärgipäraselt ja õigeaegselt kasutada. Rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumine ei saa seisneda üksnes trahvisumma vabatahtlikult mittetasumises, vaid selle all tuleb mõista süüdlase aktiivset tegevust, mis teeb võimatuks kohtutäituril täitemenetluse seadustikus sätestatud meetmeid kasutades täita kohtu- või kohtuvälise menetleja otsust. 17. Eeltoodust järeldub, et 1. veebruari 2000. a trahviotsuse nr 33/094543 täitmiseks oli 15. jaanuaril 2003. a möödunud KarS § 82 lg 1 p-st 3 tulenev üheaastane tähtaeg ja täitemenetlus oleks tulnud TMS § 804 alusel lõpetada. Seega on kohtutäitur J. Pool trahviotsuse täitmiseks arestitud pangakontolt trahvisummat ja kohtutäituri tasu koos käibemaksuga (kokku 3055 krooni) enda arvele kandes õigusvastase tegevusega tekitanud R. Aaslaidile kahju. 18. Eeltoodu tõttu tuleb halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused tühistada. Kuna käesoleval juhul on esimese ja teise astme kohus käsitanud R. Aaslaidi pangakontolt trahvisumma ja kohtutäituri tasu kandmist kohtutäitur J. Pooli arvele tuvastatud asjaoluna ja poolte vahel ei ole selle üle vaidlust, peab Riigikohtu halduskolleegium võimalikuks teha asjas uue otsuse. Riigivastustuse seaduse § 7 lg 1 kohaselt võib isik nõuda avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega talle avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist. Seega tuleb kohtutäitur J. Poolilt R. Aaslaidi kasuks välja mõista täitemenetluse käigus R. Aaslaidi pangaarvelt õigusvastaselt kantud 3055 krooni. 19. Kassaator taotleb ka halduskohtus toimunud menetluses kantud kohtukulude hüvitamist. R. Aaslaid on halduskohtus taotlenud 2360 krooni suuruse õigusabikulu väljamõistmist ja esitanud kohtule õigusabikulude kandmist tõendavad dokumendid ning kohtukulude nimekirja (tl 25–27). R. Aaslaid on tasunud ka 92 krooni riigilõivu kaebuse esitamisel halduskohtusse ja 92 krooni riigilõivu apellatsioonkaebuse esitamisel. Vastavalt HKMS § 93 lg-le 1 mõistetakse poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, välja tema poolt kantud kohtukulud. Riigikohtu halduskolleegium peab põhjendatuks mõista kohtutäitur J. Poolilt R. Aaslaidi kasuks välja kantud õigusabikulu 2360 krooni ja riigilõiv 184 krooni. Tõnu ANTON Jüri PÕLD Harri SALMANN