Puka Vallavolikogu — Puka Valla arengukava aastateks 2003-2008 — KO, 52, 435

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 22 lõike 1 punkti 7, § 37 lõike 1, Puka valla põhimääruse § 52 lõiked 1, 2 ja 3, Puka Vallavolikogu määrab: 1. Vastu võtta Puka valla arengukava aastateks 2003–2008 (lisatud) 2. Arengukava avalikustada Riigikantselei elektroonilises andmekogus, Puka valla raamatukogudes, valla veebilehel. 3. Määrus jõustub 15. novembril 2003. a. Volikogu esimees Karin KÕRGESAAR PUKA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2003–2008 Koostatud: ajavahemikul september 2002 kuni oktoober 2003 SISSEJUHATUS Puka valla arengukava 2003–2008 on dokument, mis kirjeldab Puka valla ajaloolisi ja geograafilisi tingimusi, asustust ja rahvastikku, elukeskkonda, kultuuri, majandust, looduskeskkonda, kohaliku omavalitsuse seisundit ja analüüsib valla hetkeolukorda ning kirjeldab arengu põhisuundasid ja prioriteete. Arengukava on koostatud viie eelseisva aasta kohta ja on koos 22. juunil 1999. a kehtestatud Puka valla üldplaneeringuga töödokumendiks omavalitsusorganitele ja aluseks investeeringute planeerimisel ning vallaeelarvete koostamisel. Puka valla arengukava on koostatud koostöös vallaelanikega ja kõikide vallas tegutsevate asutustega, kes on soovinud oma ettepanekuid esitada. Vallaelanike arvamusi valla nõrkuste, tugevuste ja võimaluste ning ohtude kohta on selgitatud SWOT-analüüside käigus, mis teostati ajavahemikul 2002. aasta september kuni 2003. aasta juuni. Puka valla arengukava eesmärk on valla terviklik ja harmooniline arendamine, investeerimiskeskkonna atraktiivsemaks muutmine, säästliku ja otstarbeka majandamise tagamine. Valla eesmärgipärasel arendamisel on tarvilik arvestada ajaloolisi ja geograafilisi tingimusi ning kultuuripärandit. VISIOON PUKA VALD AASTAL 2008 Puka vald on parim paik elamiseks, õppimiseks, töötamiseks ja puhkamiseks. 1. AJALOOLISED JA GEOGRAAFILISED TINGIMUSED 1.1. Ajalooline kujunemine Pukat on esimest korda ajalooallikate andmetel märgitud 1500. aastate paiku seoses Puka mõisa omanik Lippold Perendega. XVI sajandi teisel poolel kuulus mõis Thomas Bockile, kelle järgi nimetati mõisat Bockenhof, millest hiljem on tuletatud nimi Puka. XVIII sajandi kestel jagati Puka mõis kolme omaniku vahel. Välja kujunesid piirkonnad Vana-Puka, praegune Pukamõisa, Vastse-Puka, praegune Ruuna ja Väike-Puka, praegune Kolli. Praegune Puka alevik tekkis XIX sajandi teisel poolel seoses Tartu–Valga raudteeliini ehitamisega. Esimese Eesti Vabariigi ajal tegutses valla praegusel territooriumil Kuigatsi ja Aakre vald. 1945. aastal moodustati Kuigatsi vallas Puka Külanõukogu, millele liideti Kuigatsi Külanõukogu. 1966. aastal liideti Puka Külanõukogule osa Palupera Külanõukogust ja 1973. aastal liideti Aakre Külanõukogu. Puka vald loodi 13. veebruaril 1992. aastal Puka Külanõukogu piirides. 1.2. Geograafiline asend Puka vald asub Valga maakonna põhjaosas. Valla pindala on 202,41 km2. Valla põhjapiir on maakonna põhjapiiriks. Puka vald piirneb kaheksa naabervallaga: põhja pool Rõngu vald (Tartumaa), ida pool Palupera ja Pühajärve vald, lõuna pool Sangaste, Õru ja Hummuli vald ning lääne pool Helme ja Põdrala vald. Valla keskus asub Puka alevikus, maakonnakeskusest Valgast 34 km kaugusel. Puka valda läbivad Tartu–Valga maantee ja Jõhvi–Tartu–Valga maantee ning Tallinn–Tapa–Valga raudtee. Tabel 1. Ligikaudsed asulate kaugused Puka alevikust (mõõdetud linnulennult) Asula Kaugus Puka alevikust km Vabariigi pealinn Tallinn 175 Maakonnakeskused Valga 34 Võru 61 Põlva 59 Viljandi 52 Tartu 45 Naabervaldade keskused Otepää 15 Sangaste 16 Õru 15 Hummuli 20 Tõrva 20 Riidaja (Põdrala vald) 21 Hellenurme (Palupera vald) 12 Rõngu 10 2. ASUSTUS JA RAHVASTIK Vallas elavast 1968 inimesest 50% on mehed ja 50% naised. Tööeast nooremaid (0–15-aastased) on 20% (390 inimest) kogu elanikkonnast, tööealisi (60/55) on 52,4% (1033 inimest) elanikkonnast ja pensioniealisi 27,6% (545 inimest). Tabel 2. Puka valla rahvastik (Statistikaamet 2002, valdade majapidamisarvestuste andmetel) *1989 1992 1994 1996 1998 2000 2002 2009 2063 2115 2127 2095 2045 1968 * 1989. a rahvaloenduse andmed Puka valla rahvastiku kõrgperiood viimasel kümnendil jääb 1996. aastasse. Pärast seda on rahvaarv pidevalt vähenenud. Viimase 14 aasta rahvaarvu muutusi iseloomustab joonis 1.

Joonis 1. Puka valla rahvastiku muutused (aastatel 1989, 1992, 1994, 1996, 1998, 2000, 2002) 3. ELUKESKKOND 3.1. Haridus Hetkeseis Puka vallas on kolm haridusasutust. Puka Keskkool, Aakre Algkool-Lasteaed, Puka Lasteaed. Hariduse andmisel on Puka vallas pikk ajalugu, sest esimesed andmed haridustegevuse kohta pärinevad Pukas juba 1768. aastast ja Aakres 1731. aastast. Praegused koolihooned on Pukas ehitatud 1939. aastal vana õppekorpus ja 1980. aastal uus õppekorpus. Aakres tegutseb kool endises mõisahoones alates 1920. aastast. Mõnda aega oli kool suletud. Pärast 1988. aastal lõppenud koolihoone remonti on Aakres taas tegutsenud algkool-lasteaed. Puka Lasteaia kutsus ellu endine Puka sovhoos. Tööd alustati 1964. aastal koolimajas. Hiljem koliti nelja korteriga elumajaks ehitatud hoonesse Ääre 14. Lasteaed töötab selles hoones tänaseni. Kõigil kolmel lasteasutusel on oma territoorium ning spordi- ja mänguväljakud. Puka ja Aakre koolil on oma koolipark. Kõigi kolme lasteasutuse sööklad on tunnustatud tervisekaitsetalituse poolt ning kõigis lasteasutustes valmistatakse toitu kohapeal. Lasteasutused on suures osas varustatud kvalifitseeritud õpetajatega. Pensionieas õpetajaid on üksikuid. Kuna õpilaste arv tervikuna vallas on vähenenud, siis tuleb arengukavas selgitada ja määratleda vajadused ja võimalused koolivõrgu arenemise suundades. Tabel 4–6. Õpilaste arv Puka valla lasteasutustes 1996–2008 Õpilaste arv Puka Keskkoolis aastatel 1996–2008 Klass 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 1 22 26 27 26 19 16 9 14 17 15 11 20 17 2 26 22 27 28 25 18 17 10 14 17 15 11 20 3 22 26 22 25 26 23 18 16 10 14 17 15 11 4 18 23 24 27 26 26 26 17 16 10 14 17 15 Alg 88 97 100 106 96 83 70 57 57 56 57 63 63 5 17 20 24 22 29 25 26 23 17 16 10 14 17 6 16 17 19 24 21 28 28 28 23 17 16 10 14 7 21 21 24 25 30 32 29 31 40 35 22 27 16 8 15 22 19 20 24 32 29 26 37 40 37 23 27 9 23 17 18 16 21 23 30 29 26 37 40 37 23 Põhi 92 97 104 107 125 140 142 137 143 145 125 111 97 10 13 13 7 11 16 9 17 17 20 20 25 25 25 11 10 13 12 7 10 14 8 14 17 20 20 25 25 12 15 8 13 11 7 10 15 7 14 17 20 20 25 Kesk 38 34 32 29 33 33 40 38 51 57 65 70 75 Kokku 218 228 236 242 254 256 252 232 251 258 247 244 235 Rahvastiku tihedus Puka vallas on 10,5 inimest km2 kohta.Valla territoorium jaguneb 18 külaks ja Puka alevikuks. Suurim asula vallas on Puka alevik. Suuremad asulad on veel Aakre ja Kuigatsi. Elanike arv külades on toodud tabelis 3. Tabel 3. Rahvaarv külade kaupa* Küla/alevik 01.01.89 01.01.00 01.01.01 Aakre 323 335 334 Kibena 60 58 51 Kolli 49 56 57 Komsi 90 96 95 Kuigatsi 117 111 88 Kähri 37 36 36 Meegaste 44 54 53 Palamuste 44 42 41 Pedaste 36 42 35 Plika 45 36 40 Prange 11 17 16 Puka alevik 772 767 760 Purtsi 28 56 55 Pühaste 84 37 66 Põru 28 67 32 Rebaste 86 93 93 Ruuna 39 54 56 Soontaga 54 50 56 Vaardi 32 38 42 Puka vald 1979 2045 2006 * 1989. a andmed Puka valla üldplaneeringust, 2001. a andmed Statistikaamet 2001 Tabel 5 Õpilaste arv Aakre koolis aastatel 1996–2008 Klass 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 1 13 10 14 7 3 9 6 6 4 3 5 6 5 2 9 13 10 13 9 4 9 6 6 4 3 5 6 3 10 9 13 9 13 11 5 11 6 6 4 3 5 4 13 10 9 13 8 13 11 5 11 6 6 4 3 5 14 13 9 9 13 8 13 12 5 11 6 6 4 6 7 14 13 9 8 13 8 12 12 5 11 6 6 Kokku 66 69 68 60 54 58 52 52 44 35 35 30 29 Tabel 6 Laste arv Puka Lasteaias 1996–2004 Rühm 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2 a. 3 2 6 3 4 7 5 7 5 3 a. 7 5 1 8 5 6 6 6 9 4 a. 8 8 7 3 11 8 8 6 8 5 a. 7 10 11 9 4 13 8 10 8 6 a. 12 12 13 12 11 6 12 7 10 7 a 4 2 3 4 4 1 4 8 Kokku 41 39 41 39 39 40 40 40 Kohta ootavate laste arv 10 7 10 7 11 6 15 15 Probleemid 1. Haridusasutused vajavad kõik üldremonti, sest hooned on nõukogudeaegse ehituskvaliteediga ja kohati pikka aega remontimata. Paremas seisus on Aakre Algkool-Lasteaed. 2. Aakre Algkool-Lasteaias on seoses WC torustike lekkimisega pehkinud osa vaheseina ja vahelae konstruktsioonidest. 3. Puka Lasteaias on kanalisatsioonitrassi vajumisest põhjustatud sagedased ummistused lasteaia kanalisatsioonisüsteemis. 4. Tervisekaitse on teinud ettekirjutusi Puka Keskkooli sööklaruumide remondiks ja Päästeamet keskkoolile turvasignalisatsiooni paigaldamiseks. 5. Turvasignalisatsioon puudub ka Puka Lasteaias ja Aakre Algkool-Lasteaias. 6. Õpilaste arv on eri aastatel suures ulatuses kõikuv. Koolid on võimelised tegelema oluliselt suurema hulga õpilastega, sest õpilaskohti jätkub. 7. Õpilaskohti ei jätku lasteaedades. Nõudlus kohtadele on ületanud aastaid võimalusi. 8. Eraldi probleem on Puka Keskkoolis talvekuudel madal temperatuur (langeb 10°C-ni). 9. Koolipargid vajaksid regulaarset ja paremat hooldamist. 10. Koolide ja lasteaia territoorium täpsemalt määratlemata. 11. Aakre kooli spordihoone katuse ja lae remont. 12. Puka Lasteaias vajab kaasajastamist söökla, söögisaal ja sanitaarsõlmed, puudub mängusaal. 13. Puka Lasteaia kuur lagunenud. 14. Aakre Algkool-Lasteaia spordiväljaku uus kate. 15. Puka Keskkooli jõusaali uuendamine ja laiendamine. 16. Puka Keskkooli sisekergejõustikupaikade uuendamine. 17. Puka Keskkooli välisspordiväljaku korrastamine ning uue katte paigaldamine (võimaldab rulluisutamist). Arengukava aastateks 2003–2008 1. Säilitada olemasolev haridusasutuste võrk. 2. Proovida säilitada kvaliteetne õpetajate kaader. 3. Koolide ja lasteasutuste detailsem haridusliku osa arengukava määratletakse asutuse arengukavas. 4. Tervisekaitse juhataja ettekirjutiste täitmine. 5. Haridusasutustele pääste- ja turvasignalisatsiooni paigaldamine. Puka Keskkool 1. 2004. a vajalik teostada koolihoone soojustamise projekt, välisseinte soojustamine ja viimistlemine. Tõuseb temperatuur õppeklassides ja soojusenergia kaod vähenevad. 2. 2008. a lõpetada õppeklassides sanitaarremont. 3. 2004–2005. a paigaldada pääste- ja turvasignalisatsioon. 4. 2004. a määratleda kooli territoorium ja esitada avaldus ning vajalikud dokumendid maa munitsipaalomandisse taotlemiseks. 5. Jõusaali üleviimine uutesse laiematesse ruumidesse võimaldab rohkemate õpilaste kaasamise ja annab paremad võimalused kasutamiseks aleviku ja külade inimestele. 6. Kergejõustiku sisevõistluste ja treeningpaikade korrastamine (sisejooksurada ja kaugushüppepaik praegu maakonnas ainuke). 7. 100 m jooksurajale ja korvpalliväljakutele uue katte paigaldamine, mis võimaldab väljakute laiemat kasutamist. 8. Heiteväljaku korrastamine. Aakre Algkool-Lasteaed 1. Õppeklassides sanitaarremont lõpetatakse aastaks 2008. 2. WC torustike lekkimisest põhjustatud vaheseinte ja vahelae konstruktsioonide remont 2005. a. 3. Turvasignalisatsiooni paigaldamine 2005. a. 4. Algkool-Lasteaia territoorium määratletakse 2004. a lõpuks. 5. Pargist võsa niitmine teostatakse 2003–2004. a. 6. Spordihoone katuse ja vahelae asendamine. 7. Spordiväljakule uue katte paigaldamine. Puka Lasteaed 1. Territooriumi määratlemine. 2. Lasteaia juurdeehituse ehitamine lahendab ruumipuuduse ning lasteaia õppimise ja töötamise tingimused viiakse nõuetega vastavusse. Planeeritakse alustada 2005–2006. a. 3. Paigaldatakse turva- ja päästesignalisatsioon. 4. Vana lagunenud puukuuri asemele uue ehitamine. 5. Akende vahetamise lõpetamine 2004. a. 6. Lasteaiakohtade puuduse vähendamiseks planeeritakse avada vastavalt vajadusele Puka Keskkooli juures täiendav rühm vanematest kooliminejatest lastest. Haridusliku korralduse täpsem kirjeldus ja arengukava kajastatakse haridusasutuste arengukavades. 3.2. Tervishoid Hetkeseis Puka vallas tegeleb tervishoiu küsimustega Puka Perearstikeskus. Perearstikeskus paigutati Puka Keskkooli hoonesse 1995. aastal. Eelnevalt tehti vajalik remont ja ruumid kohandati vastavaks kehtivatele nõuetele. Perearst korraldab üks kord nädalas vastuvõtu Aakre külas. Perearstiruumide kütte ja elektri eest tasumist aitab kompenseerida kohalik omavalitsus. Perearst on varustatud kahe transpordivahendiga: suure läbivusega maastikuauto VAZ 2121 ja sõiduauto Nissan Almera. Perearstikeskuse ruumide kütte ja elektri eest tasumise toetamist valla eelarvest lähiaastatel jätkatakse. Probleemid 1. Perearstikeskuse ruumid on talvel külmad. 2. WC ruumid vajavad remontimist ja kaasajastamist (ei vasta tervisekaitsenõuetele). 3. Aakre Velskripunkt ei vasta nõuetele ja külastajaid suhteliselt vähe. Arengukava aastateks 2003–2008 1. Koos Puka Keskkooli hoone soojustusprojekti elluviimisega lahendatakse perearstikeskuse madala temperatuuri probleemid. 2. WC ruumide remont ja vastavusse viimine tervisekaitsenõuetega. 3. Aakre Velskripunkt ei vasta tervisekaitsenõuetele. Kasutajaid on suhteliselt vähe ja seega investeeringud ebaotstarbekad (on tehtud tervisekaitseametnike ettekirjutus). Otstarbekam korraldada transport Puka Perearstikeskusesse. 3.3. Sotsiaalhoolekanne Hetkeseis Puka vallas elab seisuga 01.07.2003. a 1968 elanikku lapsi vanuses 0–6. a – 110 lapsi vanuses 7–15. a – 280 mehi vanuses 16–60. a – 584 naisi vanuses 16-55. a – 449 naisi vanuses 55 –…. 362 mehi vanuses 60 – … 183 pensionäre – 652 puudega inimesi – 330 puudega lapsi (vanuses 0–16) – 18 töötuid – 50 nelja ja enama alaealise lapsega peresid – 16 alla toimetulekupiiri elab pidevalt 25–35 peret puudega inimestele hooldaja määramisi vormistatud 2001 aastal – 152 2002 aastal – 71 2003 aastal (seisuga 01.07.2003) – 31 perekonnas hooldamisel on 3 last eestkostel on 7 last Sotsiaalhoolekande üheks prioriteediks on abistada peamiselt seda osa elanikkonnast, kes vajavad ühiskonna erilist tähelepanu – lapsed, üksikud vanurid, puuetega inimesed, töötud, töövõimetud, vanemliku hoolitsuseta lapsed jt. Oluline on vallas elavate inimeste toimetulekuraskuste kergendamine lähtuvalt riigi ja valla võimalustest, samas soodustamata nn õpitud abituse tekkimist. Vallas töötab kaks sotsiaaltöötajat. Töö on jaotatud põhimõtte järgi, et noorem elanikkond on ühe sotsiaaltöötaja valdkond ja vanem elanikkond teise sotsiaaltöötaja töövaldkond. Volikogul on kolmeliikmeline sotsiaalkomisjon, kes tegeleb samuti sotsiaalprobleemidega. Komisjoni töö on määratletud komisjoni põhimääruse ning teiste seaduste ja volikogu õigusaktidega. Pukas tegutseb aktiivselt valla eakate päevakeskus (aadressil Kesk 15), mis on saanud populaarseks kooskäimiskohaks valla pensionäride ja puuetega inimeste hulgas. Päevakeskus on avatud aastaringselt. Tegutsevad lilleseade-, käsitöö-, laulu-, kokandus- ja tervisering, koos käiakse ekskursioonidel, teatris, peetakse sünnipäevi, toimuvad jõulupeod ja peetakse jaanipäeva. Sotsiaalnõunike haldusalas tegutseb sotsiaalmaja. Majas puudub veevarustus ja kanalisatsioon. Sotsiaalmajja eraldatakse kortereid vastavalt sotsiaaleluruumi üürile andmise ja kasutamise korrale Puka vallas. Puka vallas puudub hooldekodu. Hooldekoduteenust ostetakse väljastpoolt valda – Hellenurmest ja Pajust. Erihooldekodus viibib üks Puka valla inimene (riigi kulul) ning kolm isikut on paigutatud Hellenurme Hooldekodusse, kelle eest tasub kohalik omavalitsus lisaks nende omapoolsele osalusele. 2003. aasta kevadel alustas Puka Rahvamaja juures tegevust ringina noorte päevakeskus. Sotsiaaltöötajad ja sotsiaalkomisjon korraldavad erinevaid üritusi ja aktsioone. Traditsiooniks on saanud Puka Aianduse ja Mesinduse Seltsi hoones üks kord aastas toimuv vallakodaniku tunnistuse pidulik kätteandmine aasta jooksul valda sündinud kodanikele. Jõulupakid on valla poolt vanuritele ja lastele. Vanureid õnnitletakse Eesti Raadio õnnesoovisaates ja ajalehes Otepää Teataja. Üle 90-aastaseid käib kodus õnnitlemas valla esindaja. Puka vallas makstakse järgmisi täiendavaid toetusi: – kooli toiduraha kompenseerimine täies ulatuses kõikidele Puka valla koolides käivatele õpilastele – sünnitoetus 1000 krooni lapse kohta – valda sündinud lastele B hepatiidi vastane vaktsineerimistoetus vastavalt meditsiiniasutuse esitatud arvele – jõulupakid lastele ja vanuritele – lastelaagri tuusikute kompenseerimine – üle 90-a vanurite õnnitlemine kodus – õnnetusjuhtumite korral makstav ühekordne toetus – lastelaagri tuusikute kompenseerimine – toetus raske majandusliku olukorra tõttu – matusetoetus Probleemid – palju vanureid ja puudega inimesi – iive on negatiivne – alla toimetulekupiiri elavaid peresid on palju – naiste töökohtade puudus – koolilastega sotsiaaltöö ebapiisav – Eesti keskmisest tunduvalt madalamad palgad – sotsiaalmaja vajab remonti kogu ulatuses – kodu ebapiisav tegelemine lastega, mis viib laste koolist väljalangemiseni – psühholoogilist abivajavaid lapsi on palju – alkoholilembus inimeste (eriti noorte) hulgas Arengukava aastateks 2003–2008 – kui hooldusaluseid vanureid tekib üle 15, algatada hooldekodu ehitamine – eelistada hooldust vajavate inimeste hooldekodudesse paigutamisele avahooldust, vajalik oleks hooldajate vastavasisuline koolitus – 2003. aastast alates makstakse taas sünnitoetust ja vaktsineerimistoetust, mille maksmist kindlast jätkata, võimaluse korral suurendades sünnitoetuse summat – propageerida tervislikke eluviise teadlikkuse tõstmise, sportlike pereürituste korraldamise ja uute terviseradade ja -paikade avamise kaudu – soodustada eelkõige naiste väikeettevõtluse tekkimist – koolide juurde vajalik luua sotsiaalpedagoogi või psühholoogi ametikoht – sotsiaalmaja remont. Remondi tegemise pingerida: kaevu puhastamine, katuse remont, vundamendi remont, WC remont, elektrisüsteemi remont, välisseinte korrastamine – sotsiaalpsühholoogi ja õpetajate ning lapsevanemate vahelise koostöö arendamine – noorte vaba aja võimaluste suurendamine 3.4. Turvalisus Hetkeseis Puka valda teenindab Valga Politseiprefektuuri Otepää jaoskonna konstaabel. Puka vallas tegeleb turvalisuse tagamisega konstaabel. Konstaabel on politseiameti poolt varustatud transpordivahendiga ja teiste vajalike töövahenditega. Puka Vallavalitsus on politseitöö tõhustamiseks andnud konstaabli käsutusse mobiiltelefoni, ruumi vallavalitsuse majas koos telefoni ja internetiühendusega ning toetab konstaablit. Konstaabel elab Puka alevikus ja on elanikele hästi kättesaadav. Tabel 7. Kuritegevuse statistika Aasta Puka vald Palupera vald Otepää regioon (Puka, Palupera, Otepää) Kuritegude arv Avastatud samal aastal Kuritegude arv Avastatud samal aastal Kuritegude arv Avastatud samal aastal 2000 93* 33 46* 21 322* 119 2001 76* 39 50* 22 255* 110 2002 44* 19 21* 9 164* 70 * Kuriteod, mille avastamine toimus järgmisel aastal, ei kajastu numbrites. * Üheks kuritegevuse vähenemise põhjuseks on seadusemuudatused, mis takistasid metsa- ja metallivargust. Tabel 8. Väärtegude statistika Aasta Puka vald Liiklus Muu Kokku 2000 97 54 151 2001 156 51 207 2002 79* 27* 106* * Varasemalt haldusõigusrikkumised, alates 01.09.2002 väärteod Tabel 9.Varguste statistika Aasta Vargused kokku Neist Vargus korterist Vargus suvemajast, talumajast Vargus asutusest Vargus sõidukist Sõiduki vargus Metsavargus, elektriliini vargus 2000 89 1 36 7 2 1 11 2001 67 1 30 6 2 1 14 2002 36 2 11 13 0 0 0 Tabel 10. Statistika kuriteo toimepannud isiku kohta Aasta Kurjategijaid (arvuna) Sellest Puka valla elanik Võõras 2000 42 7 35 2001 40 21 19 2002 29 9 20 Päästealase tööga tegeleb vallas alates 1998. aastast Valgamaa Päästeteenistuse Otepää Tugikomando Puka eraldi paiknev meeskond ööpäevaringselt. Töötab neli vahetust, kus igas vahetuses on kolm meest. Kokku on töötajaid 12. Puka meeskonna ruumid asuvad alevikust 1 km kaugusel ja päästemeeskonna ruumidest kõige kaugemal asuvast puiduettevõttest 6 km kaugusel. Ruumide kasutamiseks on sõlmitud pikaajaline leping. Tehnilistest vahenditest on kasutusel auto Zil 130, Gaz-66, Scania 80S, pumbajaam. Ruumide ja tehnika seisund on rahuldav. Tabel 11. Päästetööde statistika Aasta Väljasõite Tulekahjusid 2000 62 44 2001 60 40 Probleemid 1. Tänavapildis palju joodikuid. 2. Liiklust reguleerivaid märke vähe. 3. Tänavavalgustust ei ole piisavalt. 4. Vargused suvemajadest, kus puudub pidev järelevalve. 5. Vajadus ühe täiendava politseitöötaja järele. 6. Päästetöödel on tegutsemine olnud kohati nõrgal tasemel. Arengukava aastateks 2003–2008 1. Arendatakse edasi tänavavalgustust nii olemasoleva süsteemi korrastamise näol kui ka uute täiendavate süsteemide ehitamisega. 2. Töötatakse välja liikluskorralduse terviklik kava ja paigaldatakse vajalikud liiklusmärgid alevikus ja suurtes külakeskustes. 3. Naabrivalvet propageeritakse ja toetatakse. 4. Uute spordiväljakute ja radade ehitamisega ning olemasolevate korrastamisega anda noortele võimalused vaba aja paremaks veetmiseks. 5. Kodu-, kooli ja teiste noortega tegelevate asutuste ning ametnike koostööd tuleb parandada ja edasi arendada. 6. Koolides koolipsühholoogi rakendamine ning õpilaste ja lapsevanemate nõustamise korraldamine. 7. Lapsevanemate teadlikkust noorte probleemidest tuleb tõsta loengute ja ühisüritustega, kuhu kaasatakse vastavaid spetsialiste. 4. KULTUUR 4.1. Rahvamajad Hetkeseis Kultuuriasutusi on Puka vallas piisavalt. Kultuuriasutuste tegevust ei peeta piisavalt aktiivseks. Kultuuriürituste ning spordiürituste arv on oluliselt suurenenud ja vallas on omad kindlad traditsioonilised üritused nagu vallapäevad, laadad, Võrtsjärve suve- ja talimängud, vastla- ja jõuluüritused. Üritusi on vaja pidevalt uuendada, et nad ei ammendaks ennast. Puka vallas asub kaks rahvamaja: Pukas ja Aakres ning 2002. aastast külamaja Kuigatsis. Kuna suuremad üritused toimuvad keskuses, siis on keskuse kultuuri- ja spordielu elavdamiseks vastu võetud detailplaneering puhke- ja spordikeskuse rajamiseks. Puka Rahvamaja on valminud 1927. aastal ja ehitatud ühiskondlikus korras kohalike elanike poolt kohaliku tuletõrje- ja karskusseltsi eestvedamisel. Hoone ehitamist on toetanud kohalik pank. Läbi aegade on hoonet remonditud mitmeid kordi ja kahjuks on ta remondi käigus kaotanud osa oma algsest ilmest. Kuna hoone katus on korduvalt sademeid läbi lasknud, siis on kannatada saanud hoone konstruktsioonid (puitosad kohati pehkinud). Hoone vajab remonti kogu ulatuses ja samas on vajalik hoone kaasajastamine. Hoones puudub vesivarustus ja kanalisatsioon. Hoones on ahiküte. 2002. aastal paigaldati hoonele uus katusekate, välja arvatud kellatornile. Rahvamajas töötab kaks inimest: juhataja ja koristaja. Viimastel aastatel on tunda järjest rohkem huvi ja survet elanike poolt rahvamaja ruumide kasutamiseks ja kultuuritegevuse aktiivistamiseks. Tegutsevad ringid: mees-, nais- ja segaansambel, segakoor, tantsurühm «Vokiratas», breiktantsijad. Aakre Rahvamaja on valminud 1964. aastal ja püstitatud tolleaegse Aakre kolhoosi poolt klubi-kontorina. Hoone on ehitatud tüüpprojekti alusel. Hoone seisund on üldiselt rahuldav, kuid uuendamist vajavad põrandad ja katusekatted. Rahvamaja on varustatud keskkütte ja tsentraalse veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemidega. Hoones tegutsevad juhataja ja koristaja. Tegutsevad ringid: külakapell, noorte moderntantsuring, keskealiste rahvatantsuring, laste näitering, spordiring (lauatennis), aeroobika, laste tantsuring. Kuigatsi Külamaja loodi pärast Kuigatsi mõisas 2001. a riikliku eriinternaatkooli sulgemist. Mõisa erastamise käigus andis Eesti Vabariik Puka Vallavalitsusele üle hoone, milles paiknes Kuigatsi Raamatukogu. Hoones oli piisavalt ruumi ning osa ruume otsustati anda kaupluse ja postkontori kasutusse. Külamajas tegutseb aktiivselt kohalik seltsing, kes korraldab üritusi ja tegeleb külaelu arendamisega. Külamajas paiknevad seltsiruumid. Hoone kütmine toimus varasemalt mõisakompleksi kütmiseks ehitatud tsentraalkatlamaja baasil. Veevarustus ja kanalisatsioon on sama kompleksi tarbeks ehitatud. Mõisakompleksi omanikud ei ole hooldanud soojasüsteeme ning vesivarustuse ja kanalisatsioonisüsteeme, mille tulemusena on süsteemid tööst välja langenud. Praegusel momendil hoones küttesüsteem puudub. Veevarustus on lahendatud kohaliku šahtkaevu baasil. Hoone tehniline seisund tervikuna on rahuldav. Rahvamajade probleemid 1. Kultuuriasutuste töökorraldus vajab uuendamist ja korrastamist. 2. Puka puhke- ja spordikompleks vajab väljaehitamist (vabaõhulava, spordiväljakud, ujumiskoht). 3. Rahvamajad vajavad kapitaalremonti. 4. Kultuuri- ja seltsielu ei ole piisavalt aktiivne. Puka Rahvamaja 1. Hoones puudub veevarustus ja kanalisatsioon. 2. Ruumid vajavad remonti kogu ulatuses. 3. Hoonekonstruktsioonid kahjustunud ja vajavad väljavahetamist. 4. Kellatorn vajab taastamist. 5. Detailplaneering vajalik realiseerida, kuid puudub raha. 6. Puudub helitehnika. Aakre Rahvamaja 1. Põrandad vajavad korrastamist ja uuendamist (saali põrand pehkinud). 2. Katus vajab korrastamist (jookseb mitmest kohast läbi). 3. Küttesüsteem vajab ökonoomsemaks muutmist ja rekonstrueerimist. 4. Aknad vajavad värvimist. 5. Trepp katki. 6. Sanitaarremont kogu majas aastaid raha puudusel tegemata. Kuigatsi Külamaja 1. Hoone vajab autonoomse küttesüsteemi väljaehitamist. Hoonet ei saa talvel kütta. 2. Ruumid vajavad remonti. 3. Väliskülg vajab remonti. 4. Kanalisatsioonisüsteemi tegevus peatatud, sest omanik ei tee hooldustöid. Arengukava aastateks 2003–2008 1. Tuleb luua kultuuriasutuste uus töökorraldus, mis motiveerib töötajaid aktiivsemalt töötama ja tagab eri piirkondade inimeste aktiivsema kaasamise kultuuritegevusse. Uus töökorraldus peab tagama senisest parema koostöö kultuuriasutuste vahel. 2. Kogu piirkonnale ja vallale on olulise tähtsusega Puka puhke- ja spordikompleksi detailplaneeringus kavandatud tegevuste elluviimine ja objektide valmisehitamine. Puka Rahvamaja 1. Tuleb paigaldada hoonele veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteem olemasoleva šahtkaevu ja autonoomse puhastusseadme baasil. Süsteemid tuleb ehitada nii, et oleks võimalik hilisemalt kergesti ühendada tsentraalsüsteemidega. Ehitada veevarustusega sanitaarsõlmed. 2. Kogu hoone ruumides on vajalik teha remont ja kohandada ruumid kaasaja tingimustele ja vajadustele vastavaks. 3. Hoone katusekonstruktsioonid on suures osas pehkinud ja vajavad asendamist lähiajal. 4. Hoonele on vajalik kavandada ja välja ehitada uus küttesüsteem. 5. Kellatorn taastada. Uus katusekate on vajalik paigaldada kellatornile ja kellatorni konstruktsioonid osaliselt taastada ja renoveerida. 6. Lähiajal on tarvilik soetada uus helitehnika. 7. Rahvamaja mööbel vananenud ja amortiseerunud. Aakre Rahvamaja 1. Saali põrand tuleb uuendada ja ehitada selliselt, et oleks võimalik saali kasutada pallimängudeks ja sportimiseks (saal muuta mitmeotstarbelisemaks). 2. Küttesüsteem on reguleeritav kogu maja ulatuses, kuid hoone kasutamine toimub väga erinevalt, seega tuleb küttesüsteem ümber ehitada selliselt, et saaks reguleerida soojuse tarbimist hoone osades erinevalt. 3. Maja katus tuleb korrastada või katusekate asendada, sest kohati jookseb katus läbi. 4. Sanitaarremondi vajadus kogu hoone ulatuses. 5. Aknad värvitakse 2004. aastal kogu hoonel. 6. Trepp remonditakse 2004. aastal. Kuigatsi Külamaja 1. Seoses tsentraalküttesüsteemi kaudu kütmise lõpetamisega tuleb ehitada hoonele oma autonoomne katlamaja. 2. Hoone siseruumide remont tehakse fondidest vajalike vahendite saamisel. 3. Hoone väliskülg vajab remonti. Vahendid hangitakse fondidest. 4. Kanalisatsioonisüsteemi hoolduseks leitakse lahendused koostöös kanalisatsioonisüsteemide omanikega. 4.2. Raamatukogud Hetkeseis Puka vallas asub kolm külaraamatukogu: Pukas, Aakres ja Kuigatsis ja üks Puka Keskkoolis asuv kooliraamatukogu. Puka valla kõik raamatukogud on varustatud interneti püsiühendusega. Raamatukogudes toimub pidevalt raamatufondi täiendamine, kuid raamatute kalliduse tõttu ei saa piisavalt uut kirjandust osta. Puka Raamatukogu kolis uutesse ruumidesse 2001. a sügisel. Ehitustööde vastuvõtuakt on vormistatud 21. septembril 2001. a. Raamatukogu sai lisaks uutele ruumidele ka suures osas uue sisustuse. Raamatukogu ruumid asuvad alevi keskosas ja on soodsa asukohaga lugeja jaoks. Raamatukogu on varustatud kahe arvutiga: üks lugejate ja teine juhataja tarbeks. Raamatukogu ruumid hinnati 2002. a Valgamaal parimaks. Hoones on keskküte ja veevarustus ning kanalisatsioon. Tabel 12. Puka Raamatukogu statistika 2000–2002 2000 2001 2002 Lugejaid 313 350 354 neist lapsi 113 117 123 Külastused 3974 4177 6643 neist lapsi 1052 1290 2542 Laenutused 15 718 13 910 11 424 neist lastele 2463 1862 1687 Fond aasta algul 8879 9254 9069 Ürituste arv 23 17 20 Aakre Raamatukogu ruumid asuvad Aakre asulas endise klubi-kontori ruumides. Raamatukogu on varustatud ühe arvutiga, mis ei vasta nõudlikuma kasutaja vajadustele. Raamatukogu ruumid on rahuldavas seisundis, kuid vajavad sanitaarremonti. Ruumides on keskküte, vesi ja kanalisatsioon. Raamatukogu ruumidesse on korduvalt sisse murtud ja seepärast on paigaldatud turvasignalisatsioon. Tabel 13. Aakre Raamatukogu statistika 2000–2002 2000 2001 2002 Lugejaid 218 230 223 neist lapsi 95 101 85 Külastused 3497 3197 3598 neist lapsi 1363 1124 1454 Laenutused 7368 7103 7459 neist lastele 1699 1156 2000 Fond aasta algul 7689 8030 8312 Ürituste arv 10 8 12 Kuigatsi Raamatukogu paikneb endises Kuigatsi mõisahoonetekompleksis. Hoone kuulub Puka Vallavalitsusele. Hoones toimis riikliku internaatkooli töö lõpetamiseni 2001. aastal mõisakompleksi tarbeks ehitatud keskküte, veevarustus ja kanalisatsioon. Pärast kooli tegevuse lõpetamist ja mõisakompleksi erastamist on hoone varustamine vajalike kommunaalteenustega lõpetatud. Praeguseks on hoone veevarustus lahendatud šahtkaevu baasil, kuid hoones puudub küte, sest tsentraalkatlamaja lõpetas töö. Küttesüsteem vajab ümberehitamist autonoomsele küttele. Lahendamist vajab kanalisatsiooni ärajuhtimine. Raamatukogu ruumid on rahuldavas seisundis, kuid vajavad sanitaarremonti. Raamatukogu on varustatud ühe juhatajale mõeldud arvutiga. Raamatukogu tegeleb ühtlasi külaelu arendamise toetamisega ja juhataja on Kuigatsi külamaja üks loojatest ja eestvedajatest. Tabel 14. Kuigatsi Raamatukogu statistika 2000 2001 2002 Lugejaid 218 207 201 neist lapsi 98 86 53 Külastused 2743 2530 2470 neist lapsi 1315 1104 989 Laenutused 5 961 4885 5312 neist lastele 1970 1131 1093 Fond aasta algul 10 650 10 848 11 055 Ürituste arv 2 2 6 Raamatukogude probleemid 1. Kõikidesse raamatukogudesse on täiendavalt vaja ühte lugejaarvutit. 2. Kuigatsi Raamatukogus on vajalik küttesüsteemi väljaehitamine. 3. Kuigatsi ja Aakre raamatukogu vajavad sanitaarremonti. 4. Raamatukogud peavad ürituste kaudu rohkem tegelema külaelu elavdamise ja arendamisega. 5. Näha vajadusel Puka raamatukogu laiendamise võimalused tulevikus. 6. Raamatufondi on vaja täiendada. 7. Vajalik arvutipõhise raamatusüsteemi väljaarendamine. 8. Aakre ja Kuigatsi raamatukogus vajalik kaasaegne mööbel. Arengukava aastateks 2003–2008 1. Kõikidesse raamatukogudesse on kavandatud paigutada vähemalt üks töötaja ja üks lugejaarvuti. 2. Raamatukogudest peavad arenema välja teabetoad ja infokeskused. 3. Kuigatsi Raamatukogu küttesüsteemi ehitamine tuleb teha võimalikult kiiresti, sest talvekuudel on töö takistatud. 4. Raamatukogud planeerivad alates 2004. a rohkem üritusi lugejatega ja sekkuvad senisest enam külaelu arendamisse. 5. Raamatukogudes lõpetatakse sanitaarremont hiljemalt 2006. aastaks ja sisustatakse kaasaegsema sisustusega. 6. Arendatakse välja internetipõhine elektrooniline raamatute laenutamise võimalus. 7. Puka Raamatukogus tuleb arvestada tulevikus ruumide laiendamise vajadusega. 8. Raamatufondi tuleb pidevalt täiendada. 4.3. Sport Hetkeseis Spordisaalidest on Puka vallas kasutusel Puka Keskkooli võimla, Aakre kooli spordisaal ja kasutatakse ka Aakre Rahvamaja saali korvpalli mängimiseks. Puka Keskkoolis paikneb sisejooksurada koos kaugushüppepaigaga ja jõusaal. Kuigatsi Eriinternaatkooli tarbeks ehitatud spordisaal on pärast mõisakompleksi müüki kasutusest välja langenud. Spordiväljakutest on kasutusel Puka Keskkooli juures kergejõustiku heiteväljak, 100 m jooksurada, kaugushüppeplats ja korvpalli väliväljakud, mida hooldab Puka Keskkool. Aakre Lasteaed-Algkooli juures on pallimängude väliväljak, mida hooldab Aakre kool. Puka alevikus paikneb lõpuni ehitamata staadion. Aakre Rahvamaja kõrval paikneb küla võrkpalliplats. Vajadus spordiväljakute järele on pidevalt suurenenud. Spordivahenditena on kasutusel peamiselt koolide spordivahendid. Spordiürituste korraldamisega tegelevad vallas praegusel hetkel Puka Vallavalitsus ja Puka Spordiklubi. Spordiürituste kalender on küllaltki tihe ja mitmekesine. On olemas mitmed traditsiooniliselt toimuvad spordiüritused nagu Võrtsjärve suve- ja talimängud, vallapäevade üritused, volbrijooks, Aakre–Puka jooks, vastlapäev jne. Puuduvad väljaehitatud tervisespordipaigad. Valda läbivad Tartu maratoni suusarada ja jalgrattakrossirada. Probleemid 1. Lõpuni ehitamata aleviku staadion, mis on vajalik koolitundide läbiviimiseks ja ürituste korraldamiseks. Väljaku kasutus on juba praegu aktiivne. 2. Küladesse (Kuigatsi, Komsi jne) on vajalik pallimängude väljakute ehitamine. 3. Aakres vajalik rahvamaja saali põranda remont, et oleks võimalik korv- ja võrkpalli mängida. 4. Puka Keskkoolis on vajalik jõusaali remont ja laiendamine, jõusaali sisustus vajab uuendamist. 5. Puka Keskkoolis on vajalik sisejooksuraja ja kaugushüppepaiga korrastamine ja remont. 6. Aakre kooli väliobjektid vajavad korrastamist, muutmist mitmeotstarbelisemaks ning võimaldada külaelanikel neid kasutada. 7. Puka Keskkooli väliväljakud vajavad korrastamist ja hooldamist. 8. Koolidele on oluliselt rohkem tarvis spordiinventari. 9. Puuduvad väljaehitatud tervisespordirajad. 10. Aakre Rahvamaja saalipõranda remont ja akende kohendamine sportimiseks. Arengukava aastateks 2003–2008 1. Senisest enam peab tulevikus spordielu korraldamisel tooni andma klubiline ja seltsiline tegevus. 2. Puka alevikus staadioni lõpuniehitamine annab oluliselt laiemad võimalused spordi ja kehakultuuriga tegelemiseks. 3. Suurematesse küladesse (Komsi, Kuigatsi) vajalik ehitada pallimänguväljakud. 4. Puka Keskkoolis paiknev jõusaal tuleb viia suuremasse ruumi ja täiendada sisustust. Tekib oluliselt parem võimalus jõusaali kasutamiseks täiskasvanutele ja õpilastele. 5. Maakonna koolide ainus sisekergejõustiku paik (jooksurada ja kaugushüppepaik) vajab korrastamist ja uut rajakatet. 6. Aakre Rahvamaja saali põranda uuendamine annab võimaluse korvpalli ja võrkpalli mängimiseks talvisel ajal ja on kasutatav Aakre Algkool-Lasteaias kehalise kasvatuse tundide läbiviimiseks. Kooli saal väga pisike ja madala laega. 7. Aakre Algkool-Lasteaia välisspordiväljak vajab uut katet ja korrastamist. Väljak vajalik muuta mitmeotstarbelisemaks ja teha paremini kasutatavaks külainimestele. 8. Koolide spordiinventari tuleb uuendada, sest praegune on paljude vahendite osas täielikult amortiseerunud. 9. Lähiajal tuleb kavandada ja rajada uued terviserajad. Väiksemad mänguväljakud tuleb valmistada kooliparkidesse. 4.4. Seltsid Hetkeseis Praegusel hetkel tegutseb vallas neli seltsi ja üks seltsing: 1. Puka Aianduse ja Mesinduse Selts 2. Puka Spordiklubi 3. Puka Naisselts 4. Puka Pensionäride Ühendus Elutee 5. Kuigatsi Külamaja Seltsing Seltsid on aidanud oma tegevusega kaasa vallas toimuvate ürituste mitmekesistamisele ja korraldanud ise üritusi. Puka Aianduse ja Mesinduse Selts on riigis üks esimesi omalaadseid ja tähistas 2003. aastal oma 35-ndat tegutsemisaastat. Seltsil on oma maja, kus paikneb ka päevakeskus. Kuigatsi Külamaja Seltsing loodi eesmärgiga edendada oma piirkonna kultuuri- ja seltsielu. Valminud on Kuigatsi piirkonna arengukava. Külaliidrite koolitusel on osalenud viis aktiivsemat inimest küladest. Traditsiooniks on muutumas külapäevade korraldamine. Probleemid 1. Tervikuna on seltse vähe. 2. Aktiivsed on üksikud seltsid. 3. Inimeste algatusvõime tervikuna on madal ja ei olda ka aktiivsed üritustel osalema. 4. Kõik seltsid ei ole ennast registreerinud äriregistris. 5. Külaliikumisega ei ole haaratud kõik piirkonnad vallas. Arengukava aastateks 2003–2008 1. Toetada aktiivseid inimesi, kes soovivad seltsitegevust algatada ja edasi arendada. 2. Abistada seltside juhtkondasid seltside legaliseerimisel ja ettevõtlusregistris registreerimisel nõustamisega. 3. Külades seltsilise tegevuse toetamisega elavdada külaelu. 4. Kuigatsi Külamajja luuakse teabetuba, ringide tööks vajalikud ruumid ja võimalused vaba aja veetmiseks. 5. Abistatakse aktiivseid külaelanikke külade arengukavade koostamisel ja külaelus oluliste projektide elluviimisel. 5. MAJANDUSKESKKOND Hetkeseis Majanduskeskkonda vallas iseloomustab valla asukoht, infrastruktuuride seisund ja arendatavus, tööjõu olemasolu ja kvaliteet ning loodusvarade hulk. Asukohale on võimalik läheneda kahest vaatenurgast. Asukoht Eestis ja asukoht maakonnas või piirkonnas. Riigis, kus suur osa majandustegevusest ja rahavoogudest koondub linna ja eriti pealinna Tallinnasse, on asukoht pealinnast kaugemal kindlasti ebasoodne. Samas on piirkonnas valla asukoht soodne, sest vald paikneb mitme suure linna läheduses. Valda läbivad mitmed olulised magistraalteed ja raudtee. Kohalike teede võrk on tihe. Tervikuna on vallas lahendatud elektri- ja sidevarustus, kuid siiski on piirkondi, kus ei ole elektri- ja sidevarustus piisav või puudub üldse. Internetiühendus on valla suuremates külades kättesaadav püsiühendusena. Kohalik tööjõud on hõivatud peamiselt puidutööstuses, kuid kasutatakse rohkesti naabervaldade tööealisi inimesi, sest kohapeal ei jätku kvalifitseeritud tööjõudu. Rohkem vaba tööjõudu on naiste hulgas. Loodusvarade poolest on Puka vald rikas. Me paikneme Eesti suurima siseveekogu Võrtsjärve ja Eesti tuntuma mäesuusakeskuse Kuutsemäe vahel. On kaunis loodus Otepää kuplite näol ja Väikese Emajõe kallastel paikneva tasandiku näol. Valla territooriumi suurt osa katab mets. Vallas on rohkelt järvesid, muistseid kalmeid ja linnamägesid ning mitu mõisat. Vallal on perspektiivi teeninduse arendamisel. 5.1. Tööhõive Töötajate arvu, tööhõivet liikide järgi aastatel 1999–2001 peegeldab alljärgnev tabel: Tabel 15. Puka valla töötajate arv tööhõive liikide järgi 1999 2000 2001 Palgatööl 561 569 548 Oma talus 123 58 37 Oma ettevõttes 29 27 35 Oma abimajapidamises – – – Individuaaltöötajad 1 1 1 KOKKU 714 655 621 Rahvastiku struktuuri ja arvu peegeldab alljärgnev tabel Tabel 16. Rahvastiku struktuur ja arv Aasta 1999 2000 2001 2002 Elanike arv 2071 2045 2006 2008 Mehi 1017 1004 997 996 Naisi 1054 1001 1009 1012 Tööealisi kokku 1068 1042 Lapsi 481 476 Pensionäre 522 527 Puka vallas paiknevad suured tööstusettevõtted, mis pakuvad tööd kogu piirkonna töötajatele. Tegemist on peamiselt puidutööstusega ja seega on enamus pakutavaid töökohti meestele. SWOT-analüüsi käigus on tõestatud küsimus naiste töökohtade ebapiisavusest. Puka valla tööealiste elanike protsent kogu rahvastikust on 2001. a tehtud analüüsidel maakonnas kõige madalam 49,5%. Ka 15–24-aastaste elanike osakaal on maakonnas kõige väiksem ja seega on tööjõupotentsiaal lähiajal madal. Töötuid on tööhõiveameti andmetel Puka vallas 1999–2002: Tabel 17. Töötute arv 1999 2000 2001 2002 Töötuid 61 57 50 48 5.2. Ettevõtlus (tööstus, põllumajanduskaubad, teenindus, metsamajandus) Tööstus Puka valla tööstusettevõtlust ei iseloomusta ettevõtete suur arv, vaid ettevõtete suurus ja tugevus. Suur osa ettevõtlusest on orienteerunud puidutöötlemisele ja enamus töökohti on seotud puidutöötlemisega. Vallas on mitu Eesti ettevõtete edetabelites kõrgetel kohtadel olnud ettevõtet. Suurimad tööandjad on AS Valga Gomab Mööbel, AS Jumek, AS Kiilung, AS Setaria. AS Valga Gomab Mööbel ja AS Jumek plaanivad lähiajal tootmist laiendada ja tehakse täiendavaid investeeringuid tootmisbaaside laiendamisse. Tabel 18. Suuremad tööstusettevõtted Ettevõte Töötajate arv AS Valga Gomab Mööbel 70 AS Jumek 63 AS Kiilung 35 AS Setaria 25 AS Bacula 9 AS Techne Töökoda 6 Põllumajandus Puka valla piirkond oli nõukogude ajal peamiselt põllumajandusliku tootmisega hõivatud piirkond. Siin tegutses Puka sovhoos ja Aakre kolhoos. Põllumajandusreformi käigus on enamus sovhoosi ja kolhoosi varadest erastatud. Mitmed suured tootmisettevõtted ei jäänud töösse ja lagunesid ning rüüstati. Põllumajandusreformi tulemusena jäi Aakres rohkem töösse põllumajandusettevõtteid kui endise Puka sovhoosi territooriumil. Täna on vallas kogu haritava maa suuruseks 5767 ha. 2002. a seisuga on kasutuses 2443 ha ehk 42%. Mullaviljakus on keskmiselt 39 hindepunkti. Põllumaa paikneb peamiselt kalletega aladel ja künklikul maastikul, mis on takistuseks põlluharimises. Loomakasvatus on viimastel aastatel pidevalt kahanenud. Piimakarjaga tegeletakse ainult üksikutes taludes, kusjuures piima tootmine on lõpetatud kõikides valla nõukoguaegsetes suurfarmides ja farmides. Seakasvatusega tegeletakse kolmes seakasvatustalus. Pisut on suurenenud lambakasvatus, kuid mitte märgatavalt. 2002. a seisuga on Puka vallas registreeritud lambaid 71, lihaveiseid 12, piimalehma tõugu veiseid 424. Suurim lambakasvataja Puka vallas on Rain Rikka, loomade arv 28; suurim lihaveiste kasvataja on Urmi Sokk, loomade arv 9; suurim piimalehma tõugu veiste kasvataja on OÜ Loosu Põld, loomade arv 38. Kaubandus Puka vallas tegutseb kaubanduse ja kauplemisega 10 ettevõtet. Tööstus- ja toidukaupade müügiga tegelevad Elva Tarbijate Ühistu Puka Toidukauplus A ja O, Rome TK OÜ, FIE Ivar Savisaar Risti äri, FIE Endel Leppund Õunake, FIE Endel Teder Külamaja äri, Kangro&Nagla OÜ Aakre kauplus. Bensiini ja kütusemüügiga tegelevad Moora R-jaamad OÜ ja AS Techne Töökoda. Ehitusmaterjalide müügiga tegeleb AS Techne Töökoda. Ravimeid müüb FIE Marika Oksaar. Teenindus Puka vallas tegutseb FIE Anneli Uffert juuksuritöökoda, mis valmistab ka lillekimpe ja kinkekaarte. Töötab kaks õmblejat FIE-d Ülle Jäär ja Piret Herm. Tegutseb AS Eesti Post postkontor, mis pakub täiendavalt Hansapanga ja Ühispanga pangateenuseid. AS Eesti Post väiksemad teeninduspunktid on Kuigatsis külamaja hoones ja Aakres kaupluse hoones. Puka vallas puuduvad toitlustusasutused. Metsamajandus Metsa pindala Puka vallas on 10 375 ha, millest ligikaudu pool 5062 ha on riigimets. Riigimetsa majandamisega tegeleb RMK Aakre metskond, mille kontor asub Soontaga külas. Seoses ümberkorraldustega on viimastel aastatel Aakre metskonnaga liidetud teisi metskondasid ning on vähendatud hooldustöötajate ja metsnike arvu oluliselt. Erametsade hooldamisega tegelevad maade omanikud. Probleemid 1. Puka vallas puudub toitlustamisteenuse pakkuja. 2. Tööstus orienteeritud liialt puidutööstusele. 3. Kvalifitseeritud tööjõu puudus. 4. Elektrivarustus ei ole kõikides kohtades piisav ja kvaliteetne. 5. Põllumajanduslik tootmine on vähenenud oluliselt. Raskemini haritavaid (kalded jne) ja madala mullaviljakusega põlde ei harita. 6. Piimatootmine vähenenud miinimumini ebasoodsa majanduspoliitika tõttu. 7. Põllumajandusreformi käigus paljud tootmishooned lagunenud ja rüüstatud sedavõrd, et ei ole võimalik kasutusele võtta ilma suurte investeeringuteta. 8. Puudub autode remondi- ja hooldusteenus. 9. Ostujõud madalam Eesti keskmisest. 10. Loomade arvukus oluliselt vähenenud. 11. Erametsanduses metsa taastootmine ja uuendamine väike ja madala kvaliteediga (puuduvad teadmised). Arengukava aastateks 2003–2008 1. Aktiivselt tegelda toitlustusteenuse pakkuja leidmisega. 2. Aidata kaasa olemasolevate ettevõtete arenemisele ja uute ettevõtete tekkimisele. 3. Arendada ettevõtete ja Puka Keskkooli vahelist koostööd ning luua võimalused õpilaste kui potentsiaalse tööjõu ettevalmistamiseks tööle asumisel. 4. Täiskasvanute koolituse arendamine koostöös ettevõtjatega. 5. Koostöös keskkonnaspetsialistidega korraldada koolitusi erametsade omanikele metsa majandamise ja taastootmise kohta. 6. Nõustada ja abistada info leidmisel alustavaid ettevõtjaid. 5.3. Elamu- ja kommunaalmajandus Elamu- ja kommunaalmajanduse korraldamisega tegeleb Puka Vallavalitsuse majandusosakond. Eramutes tegelevad hoonete ja kommunikatsioonide korrashoiuga hoonete omanikud. Ühismajades on loodud korteriühistud või tehakse hoonete remonti ja korrashoidu ühistegevusena. Erastamiskohustusega Puka Vallavalitsusele üle antud korterid on suures osas erastatud. Erastamata on Oja 27 endises ühiselamus kolm korterit, mille müük enampakkumise korras käib. Aakre asulas toimus korterite erastamine põllumajandusreformi käigus reformikomisjoni poolt. 5.3.1. Elamumajandus Elamumajandusega tegelevad peamiselt korteriühistud. Pukas on korteriühistud tekkinud 8 ühismajas: 6 Ääre tänaval, 1 Tööstuse tänaval ning Oja tänaval. Korteriühistut ei ole Oja 27 majas. Aakres ei ole ühismajades korteriühistuid loodud. Komsi elamurajooni ühismajades toimub majandamine ühistegevusena. Ühistute tegevus on alguses olnud probleemiderohke, kuid on järjest tulemuslikumaks muutunud. 5.3.2. Soojamajandus Puka vallas toimub hoonete kütmine peamiselt autonoomsete kütmisseadmete abil. Tsentraalküte on säilinud ainult Tööstuse 11 ja Oja 27 majas, kuid ka nendes majades on kavatsus paigaldada autonoomne küttesüsteem. Küttematerjalina kasutatakse halupuitu. Aakres ei ole ühismajades suudetud piisavalt koostööd teha ja korterid on leidnud igaüks endale eraldi lahenduse. Eramajades kasutatakse autonoomseid küttesüsteeme ja küttematerjaliks kasutatakse puitu. Elanike tsentraalküttesüsteemi kasutamise ajal tekkinud võlgnevused Puka Vallavalitsuse ees on oluliselt vähenenud ja võlgade sissenõudmine kohtu korras jätkub. 5.3.3. Vesi ja kanalisatsioon Tsentraalselt tegeleb joogivee tootmisega peamiselt Puka Vallavalitsuse majandusosakond. Vett toodetakse Aakre külas, Komsi külas, Puka alevikus. Tööstuse ja Oja tn piirkonda varustab joogiveega AS Valga Gomab Mööbel. Vesi on kõikides kohtades halva kvaliteedi ja suure rauasisaldusega. Seadmed ja trassid on amortiseerunud ja vananenud. Kanalisatsioonitrasse ja puhastusseadmeid hooldab Puka Vallavalitsuse majandusosakond. Ühiskanalisatsioonitrass ja puhastusseadmed on kasutusel Puka alevikus Ääre tn piirkonnas ning Tööstuse ja Oja tn piirkonnas, Aakre külas ning Komsi külas. Puhastusseadmed ja kanalisatsioonitrassid vajavad rekonstrueerimist Puka alevikus (Gomab puhasti) ja Komsi külas. Suhteliselt paremas korras on Aakre kanalisatsioonitrass. Aakre biopuhasti on valminud 1995. a. Keskkonna reostamist puhastusseadmed ei põhjusta. Vanem osa ja eramajade osa Puka alevikust on ühisveevarustuse ja kanalisatsiooniga varustamata. Koostamisel on veevarustuse ja kanalisatsiooni arengukava, mis lahendab veevarustuse küsimuse. 5.3.4. Prügimajandus Puka valla kaks endist prügilat Ruuna külas ja Aakre külas on alates 2003. a suletud ning teha matmistööd. Prügiveoteenust pakub enamikele tarbijatele prügiveofirma Ragn Sells. Paljud talud ja eramajade tarbijad ei ole sõlminud prügiveolepinguid. Sagedased on juhtumid, kus prügi viiakse otse loodusesse. 5.3.5. Heakord Heakorratöödega tegelevad eramute ümber omanikud. Üldkasutatavate hoonete ümber ja väljakutel tegeleb hooldustöödega Puka Vallavalitsuse majandusosakond. Vallavalitsuse allasutuste territooriumitel teostavad hooldustöid allasutused. Viimastel aastatel on vallavalitsuse majandusosakonna poolt heakorrastatav territoorium pidevalt suurenenud ja hooldustööde maht kasvanud. Hooldustööde maht kasvab jätkuvalt. Heakorratöödega tegeleb Pukas kaks töötajat ja Aakres üks töötaja. Seadmed on osaliselt vananenud ja vajavad uuendamist. Muruniitmistöid on oluliselt kiirendanud murutraktori soetamine. 2000. a võeti kavasse korrastada kõik valla territooriumil paiknevad kolm linnamäge. Praeguseks on kolmest linnamäest korrastatud kaks, Kivivare linnamägi ja Vooremäe linnamägi. Pideva hoolduse alla on planeeritud võtta ujumiskohad viie järve ääres. Korrastatud on Puka Keskkooli park, kuid korrastamist vajavad Aakre park, Kuigatsi park, Pukamõisa park. Probleemid 1. Kõikides ühismajades ei ole tekkinud ühistuid. 2. Mitmed ühismajad ei suuda teha koostööd, et hoida korras maja ja maja ümbrus. 3. Hoones Oja 27 on lõpetatud kütmine, kuna ei tasuta teenuse eest. 4. Aakre asulas on probleem heakorraga ühismajade ümber. 5. Halupuiduga köetavates majades puuduvad puukuurid ja puiduvirnad vedelevad ümber maja, tekitades ohtu lastele ja segavad hooldustöid. 6. Mõningates eramajades ei suudeta hoida korras hooneid ja territooriumi. 7. Joogivee kvaliteet on halb ühisveevärgiga piirkondades Komsil, Aakres, Pukas. 8. Kanalisatsioonitrassid vajuvad paljudes kohtades ja põhjustab sagedasi ummistusi Komsil, Aakres ja Pukas. 9. Komsi küla puhastusseade vajab remonti. 10. Pukamõisa puhastusseade vajab remonti. 11. Puka Tööstuse tänava puhastusseade vajab remonti. 12. Seoses kohalike prügilate sulgemisega ei ole paljud majapidamised teinud lepinguid prügi äraveoks ja prügi viiakse sageli metsadesse ja maanteekraavidesse. 13. Eramajades puudub suures osas tsentraalse veevarustuse ja kanalisatsiooni kasutamise võimalus. Arengukava aastateks 2003–2008 1. Tegeleda ühismajades veel kord selgitustööga, miks on korteriühistute tekkimine ühismajas vajalik. 2. Korraldada koolitusi olemasolevate korteriühistute juhtkondadele. 3. Määratleda ühismajade territooriumid. 4. Joogivee kvaliteedi parandamiseks rekonstrueerida puurkaevud asulates ja paigaldada rauaärastusseadmed. 5. Koostada veevarustuse ja kanalisatsiooni arengukava, milles määratleda olemasolevate vee ja kanalisatsioonitrasside seisund ja rekonstrueerimise vajadused ning uute trasside ehitamise vajadused. 6. Puhastusseadmetele Komsi külas, Pukamõisas ja Pukas Tööstuse tänavas taotleda KIK ja teistest allikatest vahendeid rekonstrueerimiseks. 7. Koostöös konstaabli ja looduskaitseinspektoritega teostada kontrolli prügi selleks mitteettenähtud kohtadesse paigutamise vältimiseks. Teavitada alternatiividest (Keeni prügila). 8. Algatada projekte ja aktsioone eramajade ja hoovide korrastamiseks. 9. Soojamajanduses jätkata autonoomsete küttesüsteemide ekspluateerimist, kuid tulevikus soodustada ühistutevahelist koostööd soojamajanduse alal. 10. Leida lahendusi talihoolduse parandamiseks valla teedel. 5.3.6. Kalmistud Puka valla territooriumil paikneb üks kalmistu, Puka kalmistu. Kalmistu korrashoiu eest vastutab Puka Vallavalitsus. Kalmistul töötab üks töötaja. Kalmistu maa on planeeritud munitsipaliseerida. Kalmistul puudub kabelihoone. Kabelihoone ehitamiseks on koostatud esialgne eskiislahend ja moodustatud kabeli ehitamiseks raha kogumiseks fond. Kalmistu üldine seisund on rahuldav. Remonti vajab kalmisturiistade kuur. Puka valla inimesi teenindavad Sangaste, Rõngu, Priipalu ja Otepää kalmistu. Probleemid 1. Kalmisturiistade kuur on tarvis uus ehitada. 2. Tuleb leida lahendusi, kuidas vältida autodega kalmistu haljasalale sõitmist. 3. Vaatamata prügikasti olemasolule viiakse prügi metsa ja põõsaste alla. 4. Kalmistule viiv tee vajab kruusa. 5. Puka kabeli ehituseks vajalik raha puudub. 6. Kalmistu maa määratlemata ja munitsipaliseerimata. Arengukava aastateks 2003–2008 1. Tuleb määratleda kalmistu maa, mõõdistada ja esitada taotlus munitsipaliseerimiseks. 2. Kalmistule tuleb teha terviklik planeering, milles määratleda, kuidas toimub liiklus, haljastamine, prügi mahapanek jne (kalmistu infotahvel). 3. Kalmistu haljasaladel sõitmise vältimiseks tuleb leida täiendavaid vahendeid. 4. Kalmistu teele paigaldatakse uus kruuskate 2004. aastal. 5. Prügi ettenähtud kohtadesse paigutamiseks kalmistu kasutajate poolt paigutada täiendavaid infotahvlid. 6. Kabeli ehitus alates 2008. aastast. 5.4. Infrastruktuur Teed, transport, side, elekter Teed jagunevad alaliikidesse lähtuvalt tee omanikust: riiklikud teed, vallateed, erateed, metskonnateed, raudtee. Riigiteede hooldamist korraldab Kagu Teedevalitsuse Valga piirkond, kes on sõlminud teede hooldamiseks lepingu OÜ-ga Valga Teed. Vallateede hooldamist korraldab Puka Vallavalitsuse majandusosakond. Erateid hooldavad teede omanikud. Metskonnateid hooldab RMK Aakre Metskond. Riiklikest teedest on olulisemad valda läbivad Jõhvi–Tartu–Valga põhimaantee, valla põhiosa läbiv Viljandi–Rõngu tugitee ja valla lõunaosas paiknev Võru–Kuigatsi–Tõrva tugitee. Põhiteel Jõhvi–Tartu–Valga on käivitatud projekt VIA Hanseatica. Projektis on mõeldud välja arendada transiidimarsruut Varssavi ja Peterburi vahel. Riigiteede seisund on tervikuna rahuldav. Remont on planeeritud 2005. aastal põhiteel Jõhvi–Tartu–Valga. Asfaltkatte alla viimist vajab teelõik Puka–Pühajärve. Teel on kasutus oluliselt intensiivistunud seoses turismipiirkonna Otepää külastatavuse suurenemisega. Seoses AS Techne Töökoda ja ehitusmaterjali müügi käivitumisega Komsil on eriti aktiivne Puka–Pühajärve teel lõigu Puka–Komsi kasutus. Teelõigul tee tolmab ja on halva kvaliteediga. Parandamist vajab talvine lumetõrje ja koostöö ettevõtjatega. Ettevõtjatel on olnud takistuseks liiga pikad tähtajad lumetõrjeks riiklike madalama klassiga teedel (48 tundi). Valda läbib Tartu–Valga raudteeliin. Raudteeliinil on Puka vallas kaks peatuskohta Puka alevikus Puka peatus ja Kähri külas Aakre peatus. Vallateid on praegusel hetkel kokku 221,43 km, nendest kõvakattega teid on 3,4 km. Vallateede seisund ja teedevõrk on hetkel rahuldav. Kindlasti oleks paljudele teelõikudele tarvilik vedada kruusa, et vältida teede seisundi järsku halvenemist. Halb on tee kvaliteet Ääre tn kõvakattega teel ja Aakre asula teedel. Remonti vajavad enamus tee truupe ja sildasid. Parandamist vajab talvine lumetõrje, mis ei suuda rahuldada kõiki vajadusi. Amortiseerunud on teehöövel, mis sageli suurema koormusega tööpäevadel laguneb. Teede talvise hoolduse parandamiseks on vallavolikogu otsusega määratletud teede hooldamise järjekord ja tähtajad. Transport Transporditeenuseid pakub Puka vallas Eesti Raudtee rongidega ja OÜ Trakmain bussidega. Linnadevahelisi bussiliine teenindab AS Mootor. Puka vallasiseseid transpordivajadusi rahuldatakse Puka Vallavalitsuse õpilasliinide bussidega. Puka Vallavalitsuse kasutuses on buss Mercedes Benz (33 kohta), Volvo Viima (36 kohta) ja Ford Transit (11 kohta). Side Puka Vallavalitsuse territooriumil on kättesaadavad järgmised sideteenused. Tabel 19. Sideteenus Side liik Pakkuv firma Ulatus Analoogtelefonid AS Eesti Telefon Kogu vald ISDN AS Eesti Telefon Puka alevik Mobiilside AS Eesti mobiiltelefon Tele 2 Radiolinja Kogu vald Interneti püsiühendus AS Eesti Telefon Suuremad külad ADSL Elekter Elektrivarustusega tegeleb Puka vallas AS Eesti Energia. Elektrivarustusega on varustatud peaaegu kogu valla territoorium. Elekter puudub kahes talus. Elektrienergia kvaliteet ei rahulda paljudes piirkondades tarbijaid (sagedased katkestused ja pinge kõikumised). Viimastel aastatel on AS Eesti Energia teinud investeeringuid elektrivarustuse parandamiseks. Probleemid 1. Riiklike teede talihoolduse tähtajad ei rahulda kohati väiksematel suurema kasutusega teedel. 2. Vallateedele vajalik kruusavedu, sest kruusakiht on muutunud kohati minimaalseks, kohati teede seisund halb. 3. Ääre tn teekatte remont. 4. Aakre asula ja Komsi küla tänavate teekatte remont. 5. Puka–Pühajärve tee mustkatte alla viimine. 6. Vallateede truubid. 7. Punga sild vajab remonti. 8. Rongide sõidu ajad ebasobilikud. 9. Osade busside ajad ebasobilikud. 10. Otse bussiliin Tartusse puudub. 11. Sideteenuste kättesaadavus väiksemates külades halb. 12. Kahes talus puudub elekter. 13. Elektrienergia kvaliteet kohati halb. 14. Elektrienergia võimsuse suurendamine taludes raskendatud kõrge hinna tõttu. Arengukava aastateks 2003–2008 1. Koostöös Kagu Teedevalitsusega ja riiklike teede hooldajatega leida lahendused talihoolduse paindlikumaks muutmisel. 2. Remontida Ääre tn, Aakre asula ja Komsi küla teekate. 3. Asuda taotlema valla omandisse valla teede tarbeks kruusa kaevandamiseks kruusakarjääre. 4. Taotleda Puka–Pühajärve teelõigu asfalteerimist lähiajal (ka osade kaupa). 5. Taotleda fondide rahalisi vahendeid sildade ja truupide remondiks. 6. Majandusosakonnal selgitada võimalusi rongide ja busside sõiduaegade korrigeerimiseks. 7. Esitada taotlus aastaks 2006 kõik talud elektriga varustamise kohta. 5.5. Turismimajandus Hetkeseis Turismimajandus ei ole Puka valla piires piisvalt arenenud, kuid potensiaal loodusobjektide näol on olemas. Praegusel hetkel on vallas registreeritud üks turismitalu asukohaga Meegaste külas, kes pakub teenuseid ööbimise ja toitlustamise võimaluse näol. Puka vallas paikneb mitmeid endiste asutuste suvilaid ja puhkekohti, kuid praegusel hetkel kasutavad asutused neid kohti asutuste töötajate tarbeks. Otepää turismipiirkonna lähedus, järvede rohkus, Kuutsemägi, Väike-Emajõgi ja Võrtsjärv pakuvad piisavalt võimlusi puhkamiseks ja meeldivalt aja sisustamiseks. Puka vallas paikneb kolm muistset linnamäge, kolm mõisat ja palju muinsuskaitsemälestisi. See kõik annab eelduse turismimajanduse arenemiseks. Probleemid 1. Madal ettevõtlikkus elanike hulgas. 2. Talunikud ei pea turismimajandust perspektiivikaks. 3. Matkaradasid vähe. Arengukava aastateks 2003–2008 1. Teavitada turisminduse võimalustest talunikke ja informeerida rahastamise allikatest. 2. Olemasolevate potensiaalsete puhkepaikade korrastamine. 3. Vallale kuuluvate järvede supluskohad korrastada. 4. Eksponeerida vaatamisväärsusi. 5. Koostada matkaradasid ja terviseradasid. 6. LOODUSKESKKOND Valla idaosas on valitsevad väikekuplid, mis iseloomustavad Otepää kõrgustiku äärealasid. Siin asuvad valla kõrgeimad mäed: Tsiatrahvimägi 213 m Meegaste mägi 207 m Jaanimägi 198 m Valla lääneosa ulatub Väike-Emajõe orundisse, mille laius ulatub kümne kilomeetrini. Seda piirkonda katab valdavalt mets. Valla põhjaosa reljeef on vahelduv. Aakrest Pikasilla poole madaldub maapind pikkamööda Võrtsjärve ja Väike-Emajõe suunas. Valla keskosas valitseb rohke põllumaa ning tiheda asustusega lainjas ja künklik maastik. 6.1. Maavarad Maavaradest leidub Puka vallas turvast, liiva, kruusa. Turvas: Vallas on levinud sügava turbasisaldusega madalsood. Suurimaks sooks on Priipalu soo. Valla turbavarud asuvad kolmes soos: Priipalu soo (2144 ha), Vennaru soo (408 ha) ja Rebaste soo (148 ha), mille turbavarudeks arvestatakse kokku 5,5 x 106 t. Liiv ja kruus: Valla kruusa-liivavarud on suured. Helmi-Aakre maardla kuulub riikliku tähtsusega varude hulka. Tabel 20. Valla kruusa-liivavarud Maardla Aine Tarbevaru Reservvaru Helmi-Aakre Kruus, liiv 1569,7 41 532,5 Vuti Liiv 313,8 Oona Kruus, liiv 8 Marga Liiv 573,7 Härgoja Liiv 229,5 Puka teeristi Liiv 205,2 Põhu Kruus, liiv 683,4 Vaardi Liiv 371,2 Kurejärve I Kruus, liiv 365,4 Kurejärve II Liiv 34,2 Koosa Kruus, liiv 35 26,4 Kompuse Liiv 1240,2 Kokku 1960,7 45 227,5 6.2. Maakasutus Haritavat maad on vallas 5767 ha, sellest kasutuses 2443 ha ehk 42%. Põllumaad on raskelt haritavad, kuna paiknevad suurte kalletega künklikul maastikul. Mullaviljakus on vallas keskmiselt 39 hindepunkti. Metsa üldpindala on 10 375 ha, millest 5062 ha on riigimets. 6.3. Loodusvarad Puka valla kaunist ja vaheldusrikast loodust peetakse üheks tähtsaks tugevuseks. Valla idaosas valitsevad väikekuplid, mis iseloomustavad Otepää kõrgustikku. Siin asuvad valla kõrgeimad mäed Tsiatrahvimägi 213 m, Meegaste mägi 207 m, Jaanimägi 198 m. Valla lääneossa ulatub Väike-Emajõgi, mille laius on kümme kilomeetrit. Väike-Emajõgi on ühtlasi valla läänepiiriks, mis valla põhjaosas suubub Võrtsjärve. Valla põhjaosa reljeef on vahelduv ja madaldub Pikasilla ja Aakre suunas. Valla keskosa on rohke põllumaaga ning siin on kõige tihedam asustus. Vallas kasvavatest puuliikidest on valdavad mänd, kuusk, kask, lepp, haab. Metsa pindala kokku vallas on 10 375 ha, millest 5062 ha on riigimets. 6.4. Veekogud ja jõed Valla territooriumil on kokku 11 suuremat järve: Päästjärv, Epai järv, Pärdu järv, Andresjärv, Põhtjärv, Porijärv, Põhu Mädajärv, Kure järv, Kadajärv, Rooni järv, Nauska järv. Suurim järv on Põrja Porijärv 16,4 ha. Lisaks neile on vallas 7 pais- või tehisjärve. Valla piiridesse jääb Võrtsjärve lõunatipp, mis on enamjaolt soostunud kallastega. Järved on enamikus alla 10 ha pindalaga, madalad ja nõrga veevahetusega. Ujumiskohad on olemas Päästjärve ja Kadajärve ääres. Valla vooluveestik koosneb 11 suuremast jõest ja ojast. Pikemalt läbivad valda Purtsi jõgi (28 km) ja Väike-Emajõgi (15 km). 6.5. Kaitsealad Puka valla idaossa ulatub Otepää Looduspargi lääneosa. Valla territooriumile ulatuvad osaliselt kaks majandatavat sihtkaitsevööndit: Arula ja Mädajärve sihtkaitsevöönd. Valla kaitstavateks loodusobjektideks on Jaanimäe mänd (PPK 484) Meegaste külas Tsorro talu maal ja teine, samuti Jaanimäe mänd (PPV 19) Purtsi külas. Teised kaitsealad vallas on: Puka põlispuude grupp Puka alevikus 3,0 ha Kuigatsi park Kuigatsi külas 2,0 ha Puka park Puka alevikus Komsi puistu Komsi külas 6.6. Muinsuskaitse objektid Puka vallas on kolm muinasaegset linnamäge: Kuigatsi linnamägi, Kivivare linnamägi ja Vooremägi. Linnamägesid sümboliseerivad kolm tähte valla vapil. Säilinud on hulk varasemast ajast pärinevaid kivikalmeid Pühaste küla ümbruses ja hilisemast ajast pärinevaid kalmistuid Rebaste, Kähri ja Puka lähistel. Valla territooriumil asuvad kaks ohvriallikat pärinevad II aastatuhandest. Arhitektuurimälestiste nimekirjas on Puka, Aakre ja Kuigatsi mõis, Puka ja Kuigatsi kõrtsihooned, Puka raudteejaam ja mõisnik Nolckeni jahiloss Soontaga külas. 6.7. Munitsipaliseeritav maa Vastavalt Puka Vallavolikogu 10. detsembri 2002. a otsusele nr 32 on taotletud munitsipaalomandisse 1.1. järgmiste hoonete ja rajatiste alune ning neid teenindav maa: 1.1.1. Puka Lasteaed 1.1.2. Puka aleviku saun 1.1.3. Puka Vallavalitsuse hoone 1.1.4. Puka rahvamaja koos spordiväljaku ja tehisjärvedega 1.1.5. Puka Keskkool koos pargiga 1.1.6. Puka aleviku Ääre tänava puurkaevud (2 tk) 1.1.7. Puka tsehhi reoveepuhasti 1.1.8. Pukamõisa reoveepuhasti 1.1.9. Aakre Lasteaed-Algkool 1.1.10. Aakre Rahvamaja 1.1.11. Aakre katlamaja 1.1.12. Aakre puurkaev 1.1.13. Aakre biopuhasti 1.1.14. Kuigatsi Raamatukogu 1.2. järgmiste munitsipaalomandisse jäävate veekogude alune maa: 1.2.1. Kibena I nr 1 veehoidla 1.2.2. Kibena II nr 2 veehoidla 1.2.3. Kibena II veehoidla 1.2.4. Aakre paistiik 1.2.5. Kuigatsi järve alune maa 1.2.6. Kullijärve puhkepiirkonna munitsipaliseerimine Probleemid 1. Puudub karjäär vallateedele kruusa vedamiseks ja elanike ehituskruusa vajaduse rahuldamiseks. 2. Ujumis- ja supluskohad vajalik korrastada ja varustada vajaliku inventariga. 3. Kaitsealuste objektide korrashoid. 4. Vaatamisväärsustele suunaviitade ja infotahvlite paigaldamine. 5. Matkaradade ja looduslike puhkekohtade rajamine. Arengukava 2003–2008 1. Kavandada valla omandusse kahe karjääri aluse maa jätmine ja asuda taotlema kaevandamisluba. 2. Määratleda ujumiskohad, mida hakkab hooldama vallavalitsuse majandusosakond. Ujumiskohad varustada riietumiskabiinide ja istumiskohaga. 3. Korrastada valla olulised kaitsealused objektid ja korraldada regulaarne hooldamine. 4. Varustada vaatamisväärsused suunaviitade ja infotahvlitega. 5. Luua matkaradasid jalgrattaga ja jalgsimatkamiseks. Korraldada radade tähistamine ja info edastamine. 7. KOHALIK OMAVALITSUS Kohaliku omavalitsuse toimimise põhimõtteks on: 1. Kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine. 2. Igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste tagamine vallas. 3. Seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel. 4. Vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse toimimises. 5. Vastutus oma ülesannete täitmise eest. 6. Tegevuse avalikkus. 7. Avalike teenuste osutamine. Puka vald on valla ametiasutus, kes täies mahus kasutab esmatasandil kohaliku omavalitsuse õigusi ja täidab kohustusi, mis on seotud kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmisega, omades iseseisvat eelarvet, riigivapi kujutise ja sümboolikaga Puka Vallavalitsuse pitsateid, oma vappi ja lippu. Puka valla sümboolika on kinnitatud heraldikakolleegiumi poolt 27. juunil 1995. a. Vapi kirjeldus: rohelisel kilbil kuldne otsavaatav sokupea, mida ümbritsevad kolm hõbedast tähtristi 1+2. Põhjendus: sokupea osutab valla nimele, mis XVII sajandil tuletati mõisaomanike von Bock’ide järgi. Ühtlasi tähistab sokupea vallamaade ulukiterohkust. Tähtristid viitavad valla minevikule, olevikule ja tulevikule, märkides ühtlasi sihikindlust ja lootust. Puka valla omavalitsusorganid on Puka Vallavolikogu 13 liikmega ja vallavalitsus 5 liikmega. Volikogu ja vallavalitsuse täpsem struktuur ja ülesanded on määratletud valla põhimääruses ning volikogu ja vallavalitsuse reglemendis. Puka valla eelarve Omavalitsuse eelarvepoliitika aluseks on raha otstarbekas, sihipärane ja säästlik kasutamine vallale seatud ülesannete täitmisel. Eelarve koosneb ühe eelarveaasta tuludest ja kuludest, mis viiakse tasakaalu. Arvestuse eelarve täitmise kohta korraldab valla pearaamatupidaja. Raamatupidamise täpsem korraldus kajastatakse raamatupidamist korraldavate seaduste ja määrustega ning raamatupidamise korraldamiseks kehtestatud eeskirjade, otsuste ja käskkirjadega. Eelarve maht sõltub valla ette seatud ülesannetest ja selleks eraldatud riiklikest vahenditest ja seadustega määratud omavalitsuse tuludest. Puka valla eelarve põhituluallikad on üksikisiku tulumaks, maamaks ning riiklikud eraldised. Eelarve kulud jaotuvad valdkondade lõikes järgmiselt: haridus – lasteaiad, koolid õpilastransport, logopeed – 64,09%; majandus – maakorraldus, soojamajandus, teede hooldus, majandushaldus, ehitusjärelevalve – 11,5%; kultuur ja vaba aeg – üritused, sport, raamatukogud, rahvamajad, kino, Otepää Teataja, religioon – 6,18%; sotsiaal, sh hooldekodu – hoolduspere, sünnitoetus, toimetulekutoetus, sotsiaaltöötajad, muud toetused – 4,32%; elamumajandus, sh tänavavalgustus – elamumajandus, kalmistu – 3,53%; tervishoid, sh ambulatoorium – avalik tervishoiuteenus, vaktsineerimine 0,26%; keskkonnakaitse, sh jäätmekäitlus – haljastus, keskkonnakaitse – 1,63%; avalik kord – 0,32%; valitsemine – volikogu, valitsus, reserv, raamatupidamine, OV liikmemaks, võla teenus – 8,52 %. Valla eelarve üldmaht kokku – 13 597 573,94 krooni. Laenud Laenude võtmine on reguleeritud valla- ja linnaeelarve seaduses. Puka vallal on tasumisel üks laen, mis on võetud mahus 940 000 krooni energiasüsteemide ümberkorraldamiseks ja mille tasumine lõpeb 2005. aastal. Laenukoormus on seega madal. ARENGUKAVA ELLUVIIMINE JA MUUTMINE Arengukava vaadatakse üldjuhul läbi üks kord aastas, hinnatakse tehtut ja tehakse vajalikud muudatused. Arengukava muutmiseks on vajalik volikogu häälteenamus. 8. PRIORITEETIDE PINGERIDA AASTATEKS 2004–2005 Prioriteetide pingerea määramiseks reastasid volikogu haridus-, kultuuri-, majanduse-, heakorra- ja korrakaitse ning sotsiaalkomisjon probleemid lähtuvalt nende aktuaalsusest. Igast valdkonnast esitati valla aastateks 2004–2005 prioriteetide üldpingerea koostamiseks viis kuni kuus probleemi. Puka valla prioriteetide pingerea aastateks 2004–2005 määrab Puka Vallavolikogu oma istungil. Hariduse, sotsiaalhoolekande ja tervishoiu, turvalisuse, kultuuri, majanduse, heakorra ning looduskeskkonna valdkonna üldine probleemide nimekiri, mis on moodustatud eri inimgruppidega teostatud SWOT-analüüside ja volikogu komisjonide ning asutuste juhtidega läbiviidud koosolekute käigus tõstatatud probleemidest. Puka valla 2004–2005 aasta prioriteetide pingerida 1. Puka Lasteaias on kanalisatsioonitrassi vajumisest põhjustatud sagedased ummistused lasteaia kanalisatsioonisüsteemis. 2. Probleem on Puka Keskkoolis talvekuudel madal temperatuur (langeb 10 °C-ni). 3. Puka Lasteaias vajab kaasajastamist söökla, söögisaal ja sanitaarsõlmed, puudub mängusaal. 4. Joogivee kvaliteet halb. 5. Lõpuni ehitamata aleviku staadion, mis on vajalik koolitundide läbiviimiseks ja ürituste korraldamiseks. Väljaku kasutus on juba praegu aktiivne. 6. Tervisekaitse on teinud ettekirjutisi Puka Keskkooli sööklaruumide remondiks ja Päästeameti poolt Puka Keskkoolile, Aakre Lasteaed-Algkoolile ja Puka Lasteaiale turvasignalisatsiooni paigaldamiseks. 7. Puka puhke- ja spordikompleks vajab väljaehitamist (vabaõhulava, spordiväljakud, kultuurimaja kapitaalremont, ujumiskoht). 8. Aakre Algkool-Lasteaias on seoses WC torustike lekkimisega pehkinud osa vaheseina ja vahelae konstruktsioonidest. 9. Asulate teede remont. 10. Kanalisatsioonitrassid vajunud Puka aleviku Ääre tn piirkonnas ja Komsi külas. 11. Puka Rahvamaja hoones puudub veevarustus ja kanalisatsioon. 12. Vallas puudub toitlustusasutus. 13. Alla toimetulekupiiri elavaid peresid palju. 14. Rahvamajad vajavad remonti (Pukas kogu hoone kapitaalremont, Aakres põrandad, küttesüsteem ja sanitaarremont kogu majal). 15. Päästetöödel on tegutsemine olnud kohati nõrgal tasemel. 16. Kodu ebapiisav tegelemine lastega. 17. Tänavavalgustust ei ole piisavalt. 18. Puka Keskkooli jõusaali uuendamine ja laiendamine, mis muudab jõusaali külaelanikele kättesaadavaks. 19. Aakres vajalik rahvamaja saali põranda remont, et oleks võimalik korv- ja võrkpalli mängida. 20. Põllumajandusreformi käigus paljud hooned lagunenud. 21. Naiste töökohti ei jätku piisavalt. 22. Puka Perearstikeskuse WC ruumid vajavad nõuetele vastavusse viimist. 23. Elektrivarustus puudulik (sagedased katkestused ja pingekõikumised). 24. Puka–Pühajärve tee asfaltkatte alla viimine. 25. Talihoolduse tähtajad kohati liiga pikad. 26. Vajadus ühe täiendava politseitöötaja järele. 27. Pukamõisa puhastusseadme remont. 28. Psühholoogilist abi vajavaid lapsi on palju. 29. Vallateede kruusavedu vajalik peaaegu kõigile teedele. 30. Puudub karjäär vallateedele kruusa vedamiseks ja elanike ehituskruusa vajaduse rahuldamiseks. 31. Vaatamisväärsustele suunaviitade ja infotahvlite paigaldamine. 32. Ujumis- ja supluskohad vajalik korrastada ja varustada vajaliku inventariga. 33. Matkaradade ja looduslike puhkekohtade rajamine. 34. Tänavapildis palju joodikuid. 35. Üldine alkoholilembus. 36. Kaitsealuste objektide korrashoid. 37. Kanalisatsioonitrasside ja veetrasside täiendav rajamine Puka alevikus. 38. Kuigatsi Raamatukogus on vajalik küttesüsteemi väljaehitamine. 39. Vargused suvemajadest, kus puudub pidev järelevalve. Vallavolikogu komisjonide poolt moodustatud pingeread eluvaldkondade lõikes Haridus 1. Puka Lasteaias on kanalisatsioonitrassi vajumisest põhjustatud sagedased ummistused lasteaia kanalisatsioonisüsteemis. 2. Eraldi probleem on Puka Keskkoolis talvekuudel madal temperatuur (langeb 10 °C-ni). 3. Puka Keskkooli jõusaali uuendamine ja laiendamine. 4. Aakre Algkool-Lasteaias on seoses WC torustike lekkimisega pehkinud osa vaheseina ja vahelae konstruktsioonidest. 5. Puka Lasteaial vajab kaasajastamist söökla, söögisaal ja sanitaarsõlmed, puudub mängusaal. 6. Tervisekaitse on teinud ettekirjutisi Puka Keskkooli sööklaruumide remondiks ja Päästeamet keskkoolile turvasignalisatsiooni paigaldamiseks. 7. Koolide ja lasteaia territooriumid täpsemalt määratlemata. 8. Puka Keskkooli välisspordiväljaku korrastamine ning uue katte paigaldamine (võimaldab rulluisutamist). 9. Turvasignalisatsioon puudub ka Puka Lasteaias ja Aakre Algkool-Lasteaias. 10. Puka Lasteaia kuur lagunenud. 11. Haridusasutused vajavad kõik üldremonti, sest hooned on nõukogudeaegse ehituskvaliteediga ja kohati pikka aega remontimata. Paremas seisus on Aakre Algkool-Lasteaed. 12. Aakre Algkool-Lasteaia spordiväljaku uus kate. 13. Õpilaskohti ei jätku lasteaedades. Nõudlus kohtadele on ületanud aastaid võimalusi. 14. Koolipargid vajaksid regulaarset ja paremat hooldamist. 15. Aakre kooli spordihoone katuse ja lae remont. 16. Õpilaste arv on eri aastatel suures ulatuses kõikuv. Koolid on võimelised tegelema oluliselt suurema hulga õpilastega, sest õpilaskohti jätkub. 17. Puka Keskkooli sisekergejõustikupaikade uuendamine. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid 1. Alla toimetulekupiiri peresid palju. 2. Naiste töökohti vähe. 3. Kodu ebapiisav tegelemine lastega. 4. Alkoholilembus. 5. Puka Perearstikeskuse WC ruumid. 6. Psühholoogilist abi vajavaid lapsi on palju. Turvalisus 1. Tänavavalgustust ei ole piisavalt. 2. Vajadus ühe täiendava politseitöötaja järele. 3. Vargused suvemajadest, kus puudub pidev järelevalve. 4. Päästetöödel on tegutsemine olnud kohati nõrgal tasemel. 5. Tänavapildis palju joodikuid. Kultuur 1. Puka Rahvamaja hoones puudub veevarustus ja kanalisatsioon. 2. Kuigatsi Raamatukogus on vajalik küttesüsteemi väljaehitamine. 3. Rahvamajad vajavad kapitaalremonti. 4. Lõpuni ehitamata aleviku staadion, mis on vajalik koolitundide läbiviimiseks ja ürituste korraldamiseks. Väljaku kasutus on juba praegu aktiivne. 5. Aakres vajalik rahvamaja saali põranda remont, et oleks võimalik korv- ja võrkpalli mängida. 6. Puka puhke- ja spordikompleks vajab väljaehitamist (vabaõhulava, spordiväljakud, ujumiskoht). 7. Kõikidesse raamatukogudesse on täiendavalt vaja üks lugejaarvuti. 8. Aakre Rahvamaja katus. 9. Puka Keskkoolis on vajalik jõusaali remont ja laiendamine, jõusaali sisustus vajab uuendamist. 10. Puka Rahvamaja helitehnika. 11. Kuigatsi ja Aakre raamatukogud vajavad sanitaarremonti. 12. Küladesse (Kuigatsi, Komsi jne) on vajalikud pallimänguväljakute ehitamine. 13. Raamatufondi on vaja täiendada. 14. Aakre ja Kuigatsi raamatukogus vajalik kaasaegne mööbel. 15. Puka Keskkoolis on vajalik sisejooksuraja ja kaugushüppepaiga korrastamine ja remont. Majandus 1. Puudub toitlustamine. 2. Joogivee kvaliteet. 3. Pukamõisa puhastusseade remont. 4. Kanalisatsioonitrassid vajunud. 5. Põllumajandusreformi käigus paljud hooned lagunenud. 6. Elektrivarustus puudulik. 7. Piima tootmine vähenenud. 8. Puudub autoremonditeenus. 9. Prügi metsade all. 10. Majades puukuurid. 11. Majaühistud ei ole tekkinud. Heakord 1. Vallateede kruus. 2. Joogivee kvaliteet. 3. Talihoolduse tähtajad. 4. Kanalisatsioonitrassid. 5. Puka–Pühajärve tee. 6. Asulate teede remont. 7. Puka puhastusseade. 8. Komsi puhasti. 9. Prügi probleem. 10. Tänavavalgustust ei ole piisavalt. 11. Tööstuse tänava puhasti. 12. Elektrienergia kvaliteet. 13. Kuigatsi mõisa korrastamine. 14. Bussijaamade korrastamine. Looduskeskkond 1. Puudub karjäär vallateedele kruusa vedamiseks ja elanike ehituskruusa vajaduse rahuldamiseks. 2. Ujumis- ja supluskohad vajalik korrastada ja varustada vajaliku inventariga. 3. Kaitsealuste objektide korrashoid. 4. Vaatamisväärsustele suunaviitade ja infotahvlite paigaldamine. 5. Matkaradade ja looduslike puhkekohtade rajamine. 9. SWOT analüüsid, mis on teostatud ajavahemikul 2002. aasta september kuni 2003. aasta juuni SWOT-Puka rahvaga Puka Rahvamajas 2002. aasta septembris Tugevused Nõrkused 1. Asukoht 12 1. Kooli park 8 2. Raudtee ja raudteejaam 3 2. Kabel 12 3. Keskkool +lasteaed-algkool 11 3. Hambaarst 2 4. Suur asula 4. Söögikoht 7 5. Perearstikeskus 2 5. Puuduvad infotahvlid 1 6. Kultuurimaja 1 6. Tänavavalgustus 5 7. Raamatukogu 4 7. Kasinad vaba aja veetmise võimalused 4 8. Saun 9. Apteek 10. Teeninduse hea kättesaadavus 3 11. Hästiarenenud töötlev tööstus 6 12. Kauplused 13. Heakord 14. Kalmistu 2 15. Valla teenuste kättesaadavus 1 16. Side 1 Võimalused Ohud 1. Taluturismi arendamine 3 1. Jaama kadumine 6 2. Koostöö välispartneritega 2 2. Asukoht (haldusreform) 12 3. Sööklaruumide rentimine 2 3. Salaviin 1 4. Narkomaania 5. Noorte korrarikkumine 11 6. Prügila sulgemine 6 SWOT Puka rahvaga Puka Rahvamajas 3. juunil 2003. a, osavõtjaid 7 Tugevused Nõrkused 1. Asukoht 18 1. Naiste töökohtade puudus 6 2. Keskkooli olemasolu 4 2. Negatiivne iive 3 3. Meeste töökohtade olemasolu 12 3. Prügimäe puudumine 3 4. Lasteaia olemasolu 4. Söögikohta pole 17 5. Kaupluste olemasolu 3 5. Kultuuriürituste vähesus 1 6. Perearsti olemasolu 3 6. Ääre tn ja mööblivabriku ümbruse teed 8 7. Konstaabli töö noortega 9 7. Ääre tn veevarustus ja kanalisatsioon 8. Rahvamaja olemasolu 1 8. Rahvamaja remont 9. Tervikuna teedevõrk enam-vähem 9. Lasteaiakohtade puudus 18 10. Kalmistu korras 6 10. Probleemseid peresid palju 11. Tänavavalgustus 12. Võimla olemasolu 13. Saun Võimalused Ohud 1. Hambaarsti leidmine 15 1. Keskkooli kadumine 19 2. Võrtsjärv, Emajõgi, Otepää, Kuutsemägi, turismi arendamise võimalus 29 2. Noorte lahkumine 18 3. Prügila sulgemine 7 3. Turuplatsi puudumine 8 Kokkuvõte 1. Asukoht 20 2. Meeste töökohad 2 3. Konstaabli töö noortega 3 4. Lasteaiakohtade puudus 5. Söögikohta pole 10 6. Ääre tn ja mööblivabriku ümbruse teed 7. Võrtsjärv, Otepää, turismi arendamine 1 8. Hambaarsti leidmine 3 9. Turuplatsi puudumine 10. Keskkooli kadumine 3 11. Noorte lahkumine 1 12. Prügila sulgemine SWOT Aakre Lasteaed-Algkooli õpetajatega Aakre Lasteaed-Algkoolis 2. juunil 2003. a, osavõtjaid 8. Tugevused Nõrkused 1. Olemas vajalikud asutused 12 1. Naiste töökohtade puudus 5 2. Meeste töökohtade olemasolu 2. Tegevused liigselt Puka kesksed 12 3. Õpilastransport 2 3. Osade perede nõrk sots. toimetulek 4. Piisav teedevõrk 2 4. Madal iive 11 5.Haridusasutustes hea kaader 12 5. Söögikohta pole 3 6. Püsielanikud 1 7. Tugevad ettevõtjad 7 8. Säilinud põllumajandus Võimalused Ohud 1. Hea asukoht 9 1. Teadmatus haldusreformi suhtes 6 2. Kaunis loodus 2 2. Vähe lapsi 17 3. Parem infovahetus 8 3. Ajude väljavool 13 4. Parem koostöö 17 4. Valitsemine pealinnakeskne Kokkuvõte 1. Olemas vajalikud asutused 1 2. Haridusasutustes hea kaader 3. Tugevad ettevõtjad 5 4. Puka keskuseks 5. Madal iive 6. Perede sots. toimetulek 7. Parem koostöö 14 8. Hea asukoht 9. Parem infovahetus 10. Vähe lapsi 13 11. Ajude väljavool 3 12. Haldusreform SWOT Aakre rahvaga Aakre Rahvamajas 3. juunil 2003. a, osavõtjaid 20. Tugevused Nõrkused 1. Soodne asukoht 1. Töökohti pole piisavalt 9 2. Vajalikud asutused olemas 17 2. Piimakari puudub (loomakasvatus) 7 3. Haridusasutused olemas 10 3. Salaviinamüük 6 4. Põllud haritud 10 4. Rongiliiklus sobimatul ajal 5. Alternatiivne ettevõtlus 7 5. Otse bussiliin Tartusse puudub 15 6. Ilus loodus 6. Vallateede seisukord 3 7. Perearstikeskus 12 7. Puuduvad mänguväljakud 1 8. Ettevõtluse olemasolu 5 8. Tänavavalgustus vajab täiendamist (Aakres) 1 9. Aakre asula veevarustuse rekonstrueerimine 3 10. Aakre pargi korrashoid 11. Info liikumine 10 12. Puudub söögikoht 4 13. Oskustööliste puudus Võimalused Ohud 1. Vabade korterite olemasolu 1. Suured autod lõhuvad tänavaid 7 2. Võrtsjärv, Emajõgi, Otepää 20 2. Ajude äravool 12 3. Korrastatud linnamäed 5 3. Noorte lahkumine 9 4. Vabade sööklaruumide olemasolu 16 4. Ebatervislikud eluviisid 23 5. Negatiivne iive 6 Kokkuvõte 1. Vajalikud asutused olemas 10 2. Perearstikeskus 7 3. Haridusasutused olemas 9 4. Otse bussiliin Tartusse puudub 6 5. Info liikumine 5 6. Töökohti pole piisavalt 11 7. Vabade sööklaruumide olemasolu 8. Turismi arengu võimalus 5 9. Vabade korterite olemasolu 10. Ebatervislikud eluviisid 5 11. Ajude äravool 2 12. Noorte lahkumine 6 SWOT Kuigatsi rahvaga Kuigatsi Raamatukogus, 6. juunil 2003. a, osavõtjaid 15. Tugevused Nõrkused 1. Ilus loodus 16 1. Rongiliiklus halb 11 2. Tihe teedevõrk 3 2. Joodikud häirivad 8 3. Bussiliiklus rahuldav 2 3. Konstaabli aktiivsus ebapiisav 2 4. Väljakujunenud traditsioonid 2 4. Naiste töökohtade puudus 5. Kuigatsi rahval on külamaja 16 5. Hooldamata elektriliinid 5 6. Haritud põllud 2 6. Inimesed vananevad 9 7. Internetiga raamatukogu 7 7. Iive negatiivne 2 8. Puudub lugejaarvuti 4 9. Väikeettevõtlust vähe 5 Võimalused Ohud 1. Mõisakompleks olemas 10 1. Mõisa omanikud 18 2. Mõisas turismi arendamine 15 2. Mõisa hävimine 3. Külamaja arendamine 16 3. Pargipuude hävimine 4. Noored lahkuvad 15 Kokkuvõte 1. Kuigatsi külamaja 8 2. Ilus loodus (järv) 4 3. Internetiga raamatukogu 6 4. Rongiliiklus halb 2 5. Inimesed vananevad 2 6. Joodikud häirivad 2 7. Külamaja arendamine 17 8. Mõisas turismi arendamine 9. Mõisakompleks olemas 10. Mõisa omanikud 12 11. Noored lahkuvad 2 12. Mõisa hävimine 2 SWOT Puka rahvaga Puka Rahvamajas 3. juunil 2003. a, osavõtjaid 7. Tugevused Nõrkused 1. Asukoht 18 1. Naiste töökohtade puudus 6 2. Keskkooli olemasolu 4 2. Negatiivne iive 3 3. Meeste töökohtade olemasolu 12 3. Prügimäe puudumine 3 4. Lasteaia olemasolu 4. Söögikohta pole 17 5. Kaupluste olemasolu 3 5. Kultuuriürituste vähesus 1 6. Perearsti olemasolu 3 6. Ääre tn ja mööblivabriku ümbruse teed 8 7. Konstaabli töö noortega 9 7. Ääre tn veevarustus ja kanalisatsioon 8. Rahvamaja olemasolu 1 8. Rahvamaja remont 9. Tervikuna teedevõrk enam-vähem 9. Lasteaiakohtade puudus 18 10. Kalmistu korras 6 10. Probleemseid peresid palju 11. Tänavavalgustus 12. Võimla olemasolu 13. Saun Võimalused Ohud 1. Hambaarsti leidmine 15 1. Keskkooli kadumine 19 2. Võrtsjärv, Emajõgi, Otepää, Kuutsemägi, turismi arendamise võimalus 29 2. Noorte lahkumine 18 3. Prügila sulgemine 7 3. Turuplatsi puudumine 8 Kokkuvõte 1. Asukoht 20 2. Meeste töökohad 2 3. Konstaabli töö noortega 3 4. Lasteaiakohtade puudus 5. Söögikohta pole 10 6. Ääre tn ja mööblivabriku ümbruse teed 7. Võrtsjärv, Otepää, turismi arendamine 1 8. Hambaarsti leidmine 3 9. Turuplatsi puudumine 10. Keskkooli kadumine 3 11. Noorte lahkumine 1 12. Prügila sulgemine SWOT Puka Keskkooli õpetajatega Puka Keskkoolis 22. mail 2003. a, osavõtjaid 20. Tugevused Nõrkused 1. Asukoht 19 1. Toitlustus 3 2. Töötlev tööstus (puit) 2 2. Bussi- ja rongiühendus 24 3. Kooli olemasolu 19 3. Tööstuskaup puudub 2 4. Lasteaia olemasolu 4 4. Autoteenindus 5. Internetiga raamatukogud 4 5. Rahvamaja vananenud 6. Toidukaubandus 2 6. Kultuuritöö nõrk 6 7. Arstipunkt + apteek 2 7. Koolimaja külm 3 8. Ehitusmaterjal ja rauatööd 8. Klassid vajavad korrastamist 9 9. Bensiinijaamad 9. Reklaam 10. Esmane teenindus 2 10. Naiste töökohad 3 11. Võimla + spordiplats 4 11. Seltse ja ühendusi vähe 12. Spordiüritused 2 12. Joodikud 13. Traditsioonide olemasolu 5 13. Sotsiaalne vaesus 5 14. PAMS 1 14. Madal haridustase 15. Tartu maraton 3 15. Palju kruusateid 1 16. Mängukohad puuduvad (laste) 2 17. Lastega nõrk sots. töö 20 (koolile sots. pedagoog) Võimalused Ohud 1. Noortering 2 1. Narkomaania ja alkohol 30 2. Sööklaruumide olemasolu 1 2. Kooli vananev töötajaskond 11 3. Ilus loodus 14 3. Keskkooli osa kadumine 13 4. Tartu maratoni rajad 7 4. Tööstus ühekülgne 8 5. Huvitavad teed 2 5. Haldusreform 11 6. Kutsesuunitluse arendamine 7 7. Loodus, turism ja jahindus 6 8. Projekt «Kodu korda» 15 9. Naiste töökohad 3 10. Seltse ja ühendusi vähe 11. Joodikud 12. Sotsiaalne vaesus 5 13. Madal haridustase 14. Palju kruusateid 1 15. Mängukohad puuduvad (laste) 2 16. Lastega nõrk sots. töö 20 (koolile sots. pedagoog) Kokkuvõte 1. Asukoht 9 2. Kool 20 3. Traditsioon 4. Transport 12 5. Sots. töö 3 6. Sots. pedagoog 3 7. Kodu korda 6 8. Ilus loodus 3 9. Söökla ruumid 10. Narkomaania ja alkohol 7 11. Keskkooli kadumine 12. Haldusreform SWOT Puka Lasteaia õpetajatega Puka Lasteaias 26. mail 2003. a, osavõtjaid 6. Tugevused Nõrkused 1. Lasteaed olemas 24 1. Lasteaia ruumid kitsad ja vanad 20 2. Keskkool olemas 11 2. Heade õpetajate puudus 3. Saun olemas 4 3. Söögikohta pole 3 4. Internet, raamatukogud 4. Bussi- ja rongitransport 5. Head transpordivõimalused 5. Laste mänguväljakud 4 6. Hea õpilastransport 1 6. Kultuurimaja remont 1 7. Sportimisvõimalused 3 7. Noorte kultuuritöö 4 8. Traditsioonilised üritused 1 8. Heakord majade ümber 5 9. Puidutööstus arenenud 2 9. Korrakaitse 13 10. On lapsi 5 10. Suletavad prügimäed 2 11. Teenindus olemas 2 11. Vee kvaliteet halb 2 12. Muinsuskaitse- ja loodusobjektid 1 12. Teede kvaliteet 2 13. Heakord on paranenud 1 14. Eakate aktiivsus 7 Võimalused Ohud 1. Sööklaruumide olemasolu 8 1. Haldusreform 28 2. Vabaõhuüritused 10 2. Keskkooli kadumine 15 3. Ilus loodus 9 3. Ajude väljavool 7 4. Spordi- ja kultuuriobjektid Kokkuvõte 1. Lasteaed 20 2. Heakord paranenud 2 3. On lapsi 2 4. Lasteaia ruumid 19 5. Korrakaitse 9 6. Heakord majade ümber 2 7. Spordi- ja kultuuriobjekt 8. Vabaõhuüritused 9. Ilus loodus 1 10. Haldusreform 4 11. Keskkooli kadumine 1 12. Ajude väljavool LISA 1 Puka vallas tegutsevad asutused ja ettevõtted: 1. Puka valla allasutused: 1.1. Puka Keskkool Puka alevik, Kooli tn 3 1.2. Aakre Lasteaed-Algkool Aakre küla 1.3. Aakre Raamatukogu Aakre küla 1.4. Puka Raamatukogu Puka alevik, Kooli 6 1.5. Kuigatsi Raamatukogu Kuigatsi küla 1.6. Puka Lasteaed Puka alevik, Ääre 14 1.7. Puka Rahvamaja Puka alevik, Kesk 47 1.8. Aakre Rahvamaja Aakre küla 1.9. Puka Vallavalitsus Puka alevik, Kooli 6 2. Aakre Sidejaoskond Aakre küla 3. Puka Sidejaoskond Puka alevik, Kooli 6 4. Puka Juuksur Puka alevik, Kooli 6 5. Elva Tarbijate Ühistu Puka A&O Puka alevik, Kooli 6 6. OÜ Kangro & Nagla Aakre kauplus Aakre küla 7. FIE Endel Teder Kuigatsi Külaäri Kuigatsi küla 8. FIE Endel Leppund kauplus Õunake Puka alevik, Kesk tn 4 9. FIE Marika Oksaar Apteek Puka alevik, Kesk 8 10. FIE Ivar Savisaar kauplus Risti äri Puka alevik, Valga mnt 1 11. AS Techne Töökoda (Komsi tankla, kauplus) Komsi küla 12. AS Valga Gomab Mööbel Puka tsehh Puka alevik, Tööstuse tn 13. OÜ Rome TK Kopli äri Puka alevik, Otepää mnt 41 14. AS Setaria – puidufirma Ruuna küla 15. AS Jumek – puidufirma Vaardi küla 16. OÜ Puitrex – puidufirma Ruuna küla 17. AS Kiilung – puidufirma Aakre küla 18. AS Bacula – moositsehh Aakre küla 19. OÜ Loosu Põld – põllumajandus Aakre küla 20. Kuigatsi Taluühistu – põllumajandus Kuigatsi küla 21. OÜ Päikesepõld Aakre küla 22. TREV Kolli küla 23. Marko Moora R-Jaamad – tankla Kolli küla 24. Aakre Metskond Soontaga küla 25. TÜ Tulvi Aakre küla 26. Puka Aianduse ja Mesinduse Selts Puka alevik, Kesk 15 27. Puka Perearsti keskus Puka alevik, Kooli 3 28. Meegaste Turismitalu (Tõnu Tämm) Meegaste küla 29. Puka Päästekomando Plika küla 30. FIE Piret Herm õmbleja Puka alevik, Kooli 6 31. FIE Ülle Jäär Puka alevik, kooli 6