Tartu Linnavolikogu — Tartu linna hariduse arengukava 1999.-2005. a kinnitamine — KO, 24, 302

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356; 59, 941; 61, 984; 1999, 10, 155; 27, 392; 29, 401) paragrahvi 6 lõike 3 punkti 2, Eesti Vabariigi haridusseaduse (RT 1992, 12, 192; RT I 1993, 35, 547; 40, 593; 63, 892; 1994, 12, 200; 1995, 12, 119; 16, 228; 23, 333; 58, 1003; 1996, 49, 953; 51, 965; 1997, 42, 678; 81, 1365; 1998, 57, 859; 61, 980; 64/65, 1007; 1999, 10, 150; 24, 358; 51, 550) paragrahvi 7 ja ära kuulanud abilinnapea Hannes Astoki ettekande, Tartu Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Tartu linna hariduse arengukava 1999--2005. a vastavalt lisale. 2. Määrus jõustub 15. juulil 1999. a. Volikogu esimees Väino KULL Lisa Tartu Linnavolikogu 29. juuni 1999. a määrusele nr 94 Tartu linna hariduse arengukava 1999 -- 2005. a, perspektiiviga kuni 2012. a. ÜLDOSA 1. Sissejuhatus 1.1. Haridusasutused Tartu linnas 1998/1999. õppeaastal tegutses Tartu linnas 28 munitsipaalset koolieelset lasteasutust (tabel 1), 2 eralasteaeda ja 5 lastehoiurühma (tabel 2); 23 munitsipaalüldhariduskooli, 5 eraüldhariduskooli (tabel 3), 2 riigikooli (tabel 4); munitsipaalõppeasutus Tartu Õppekeskus kutsekoolina (tabel 5) ja täiskasvanute õpet läbiviiva koolitusasutusena (tabel 6); 11 munitsipaalhuvialakooli, sh 8 haridusosakonna haldusalas ja 3 kultuuriosakonna haldusalas (tabel 7); 4 erahuvialakooli (tabel 8); 6 riigikutseõppeasutust ja 1 riigikutseõppeasutuse filiaal (tabel 9) -- H. Elleri nim Tartu Muusikakooli ja Tartu Meditsiinikooli on sisse viidud rakenduslik kõrgharidus, 3 erakutseõppeasutust (tabel 10); 2 avalik-õiguslikku riigiülikooli, 1 avalik-õigusliku riigiülikooli filiaal, 2 rakenduslikku riigikõrgkooli, 2 rakenduslikku erakõrgkooli ja 3 rakendusliku erakõrgkooli filiaali (tabel 11). 1.2. Tartu ja hariduse arengukavad Tartu linna arengukavas 1994-1997 oli hariduse arengukava välja toodud järgmiste lõikudena -- 1. Olukord. 2. Koolieelsed lasteasutused. 3. Põhikoolid ja gümnaasiumid. 4. Erivajadustega laste koolid. 5. Kutsekoolid. 6. Kõrgkoolid (haridusosakond seda teemat ei käsitlenud). 7. Huvialakoolid. 8. Täiskasvanute koolitusasutused ja 9. Haridusosakond. Arengustrateegia Tartu 2012 idee eeskujul on haridusosakond koostanud Tartu linna hariduse arengukava 1999-2005, perspektiiviga kuni 2012. Hariduse arengukava on üks osa Tartu linna arengukavast. Hariduse arengukava koostamise ajal ilmusid Presidendi Akadeemilise Nõukogu poolt koostatud «ÕPPIV EESTI» ja Haridusministeeriumi töörühma poolt koostatud EESTI HARIDUSSTRATEEGIA (arengukavaga aastani 2005) ning viie inimese poolt koostatud EESTI HARIDUSSTSENAARIUMID 2015. Nimetatud tööd on suunatud üldisele arutelule ja nendest formeerub Eesti Vabariigi hariduse arengustrateegia. Tartu linna hariduse arengukava edasisel arendamisel arvestatakse eelkõige nimetatud töid. 1.3. Haridussüsteemi ülesehitus Eesti haridussüsteemi ülesehitus on esitatud joonisel 1. Antud arengukava ei süvene riigikoolide probleemistikku ja ei esita arengukava kõrgkoolide osas. Kõrgkoolidel on olemas oma arengukavad, mida on üldsusele tutvustatud (näiteks Tartu Ülikooli arengukava). Osa riigikutsekoole seob oma tuleviku rakendusliku kõrgharidusega (näiteks Tartu Kunstikool, H. Elleri nim. Muusikakool, Tartu Meditsiinikool). Osa riigikutsekoole on Haridusministeeriumi kutsehariduse reorganiseerimiskavade järgi üle antavad kohalikele omavalitsustele. Tartu linna hariduse juhtimise ülesehitus on esitatud joonisel 2. Eesti Vabariigi administratiivne jaotus põhineb skeemil vald (kohalik omavalitsus) -- maakond -- vabariik. Maakonnavalitsus on riiklik struktuur. Haridusministeerium teostab maakonna (ja tema valdade) haridusalast valitsemist maakonna haridusosakonna kaudu. Tartu linn, Tartu maakond ja tollane Haridusministeeriumi struktuuris olnud Riigi Kooliamet sõlmisid 1994. a kolmepoolse lepingu, millega maakonnale jäid pedagoogide atesteerimise ja haridusasutuste inspekteerimise kohustused Tartu linnas. Käesolevaks ajaks on maakonnale jäänud üksnes inspekteerimise kohustus linna haridusasutuste üle. 1.4. Alushariduse olukord 1990. aastate alguses oli koolieelsete lasteasutuste nimekirjades ca 5800 last, edasine sündivuse langus on vähendanud koolieelsetes lasteasutuses olevate laste arvu 1997/1998. õppeaastal ca 5000 lapseni, kelle hulgas oli 326 koolide esimese klassi õpilast. Antud õppeaastal oli lasteasutuste ruumides 11 klassikomplekti. Klasside hulk koolieelsetes lasteasutustes on pidevalt vähenenud. 1997/1998. õppeaastal oli koolieelsetes lasteasutustes hõivatud ca 80% 2--6-aastastest lastest Tartu linnas. Raskusi on tekitanud statistika õigsuse ja täpsuse probleem. Üleminek perearstisüsteemile lõhkus Tartu Linna Polikliiniku kaudu teostatud senise laste tervise kontrolli süsteemi. Tartu linna elanike registri, Pensioniameti ja Tartu sünnitusmaja andmed on üksteisest erinevad. Koolieelsetesse lasteasutustesse võetakse üldjuhul Tartu linna elanikke -- Tartu linna elanike registrisse kantud lapsi. Väljastpoolt Tartu linna oli 1997/1998. õppeaastal 106 last, mis moodustas ca 2,2% koolieelsete lasteasutuste laste arvust. 1990ndate aastate alguses suleti hulk koolieelseid lasteasutusi: 1994. a suleti 2-rühmaline 24. lasteaed Riia mnt 49; 1998. a suvel suleti 3-rühmaline 30. lastesõim Filosoofi tn 31. Kui 1990ndate aastate algul likvideerusid põhiliselt ametkondlikud või ettevõtete koolieelsed lasteasutused, siis 1990ndate keskel ja lõpus likvideeruvad tagastamisele kuuluvates majades olevad koolieelsed lasteasutused. Erivajadustega laste rühmad tegutsesid järgmiselt: kehapuudega laste sõimerühm ühes, logopeedilised rühmad viies, nägemishälvetega laste rühmad ühes, arendusrühmad kolmes, kehapuudega laste rühmad kahes koolieelses lasteasutuses, mõõduka ja sügava vaimse alaarenguga laste rühm Maarja Koolis. Koolieelsete lasteasutuste töö on reguleeritud koolieelsete lasteasutuse seadusega, samuti teiste õigusaktidega. Haridusministri määrustega on kinnitatud soovituslikud koosseisunormatiivid. Viimastel aastatel on aset leidnud hüppeline palgatõus, mis on seadnud kohalikud omavalitsused väga raskesse olukorda, kuna palgatõusu ei toeta riiklike eraldiste suurendamine. 1997. eelarveaastal oli keskmine kohamaksumus 11 100 krooni, 1998. eelarveaastal 11 700 krooni, millele lisaks tasus lapsevanem kuus 50 krooni õppekulusid ja toiduraha sõimes 12 krooni päevas, aiarühmas 14 krooni päevas. Koolieelsetes lasteasutustes oli 1997/1998. õppeaastal rakendatud 1311 ametikohta, nendest 612 pedagoogi ametikohta. Pedagoogidest 30% on kõrgharidusega, 70% kesk-eriharidusega või keskharidusega. 1.5. Põhi- ja keskhariduse olukord 1997/1998. õppeaastal töötasid Tartus järgmised munitsipaalkoolid: eesti õppekeelega: * 1 lasteaed-algkool -- Maarja Kool (erivajadustega lastele); * 4 põhikooli -- Kesklinna Kool, Annemõisa Kool (osa klasse erivajadustega lastele), Veeriku Kool, Kroonuaia Kool (erivajadustega lastele); * 12 gümnaasiumi -- Hugo Treffneri Gümnaasium, Miina Härma Gümnaasium, Raatuse Gümnaasium, Tamme Gümnaasium, Karlova Gümnaasium, Forseliuse Gümnaasium, Mart Reiniku Gümnaasium, Kommertsgümnaasium, Kunstigümnaasium, Descartes'i Lütseum, Kivilinna Gümnaasium, Herbert Masingu Kool (erivajadustega lastele); vene õppekeelega: * 1 põhikool -- Puiestee Kool (erivajadustega lastele); * 4 gümnaasiumi -- Puðkini Gümnaasium, Slaavi Gümnaasium, Raadi Gümnaasium, Annelinna Gümnaasium; eesti ja vene õppekeelega: * 1 täiskasvanute gümnaasium; * 1 õppekeskus. Tartus tegutseb 5 erakooli: Tartu Vene Erakool, Katoliku Kool, Vaba Waldorfkool, Audentese Algkool, Elu Sõna Kristlik Kool. Tegevuse on lõpetanud Tartu Bakalaureuse Kool. Haridusministeeriumi otsealluvuses töötavad eriinternaatkoolidena Emajõe Kool ja Hiie Kool. Ruumipuudusel töötas koolieelsetes lasteasutustes 11 kooliklassi (I klassid) 328 õpilasega. Teises vahetuses käis 1709 õpilast. Võrreldes majade optimaalse täituvusega on teistest rohkem ülekoormatud Tamme Gümnaasium, Miina Härma Gümnaasium, Mart Reiniku Gümnaasium, alakoormatud aga Raadi Gümnaasium. Koolide andmetel oli väljastpoolt Tartut munitsipaalkoolide 16 200 õpilasest 1807 õpilast ehk 11,15% kõikidest õpilastest (1996/1997. õppeaastal 15 850 õpilasest 1593 õpilast ehk 10,05% kõikidest õpilastest). Haridusosakond näeb Tartu koolide ühe peaeesmärgina õpilaste ettevalmistamist kõrgkooli astumiseks (eriti Tartu kõrgkoolidesse) ja seetõttu suhtub positiivselt ümberkaudsete maakondade õpilaste õppimisse Tartu gümnaasiumides, kus on võimalik saada konkurentsivõimeline keskharidus. 1997. a kevadel nimetas Tartu Linnavalitsus kõik seni gümnaasiumi nime mittekandnud keskkoolid gümnaasiumideks. Tartu gümnaasiumidel on järgmised suunad: * Hugo Treffneri Gümnaasium -- humanitaar-, reaal- ja loodusteaduslik suund; * Miina Härma Gümnaasium -- humanitaar- ja reaalsuund koos inglise keele süvaõppega; * Raatuse Gümnaasium -- saksa keele süvaõpe; * Puðkini Gümnaasium -- humanitaar- ja reaalsuund; * Tamme Gümnaasium -- humanitaar-, reaal- ja loodusteaduslik suund; * Slaavi Gümnaasium -- humanitaar- ja reaalsuund; * Karlova Gümnaasium -- muusika ja politoloogia süvaõpe; * Forseliuse Gümnaasium -- humanitaar- ja reaalsuund; * Mart Reiniku Gümnaasium -- humanitaar- ja reaalsuund; * Kommertsgümnaasium -- majanduse süvaõpe; * Annelinna Gümnaasium -- reaalsuund koos inglise ja eesti keele süvaõppega; * Kunstigümnaasium -- kunsti ja majanduse süvaõpe; * Descartes'i Lütseum -- prantsuse keele süvaõpe; * Kivilinna Gümnaasium -- inglise keele ja majanduse süvaõpe. Tartu linna munitsipaalkoolides oli 1997/1998. õppeaastal tööl riigieelarvest tasustatavat 1040 pedagoogi ja 725 kohalikust eelarvest tasustatavat töötajat, sh 155 pedagoogi. Venekeelse kooli õpilaste arv on aasta-aastalt vähenenud, kuid on lisandunud õpilasi teistest maakondadest, kus venekeelseid koole on suletud. Õpilaste arv Tartu linna munitsipaalkoolides on õppeaastati olnud järgmine: 1988/1989 -- 15 947, õhtukoolis 297; 1989/1990 -- 15 639, õhtukoolis 305; 1990/1991 -- 15 470, õhtukoolis 345; 1991/1992 -- 15 500, õhtukoolis 380; 1992/1993 -- 14 988, õhtukoolis 340; 1993/1994 -- 14 403, õhtukoolis 345; 1994/1995 -- 14 942, õhtukoolis 322; 1995/1996 -- 14 974, õhtukoolis 340; 1996/1997 -- 15 435, õhtukoolis 415; 1997/1998 -- 15 770, õhtukoolis 430; 1998/1999 -- 15 896, õhtukoolis 425. 1.6. Erivajadustega laste hariduse olukord Vastavalt Eesti Vabariigi haridusseaduse paragrahvile 10 -- hälvikute õpetamine -- tagab kohalik omavalitsus keha-, kõne-, meele- ja vaimupuudega ning eriabi vajavatele inimestele võimaluse õppida elukohajärgses koolis. Vastavate tingimuste puudumisel tagavad riik ja kohalik omavalitsus õigusaktides ettenähtud korras ja tingimustel neile õppimisvõimalused selleks loodud õppeasutustes. Õppe- ja kasvatusasutuse tüüp või õppevorm määratakse või soovitatakse hälvikutele meditsiiniliste, psühholoogiliste ja pedagoogiliste uuringute põhjal. Erivajadustega lastega tegeldakse koolieelsest lasteasutusest alates. Kooli osas on kasutusel eraldi koolid erivajadustega laste jaoks ja erivajadustega laste õpetamine tavakoolis. Tartu Ülikooli eripedagoogika osakonna üliõpilaste uurimuste põhjal on tavakooli programmi täitmisega raskusi 25-30% algklasside õpilastest. Neile lastele rakendatakse koolides eriõppe vorme: * tugiõpe -- ette- ja järelaitamine mingis kindlas õppeaines; * logopeediline abi -- suulise ja kirjaliku kõne puuete ravi ja ennetamine; * parandusõpe -- lapse spetsiifilisest õpiraskusest tulenev eriabi. Tugi- ja parandusõpe ning logopeediline abi oma koolis on eriõpetuse tavakooli integreerumise esimeseks sammuks. 1995/1996. õppeaastal alustasid Tartu koolides tööd parandusõppe rühmad algklassidele. 30 õpetajat sai eriettevalmistuse parandusõppe läbiviimiseks. 1998. a suvel moodustati Kroonuaia Kooli juurde õpiabikeskus, mille põhiülesanne on erivajadustega laste lühemaajaline õpetamine soodustamaks nende laste tagasipöördumist tavakooli. Tartu linnas on järgmised eriõppe võimalused: * Herbert Masingu Kool -- kroonilised siseelundite haigused, põletikulised ja ortopeedilised liikumis- ja tugiaparaadi haigused, süsteemsed sidekoehaigused, närvisüsteemi haigused, psühhosündroomiga haigused; * Maarja Kool -- mõõdukas ja sügav vaimne alaareng; * Kroonuaia Kool -- kerge ja mõõdukas vaimne alaareng; * Annemõisa Kool -- spetsiifilised õpivilumushäired (koolis on ka tavaklassid); * Puiestee Kool -- vene õppekeelega -- spetsiifilised õpivilumushäired, kerge ja mõõdukas vaimne alaareng; * Hiie Kool -- riigi alluvuses -- kuulmislangus, kõne üldine alaareng, raskekujuline düsgraafia, düsleksia; * Emajõe Kool -- riigi alluvuses -- nägemispuue. Lisaks on Tartu Õppekeskuses moodustatud kutseõpperühmad üldhariduskoolides vähemalt 7. klassi lõpetanutele, kellel on jäänud pooleli kohustusliku põhihariduse omandamine. Õpilased omandavad kolme aasta jooksul põhihariduse ja kutse. Katseliselt olid avatud Puiestee Kooli ja Kroonuaia Kooli juures kutseõppe suunaga 10. klassid eesmärgiga puuetega inimesi eluks paremini ette valmistada. 1.7. Kutsehariduse olukord Tartus tegutsevates riigikutsekoolides õpetatavatest erialadest, õppima asumisel nõutavast haridustasemest, õpilaste arvust ja õppeaja pikkusest 1997/1998. õppeaastal annab ülevaate tabel 12. Kokku õppis Tartus riigikutsekoolides 1997/1998. õppeaastal 2433 õpilast, neist meessoost 1121 ja naissoost 1312. Põhikooli lõpetanuid õppis 1483, gümnaasiumi lõpetanuid 950. Munitsipaalharidusasutustest toimus ainsana kutsealane ettevalmistus Tartu Õppekeskuses (tabel 13), kus 1997/1998. õppeaastal õpetati järgmisi erialasid: autoõpetus, arvutiõpetus, sekretär-juhiabi, kaubandus, majanduse alused, raamatupidamine, reklaam ja etikett, kodukasvataja, õmblemine, käsitöö ja kodundus, puusepp, lukksepp. Enamus erialasid õpetati gümnaasiumiosa õpilastele kooli õppekavade vaba- ja valikainete arvelt. Erakutseõppeasutustes õpetati järgmisi erialasid: Audentese Kõrgema Ärikooli Tartu Kolledþ -- ärijuhtimine, pangandus; Mainori Majanduskooli Tartu filiaal -- ärijuht, finantsjuht; AS Dentes Tervishoiukool -- suuhügienist, hambaarstiabiline, hambaraviõde. Kaks esimest õpetavad ka rakendusliku kõrghariduse tasemel. Kokku oli Tartu kutseõppeasutustes võimalus õppida 47 erialal. Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetajate edasiõppimise kohta on esitatud andmed tabelis 14. Üha rohkem põhikooli lõpetajatest läheb edasi gümnaasiumi (1997. a 84%), kutsekooli õppima asuvate õpilaste arv väheneb (1997. a 7,8%). Ülejäänud 8% kohta andmed puuduvad või on nad õpingud lõpetanud. Sama tendents on märgatav gümnaasiumi lõpetajate kohta -- kõrgkooli läks 1997. a 58%, kutsekooli 11,2%. Osaliselt on kõrgkooli astunute protsent tõusnud kõrghariduse kättesaadavuse suurenemise tõttu (erakõrgkoolid jne.). Tõsiseks probleemiks on fakt, et 1996. a sattus 43,4% ja 1997. a 30,8% gümnaasiumi lõpetanud noortest tööturule kutsealase ettevalmistuseta. Tartu kutsekoolides õpivad põhiliselt Lõuna-Eestist pärit õpilased. Tartu Tööstuskoolis, Tartu Ehitus- ja Kergetööstuskoolis ning Tartu Toidutööstus- ja Teeninduskoolis (alates 1999. a Tartu Teeninduskool) õppivatest õpilastest annab ülevaate tabel 15. Tartust pärit õpilaste arv moodustab pisut üle 30% nendes koolides õppivatest õpilastest. 1.8. Täiskasvanute hariduse olukord Eesti täiskasvanute hariduse aluseks on täiskasvanute koolituse seadus. Täiskasvanute koolitus jaguneb järgmiselt: 1) tasemekoolitus, 2) tööalane koolitus, 3) vabahariduskoolitus. * Tasemekoolitus võimaldab õhtuses ja kaugõppevormis või eksternina omandada põhi-, kesk- või kõrgharidust, samuti taotleda akadeemilist kraadi. Tartus on selleks võimalused Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis ja Avatud Ülikoolis. * Tööalane koolitus võimaldab kutse-, ameti- ja/või erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamist ja täiustamist, samuti ümberõpet ja spetsialiseerumist. Tartu linnas on 60 000 tööealist kodanikku. 1996. a osales Tartus korraldatavatel tööalastel ümber- ja täiendõppe kursustel (v.a kõrgkoolide poolt tehtavad kursused) 6500 inimest, neist kutseõppeasutustes 2200 ja koolitusfirmades 4300. Kutseõppeasutustest oli kõige rohkem osalejaid Tartu Meditsiinikoolis (685) ja Tartu Õppekeskuses (1013) korraldatavatel kursustel. Koolitusfirmadest olid suuremateks koolitajateks Tartumaa Koolituskeskus (1188), Tartu Haritlaste Liit (616) ja Reaale (600). Kõige enam nõutavateks kursusteks olid võõrkeeled, psühholoogia, arvutiõpe, raamatupidamine. Viimasel ajal pakutakse palju kursusi keskkooli lõpetajatele riiklikeks eksamiteks ettevalmistamiseks ning lapsevanematele lapse kooliks ettevalmistamiseks. Tööalast koolitust korraldavad mitmed asutused firmasiseselt (näiteks õmblusfirmad Sangar, Ilves-Extra jne). Tööalaseks koolituseks on Tartus võimalused kõrgkoolides, kutseõppeasutustes ja ligi 50 koolitusfirmas. * Vabahariduskoolitus võimaldab arendada isiksust, loovust, algatusvõimet ja üldkompetentsust. Tartus on võimalik saada vabahariduskoolitust Kultuuriülikoolis, Avatud Hariduse Liidus, Rahvakoolis «Anne», seltsides, huvialakoolides, koolitusfirmades, muuseumides, raamatukogudes jne. Tartu Kultuuriülikoolis on 10 aasta jooksul õppinud 6174 inimest. 1995. a alates töötab haridusosakonnas täiskasvanute koolituse ja kutsehariduse alal üks töötaja. On organiseeritud täiskasvanute koolituse infopäevi ja -nädalat, korraldatud koolitajate koolitusi, 1996. a viidi koos Tartu Ülikooli sotsioloogidega läbi uuring «Täiskasvanute koolitus Tartus», 1997/1998. õppeaastal viidi läbi kaks uuringut -- koostöös Maa Arengu Instituudiga õpetajate koolitusvajaduste uuring ja koostöös Tartu Ülikooliga kutsehariduse vajaduse uuring. On kaardistatud koolitusvõimalusi ja organiseeritud kutsenõustamist. 1.9. Huvihariduse olukord 1998. a oli haridusosakonna alluvuses 8 linna huvialakooli -- Tartu Laste ja Noorte Maja (tabel 16), Tartu Noorte Loodusmaja (tabel 17), Tartu Noorte Tehnikamaja (tabel 18), Tartu Spordikool, Tartu Korvpallikool, Tartu Jalgpallikool ja Vanalinna Spordikool (tabel 19), Tartu Keeltekool. Kultuuriosakonna alluvuses on 3 linna huvialakooli -- I Muusikakool, II Muusikakool ja Lastekunstikool (tabel 20). Erahuvialakoole tegutses 4 -- Ida Tantsukool 28 õpilasega, Vanemuise balletistuudio 39 õpilasega, Kalevi Kergejõustikukool ja Kalevi Spordikool (tabel 21). Huvialakoolides tegutses ca 6900 õpilast Huvialategevust korraldavad lisaks näiteks Lasteteater, huvialaklubid jne. Kokku oli organiseeritud huvitegevusega hõlmatud ligi 40 % Tartu õpilastest. Eriti vajalikuks on peetud Tartu Noorte Loodusmaja tegevust. Loodus- ja keskkonnasõbraliku maailmavaate levimine on kooskõlas Agenda 21 põhimõtetega ja sellest tuleneva Tartu Agenda 21 põhimõtete ja plaanidega. Spordikoolides on erialasid, mida õpetatakse 2--3 koolis. 1995. a alates on toimunud diskussioon spordikoolide arengu üle. Munitsipaalhuvialakoolides oli 1997/1998. õppeaastal rakendatud kokku 467 ametikohta, nendest 314 pedagoogi ametikohta. 1.10. Õpilaste nõustamine Tartu linna õpilaste teenindamiseks on 1994/1995. õppeaastast sisse viidud psühholoogiline teenindamine Õppekeskuses asuva psühholoogide grupi kaudu; 1994. a alates rakendati haridusosakonnas koolikohustuse täitmise tõhustamiseks koolisotsiaaltöötajate ametikohad. 1997/1998. õppeaastast viidi sisse kutsenõustajate ametikohad Õppekeskuses. 1.11. Kooli ja klassiväline tegevus Rahalised vahendid linnaürituste toetamiseks on ette nähtud haridusasutuste eelarvetes ja haridusosakonna kooliteenistuse eelarves. Suurematest ülelinnalistest üritustest tuleb nimetada: * käsitöönäitused; * näitus «Euroopa koolis» -- Tartu lapsed on senini esinenud üliedukalt; * karikatuurinäitus «Mida naerad, koolijüts?» (Kunstigümnaasiumi korraldusel); * kunstinäitused; * osavõtt messidest «Teeviit» ja «Innovaatika»; * koolieelsete lasteasutuste teatrikuu; * koolide teatrifestival; * olümpiaadid, konkursid; * abiturientide ball; * laagrid; * loodussõprade kokkutulekud; * perepäevad; * temaatilised päevad; * Raimond Valgre laulufestival (Karlova Gümnaasiumi korraldusel); * kooride esinemised; * koolilehtede konkursid; * koolidevahelised spordivõistlused; * sügisjooksu, rattaralli, suusamaratoni mini ja tillu üritused; * luule- ja etlemispäevad jne. 1.12. Infotehnoloogia olukord Infotehnoloogilist arengut on finantseeritud Tartu linna eelarvest (näiteks 1996. a eraldati koolidele arvutite ostmiseks 1,5 miljonit krooni), riigieelarvest «Tiigrihüppe» programmi kaudu (1997. a 400 000 krooni koolide Interneti püsiühenduste jaoks, 1998. a 1,3 miljonit krooni infotehnoloogia muretsemiseks) ja välisrahadest (EÜ poolt finantseeritakse projekti PHARE ISE, mille pilootkoolideks on teiste hulgas Hugo Treffneri Gümnaasium ja Descartes'i Lütseum). 1997. a moodustati Tartu linnas Tiigrihüppe Tartu linna töörühm, ametis on Tiigrihüppe Tartu linna koordinaator, Tartu linna koolides töötab17 infojuhti. Kõik gümnaasiumid on varustatud ühe või mitme arvutiklassiga. 1997/1998. õppeaastal ühendati 22 Tartu kooli ühtsesse Interneti võrku. 1997. a alustati õpetajate arvutialast koolitust Tiigrihüppe rahadega ja koolidele legaalse tarkvara ostmist. 1.13. Õpilaste ja laste arvu prognoos 1994-1995. aastatest suurenes hüppeliselt esimesse klassi astunud õpilaste arv. 1998. a alates hakkas esimese klassi õpilaste arv vähenema ja alates 2000. a väheneb see kiiresti (tabelid 22, 23 ja 24). Aastaks 2004 on suurema sündivusega aastakäigud jõudnud 6.-12. klassi. Algklasside õpilaste arv väheneb 1997. a võrreldes klassiti kuni 1,5 korda. 6.-12. klassis tõuseb õpilaste arvukus kuni 1/3 võrra. Eelduseks on praeguste protsesside jätkumine. Aastaks 2012 on kõik senised suure sündivusega aastakäigud kooli lõpetanud ja koolis käivad kuni 1,5 korda väiksemaarvulised aastakäigud. 1999. aastast alates võib sündivus mõnevõrra tõusta. Seega on aastal 2012 gümnaasiumi osas kõige madalama sündivusega aastakäigud, mis võrreldes 1997. ja 1998. a on 1/5 võrra väiksemad. Põhikooli osa võib olla 1/4 võrra väiksem kui 1998. a Prognoosi juures on arvestatud teiste piirkondade laste õppimatulekut Tartu linna, on arvestatud osade laste puudumist registritest. Suuri korrektiive võib teha kutsehariduse osa tähtsustamine. Tõenäoliselt suurendavad Tartu ümbruse koolid oma atraktiivsust (seda teevad juba Lähte, Nõo) ja osa õpilasi suundub hoopis nendesse koolidesse. Inimeste elamaasumisega linnast maale võib nende laste puhul vähemalt põhikooli ulatuses kinnistuda õppimine kohapeal. Gümnaasiumi osas tõenäoliselt suureneb väljaspool Tartut elavate õpilaste osatähtsus veelgi, mida võimendab tugevate gümnaasiumide olemasolu. Õpilaste arvu küllaltki suur vähenemine võib lahendada Tartu linna koolides II vahetuse probleemi aastaks 2004-2005 (vt tabel 25 koolide mahutavuse kohta). Seega perioodil 2004-2012 stabiliseerub õpilaste arv olemasolevates koolihoonetes vajaduseta teise vahetuse järele. On ilmne, et paremates gümnaasiumides konkurss ei vähene ja tekib probleem kooli mahutavuse, õpilaste arvu ja kooliastmete osas -- seni on Hugo Treffneri Gümnaasium ainus ainult gümnaasiumiastmega üldhariduskool Tartus. Tartus ei ole vajadust ehitada uusi suuri koolimaju või olemasolevatele koolidele juurdeehitusi, põhjendades ehitamise vajalikkust suure õpilaste arvuga. Erandiks on Miina Härma Gümnaasiumile võimla ehitus. Õpilaste koolitee on pikem kui üks kilomeeter 1) Ihaste piirkonnas; 2) Räni piirkonnas; 3) osaliselt Tähtvere piirkonnas ja 4) Raadi piirkonnas. Kesklinna piirkonnas olevate koolikohtade probleemi lahendab ebasobivates ruumides Kesklinna Kooli üleviimine palju suurematesse ruumidesse (näiteks uue põhikooli ehitamine Tähtveresse, Supilinna või Kesklinna kooli üleviimine Raadi Gümnaasiumi hoonesse). Kõne alla tulevad uued koolid võivad olla põhikoolid (või lasteaed-algkoolid ja algkoolid kui väiksemate koolide rajamine on põhjendatud). Ehitatavad koolid saavad olema väiksema õpilaste arvuga st lapsesõbralikud. Koolieelsete laste arvu vähenemisel on võimalik kasutada mõningaid lasteaedade hooneid lasteaed-algkoolidena (näiteks Räni ja Tähtvere piirkonnas). Venekeelse Raadi Gümnaasiumi arvatav tegevuse lõpetamine seoses venekeelsete õpilaste arvu vähenemisega selles piirkonnas, annab võimaluse rajada Raadi piirkonna kool või kasutada hoonet teistel hariduslikel vajadustel (näiteks linnakutsekool, täiskasvanute gümnaasium, erivajadustega laste kool, põhikool jne). Tulevikus on võimalik Hugo Treffneri gümnaasiumile uue hoone ehitamine tingimusel, et vana hoone jääks kesklinna piirkonna põhikooliks. Koolieelsete lasteasutuste olukord vajab tulevikus mõningaid muutusi. 2--6 aastaste laste maksimaalseks koguarvuks jääb aastani 2012 5000-6000, sealhulgas aastani 2004 alla 5000. Koolieelses lasteasutuses on senise statistika järgi käinud maksimaalselt 80% vastavaealistest lastest. Osa lapsi käib eralasteaedades ja lastehoiurühmades, mille arv tulevikus kasvab. Seega olemasolevad hooned hakkavad tühjenema. Aastaks 2012 on enamik lasteaedade hooneid kasutusel sihtotstarbeliselt, osa võib olla kasutusel lasteaed-algkoolina, osa on muutunud teisteks haridusasutusteks või noortekeskusteks. Uusi lasteaedu on vaja 1) Ihaste piirkonda (koos kooliga), 2) Raadi piirkonda (kogu piirkonnas on ainult 1 venekeelne 2-rühmaline lasteaed) ja 3) Kesklinna-Supilinna piirkonda. Paari aasta jooksul on vaja otsustada põhikooli-gümnaasiumi ja gümnaasiumihariduse-kutsehariduse vahekorrad, lasteaed-algkoolide (või algkoolide) otstarbekus. 1.14. Varia 1997. a viidi haridusosakonna asutustes läbi hoonete seisukorra hindamiseks tehnilise seisundi ekspertiisid. Kuni 1997. eelarveaastani (kaasa arvatud) jagati kapitaalremondi summad paljude asutuste vajalike remontide tegemiseks. 1998. a alates võeti eesmärgiks lõpetada pooleliolevad tööd ja minna 2--3 hoone täielikule kordategemisele 1--2 aasta jooksul. Tööde planeerimisel kasutatakse ära ekspertiiside tulemused. Investeeringud haridusosakonna asutuste kapitaalremondile on olnud järgmised: 1994. a 9,5 miljonit krooni; 1995. a 9,0 miljonit krooni; 1996. a 14,2 miljonit krooni; 1997. a 17,6 miljonit krooni; 1998. a 29,0 miljonit krooni. Remondisummad ei kata amortisatsiooni, mistõttu majade tehniline olukord halveneb pidevalt. Haridusosakonnas on 1997. ja 1998. a tehtud vajalike investeeringute plaane inventari, infotehnoloogia, õppevahendite, raamatukogu kirjanduse, personalikoolituse jne osas summas 15 miljonit krooni aastas, kuid eelarve piiratud mahu juures pole neid võimalik olnud realiseerida. Eelarvesse on jõudnud üksikud sihtotstarbelised eraldised -- 1996. a. 1,5 miljonit infotehnoloogiale ja 1,5 miljonit õppeinventarile, 1997. a. 0,45 miljonit infotehnoloogiale, 1998. a. 0,5 miljonit sööklainventarile ja 0,4 miljonit infotehnoloogiale. 1997. ja 1998. a kasutati haridusasutuste planeerimisel haridusosakonna eelarvespetsialistide poolt väljatöötatud normatiive (tabel 26), mis arvestasid seadustega ettenähtud normatiive, hoonete parameetreid ja õpilaste arvu. Arvulised väärtused sõltusid eelarve mahust. 1998. a moodustati linnavalitsuse initsiatiivil komisjonid koolieelsete lasteasutuste, huvialakoolide, spordikoolide ja üldhariduskoolide uute finantseerimisaluste väljatöötamiseks põhimõttel, et anda asutuse juhile kogu eelarve kontrollarvuna kätte ja asutuse juht ise määrab eelarve artiklite mahud ja proportsioonid. Tartu Linnavalitsuse ja Tartu Ülikooli ühisuurimuse «Tartu ja tartlased 1998» järgi, arvestades haridusega seotud probleeme, on tartlased koolide ja koolieelsete lasteasutustega rahul. Tervikuna on probleemsed valdkonnad Tartus puhke- ja meelelahutuskohtade, huvialakoolide ja sportimisvõimaluste vähesus. Lasteaedade puhul oli probleemiks lasteaiakoha saamine. 3% inimestest ei olnud rahul lastehoiu tingimustega. Mitte ühegi teise ülelinnalise probleemi puhul ei esinenud nii väikest rahulolematust. Ka õpetamise taset koolides peeti heaks. Hindega hea oli hinnatud koolieelsete lasteasutuste tase, sobiva koolikoha saamine, õpetamise tase koolis. Hindega rahuldav oli hinnatud täiskasvanute vaba aja sisustamine, täiendkoolitusest informeerimine, laste psühholoogiline nõustamine. Hindega kehv oli hinnatud koolieelsesse lasteasutusse koha saamine, samuti laste vaba aja sisustamise võimalused ja huvialakooli kaugus. Koolieelsete lasteasutuste kaugus oli probleemiks Supilinna, Raadi-Kruusamäe ja Variku piirkonnas. Koolide kaugus oli probleemiks Raadi-Kruusamäe ja Räni piirkonnas. Huvialakoolide kaugus oli probleemiks üle linna, välja arvatud Kesklinna ja Tammelinna piirkonnas. Peaaegu igas piirkonnas loeti murettekitavateks probleemideks narkomaania ja alkoholismi levikut. 61,5% küsitletutest pidas Tartu linnas eelisarendatavaks haridus- ja teadusvaldkondi. Haridusosakonnal on olnud tihe koostöö rahandusosakonna, kultuuriosakonna, sotsiaalabi osakonna, maakorraldusosakonna, juriidilise osakonna ja linnaplaneerimise osakonnaga. Aasta-aastalt on suurenenud tööde ja probleemide hulk, mis pole otseselt seotud hariduse valdkonnaga -- hoonete kandmine hooneregistrisse, rendilepingud, üürid, tasulised teenused, linnavara haldamine (näiteks ost, müük, mahakandmine jne), kommunikatsioonide piiritlemine, Tartu elanike registreerimine jne. 1998. a suurenes ajakirjanduses märgatavalt haridusprobleeme käsitlevate kirjutiste arv. Põhiliselt on see seotud lisalehe Tartu Postimees igapäevase ilmumisega, samuti mitmete haridusega seotud küsimuste lahenduste venimisega (näiteks Hugo Treffneri Gümnaasiumi ehitus). Parteide ja valimisliitude programmides on haridus olnud juhtival kohal. Tartu linna 1999. a eelarveprojektis luges Tartu Linnavalitsus prioriteetseteks finantseerimisvaldkondadeks: 1) linna arengukavast tulenevaid investeeringuid; 2) linna teede ja tänavate korrashoiu täiendava finantseerimise. 2. Arengukava eesmärgid Tartu linna arengu üks tähtsamaid prioriteete on hariduse areng. Samal ajal on Tartu terve Lõuna-Eesti hariduskeskus ja mõnes valdkonnas (kõrgharidus) kogu Eesti üheks tähtsamaks hariduskeskuseks. Eesmärgiks on kujundada Tartu õppivaks linnaks, kus kõikidele elanikele on võimaldatud eneseharimine kogu elu jooksul alusharidusest täiskasvanute pidevõppeni. Igakülgne ja pidev õppimine tagavad võimaluse eluga toimetulekuks. Õppimist võimaldatakse riigi-, linna- ja erafinantseerimise kaudu. Tartu linnal on võimalik liituda ülemaailmse haritud linnade liikumisega. Eesmärgiks on kujundada võimalused mitmekülgse hariduse omandamiseks. Alusharidus peab tagama valmisoleku õppimiseks koolis. Üldhariduskool peab tagama valmisoleku õppimiseks kutsekoolis ja kõrgkoolis, pidevõppeks. Peavad olema tagatud õppimisvõimalused õpiraskustega lastele võimalikult heade eluga toimetuleku oskuste saavutamiseks. Õpingud katkestanud inimesed peavad saama võimaluse jätkata poolelijäänud hariduse omandamist. Mitmekülgne huviharidus peab toetama üld-, kutse- ja kõrgharidust, täiskasvanute pidevõpet ning andma inimestele sisuka ja eesmärgipärase vabaaja tegevuse. Mitmekülgse ja võimalikult ulatusliku haridustasemega elanikud suudavad arendada Tartu linna kõrge elamisväärtusega linnaks. Tartu linn vajab mitmekülgselt haritud elanikke. Elanikud vajavad eluga toimetulekuks võimalikult palju mitmekülgseid õppimisvõimalusi. Sellega tagatakse elanike rahulolu, turvalisus, kogukonnatunnetus, aktiivsus ja võimetekohane rakendus. 3. Arengukava eripära Hariduse arengukava on üks osa Tartu linna arengukavast. Hariduse arengukava koosneb: * alushariduse arengukavast; * põhi- ja keskhariduse arengukavast; * erivajadustega laste hariduse arengukavast; * kutsehariduse arengukavast; * täiskasvanute hariduse arengukavast; * huvihariduse arengukavast; * infotehnoloogia arengukavast; * investeeringute kavast; * kapitaalremontide kavast. Arengukavad töötatakse läbi töögruppide poolt ja vormistatakse eraldi dokumentidena, mis läbivad arutelu linnavalitsuses ja volikogus. Koostatakse koolieelsete lasteasutuste ja huvialakoolide arengukavad. Munitsipaalkoolide arengukavasid täiustatakse. Tartu linna hariduse arengukavas esitatakse üksikute haridusliikide arengukavade põhimõtted. Hariduse arengukava lähtub kehtivatest riiklikest ja kohalikest õigusaktidest. Hariduse arengukava on pidevalt korrigeeritav ja edasiarendatav. Hariduse arengukava nõuab pidevat tutvustamist Tartu linna elanikele ja nende ettepanekute arvestamist. Hariduse arengukava on põhimõtteliseks aluseks Tartu linnapoolsele finantseerimisele. Hariduse arengukava edasiarendamisel nähakse pidevalt 15-aastast perspektiivi. 4. Tegevuse ja arengu põhimõtted 4.1. Alusharidus Kooliks ettevalmistamine -- alushariduse omandamine -- toimub koolieelse lasteasutuse kaudu (lastesõim, lasteaed, lastepäevakodu, lastekeskus jne), kus toimub pidevõpe. Sellega tagatakse lastehoid, mitmekülgne kooliks ettevalmistus õppekava järgi, kaasa arvatud kehaline kasvatus, muusikaline kasvatus, käeline tegevus, hälvete ja puuete tasandamine, laste ühistegevus, garanteeritud toitumine, laste tervise pidev jälgimine. Väike osa koduseid lapsi käib kooliks ettevalmistusrühmades koolieelses lasteasutuses või koolis. Koolieelne lasteasutus on kui eelkool, mille läbinu on võimeline alustama koolis riikliku õppekava järgi õppimist esimestest päevadest alates. Koht koolieelses lasteasutuses peab olema kättesaadav kõikidele vastavaealistele Tartu linna lastele. Linn peab selleks üleval vajalikul hulgal erinevaid munitsipaallasteasutusi. Koolieelsete lasteasutuste vormid mitmekesistuvad. Toetatakse «Hea alguse» rühmade tegevust, lastekeskuste tegevusrühmade põhimõtet, koduste kasvatajate koolitamist jne. Munitsipaalasutuste kõrvale tulevad eralasteaiad, eralastehoiurühmad jt. Tartu linn toetab eralasteasutuste tegevust, kui neis on kindlustatud õppekavajärgne alushariduse omandamine. Tartu linn määrab linna eelarves toetuse suuruse eraharidusasutustele. Eraharidusasutuste hulk sõltub maksujõuliste lapsevanemate nõudlusest. Tartu linn peab alushariduse võimaldamist linna kohuseks, seetõttu lastevanemate osa koolieelsete munitsipaallasteasutuste ülalpidamisel jääb suhteliselt väikeseks -- lastevanemad maksavad laste toiduraha ning õppekulu. Koolieelse lasteasutuse seaduse muutmistega võidakse sisse viia üldine kohamaks või majanduskulude katmine lapsevanemate poolt. Puudustkannatavatest peredest lastele jätkatakse dotatsiooni eraldamist lasteaiakulude katmiseks. Lastevanemate soovide alusel kehtestatakse tasulised lisategevused (muusika,- kunsti- jt tasulised ringid). Korrastatakse lasteasutuste personali koosseisu, minnakse üle teenindusfirmade kasutamisele (pesupesemine, valve jne). 1999. a tagastatakse omanikule Lasteaed «Pöial-Liisi» (end 14. Lasteaed) kasutuses olev hoone Veski t 42, 2003. a tagastatakse omanikule Lastesõim «Mesipuu» (end 28. Lastesõim) kasutuses olev hoone Õpetaja t 10. 1999/2000. õppeaastal suletakse Lastepäevakodu «Vikerkaar» (end 37. Lastepäevakodu) Kaunase pst 22, mille ruume hakkavad kasutama seni poolt maja kasutav Tartu Õppekeskus täiskasvanute hariduse ja kutsesuunitluse valdkonna arendamiseks. 1999. a. viiakse haridusosakonna juures uuesti sisse lasteaiajärjekorda registreerimine. Kesklinna piirkonnas on puudu lasteaiakohtadest. Raadi linnaosas puudub eestikeelne lasteaed, on väike 2-rühmaline venekeelne lasteaed. Raadi ja Kesklinn vajavad uut koolieelset lasteasutust. Laste arv koolieelsetes munitsipaallasteasutustes stabiliseerub 2004. aastaks 3500 kuni 4000 lapseni. 4.2. Põhi- ja keskharidus Aastateks 2001/2002 korrastatakse Tartu koolivõrk ja koolipiirkonnad. Korrastamise eesmärgiks on õpilastele juurdepääsu kindlustamine kõigile hariduse astmetele ja vormidele ning tupikteede vältimine. Tartu linnas on koolide suurus määratud hoonete ja asukoha järgi. Arvestades seniseid kogemusi välditakse koole, millest edasiminek tekitab probleeme -- näiteks Kesklinna Kool oli 6-klassiline ja õpilaste edasine õppima minek teistesse koolidesse oli problemaatiline. Ihaste piirkonda oleks vajalik ehitada põhikool, mitte algkool. Räni piirkonda ehitatakse põhikool, mis vähendab Tamme Gümnaasiumi koormust. Anna Haava tänava piirkonda ehitatakse põhikool, mis lahendaks Tähtvere, Vaksali ja osaliselt Kesklinna piirkonna põhikooli vajaduse. Koolihoonete suurus välistab koolivõrgu, kus on eraldi algkoolid, seejärel põhikoolid ja gümnaasiumid. Progümnaasiumi osaga gümnaasiumid tekitavad probleeme põhikoolides, mille õpilased lähevad progümnaasiumi edasi õppima. Kuna suurema sündivusega aastakäigud on asunud õppima, siis õpilaste arv gümnaasiumi osas kas suureneb pidevalt või on aastati stabiilne vähemalt 2008. aastani. Seoses õpilaste arvu vähenemisega võib olla reaalne II vahetuse kadumine aastatel 2004 või 2005. Ümberkaudsetest valdadest ja linnadest Tartu koolidesse õppima tuleku edasine suurenemine 1990ndate aastate tempos võib II vahetuse kadumise lükata edasi paari aasta võrra. Optimaalne õpilaste arv suures koolis on kuni 1000 õpilast. Kujunevad välja erinevate suundadega gümnaasiumid (gümnaasiumiklassid). Tartu kõrgkoolidega tehakse tihedat koostööd. Praktilisema suunaga gümnaasiumides on võimalik peale keskhariduse omandada ka kutse. Kutse omandatakse Tartu Õppekeskuses, vastavalt kokkulepetele riiklikes kutsekoolides (gümnaasiumiõpet katkestamata) ning lihtsamaid erialasid gümnaasiumides. Aastaks 2012 on osa gümnaasiume reorganiseeritud põhikoolideks või kutseõppega gümnaasiumideks. Õpilaste vähesuse tõttu suletakse venekeelne Raadi Gümnaasium. Erakoolide võrk korrastub -- osa suletakse, tekib gümnaasiumiosaga erakool, rajatakse uusi erakoole. Kesklinna ja temaga külgnevate piirkondade põhikooli osa üks probleemi võimalikke lahendusi on Kesklinna Kooli üleviimine aastatel 2000/2001 Raadi Gümnaasiumi vabanevasse hoonesse või kesklinna piirkonnas ca 700 õpilasega sobiliku hoone vabanemisel (näiteks Vanemuise t. kutsekooli hoone) üleviimine sellesse hoonesse. Kesklinna Kooli üleviimine Raadi Gümnaasiumi hoonesse lahendaks ka Raadi piirkonna põhikooli probleemi -- Kesklinna Koolis on väikeste õpilaste arvuga klassid ja nii saab Raadi piirkonnast tulla õpilasi kõikidesse klassidesse juurde. A. Haava tänava põhikool võib olla ehitusplaanis aastatel 2000/2001. Ränilinna ja Ihaste kooli ehitamine sõltub elanike arvust ja elamuehitusest nimetatud piirkondades. Igale lapsele tagatakse võimetekohane põhiharidus. Täiendatakse koolikohustuse täitmise arvestuse ja kontrolli süsteemi. Õpilastele, kes ei suuda omandada põhiharidust, luuakse võimalused haridustee jätkamiseks. Selleks säilitatakse erivajadustega laste koolide võrk, koostöös maakonnaga lahendatakse käitumishälvikute kooli küsimus, arendatakse täiskasvanute gümnaasiumi paindlikkust tasemehariduse võimaldamisel (üksikainete õppekavad jne). Korrastatakse kutse- ja üldhariduse suhe. Valmistatakse ette kutsenõustajaid. Tartu Õppekeskus kujuneb kutsenõustamise keskuseks. Aktiviseeritakse kutsesuunitlusalast tööd, võimaldades koolipsühholoogidele ja klassijuhatajatele kutsenõustamisalast täiendõpet. Venekeelne kool Tartus säilib. Lahendatakse riigikeele õpetamise probleem põhikoolis, kindlustamaks soovijatele võimalused õppimiseks eesti õppekeelega gümnaasiumides. Linnas töötavad koolisotsiaaltöötajad, kes tegelevad koolikohustust mittetäitvate õpilastega. Tõhustatakse koostööd sotsiaalabiasutustega. Tehakse koostööd kõigi noortega tegelevate asutuste ja institutsioonidega õpilaste õppe-kasvatustöö ja vaba aja paremaks korraldamiseks. 4.3. Erivajadustega laste haridus Hälvikute erikoolid on keha-, kõne-, meele- ja vaimupuuetega, samuti kasvatuse eritingimusi vajavatele õpilastele. Sanatoorne Kool on tervisehäiretega õpilastele. Üksikud erivajadustega õpilased õpivad üldhariduskoolides nn integreeritud õppe vormis. Algklassides esmaste raskuste ilmnemisel rakendatakse tugiõpet, parandusõpet, logopeedilist abi jne. Jätkatakse eriõppealase ettevalmistuse andmist õpetajatele. Hälviklaste koolide võrk Tartus säilib. Koostöös maakonnaga lahendatakse käitumishälvikute kooli küsimus ja võimalusel rajatakse internaatkool asotsiaalsetest peredest lastele. Aastatel 2001/2002 on vajalik sellise koolikohustust mittetäitvate laste kooli rajamine koos internaadi ja töökojaga. Vene õppekeelega Puiestee Kooli erivajadustega õpilaste arv väheneb aasta-aastalt, kuna vene keeles õppivate õpilaste arv pidevalt väheneb ja teised venekeelsed koolid hoiavad üha rohkem õpilasi endi koolis. Loodav kool aitab õpilasi tagasi põhikooli, õpetab lihtsustatud programmiga või annab esmase kutseoskuse koostöös kutsekoolidega. Kuna samaaegselt likvideerub analoogiline õpetus Tartu Õppekeskuse juures, siis võimaldab uue kooli loomine koolikohustuse mittetäitmise probleemi lahendamisele kaasa aidata. Hälvetega laste jälgimiseks ja tööks nendega loodi 1998. a ülelinnaline nõustamiskeskus -- õpiabikeskus, mille juures töötab meditsiinilis-pedagoogiline komisjon. Erivajadustega laste koolide optimaalne õpilaste arv koolis on 50-200 õpilast. Erikoolide õpilaste paremaks ettevalmistamiseks eluks avatakse põhikoolijärgsed 10. klassid rõhuga kutseõppele. Paljud erikoolide õpilased on pärit asotsiaalsetest peredest, mistõttu linn näeb ette täiendavad vahendid nende õppe- ja toitluskulude katmiseks. 4.4. Kutseharidus Kutseharidus hõlmab kutse-, eri- ja ametialast koolitust, täiskasvanute tööalast täiend- ja ümberõpet. Tartu linnas olevad riiklikud kutsekoolid säilivad. Viimase 10 aasta vältel on enamik õpetatavaid erialasid jäänud samaks. Senise varase spetsialiseerumise asemel valmistatakse ette tugevama üldettevalmistusega tulevasi töötajaid. Linnaga sõlmitakse kokkulepped nii põhikooli kui ka gümnaasiumi lõpetajatele vajaliku kutsehariduse võimaldamise kohta. Linn tellib kutseõpet uutel erialadel, eelis antakse tehnilistele, info- ja kõrgtehnoloogiaga seotud ning kutsekõrgharidust andvatele erialadele. Vajalikud on paindlikud õppekavad, kus on võimalus kõikidel soovijatel omandada võimetekohane haridus. Õppekava on üles ehitatud moodulprintsiibil, mis võimaldab arvestada õppijate ja piirkondlikke vajadusi ning tööturul toimuvaid kiireid muutusi. Praktika läbiviimiseks kaasatakse lepingute alusel eraettevõtteid. Kutseharidusalaseid uuringuid jätkatakse kogu perioodil. Linn tähtsustab kutsehariduse vajalikkuse ja loob võimalused oluliste kutsealade õpetamiseks vajaliku materiaal-tehnilise baasi loomiseks. Tartu Õppekeskusest eraldatakse põhikooli mittelõpetanud õpilastele kutsehariduse võimaldamine, luues linna alluvuses oleva kutsekooli (üks võimalusi näiteks Raadi Gümnaasiumi hoones) põhikooli lõpetamata õpilastele või rajatakse koolikohustust mittetäitvate laste jaoks eraldi kool Puiestee Kooli hoonetes aastatel 2001/2002. Lihtsustatud õppekavade alusel õppinud erivajadustega laste põhikoolide lõpetajatele võimaldatakse lisaks aasta kutseõpet. Osades gümnaasiumides viiakse sisse kutseõpe lihtsamatel erialadel. Tartu Õppekeskus jätkab kutseõppe läbiviimist gümnaasiumiosa õpilastele. Jätkatakse puuetega inimeste kutsealast väljaõpet. Tartu, arvestades Lõuna-Eesti regiooni, vajab aastas vähemalt 2000 õpilaskohta kutsealaseks põhiõppeks, võimalusi 3000-le gümnaasiumiõpilasele kutsealaste teadmiste omandamiseks; võimalusi 10 000-le täiskasvanule täiend- ja ümberõppeks. Tartu Õppekeskuses laiendatakse kutsenõustamissüsteemi. 4.5. Täiskasvanute haridus Täiskasvanute haridus viib ellu eluaegse e pidevõppe põhimõtet. Täiskasvanute haridus jaguneb tasemehariduseks, tööalaseks hariduseks ja huvihariduseks. Tasemeharidus omandatakse Täiskasvanute Gümnaasiumis, kus õppekava näeb ette ka võimaluse õppida aine kaupa. Tööalane haridus omandatakse kutsekoolides, kõrgkoolides ja erakoolitusasutustes. Huviharidus omandatakse kursustel. 1997. a alanud koolitajate koolitus on pidev protsess. Tööalases hariduses tehakse koostööd ettevõtjate, Tööturuameti ja teiste huvitatud institutsioonidega. Projektide alusel finantseerib linn vajalike erialade koolitust. Kuna tööturul toimuvad kiired muudatused, siis on enamik töötajaid konkurentsis püsimiseks sunnitud omandama mitme eriala oskused. Tartu Õppekeskus keskendub täiskasvanute tööalasele koolitusele, Tartu Õppekeskuse baasil luuakse haridustöötajate koolituskeskus Huvihariduse osa täiskasvanute koolituses suureneb. Täiskasvanute hariduses tekivad uued vajadused uute huvigruppide näol: muukeelsed inimesed, immigrandid, puuetega inimesed, põhihariduseta inimesed, lastevanemad jne. Täiskasvanute hariduse arengu tagamiseks luuakse Tartu Täiskasvanuhariduse Nõukogu ja sihtasutus. Täiskasvanute hariduse uurimiseks viiakse iga-aastaselt läbi uuringud, mille tulemusi kasutatakse tegevuse planeerimisel. Finantseerimisel rakendatakse projektide, stipendiumide, konkursside jms vormi. Tartu linn lülitub ülemaailmsesse õppivate linnade liikumisse. Liikumise ÕPPIV TARTU elluviimine tugevdab Tartu kui haridus-, teadus- ja kultuurikeskuse tähtsust. Tehakse tihedat koostööd täiskasvanute haridusega tegelevate organisatsioonidega: Andrasega, Avatud Hariduse Liiduga, Vabahariduse Liiduga, koolitusorganisatsioonidega ja teiste ühiskondlike organisatsioonidega linnas, riigis ja üle maailma. Vähemalt üks kord aastas korraldatakse täiskasvanute hariduse nädal. Linna alluvuses olevad täiskasvanute koolitusasutused (Keeltekool, Õppekeskus jt) reguleerivad kursuste maksumust ja seeläbi on suuremal hulgal inimestel võimalik koolitusest osa saada. 4.6. Huviharidus Huviharidusega tegeldakse klassi- ja koolivälises töös, huvialakoolides ja mitmesugustes klubides, ühingutes, organisatsioonides. Huvialakoolide eesmärgid on õpilaste huvide mitmekesistamine, arendamine ja süvendamine; õpilaste vaba aja organiseeritud ja eesmärgipärane kasutamine. Huvialakoolid tegutsevad ühe- kuni kaheteistkümneaastase õpiajaga õppekavade alusel, kasutatakse projekte jt vorme. Eriti tähtsaks peetakse loodusteemalise ja keskkonnakaitsealase huvikooli tööd, Tartu Noorte Loodusmaja koordineerib Tartus haridusasutuste keskkonnakaitselist tööd Agenda 21 raames. Tegutsema jäävad tehnikaalane ja kultuurialane huvikool, muusika- ja kunstikoolid. Spordikoolide võrk korrastatakse. Linn korrastab huvialakoolide erialad, määrates linna ja laste arengu seisukohalt olulised erialad, mida linn toetab. Huvikoolides on kehtestatud mõõdukas õppetasu, millest on vabastatud teatud osa lapsi perekonna madala sissetuleku tõttu. Linn soodustab erahuvialakoolide tegevust, enamik erahuvialakoolidest tegutseb ühel huvialal. Linn hakkab huvitegevust osaliselt finantseerima linna tellimuste kaudu. Osa spordiklubisid sõlmib linnaga lepingu noorte sporditegevuse läbiviimiseks. Spordikoolide/spordiklubide võrk viiakse kultuuriosakonna sporditeenistuse alluvusse 1999/2000. õppeaastal. Samaaegselt finantseerib linn täiendavalt üldhariduskoole treenerikohtade rakendamiseks koolides, eesmärgiga hõlmata koolispordiga võimalikult palju õpilasi. 1999. a luuakse Tartu koolide baasil Tartu Koolispordi Liit. Kehakultuuri ja spordi tasandid eelkooliealistest lastest kuni täiskasvanuteni ehitatakse üles tabelis 27 esitatud põhimõtetel. Huvialategevuse tasandid eelkooliealistest lastest kuni täiskasvanuteni ehitatakse üles tabelis 28 esitatud põhimõtetel. 4.7. Infotehnoloogia Infotehnoloogia arengukava on reaalsuse piirides planeeritav paar-kolm aastat ja seetõttu esitatakse siin üldised põhimõtted ning konkreetsem kava paari-kolme aasta peale. Riistvara hanked toimuvad linna, riigi (Tiigrihüpe) ja välistoetusel (PHARE ISE). Kõik gümnaasiumid saavad vähemalt kaks arvutiklassi, väiksemad koolid ühe arvutiklassi. 1999. a varustatakse osa koole dataprojektoriga. Koolid varustatakse õpetajaarvutitega, samuti varustatakse arvutitega administratsioon, raamatukogud jne. Interneti püsiühendusi kaasajastatakse järjepidevalt. Hangitakse litsentseeritud tarkvara. Koolid varustatakse iga õppeaine õpitarkvaraga. Koolide administreerimine viiakse ühtsele tarkvarale. Kõik õpetajad on saanud arvutikasutuse koolituse ja kasutavad arvutit õppetöös. Koolides luuakse võimalused videokonverentside ja -tundide läbiviimiseks. Igas koolis on teostamisel kümneid rahvusvahelisi projekte Interneti vahendusel. Osa õpilasi (eriti raskete tervishäiretega õpilased) õpib kodus ja suhtleb õpetajaga arvuti vahendusel. Linn toetab riigi kõrval õpetajaid koduarvuti muretsemisel. 1999/2000. õppeaastal rakendatakse haridusosakonnas tööle koolieelsete lasteasutuste, huvialakoolide, üldhariduskoolide laste, õpilaste ja pedagoogide andmebaasid. 4.8. Investeeringud Kokkusurutud eelarve pole senini võimaldanud eelarvete projektides kajastada vajadusi investeeringute järele. Enamik investeeringuid on lisandunud volikogus eelarve arutamise ajal. 1997. a läksid 1., 4., 7. ja 10. klassid üle uutele õppekavadele, 1998. a järgmised neli klassi ja 1999. a lähevad viimased 4 klassi üle uutele õppekavadele. Riik jättis toetamata õppekavajärgsete õppevahendite muretsemise. Koolid on oma vanad õppevahendite varud ära kulutanud, seega on õppevahenditele planeeritud küllalt suured summad. Amortisatsiooni normid on antud viimaste eeskirjade järgi. Investeeringute hulka loetakse ka investeeringud töötajate täiendkoolitusse (vastavalt täiskasvanute koolituse seadusele eraldab riik 3% õpetajate palgafondist nende täiendkoolituseks). Investeerimisprogramm esitatakse kolme aasta kohta eeldusel, et see täidetakse. Täitmisest sõltuvad järgmiste aastate vajadused. Haridusosakonna investeerimisprogramm 1999-2001 esitatakse 1998. a hindade järgi (tabel 29). 4.9. Kapitaalremondid Ülevaate haridusasutuste hoonete vanusest annab tabel 30. Haridusosakonna poolt on välja töötatud haridusasutuste kapitaalremondi vajaduste kava, mis arvestab hoonete remondivajadusi ja käsitleb remontide teostamist tsüklitena. I tsükkel koosneb kahest etapist: * I etapp - 10-aastane komplekse kapitaalremondi periood 1999--2008 (tabel 31); * II etapp - 10-aastane osalise kapitaalremondi periood 2009--2018 (tabel 32). I tsükli pikkuseks on lähtudes hoonete kehvast seisundist planeeritud 20 aastat. Järgnevad tsüklid on planeeritud kolmeetapilistena. *I etapp - 10-aastane komplekse kapitaalremondi periood; * II etapp - 10-aastane osalise kapitaalremondi periood; * III etapp - 10-aastane osalise kapitaalremondi periood. I tsükli I etapp kajastab kompleksse kapitaalremondi vajadusi ja on koostatud eeldusega, et investeerides lähima 10 aasta jooksul maksimaalselt eelarvevahendeid, kahaneb pärast I etapi läbiviimist oluliselt linna eelarvest taotletavate eelarvevahendite hulk. I tsükli kapitaalremondi vajaduste kindlaksmääramisel on lähtutud: * 1997. a OÜ NORTIM poolt teostatud kompleksekspertiiside koondtulemustest kõigi haridusosakonna halduses olevate haridusasutuste hoonete kohta; * hoonete erinevate ehituskonstruktsioonide ekspertiiside tulemustest; * hoonete vanusest, kui ekspertiiside tulemid erineva vanusega hoonetel osutusid võrdseteks; * erinevatel perioodidel ehitatud hoonete ehituskvaliteedist; * hoonete erinevate konstruktsioonide remondist tulenevast järjepidevusest; * remondi 1 ruutmeetri 1998. a kehtivast hinnast. 20 aasta möödumisel on vajalik läbi viia uus hoonete kompleksne ekspertiis. Kapitaalremontide kava täitmine sõltub raha eraldamisest ning ettekirjutuste tegemistest Elektrikontrollikeskuse, Päästeameti, Tervisekaitsetalituse jt poolt. 5. Lõppsõna «Eesti haridusstsenaariumid 2015» sisaldab endas stsenaariumi D -- Õpi-Eesti, mis on Eesti Vabariigi ja Tartu linna jaoks parim stsenaarium. Samaaegselt avalikkuse ette tulnud Presidendi Akadeemilise Nõukogu poolt koostatud «ÕPPIV EESTI» ja Haridusministeeriumi töörühma poolt koostatud EESTI HARIDUSSTRATEEGIA lähevad arutamisele parlamenti ja tõenäoliselt 1998/1999 langetatakse nende dokumentide osas otsused, mis võivad viia ühtse Eesti haridusstrateegia väljatöötamisele. Ülalesitatud Tartu hariduse arengukava 2012 peab arvestama riikliku hariduspoliitikaga, kuid «Eesti haridusstsenaariumid 2015» on sügavama tähendusega ja vajavad läbivaidlemist. Seetõttu tekib vajadus hiljemalt 1999. aastal Tartu hariduse arengukava üle vaadata. Olulist mõju avaldab liikumise ÕPPIV TARTU elluviimine, mille aluseks on ülemaailmsete õppivate linnade liikumise ideed. Mõju avaldavad sotsiaalabi, tervishoiu ning spordi alased projektid, näiteks Tervete Linnade Projekt jt. Igasugune arengukava on pidevalt läbivaadatav, analüüsitav, korrigeeritav ja ka täiesti uutel alustel tehtav. Igasugune arengukava on surnud dokument, kui teda ei tehta pidevalt paremaks ja ei üritata ellu viia. Kasutatud uurimused: 1. «Eesti haridusstsenaariumid 2015» (K. Loogma, R. Ruubel, V. Ruus, E.-S. Sarv, R. Vilu, Tallinn 1998). 2. «Õppiv Eesti» (Vabariigi Presidendi Akadeemilise Nõukogu ettekanne Riigikogule, Tartu--Tallinn 1998). 3. «Eesti haridusstrateegia» (Haridusministeerium, Tallinn 1998). 4. «Tartu linna rahvastiku prognoos aastani 2010» (J. Kõre, M. Ainsaar, Tartu 1995). 5. «Tartu Agenda 21» (Tartu Linnavalitsus, Tartu 1999). 6. «Hinnang Tartu elukeskkonna seisundile » (A. Kährik, I. Alakivi, Tartu 1997). 7. «Tartu ja tartlased 1998.» (Tartu Linnavalitsus, Tartu Ülikool, Tartu 1998). 8. «Lastehoid Tartus -- organisatsioon, vajadused, perspektiivid» (I. Lang, Tartu 1996). 9. «Tartu linna territoriaalse arengu võimalused» (linnaplaneerimisosakond, Tartu 1998). 10. «Kutseharidus Tartus 1997/1998» (E. Anton ja Ü. Parm, Tartu 1997). 11. «1998. a kevadel Tartu kutseõppeasutuste lõpetajate arvamus kutsehariduse olukorra kohta» (Ü. Parm, Tartu 1998). 12. «Kutseharidus Tartus. Tartu kutseõppeasutuste õpetajate uuring» (E. Anton, Tartu 1998). 13. «Põhi- ja keskharidus Tartus» (J. Hennoste, Tartu 1996). 14. «Kokkuvõte praktikast Tartu Linnavalitsuse haridusosakonnas» (T. Kalvet, Tartu 1996). 15. «Teiste omavalitsuste haldusterritooriumidel elavad lapsed Tartu linna koolides» (A. Lindström, Tartu 1997). ALUSHARIDUSE ARENGUKAVA Visioon Alus tulevastele teadmistele, hoiakutele jne pannakse eelkoolieas. Tartu koolide esimestesse klassidesse õppima asunud lapsed on saanud hea kooliks ettevalmistuse linna koolieelsetes lasteasutustes. Missioon Eelkooliealiste laste ettevalmistamine teadmiste, oskuste, vilumuste, käitumisoskuse jne kujundamise kaudu, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. Trendid ja mõjud * demograafiline olukord Eestis (Tartus); * olemasolevad intellektuaalsed ja ainelised ressursid ning traditsioonid; * sotsiaalpoliitika, sotsiaaltoetuste süsteemi arenemine; * alushariduse tunnistamine haridussüsteemi osaks; * soov süsteemselt valmistada lapsi ette kooliminekuks. I. SISSEJUHATUS Alushariduse arengukava koostamisel peeti silmas järgmisi põhimõtteid: * laiapõhjalisus ja demokraatlikkus; * olemasoleva seisundi analüüs; * pikaajaline suunatus tulevikku ning seotus varasemaga; * keskendumine 5--6-aastaste ettevalmistusele -- eeldati, et 5--6-aastaste laste kooliks ettevalmistuse tasemest sõltub õpilase edasijõudmine koolis ning sellest east alates saab võimalikke hälbeid korrigeerida ja ennetada; * avatus. II. EESMÄRGID Tartu alushariduse arengukava põhieesmärk on: * anda lastele Tartu linna poolt tagatud võimalused isiksuse igakülgseks arenguks ja toimetulekuks järgmises elu- ja haridusetapis; * tagada Tartu linna koolieelsetes lasteasutustes lastehoid, kooliks ettevalmistus, eakohane kehaline ja käeline tegevus, tervise arendus, hälvete ja puuete tasandus, võimalused huviharidusega ja muu meelepärasega organiseeritult tegelda. Selle põhieesmärgi elluviimisel peetakse silmas: * et võimalikult kõik 5--6-aastased Tartu linna lapsed saaksid kvalifitseeritud pedagoogide poolt süstemaatilise ettevalmistuse kooliastumiseks; * koolieelsete lasteasutuste kujunemist piirkondlikuks koolieelsete laste ja ka algklassiõpilaste keskuseks, kus toimub huvialane tegevus. Alushariduse arengukavas püstitatud põhieesmärgi saavutamisel lähtutakse: * olemasolevast kvalifitseeritud kaadrist, kes on erialaselt kompetentne, arenguvõimeline ja koostöövalmis; * lastest, kellel tuleb arendada eeldusi koolis, igapäevaelus iseseisvalt toimetulekuks; * avatusest, s.o koostöö perede ja kooli piirkonna teiste asutustega; * kättesaadavusest, mis tuleneb kohaliku omavalitsuse tahtest luua oma haldusterritooriumil elavatele lastele võimalused alushariduse omandamiseks; * olemasolevatest ressurssidest. Põhieesmärgini jõudmise tulemuslikkust hinnatakse järgmiste indikaatorite kaudu: * koolieelsetes lasteasutustes käivate laste % vastavaealistest Tartu linna lastest; * kooliks valmisolek; * toimetulek algklassides; * füüsiline ja vaimne areng koolieelses lasteasutuses oleku ajal; * kaadri kvalifikatsioon ja täiendkoolitus; * avatus -- koolieelsete lasteasutuste tegevust piirkonnakeskusena; * ressursside optimaalne kasutamine ja säästlikkus. III. ARENGU PÕHIMÕTTED JA TEGEVUSED Arengu põhimõtted * Laiapõhjaline ettevalmistus Füüsilise tegevuse, käelise tegevuse, loomingulise tegevuse jne arendamine; sotsiaalsete oskuste arendamine (kollektiivis käitumine jne); tervise jälgimine. * Teadmiste rakendamise oskus Distsipliini arendamine, toimetuleku oskuste rakendamine (enese eest hoolitsemine, koristamine jne), teadlikkuse arendamine (kuulekus jne). * Õppimise õppimine Huvi äratamine ja toetamine, koolieelses lasteasutuses tuleb alustada õppimise õpetamist, ise tegemist jne. * Uute tehnoloogiate kasutamine Hariduse areng toob kaasa uued õpetamise tehnoloogiad, mida kasutatakse kas tervikuna või osaliselt (Montessori metoodika, Hea Alguse metoodika jne). * Infotehnoloogia kasutamine Infotehnoloogiat kasutatakse koolieelse lasteasutuse administreerimisel ja pedagoogide poolt tegevuste ettevalmistamisel. Arvutikasutus koos vastavate lihtsate õpiprogrammidega kuulub 5--6-aastaste kooliks ettevalmistuse sisse. * Koolieelsete lasteasutuste ja koolide koostöö Koostööd tehakse laste kooliks ettevalmistuse nimel. Kooskõlastatakse alushariduse õppekavad ja nõuded kooliastumiseks vastavalt riiklikule raamõppekavale. Sihtrühmad Tartu pakub lastehoidu ja alushariduse omandamise võimalust ning huvitegevust koolieelsetele lastele ja algklasside õpilastele. Tartu linna lastele on aastas vaja: a) ca 2000 kohta 5--6-aastastele alushariduse omandamiseks; b) ca 2000 kohta 0--4-aastastele lastehoiuks (oleneb 0--2 ja võib-olla ka 3--4-aastaste laste kodus kasvatamise toetustest); c) ca 5000 kohta huvitegevuks koolieelsetes lastasutustes ja kodudes olevatele lastele ning algklasside õpilastele; d) ca 200 kohta kodudes olevate laste kooliks ette valmistavates rühmades; e) ca 300 kohta erivajadustega lastele; f) vähekindlustatud ja asotsiaalsete perede laste kindlustamine kohtadega koolieelsetes lasteasutustes. Lastehoidu ja alusharidust võimaldavad institutsioonid Munitsipaalsed koolieelsed lasteasutused Eralasteaiad Eralastehoiurühmad Tasuline tunnihoid kaubanduskeskustes, kesklinna piirkonnas, teatrite juures Väikelastekodud Pered (kodud) Tegevused 4.1. Organisatsioon * Koolieelsete lasteasutuste võrgu optimeerimine * Koolieelsete lasteasutuste kujundamine piirkonna lastekeskusteks * Laste paigutuse otsustamise andmine haridusosakonnale 4.2. Koostöö * Arendada koostööd munitsipaal- ja eralasteasutuste vahel * Arendada koostööd koolieelsete lasteasutuste ja koolide vahel * Arendada koostööd tegutsevate piirkondlike keskustega * Arendada koostööd huvimajadega 4.3. Kvaliteet * Koostöös koolide algklasside õpetajatega välja töötada nõuded koolivalmiduse määramiseks * Koolikohustuse täitmise edasilükkamise otsustamiseks moodustatakse nõustamiskomisjon * Muuta koolieelsete lasteasutuste juhtimine efektiivsemaks konkreetsete eesmärkide, ülesannete ja vastutuse kaudu * Tagada alushariduse õppekavade järgne ettevalmistus lastele edasiminekuks kooli * Kasutada koolieelseid lasteasutusi võimalikult laialdaselt õpi- ja praktikabaasidena (Hea Algus, Tartu Ülikooli Eripedagoogika Keskus, Tartu Õpetajate Seminar, Tartu Õppekeskus) * Koostöös sotisaalabi osakonnaga pöörata tähelepanu vähekindlustatud või puudega lastele 4.4. Kaadri ettevalmistus * Välja töötada töötajate pidev koolitus- ja täiendõppesüsteem * Valmistada ette lapsehoidjaid peredesse * Valmistada ette töötajaid tööks huviringidega 4.5. Materiaalse baasi arendamine * Teha korda õueväljakud * Vahetada välja söögibloki varustus * Väikebasseinide rajamine * Lapsevanema osaluse suurenemine finantskulude katmises 4.6. Avatus ja paindlik süsteem * Lapsevanematele mõeldud koolitused ja nõustamised lasteasutustes * Koolieelse lasteasutuse tegevusse haaratakse koduseid koolieelses eas lapsi, koolide algklasside lapsi (näiteks pikapäevarühma põhimõttel jne) * Koolieelsest lasteasutusest kujuneb piirkondlik lastekeskus, kus tegutsevad ka huviringid * Vastavalt lepingutele teenindatakse ka teiste omavalitsuste lapsi * Koolieelsete lasteasutuste ja koolide vahel tehakse tihedat koostööd * Võimaldatakse osaajalist lastehoidu ja kooliks ettevalmistust * Koolieelsed lasteasutused osalevad muusika-, kunsti-, spordi-, näitemängu ja muudel üritustel * Koolieelsed lasteasutused liituvad liikumistega «Turvaline Tartu», õppivate linnade ja tervete linnade liikumistega, keskkonnakaitselise Tartu Agenda 21 tegevustega jne. IV. ALUSHARIDUSE TUGEVUSED JA NÕRKUSED, OHUD JA VÕIMALUSED Tugevused * Koolieelse lasteasutuse uue seaduse vastuvõtmine * Alushariduse riiklik raamõppekava, mis võimaldab igal lasteasutusel töötada välja oma õppekava arvestades asutuse ja piirkonna eripära ja omanäolisust * Kehtestatud kvalifikatsiooninõuded, atesteerimisjuhend ja pedagoogide miinimumtöötasu määr * Kvalifitseeritud pedagoogilise kaadri olemasolu * Lasteaiateenusega väike rahulolematuse % (uurimus 1998. a oktoobrist) Nõrkused * Kesklinna piirkonnas vähene lasteaiakohtade arv * Raadi ja Ihasete piirkonnas lasteasutuste puudumine * Vähe väikeseid lasteasutusi * Lastesõimede (1,5 -- 3-aastased lapsed) vähesus Ohud * Tänapäeva tingimustest osalustasu jaotamine lapsevanematele, mis võib kaasa tuua lasteasutuste sulgemise ja laste ebaühtlaste kooliks ettevalmistuse * Vähene täiendkoolituse rahastamine toob kaasa pedagoogide kvalifikatsiooni languse * Puudub 1. klassi astuva lapse taseme määratlus -- suur erinevus kodust või lasteasutusest tulnud laste vahel Võimalused * Erinevad vormid (erinevad tööajad, ettevalmistusrühmad, erirühmad, beebikoolid, huviringid, eramängurühmad, koduhoid -- kvalifitseeritud kodukasvatajate koolitus Tartu Õppekeskuses) V. ALUSHARIDUSE VÕIMALIKUD ARENGUTEED Stsenaarium 1 Eeldused Realiseerimine / Linn peab üleval laste arvule vastavat koolieelsete lasteasutuste võrku, et kindlustada laste tagatud ettevalmistus kooliminekuks/ / Areng on dünaamiline -- toetatakse lasteasutust, seetõttu on tagatud piisav kohtade arv. Lasteasutused on mitmekesise tegevusega -- päevahoid, osaline päevahoid, alushariduse andmine, koduste laste kooliks ettevalmistus, algklasside õpilaste pikapäevarühmad, huviringid koolieelses eas olevatele lastele ja algklasside õpilastele, erivajadustega laste jaoks on vajalik arv kohti jne/ Stsenaarium 2 Eeldused Realiseerimine / Linn annab igale koolieelses eas olevale lapse perele nn osaku, mida pere võib kasutada oma äranägemise järgi/ / Osa koolieelseid lasteasutusi suletakse, sest osa lapsevanemaid eelistab saadud raha hoida peres -- üks vanematest või vanavanematest jääb koju, võetakse lapsehoidja või viiakse odavale lastehoiule. Alushariduse andmine 5--6-aastastele on lünklik, osa lapsi jääb sellest ilma. Esimesse klassi tuleb suurel arvul kooliks ettevalmistamata lapsi, mis tekitab õpetamis- ja õppimisraskusi. Kooli õppekavas edasiminek on raskendatud. Võib süveneda koolis mittetoimetulek, mille tulemuseks on klassikursuse kordamine ja koolikohustuse mittetäitmine jne/ PÕHIHARIDUSE JA ÜLDKESKHARIDUSE ARENGUKAVA Missioon Võimaldada igale õpilasele võimetekohane haridus. Aidata kujuneda isiksusel, kes tuleb toime oma elu ja tööga, arendab ennast ja aitab kaasa ühiskonna arengule. Visioon Tartlane on loov, oma õppimist isejuhtiv, refleksioonivõimeline ja motiveeritud õppija. Eesmärgid Oma eluga toimetulev inimene. Tartu kui kaasaegne ja maailmas tunnustatud hariduskeskus. Indikaatorid Eesmärkideni jõudmise tulemuslikkust hinnatakse järgmiste indikaatorite kaudu. 1. Igale õpilasele võimetekohase haridustee valiku võimalikkus. 2. Konkurentsivõimelisus järgmisele haridustasemele üleminekul. 3. Tööhõive. 4. Sotsiaalabi vajavate noorte inimeste arv. 5. Gümnaasiumide lõputunnistuste aktsepteeritavus maailmas. 6. Kaasaegsete õppevahendite ja -meetodite kasutamine. Kasutatavad põhimõisted Visioon -- soovitud tulevikupilt, mida tahetakse saavutada teatud aja jooksul. Missioon -- kohustused ja tegevuse mõte, mida tuleb täita ja kanda, et jõuda soovitud tulemuseni. Eesmärk -- visioonist lähtuv seisundi kirjeldus, mis vastab järgmistele tingimustele: on mõõdetav, defineeritav, realistlik, juhitav ja liigendatav. Indikaatorid -- näitajad, mille kaudu mõõdetakse arengulist muutumist. Arengustrateegia -- üldine, visioonist lähtuv teostustee eesmärkide saavutamiseks. Arengukava -- arengustrateegiast lähtuv lähemate eesmärkide saavutamist planeeriv dokument. I. OLUKORRA KIRJELDUS 1999. aastal tegutseb Tartu linnas 23 munitsipaalüldhariduskooli ja õppekeskus, neist eesti õppekeelega: * 1 lasteaed-algkool -- Maarja Kool (erivajadustega lastele); * 4 põhikooli -- Kesklinna Kool, Annemõisa Kool (osa klasse erivajadustega lastele), Veeriku Kool, Kroonuaia Kool (erivajadustega lastele); * 12 gümnaasiumi -- Hugo Treffneri Gümnaasium, Miina Härma Gümnaasium, Raatuse Gümnaasium, Tamme Gümnaasium, Karlova Gümnaasium, Forseliuse Gümnaasium, Mart Reiniku Gümnaasium, Kommertsgümnaasium, Kunstigümnaasium, Descartes`i Lütseum, Kivilinna Gümnaasium, Herbert Masingu Kool (erivajadustega lastele); vene õppekeelega: * 1 põhikool -- Puiestee Kool (erivajadustega lastele); * 4 gümnaasiumi -- Puðkini Gümnaasium, Slaavi Gümnaasium, Raadi Gümnaasium, Annelinna Gümnaasium; eesti ja vene õppekeelega: * 1 gümnaasium -- Täiskasvanute Gümnaasium. * Tartu Õppekeskus. Tartus tegutseb 5 erakooli: Tartu Vene Erakool, Katoliku Kool, Vaba Waldorfkool, Audentese Erakooli Tartu filiaal ja Elu Sõna Kristlik Kool. Haridusministeeriumi otsealluvuses töötavad eriinternaatkoolidena Emajõe Kool ja Hiie Kool. Ruumipuudusel töötab koolieelsetes lasteasutustes 8 kooliklassi (I klassid) 210 õpilasega. Teises vahetuses käib 1664 õpilast. Võrreldes majade optimaalse täituvusega on teistest rohkem ülekoormatud Tamme Gümnaasium, Miina Härma Gümnaasium, Mart Reiniku Gümnaasium; alakoormatud Raadi Gümnaasium. Koolide andmetel oli väljastpoolt Tartut munitsipaalkoolide 16 319 õpilasest 1880 õpilast ehk 11,5% kõikidest õpilastest (lisa 1). Tartu gümnaasiumidel on järgmised suunad: * Hugo Treffneri Gümnaasium -- humanitaar-, reaal- ja loodusained; * Miina Härma Gümnaasium -- humanitaar- ja reaalained, inglise keel; * Raatuse Gümnaasium -- saksa keel; * Puðkini Gümnaasium -- humanitaar- ja reaalained; * Tamme Gümnaasium -- humanitaar-, reaal- ja loodusained; * Slaavi Gümnaasium -- humanitaar- ja reaalained; * Karlova Gümnaasium -- muusika, majandus ja politoloogia; * Forseliuse Gümnaasium -- humanitaar- ja reaalained, kutseõpe; * Raadi Gümnaasium -- kutseõpe; * Mart Reiniku Gümnaasium -- humanitaar- ja reaalained, muusika; * Kommertsgümnaasium -- majandus; * Annelinna Gümnaasium -- reaalained, inglise ja eesti keel; * Kunstigümnaasium -- kunst ja majandus; * Descartes`i Lütseum -- prantsuse keel, reaal- ja humanitaarained; * Kivilinna Gümnaasium -- inglise ja taani keel, majandus, muusika. Tartu linna munitsipaalkoolides on 1044 riigieelarvest ja 147 kohalikust eelarvest tasustatavat pedagoogi. Koolivõrgu korrastamisel tuleb arvestada eelkõige õpilaste arvu ja koolimajade paigutusega linnas. Olulised on ka kooli suurus ja tüüp, et vähendada koolistressi ja vältida tupikteid hariduse omandamisel. Suured majad aga ei anna võimalust koolide põhimõtteliseks jaotamiseks põhikoolideks ja gümnaasiumideks. Kuna põhikooli- ja gümnaasiumiseadus näeb ette vene õppekeelega gümnaasiumide kaotamise aastal 2007, siis on aastal 2012 optimaalne variant -- 8 põhikooli (sh 2 vene õppekeelega), 3 gümnaasiumi (10.--12. kl), 8 gümnaasiumi (1.--12. kl) ja täiskasvanute gümnaasium. I klassi minevate õpilaste arvu ei ole võimalik täpselt kindlaks teha. Elanike register, millesse kandmine tähendab inimese sissekirjutamist Tartu linna, annab hoopis erineva arvu laste kohta kui Tartu Pensioniamet. Võrreldes kooli astujate arvuga on Pensioniameti poolt antav arv usutavam, sest mitte kõigil Tartus elavatel inimestel ei ole võimalik end siia sisse registreerida. Oletatavasti õpilaste arv Tartu linnas väheneb, aga mitte nii palju, et koolimajad tühjaks jääksid. Suurem osa koolimajadest on praegu ületäitunud. Prognoosi kohaselt suureneb aastaks 2003 II vahetuses õppijate arv ja õhtupoole peaksid koolis käima ka osa VII klassi õpilastest. Tartu maakonna koolivõrgu planeering aastani 2012 (väikeste koolide sulgemine) soodustab maakonna laste tulekut linna. Koolide andmetel on juba praegu Tartu maakonnast Tartus koolis 1500 õpilast, sealhulgas 260 I-III klassi last (neist 31 erivajadustega laste koolides). Kõige kiiremat lahendamist vajab * kooliks sobimatus hoones ja ruumikitsikuses töötava Kesklinna Kooli üleviimine sobivamasse hoonesse; * alatäituvusega Raadi Gümnaasiumi sulgemine ja õpilaste paigutamine teistesse vene õppekeelega koolidesse; * põhikooli ehitamine A. Haava tänavasse (võtab üle osa Kesklinna Kooli piirkonnast ning vähendab Miina Härma Gümnaasiumi ja Mart Reiniku Gümnaasiumi täituvust). II. SWOT ANALÜÜS Tugevused * Tartu linna lastel on võimalus õppida kodulinnas ja saada mitmekesist haridust. Linnas on olemas erinevate suundadega üldhariduskoolid, koolid erivajadustega lastele, erakoolid, gümnaasium täiskasvanutele, kutseõppeasutused, kõrgkoolid. * Koolid on varustatud kaadriga. Tartu Ülikool, Õpetajate Seminar ja Avatud Ülikool võimaldavad täiend- ja ümberõpet. * Õpilaskontingent on suhteliselt võimekas -- palju haritlaste (õppejõud, arstid, õpetajad) lapsi. Paremad õpilased Tartu ümbruskonnast tulevad Tartu koolidesse. * Koolide teenistuses on koolisotsiaaltöötajad, logopeedid, psühholoogid, kutsenõustajad, pedagoogilis-psühholoogilise nõustamise ja õpiabi keskuse eripedagoogid ning lastepsühhiaater, haridusosakonna kooliteenistus kui organiseeriv, koordineeriv ja nõustav üksus. * Üldhariduskoolile pakub tuge alushariduse ja huvikoolide võrk. * Tähelepanu on pööratud hariduslike erivajadustega laste probleemidele -- Kroonuaia Kooli, Annemõisa Kooli, Puiestee Kooli, Herbert Masingu Kooli ja Maarja Kooli tegevus, õpiabi keskuse loomine Kroonuaia Kooli juures, Kroonuaia Kooli ja TÜ eripedagoogika osakonna koostöö. * Infotehnoloogia areng on heal tasemel. * Muuseumide, raamatukogude, teatrite, AHAA teaduskeskuse olemasolu pakub võimalusi nii enda arendamiseks kui koostööks. * Toimib haridust toetav erakapitalil põhinev institutsioonide võrk -- fondid, seltsid, kogudused. * Kõik haridusasutused ja nendega seotud institutsioonid paiknevad küllalt väikesel maa-alal (linnas), mis loob võimaluse edukaks koostööks. Nõrkused * Ühtse riikliku hariduspoliitika puudumine. * Asutuste võrk korrastamata -- koolid on liiga suured, koolimajad on üle täitunud, st õpilaste arv ületab optimaalse, ca 10% õpilastest õpib õhtupoolses vahetuses. * Elanike register ei anna tõest ülevaadet koolikohustuslikest õpilastest ja on oluliseks takistuseks koolivõrgu kavandamisel ja koolikohustuse täitmise kontrollimisel. * Haridussüsteemi eelarve ei kata tegelikke vajadusi, eriti remondi, õppevahendite, inventari, raamatute, õpilasürituste osas. * Pedagoogilise kaadri probleemideks on naissoo domineerimine, kaadri vananemine, motivatsiooni puudumine, muukeelse kooli kaadri vähene riigikeele oskus. Puudub konkurents õpetaja ametikohale. * Õpetajate täienduskoolituse kvaliteet on madal, puudub konkurents koolitajate osas. Atesteerimine esitab nõudeid täiendkoolituse mahule, mitte sisule. * Liigne ainekesksus, vähene õpilaskesksus -- individuaalse õppekava rakendamine, klassijuhatamine jms pole motiveeritud. * Erinevate valdkondade (haridusasutused, linnavalitsuse osakonnad, nõustamiskeskused) vaheline koostöö on ebaefektiivne. * Vastuolulised ja puudulikud seadused. * Eneseimetlemine ja nostalgia -- nähtus, mida tavatsetakse nimetada traditsiooniks -- takistab uute ja värskete ideede tulekut ja pärsib vajadust enesetäiendamise järele. * Haridusalaseid uuringuid on väga vähe. Puudub koostöö TÜ-ga, eriti üliõpilaste uurimistööde ärakasutamise osas. * Vähemedukatele ei ole kindlustatud võimetekohane haridus. Koolidel on ebapiisavad võimalused ja vähene motivatsioon õpi- ja kasvatusraskustega lastega tegelemiseks. * Riigikeele õpetuse tase koolides ei vasta nõuetele. Vene õppekeelega õpilastel, kes ei ole kakskeelsest perest, puuduvad perspektiivid õppida ametit ja saada tööd. * Vähene rahvusvaheline koostöö tegevharidustöötajate tasandil. Tegevõpetaja ei jõua end kurssi viia muutuste ja suundumustega. * Vähene omavalitsustevaheline haridusalane koostöö Tartu maakonnas. * Erivajadustega laste koolide lõpetanute edasiõppimiseks ja tööleasumiseks on väga vähe võimalusi. * Ebapiisavad sportimisvõimalused õpilastele (eriti kohustusliku ujumise algõpetus). Võimalused * Haridussüsteemi korrastamine ja kaasajastamine. * Haridusuuringute läbiviimine koostöös Tartu Ülikooliga. * Linna investeeringute suurenemine haridusse -- õppe- ja remondikulud, pedagoogide täiend- ja ümberõpe, infotehnoloogia, pedagoogilise kaadri järelkasvu kindlustamine (toetused, stipendiumid, laenud). * Süsteemse ja toimiva koostöömehhanismi loomine kõigi lastega tegelevate institutsioonide vahel. * Koostöö kodu ja kooli vahel. * Rahvusvahelise koostöö laiendamine. * Erakoolide toetamine. * Õppimis- ja elukutse omandamise võimaluste suurendamine neile, kel on raskusi põhihariduse omandamisega. * Kutsealaste teadmiste andmine gümnaasiumiõpilastele. * Põhikooli lõpetanud mitte-eestlaste integreerumisvõimaluste laiendamine. Ohud * Hariduspoliitika sõltuvus võimul olevast parteist, populistlike ja ebakompetentsete otsuste oht. * Elatustaseme langus, hariduse muutumine teisejärguliseks. * Ebapiisavad investeeringud -- õpikeskkonna halb seis on ohtlik õpilaste ja õpetajate elule ja tervisele. * Vananev ja stagneeruv pedagoogiline kaader. * Tartu kui hariduskeskuse tähtsuse vähenemine, ajude äravool. III. PROBLEEMID Lähtudes SWOT analüüsist on probleemideks: 1. Majadega seonduvad probleemid: * koolide ületäituvus; * alatäituvusega koolimajad; * maja sobimatus koolimajaks; * piirkonnakooli puudumine; * liiga suured majad; * ebapiisavad investeeringud. 2. Registriga seonduvad probleemid: * puudub täpne nimekiri koolikohustuslikest lastest; * ei saa kasutada üleriigilise registri andmeid. 3. Õpilastega seonduvad probleemid: * kooliküpsuse nõuded; * õpilase koormuse kasv; * õpilase tervis; * kasvatusraskustega õpilased; * asotsiaalsetest peredest õpilased; * erivajadustega õpilased; * muukeelsete koolide õpilased; * koolivägivald; * narkomaania. 4. Kaadriga seonduvad probleemid: * ümber- ja täiendõppe süsteemitus; * täiendõppe vähene tähtsustamine; * konkurentsi puudumine; * noorte õpetajate vähesus; * muukeelsete koolide pedagoogide riigikeeleoskus. 5. Koostööprobleemid: * õpetaja ja õpilase koostöö õppeprotsessis; * kodu ja kooli koostöö; * kooli ja haridusosakonna koostöö; * lastega tegelevate institutsioonide koostöö. 6. Õppe- ja arenguprotsessiga seonduvad probleemid: * formaalsed õppe- ja arengukavad; * liigne akadeemilisus ja orienteeritus kõrgkoolile; * põhikooli õpilast toetava süsteemi eklektilisus. 7. Haridusalaste uuringute vähesus. 8. Vastuolulised ja puudulikud seadused. IV. ARENGUSTSENAARIUMID SWOT ANALÜÜSI PÕHJAL Sisetegurid Välistegurid Tugevused * mitmekülgne koolivõrk * pedagoogide kaader * õpilaskontingent * koole teenindav ja toetav süsteem * infotehnoloogia Nõrkused * hariduspoliitika puudumine * koolivõrk korrastamata * elanike register * eelarve puudulik * kaadri stagneerumine * täiendkoolituse tase * orienteeritus ainele Võimalused * süsteemi korrastamine ja kaasajastamine * haridusuuringud * linna investeeringute kasv * rahvusvaheline koostöö * võimalused vähem-võimekatele * võimalused mitte-eestlastele Areng * avatud haridussüsteem * heal tasemel, loominguline ja koostööaldis pedagoogide kaader * heal tasemel infotehnoloogia * gümnaasiumi lõputunnistust aktsepteeritakse rahvusvaheliselt * igal lapsel on võimalik omandada võimetekohane haridus * toimib koostöö asotsiaalsuse ja kuritegevuse ennetamiseks Arengult seisakule * sihipäraste investeeringute abil ühtlustub koolide majanduslik olukord * koolid nivelleeruvad õppetöö kvaliteedi osas * erilise tähelepanu all on erivajadustega lapsed Ohud * sõltuvus võimulolevast parteist -- populistlikud, ebakompetentsed otsused * elatustaseme langus * hariduse teisejärgulisus * ebapiisavad investeeringud -- õpikeskkonna ohtlikkus * vananev ja stagneeruv kaader * ajude äravool Seisakult taandarengule ühtse hariduspoliitika puudumise ja hariduse alafinantseerimise tõttu * koolivõrk muutub stiihiliselt * osa koolimaju muutub kasutamiskõlbmatuks * kujunevad välja linna agulipiirkonnad * langeb õpetamise kvaliteet * võimekamad lahkuvad Taandareng * ühtset hariduspoliitikat ei õnnestu välja töötada * kooli majanduslik olukord sõltub direktori poliitilisest kuuluvusest; osa koolimaju muutuvad eluohtlikuks ja suletakse * õpetajate täiendkoolituse ja õppevahendite alafinantseerimise tõttu õpetamise tase koolides langeb * võimekamad lahkuvad V. ARENGUSTRATEEGIA Neljast arengustsenaariumist on välja valitud stsenaarium Areng, mille alusel toimub üleminek interaktiivse Eesti ehk õpi-Eesti ühiskonda, mis tagab Eesti jätkusuutliku arengu. Areng * avatud haridussüsteem * heal tasemel pedagoogide kaader ja infotehnoloogia * gümnaasiumi lõputunnistust aktsepteeritakse rahvusvaheliselt * igal lapsel on võimalik omandada võimetekohane haridus * toimub töö asotsiaalsuse ja kuritegevuse ennetamiseks Tupikteede vältimiseks ja igale Tartu õpilasele võimetekohase hariduse andmiseks ning ühiskonnas toime tuleva inimese kasvatamiseks vajab Tartu eripalgelisi ja konkurentsivõimelisi koole, turvalist ja kaasaegset õpikeskkonda; kõrge professionaalsusega pedagooge. Tartu koolid arendavad õpilaste loovust, iseseisva õppimise oskust, suhtlemisoskust, paindlikkust, initsiatiivi ja valmidust meeskonnatööks, on avatud uutele ideedele ja meetoditele, mis kajastuvad koolide õppekavades ja arengukavades. Koolid varustatakse kaasaegse infotehnoloogiaga, mille kasutamine mitmekesistab õppeprotsessi ja õpetamismeetodeid, pakub tuge süsteemse mõtlemise ja infotöö oskuste kujundamisel, suhtlemisel teiste koolide ja kogu maailmaga. Internetiühenduse näol saab kool enda käsutusse suure ja pidevalt täieneva inforessursi, tehnoloogilise lahenduse koostööprojektidele, reklaamikanali, kiire ja süsteemse organisatsioonisisese infovahetuse. Vältimaks vähem võimekate eemaletõrjumist haridussüsteemist teevad koolid koostööd huvialakoolide, haridusosakonna, sotsiaalabiosakonna, noorsoopolitsei, õpiabikeskuse ja teiste õpilastega tegelevate institutsioonidega. VI. ARENGUKAVA 1999--2005 Majadega seotud probleemid Probleem Tegevus Teostaja Aeg Koolimajade ületäituvus Piirkonnaväliste laste vastuvõtu piiramine HO 2000 Koolipiirkondade korrigeerimine HO 2001 Põhikooli ehitamine Ränilinna (vähendab Tamme Gümnaasiumi koormust) LV 2004 Alatäituvusega koolimajad Raadi Gümnaasiumi õpilaste paigutamine teistesse koolidesse HO 2000 Maja sobimatus koolimajaks Kesklinna Kooli üleviimine Raadi Gümnaasiumi hoonesse HO, LV 2000 Piirkonnakooli puudumine Põhikooli ehitamine A. Haava tänavale LV 2000 Ebapiisavad investeeringud Hoonete viimine kooskõlla tervisekaitsenõuetega LV, HO 2005 Registriga seonduvad probleemid Probleem Tegevus Teostaja Aeg Puudub täpne nimekiri koolikohustuslikest lastest Õpilaste andmebaasi koostamine HO 2000 Tartu linna elanike registriga seotud probleemide tõstatamine HO 1999 Ülelinnalise koolide andmesüsteemi loomine HO, PHARE ISE 2005 Õpilastega seonduvad probleemid Probleem Tegevus Teostaja Aeg Kooliküpsuse nõuded Nõustamiskomisjoni loomine linnas HO, LV 1999 Õpilase koormuse kasv Õpilase nädalakoormuse, kodutööde mahu, tunniplaani jms kontrollimine ja reguleerimine HO,HM, MV 2000 Asotsiaalsetest peredest õpilased Internaadi loomine Tartu linna õpilastele LV 2001 Erivajadustega õpilased Kutseõppeks lisa-aasta võimaldamine LV 2000 Muukeelsete koolide õpilased Venekeelsete rühmade avamine kutsekoolides põhikooli lõpetanutele (aastani 2007) LV, HM 2000 Kaadriga seonduvad probleemid Probleem Tegevus Teostaja Aeg Ümber- ja täiendõppe süsteemitus Koolitusvajaduse uuringud HO 2000 Andmebaasi koostamine koolitusvõimaluste kohta HO 1999 Tellimuse esitamine koolitusasutustele HO, LV 2001 Täiendõppe vähene tähtsustamine Sihtotstarbelised rahaeraldused pedagoogide enesetäiendamise projektidele LV 2000 Noorte õpetajate vähesus Soodustused noorele õpetajale LV 2005 Muukeelsete koolide pedagoogide riigikeele-oskus Pedagoogide riigikeele kõrgtasemel valdamise toetamine ja stimuleerimine HO, LV 2005 Probleem Tegevus Teostaja Koostööprobleemid igal tasandil Koostöökomisjonide loomine õpilastega seotud probleemide lahendamiseks HO Õppe- ja arenguprotsessiga seonduvad probleemid Õppe- ja arengukavade koostamise nõustamine; õpilast toetava süsteemi kujundamine HO ja noortega tegelavad institutsioonid Haridusalaste uuringute vähesus Perioodiline uuringute läbiviimine koostöös linnaplaneerimise osa-konnaga ja Tartu Ülikooliga HO, LPO, TÜ Vastuolulised ja puudulikud seadused Ettepanekute tegemine seaduste täiendamiseks ja parandamiseks HO HARIDUSLIKE ERIVAJADUSTEGA LASTE ÕPETAMISE ARENGUKAVA I. SISSEJUHATUS Hariduslike erivajadustega laste õpetamise arengukava koostamisel on arvestatud järgmisi põhimõtteid: * võrdne võimalus hariduse omandamiseks -- igal lapsel peab olema võimalus saada haridust vastavalt oma võimetele; * kool peab keskenduma igale üksikule lapsele, täites nii põhiseaduses kirjapandud õigust eneseteostusele; * kool peab valmistama lapsi eluks ette -- kool on olnud edukas, kui noored oskavad kasutada omandatud pädevusi oma elutee valikul; * kohalik võim loob ettevõtlusele soodustingimusi puuetega noorte tööleasumisel. Alati on olemas noori inimesi, kes ei ole kooli lõpetamise hetkeks omandanud ettenähtud oskusi. Neile tuleks pakkuda tööd vastavalt nende pädevusele. II. EESMÄRGID Tartu linna hariduslike erivajadustega laste hariduse arengukava eesmärk on: * tagada hariduslike erivajadustega lastele õigus ja võimalus saada võimetekohast haridust eritasemeliste õppekavade alusel Tartu linna tava-, eri-, kutsekoolides ja koolieelsetes lasteasutustes; * kindlustada, et iga üksik õpilane saaks realiseerida oma individuaalseid võimeid; * anda kõigile lastele võrdseid võimalusi oma potentsiaalide realiseerimiseks, eluga toimetuleku võimalikult kõrge seisundi saavutamiseks; * luua kogu Lõuna-Eestit teenindav nõustamiskeskus, mis haaraks nii eesti kui vene õppekeelega koolide eripedagoogilist nõustamist ja õpetajate täiendkoolitust; * luua tingimused puuetega ja hariduslike erivajadustega laste võimalikult varajaseks avastamiseks; * saavutada olukord, et algklasside õpilased tavakoolides oleksid kindlustatud võimalikult varajase eripedagoogilise abiga vähendamaks põhjendamatuid koolist väljasuunamisi ja keskastme õpilaste koolist väljalangemist; * parandada koostööd lastega tegelevate erinevate institutsioonide vahel Tartu linnas ning töötada välja sobiv koostöövorm teenindamaks Tartu linna hariduslike erivajadustega lapsi, samuti lastevanemaid ja õpetajaid/kasvatajaid: Nõustamis- ja Õpiabikeskus -- kohaliku omavalitsuse täitevorgan -- koolieelsed lasteasutused -- erikoolid -- tavakoolid -- sotsiaalabiosakond -- haridusosakond -- noorsooteenistus -- psühholoogiline ja psühhiaatriline teenistus; * suurendada tavakoolide vastutust igale õpilasele jõukohase õppe ja õpiabi andmisel, stimuleerides koole eelarveliste vahenditega Tartu maavalitsuse järelevalvetalitluse ettepanekul. III. ERIVAJADUSTEGA LASTE HARIDUSE OLUKORD Tartu linnas väljakujunenud koolivõrk on Eesti Vabariigis kõige erilisem selle poolest, et on võimalikult mitmekesiselt kaetud eripedagoogilise teenusega, s.t on piisavalt erikoole ja eriõppevõimalusi. Samas on see põhjustanud olukorra, et eripedagoogiline abi tavakoolides on arenenud aeglasemalt kui mõnedes teistes Eesti piirkondades. Vastavalt Eesti Vabariigi haridusseaduse paragrahvile 10 -- hälvikute õpetamine -- tagab kohalik omavalitsus keha-, kõne-, meele ja vaimupuudega ning eriabi vajavatele inimestele võimaluse õppida elukohajärgses koolis. Vastavate tingimuste puudumisel tagavad riik ja kohalik omavalitsus õigusaktides ettenähtud korras ja tingimustel neile õppimisvõimalused selleks loodud õppeasutustes. Õppe- ja kasvatusasutuse tüüp või õppevorm määratakse või soovitatakse hälvikutele psühholoogiliste, pedagoogiliste ja meditsiiniliste uuringute põhjal. Erivajadustega lastega tegeldakse koolieelsest east alates. On eraldi koolid erivajadustega laste jaoks, osa erivajadustega lapsi õpetatakse tavakooli integreeritult. Tartu Ülikooli eripedagoogika osakonna andmetel on tavakooli programmi täitmisega raskusi 25--30% algklasside õpilastest. Neile lastele rakendatakse koolides eriõppe vorme: * tugiõpe -- ette- ja järeleaitamine mingis kindlas õppeaines; * logopeediline abi -- suulise ja kirjaliku kõne puuete ravi ja ennetamine; * parandusõpe -- lapse spetsiifilisest õpiraskusest tulenev eriabi. Tugi- ja parandusõpe ning logopeediline abi koolis on eriõpetuse tavakooli integreerumise esimeseks sammuks. Logopeedilist abi saab momendil koolides 510 last, parandusõpet on rakendatud 6 koolis 190 lapsele. 1. septembril 1998. a moodustati Kroonuaia Kooli juurde Nõustamis- ja Õpiabikeskus, mille üheks ülesandeks on õpiraskustega laste lühemaajaline õpetamine vältimaks nende väljalangemist tavakoolist. Nimetatud keskuse andmetel on Tartus algklasside laste õpiabi vajadustest kaetud 50--75% (logopeediline abi 75--80%, parandusõpe 50%). Eelnevast nähtub vajadus eriõpetuse järjekindlamaks haridussüsteemi integreerimiseks. Tartu linnas on järgmised eriõppe võimalused: * Herbert Masingu Kool -- kroonilised siseelundite haigused, põletikulised ja ortopeedilised liikumis- ja tugiaparaadi haigused, süsteemsed sidekoehaigused, närvisüsteemi haigused, psühhosündroomiga haigused (sh autistlikud lapsed ja käitumishälvikud); * Maarja Kool -- mõõdukas ja sügav vaimne alaareng; * Kroonuaia Kool -- kerge ja mõõdukas vaimne alaareng; * Annemõisa Kool -- spetsiifilised õpivilumushäired (koolis on ka tavaklassid); * Puiestee Kool -- vene õppekeelega -- spetsiifilised õpivilumushäired, kerge ja mõõdukas vaimne alaareng; * Hiie Kool -- riigi alluvuses -- kuulmislangus, kõne üldine alaareng, raskekujuline düsgraafia, düsleksia (1/3 õpilastest on Tartu linnast); * Emajõe Kool -- riigi alluvuses -- nägemispuue (1/4 õpilastest on Tartu linnast). Tartu Õppekeskuses on moodustatud kutseõpperühmad üldhariduskoolides vähemalt 7 klassi lõpetanutele, kellel on jäänud pooleli kohustusliku põhihariduse omandamine. Õpilased omandavad kolme aasta jooksul põhihariduse ja kutse. Puiestee Kooli ja Kroonuaia Kooli juures on avatud kutseõppe suunaga 10. klassid eesmärgiga puuetega noori iseseisvaks eluks paremini ette valmistada. Herbert Masingu Kool ja Kroonuaia Kool töötavad küllaltki kitsastes tingimustes. H. Masingu Kool töötab käesoleval ajal kahes vahetuses, 1999/2000. õppeaastal alustab ka Kroonuaia Kool tööd kahes vahetuses, sest õpilaste ja klassikomplektide arv on suurenenud. Käesoleval hetkel olevate töötingimustega ei ole rahul lapsevanemad ja õpetajad. Lisaks puuduvad vajalikud tingimused eripedagoogide väljaõppeks (Tartu Kroonuaia Kool on Tartu Ülikooli eripedagoogika osakonna baaskool, kus valmistatakse ette eripedagooge ja logopeede Eesti Vabariigi vajadusi arvestades). IV. ARENGU PÕHIMÕTTED JA TEGEVUSED 1. Koolivõrgu korrastamine Igale lapsele tagatakse võimetekohane põhiharidus. Õpilastele, kes ei suuda täita põhikooli riikliku õppekava nõudeid, luuakse võimalused tema individuaalsete võimete arvestamiseks. Selleks säilitatakse erivajadustega laste koolide võrk. Üksikud erivajadustega õpilased õpivad üldhariduslikus koolis nn. integreeritud õppe vormis. Algklassides esmaste raskuste ilmnemisel rakendatakse tugiõpet, parandusõpet, logopeedilist abi. Lisaks olemasolevale vajab Tartu: * koolikohustust mittetäitvate 7.--9. klasside asotsiaalsete perede lastele kooli, mis eeldab internaadi ja kaasaegse töökoja olemasolu; * Maarja Kooli kujunemisel hooldekodu tüüpi asutuseks on otstarbekas mõõduka vaimse alaarenguga laste õpetus koondada Tartus ühte kooli -- Kroonuaia Kooli toimetulekuklassidesse; * Puiestee Kooli on koondatud vene õppekeelega 3 koolitüübi lapsed. Otstarbekas oleks spetsiifiliste õpivilumushäiretega lastele luua omaette õppimistingimused piirkondlike vene õppekeelega koolide juurde. Puiestee Kool jätkaks kerge ja mõõduka vaimse alaarenguga laste õpetamist 2. Tegevused aastani 2005 * Arvestades Tartu linna suurust ja piirkondlikke vajadusi tuleb luua spetsiifiliste õpivilumushälvetega laste klasse lisaks Annemõisa Koolile veel vähemalt 2 kooli juurde; * kujundada Kroonuaia Kooli juures töötavast Nõustamis- ja Õpiabikeskusest iseseisev asutus, mis koordineeriks hariduslike/kasvatuslike erivajadustega laste ja noorte õpetuslike ja kasvatuslike vajaduste rahuldamist. Seega kuuluks Nõustamis- ja Õpiabikeskuse pädevusse nii koolieelne nõustamine, koolivalmidusega seotud probleemid kui ka eritasemeliste õppekavade rakendamine; * teostada Kroonuaia Kooli kapitaalremont koos juurdeehitusega, mis kataks hariduslike erivajadustega laste õpetamisel ja nõustamisel seni puuduvad võimalused: - Nõustamis- ja Õpiabikeskuseks vajalikud ruumid; - töökojad hariduslike erivajadustega laste ja noorte ning iseseisva eluga toimetuleku ja kutseõppeks. Nimetatud kompleks peaks kujunema linna puuetega noorte rehabilitatsiooni ja huvitegevuse keskuseks, mis leiab rakendamist ka väljaspool koolitööd; * tagada täiendavaid eelarvelisi vahendeid Kroonuaia Kooli ja Puiestee Kooli juures olevate põhikoolijärgsete 10. klasside elu- ja kutseõppeks; * likvideerida olukord, et hariduslike erivajadustega (haiged) lapsed õpivad kahes vahetuses; * luua vajalikud eritingimused (kaldteed) liikumispuuetega laste õpetamiseks tava- ja erikoolides. V. TÄIENDKOOLITUS JA KAADRI ETTEVALMISTUS * Teostada tavakoolide eriõpetuse tugiisikute koolitust; * jätkata parandusõppe õpetajate ettevalmistust ja täiendkoolitust; * valmistada ette eritasemeliste ja individuaalsete õppekavade alusel õpetamist koolides. On loomulik, et teiste erikoolide kõrval on Kroonuaia Koolil koos Tartu Ülikooliga oluline roll täiendkoolituses tasemeõpetuse valdkonnas. Puiestee Kool peaks kujunema tasemeõpetuse keskuseks vene õppekeelega koolide osas. Teised erikoolid võiksid arendada täiendõpet oma profiili ulatuses. KUTSEHARIDUSE ARENGUKAVA I. SISSEJUHATUS Visioon (Tartu kutseharidus 2012) Eesti edu tagab meie tööjõu kvaliteet Tartu on kujunenud Lõuna-Eesti kutsehariduse koordineerimiskeskuseks Kutsekooli missioon Ühiskonna ja tööturu vajadustest, isiksuse huvidest, võimetest ja vajadustest lähtuvalt haritud ühiskonnaliikmete ettevalmistamine. Trendid ja mõjud Eesti-sisesed mõjurid: * olemasolevad intellektuaalsed ja ainelised ressursid ning traditsioonid, sh individuaalse hüvena kõrgesti väärtustatud haridus; * demograafiline olukord ja erinevad prognoosid selle muutumisest, eriti seoses Eesti võimaliku integreerumisega Euroopa Liitu; * sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise arengu suundumused; * soov säilitada ja tugevdada rahvuslikku identiteeti. Üle-Euroopalised mõjurid: * Euroopas tunnustatud sotsiaalsed ja poliitilised suundumused; * vajadus arvestada Euroopa Liidu hariduspoliitilisi suundumusi reguleeritud kutsealade osas; * Euroopa haridusruumi avatusest ja õppurite üha massilisemast liikumisest tingitud vajadus võrrelda ja ühitada haridussüsteeme, sh vajadus luua paindlikud ja efektiivsed haridusdokumentide vastastikuse tunnustamise mehhanismid. Globaalsed mõjurid: * eluaegse õppe paradigma juurdumine, kõrghariduse muutumine massiliseks nähtuseks ning üld- ja kutsehariduse mõistete ning sisu lähenemine; * ülemaailmne infovõrgustumine ning selle mõjul toimunud ja toimuvad haridusparadigma muutused; * suundumus globaalse õpiühiskonna tekkimisele; * uued tehnoloogiad, mis nõuavad uusi teadmisi ja oskusi; * muutunud töö olemus ja tootmise organisatsioon. Kutsehariduse arengukava koostamisel on peetud silmas järgmisi põhimõtteid: * laiapõhjalisus ja demokraatlikkus -- kutsehariduse arengustrateegia väljatöötamisse on kaasatud kutsekoolide, linnavalitsuse, tööandjate ja tööturuameti esindajad; * olemasoleva seisundi analüüs -- tööandjate, koolilõpetajate ja õpetajate uuringute tulemuste põhjal saadi ülevaade olemasoleva seisundi tugevatest ja nõrkadest külgedest. Ühiste seminaride ja arutelude käigus selgitati välja koostöö võimalused ja edasise tegevuse põhimõtted; * suunatus tulevikku ning seotus varasemaga -- on võetud aluseks olemasolevad traditsioonid ja kogemused, on tuginetud seadusandlusele, kutsehariduse kontseptsioonile, haridusstsenaariumidele, Vabariigi Presidendi Akadeemilise Nõukogu ettekandele Õppiv Eesti, kutsehariduse raportile Euroopa Liidule, tööturu arengu suundadele; * keskendumine teise taseme kutsehariduse arengule -- eeldati, et sellel tasemel on oluline kõige enam arvestada kohalikku vajadust ning tagada õppijatele laiapõhjalised üldhariduslikud teadmised edasiseks haridustee jätkamiseks; * järjepidevus -- iga saavutatud tase peab andma võimaluse järgmisel tasemel õppimiseks; * dünaamilisus -- igal aastal täpsustatakse vajadused ja tehakse vastavad muudatused. II. EESMÄRGID Kutseõppe eesmärkide püstitamisel on lähtutud kutsehariduse määratlusest Eesti Vabariigi haridusseaduses -- kutseharidus on teatud erialal töötamiseks, teatud kutse saamiseks, teatud ametikohale kandideerimiseks või selle säilitamiseks vajalike teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mille omandamine ja täiendamine loob eeldused tulemusrikkaks professionaalseks tegevuseks. Kutseõpetuse põhieesmärgid Tartus on: * võimaldada õppijail omandada ettevalmistus, mis tagab neile produktiivse rakendatuse ja edu ning suundumuse elukestvaks õppeks; * võimaldada omandada üldhariduslik, erialane ning kutse-, ameti-, elu- ja kaitsealane ettevalmistus; * kujundada Tartu baas- ja täienduskoolituskeskuseks kvalifitseeritud tööjõu ettevalmistamisel Lõuna-Eesti jaoks. Põhieesmärkide elluviimisel peetakse silmas: * noorte haaratust õppimise ja töötamisega; * Tartu ja Lõuna-Eesti tööturu tööjõuvajaduste rahuldamist. Kutsehariduse arengukavas püstitatud põhieesmärkide saavutamisel lähtutakse: * inimkapitalist, kes väärtustab tööd ja õppimist, luues sellega eeldused konkurentsivõimelisuseks tööturul; * avatusest, mille järgi kutseõpe põhineb kooli, tööandjate ja teiste sotsiaalsete partneritega koostöös välja töötatud kutsestandarditel; * järjepidevusest, mis tagab pidevõppe võimalused täiend- ja ümberõppe kaudu vastavalt tööturu vajadustele; * olemasolevatest ressurssidest ning senisest suuremast kohaliku omavalitsuse poolsest toetusest; * mõõdetavuse põhimõttest. Kaugemad eesmärgid peavad olema mõõdetavad ligikaudselt, lähemad eesmärgid konkreetselt. Lähemad eesmärgid on esitatud tegevuskavana, mis on aluseks programmidele ja konkreetsetele projektidele. Kvaliteeti hinnatakse igal aastal ja selle alusel tehakse tegevuskavas parandused. Põhieesmärkideni jõudmise tulemuslikkust hinnatakse järgmiste indikaatorite kaudu: * tööhõive; * konkurentsivõime; * kompetentsus (professionaalne, sotsiaalne, personaalne); * noorte õppimisega haaratus; * õppimisvõimaluste vastavus vajadustele. III. PRAEGUNE SEISUND 1. Õpetatavad erialad, nõutav haridustase, õpilaste arv ja õppeaeg 1.1. Riigikoolid Tartus paiknevatest kutseõppeasutustest annab ülevaate tabel 1. Tabelis 1 on toodud 7 riigikooli, nendes õpetatavad erialad, nõutav haridustase, õppeaeg ja õpilaste arv. Kokku õpib nendes koolides 2559 õpilast -- mehi 1210, naisi 1349. Pärast põhikool lõpetamist õpib mehi 905, naisi 571 (tase 3-1, 3-2, 4-1). Peale keskkooli lõpetamist õpib mehi 305, naisi 778 (tase 3-3, 4-2). 1.2. Munitsipaalkoolid Munitsipaalkoolidest on Tartus Õppekeskus, kus põhiõppe kõrvalt saavad kutsealast ettevalmistust keskastme ja gümnaasiumi õpilased, samuti on kutseõppegrupid eriõpet vajavatele noortele. Õpetatakse järgmisi erialasid: autoõpetus, arvutiõpetus, sekretär-juhiabi, kaubandus, majanduse alused, raamatupidamine, reklaam ja etikett, kodukasvataja, õmblemine, käsitöö ja kodundus, puusepp, lukksepp. Õppegrupid ja õpilaste arvud: Õpetatav tase Õppegruppide arv Õpilaste arv keskaste (7., 8., 9. klass) 9 98 gümnaasium 83 1858 kutseõpe 5 132 kokku 98 2088 1.3. Erakoolid Lisaks on Tartus veel neli erakutseõppeasutust: Fontese Kõrgema Ärikooli Tartu Kolledþ - ärijuhtimine, pangandus; Mainori Majanduskooli Tartu filiaal - ärijuht, finantsjuht, psühholoogia. Nendes koolides on võimalus omandada ka rakenduslik kõrgharidus. Iluravi Erakool -- kosmeetikud, maniküürijad-pediküürijad, masseerijad; AS Dentes Tervishoiukool - suuhügienist, hambaarstiabiline, hambaraviõde. Kokku on võimalus Tartu kutseõppeasutustes õppida rohkem kui 40 erialal. 2. Vastuvõetud õpilaste jaotumine linnade ja maakondade järgi Põhiliselt õpivad Tartu kutsekoolides Lõuna-Eestist ja Kesk-Eestist pärit õpilased. Kõige enam on õpilasi Tartumaalt, järgnevad Jõgevamaa, Võrumaa ja Põlvamaa. Mõned õpilased on Viljandimaalt, Lääne-Virumaalt ja Järvamaalt, üksikud muudest Eesti paikadest. Tartu linnast pärit vastuvõetud õpilaste arv on kolmel viimasel aastal olnud 30--40% vahel. Kui vaadelda koos ka Tartu maakonnast pärit õpilasi, siis moodustab see keskmiselt 60% vastuvõetud õpilaste üldarvust. 3. Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetajate edasiõppimine Pärast põhikooli lõpetamist jätkab valdav osa (82%) õppimist gümnaasiumis. 1996. a 14%, 1997. a 9% ja 1998. a 12% lõpetanutest jätkas õppimist kutsekoolides. Pärast gümnaasiumi lõpetamist 1996. a 44%, 1997. a 58% ja 1998. a 61% jätkas õpinguid kõrgkoolis. Kutseõppeasutustesse läks õppima 1996. a 17%, 1997. a 15% ja 1998. a 13% lõpetanutest (tabel 3). 4. Koolituses osalevad sihtrühmad Põhikooli lõpetanud (10%) Keskkooli lõpetanud (13%) Põhikool lõpetamata (127 õpilast) Gümnaasiumiõpilaste kutseõpe (2000 õpilast) Täiskasvanute täiend- ja ümberõpe (2200 õppijat aastas) Puuetega inimeste kutseõpe (38 õppijat aastas) IV. TEGEVUSE PÕHIMÕTTED 1. Arengu põhimõtted Laiapõhjalised teadmised Parem üldharidus loob paremad eeldused edasiõppimiseks, laiapõhjalised teadmised kutseõppes annavad võimaluse kiireks ja kitsamaks spetsialiseerumiseks tulenevalt töö ja tehnoloogiate muutustest. Teadmiste praktikasse rakendamise oskus Positsioon ühiskonnas sõltub oskusest oma teadmisi praktikasse rakendada. Vajalik on valmisolek pingutusteks, et teha tööd ning omada töökohta. Oluline on mõtestatud ja loov töö, initsiatiivikus ja kohanemisvõime. Õppimine on tähtsam kui õpetamine Esikohale on tõusnud vajadus õppida õppima. Tähtsaks muutub isiklik vastutus ja õpivõime. Uued tehnoloogiad õpetamisel Muutuvad õpetamise meetodid (aktiivne õpilane kujuneb aktiivõppemeetodeid kasutades). Õpetaja on õppimise toetaja ja organiseerija. Informatsiooni hankimise ja kasutamise oskus Infotehnoloogia areng mõjutab nii õppe- kui tööprotsesse. Infotehnoloogia valdamine muutub vajalikuks oskuseks. Arenema peab oskus informatsiooni analüüsida ja sünteesida. Koolide ning tootmis- ja teenindusettevõtete koostöö Kutsehariduse kvaliteedi tõstmisel on oluline osa praktika läbiviimisel. Praktika sooritamiseks on vajalik koolitada juhendajaid ja mitmekesistada praktika vorme. Valikutegemisel on abiks kutsenõustamissüsteem Kutsenõustamissüsteemi kaudu antakse noortele informatsiooni koolitusvõimalustest, tööturuolukorrast, aidatakse teha teadlikku valikut. 2. Sihtrühmad Tartu pakub kutsealast koolitust ning täiskasvanute ümber- ja täiendõpet Lõuna-Eesti regioonile. Tartu koos Lõuna-Eesti regiooniga vajab aastas tingimusi: a) vähemalt 2000-le õpilasele kutsealaseks põhiõppeks; b) vähemalt 3000-le gümnaasiumi õpilasele kutsealaste teadmiste andmiseks; c) vähemalt 10 000-le täiskasvanule täiend- ja ümberõppeks; d) lihtsustatud õppekava alusel õppinud põhikooli lõpetanutele; e) põhiharidust omandamata noortele; f) vähemalt 100-le puuetega inimesele kutseõppeks; g) muukeelsetele inimestele kutsealaseks ettevalmistuseks; h) erineva haridustasemega noortele. 3. Kutseõpet võimaldavad õppeasutused Riigi kutseõppeasutused Munitsipaalkutseõppeasutused Erakutseõppeasutused Koolitusfirmad Integreeritud õppeasutused (TK gümnaasium+kutsekool) Ettevõtted Individuaalne väljaõpe (õpipoisid) 4. Tegevused 4.1. Organisatsioon * Luua kutsehariduse Lõuna-Eesti koordineerimiskeskus, kus toimub koolitusvajaduste ja -võimaluste koordineerimine, õpetajate täiendõpe, metoodiline juhendamine. * Luua kutsehariduse sihtasutus, mille kaudu toetatakse kohalikust arengust lähtuvalt prioriteetseid projekte. 4.2. Koostöö * Välja kujundada ühtne, integreeritud haridussüsteem, arendada üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste vahelist koostööd. * Tulenevalt õpilaste arvust, õpilaskohtade arvust üldhariduskoolides ja kutseõppeasutustes, tööturu vajadusest, riiklikust tellimusest ning õpilaste huvidest iga aasta oktoobrikuu alguses kooskõlastada koolitustellimused. * Arendada koostööd linnavõimude, tööturuorganite, tööandjate ja kutseõppeasutuste vahel. * Ergutada koostööd Euroopa Liidu kutsehariduse arendamise programmidega. 4.3. Kvaliteet * Koostöös tööandjate liitudega jt sotsiaalsete partneritega välja töötada kutsestandardid, millest lähtuvalt töötab kool välja kvalifikatsiooninõuetele vastavad õppekavad, mis tagavad koolilõpetajatele konkurentsivõime tööturul. * Muuta kutseõppeasutuste juhtimine efektiivsemaks konkreetsete eesmärkide, ülesannete ja vastutuse määratlemise teel. * Saavutada kutseõppeasutustes õppijatel laiapõhjaline põhiteadmiste tase, mis on aluseks edasisel spetsialiseerumisel kitsamatele erialadele. * Kvaliteedi hindamiseks töötada välja täpsed põhimõtted ja kriteeriumid ning nende alusel üks kord aastas hinnata ja analüüsida toimuvat. 4.4. Kaadri ettevalmistus * Täiustada õpetajate ja kutseõpetajate koolitus- ja täiendõppesüsteemi. * Valmistada ette koolitajad ja praktikajuhendajad ettevõtetes. 4.5. Materiaalse baasi arendamine * Arendada kutseõppeasutuste materiaalset baasi, kaasates Euroopa Liidu, riigi, kohalike omavalitsuste, tööandjate ja muid võimalikke vahendeid. * Luua kutsehariduse arendamise sihtfond. * Kasutada õppetehnikat, rahalisi vahendeid ja kaadrit optimaalselt. 4.6. Infosüsteemi loomine * Arendada välja ühtne infosüsteem haridusalase ja tööalase informatsiooni vahetamiseks. * Luua ja arendada kutsenõustamissüsteem kooliõpilastele. 4.7. Koolitusvajaduse uuringud * Teostada kutsehariduse vajaduse uuringuid. * Koostöös tööhõiveametiga teha tööturu olukorra analüüse ja prognoose. * Arvestada demograafilise situatsiooni muutusi. * Vajalik on iga-aastane infrastruktuuride uuring ennetavaks ümberõppeks. 4.8. Avatus * Pidevalt täiendada ja uuendada õppekavasid (mooduleid) vastavalt tööturu vajadustele. * Õpingud katkestanud noortele pakkuda uut võimalust hariduse omandamiseks, kasutades paindlikke õppekavasid ja õppevorme. * Leida kutseõppe võimalusi puuetega ja lihtsustatud õppekava järgi õppinud põhikooli lõpetanutele. * Arendada täiskasvanute ümber- ja täiendõpet. 4.9. Paindlik süsteem * Tagada õppijatele paindlikud õppekavad, mis võimaldavad kõikidel soovijatel omandada võimetekohase hariduse. * Võimaldada omandada õppekavas ettenähtut kasutades selleks erinevaid õppevorme, kasutades päevast õpet, õhtust õpet, kaugõpet, gümnaasiumi+kutseõpet, õpipoisiks olemist jne. V. KUTSEHARIDUSE ARENGUETAPID 5.1. Planeeringu elluviimise kava 1999 -- 2004 Ülesanne Teostajad Sisu Aeg Välja kujundada ühtne, integreeritud uute õpilaste vastuvõtu kooskõlastussüsteem Haridusosakond, Õppekeskus Vastuvõtu täpsustamine kooliti ja erialati Oktoober igal aastal Välja töötada koostöös tööandjate liitudega ja teiste sotsiaalsete partneritega kutsestandardid Haridusministeerium, Kaubandus-Tööstuskoda Kutsestandardid on aluseks väljaõppestandarditele Aastaks 2001 Täiendada ja uuendada õppekavasid Koolid Õppekavad viia vastavusse tööandjate nõuetega Pidevalt korrigeerida Teostada kutsehariduse vajaduse uuringuid Linnavalitsus Viia vastavusse vajadus ja vastuvõtt Igal aastal Luua hästi toimiv infosüsteem Haridusosakond, Õppekeskus, Koolid Haridusalase ja tööturualase info olemasolu 1999 Teha tööturu olukorra analüüse ja prognoose Tööturuamet Viia õpetatavad erialad vastavusse tööturu vajadustele Pidev Täiustada õpetajate koolitus- ja täiendõppesüsteemi Haridusministeerium, haridusosakond, kool Tagada kvalifitseeritud kaadri olemasolu 2002 Täiustada kutsenõustamissüsteemi õpilastele Haridusosakond, Õppekeskus Kindlustada kõigile õpilastele süsteemne kutsenõustamine 2000 Valmistada ette koolitajad ja praktikajuhendajad ettevõtetes Haridusosakond, Õppekeskus Valmistada ette kvalifitseeritud praktikajuhendajad ettevõtetes 2000 Tagada õppijatele paindlikud õppekavad vastavalt võimetele ja huvidele Haridusosakond, koolid, Õppekeskus, Täiskasvanute Gümnaasium, kutsekoolid Võimaldada omandada kutse erinevaid õppevorme kasutades 2000--2004 Tagada investeeringud kutseõppeasutuste arenguks Haridusministeerium, linnavalitsus, erasektor Koolituse kvaliteedi parandamiseks leida investeerimisvõimalusi 1999--2004 Võtta kasutusele uusi õppetehnoloogiaid, -metoodikaid Haridusministeerium, kool, Õppekeskus Suurendada koolituse efektiivsust ja kvaliteeti 2000 Arendada välja kutseõppeasutuste metoodikakeskus Haridusministeerium, linnavalitsus Töö parem koordineerimine ja planeerimine 2000 Kutsealase ettevalmistuse võimalused gümnaasiumides Haridusosakond, Õppekeskus, koolid Gümnaasiumiõpilaste kutseõpe 2000-- Täiskasvanute täiend- ja ümberõppevõimaluste laiendamine Koolid, koolitusfirmad Teadmiste täiendamise kaudu konkurentsivõime suurendamine tööturul 2000-- Kutsehariduse arendamise sihtfondi moodustamine Linnavalitsus, ettevõtted Kutsehariduse kvaliteedi kindlustamine 2000 5.2. Planeeringu elluviimise kava 2004 -- 2008 Uute erialade õpetamine Haridusosakond, õppeasutused Vastavalt tööturuvajadustele uute erialade õpetamine 2004-- Täiskasvanute täiend- ja ümberõppe osatähtsuse kasv Koolid, linnavalitsus, erakutseõppeasutused, koolitusfirmad, tööturuamet Paindlikud õppekavad vastavalt muutustele tööturul 2004-- Suureneb individuaalse väljaõppe osakaal Ettevõttesisene õpipoiste koolitus Kitsa erialase oskusega spetsialistide ettevalmistus 2004-- Õppeasutuste ümberstruktureerimine seoses õpilaste arvu vähenemisega Haridusministeerium, linnavalitsus Üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste integratsioon kvaliteedi kindlustamiseks 2004-- Tööpuudust ennetav ümberõpe Kutseõppeasutused, tööturuamet Tegevust lõpetavate ettevõtete töötajate ennetav ümberõpe 2004-- 5.3. Planeeringu elluviimise kava 2008 -- 2012 Koolitus, mis on tihedas seoses nõustamisega Koolid, koolitusfirmad Seoses kiirete muutustega ühiskonnas on vajalik koos koolitusega pakkuda õppijatele ka nõustamist 2008-- Rakenduskoolitus neile, kellel on raske tööd leida Koolid, koolitusfirmad Tegevuse organiseerimine ja uue võimaluse saamine 2008-- Kaugkoolitusvõimaluste laienemine ülemaailmse infovõrgustumise mõjul Koolitusasutused Õpivõimaluste avardumisega kasutatakse erinevaid õppevorme 2008-- Uued tehnoloogiad, mis nõuavad uusi teadmisi ja oskusi Koolitusasutused Õppivate organisatsioonide teke 2008-- Kasvab rakendusliku kõrgharidusega spetsialistide hulk Koolid Koolide üleminek rakendusliku kõrghariduse tasemel õpetamisele 2008 VI. KUTSEHARIDUSE TUGEVUSED JA NÕRKUSED, VÕIMALUSED JA OHUD 6.1. Kutsehariduse tugevused Kutseõppe traditsioonid Kvalifitseeritud kaadri olemasolu Võimalus õppides osa saada Tartu kultuuripotentsiaalist Õppimistasemete mitmekesisus Teatav materiaalne baas Olemasolevad erialad vastavad paikkonna vajadustele Koolide komplekteerimisega ei ole probleeme Õpetatavad sihtrühmad on laienenud (täiskasvanud, puuetega inimesed) PHARE projektis osales Tööstuskool, arendati välja uus õppekava jaemüügikorralduse erialal Uued erialad kutseõppeasutustes Erakutseõppeasutuste olemasolu ja uued erialad 6.2. Kutsehariduse nõrkused Hoiakud kutsehariduse suhtes on sageli negatiivsed (kõlbad vaid kutsekooli) Ei ole igakülgset hetkeseisu analüüsi Linna toetus kutsehariduse arenguks on olnud vähene Tööhõiveametitel puudub ülevaade vakantsetest töökohtadest Puudub kokkulepe tulevikunägemusest Kutsehariduse eesmärgid on konkretiseerimata Puudulik kutsenõustamissüsteem Tööandjatega vähene koostöö Kutsekoolide ja üldhariduskoolide koostöö puudumine Üldhariduskool ei võta kutsekoole kui haridusasutusi Koolide vahel vähene koostöö Praktilises väljaõppes on puudusi Liiga vähe on erialasid ja kutseid tutvustavaid kursusi Puuduvad kursused põhikoolist väljalangenud õpilastele Puudub edasiõppimise võimalus erineva (vähese) ettevalmistusega inimestele (keskkoolist väljalangenud) Kutsehariduse prestiiþ teatud erialati on madal Sageli on õpilaskontingent vähe motiveeritud ning väheste eelteadmistega ja vähese sooviga tööd teha Õppekavad ei ole paindlikud Tööandjad ei tea, milliste teadmiste ja oskustega töötajat nad vajavad Kutsekoolides on vananenud kaader Kutseõpetajate väljaõppe- ja täiendõppesüsteemis on puudusi 6.3. Kutsehariduse võimalused Efektiivse koostöö käivitamine Potentsiaali parem kasutamine Kutsekoolide tulek kohalikku alluvusse Investeeringute kaasamine Tartu kujunemine Lõuna-Eesti kutsehariduskeskuseks Teaduspargi areng Logistikakeskuse kujunemine Ühinemine Euroopa Liiduga 6.4. Kutsehariduse ohud Elanikkonna vananemine Õpilaste liigne orienteeritus kõrgharidusele Tööpuuduse kasv Kvalifitseeritud kaadri puudus Kvaliteedi langus hariduses ja koolituses Õpetajate kaadri jätkuv vananemine Välismaise tööjõu tulek Eestisse Materiaalsete vahendite nappus Eliitkoolide eelisarendamine TÄISKASVANUTE HARIDUSE ARENGUKAVA I. SISSEJUHATUS Visioon TÄISKASVANUTE HARIDUS - EESTI TEE HARITUD ÜHISKONDA Missioon Edu faktorid on pidevõppes. Tulevane edu sõltub meist -- Eesti elanikkonna edu strateegia alus peab olema täiskasvanute haridus. II. EESMÄRGID Tartu täiskasvanute hariduse arengukava põhieesmärk on KUJUNDADA TARTU ÕPPIVAKS LINNAKS EESMÄRGIGA LIITUDA ÜLEMAAILMSE HARITUD LINNADE LIIKUMISEGA. Põhieesmärgi elluviimisel peetakse silmas: * Tartu linn vajab täiskasvanute haridust, mille kaudu tagatakse iga indiviidi rahulolu, turvalisus, kogukonnatunnetus, aktiivsus, võimetekohane rakendus. * Tööandjad vajavad täiskasvanute haridust, mis aitab neil leida sobivaid, hea mainega töötajaid, kes suudavad tööülesandeid üha paremini täita, on motiveeritud ja õppinud oma teadmisi pidevalt täiendama. * Tartlased vajavad täiskasvanute koolitust, mis aitab kaasa nende toimetulekule hällist hauani pidevalt muutuvas keskkonnas ning toetab karjääri ja eneseteostust. * on üks osa Tartu linna arengukavas olevast hariduse arengukavast * on täiskasvanute koolitajate omavaheline kokkulepe * lähtub olemasolevatest riiklikest ja kohalikest õigusaktidest. Täiskasvanute arengukavas püstitatud eesmärgi saavutamisel lähtutakse täiskasvanute hariduse seadusest, mille järgi täiskasvanute haridus jaguneb: 1. tasemeharidus - töötatakse välja arengukava tasemehariduse arenguks, sh ilma põhihariduseta täiskasvanutele 1998--1999; 2. tööalane haridus -- arendada dialoogi kutsekoolide ja tööandjate vahel, et täpsustada koolitusvajadust ja pakkumist (igal aastal). Koostöös tööandjatega seostada töökohal toimuv koolitus väljaspool töökohta toimuva koolitusega (pidev). Töötada välja tööalase hariduse arengukava Tartu linnas koostöös ülikoolide, kutsekoolide jt koolitusasutuste ning tööandjate ja töövõtjate esindajatega 1999. a; 3. huviharidus - töötada välja huvihariduse arengukava 1998--1999 III. ARENGU PÕHIMÕTTED JA PRIORITEEDID 1. Põhimõtted: * ÕPETAMISELT AKTIIVSELE ÕPPIMISELE Õppimine on olulisem kui õpetamine. Tähtsaks muutub enesejuhitav õppimine. * KIIRE TEHNOLOOGIA ARENG MÕJUTAB ÕPETAMIST JA ÕPPIMIST Uued informatsiooni ja kommunikatsiooni tehnoloogiad muutuvad kiiresti ja muudavad tööstuse, majanduse ning elukutsete arengut. Arvutivõrk ja multimeedia muudavad üldainete õppimise aktiivseks õppimiseks tegevuse kaudu. * HARIDUSSÜSTEEM PEAB OLEMA PAINDLIK JA AVATUD Õppimine toimub kõikjal -- kultuuri-, ühiskonnaelu, looduskeskkonna, kodu, klubide, raamatukogude, infovõrkude, töökohtade kaudu. Omandamine toimub katsetuste, kogemuste, tegevuste kaudu. Vajalik on avada koolid ja kõrgkoolid täiskasvanute jaoks, kohandades nende programme ja tingimusi vastavalt nende vajadustele. * ÕPETAJA ROLL MUUTUB Õpetaja on õppimise toetaja, innustaja, organiseerija, indiviidi arengu analüüsija. * HARIDUS PEAB OLEMA KÄTTESAADAV KÕIGILE Elukestev õpe on inimese potentsiaali arendamine toetava ja jätkuva õppeprotsessi kaudu. Võimalused õppimiseks tuleb luua kõikidele kodanikele. Arvestada tuleb ka järgmiste gruppide vajadusi: * põhihariduseta noored, kelle õppimine on katkenud; * puuetega inimesed (vaimse-, liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja liitpuudega); * muukeelsed inimesed. * HARIDUSE SEOS TEISTE VALDKONDADEGA Täiskasvanute hariduse kaudu tagatakse professionaalne areng. Tartus paiknevate ülikoolide, kõrgkoolide, kutseõppeasutuste ja koolituskeskuste baasil pakutakse koolitust * teistele piirkondadele (Tartu maakond, Lõuna-Eesti, Eesti, välisriigid) * tööandjatele (täiend- ja ümberõpe, spetsialiseerumine) 2. Prioriteedid * Õppijat tuleb motiveerida ja informeerida, et ta kasutaks olemasolevaid õppimisvõimalusi efektiivselt. * Õppimisest peab kujunema vaimustav harrastus, kirg õppimise kaudu isiksuse arenguks. * Pidevõppe harjumused ja vajadused kujundatakse välja üldhariduskoolis. Õpetajate koolituse kaudu tuleb tagada õppimise tähtsustamine, õppima õppimine, õppimisvajaduse määratlemine. * Koolisüsteemi reformimisel on oluline roll lapsevanematel. Lapsevanemate koolituse kaudu on tähtis saavutada kooli ja kodu koostöö. * Linnaametnike töö tulemuslikkuse suurendamiseks korraldada vastavalt koolitusvajadusele täiend- ja ümberõpet. * Tagada koostöö haridusasutuste, tööandjate ja indiviidide vahel. Oluliseks muutub tööpuuduse ennetamine hästi korraldatud kutsenõustamissüsteemi kaudu. * Oluline on eluharidus, kodaniku haridus (Tartu kodanik, Eesti riigi kodanik, tulevane Euroopa Liidu kodanik, maailmakodanik). * Tartu linn on seni pööranud vähe tähelepanu tartlaste võimete ja huvide uurimisele ning arengule kaasaaitamisele. Suhteliselt vähe on linna täiskasvanute koolituses tegeldud eetika arendamisega, hingeharidusega, Tartu linna ajaloo, traditsioonide, tavade, vaatamisväärtuste jms tutvustamisega ning mujalt Tartusse elama asunud inimeste koolitamisega. Suhteliselt vähe on tagasisidet koolituse efektiisuse kohta. VI. TEGEVUSED Täiskasvanute hariduse arengu tagamine: * organisatsioon - Tartu Täiskasvanuhariduse Nõukogu moodustamine Nõukogusse kuuluvad linna, tööandjate, töövõtjate, koolitusasutuste ja koolitusega tegelevate asutuste (raamatukogud, klubid jms) esindajad. Nõukogu hakkab tegelema linna täiskasvanute hariduse prioriteetide väljaselgitamisega ning vastava tegevuse finantseerimisega loodava Tartu linna täiskasvanute hariduse sihtasutuse kaudu. * koolitajate koostöö - täiskasvanute koolitajate klubi asutamine - infovahetus ja ühisüritused - koostöö arendamine täiskasvanute koolitusorganisatsioonidega/ühendustega Eestis ja välismaal. * kvaliteedi tagamine - koolitajate koolituse korraldamine - koolitajatele infopäevade ja seminaride organiseerimine - eraõppeasutuste toetamine * infolevi - koolitusalane info Tartu linna koduleheküljel ja I-punktis - täiskasvanute koolituskalendri väljaandmine ja levitamine - täiskasvanute koolitajate teatmiku koostamine ja levitamine - täiskasvanud õppija nädala korraldamine - osalemine messidel * koolitusvajaduse uurimine - uurimuste korraldamine erinevatele sihtgruppidele koolitusvajaduste ja koolitusvõimaluste osas * linna prioriteetidest lähtuv finantseerimine - konkursside korraldamine linna koolitustellimuse täitmiseks - täiskasvanuhariduse sihtfondi moodustamine - linna stipendiumid kutsekoolides õppivatele Tartust pärit õpilastele - järgmiste aastate eelarves näha ette summad täiskasvanute hariduse arengu toetuseks * materiaalse baasi arendamine - võimaluste otsimine vabahariduskeskuse/haridusmaja leidmiseks * ettepanekud Tartu Linnavalitsusele: - näha ette järgmiste aastate eelarves täiendava alajaotusena toetus täiskasvanute hariduse arenguks - toetada eksperimendi korras järgmise aasta eelarvest Ilves-Extra poolt õmblejate väljaõppe korraldamist. Kuna tööandjat ei rahulda kutsekoolis väljaõppe saanud noorte oskused, on Ilves-Extra valmis pakkuma õmblejate koolitust oma ettevõtte baasil, olles konkurendiks koolitusturul -- toetada Tartu Täiskasvanuhariduse Nõukogu loomist ja tegevust - toetada täiskasvanud õppija nädala korraldamist septembris - toetada täiskasvanute koolituskalendri väljaandmist ja levitamist VI. TÄISKASVANUTE KOOLITUSVAJADUSE PROGNOOS 1998 -- 2000 suureneb täiskasvanute koolituses: * riigieksamite sooritamist ettevalmistavad kursused * gümnaasiumi lõpetajate tööalane koolitus, kui ei saa kõrgkooli * kutsekoolide jt õppeasutuste lõpetajate koolitus, kelle erialal või ettevalmistuse tasemel ei ole antud piirkonnas võimalik tööd leida * erialase ettevalmistuse saanud inimeste ümberõpe, kui vastava erialaga inimeste järele on vajadus vähenenud või inimene ei tule toime muutunud töösituatsioonis * põhikooli baasil kutsekooli lõpetajate sotsialiseeriv koolitus, et nad suudaksid konkureerida gümnaasiumiharidusega spetsialistidega * praktikantide ja uute töötajate juhendajate koolitus * pensionieelses eas olevate inimeste koolitus, kuna selles eas on üleminekuperioodil tööpuudus kõige suurem * puuetega inimeste koolitus, kes enne on jäänud koolitusest kõrvale 2000 -- 2012 suureneb täiskasvanute koolitus järgmistes suundades: * koolitus, mis on tihedas seoses nõustamisega * organisatsiooni arenguga (sh uuringud) seotud koolitus * personalitööga seotud koolitus * muutusi ennetav koolitus (korraldatakse enne ettevõtte sulgemist vms) * Euroopa Liidu alane koolitus * rakenduskoolitus neile, kellel on raske tööd leida, et neil oleks tegevus ning jääks ja tekiks täiendavalt töölesaamise võimalus * komplekskoolitus (kombineeritult uued teadmised, ametialased oskused, arvuti, keeled jms) * tervislik toitumine ja tervislikud eluviisid * koolitus, mis aitab inimesel paremini orienteeruda ühiskonnas * huvialane koolitus (maalimine, lilleseade jne) 1998 -- 2000 väheneb täiskasvanute koolituse vajadus: * raamatupidajate väljaõpetamisel * sekretäride väljaõpetamisel * müüjate väljaõpetamisel 2000 -- 2012 väheneb täiskasvanute koolituse vajadus: * inglise keele õpetamisel * arvuti algkoolitus * erialade koolitus lühikursustel * olemasoleva teabe edastamisel seisnev koolitus asendub teabekandjatega (raamatud, videod jne) HUVIHARIDUSE ARENGUKAVA I. SISSEJUHATUS Visioon (Tartu huviharidus 2012) Mitmekesiste võimaluste loomine isiksuse arenguks tagab inimese ja elukeskkonna väärtustamise. Huviharidus muutub Tartus taseme- ja tööalase hariduse kõrval järjest olulisemaks. Huvihariduse missioon Isiksuseks kujunemisel on oluline huvide vaba arendamine. Mitmekesine vaba aja veetmine loob turvalisema elukeskkonna. Huviharidus on eelduseks aktiivsete kodanike hulga kasvule linnas ja vabariigis. Trendid ja mõjud Eesti-sisesed mõjurid * Soov säilitada ja tugevdada rahvuslikku identiteeti. * Olemasolevad intellektuaalsed ja ainelised ressursid ning traditsioonid. * Laste ja täiskasvanute huvi mitmekülgse hariduse vastu. * Huvihariduse tunnistamine haridussüsteemi osaks. * Soov võimaldada lastele ja täiskasvanutele meelepärane kasulik tegevus huvihariduse kaudu. * Soov vähendada laste vaba aja veetmist tänavatel, ennetada kuritegusid. Üle-Euroopalised mõjurid * Laiapõhjalise baashariduse vajalikkus inimeste eluks ettevalmistamisel, sh kutsealaseks ettevalmistuseks. * Infoühiskond, mis on toonud kaasa nõude loovusele ja oskuste/kogemuste omamisele valdkondades, mida koolis ei õpita. * Iga inimest käsitletakse kui indiviidi, kes on teistest erinev. Globaalsed mõjurid * Eluaegse õppe juurdumine, huvihariduse tõus tasemehariduse ja kutsealase hariduse kõrvale. * Üleilmne infovõrgustumine ning selle mõjul toimunud ja toimuvad hariduseparadigma muutused. * Suundumus globaalse õpiühiskonna tekkimisele. * Suureneb vajadus erioskustega inimeste järele. Huvihariduse arengukava koostamise põhimõtted * Laiapõhjalisus ja demokraatlikkus -- huvihariduse arengustrateegia väljatöötamisse olid kaasatud huvikoolide, lastevanemate ja linnavalitsuse esindajad. * Hetkeolukord ja selle analüüs huvimajade arengukavades, mille koostamisel kasutati õpilaste ja ringijuhtide/õpetajate küsitlusi. * Pikaajaline suunatus tulevikku ning seotus varasemaga -- võeti aluseks olemasolevad traditsioonid ja kogemused, lähtuti olemasolevast seadusandlusest (huvialakooli seadus, noorsootööseadus, linnavalitsuse määrused jm). * Keskendumine võimaluste loomisele huvihariduses, et inimeste valikuvõimalused oleksid võimalikult suured, et soodustada inimeste initsiatiivi, kes tahaksid oma teadmisi ja kogemusi teistele õpetada, et võimaluste realiseerumisel rikastuks kultuurielu jms. * Avatus -- koostöö koolide, huvikeskuste ja organisatsioonidega. II. EESMÄRGID Tartu huvihariduse põhieesmärgid on * anda lastele ja täiskasvanutele Tartu linna poolt tagatud võimalused isiksuse igakülgseks arenguks ja toimetulekuks; * tagada Tartu linna huvimajades, huvikoolides, huviringides laste ja täiskasvanute vaba aja eesmärgipärane kasutus; * säilitada ja arendada eesti rahvuskultuuri ning integreerida teistest rahvustest lapsi ja noori Eesti ühiskonda Põhieesmärkide elluviimisel peetakse silmas * laste ja täiskasvanute haaratust huvitegevusega; * huvikoolide, huvimajade kujunemist piirkondlikeks huvikeskusteks; * huvikoolide kaasamist ülelinnaliste ürituste korraldamisse ja teenuste pakkumist. Huvihariduse põhieesmärkide saavutamisel lähtutakse: * olemasolevast kvalifitseeritud kaadrist, kes on võimeline loovaks tegevuseks laste ja täiskasvanutega; * lastest ja täiskasvanutest, kellel tuleb arendada eeldusi elus, koolis ja tööl toimetulekuks ning täisväärtuslikuks eluks; * avatusest demokraatliku ühiskonna jaoks; * kättesaadavusest, mis tuleneb kohaliku omavalitsuse tahtest luua oma haldusterritooriumil elavatele inimestele võimalused huvihariduse omandamiseks; * olemasolevatest ressurssidest. Põhieesmärkideni jõudmise tulemuslikkust hinnatakse järgmiste indikaatorite kaudu: * huvikoolides, huvimajades, huviringides käivate laste protsent vastavaealistest Tartu linna lastest ja täiskasvanute protsent vastavaealistest Tartu elanikest; * huvialade mitmekesisus piirkonnaprintsiipe arvestades; * linna noorte elu rikastavad üritused; * mõju kuritegevusele; * kaadri kvalifikatsioon ja täiendkoolitus; * huvikoolide ja huvimajade tegevus piirkonnakeskusena; * ressursside optimaalne kasutamine ja säästlikkus. III. ARENGU PÕHIMÕTTED JA TEGEVUSED 1. Arengu põhimõtted Laiapõhjalised teadmised Osalemine huvihariduses loob eeldused aktiivseks osalemiseks kultuurivaldkonnas ning loob eeldused täisväärtuslikuks eluks. Teadmiste praktikasse rakendamise oskus Laiapõhjalised teadmised, mis haaravad ka huvihariduses omandatut, võimaldavad õppimisel, kutsetöös ja igapäevaelus paremini toime tulla, läheneda probleemidele avaramalt, suurendada initsiatiivi, kohanemisvõimet ja eluga toimetulekut. Õppima õppimine Huviharidus põhineb inimese enda soovile teadmisi ja oskusi omandada. Tähtis on isiklik vastutus ja õpivõime. Suur osa on iseõppimisel ja isetegemisel. Uute tehnoloogiate kasutamine Hariduse areng toob kaasa uued õpetamise tehnoloogiad, mida kasutatakse kas tervikuna või osaliselt. Huviharidus annab võimaluse uute tehnoloogiate kasutamist suurendada ja mitmekesistada. Infotehnoloogia kasutamine Infotehnoloogia areng mõjutab huvihariduse protsesse. Huviharidus annab võimaluse õpitut unikaalselt infotehnoloogia kaudu rakendada. Huvikoolide ja teiste haridusasutuste vaheline koostöö Koostööd tehakse inimeste (laste) mitmekülgsema arengu ja igapäevaelu sisukuse nimel. Koolieelsetes lasteasutustes on huvitegevusega seotud peamiselt eelkooliealised lapsed, huvikoolides ja koolides peamiselt kooliõpilased, noortekeskustes peamiselt vanusegrupp 15-26 eluaastat, huvimajades ja huviasutustes peamiselt täiskasvanud. 2. Sihtrühmad Tartu pakub huvihariduse omandamise võimalust ning huvitegevust nii lastele kui täiskasvanutele. Tartu linn vajab aastas: a) ca 2000 kohta koolieelsetes lasteasutustes huviringides osalemiseks; b) ca 10 000 kohta kooliõpilaste huvitegevuses osalemiseks; c) ca 10 000 kohta huvitegevuseks täiskasvanutele; d) ca 300 kohta erivajadustega laste huvitegevuses osalemiseks; e) vähekindlustatud ja asotsiaalsete perede laste kindlustamist kohtadega huvikoolides, huvimajades, huviringides. 3. Huviharidust võimaldavad institutsioonid Munitsipaalsed koolieelsed lasteasutused Eralasteaiad Munitsipaalhuvikoolid Erahuvikoolid Huvimajad Noortekeskused Täiskasvanute hariduse institutsioonid. 4. Tegevused Organisatsioon * Huvikoolide, huvimajade võrgu optimeerimine * Huvikoolide, huvimajade kujundamine piirkonna huvikeskusteks * Huvihariduse koordineerimiskeskuste loomine, kus toimub informatsiooni kogumine, töötlemine ja levitamine; metoodiline juhendamine, õpetajate täiendõpe, uuringute teostamine jne. Koostöö * Arendada koostööd munitsipaal- ja erahuviasutuste vahel * Arendada koostööd koolieelsete lasteasutustega, koolidega, täiskasvanute hariduse institutsioonidega * Arendada koostööd tegutsevate piirkondlike ja üleriigiliste keskustega * Muuta huviasutuste juhtimine efektiivsemaks konkreetsete eesmärkide, ülesannete ja vastutuse kaudu. Kaadri ettevalmistus * Töötada välja töötajate pidev koolitus- ja täiendõppesüsteem * Valmistada ette huviringide juhendajaid ja laagrikasvatajaid Materiaalse baasi arendamine * Arendada huvikoolide, huvimajade materiaalset baasi, kaasates selleks toetajate vahendeid * Projektide kaudu raha taotlemine fondidelt ja sihtasutustelt * Õppetehnika, rahaliste vahendite ja kaadri optimeerimine Infosüsteemi loomine * Arendada välja ühtne teabe- ja infosüsteem huvihariduse jaoks * Rajada koordineerimiskeskus ühe huvikooli (huvimaja) juurde Avatus ja paindlik süsteem * Huvilistele mõeldud koolitused ja nõustamised huvikoolides (huvimajades) * Huvikoolide, huvimajade tegevusse haaratakse eelkoolieali lapsi, kooliõpilasi, täiskasvanuid * Huvikoolidest, huvimajadest kujunevad piirkondlikud huvikeskused. Selline huvikeskus võib asuda ka koolis * Vastavalt lepingutele teenindatakse ka teiste omavalitsuste lapsi, täiskasvanuid * Kõigi haridusasutuste ja institutsioonidega tehakse tihedat koostööd * Huvikoolid, huvimajad liituvad liikumisega "Turvaline Tartu", õppivate linnade ja tervete linnade liikumisega, keskkonnakaitselise Tartu Agenda 21 tegevustega, Haridusministeeriumi koondprojektiga "Laste tervistav puhkus", programmiga "Euroopa Noored" jne. IV. HUVIHARIDUSE ARENGUETAPID Realiseerimise kava 1999--2003 Ülesanne Teostajad Sisu Aeg Arendada välja mitmekülgne ringide ja huvitegevuste võrk Haridusosakond, koolid Vastuvõtt ringidesse, huvialade täpsustamine aug.--okt. pidev Huvitegevuse vajaduste selgitamine Haridusosakond, koolid Küsitlused, Ankeedid 1999--2000 Õppekavade täiendamine, uute koostamine Haridusministeerium, koolid Noorte huvid ja vajadused, üleriigilised õppekavad kohaliku omavalitsuse huvialakooli jaoks (1997) Pidev, korrigeeriv Teostada uuringuid Linnavalitsus, maavalitsus Vajaduste, võimaluste vastavus, lisainvesteering 2000--2003 Viia läbi reklaampäevi Info - avatus Haridusosakond, koolid Messid, koolilaadad, infoüritused Pidev Täiustada huvikoolide (sh erahuvikoolide) infosüsteemi Haridusosakond, koolid Huviharidusalane info, osalus Tiigrihüppe programmis 1999--2000 Kaadri väljaõpe, efektiivse täiendõppesüsteemi loomine kohapeal Haridusosakond, HAKK (Huvialakoolide kogu), koolid Kaadri olemasolu, teenuste pakkujad, koolitajad 2000 Uute õppetehnoloogiate kasutuselevõtmine Haridusministeerium, kool Sihtgruppide vajadusi arvestav efektiivne koolitus Pidev Tagada investeeringud huvihariduse arenguks Haridusministeerium, linnavalitsus, kool, erasektor Koolituse kvaliteet Uute investeerimisvõimaluste leidmine Pidev Suuremate ülelinnaliste õpilasürituste korraldamine, teenuste pakkumine linnale, koolidele Haridusosakond, koolid Vajadus, rohkearvulised sihtrühmad, traditsioonid, koolitusvajadus, õppe-, treeninglaagrid Pidev Huvikoolide arengukavade täiustamine, tegevuste mitmekesistamine huvikool--huvialakeskus--mänguväljakud--huvimajad Linnavalitsus, koolid Olemasolev baas, eraalgatus, organisatsioonid, sihtasutused, fondid 2004 Koostöö teiste huvikeskuste ja koolidega linnas ning vabariigis Haridusosakond, koolid Traditsioonid, vajadused, võimalused, innovaatilisus Pidev Realiseerimise kava 2003--2012 Ülesanne Teostajad Sisu Aeg Arendada välja huvialaasutuste metoodikakeskus Haridusosakond, huvialaasutused Vajadus uute õppemeetodite ja nõustamise järele 2004--2012 Erahuvialakoolide osatähtsuse kasv Linnavalitsus, erasektor Nõudluse kasv majandussituatsiooni paranedes, motivatsioon 2004--2012 Kaadri uuendamine, ümberõppevõimaluste laiendamine, kvaliteedi parandamine Haridusosakond, koolitusfirmad Paindlikud õppekavad ja kaadri rakendus Pidev Individuaalse finantseerimise osakaal tõuseb, vähekindlustatud perede laste huvihariduse võimalused aga suurenevad Linnavalitsus Seoses elanike diferentseerumisega võrdsete võimaluste pakkumine kõigile lastele 2004--2012 Huvihariduse sidumine nõustamise ja psühholoogilise teenindusega Koolid, koolitusfirmad Kiired muutused, infoühiskond 2008 Paindliku ja efektiivselt toimiva finantssüsteemi loomine Linnavalitsus, haridusosakond Huvihariduse vajaduste ja suundumuste muutumine INFOTEHNOLOOGIA ARENGUKAVA I. SISSEJUHATUS Eesti põhi- ja keskhariduse riikliku õppekava järgi kujundab kool riikliku õppekava alusel välja oma õppekava. See eeldab koolikollektiivi kokkulepet kooli arengusuundade ja eripära kohta, arvestades piirkondlikke vajadusi, lastevanemate ja õpilaste soove ning vaimseid ja materiaalseid ressursse. Lisaks sellele on kohustusliku ainekavu läbiva teemana fikseeritud Informaatika ja infotehnoloogia, mille kirjelduses on öeldud ka järgmist: Kaasaegse infotehnoloogia kasutamine mitmekesistab õppeprotsessi ja õpetamismeetodeid, pakub tuge süsteemse mõtlemise ja infotöö oskuste kujundamisel, suhtlemisel teiste koolide ja kogu maailmaga. Esmatähtis on õpilastele arvuti kui igapäevase töövahendi tutvustamine. Kooli kohustuseks on kasvatada ühiskonnas toimetulevaid kodanikke ning infoühiskonna nõudmised erinevad nendest nõudmistest, mis kehtisid kümme aastat tagasi. Infoühiskonna poolt haritud tööjõule seatud nõudmiste tõttu tuleb koolidel teha jõupingutusi arvutite igakülgseks kasutamiseks, sest iga ärajäänud arvutitund kahandab infotehnoloogiasse tehtud investeeringute väärtust ning lükkab õpilase jaoks edasi asendamatu töö- ja õppevahendi rakendamise oskuse omandamist. Koolide arvutiseerimine Eestis on hästi ajastatud -- ühiskond on infotehnoloogia igapäevase töövahendina aktsepteerinud, kuid elatustase ei võimalda enamikesse kodudesse veel arvutit soetada. Seega suureneb kooli vastutus veelgi. Arvutite vähese kasutamise põhjendusena tuuakse tihtipeale välja riikliku õppekava ülepaisutatust -- õpetajad on ametis õppekava järgimisega ning arvutitund rööviks niigi väärtuslikku õppeaega. On selge, et arvuti kasutamine nõuab lisaaega, vähemalt alguses. Peale selle et arvutite abil saab ellu viia koolidele riigi poolt seatud kohustusi õpilaste harimises, on infotehnoloogia end tõestanud ka kooli organisatsioonilise töö vahendina. Lisaks iseenesestmõistetavale kooli andmebaasi säilitamisele ja haldamisele arvutite abil, on infotehnoloogial oluline roll töötajate kvalifikatsiooni tõstmisel. Internetiühendus, mida tuleb pidada koolide arvutiseerimise loomulikuks osaks, loob täiendavad võimalused kommunikatsiooniks: kool saab enda käsutusse suure ja pidevalt täieneva inforessursi, tehnoloogilise lahenduse koostööprojektidele, reklaamikanali, majasisese infovahetuse süstematiseerimisvahendi jpm. II. OLUKORRA KIRJELDUS 1. Haridusasutused * Tartu linnas on 31 koolieelset lasteasutust, neist 2 eralasteasutust, kokku 4820 lapsega. * Tartus on 17 gümnaasiumi ja 3 põhikooli. Lisaks neile on veel 5 erakooli ning 3 munitsipaal- ja 3 riigikooli erivajadustega lastele. * Tartu üldhariduskoolides õpib kokku 16 600 õpilast, koolides töötab 1500 pedagoogi. * Tartu linnas on 8 kutseõppeasutust ja 3 erakutseõppeasutust, kus õpib kokku 2500 õpilast, neist ~ 40% on Tartu linna elanikud. * Tartu linna 8 huvikoolis käib kokku 5300 õpilast. 2. Inimesed Tartu linna kõigis gümnaasiumides ja kahes põhikoolis on kokku 17 infojuhi ametikohta. Tartu linna väiksemaid koole ja haridusosakonda teenindab haridusosakonna infotehnoloogia peakoordinaator Madis Asu. Alates 1997. a maist on Tartu linnas ametis Tiigrihüppe Tartu linna koordinaator Tarmo Ainsaar. Informaatika- ja infotehnoloogialaste küsimustega tegeleb haridusosakonna reaalainete peakoordinaator Karin Pihl. Alates 1997. a juunist on Tartu linnas loodud Tiigrihüppe Tartu linna töörühm koosseisus: Tarmo Ainsaar, Kalev Avi, Tõnis Eelma, Karin Pihl. Töörühm töötab ühiskondlikel alustel ja on valmis nii ka jätkama. Töö veel paremaks korraldamiseks ja isiksuslikuks kasvuks vajab töörühm nii koolitust kui ka töövahendite paremat kättesaadavust. PHARE ISE projekti raames on Tartu linnale ette nähtud infosüsteemide koordinaatori ametikoht. 3. Ülevaade koolide infotehnoloogia (IT) hetkeseisust 3.1. Arvutipark Mõningase pildi IT hetkeseisust Tartu üldhariduskoolides annab allolev graafik. Tabelis on toodud vaid klassiruumides olevate kaasaegsete arvutite arv. On näha, et võrreldes õpilaste koguarvuga on arvuteid koolides väga vähe. Ühe arvuti kohta on keskmiselt 48 õpilast. Kahes Tartu koolis on see suhtarv aga veelgi katastroofilisem: Kesklinna Koolis on üks arvuti 437 õpilase jaoks, Herbert Masingu Koolis ei olegi veel õpilaste kasutada ühtegi töökohta.

3.2. Internetiühendused Vastavalt 1. oktoobril 1998. a lõppenud projektile "Tartu linna koolide internetiühendused" ja hiljem lisandunuile on * HDSL püsiühendused Eesti Telefoni kaugejaamaga -- 2 üldhariduskoolil; * raadioühendused Tähetorni ja Veetorni -- 17 üldhariduskoolil ja 4 kutseõppeasutusel; * dial-up Internet +UUCP kirjavahetus -- 2 koolil. Hetkel on ilma internetiühenduseta Kesklinna Kool ja Herbert Masingu Kool. III. TULEVIKUVISIOON Õpilaste ja õpetajate töökeskkonna kaasajastamine ehk infotehnoloogiavahendite ning interneti abil kooliõpetuse vormi ja sisu uuendamine Tartu linna üldhariduskoolides. Õpilaste ja õpetajate ettevalmistamine infoühiskonnaks. Eesmärgid 1. Inimesed Õpilased ja õpetajad peavad olema kursis kaasaegse infotehnoloogiaga ja oskama seda kasutada. Iga õpilane peab saama nädalas keskmiselt 3 tundi arvutit kasutada. * Algklassides peaksid õpilased tegema esimese tutvuse arvutiga. * Algklassides peab kasutama emakeelset, õppekava toetavat spetsiaaltarkvara. * Iga põhikoolilõpetaja peab oskama kasutada arvutit (vähemalt elementaartasemel tekstiredaktor, e-post, WWW). * Iga gümnaasiumiõpilane peab saama vähemalt 5 tundi nädalas arvutit kasutada. * Iga gümnaasiumilõpetaja peab oskama arvutit kasutada (vähemalt tekstiredaktor, e-post, WWW, tabeltöötlus), soovitavalt arvutikasutaja oskustunnistuse nõuete tasemel. * Iga õpetaja peab oskama arvutit kasutada (vähemalt tekstiredaktor, e-post, WWW). * Iga aineõpetaja peab olema kursis arvuti kasutamise võimalustega oma aines. * Kooli juhtkond ja administratiivpersonal peab oskama arvutit kasutada (vähemalt tekstiredaktor, e-post, WWW, tabeltöötlus). * Igas koolis peab olema lisaks infojuhile tööl ka süsteemiadministraator. 2. Tehnika * Õppetööks peab koolis olema 10 õpilase kohta vähemalt üks töökoht. * Õpetajatele peab olema iga 5 õpetaja kohta vähemalt üks töökoht. * Igal administratsioonitöötajal peab olema oma arvuti. * Iga arvuti peab olema lokaalvõrgus ja ligipääsuga internetti. * Koolil peab olema kiire internetiühendus. * Koolil peab olema vähemalt üks liikuv multimeedia arvutikomplekt koos projektoriga. * Igas klassis peab olema arvuti võrku ühendamise võimalus. * Koolides tuleb kasutada ainult legaalset tarkvara. * Kõik töökohad peavad vastama tervisekaitse ja tuleohutuse nõuetele. * Infotehnoloogia peab olema hooldatud, kindlustatud ja turvatud. IV. TEGEVUSKAVA VALDKONNITI 1. Inimesed Nagu eespool märgitud, on Tartu koolides 1999. aastal 17 infojuhi ametikohta. Aastaks 2001 tuleb luua igasse kooli infojuhi ametikoht. Lisaks tuleb luua gümnaasiumidesse ja põhikoolidesse süsteemiadministraatori ametikoht ning erivajadustega laste koolidesse ja huvikoolidesse 0,5 infojuhi kohta. Süsteemiadministraatori tööülesanded saavad olema: riist- ja tarkvara hooldamine; lokaalvõrgu ja kooli internetiühenduse arendus ja hooldus; aineõpetajate nõustamine ja abistamine IT vahendite rakendamisel ainetunnis; erialane täiendamine ja uute IT vahendite propageerimine koolis. 2. Koolide internetiühendused Aastatel 1999--2000 on hädavajalik, et ka hetkel ilma ühenduseta Kesklinna Kool ja Herbert Masingu Kool saaksid internetiühenduse. Sama kehtib ka Tartu linna huvikoolide kohta. Aastaks 2001 peavad kõik Tartu linna üldharidus- ja huvikoolid omama kiiret püsiühendust, mis tagaks häireteta koostöö ning kiire ja kvaliteetse infovahetuse. Internetiühenduste edasiarenduseks on vajalikud järgmised sammud: a) ühendust mitteomavate koolide varustamine aeglase internetiühendusega; b) olemasolevate üüriliinide läbilaskevõime suurendamine seadmete väljavahetamisega; c) arvestades andmeside mahtude kasvamist on vajalik hiljemalt 2000. aastal alustada Tartu munitsipaalasutusi, sh koole ühendava kiudoptilise kaablivõrgu projekteerimist ja väljaehitamist. 3. Koolide varustamine infotehnoloogiaseadmetega 3.1. Haridusasutustes olemasoleva IT andmebaas Tartu linna koolide vajaduste täpsemaks selgitamiseks on koostatud andmebaas, kus sisalduvad andmed kõikide koolide kohta: * riistvara, mida kool kasutab õpilaste õpetamisel, ja muu infotehnoloogia riistvara, mis koolis kasutusel; * arvutitega tegelevad inimesed, sealhulgas infojuht, informaatikaõpetajad, administratsioon, teised õpetajad; * arvutivõrgu ja andmeside kirjeldus; * vajadused riistvara täiendamiseks lähemas ja kaugemas perspektiivis; * vajadused erineva taseme koolituse järele. Andmebaase täiendavad pidevalt kooli infojuhid. 3.2. Koolide arvutiklasside täiendamine Tartu linna 22 üldhariduskoolil on arvutiklassis olevate kaasaegsete arvutite keskmine arv 14. Siiski on erinevused kooliti märgatavad. Kahel koolil -- Kesklinna Koolil ja Herbert Masingu Koolil -- on infotehnoloogia kasutamise kogemusi veel vähe. Sellest tingitult pole nad osanud arvuteid taotleda ja puudub ka vastava valdkonnaga tegelev isik. Nende koolide varustamine arvutitega on mõeldav vaid koos kooli infojuhi töölevõtmisega või mõne õpetaja infotehnoloogiaalase täiendkoolitusega. Esimesed arvutid on neis koolides juba olemas. Edasine areng (esimese arvutiklassi rajamine) on lähiaastate küsimus. Parema motivatsiooni saavutamiseks arvutite taotlemiseks nendesse koolidesse on tõenäoliselt otstarbekas läbi viia väikekoolidele Tartu linna sisene projektikonkurss. Klassiruumides oleva arvutipargi täiendamine peab toimuma põhiliselt arvutite lisamisega kuni vajaliku töökohtade arvuni. Klasside keskmine täituvus Tartu linnas on praegusel hetkel 30 õpilast, seega on otstarbekas, et koolis oleks aastaks 2000 kaks arvutiklassi kokku 36 kaasaegse töökohaga. Tulevikule mõeldes, ja eespool püstitatud eesmärkidest lähtudes, peaks edaspidi koolides jõudma olukorrani, kus iga 10 õpilase kohta on üks töökoht. Ka Tiigrihüppe programmi eesmärgiks aastaks 2000 on, et igas Eesti koolis oleks internetiühendusega arvuti iga 10--20 õpilase kohta. Tiigrihüppe Tartu linna töörühm on seisukohal, et arvutipargi täiendamine on vajalik läbi viia suuremate partiide kaupa, vältimaks pärastisi raskusi erineva konfiguratsiooniga riistvara haldamisel. Lugedes arvuti normaalseks tööeaks 5 aastat, on vaja tulevikus igal aastal välja vahetada keskmiselt 20% tehnikast. 3.3. Liikuv multimeedia arvutikomplekt koos projektoriga Miina Härma Gümnaasium oli esimene Tartu kool, kes sai 1997/98. õppeaasta teisel poolel projektori kohustusega seda vajadusel kõigile teistele Tartu koolidele laenutada. Tartu koolid on tundnud aktiivset huvi projektsioonitehnika kasutamise vastu, laenutades seda igal nädalal lühemaks või pikemaks ajaks. 1998. aasta lõpus esitas Tiigrihüppe Tartu linna töörühm Tiigrihüppe Sihtasutusele projekti Projektori kasutamine õppetöös, mis pälvis 100% toetuse. Projekti käivitumisel saavad 8 Tartu kooli endale projektori. Kuigi antud projektis on rõhk asetatud arvuti ja projektori kasutamisele õppetöös, võimaldavad projektorid ka videopildi kuvamist, mis peaks tagama nende mitmekülgse ja pideva kasutamise koolis. Projektori rakendamise kohustus sunnib koolides erinevaid aineõpetajaid tutvuma ka vajaliku tarkvaraga -- nii muutub ühe õppevahendi lisandumine koolis oluliseks impulsiks õpetajate huvi suurendamiseks arvutite kasutamise vastu. Tiigrihüppe Tartu linna töörühm on seisukohal, et projektor ja liikuv multimeedia arvutikomplekt on vajalik igasse kaasaegsesse kooli, ergutamaks koole aktiivsemalt kasutama infotehnoloogiat igapäevases õppeprotsessis, andmaks kõikidele õpilastele võrdse võimaluse olla kursis infotehnoloogia võimalustega ja oskuse seda kasutada. Aastal 2001 peaks igas koolis juba olema multimeedia klass, mis loob võimaluse rakendada erinevaid töövorme (näiteks videokonverentside korraldamine). 3.4. Muude töökohtade sisustamine koolides Lisaks arvutiklassile vajavad koolid järgmisi personaalseid ja mitme kasutaja töökohti: * direktor, õppealajuhataja, sekretär; * õpetajad; iga viie õpetaja kohta on vajalik luua üks töökoht; * raamatupidaja, majandusjuhataja; * raamatukogu; raamatukokku ka õpilastele vaba juurdepääsuga töökohad. 3.5. Lokaalvõrkude väljaehitamine ja muud IT vajadused Arvutite ostmisega kaasnevad mitmed muud kulutused koolis. Nendest peamised on: * arvutiklassi elektri- ja turvasüsteemi väljaehitamine; * arvutilaudade, toolide jm inventari soetamine; * lokaalvõrgu väljaehitamine, serverarvutid; * arvutite remont ja hooldus; * täiendavad lisaseadmed -- printerid, skännerid, multimeediavahendid, võrgu töökindlust suurendav riistvara; * tarkvara. 4. Hariduse infosüsteemi käivitamine Tartu on EÜ rahadest finantseeritava projekti PHARE ISE pilootmaakond. Pilootkoolideks projektis on Hugo Treffneri Gümnaasium, Descartes'i Lütseum ja Nõo Reaalgümnaasium. PHARE ISE eesmärkideks on töötada välja andmevahetusstandardid haridusasutuste vahel, tellida vastavad arvutiprogrammid ja tagada programmiga kaasatud inimeste koolitus.1998. aastal oli prioriteediks pilootkoolide varustamine riistvaraga, mis ka ellu viidi. Selle aasta tähtsamad ettevõtmised hariduse infosüsteemi arendamisel: * koolihaldustarkvara konkurss, tarkvara juurutamine pilootkoolides; * vastav koolitus. Lisaks tegeleb PHARE ISE meeskond aktiivselt õpitarkvara juurutamisega ja õpetajate metoodikaalase täiendkoolitusega. Koolitus 5.1. Infojuhtide ja süsteemiadministraatorite koolitus Tartu Ülikool korraldab alates 1998. aastast süsteemiadministraatorite kursusi. Kursused läbinud on võimelised haldama kooli andmesidevõrku ja omavad piisavat ettevalmistust ka kooli personali edasiseks koolitamiseks. Kursused on tasulised, mis tekitab mõningaid raskusi koolidele, kus täiendkoolitusrahad on teistele eesmärkidele suunatud. Tiigrihüppe Tartu linna töörühm peab vajalikuks koostööd Tartu Linnavalitsuse ja Tartu Ülikooli vahel, et internetiühendust omavatest koolidest saaksid infojuhid osaleda kõigil neile vajalikel kursustel. Infojuhtide ja süsteemiadministraatorite täienduskoolitus peab muutuma regulaarseks ning selles osas on vajalik edasine koostöö Tiigrihüppe ja tema jätkuprojektidega. Infojuhtidel ja süsteemiadministraatoritel tekkinud küsimuste arutamiseks viiakse läbi täiendavad andmesidealased seminarid haridusosakonna juures. 5.2. Õpetajate arvutialane koolitus Kuna kaasaegse infotehnoloogia kasutamine mitmekesistab õppeprotsessi ja õpetamismeetodeid, pakub tuge süsteemse mõtlemise ja infotöö oskuste kujundamisel ning suhtlemisel kogu maailmaga, siis üks olulisemaid samme on koolis töötavate õpetajate taseme tõstmine, õpetades neid kasutama kaasaegseid töövahendeid ning internetti. Seega on jätkuv vajadus nii alg- kui täiendõppe järele. 1997--1998. õppeaastal korraldati Tartu linna õpetajatele umbes 70 Tiigrihüppe arvutialgkursust. Jätkuvalt tuleb aastatel 1999--2001 läbi viia (valdavalt õpetajate töökohtadel) arvutialast koolitust. Läbivõetav programm on vastavuses Tiigrihüppe poolt määratud programmiga. Seejuures Tiigrihüppe Tartu linna töörühm jätab õiguse Tartu linnas programmi sisu täpsustada. Kokkuvõttes püüame jõuda tasemeni, kus enamikel õpetajatest on teadmised vähemalt arvitukasutaja oskustunnistuse saamiseks ja nad suudavad kasutada infotehnoloogia vahendeid tundide ettevalmistamiseks, õppeprotsessi läbiviimiseks, täiendõppeks ja kolleegidega suhtlemiseks. 5.3. Informaatikaõpetajate ainealase täiendkoolituse vajaduse uuring Informaatika kui unikaalne ja õppeaineid siduv distsipliin peab toetama õppeainete integratsiooni ja stimuleerima uute õpetamismeetodite kasutuselevõttu (aktiivõpe, projektõpe, kaugõppe kaasaegsed vormid jne). Sellest tulenevalt on informaatikaõpetajatel pidev täiendkoolituse vajadus, eriti antud aine metoodika vallas. Seega tuleb käesoleva 1999. a jooksul uurida linna erinevate koolide koolituse vajadusi, soove ja ettepanekuid, mille tulemusena alustada juba järgnevatel aastatel vastavate täiendkoolitustega nt TPÜ, TTÜ, ja TÜ kaudu. 5.4. Koolitus koolide administratsioonidele ja haridusosakonna töötajatele Kaasaegne töökeskkond seab enamikele koolitöötajatele kohustuse tunda arvuteid ja sidevahendeid ning kasutada neid oma töös. Sellest tulenevalt on vältimatult vajalik koolitada koolide administratsioone ja haridusosakonna töötajaid. Jätkuvalt tuleb neile võimaldada arvutialast algkoolitust, millele järgneb spetsiifilisem täiendkoolitus, eriti administratiivjuhtimiseks mõeldud tarkvara tutvustamine. 6. Tarkvara 6.1. Koostöö Tiigrihüppega Kasutamaks originaaltarkvara, peab Tiigrihüppe Tartu linna töörühm vajalikuks tihedat koostööd Tartu linna haridusasutuste ja Tiigrihüppe Sihtasutuse vahel. Nii saame aineõpetajaid sobivast tarkvarast teavitada kui ka seda neile kättesaadavaks teha. Aineõpetajatele kavandame võimaluse ja vajaduse korral täiendavaid õpitarkvara seminare haridusosakonna juures. 6.2. Koolide tarkvara legaliseerimine Tiigrihüppe Tartu linna töörühma üheks põhimõtteks on koolides kasutava tarkvara legaalseks muutmine. Tarkvara tsentraliseeritud hankimine koolidesse on toimunud Tiigrihüppe, Avatud Eesti Fondi ja PHARE ISE programmi toetusel. 1997/98. õ.-a. hangiti Tiigrihüppe töörühma vahendusel enamikele koolidele kontoritarkavara Regio CD-Atlas, MS Encarta, Study Works, EuroPlus. Analoogseid hankeid plaanime ka käesoleval aastal teha. Laialt levinud kontoritarkvara MS Office on kasutuses praktiliselt kõikidel koolides asuvatel arvutitel. 1999 ja 2000 aasta jooksul on plaanis muretseda olemasoleva kontoritarkvara litsentsid kõikidele Tartu linna koolide arvutitele, samuti varustada nimetatud tarkvaraga kõik koolidesse lisanduvad arvutid. Koolide lokaalvõrkudes on kasutusel erinevad võrguoperatsioonisüsteemid. Arvestades võrgutarkvara suhtelist kallidust ja koolide eelarvete senist piiratust, on mitmed koolid sunnitud olnud kasutama odavamaid, vähemtootlikke ja ebaturvalisemaid võrguoperatsioonisüsteeme. Vajalik on varustada kõik koolide arvutivõrgud kaasaegse võrgutarkvaraga, sealjuures arvestades koolide eelistusi ja kogemusi. V. OODATAVAD TULEMUSED Koos suurenenud arvutikasutuse võimalustega tõuseb õpilaste õpimotivatsioon. Eriti oodatav tulemus probleemsete laste puhul, * mitmekesistub õpetajate töövahendite hulk ja paraneb õpetamise kvaliteet; * paraneb info kättesaadavus ja avardub inimestevaheline suhtlemisring nii õpetajatel kui ka õpilastel; * koolide administreerimisel ja raamatukogudes on kasutusel ühtne tarkvara, mis loob tugeva baasi koolidevahelise infosüsteemi väljaehitamiseks; * kõik Tartu üldharidus- ja huvikoolid on varustatud kiire internetiühendusega; * koolidesse on lisaks infojuhtide ametikohtadele loodud ka süsteemiadministraatorite ametikohad, mis võimaldab tehnika paremat rakendamist; * suureneb Tartu linna koolilõpetajate konkurentsivõime nii kõrgkoolidesse sissesaamisel kui ka tööturul; * paraneb õpetajate kvalifikatsioon, avardub silmaring; * Tartusse kujuneb rahvusvahelisel tasemel õpikeskkond. VI. PLANEERITAVAD KULUTUSED HARIDUSE INFOTEHNOLOOGIALE Eelarve koostamine on suhteliselt ligikaudne mitmetel põhjustel: * Puudub täpne informatsioon Tiigrihüppe Sihtasutuse poolt 1999. a eraldatavate summade ja nende otstarbe kohta. * Igasugune hindade muutumine toob kaasa ka projektis olevate summade muutuse. Kalkulatsioonid on tehtud 1999. a alguse hinnakirjade põhjal. * On võimalikud kulutused, mida antud hetkel ei oska ette näha. Viide Selgitus 1999.a 2000.a 2001.a Kogus Hind (milj kr) Kogus Hind (milj kr) Kogus Hind (milj kr) 4.1 Töötasud+sotsiaalmaks: Infojuhid Süsteemiadministraatorid 17,5 1,20 22 1,50 22 1,50 10 0,70 12 0,80 22 1,50 4.2 Internetiühendused: Kiirete püsiühenduste tagamine 0,50 3,00 4.3 Arvutipargi täiendamine: Töökohad õpilastele (uued arvutiklassid) Töökohad õpetajatele Arvutid raamatukogudesse Arvutid koolide administratsioonile 450 9,00 450 9,00 450 9,00 80 1,60 80 1,60 80 1,60 8 0,16 7 0,14 7 0,14 22 0,44 22 0,44 22 0,44 4.3.3 Liikuv multimeedia arvutikomplekt Projektorid 8 0,32 7 0,28 7 0,28 6 0,40 6 0,40 4.3.4 4.3.5 Lokaalvõrkude hooldus, arendus Muud IT vajadused (täiendavad lisaseadmed, printerid, skännerid, jm) 1.10 1,10 1,10 4.5 Koolitus: kursused, seminarid: infojuhtidele süsteemiadministraatoritele administratsioonile 1 0,04 1 0,04 1 0,04 1 0,04 1 0,04 2 0,08 2 0,08 2 0,08 4.6 Tarkvara: kontoritarkvara võrgutarkvara 750 0,60 450 0,40 450 0,40 0,30 0,20 0,20 Kokku 15,54 16,52 19,72 Tabel 1 Tartu linna munitsipaalsed koolieelsed lasteasutused 1997/98. ja 1998/99. õppeaastal Asutus 1997/98 1998/99 sõim aed kooliklass kokku sõim aed kooliklass kokku 1. Lastepäevakodu Karoliine 15 73 - 88 17 72 - 89 2. Lastepäevakodu Tõruke 19 62 - 81 18 72 - 90 3. Lastepäevakodu Sass 18 70 76 155 17 108 - 125 5. Lastepäevakodu Kivike 42 233 - 275 41 251 - 292 8. Lastepäevakodu Kelluke 51 173 - 224 38 165 - 203 9. Lastepäevakodu Annike 40 148 - 188 26 155 - 181 13. Lasteaed Päkapikk - 58 - 58 - 70 - 70 14. Lasteaed Pöial-Liisi - 44 - 44 - 37 - 37 16. Lasteaed Sirel - 48 - 48 - 44 - 44 17. Lastepäevakodu Ristikhein 37 129 49 215 30 161 53 244 18. Lastepäevakodu Helika 23 108 - 131 18 112 - 130 19. Lastepäevakodu Meelespea 20 77 25 122 32 72 - 104 20. Lastepäevakodu Midrimaa 10 139 - 149 20 118 - 138 21. Lastepäevakodu Piilupesa 49 186 - 235 47 203 - 250 22. Lastepäevakodu Mõmmik 52 195 - 247 54 188 - 242 25. Lastepäevakodu Triinu ja Taavi 48 214 27 289 41 215 29 285 28. Lastesõim Mesipuu 75 - - 75 70 - - 70 29. Lastepäevakodu Kannike 36 223 - 259 42 214 - 256 30. Lastesõim 41 - - 41 - - - - 32. Lastepäevakodu Rukkilill 22 119 - 141 19 120 - 139 33. Lastepäevakodu Pääsupesa 28 147 - 175 45 134 - 179 34. Lastepäevakodu Poku 22 245 - 267 24 238 - 262 35. Lastepäevakodu Krõll 43 190 73 306 37 184 63 284 Maarjamõisa Lastepäevakodu 21 156 25 202 17 156 21 194 37. Lastepäevakodu Vikerkaar 38 82 - 120 25 105 - 130 40. Lastepäevakodu Hellik 33 218 - 251 37 215 - 252 Kesklinna Lastekeskus - 143 60 203 - 152 44 196 Lasteaed Ploomike - 58 - 58 - 58 - 58 Tähtvere Lastepäevakodu 35 200 - 235 55 184 - 239 Kokku 818 3738 326 4882 770 3803 210 4783 Tabel 2 Tartu linna eralasteaiad ja -hoiurühmad 1997/98. ja 1998/99. õppeaastal Asutus Laste arv 1997/98 Laste arv 1998/99 Lasteaed Väikevend 48 56 Lasteaed Väike Pauline 44 40 Vene Erakooli lasterühm 10 - Vohla eralasterühm 6 10 Sarapsoni eralasterühm 12 10 Riit-Välliku eralasterühm 12 12 Otsa eralasterühm 12 14 Mironova eralasterühm - 8 Kokku 144 150 Tabel 3 Tartu linna koolivõrk 1998/99. õppeaastal

Tabel 4 Õpilaste arv klassiti Emajõe Koolis ja Hiie Koolis 1997/98. ja 1998/99. õppeaastal Kool, õppeaasta Klassid Kokku I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII XIII Emajõe Kool 1997/98 tava 6 5 7 8 7 5 9 9 2 2 6 6 5 77 VAP 0 3 2 3 0 5 1 0 4 0 0 0 0 18 M 1 5 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 6 Kokku 7 13 9 11 7 10 10 9 6 2 6 6 5 101 1998/99 tava 6 6 6 7 10 7 6 10 7 3 2 5 6 81 VAP 2 0 3 2 4 1 5 1 0 0 0 0 0 18 M 0 2 4 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 6 Kokku 8 8 13 9 14 8 11 11 7 3 2 5 6 105 Hiie Kool 1997/98 tava 9 8 9 8 9 10 9 10 12 0 0 10 0 94 kõnehälve 21 13 14 15 29 26 38 27 12 27 12 10 0 244 Kokku 30 21 23 23 38 36 47 37 24 27 12 20 0 338 1998/99 tava 19 5 9 11 9 8 11 8 10 8 0 0 0 98 kõnehälve 13 23 14 16 15 27 26 35 19 10 28 0 0 226 Kokku 32 28 23 27 24 35 37 43 29 18 28 0 0 324 Tabel 5 Tartu Õppekeskuses üldhariduskoolide õpilaste kutseõpe aastatel 1986--1998 Aasta Keskaste Gümnaasiumi aste Kutseõpe Kokku gruppe õpilasi gruppe õpilasi gruppe õpilasi õpilasi 1986 1135 2442 2442 1987 22 550 129 2125 2675 1988 67 1146 116 1999 3145 1989 5 100 107 2144 3 71 2315 1990 23 460 98 1714 4 60 2234 1991 63 1123 115 1196 4 60 2379 1992 33 660 88 1708 4 60 2428 1993 31 680 91 1913 4 64 2657 1994 9 288 120 2146 5 130 2564 1995 12 165 97 2116 5 134 2415 1996 10 134 99 2233 5 128 2495 1997 6 105 89 2115 5 143 2363 1998 9 98 83 1858 5 132 2088 Tabel 6 Tartu Õppekeskuses aastatel 1996--1998 täiskasvanute koolitus erialati Eriala 1996 1997 1998 Rahvusvaheliste vedude autojuhid 392 188 184 Õpetajate täiendkoolitus - - 129 Kasvatajate täiendõpe - 68 116 Bussijuhtide koolitus - - 88 Kutsesuunitlusalane koolitus 15 67 86 Beebikool 96 107 86 Müüjad 130 105 81 Õppealajuhatajad - 18 55 Riigieksamiteks ettevalmistus 22 89 48 Haridusnõunikud - 43 46 Toitlustusasutuste kalkulaatorid 91 66 44 Haridusökonomistid - - 36 Toimetuleku kursused vanuritele - - 30 Õmbluskursused 85 59 24 Koolipsühholoogid - 12 20 Koolisekretäri täiendõpe - - 19 Sotsiaalhooldustöötajad 18 40 17 Kodukasvatajad 12 22 15 Eripedagoogika 46 - 14 Kasvataja abi 14 15 11 Etikett - - 11 Personalijuhtimine - 5 8 Sekretäritöö 17 10 7 Lapsevanema koolitus - - 7 Huvijuhtide täiendõpe - - 7 Müügijuhid 43 42 5 Individuaalne arvutiõpe - 2 5 Montessori pedagoogika - 18 - Eesti keel muulastele 6 - - B-kategooria autojuhid 22 196 - Au pairid 2 2 - KOKKU 1011 1174 1199 Tabel 7 Munitsipaalhuvialakoolid Tartus 1997/98. ja 1998/99. õppeaastal Huvialakool Õpilaste arv 1997/98 Õpilaste arv 1998/99 1. Tartu Laste ja Noorte Maja 1496 1214 2. Tartu Noorte Tehnikamaja 754 729 3. Tartu Noorte Loodusmaja 604 520 4. Tartu Keeltekool 302 305 5. Tartu Jalgpallikool 300 293 6. Tartu Korvpallikool 516 382 7. Tartu Spordikool 684 711 8. Tartu Vanalinna Spordikool 548 493 9. Tartu I Muusikakool 425 451 10. Tartu II Muusikakool 210 207 11. Tartu Lastekunstikool 260 280 KOKKU 6099 5585 Tabel 8 Erahuvialakoolid Tartus 1997/98. ja 1998/99. õppeaastal Huvialakool Õpilaste arv 1997/98 Õpilaste arv 1998/99 1. Tartu Spordiseltsi Kalev Kergejõustikukool 369 423 2. Tartu Spordiseltsi Kalev Spordikool 302 283 3. Ida Tantsukool 28 40 4. Vanemuise balletistuudio 30 27 KOKKU 738 773 Tabel 9 Riigikutseõppeasutused Tartus 1997/98. ja 1998/99. õppeaastal Kutseõppeasutus Õpilaste arv 1997/98 Õpilaste arv 1998/99 1. Tartu Ehitus- ja Kergetööstuskool 579 618 2. Tartu Teeninduskool 653 727 3. Tartu Tööstuskool 640 651 4. Merehariduskeskuse Tartu filiaal 28 30 5. Tartu Meditsiinikool 162 42 6. Tartu Kunstikool 226 242 7. Heino Elleri nim. Tartu Muusikakool 145 155 KOKKU 2433 2465 Tabel 10 Tartus asuvate erakutseõppeasutustes õpetatavad erialad, nõutav haridustase ja õpilaste arv 1997/98. ja 1998/99. õppeaastal Kooli nimetus Õpetatav eri- või kutseala Haridustase* Õpilaste arv Õppeaeg 1997/98 1998/99 AS Dentes Tervishoiukool suuhügienist 3-3 11 17 3a hambaarstiabi 3-3 12 13 1a 6k hambaraviõde 4-2 8 8 1a KOKKU keskkooli baasil 31 38 Iluravi Erakool Kosmeetik 3-3 31 1a 6k KOKKU keskkooli baasil 31 Audentese Kõrgema Ärikooli Tartu Kolledþ pangandus 5 94 2a ja 3a ärijuhtimine 5 114 2a ja 3a personalijuhtimine 5 40 2a ja 3a KOKKU keskkooli baasil 248 Mainori Majanduskooli Tartu Filiaal finantsjuhtimine 5 80 3a ja 5a ärijuhtimine 5 46 3a ja 5a KOKKU keskkooli baasil 126 * 3-3 -- kutseõppe õppekava, kus õppurite haridustase vastuvõtul on kesküldharidus, õppimise käigus omandatakse elukutse. 4-2 -- keskeriõppe õppekava, kus õppurite haridustase vastuvõtul on kesküldharidus, õppimise käigus omandatakse keskeriharidus. 5 -- diplomiõpe. Tabel 11 Kõrgkoolid Tartus 1997/98. õppeaastal Avalik-õiguslikud ülikoolid Tartu Ülikool Eesti Põllumajandusülikool Eesti Muusikaakadeemia Tartu filiaal Riigi rakenduslikud kõrgkoolid Tartu Õpetajate Seminar Tartu Lennukolledþ Era rakenduslikud kõrgkoolid EEKBL Kõrgem Usuteaduslik Seminar Tartu Teoloogia Akadeemia Audentese Kõrgema Ärikooli Tartu kolledþ Mainori Majanduskooli Tartu filiaal Sotsiaalteaduste Erakõrgkooli Veritas Tartu filiaal Tabel 12 Tartus asuvate riigikutseõppeasutustes õpetatavad erialad, nõutav haridustase, õpilaste arv ja õppeaja pikkus 1997/98. ja 1998/99. õppeaastal Kooli nimetus Õpetatav eri- või kutseala Haridustase* Õpilaste arv Õppeaeg 1997/98 1998/99 Ehitus- ja Kergetööstuskool maaler, plaatija, krohvija 3-1 30 31 2a müürsepp, puusepp, betoneerija 3-1 17 32 2a müürsepp, puusepp, betoneerija 3-2 67 46 4a ehitaja 3-2 60 75 4a ehituspuusepp 3-2 21 47 4a mööblitisler (erivajadustega) 3-1 - 4 2a mööblitisler 3-2 110 110 4a mööblitisler 3-3 16 10 2a õmbleja (erivajadustega) 3-1 - 8 2a õmbleja 3-2 114 109 4a kergerõivaste õmbleja 3-3 56 60 2a käsitöö 3-2 26 26 4a juuksur 3-3 62 60 2a KOKKU 579 618 sh põhikooli baasil 445 488 keskkooli baasil 134 130 Teeninduskool autolukksepp 3-2 108 83 4a autolukksepp "B" ja "C" 3-2 - 27 4a toiduainete töötleja 3-2 138 138 4a pagar, kondiiter 3-2 188 166 4a pagar, kondiiter 3-3 59 48 2a turismikorraldus 4-2 63 53 2a reisikonsultant 4-2 - 20 2a sekretäritöö 3-3 61 62 2a andmetöötlus ja arvutivõrgud 3-3 - 29 2a virtuaalne kaubandus 3-3 - 16 2a ettekandja, kelner 3-3 - 28 2a ettevõtlus 3-3 36 42 2a KOKKU 653 727 sh põhikooli baasil 434 414 keskkooli baasil 219 313 Tööstuskool autolukksepp 3-2 - 117 4a hoolduselektrik 3-2 273 131 4a autolukksepp 3-3 33 22 2a hoolduselektrik 3-3 - 13 2a tööriistalukksepp 3-2 - 9 4a treial 3-2 - 1 4a kokk 3-2 106 118 4a restoranikokk 3-3 50 51 2a müüja 3-2 63 32 4a jaemüügi korraldaja 3-3 43 37 2a ärijuht 4-2 19 241 1a hotelliteenindaja 3-3 53 54 2a KOKKU 640 651 sh põhikooli baasil 442 408 keskkooli baasil 198 243 Merehariduskeskuse Tartu filiaal jõelaevajuht-mehaanik 3-3 28 30 2a KOKKU 28 30 sh keskkooli baasil 28 30 Meditsiinikool meditsiiniõed 4-2 49 24 3,5a meditsiiniõde eksperimentaal 4-2 49 - 3,5a laboratoorne diagnostika 4-2 36 16 3a sünnitusabi 4-2 28 2 3a KOKKU 162 42 sh keskkooli baasil 162 42 Kunstikool kiviraiumine ja skulptuur 4-2 25 25 4a nahkehistöö 4-2 25 26 4a maalimine ja maalingute restaureerimine, kunstiline kujundamine A 4-2 44 43 4a kunstiline kujundamine B 4-1 48 48 4a tekstiilikunst 4-2 27 29 4a mööblikujundus ja restaureerimine 4-2 38 34 4a arvutigraafika 4-2 10 20 2a fotograafia 4-2 9 17 4a KOKKU 226 242 sh põhikooli baasil 98 48 keskkooli baasil 128 194 Heino Elleri nim Tartu Muusikakool klaver 4-1 19 23 3a 10k klaver 4-2 11 7 3a 10k keelpillid 4-1 13 13 3a 10k keelpillid 4-2 2 7 3a 10k puhkpillid 4-1 11 12 3a 10k puhkpillid 4-2 9 10 3a 10k löökpillid 4-1 1 2 3a 10k löökpillid 4-2 3 3 3a 10k akordion 4-1 6 4 3a 10k akordion 4-2 3 4 3a 10k laul 4-2 24 29 3a 10k koorijuhtimine ja koolimuusika 4-1 10 11 3a 10k koorijuhtimine ja koolimuusika 4-2 19 16 3a 10k muusikateooria 4-2 3 2 3a 10k klassikaline kitarr 4-1 3 4 3a 10k klassikaline kitarr 4-2 8 8 3a 10k KOKKU 145 155 sh põhikooli baasil 64 69 keskkooli baasil 81 86 * 3-1 -- kutseõppe õppekava, kus õppurite haridustase vastuvõtul on põhiharidus, õppimise käigus omandatakse elukutse. 3-2 -- kutseõppe õppekava, kus õppurite haridustase vastuvõtul on põhiharidus, õppimise käigus omandatakse kesküldharidus ja elukutse. 3-3 -- kutseõppe õppekava, kus õppurite haridustase vastuvõtul on kesküldharidus, õppimise käigus omandatakse elukutse. 4-1 -- keskeriõppe õppekava, kus õppurite haridustase vastuvõtul on põhiharidus, õppimise käigus omandatakse kesküld- ja keskeriharidus. 4-2 -- keskeriõppe õppekava, kus õppurite haridustase vastuvõtul on kesküldharidus, õppimise käigus omandatakse keskeriharidus. Tabel 13 Tartu Õppekeskuses aastatel 1987 -- 1998 üldhariduskoolide õpilaste poolt omandatud kvalifikatsioon erialati Eriala 1987 1988 1989 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 Autoõpetus 126 125 96 90 111 85 85 377 433 421 774 650 Metalliõpetus 63 102 90 50 5 10 22 23 12 17 6 12 Toitlustamine 20 15 27 21 9 Õmblemine 37 106 73 57 54 20 41 10 32 14 19 16 Masinakiri 113 59 54 44 55 102 90 67 117 64 61 Kaubandus 43 59 51 54 35 25 22 19 29 10 14 Arvutioperaator 14 15 18 Meditsiin 24 7 21 19 19 27 6 6 8 Side 11 24 Raamatupidamine 22 27 Analüütiline keemia 58 Kondiiter 21 Konserveerimine 14 Kokk 17 Põllutöömasinate remondilukksepp 15 Pagar 12 Puidu töötlemine 8 4 8 12 8 14 Spordiinstruktor 6 Aiandus 6 Kokku 418 566 428 359 284 244 294 545 598 616 887 775 Tabel 14 Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetajate edasiõppimine 1996 1997 1998 arv % arv % arv % Lõpetas põhikooli 1206 1165 1070 Jätkas õppimist gümnaasiumis 938 77 % 973 83,5 % 931 87% Jätkas õppimist ametikoolis 142 11,7 % 91 7,8 % 115 10,7% Lõpetas gümnaasiumi 903 952 868 Jätkas õppimist ametikoolis 112 12,4 % 107 11,2 % 111 12,8% Jätkas õppimist kõrgkoolis 399 44,2 % 552 58 % 552 63,6% Tabel 15 Tartu linna riigikutsekooli vastuvõetud õpilased elukoha järgi 1994/95., 1995/96., 1997/98. ja 1998/99. õppeaastal Maakond Tööstuskool Ehitus- ja Kergetööstuskool Teeninduskool 94/95 95/96 97/98 98/99 94/95 95/96 97/98 98/99 95/96 97/98 98/99 Harjumaa 1 - 3 3 - - 2 1 4 2 5 Hiiumaa 1 - - - - - - - - - - Ida-Virumaa 3 1 4 2 - 3 - 3 2 1 2 Jõgevamaa 30 20 17 31 17 15 30 19 17 13 23 Järvamaa 2 3 3 1 - 5 4 3 6 17 4 Läänemaa - - 1 - - - - - - 2 - Lääne- Virumaa 17 6 3 - - 2 - 2 6 5 6 Põlvamaa 31 20 14 30 23 18 20 21 31 27 27 Pärnumaa 1 1 2 4 - - - - 1 - 11 Raplamaa - - 1 - - - - - 1 - 5 Saaremaa - - - - - - - - - - - Tartumaa 169 58% 184 72% 182 72% 151 58% 129 69% 130 67% 136 64% 141 64% 120 49% 120 49% 121 40% sh Tartu linn 108 37% 132 52% 126 50% 82 32% 72 39% 66 34% 77 36% 83 37% 72 29% 64 26% 81 26% Valgamaa 15 7 10 10 2 5 4 10 20 13 20 Viljandimaa 4 3 1 6 9 7 7 15 9 9 21 Võrumaa 15 11 13 19 7 10 10 10 28 35 61 Välismaa - - - 2 - - - - - - - KOKKU 289 256 254 259 187 195 213 222 245 244 306 Tabel 16 Tartu Laste ja Noorte Maja erialad, rühmade arv, õpilaste arv 1997/98. ja 1998/99. õppeaastal Eriala 1997/98 1998/99 rühmade arv õpilaste arv rühmade arv õpilaste arv Automudeli ring 2 15 2 17 Raketi- ja lennumudeli ring 5 76 4 49 Laevamudeli ring 2 85 2 27 Jahtklubi Merikotkas / Purjetamisring 2 48 2 20 Kartauto 3 39 2 26 Arvutiring / Interneti ring 3 44 3 45 Minitekstiiliring 3 31 2 30 Kunsti- ja keraamikaring 6 75 4 70 Nahkehistöö 1 13 1 10 Käsitöö 7 80 5 78 Tütarlaste klubi Mari 5 97 4 52 Poisteklubi, skaudid 3 33 2 19 Deutschland klubi / Saksa keele ja kultuuri ring 3 45 2 30 ELO klubi 4 56 3 42 Koolinoorte Soome klubi / Soome keele ja kultuuri ring 5 72 4 60 Eesti kultuuri ring 3 42 2 38 Filosoofia, loogika 1 13 - - Religioon, eetika 1 12 - - Filosoofia, loogika, religioon, eetika - - 1 14 Ajalehering / Ajakirjandus 1 10 1 13 Ettevalmistus kooliks 1 9 1 9 Võistlustantsuklubi Stiil 10 164 18 247 Rahvatants 3 45 - - Estraaditantsutrupp Tokra 5 95 5 69 Plokkflöödiring 10 5 Big-band / Tartu Junior Big-Band 10 12 Puhkpillistuudio 41 33 Neidudekoor Kurekell 90 74 Tartu Poistekoor 86 81 Tartu Noortekoor 60 70 KOKKU 78 + 6 1496 68 + 6 1240 Tabel 17 Tartu Noorte Loodusmaja erialad, rühmade arv, õpilaste arv 1997/98. ja 1998/99. õppeaastal Eriala 1997/98 1998/99 rühmade arv õpilaste arv rühmade arv õpilaste arv Ökoloogia 1 15 2 35 Geoloogia ja keskkonnakaitse 1 18 1 13 Zooloogia 6 68 4 53 Entomoloogia 2 33 - - Lilleseade 6 74 3 44 Lillekasvatus 2 30 - - Ehisaiandus 3 36 3 40 Toataimekasvatus 3 44 2 30 Giidid 2 26 2 25 Loodus ja kunst 3 52 2 31 Noored loodusesõbrad 13 208 14 229 Loomasõbra ring - - 1 15 KOKKU 42 604 34 515 Tabel 18 Tartu Noorte Tehnikamaja erialad, rühmade arv, õpilaste arv 1997/98. ja 1998/99. õppeaastal Eriala 1997/98 1998/99 rühmade arv õpilaste arv rühmade arv õpilaste arv Aeroobika 7 90 6 103 Arvutiring 15 166 15 152 Avio-raketindus 3 40 1 15 Disainistuudio 3 48 3 25 Elektroonika 2 27 2 40 Fotoring 2 31 2 25 Karate/wu-shu 4 68 5 104 Kart-moto 2 51 2 30 Kunstiring 1 9 2 28 Lennumudelism 1 15 1 12 Matkaring 2 27 2 30 Meistrimehed 2 26 1 10 Mudelism 1 10 1 11 Mood ja õmblemine 3 31 2 18 Nukuring Nuki 1 21 2 11 Nahakunst 1 15 1 10 Purjetamine 1 15 1 11 TOP-stuudio 2 32 2 25 Võistlustants 2 32 2 30 Break-tants - - 2 29 Mudilaste klubi - - 1 10 KOKKU 55 754 56 729 Tabel 19 Tartu linna munitsipaalspordikoolide erialad, rühmade arv, õpilaste arv 1997/98 ja 1998/99 õppeaasta Spordikooli nimetus Erialad 1997/98 1998/99 rühmade arv õpilaste arv rühmade arv õpilaste arv Tartu Jalgpallikool jalgpall 17 270 16 274 jäähoki 2 30 1 19 KOKKU 19 300 17 293 Tartu Korvpallikool korvpall 28 516 26 382 KOKKU 28 516 26 382 Tartu Spordikool iluvõimlemine 9 99 9 91 jalgrattasport 5 62 5 58 male 4 57 3 39 tennis 9 137 9 154 vehklemine 10 115 10 123 võrkpall 13 214 16 243 KOKKU 50 684 52 711 Tartu Vanalinna Spordikool aerutamine 8 89 6 60 akadeemiline sõudmine 4 34 3 28 jalgrattasport 1 9 1 10 judo 4 96 6 95 jäähoki 1 21 - - kreeka-rooma maadlus 6 65 6 55 moodne viievõistlus 4 45 4 46 ratsutamine 1 5 2 14 sulgpall 13 137 12 135 suusatamine -- murdmaa 3 30 3 32 tõstmine 2 17 - - KOKKU 47 548 43 475 Tabel 20 Tartu linna munitsipaalmuusikakoolide ja -kunstikooli erialad ja õpilaste arv 1997/98. ja 1998/99. õppeaastal Kooli nimetus Erialad Õpilaste arv 1997/98 Õpilaste arv 1998/99 Tartu I Muusikakool klaver 177 175 akordion 32 34 viiul 36 32 tðello 3 4 flööt 29 30 oboe 2 2 klarnet 12 10 saksofon 11 12 metsasarv 5 5 trompet 9 9 tromboon (bariton) 2 1 tuuba 1 1 löökpillid 7 6 Lisaerialana: süntesaator ja improvisatsioon 17 23 Omavahendid: eelklass 76 66 eksperimentaaleelklass 9 13 Filiaal: klaver 15 16 akordion 12 12 KOKKU 425 451 Tartu II Muusikakool klaver 74 71 akordion 28 28 viiul 23 18 kitarr 23 24 flööt 11 18 klarnet 9 9 saksofon 5 5 trompet 2 1 lõõtspill 4 3 kannel 10 9 löökpill 1 1 laul 16 16 tðello 4 4 KOKKU 210 207 Tartu Lastekunstikool KOKKU 260 280 Tabel 21 Tartu linna eraspordikoolide erialad, rühmade arv, õpilaste arv 1997/98. ja 1998/99. õppeaastal Spordikooli nimetus Erialad 1997/98 1998/99 rühmade arv õpilaste arv rühmade arv õpilaste arv Tartu Spordiseltsi "Kalev" Kergejõustikukool algettevalmistusgrupid 8 143 10 172 õppetreeninggrupid 15 177 15 197 meisterlikkuse gruppe 7 49 6 54 KOKKU 30 369 31 423 Tartu Spordiseltsi "Kalev" Spordikool jalgrattasport 3 29 3 27 judo 6 82 6 87 lauatennis 4 41 4 38 kreeka-rooma maadlus 6 84 6 75 suusatamine 7 66 6 56 KOKKU 26 302 25 283 Tabel 22 Tartu õpilaste arvu prognoos aastani 2004 (munitsipaalüldhariduskoolid, eraüldhariduskoolid, erivajadustega laste koolid, Täiskasvanute gümnaasium, Õppekeskus, arvestatud pole riigikoole) Klass 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 tegelik prognoos 1. 1545 1384 1380 1149 1039 1003 994 767 2. 1558 1503 1385 1380 1149 1039 1003 944 3. 1547 1534 1504 1385 1380 1149 1039 1003 4. 1443 1533 1534 1504 1385 1380 1149 1039 5. 1370 1439 1528 1534 1504 1385 1380 1149 6. 1310 1394 1439 1528 1534 1504 1385 1380 7. 1414 1356 1424 1469 1558 1564 1534 1415 8. 1434 1416 1424 1459 1504 1593 1599 1569 9. 1346 1391 1480 1459 1494 1539 1628 1634 Kokku 1.--9. kl 12967 12950 13098 12867 12547 12156 11711 10900 10. 1344 1258 1352 1348 1343 1362 1414 1513 11. 1209 1232 1245 1342 1338 1333 1352 1404 12. 1080 1178 1240 1255 1353 1348 1343 1362 Kokku 10.--12. kl 3633 3668 3837 3945 4034 4043 4109 4279 Kokku 1.--12. kl 16600 16618 16935 16812 16581 16199 15820 15179 Tabel 23 Tartu munitsipaalüldhariduskoolide õpilaste arvu prognoos aastani 2004 eesti õppekeelega koolides, v.a erakoolid, erivajadustega laste koolid, Täiskasvanute gümnaasium ja Õppekeskus Klass 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 tegelik prognoos 1. 1223 1127 1122 901 807 795 743 589 2. 1208 1207 1127 1122 901 807 795 743 3. 1191 1190 1207 1127 1122 901 807 795 4. 1064 1160 1190 1207 1127 1122 901 807 Kokku 1.--4. kl 4686 4684 4646 4357 3957 3625 3246 2934 5. 1002 1063 1160 1190 1207 1127 1122 901 6. 945 1017 1063 1160 1190 1207 1127 1122 7. 913 968 1017 1063 1160 1190 1207 1127 8. 907 951 968 1017 1063 1160 1190 1207 9. 889 946 951 968 1017 1063 1160 1190 Kokku 5.--9.kl 4656 4945 5159 5398 5637 5747 5806 5547 Kokku 1.--9.kl 9342 9629 9805 9755 9594 9372 9052 8481 10. 955 884 946 951 968 1017 1063 1160 11. 843 891 884 946 951 968 1017 1063 12. 714 803 891 884 946 951 968 1017 Kokku 10.--12.kl 2512 2577 2721 2781 2865 2936 3048 3240 Kokku 1.--12. kl 11854 12206 12526 12536 12459 12308 12100 11721 Tabel 24 Tartu munitsipaalüldhariduskoolide õpilaste arvu prognoos aastani 2004 vene õppekeelega koolides, v.a erakoolid, erivajadustega laste koolid, Täiskasvanute gümnaasium ja Õppekeskus Klass 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 tegelik prognoos 1. 203 174 168 158 142 118 111 88 2. 223 197 174 168 158 142 118 111 3. 258 230 197 174 168 158 142 118 4. 261 254 230 197 174 168 158 142 Kokku 1.--4. kl 945 855 769 697 642 586 529 459 5. 248 256 254 230 197 174 168 158 6. 276 250 256 254 230 197 174 168 7. 291 280 250 256 254 230 197 174 8. 332 302 280 250 256 254 230 197 9. 282 311 302 280 250 256 254 230 Kokku 5.--9.kl 1429 1399 1342 1270 1187 1111 1023 927 Kokku 1.--9.kl 2374 2254 2111 1967 1829 1697 1552 1386 10. 232 229 261 252 230 200 206 208 11. 241 208 229 261 252 230 200 206 12. 206 227 208 229 262 252 230 200 Kokku 10.--12.kl 679 664 698 742 744 682 636 614 Kokku 1.--12.kl 3053 2918 2809 2709 2573 2379 2188 2000 Tabel 25 Tartu linna koolides õpilaste täituvus 1996/97. ja 1997/98. õppeaastal Kooli nimetus 1996/97 1997/98 Optimaalne Täituvuse koefitsient Õhtu poolne vahetus Õpilasi mujalt kl õpil kl õpil kl õpil 96/97 97/98 97/98 96/97 97/98 H. Treffneri Gümnaasium 13 407 13 410 13 390 1,05 1,05 171 196 M. Härma Gümnaasium 27 912 27 927 18 540 1,68 1,72 365 95 90 Raatuse Gümnaasium 28 825 30 898 34 1020 0,80 0,88 46 56 Puðkini Gümnaasium 26 688 24 657 18 540 1,27 1,17 99 52 48 Tamme Gümnaasium 39 1150 40 1245 23 690 1,66 1,80 452 117 154 Slaavi Gümnaasium 29 839 30 817 31 930 0,90 0,88 35 34 Karlova Gümnaasium 34 1039 34 1055 28 840 1,24 1,18 181 98 90 Forseliuse Gümnaasium 29 766 29 806 22 660 1,16 1,15 214 53 54 Raadi Gümnaasium 14 354 14 341 20 600 0,59 0,57 50 40 M. Reiniku Gümnaasium 37 1196 37 1221 25 750 1,59 1,52 228 220 236 Kommertsgümnaasium 33 1029 34 1100 30 900 1,14 1,14 57 70 Annelinna Gümnaasium 45 1287 42 1240 36 1080 1,19 1,15 28 40 48 Kunstigümnaasium 33 897 33 924 32 960 0,93 0,96 81 95 Descartes'i Lütseum 33 943 33 982 33 990 0,95 0,99 65 105 Kivilinna Gümnaasium 36 1100 37 1121 27 810 1,36 1,35 99 115 Kesklinna Kool 17 374 16 379 12 300 1,25 1,26 66 25 31 Annemõisa Kool 22 453 20 424 18 360 1,26 1,18 38 39 Veeriku Kool 21 536 20 511 27 810 0,66 0,63 59 61 KOKKU 14795 15058 13170 1633 1401 1562 Tabel 26 Tartu linna munitsipaalharidusasutuste eelarve planeerimise normatiivid 1998. a. Koolieelsed lasteasutused Üldhariduskoolid Huvialakoolid Spordikoolid Personalikulud art 10--29 Töötajate töötasufond, sotsiaalmaks Töötajate töötasufond, sotsiaalmaks Töötajate töötasufond, sotsiaalmaks Töötajate töötasufond, sotsiaalmaks Töötajate töötasufond art 12 Alus: EV haridusministri 31.12.1991. a käskkiri nr 400; Tartu LV korraldused Alus: EV kultuuri- ja haridusministri 20.05.1997. a määrus nr 9 ja 05.07.1995. a määrus nr 22; Tartu LV korraldused Alus: ENSV haridusministeeriumi 08.10.1987. a käskkiri nr 249; Tartu LV korraldused Alus: Tartu LV korraldused astmepalk art 121 EV valitsuse 30.12.1997. a määrus nr 258 ja 31.12.1997. a määrus nr 268 EV valitsuse 30.12.1997. a määrus nr 258 ja 31.12.1997. a määrus nr 268 EV valitsuse 30.12.1997. a määrus nr 258 ja 31.12.1997. a määrus nr 268 EV valitsuse 30.12.1997. a määrus nr 258 ja 31.12.1997. a määrus nr 268 Sotsiaalmaks art 21 sotsiaalkindlustus art 211 20% kinnitatud töötasufondist 20% kinnitatud töötasufondist 20% kinnitatud töötasufondist 20% kinnitatud töötasufondist ravikindlustus art 212 13% kinnitatud töötasufondist 13% kinnitatud töötasufondist 13% kinnitatud töötasufondist 13% kinnitatud töötasufondist Kantseleikulud art 31 bürookulud art 311 2--4 rühma -- 200 kr kuus; 5--6 rühma -- 300 kr kuus; 7--10 rühma -- 400 kr kuus; 11--12 rühma -- 500 kr kuus ühe õpilase kohta 30 kr aastas tellitud transport art 312 150 kr kuus asutusele toidukaupade veoks; 20 kr kuus rühmale muuks transporditeenuseks ajakirjandus, trükised art 313 2000 kr asutusele aastas ühe õpilase kohta 30 kr aastas 4,0 tuh kr aastas, s.o vabariigi 6 juhtiva trükise tellimise maksumus 4,0 tuh kr aastas, s.o vabariigi 6 juhtiva trükise tellimise maksumus postikulud art 314 2000 kr aastas 1000 kr aastas sidekulud art 315 kohalik kõne: 2--6 rühma -- 10 min tunnis × 8 tundi × 21 tööpäeva × 11 kuud; 7--12 rühma -- 13 min tunnis × 8 tundi × 21 tööpäeva × 11 kuud kaugekõne: 2--6 rühma -- 5 min päevas × 21 päeva × 11 kuud; 7--12 rühma -- 7 min päevas × 21 päeva × 11 kuud kohalik kõne: gümnaasiumid -- 20 min tunnis × 8 tundi × 21 tööpäeva × 12 kuud; põhikoolid -- 15 min tunnis × 8 tundi × 21 tööpäeva × 12 kuud kaugekõne: gümnaasiumid -- 15 min päevas × 21 päeva × 12 kuud; põhikoolid -- 10 min päevas × 21 päeva × 12 kuud kohalik kõne: 15 min tunnis × 8 tundi × tööp. arv kuus × 10 kuud; kaugekõne: 10 min päevas × tööp. arv kuus × 10 kuud abonement 12 kuud kohalik kõne: 15 min tunnis × 8 tundi × tööp. arv kuus × 10 kuud; kaugekõne: 10 min päevas × tööp. arv kuus × 10 kuud abonement 12 kuud Ruumide majandamiskulud art 32 küte art 321 0,07 mwh hoone ühe m³ kohta 1 mwh = 334 kr/335 kr 0,4 mwh hoone ühe m³ kohta 1 mwh = 334 kr/335 kr ujulaga majadele (soojale veele) koef. 1,3 1 mwh = 354 kr 1 mwh = 354 kr elekter art 322 33,5 kwh hoone ühe m² kohta 1 kwh = 0,68 kr + 18% km 26,3 kwh hoone ühe m² kohta 1 kwh = 0,68 kr + 18% km 1 kwh = 0,68 kr + 18% km 1 kwh = 0,68 kr + 18% km vesi ja kanalisatsioon art 323 ühe lapse kohta 13,2 m³ vett aastas, ujulaga majas 20 m³ ühe lapse kohta 1 m³ = 18 kr + 18% km ühe üpilase kohta 5,5 m³ aastas, ujula ja liuväljaga majades koef. 1,3 1 m³ = 18 kr + 18% km 1 m³ = 21 kr 1 m³ = 21 kr ruumide korrashoid art 324 soojussõlme hooldus; puhastusvahendid 4,60 kr lapse kohta kuus; prügivedu 3 korda kuus 2--6 rühma -- 2 konteinerit 7--12 rühma -- 3 konteinerit; näriliste tõrje 2--6 rühma -- 80 kr kuus 7--8 rühma -- 110 kr kuus 9--12 rühma -- 150 kr kuus; veeproovid basseiniga majas 200--300 kr kuus; muud 80 kr soojussõlme hooldus; puhastusvahendid 3 kr ühe õpilase kohta kuus; prügivedu alla 200 õpil. -- 1 konteiner × 1 kord nädalas × 12 kuud; 201--500 õpil -- 3 konteinerit × 1 kord nädalas × 12 kuud; 501--800 õpil -- 4 konteinerit × 1 kord nädalas × 12 kuud; 801--1000 õpil -- 5 konteinerit × 1 kord nädalas × 12 kuud, üle 1000 õpil -- 6 konteinerit × 1 kord nädalas × 12 kuud 10 kr õpilase kohta 10 kr õpilase kohta maamaks art 325 1% maksu alusest 1% maksu alusest vastavalt maksumäärale vastavalt maksumäärale jooksev remont art 326 35 kr m² kohta 30 kr m² kohta, II vahet. koef. 1,2; üle 4 milj kr kap. remont, siis koef. 0,5 30 kr õpilase kohta vastavalt tegelikule vajadusele antud eelarve piires valveteenused art 328 vastavalt sõlmitud lepingutele vastavalt sõlmitud lepingutele Renditud ruumide kulud art 33 sisustus, mööbel art 341 30 kr lapse kohta aastas (v.a I klassi õpilased) 55 kr õpilase kohta aastas 25 kr õpilase kohta 20 kr õpilase kohta eriotstarbelised seadmed art 343 köögiseadmete soetamine vastavalt komisjoni otsusele (üldmahus 500 tuh kr) inventarihooldus art 344 2--4 rühma -- 2000 kr aastas 5--8 rühma -- 3000 aastas 9--12 rühma -- 4000 aastas kuni 500 õpil -- 3000 kr aastas 501--800 õpil -- 5000 kr aastas üle 801 õpil -- 7000 kr aastas 2000 kr asutuse kohta aastas Sõidukite ülalpidamiskulud art 35 kütus art 351 Maarja kool -- haigete laste vedu kodu--kool--kodu ettenähtud sõidukijuhtide olemasolul kinnitatud koosseisudes ettenähtud sõidukijuhtide olemasolul kinnitatud koosseisudes kindlustusmaksed art 356 ettenähtud sõidukijuhtide olemasolul kinnitatud koosseisudes ettenähtud sõidukijuhtide olemasolul kinnitatud koosseisudes sõidukite parkimiskulud art 357 vastavalt vajalikule kasutusele isikliku sõiduauto kasutamise hüvitus art 358 300 kr kuus × 9 kuud 500 kr kuus × 10 kuud 500 kr kuus × 10 kuud Lähetused art 36 riigisisesed art 361 1100 kr aastas alla 100 õpil -- 1000 kr aastas 101--300 õpil -- 2500 kr aastas 301--500 õpil -- 3000 kr aastas üle 501 õpil -- 5000 kr aastas 1000 kr asutuse kohta Infotehnoloogia art 37 riistvara art 371 vastavalt Tartu linna Tiigrihüppe programmile (üldmahus 400 tuh kr) 2000 kr asutuse kohta; Õppekeskus 4000 kr tarkvara soetamine art 372 4 asutust (iseseisev raamatup.) 10 000 kr asutuse kohta muud art 379 vastavalt 486 arvutite olemasolule ca 1000 kr aastas arvuti kohta Õppekulud art 38 õpikud art 381 15 kr õpilase kohta aastas õppeotstarbeline inventar art 382 25 kr õpilase kohta aastas raamatukogukirjandus art 383 15 kr õpilase kohta aastas muud õppevahendid art 389 25 kr lapse kohta aastas; 10 kr I kl õpil kohta aastas 10 kr õpilase kohta aastas Ravimid art 42 10 kr lapse kohta aastas, lisaks 10 kr ravirühma lapsele aastas (märkus: mitte alla 1000 kr aastas asutusele) 5 kr õpilase kohta aastas, hälvikkoolides koef. 3,0 1000 kr asutuse kohta 2000 kr asutuse kohta Tellitud tööd ja teenused art 44 pressi ja infoteenused art 447 200 kr aastas asutusele sõltuvalt maja suurusest 1000 kr kuni 2500 kr aastas 2000 kr aastas Muud kulud art 49 personalikoolitus art 491 150 kr ametikoha kohta aastas 150 kr ametikohta kohta aastas 250 kr ametikohale aastas 250 kr ametikohale aastas ürituste korraldamise kulud art 499 5 kr lapse ja I kl õpilase kohta aastas 15 kr õpilase kohta aastas 35 kr lapse kohta laagrite läbiviimiseks; 50 kr lapse kohta üritusteks 150 kr lapse kohta laagrite läbiviimiseks; 400 kr lapse kohta võistlussõitudeks Tabel 27 Kehakultuuri ja spordi tasandid Tartu linnas Haridusosakonna tasandid I Kehaline kasvatus ja liikumine lasteaias -- tunnid -- mänguväljakud Üritused eelkooliealistele lastele kohapeal ja linnas (nt Tillu maraton) II Kehaline kasvatus ja sport koolis -- tunnid (soovitus suurendada põhikoolis kehalisa kasvatuse tundide arvu) -- spordiringid koolides -- koolispordiklubid ja -ühingud Üritused koolinoortele koolis, linnas, vabariigis Harrastusspordi eesmärk on mitmekesise hea füüsilise vormi (seisundi) ja tervise saavutamine III Spordikoolid -- spordialad ja treeningud koolis -- spordialad ja treeningud spordikoolis -- koolispordiühingute ja -klubide keskus Võistlused linnas, vabariigis, maailmas Võistlusspordi eesmärk on harjutataval spordialal kõrge taseme saavutamine Spordiosakonna tasand IV Kõrgema spordimeisterlikkuse tasandil spordialad ja treeningud spordikoolis -- linna spordibaasid -- spordiklubid -- täiskasvanute võistlussport -- rahvasport Linna meistrivõistlused, karikavõistlused, vabariigi ja rahvusvahelised võistlused. Rahvaspordiüritused Eesmärk on rahvaspordi ja tippspordi edendamine linnas Tabel 28 Huvialategevuse tasandid Tartu linnas Huvitegevus lasteaias -- tegevused lasteasutuses -- huvialaringid Üritused eelkooliealistele kohapeal ja linnas (nt näitused) Huvitegevus koolis -- tegevused koolis -- huvialaringid -- klassi- ja kooliväline tegevus -- klubid Üritused noortele koolis, linnas, vabariigis (nt teatrifestival) Huvitegevus huvialakoolis -- süvendatud huvialategevus kvalifitseeritud juhendajatega -- teatud huvialade keskused -- ülelinnaliste kooride, orkestrite tegevus -- õpetajate täiendõpe (nt Loodusmaja) Üritused noortele linnas, vabariigis, maailmas Huvitegevus täiskasvanute hulgas -- huvialaklubid, -ühendused, tegevused -- osa täiskasvanute haridusest huviharidusena (vabaharidus) Üritused linnas, vabariigis, maailmas Tabel 29 Haridusosakonna investeerimisprogramm 1999-2002 1999 2000 2001 2002 inventar koolis 1,0 1,0 1,0 1,0 inventar lasteaias 0,5 0,5 0,3 0,3 inventar huvialakoolis 0,3 0,3 0,2 0,2 inventar HO, Õppekeskus jt 0,5 0,4 0,3 0,3 sööklainventar koolis 1,0 1,0 1,0 1,0 sööklainventar lasteaias 0,5 0,5 0,5 0,5 videoprojektorid koolis 1,5 1,0 0,5 0,5 videoprojektorid HO, Õppekeskus jt 0,1 0,1 0,1 0,1 paljundusmasinad koolis 1,5 1,5 1,5 1,5 paljundusmasinad lasteaias 0,5 0,5 0,5 0,5 paljundusmasinad huvialakoolis 0,5 0,2 0,2 0,2 paljundusmasinad HO, Õppekeskus jt 0,2 0,2 0,2 0,2 infotehnoloogia koolis 2,0 2,0 2,0 2,0 infotehnoloogia lasteaias 0,2 0,2 0,2 0,2 infotehnoloogia huvialakoolis 0,4 0,1 0,1 0,1 infotehnoloogia HO, Õppekeskus jt 0,5 0,5 0,3 0,3 õppeotstarbeline inventar koolis 2,0 1,5 1,5 1,5 õppeotstarbeline inventar lasteaias 0,3 0,3 0,3 0,3 õppeotstarbeline inventar huvialakoolis 0,4 0,4 0,4 0,4 õppeotstarbeline inventar Õppekeskus jt 1,5 1,0 0,5 0,5 õppekavajärgsed õppevahendid koolis 4,0 4,0 3,0 3,0 õppekavajärgsed õppevahendid lasteaias 0,5 0,5 0,5 0,5 õppekavajärgsed õppevahendid huvialakoolis 0,2 0,2 0,2 0,2 õppekavajärgsed õppevahendid Õppekeskuses jt 0,5 0,5 0,5 0,5 raamatukogukirjandus koolis (100 kr õpilane) 1,5 1,5 1,5 1,5 raamatukogukirjandus lasteaias (50 kr laps) 0,2 0,2 0,2 0,2 raamatukogukirjandus (õppekirjandus) huvialakoolis 0,1 0,1 0,1 0,1 raamatukogukirjandus (õppekirjandus) HO jt 0,1 0,1 0,1 0,1 personalikoolitus koolis (3% palgast) 0,6 0,6 0,6 0,6 personalikoolitus lasteaias (3% palgast) 1,4 1,4 1,4 1,4 personalikoolitus huvialakoolis (3% palgast) 0,2 0,2 0,2 0,2 personalikoolitus HO jt (3% palgast) 0,3 0,3 0,3 0,3 väikebuss 0,6 0,6 0,3 0,3 Tabel 30 Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna halduses olevate haridusasutuste hoonete ehitusaastad Hoone ehitusaasta Hoone aadress Asutuse nimetus ~ 1800 Munga 12 Hugo Treffneri Gümnaasium 1843, 1867 Lai 26, Lai 28 Kesklinna Kool 1863 Lille 10 Loodusmaja 1870--1904 Puiestee 78--80a Puiestee Kool 19.saj. lõpp Kalevi 13--17a Herbert Masingu Kool 19.saj. lõpp Jaamamõisa 1 Maarja Kool 1903, 1971 Vanemuise 48 Mart Reiniku Gümnaasium 1907 Riia 25 Puðkini Gümnaasium 1914 Tõnissoni 3 Miina Härma Gümnaasium 1917, 1960 Kroonuaia 7 Kroonuaia Kool 1925, 1967 Lina 2 Karlova Gümnaasium ~1930 Lille 9 Laste ja Noorte Maja ~1930 Narva 101 Majandusteenistus 1950 Vanemuise 28 20. Lastepäevakodu 1952 Puiestee 62 Raadi Gümnaasium 1955 Lubja 14 16. Lasteaed 1957 Tähe 103 Forseliuse Gümnaasium 1958 Tähe 101 Lasteaed Väikevend 1959 Tiigi 25 13. Lasteaed 1961 Kesk 6 1. Lastepäevakodu 1962 Tamme pst 43a 2. Lastepäevakodu 1963 Aleksandri 10 3. Lastepäevakodu 1964 Ilmatsalu 24a 19. Lastepäevakodu 1964 Tamme pst 24a Tamme Gümnaasium 1965 Kivi 44 5. Lastepäevakodu 1965 Anne 9 9. Lastepäevakodu 1968 Ropka tee 25 17. Lastepäevakodu 1968 Kalevi 52a 18. Lastepäevakodu 1969 Uus 54 Slaavi Gümnaasium 1969 Uus 56 Noorte Tehnikamaja 1970 Sepa 18 32. Lastepäevakodu 1970 Ploomi 1 Ploomikese Lasteaed 1972 Sõpruse pst 12 33. Lastepäevakodu 1973 Raatuse 88a Raatuse Gümnaasium 1974 Turu 8 Spordikool 1974 Akadeemia 2 Kesklinna Lastekeskus 1974 Anne 69 34. Lastepäevakodu 1975 Anne 67 35. Lastepäevakodu 1977 Puusepa 10 36. Lastepäevakodu 1977 Kaunase pst 22 37. Lastepäevakodu 1978 Anne 63 Kommertsgümnaasium 1980 Aianduse 4 Kunstigümnaasium 1980 Tammsaare 10 Tähtvere Lastepäevakodu 1982 Anne 65 Descartes`i Lütseum 1982 Ropka 34 21. Lastepäevakodu 1983 Kaunase pst 68 Annelinna Gümnaasium 1983 Kaunase pst 67 25. Lastepäevakodu 1984 Aardla 138 40. Lastepäevakodu 1985 Kaunase pst 71 Kivilinna Gümnaasium 1985 Kaunase pst 69 8. Lastepäevakodu 1986 Ravila 43 29. Lastepäevakodu 1987 Veeriku 41 Veeriku Kool 1988 Mõisavahe 32 22. Lastepäevakodu 1989 Kaunase pst 70 Annemõisa Kool Tabel 31 Tartu haridusasutuste kompleksse kapitaalremondi vajadused aastateks 1999--2008 (milj kr) Objekt 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 1. Hugo Treffneri Gümnaasium 10,0 7,5 2. Miina Härma Gümnaasium 5,0 6,5 3. Puðkini Gümnaasium 5,2 4. Tamme Gümnaasium 6,0 5,1 5. Forseliuse Gümnaasium 5,0 4,8 6. Puiestee Kool 4,0 4,2 7. Veski spordibaas 5,0 8. 13. Lasteaed Päkapikk 1,0 9. Karlova Gümnaasium 7,0 5,2 10. 32. Lastepäevakodu Rukkilill 1,6 11. 16. Lasteaed Sirel 1,1 12. Kesklinna Kool 3,0 3,0 13. Mart Reiniku Gümnaasium 7,0 7,6 14. Kroonuaia Kool 6,0 15. Raadi Gümnaasium 5,0 5,5 16. Spordikool 0,3 3,2 4,8 17. Noorte Loodusmaja 10,5 4,5 18. 3. Lastepäevakodu 2,8 19. Herbert Masingu Kool 3,0 6,9 20. 1. Lastepäevakodu 2,3 21. 2. Lastepäevakodu 2,3 22. 20. Lastepäevakodu 2,8 23. 25. Lastepäevakodu 7,5 24. Slaavi Gümnaasium 9,0 8,1 25. Raatuse Gümnaasium 6,0 10,0 10,4 26. Noorte Tehnikamaja 5,2 27. Mäe-Kääraku spordibaas 2,0 28. 17. Lastepäevakodu 5,4 29. 18. Lastepäevakodu 2,0 30. Tähe 101 2,1 31. Kommertsgümnaasium 9,1 9,5 32. Kunstigümnaasium 9,1 9,4 33. 19. Lastepäevakodu 2,2 34. Kesklinna Lastekeskus 2,7 35. 36. Lastepäevakodu 4,5 36. Descartes'i Lütseum 9,1 10,1 37. 21. Lastepäevakodu 7,6 38. 33. Lastepäevakodu 5,5 39. 34. Lastepäevakodu 5,5 40. 35. Lastepäevakodu Krõll 5,5 41. 37. Lastepäevakodu 4,8 42. 40. Lastepäevakodu 7,0 43. Kivilinna Gümnaasium 2,0 9,0 9,0 44. Annelinna Gümnaasium 9,3 10,0 45. Annemõisa Kool 9,0 9,0 46. Veeriku Kool 7,5 7,0 47. 5. Lastepäevakodu 4,2 48. 29. Lastepäevakodu Kannike 6,8 49. 8. Lastepäevakodu 6,8 50. 9. Lastepäevakodu 4,2 51. 22. Lastepäevakodu Mõmmik 6,9 52. Tähtvere Lastepäevakodu 7,3 53. Ploomikese Lasteaed 5,0 54. Avariiremont 5,0 5,0 5,0 5,0 5,0 5,0 5,0 5,0 5,0 5,0 55. Ettekirjutuste täitmine 3,0 3,0 3,0 3,0 3,0 3,0 3,0 3,0 3,0 3,0 56. Tuletõrjesüsteemide ehitus 1,2 1,2 1,2 1,2 1,2 1,2 1,2 1,2 1,2 1,2 57. Küttesüsteemide survestamine 0,8 0,8 0,8 0,8 0,8 0,8 0,8 0,8 0,8 0,8 KOKKU 51,5 53,8 54,7 53,4 52,6 56,1 56,6 55,7 56,5 56,2 Tabel 32 Tartu haridusasutuste kompleksse kapitaalremondi vajadused aastateks 2009--2018 (milj kr) Objekt 2009 2010 2011 2012 1213 2014 2015 2016 2017 2018 1. Hugo Treffneri Gümnaasium 8.75 2. Miina Härma Gümnaasium 5,75 3. Puðkini Gümnaasium 5,2 4. Tamme Gümnaasium 5,55 5. Forseliuse Gümnaasium 4,9 6. Puiestee Kool 4,1 7. Veski spordibaas 2,5 8. 13. Lasteaed Päkapikk 0,5 9. Karlova Gümnaasium 6,1 10. 32. Lastepäevakodu Rukkilill 0,8 11. 16. Lasteaed Sirel 0,55 12. Kesklinna Kool 3,0 13. Mart Reiniku Gümnaasium 7,3 14. Kroonuaia Kool 3,0 15. Raadi Gümnaasium 5,25 16. Spordikool 4,0 17. 3. Lastepäevakodu 1,4 18. Noorte Loodusmaja 7,5 19. Herbert Masingu Kool 4.95 20. 1. Lastepäevakodu 1,15 21. 2. Lastepäevakodu 1,15 22. 20. Lastepäevakodu 1.4 23. 25. Lastepäevakodu 3,75 24. Raatuse Gümnaasium 10,2 25. Noorte Tehnikamaja 2,6 26. Mäe-Kääraku spordibaas 1,0 27. 17. Lastepäevakodu 2,7 28. 18. Lastepäevakodu 1,0 29. Tähe 101 1,05 30. Slaavi Gümnaasium 8,55 31. Kommertsgümnaasium 9,3 32. 19. Lastepäevakodu 1,1 33. Kesklinna Lastekeskus 1,35 34. 36. Lastepäevakodu 2,25 35. Kunstigümnaasium 9,25 36. Descartes'i Lütseum 9,6 37. 21. Lastepäevakodu 3,8 38. 33. Lastepäevakodu 2,75 39. 34. Lastepäevakodu 2,75 40. 35. Lastepäevakodu Krõll 2,75 41. 37. Lastepäevakodu 2,4 42. 40. Lastepäevakodu 3,5 43. Kivilinna Gümnaasium 9,0 44. Annelinna Gümnaasium 9,56 45. Annemõisa Kool 9,0 46. Veeriku Kool 7,25 47. 5. Lastepäevakodu 2,1 48. 29. Lastepäevakodu Kannike 3,4 49. 8. Lastepäevakodu 3,4 50. 9. Lastepäevakodu 2,1 51. 22. Lastepäevakodu Mõmmik 3,45 52. Tähtvere Lastepäevakodu 3,65 53. Ploomikese Lasteaed 2,5 54. Avariiremont 2,5 2,5 2,5 2,5 2,5 2,5 2,5 2,5 2,5 2,5 55. Ettekirjutuste täitmine 1,5 1,5 1,5 1,5 1,5 1,5 1,5 1,5 1,5 1,5 56. Tuletõrjesüsteemide ehitus 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 57. Küttesüsteemide survestamine 0,8 0,8 0,8 0,8 0,8 0,8 0,8 0,8 0,8 0,8 KOKKU 31,05 25,25 29,75 25,7 24,35 28,35 33,95 33,1 27,55 20,9 Joonis 1 Eesti haridussüsteemi ülesehitus

Joonis 2 Tartu hariduse juhtimine