Hanila Vallavolikogu — Hanila valla arengukava aastateks 2004 kuni 2013 vastuvõtmine — KO, 50, 412

Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588) § 22 lõike 1 punktist 7, Hanila Vallavolikogu määrab: 1. Võtta vastu Hanila valla arengukava aastateks 2004 kuni 2013 vastavalt lisale. 2. Määrus jõustub 10. veebruaril 2004. a. Volikogu esimees Kalju HALLIK Vastu võetud Hanila Vallavolikogu 28. jaanuari 2004. a määrusega nr 33 Hanila valla arengukava aastateks 2004–2013 Sissejuhatus Arengukavaga fikseeritakse omavalitsuse pikaajalise tegevuse alus. Sellega määratakse ära valla eesmärgid ja vallavalitsuse tegutsemise üldjuhised. Arengukavas fikseeritakse valla arendamise prioriteedid ning esitatakse konkreetne tegevusplaan nende saavutamiseks. Kava ülesandeks ei ole valla igapäeva jooksvate ülesannete ja kohustuste ülesloetlemine. Arengukavaga saavutatakse valla elu järjepidevus, välditakse juhuslikkust ning kaootilisust. Tegutsedes kava järgi kasutatakse valla piiratud ressursse ratsionaalsemalt. Arengukavaga kooskõlastatakse riigivõimu, kohaliku omavalitsuse ja erasektori tegevust valla territooriumil. Lähtudes arengukavast langetatakse poliitilisi ja majanduslikke otsuseid, võetakse vastu vallaeelarved. Arengukava annab kõigile asjast huvitatutele teavet valla eesmärkide, eelistuste, vallavõimu ning valla allasutuste poolt ettevõetavatest tegevustest, võimaldades sellega neil paremini kavandada ja korraldada oma tegevust ning langetada otsuseid. Arengukava sisaldab huvigruppide kompromisse, mis on kooskõlastatud vallaelanikega. Arengukava toob välja olemasoleva olukorra ja pakub lahendusi eksisteerivatele probleemidele. Arengukava tutvustab piirkonda ja avab ennast võimalikele investoritele. Loob stabiilse aluse majanduse arengule. Arengukava on realistlik ja tugineb ainult olemasolevatele ressurssidele ja võimalikele eeldustele ning peab olema elluviidav. Arengukava vaadatakse üle regulaarselt vastavalt seadusele ja tehakse selles muudatusi lähtudes vajadusest. Arengukava eesmärk on ka hinnata üldisemalt valla hetkeolukorda ja arenguvõimalusi, ühtlasi tuues välja peamised probleemid ja ohud ning esitada viimaste kõrvaldamise võimalused. Arengukava lähtub kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ning Hanila valla põhimäärusest. Hanila valla tugevused ja nõrkused Tugevused – sadam Virtsus – maavarade olemasolu – strateegiliselt hea asukoht – territooriumi terviklikkus – väljaarendatud teedevõrk – puhas keskkond – olemas vajalikud sotsiaalobjektid – hariduse ja kultuurielu ajaloolised traditsioonid ja järjepidevus – põhikommunikatsioonide olemasolu – hea haridustase – koolide avatus – korralik heakord keskasulates – ajaloo- ja kultuurimälestiste rohkus Nõrkused – kvalifitseeritud tööjõu puudus – noorte äraminek linnadesse, külade tühjenemine – rahvastiku vananemine, madal iive – ääremaastumine – nõrk keskkonnateadlikkus – välisspordirajatiste vähesus ja halb seisukord – avalike söögikohtade vähesus – nõrk (ühekülgne) kolmas sektor – mitterahuldav ühistranspordiühendus – elanike passiivsus – kiriku kui vaimse keskuse nõrk kandepind elanikkonna seas – andmeside võimaluste puudulikkus – kaupluste puudumine äärealadel Võimalused – sadama arendamine – maavarade kasutamine – Virtsu–Tallinn maantee rekonstrueerimine – soodne investeerimiskeskkond – tühjade tootmishoonete kasutusse võtmine – täiendus- ja ümberõppe korraldamine – noorte kaasamine aktiivsesse ellu – projektides ja programmides osalemine – vaba aja veetmise võimaluste mitmekesistamine – EL struktuurfondide avanemine – turismipotentsiaali rakendamine Ohud – tööjõu äravool – sõltuvus väheste suuremate ettevõtete majanduslikust olukorrast – üldine majanduslik ja poliitiline ebastabiilsus – kuritegevuse kasv – infrastruktuuri amortiseerumine – elanikkonna tervise üldine halvenemine – majanduslik ja sotsiaalne kihistumine – koolide sulgemise oht – ajude äravool – tarbimismentaliteedi tendentsi jätkumine – riskirühmade kasv Hanila valla tugevustest on kahtlemata tähtsaim soodne strateegiline asukoht, millest oleneb suurel määral ka edasine arengu kiirus ja efektiivsus. Tähtis on kultuurilis-hariduslik järjepidevus ja traditsioonid. Võrreldes paljude teiste omavalitsustega on Hanila vallas olemas korralikud sotsiaalobjektid: haridus- ja tervishoiuasutused, raamatukogud, rahvamajad ja kalmistud. Kahtlemata on võimalik realiseerida haridusasutuste potentsiaali ja seda eelkõige täiendusõppe võimaluste loomisel, mis on vajalikud tööjõuturul toimuvate kiirete muudatustega kohanemiseks. Hanila valla nõrkuste äramainimisel peetakse tähtsaimaks tööjõu pidevat äravoolu, eriti nooremate inimeste hulgast ja vähene keskmise suurusega ja väikeettevõtjate hulk vallas. Nõrkuseks on telefonside küsimused. Seoses andmeside üha suurema osatähtsusega igapäevases elus on probleemiks interneti püsiühenduse kindlustamine kõigile soovijaile. Võimalustest tuleb ära märkida eelkõige asukoha väärtustamist, seda eeskätt logistilises mõttes. Tallinn–Kuressaare maantee läbib valla territooriumi ligi paarikümne kilomeetri ulatuses ja tõenäoliselt suureneb nimetatud magistraali tähtsus veelgi. Korralike ja kvaliteetsete teede olemasolu on eelduseks tööhõivega kindlustamisele ning uute ettevõtete tekkimisele. Korralik teedevõrk võimaldaks ära kasutada turismipotentsiaali. Võimalused on leida rakendus tühjalt seisvatele tootmishoonetele, leides uusi ettevõtjaid ja investeeringuid. Noortekeskuse tekkimine on täiendav võimalus kuritegevuse ennetamisel. Oluliselt efektiivsemalt ja uute ideede kaudu on võimalik rakendada kohalikku haridusvõrku täiendus- ja ümberõppe korraldajana ja läbiviijana. Haritud ja tööturul konkurentsivõimeline vallakodanik on alus, millele tugineb ka vallaeelarve maht ja tulubaas. Suured võimalused loob aktiivse kolmanda sektori tekkimine ja investeeringute suurenemine. Efektiivselt on võimalik rakendada piirkonna infrastruktuuri parendamisse ja renoveerimisse regionaalseid investeeringuid ja Euroopa Liidu struktuurfonde. Võimalused on sotsiaaltöö teenuste mitmekesistamises. Ohtudena nähakse haritud noorte äravoolu, kuigi tänapäevases mobiilses maailmas ja korralike teede olemasolul on iseloomulik, et käiakse tööl ka ca 100 km kauguselt. Ohtudena nähakse majandusliku olukorra võimalikke muudatusi valla suurimates ettevõtetes ja seoses sellega sotsiaalprobleemide teravnemist. Ohuks on riskirühmade (asotsiaalid, narkomaanid) teke. Ohuks on kommunikatsioonide amortiseerumine ja võimetus renoveerida ning kaasajastada kanalisatsiooni- ja veetorustikke. Ohuks on ka haldusreformi ebaõige ja sunniviisiline läbiviimine, arvestamata ajaloolist järjepidevust. Seoses vähese sündivusega on ohuks õpilaste vähenemine koolides ja seeläbi ka koolide sulgemine. Seoses atraktiivse asukohaga ja suunaga avatusele on ohuks potentsiaalne kuritegevuse kasv. Arenguprobleemid Hanila valla olulisemad probleemid ja väljakutsed on oma põhiiseloomult piisavalt sarnased paljude teiste omavalitsustega, kuid nende iseloom ulatuse, sügavuse ja tähtsuse järjekorras ning lähtealused lahendusteks on omased siiski vaid Hanila vallale. Valla üks olulisi majandusharusid on põllumajandus. Põllumajanduslikku tootmisse on väliskapitali hankimine suhteliselt raske. Eesti turg on väike, Venemaa turul kauplemine ebakindel ja Lääne-Euroopa turule pääsemine eeldab põllumajandusettevõtete olulist moderniseerimist ning Euroopa Liidu kvootide suurenemist. Mitmetes maapiirkondades on elanikkond jäämas kõrvale aktiivsest majanduselust, siirdudes naturaalmajanduslikele vormidele. Esimeseks probleemvaldkonnaks on Hanila valla elanike tööhõive: töökohtade arvu vähenemine, hõive langus, töötuse kasv ja tööealise elanikkonna heitumus (nende inimeste arvu kasv, kes on töötud, kuid loobunud tööotsingutest). Töötuse määr ulatub Hanila vallas hinnanguliselt üle 20%. Just hõivealaseid näitajaid tuleb pidada olulisemateks sotsiaal-majanduslikeks indikaatoriteks ja sellekohaseid probleeme piirkonnas tähtsamateks. Elukeskkonna puhul on ka valla arengukavas nähtud võtmeprobleemina amortiseerunud elamuid ja trasse, sh suhteliselt kallist kütet ja sooja vee puudumist. Kodutunde puudumist. Vajadust arendada külaelu kodukandiliikumise kaudu. Probleem on tegelikkuses laiem, haakudes sissetulekute ja tööhõivega ning puudutab peamiselt suurte asulate probleeme, kui ka sotsiaalset elukeskkonda laiemalt. Hanila vald on jagunenud üsna eriilmelisteks piirkondadeks, millest igal on omad probleemid ja eeldused, mis vajavad mõnedel juhtudel piirkonnakeskset terviklikku lahendust. Samas tuleb silmas pidada, et soovitud tulemusi saavutades ei tohi unustada esmaolulisena siiski omavalitsuse kui piirkonna terviklikkust; ses suhtes on Hanila vald piisavalt problemaatiline. Eelnevad teemad on otsustavateks komponentideks Hanila valla seni suhteliselt vähesele atraktiivsusele, väärtusele ja imagole. Üldiselt suhtutakse Eesti maavaldadesse kui piirkondadesse, mida iseloomustab hulk probleeme, kus on tagasihoidlikud eneseteostuse ja sageli ka vaimsete vajaduste rahuldamise võimalused. Seni ei kompenseeri kujunenud imagot ka tasapisi enam väärtustatav rahulikum, turvalisem ja looduskesksem keskkond. Tööhõive Tööhõive problemaatika tervikuna on kogu maailmas olulisemaid sotsiaal-majanduslikke teemasid, töötus ja töökohtade arvu vähenemine piirkonniti on valdavalt tähtsaimad probleemid. Hõiveprobleemid on muutunud väga aktuaalseteks ka Hanila vallas: alates turumajanduslike reeglite kehtestamise ja vastava keskkonna tekkimise algusest on hõive struktuurimuutused olnud väga ulatuslikud. Siirdeperioodiga on paraku kaasnenud ka kiire töötajate arvu vähenemine ja töötuse kasv. Vald on väike, seepärast on tagasihoidlik olnud teenindussfääri areng. Noorem elanikkond lahkub suurematesse linnadesse, lisaks kapitali puudumisele ei jätku ettevõtetele mõnikord kvalifitseeritud tööjõudu. Ühekülgse majandusstruktuuri, sh tööstuslike traditsioonide nappusega on kaasnenud elanikkonna vähene ettevõtlikkus. Valda ei peeta atraktiivseks investeerimiskohaks uutele innovaatilistele majandusharudele. Teenused Teenindussfääri problemaatikas on olulisemateks lahendamist vajavateks probleemideks: – koolihariduse temaatika; – noorte vaba aja veetmise probleemid; – vähene äriline teenindussfäär. Koolivõrgu probleemideks on Hanila vallas (nagu ka enamikes muudes Eesti maavaldades) kiiresti vähenenud õpilaste arv ja vahendite nappus nii investeeringuteks kui senise koolivõrgu ülalhoidmiseks. Väidetavalt kannatab sellise olukorra tõttu ka antava hariduse kvaliteet. Väidetavalt seetõttu, et seda pole otseselt ühegi uuringuga tõestatud. Siiski, olukord, kus kohati ei jätku piisavalt (vastava kvalifikatsiooniga) erialaõpetajaid, mille tõttu õpilastel jäävad mõnede õppeainete osas lüngad, viitab kvaliteediprobleemidele. Kahtlemata võiks väita, et haridussfääri arendamine, sh kvaliteetse hariduse võimaldamine maapiirkondades (regionaalpoliitilised põhjendused) peaks olema riiklikke esiprioriteete. Noorte vaba aja veetmise võimalused on seotud valla haridus- ja kultuuriasutustega ning sellega nende spetsiifikast lähtudes piiratud. Eraldi noortekeskust ja noorteühinguid valla territooriumil ja naaberomavalitsustes ei ole. Eriti problemaatiline on põhikooli lõpetanute vaba aja veetmine, kuna haridusasutused ei taha nendega enam tegemist teha ning kultuuri- ja spordiasutustega ei ole enamikul neil harjumuslikku sidet. Vaatamata suurte magistraalteedele, mis läbivad valda, on äriline teenindussfäär viimase kümne aasta jooksul pidevalt vähenenud. Valla elanikkond on vähenenud ja nende ostujõud ei ole oluliselt kasvanud. Magistraale läbivad liiklusvood ei anna enamikule selle sfääri ettevõtetele olulist käivet. Eesmärgid Hanila valla arengu peaeesmärk Hanila Vallavolikogu, -valitsuse ning teiste vallaasutuste tegevuse eesmärk on tagada kõigile vallaelanikele tasakaalustatud, toimiv ning säästvalt ja jätkusuutlikult arenev elukeskkond, kus on: – tagatud elanike põhiseaduslike õiguste ja kohustuste täitmine; – laialdased võimalused eneseteostuseks ja puhkuseks; – puhas looduskeskkond; – arenenud infrastruktuur, mis võimaldab suhelda nii naabri kui ka maailmaga; – turvaline olustik, kus keegi ei ole ahistatud või tõrjutud ei ühiskonna ega teiste inimeste poolt ning kus tänasel põlvkonnal on võimalus saavutada oma eesmärke kahjustamata seejuures tulevaste põlvkondade võimalusi saavutada omi. Hanila valla tegevuse eesmärk on kujundada Eestis ja ka mujal maailmas heast küljest tähele pandav paik, kus elavad elujaatava suhtumisega koostööaltid inimesed, kus on mõnus elada, töötada ja puhata, väljast tulijal hea ringi liikuda ja palju huvitavat vaadata ning teha. – Identiteedi tugevdamine – Ressursside leidmine, suunamine – Valla eri piirkondade ühtlustatud arengu tagamine – Negatiivsete protsesside pidurdamine ja suunamine positiivses suunas – Riigi ja valla vaheliste huvide ja tööjaotuse täpsustamine – Valla reklaamimine arengukava kaudu – Vallakodanike, arengukava koostajate arendamine – Inimeste ja ettevõtete vajaduste rahuldamine – Eri tegevuste ja huvide seostamine pikemaks ajaks – Fokuseerimine tähtsamale – Sujuvate muutuste tagamine – Inimeste arvu kasv – Mitmekesine ettevõtlus – Hea teenindus – Soodne ettevõtluskeskkond – Vaba aja veetmise võimalused – Uute inimeste (noored) tulek – Kodu rajamise võimalused (elamuehitus) – Koordineerida tegevusi ja tasakaalustada huvisid – Poliitiline tasakaalukus – Säästlik majandamine – Töökohtade arvu suurendamine – Elukeskkonna parandamine – Looduskeskkonna säilitamine Hanila valla tegevuse põhimõte on ära kasutades valla tugevusi ning arengueeldusi, vähendada nõrkuste mõju ning vältida negatiivseid arengusuundumusi. Pikemaajaliste ehk strateegiliste eesmärkide kestus ületab käesolevas arengukavas määratletud tegevuskava kümneaastast perioodi. – Asustuse säilimine Tegemist on Eesti julgeoleku seisukohalt olulise küsimusega. Vältida põllumajandusmaa välismaalaste omandusse minemist, kui sellega ei kaasne maa reaalne kasutamine põllumajandustootmiseks ja töökohtade lisandumine vallas. – Vallaelanike arvu suurenemine ning rahvastikualaste näitajate paranemine Arvestades Eestit iseloomustavaid demograafilisi arenguid, tuleks väga heaks tulemuseks lugeda Hanila valla 20. sajandi 90. aastate alguse rahvaarvu (2200 elanikku) taastamist ja edasist püsimist saavutatud tasemel. Oluline on tasakaalustatud ja rahvastiku taastootmist tagava rahvastiku soolis-vanuselise koosseisu saavutamine ja säilitamine. – Tööpuuduse vähenemine Valla tööpuuduse näitajad ei tohi langeda allapoole Eesti keskmist. Igapäevasest ja lühemaajalisest tööalasest rändest, suunaga vallast välja ning kaugemale kui 25–30 km, hõlmatud vallaelanikest töötajate osa ei tohi tõusta üle 25% töötavast elanikkonnast. – Elanike sissetulekute suurenemine Vallaelanike sissetulekud ühe inimese kohta peavad tõusma Eesti keskmise tasemeni. Vähenema peab miinimumtöötasu saavate töötajate osatähtsus. – Tootmiskulude vähenemine Tehnilise infrastruktuuriga ning majandustegevusega seotud püsikulud elanike ja ettevõtete jaoks tuleb hoida allpool Tallinna ning lähemate maakonnakeskuste taset. – Valla eelarvetulude suurenemine Valla eelarve tulude poole kasvuga peab kaasnema valla tehnilise ja sotsiaalse infrastruktuuri objektide võrgu haldamise ning valla valitsemisega seotud kulude optimeerimine. – Muuta Hanila vald mõnusaks elamispaigaks, mis suudaks meelitada uusi elanikke ning hoiaks alles olemasolevad. – Turvaline ja odavam elukeskkond peab kompenseerima valla riigi suurematest keskustest eemaloleku ning vallaelanike igapäevase tööalase liikumisega seotud ebamugavused ja kulud. Haridus Hanila vallas on neli haridusasutust. Virtsu Põhikool ja Vatla Põhikool, Kõmsi Lasteaed-Algkool ja Virtsu Lasteaed. Virtsu Põhikool on valla laste arvult kõige suurem haridusasutus. Kooli õpilaste arv ulatab lähema paari aasta jooksul veel üle saja. Kuna teistes valla koolides on algklassid juba väikesed ja pärast kuuendate klasside lõpetamist ei saabu Virtsu kooli enam olulist täiendust, siis kolme aasta pärast on suured põhikooliastme klassid minevik. Koolis tekib rohkem liitklasse, nagu teisteski valla koolides. Vatla kool kannab küll põhikooli tiitlit, kuna koolituslitsentsi ümbervormistamine on tehniliselt raske. Tegelikkuses toimub õppetöö kuueklassilise algkoolina, nagu Kõmsilgi. Kahes viimases koolis laste arv vähehaaval väheneb, vähenemises ei toimu enam järsku langust, nagu Virtsus. Kõmsil on kooliga ühes hoones lasteaia rühm. Laste arv ületab seal natuke, nagu Virtsu Lasteaiaski, ühele rühmale ette nähtud arvu. Kuid kuna lähemal ajal väheneb ka lasteaiakohta vajavate laste arv, siis täismahus personaliga teise rühma loomine ei ole otstarbekas. Mõlemas lasteaias on praegu rühma kohta kompromisslahendusena suurendatud personal. Haridusasutustes vabanevale pinnale tuleb ja saab leida rakenduse muu avaliku või erafunktsiooni täitmisega. Ideedena oleks Vatla mõisa võimalik kooli kõrvalt kasutada turismiks ja täiendusõppeks. Kõmsi Lastead-Algkooli hoone vabanevat pinda saaks kasutada sotsiaaltöö valdkonnas. Virtsu Lasteaia saaks ühendada pärast lasteaed-põhikooli võimaluse seadustamist põhikooliga üheks asutuseks. Virtsus ei ole eraldi ruume kultuuritööks. Kooli saali paremaks ja õppetööst sõltumatuks kasutamiseks on vajalik saali juurde rajada eraldi WC-d. Kusagil peab leidma asukoha noorsootööga tegelev keskus. Valikuid ja vajadusi on teisigi, nii et hariduses vabanevate ruumidele teise otstarbe leidmisega ei tohiks probleeme olla. Järjest väheneva laste arvu juures on haridusasutuste majandamine vallale üha raskem. Viimast ei tee kergemaks ka riiklik hariduspoliitika, kus kohalik omavalitsus peab kindlustama kõigile oma haldusterritooriumil elavatele lastele nii alushariduse kui ka üldhariduse saamise võimalused, luues selleks materiaalse baasi. Samas, kui vallaelanik mingil põhjusel otsustab oma lapse teise omavalitsuse haridusasutusse paigutada, siis tekib vallal kohustus katta ka selle haridusasutuse majandamise kulutused. Kaotatakse ka hariduse pearaha, mis liigub õpilasega kaasa, mis tingib valla võimetuse maksta headele õpetajatele paremat palka. Ka uute funktsioonide leidmine haridushoonetele nõuab oma raha. Osade uute funktsioonide rahastamise saab tõenäoliselt lahendada projektipõhiselt, finantseerides neid ainult omaosaluse ulatuses. Hariduse arengu põhimõtted: – püstitatud eesmärgid saavutatakse lähtudes hetkeseisust, analüüsist ja olemasolevatest ressurssidest; – haridusasutuse juhtimine on tegevus, milles osalevad kõik haridusasutustes töötavad inimesed – juhtkond, õpetajad, õpilased ning ka need inimesed, kes otseselt ei tegele õpetamisega – omavalitsus, lapsevanemad, vilistlased, hoolekogud jm isikud; – lapsesõbralik, last säästev koolikorraldus; – õpetajate pidev täiendusõpe; – huvihariduse osaline toetamine; – töötajate tunnustamine: «maa soola» aunimetuse andmine; – interneti püsiühendus, infotehnoloogia uuendamine; – arvutiõpetuse järkjärguline kasutuselevõtt aineõpetuses; – lasteaial on oluline osa alushariduse korraldamisel vallas; – tegus hoolekogu – lapsevanemate soovide ja murede edastaja; – nüüdisaegse inventari soetamine; – tasuta õpilaste koolitransport; – haridusasutuste avatus ja koostöö; – otstarbekus ja tulevikku suunatus. Eesmärgid: – tagada haridusasutuste kvaliteedi paranemine; (Haridusasutuste kvaliteedi all mõistetakse asutuste tegevuse kvaliteeti, õpilastele ja täiskasvanutele antava hariduse, õpikeskkonna, õpetajate ja õppijate kvaliteeti.) – kaasata haridusasutuste juhtimisse haridusasutustes töötavad inimesed – juhtkond, õpetajad, õpilased – ning omavalitsus, lapsevanemad, vilistlased ja hoolekogud; – teha põhihariduse omandamine kättesaadavaks ja tagada koolikohustuse täitmine; – alushariduse ja alghariduse (kuni 6 kl) andmine võimalikult kodu lähedal; – täiskasvanute ja noorte igakülgne täiendav harimine vastavalt soovidele ja vajadustele; – tagada konkurentsivõimeline haridus ning head võimalused täiendusõppeks; – luua ühtne valla haridussüsteem, mille keskuseks on Virtsu Põhikool; – luua kogu valda hõlmav alushariduse ja noorte vanemate nõustamise süsteem; – haridusasutuste ühtse ja optimaalse võrgu kujundamine, mis võimaldaks: – õppeplaanide ühitamist ja kooskõlastamist; – õpetajatele tööd kõigis valla koolides ning olemasolevate spetsialistide teadmiste paremat ärakasutamist; – infotehnoloogiaalane koolitus. Kooli arvutiklassi kasutamine ka täiskasvanute infotehnoloogia-alase koolituse, täiendus- ja huviõpetuse eesmärkidel; – olemasolevate haridusasutuste paiknemise, õpilase koolitee pikkuse, laste sündivuse, vajalike õpetajate saamise võimaluste, ruumide ja hoone(te) nõuetele vastavuse jm analüüsimine; – kooli õpilaste arvu prognoosimine; – vallasiseste bussiliinide käigushoidmine; – haridusasutuste kaadri nõuetega vastavusse viimine; – omavalitsuse, koolide ja hoolekogude koostöö edendamine; – säilitada ja süvendada koolide kui oma tööpiirkonna elanike seltskondliku ja ühistegevuse keskuse rolli; – kasutada ühiselt olemasolevaid spordibaase, eelkõige spordihoonet ja staadioni, pallimänguväljakut, ning muid koolide ruume ja vahendeid; – korraldada vallas kohapeal pedagoogilist täiendusõpet; – säilitada võimaluse korral olemasolev haridusvõrk; – jätkata ökoloogia ja keskkonnakaitse õppesuuna arendamist valla koolides. Leida selleks koostöö Matsalu Looduskaitsealaga; – Vatla Algkoolis leida võimalusi turismi arendamiseks seoses mõisakompleksi ja pargiga; – Virtsu Põhikoolis tegutseva folkloorirühma tegevust laiendada teistesse valla koolidesse ja leida neile väljund Vatla mõisas ja Hanila muuseumis kavandatava turismiga; – eripedagoogika parem rakendamine. Haridussüsteemi reorganiseerimine Praeguse seisuga paiknevad valla haridusasutused valla territooriumil suhteliselt optimaalselt, st kindlustavad alghariduse võimalikult kodulähedaselt. 2003. aastal viidi Vatla Põhikool üle 6-klassiliseks. Selle reformi üheks põhjuseks oli pearaha süsteemi iseärasused õpetajate palgaraha jaotamisel omavalitsustele, kus ei arvestata omavalitsuse territooriumi suurust ja koolide arvu. Reformiga lootis vald kokku hoida õpetajate palgaraha, koondades kõik valla põhikooli vanusejärku kuuluvad õpilased Virtsu Põhikooli. Antud eesmärk ei täitunud, kuna Vatlast Virtsu on võimalik saada vaid kahe bussiga, samas naabervalla Varbla põhikooli ilma ümber istumata ühe bussiga. Õpetajate palgaraha ei õnnestunud optimeerida: see liikus naabervalda, samuti tuleb sinna maksta nüüd majanduskulusid. Perspektiivis tuleb arvestada liitklasside osatähtsuse suurenemisega. Kuna koolieelsete lasteasutuste ja koolide võrk on piisavalt suurte vahemaadega, siis on valla eesmärk säilitada kõik need allasutused praeguses asukohas ja suuruses. Eesti haridussüsteemi muutumisel ei ole välistatud praeguste arengustrateegiate muutmine. Ka on eeltoodud põhimõtted rakendatavad ainult olemasoleva haldusjaotuse säilimisel. Asutuste teenindamine ja finantseerimine Valla haridusasutused on oma alaeelarvete piires majanduslikult sõltumatud. Munitsipaalomandis olevad hooned ja vallasvara on haridusasutuste majandada. Suuremate remontide ja ehituste käigus, samuti spetsiifilisemate ostude korral nõustab ja teenindab vallavalitsus haridusasutusi vastavalt vajadusele. Riigihanke piiri ületavate tehingute korral korraldab vallavalitsus seadustele vastavad toimingud. Kuna haridusasutused ei ole juriidilised isikud, siis laenuvõtmise vajaduse ja suuruse otsustab iga kord vallavolikogu. Metoodilise teenindamise osas on vallavalitsusel raskusi, kuna haridusasutuste töö kureerimine ja vallasisene järelevalve on vallavanema kohuseks. Eraldi eriharidusega haridusspetsialisti töölevõtmist vastavalt seadusele valla rahaliste vahendite vähesuse tõttu ei ole kavas. Metoodilise nõustamise tühikut aitab täita maavalitsuse haridusosakond, samuti haridusjuhtidest koosnev volikogu komisjon. Koolikohustuse arvestust peavad koolid koostöös vallavalitsusega. Vallavalitsus annab registrijärgselt kooli tulevate laste nimekirjad kontrollimiseks koolidele. Need nimekirjad on enamasti puudulikud, kuna vallal puudub enamasti informatsioon mujale elama siirdunud perekondade tegelikust elukohast. Seadusandlus ei kohusta inimest kandma registrisse oma tegelikku elukohta, mis raskendab omavalitsusel koolikohustuse täitmise jälgimist. Vallavalitsuse ülesanne oleks kindlaks teha valla elanikeregistris olevate, kuid mujal elavate perekondade tegelikud elukohad. Koostöös nende omavalitsustega on vajalik saavutada registriandmete vastavusse viimine tegeliku elukohaga. Efektiivsemalt peavad rakenduma hoolekogud. See struktuur on kõige otstarbekamaks ühenduslüliks haridusasutuse juhtkonna, töötajate, laste, lastevanemate, omavalitsuse, vilistlaste ettevõtete vahel. Kõikide osapoolte esmane eesmärk peab olema tugev haridusasutus, mida on võimalik saavutada ainult koostöös. Peamine eestvedaja on asutuse juht, kelle otseseks kohustuseks ongi asutuse efektiivse töötamise tagamine. Õpilaste transport haridusasutuste ja kodu vahel on seni vallasiseselt toimunud peamiselt valla omanduses olevate bussidega. Süsteemi muutudes need vallasisesed bussiliinid lähevad eraettevõtte teenindamisele. Vallavalitsuse ülesandeks jääb siis ainult tasuta sõidu tagamine oma lastele kodust valla haridusasutustesse. Sõit kompenseeritakse ka õpilastele gümnaasiumisse õppima minnes. Rahaliste vahendite olemasolul võidakse erandkorras põhjendatud vajadusel kompenseerida sõidupiletid põhikooli ulatuses ka teise omavalitsuse koolis käivatele õpilastele. Vallaeelarve eraldised ja riigi sihtsuunitlusega vahendite suurused ja kasutusotstarve kinnitatakse volikogu eelarve menetlemise käigus määrusega. Vastavalt valla võimalustele finantseeritakse hoonete remonti, kuid vajadus on praegu suurem valla hetkevõimalustest. Arvestada tuleb ka vajadust investeerida teistessegi valdkondadesse peale hariduse. Kui riigieelarves järgnevatel aastatel kavandatavad hariduse investeeringud ja omavalitsussüsteemi rahastamine oluliselt ei suurene, siis valla arengukavas kajastatud hariduse investeeringute realiseerimine venib pikemale perioodile. Haridussüsteemi teenindamise ning õiglase ja proportsionaalse rahastamise peab tagama vallavalitsus. Senised suuremad otsesed ja kaudsed investeeringud haridussüsteemi on olnud: Virtsu Põhikooli hoone renoveerimine, juurdeehitus, uus spordihoone, uus katlamaja, väliste vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine kokku 10 miljonit. Vatla Põhikooli tualetid, köök, puhasti, uus spordihoone jm kokku 3 miljonit. Suuremad investeeringuvajadused haridussüsteemis on: – Vatla Algkooli (Põhikooli) kapitaalremont; – Virtsu Lasteaia kapitaalremont; – Kõmsi Lasteaed-Algkooli akende-uste vahetus, torustike remont, pikemas perspektiivis katuse vahetus; – kõikides hoonetes osaliselt või täielikult elektrisüsteemi uuendamine; – Virtsu Põhikooli hoone vanemas osas torustike vahetus. Vajadus on pideva hooldusremondi järele, kuna hooned on aktiivses kasutuses. Suuremate objektide rahalised mahud ja tööde orienteeruv teostusaeg on välja töötud arengukava investeeringute lisas. Pedagoogilise kaadri vajadus Valla koolidel on vajadus osade erialade pedagoogide järgi. Samas enamasti juba praegu ei suudetaks neile täiskoormust pakkuda. Lähimas tulevikus muutub kogu kaadripoliitika selles valdkonnas veelgi komplitseeritumaks. Probleemi lahendamist raskendab ka riigi väga kitsas õpetajaerialade klassifitseerimine, kus ühe eriala õpetaja ei tohiks tarifikatsiooni järgi õpetada teist eriala. Klassiõpetaja kvalifikatsiooniga tohib õpetada kõiki aineid algkooli ulatuses, kuid taolise kvalifikatsiooniga inimesi ei ole kohe kusagilt võtta või rahapuudusel välja õpetada. Mingil määral lahendaks probleemi koolide tunniplaanide niimoodi koordineerimine, et erialaõpetajal oleks võimalik teenindada kõiki valla koole oma aines. Samas tuleb toetada ilma erihariduseta inimeste kvalifikatsiooni omandamist, kes juba praegu tegelevad valla koolides õppetööga. Samaaegselt koolidele puuduva kaadri otsimisega ning väljaõppega peab tegelema pidevalt täiendusõppega, et püsida kvaliteetse hariduse andmisega konkurentsis. Koolieelsed lasteasutused omavad piisavalt kvalifitseeritud tööjõudu. Kui ei tõsteta selles astmes kvalifikatsiooninõuete miinimumi, siis saab siin piirduda esialgu täiendusõppega. Laste õiguste kaitse Koolivägivalla juhtumid on koolides sagenenud, samas pööratakse neile ka rohkem tähelepanu. Sama probleem on ka perevägivallaga, mis osades juhtumites kandub edasi ka kooli. Üks põhjuseid, mis on suurendanud koolivägivalla kasvu, on elutempo järsk tõus ja üliliberaalse elukorralduse propageerimine. Töökohti kõigile võimaldanud elukorraldusest vahetult tulnud lastevanematel on praegustes kapitalismioludes, kus igaüks peab iseenda eest seisma, suhteliselt raske toime tulla. Enesega mittetoimetulek tekitab ükskõiksust, mis kajastub ka perekonnaelus ja suhtumises lastesse. Ilma koduse toeta lastel langeb õppeedukus ja sageneb agressiivsus. Laste õiguste kaitse on piirvaldkond, mis baseerub kodu, haridusasutuse ja sotsiaaltöö koostööl. Äärmuslikel juhtumitel kaasatakse muidugi ka õiguskaitseorganite noorsoopolitseinikud. Vähendamaks kodu- ja koolivägivalda on esmane tasand haridusasutus, kus laps suurema osa päevasest ajast viibib. Kuna valla haridusasutused ei ole suured, siis pideva laste jälgimisega saab avastada vägivallailmingud haridusasutuses ja võimalikud märgid selle esinemisest kodus. Viimase esinemise kahtlusest on vajalik informeerida valla sotsiaaltöötajaid. Vajaduse korral on vaja korraldada vajalikud kursused haridusasutuste personalile juhtumite äratundmiseks ja lahendamiseks. Kõige halvem olukord tekib haridusasutuses, kus personal eitab taolise olukorra võimalikkust. Juhtumite ennetamine ja likvideerimine algstaadiumis on tunduvamalt kergem kui nende süvenemise järel. Ilma kodu abita ei ole sageli olukorda võimalik lõplikult lahendada. Vajadusel peab korraldama vestlusi probleemsete perede lastele ja vanematele. Vastava valdkonna kursuste ja õppe korraldamine lastevanematele kergendaks hariduspersonali tööd. Lahenduste saavutamist raskendab kindlasti faktor, et just probleemseid peresid on raske kaasata. Tähelepanu tuleb pöörata ka pedagoogilise personali võimalikusse repressiivsesse käitumisse osade õpilaste suhtes, millega nad võivad anda otsest eeskuju õpilasvägivallale. Sellised juhtumid viivad alla pedagoogilise personali ja kogu õppeasutuse autoriteedi. Siin peab tööd tegema kooli juhtkond, eriti kontrollima neile laekunud sellekohaseid signaale. Väikeste haridusasutuste probleem on sageli personali ringkaitsesse asumine, et eitada probleemi olemasolu. Enamike koolivägivalla probleemide lahendamisel oleks vajalik koolipsühholoogi kaasamine, mida valla väiksed haridusasutused oma koosseisudes ei saa lubada. Koolipsühholoogi vajavad nii õpilased kui ka koolipersonal. Erivajadustega lapsed ja eripedagoogika Haridusasutuste andmetel suureneb pidevalt kõneravi vajavate laste osakaal nii koolieelikute kui ka kooliealiste hulgas. Eripedagoogilist (logopeedilist) õpet saavad praegu peamiselt algklasside õpilased. Enamasti piirdub see kahe tunniga nädalas, kuid paljud vajaksid kõnepuude tulemuslikuks korrektsiooniks ühe tunni nädalas lisaks, mis osaliselt toimuks individuaalselt. Lasteaedades toimub logopeediline abi praegu Kõmsil ja Virtsus konsultatsioonide tasemel. Põhikooli osas võib lugeda osade õpilaste õpiraskuste põhjuseks kõnepuudeid, mis algklassides on jäänud lõpuni korrigeerimata. Sellepärast on vajadus logopeedi järele ka põhikooli astmes. Erivajadustega laste paremaks teenindamiseks saab kasutada valla haridusasutusi teenindavaid logopeede, rakendades neid suurema koormusega. See vajab lisaressurssi palgafondi näol. Vajalik on teenindada ka vastava vajadusega koduseid koolieelikuid. Abi vajavate laste arv väheneb koos üldise laste arvu kahanemisega ning tõenäoliselt saab hakkama olemasoleva kaadriga. Vajalik oleks varustada logopeediakabinet vastavate õppevahendite ja inventariga. Enamasti vajavad eriõpet lapsed ja nende vanemad ka psühholoogi abi. et vältida kohanemisprobleeme. Psühholoogi abi on vaja ka käitumishäiretega lastele ja koolivägivalla puhul. Koolipsühholoogi koormuseks arvestatakse 700 last. Valla haridusasutustes õppivate laste arv jääb kordades alla normatiivi ja kuna psühholoogi vajatakse tõenäoliselt ebaregulaarselt, siis kohapeal antud spetsialisti palkamine ei ole mõttekas. Logopeedi ja psühholoogi vajadus tuleb selgitada koostöös vallavalitsuse ja haridusasutustega. Lisavahendite leidmine sisseostetava teenuse eest tasumiseks projektide läbi fondidest. Vajadus on eraldada vallaeelarvest vahendid Haapsalust koolipsühholoogi teenuse tellimiseks. Väljastpoolt valda olev inimene aitaks vältida ka kogukonna väiksusest tulenevat efekti, et abivajaja ei julge rääkida kõike oma probleemist. Eraldi probleem on arengupeetusega lapsed, kes saavad ainult logopeedilist abi. Laste ja noorte kutsealane informeerimine Lähtudes valla haridusasutuste struktuurist piirdub noorte kutsealane nõustamine ainult põhikooli lõpetajatega. Valla tingimustes on selleks Virtsu Põhikool. Põhikooli lõpetajatele on vaja anda ettekujutus õppimisvõimalustest kutseõppeasutustes. Neid õpilasi, kes soovivad omandada kõrgharidust, on vajalik teavitada oma valitud eriala suunitlust omavatest gümnaasiumitest. Vajadusel tuleks kokku leppida õppeasutustega, et õpilastel oleks võimalik neid külastada. Algkooli lõpetavaid õpilasi tuleb tutvustada Virtsu Põhikooli keskkonnaga, et nad sinna põhikooli õppima asuksid. See kergendaks tunduvalt valla finantsilist olukorda ja võimaldaks suunata rohkem rahalisi vahendeid valla haridusasutustesse. Keskkonnakaitse ja heakord Keskkonnakaitse valdkonnas tuleb käsitleda probleeme alates valla territooriumil elavate inimeste ja tegutsevate ettevõtete keskkonnateadlikkuse tõstmisest kuni üldise reostuskoormuse vähendamiseni välja. Valla jäätmemajandust süvendatult käsitlev jäätmekava tellitakse ja see lisatakse eraldiseisvana valla arengukavale. Valla elanike ja ettevõtete keskkonnateadlikkust on vaja tõsta nii loodushoiu küsimuses kui ka jäätmete utiliseerimises ja korduvkasutuses. Looduskaitse Looduskaitse üks peamine objekt on meid ümbritsev keskkond ja selle teatud suunas juhtimine või hoidmine. Me elame pikemat aega vähem või rohkem inimese poolt kultuuristatud maastikel ja kooslustel. Eri liiki looduskaitsealad ja objektid territooriumil võtavad enda alla ligi viiendiku valla territooriumist. Enamiku neist aladest moodustavad sihtkaitsevööndid, mis ei takista piiratud majanduslikku kasutust. Kohati on looduskaitsealadel vastupidi saanud probleemiks vähene põllumajanduslik tegevus, millega alad kaotavad pidevalt seda seisundit, mille alusel nad kaitse alla võeti. Kuna valda ilmestavad niigi küllaltki suured mahajäetud põllumajandusmaastikud, siis looduskaitsealadel püütakse põllumajandusalast tegevust soodustada maamaksu vähendamisega ja spetsiaalsete toetustega. Eeltoodud maastike püsimise eelduseks on ekstensiivse põllumajanduse toimimine neil aladel. Vajalikud on täiendavad püsivad sissetulekuallikad kohalikele põllumajandustootjatele ning olemasoleva teedevõrgu püsimine ja selle seisukorra paranemine. Looduse ja inimese koostegevuse tagajärjel tekkinud avamaastike säilitamine ja taastamine. Säilitada ulatuslikud inimtegevusest vähe mõjutatud alad. Natura 2000 programmi raames kavandatavate alade valikul lähtuda sellest, et need moodustaksid seniste looduskaitsealadega terviku. Täiesti uute alade asukohtade valikul püüda säilitada tasakaal looduskaitse ja valla majandusliku arengu vahel. Vältida paljude ühetaoliste alade sattumist valikusse, eelistades eriilmelisi kooslusi. Vallapoolseks eesmärgiks seada, et Natura 2000 alade juures suudaks looduskaitse säilitada kaitse alla võetud koosluste säilimise. Omanäoliste maastike säilimiseks on vajalik tihe koostöö Matsalu Looduskaitsealaga. Valla planeeringute koostamisel saab aluseks võtta Matsalu Looduskaitseala alluvusse jäävate looduskaitsealade kaitsekorralduskavad. Saavutada vallas asuvate looduskaitsealade sihtkaitsevööndite piiride täpsustamine ja kohatine korrigeerimine eesmärgiga viia need vastavusse maakorraldusnõuetega. Keskkonnakaitse Kui maastike ja koosluste säilitamine on looduskaitseline valdkond, siis laiemas mõttes on vallaelanikele vajalik puhast loodust oma kõigi komponentidega. Säilitada tuleb puhas looduskeskkond, omanäolised inimtekkelised maastikud ning ulatuslikud inimtegevusest vähe mõjutatud alad. Saavutada kooskõla looduskaitse ja majanduse vahel. Enamikul valla territooriumil on põhjavesi kaitstud nõrgalt või hoopis kaitsmata. Siin on vaja likvideerida kõik reostusallikad lekkivate kanalisatsioonitorustike ja puuduvate puhastite näol. Individuaalelamud väljaspool tiheasustatud alasid peavad iseseisvalt puhastama on reoveed. Kuna valla eelarve ja ta elanike heaolu põhineb ettevõtlusel, siis on vajalik ettevõtluse kasv valla territooriumil. Seda tuleb teha keskkonnasäästlike tehnoloogiatega. Likvideerida vastavalt võimalustele vallas nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel asuvad tootmisega seotud reostusallikad või muuta vastavad objektid keskkonnakaitsenõuetele vastavaks. Vältida võimalike väiksemate reostusallikate koondumist. Väljastada ehitus- ja kastuslubasid lähtudes üldplaneeringust, detailplaneeringutest ja looduskaitsealal Matsalu Looduskaitseala kaitse-eeskirjadest, kusjuures nõrgalt kaitstud põhjaveega alad ning Matsalu märgala võtta erilise tähelepanu alla ning lubada kontsentreeritud tootmistegevust arendada neil aladel ainult äärmisel juhul või eriti rangeid keskkonnakaitsenõudeid järgides. Tiheasustatud aladel elukeskkonna parandamiseks suurendada rõhku heakorrale. Suurendada hooldatud halajasalade pinda ja arvu. Selles valdkonnas on võimalik ära kasutada ka töötuid. Vajalik on puhkemajandusliku iseloomuga infrastruktuur valla inimtegevusest vähe mõjutatud alade eksponeerimiseks ning samal ajal neile inimese kahjuliku mõju vähendamiseks. Märgistada ja heakorrastada valla territooriumil olevad looduskaitseobjektid ja muinsuskaitseobjektid (kivikalmed, mälestuskivid, rändrahnud jne). Põllumajandustootjatega koostöös leida lahendused tootmisobjektide ümbruse heakorrastamiseks. Jäätmemajandus Sorteerimata jäätmete kogumine toimib suhteliselt hästi korteriühistutel. Vähemal määral on kaetud jäätmeveolepingutega tiheasustatud alade individuaalelamud. Suuremad probleemid prügi äraveoga on hajaasustatud elamutega, millest erilist muret valmistavad suvilate omanikud. Liiklusvoogude kasvamisel valda läbivatel suurtel liiklusmagistraalidel ja Virtsu praamisadamas suureneb ka sealt loodusesse sattuva prügi hulk. Jäätmekavaga on kavas lahendada enamiku valla territooriumil tekkiva prügi kokkukogumise süsteem. Ette tuleb näha prügi tekitajate mõjutamise süsteem, et prügi ei rändaks metsa alla, vaid kogumislepingute alusel prügimäele. Jäätmekavaga määratakse taaskasutatavate jäätmete kogumise kohad ja kord. Selleks peab vald muretsema spetsiaalkonteinerid ja sõlmima lepingud utiliseerijatega. Vajalik on rajada biojäätmete ja puhastite muda komposteerimise koht. Ohtlike jäätmete jaoks on Lihula puhastusseadme juures spetsiaalne kogumispunkt, mille kulusid aidatakse Lihula Vallavalitsusel katta. Valla territooriumile ei ole kavatsust rajada oma ohtlike jäätmete kogumise punkti, kuna see ei ole majanduslikult otstarbekas. Koostöös teiste omavalitsustega tuleb vajadusel korraldada ohtlike jäätmete kogumise ringe. Vanaraua kogumiseks on vajalik luua üks ladustuskoht, kust siis metallivarumisega tegelev firma selle ära viib. Vallal on vaja välja selgitada konkursi korras valla territooriumil prügivedu teostav firma. Kuna kava järgi suletakse maakonna ainus prügila Pullapääl 2007. aastaks ja uue prügila asukoht ei ole teada, siis arvestatavaks alternatiiviks Hanila vallale muutub Pärnu maakonda Paikusele rajatav uus prügila. Keskkonnaalase töö tõhustamiseks teha koostööd ümberkaudsete omavalitsustega lõppeesmärgiga keskkonnaspetsialisti töölevõtmiseks. Kodanikukaitse Tuletõrje 2002. aastast asub Kõmsil kutselise tuletõrje Lihula komando abikomando. Seoses selle abikomando moodustamisega ei tegutse enam vabatahtlik Virtsu komando. Vallas tegutseb vabatahtlik Hanila tuletõrje selts. Seltsi hallata on Vatla vabatahtlik komando ja reservis seisev Kõmsi tuletõrjeauto. Seoses valla suure ja hõredalt asustatud territooriumiga ei ole otstarbekohane vähendada enam vallas asuvate komandode arvu. Praeguse seisuga peaks abi jõudma väljakutse saamisest tulekahju kohale valla igasse punkti 20 minutiga. Kuna Kõmsil asub kutseline komando, siis ei ole enam päevakorras hüdrauliliste lõikeriistade ja suitsusukeldumise varustuse muretsemine Hanila tuletõrjeseltsile. Vajalik on täiendada tavavarustust. Samuti tegelda komandoliikmete täiendusõppega. Vabatahtliku Hanila tuletõrjeseltsi finantseerimist tuleb jätkata pikemas perspektiivis. Võimalusel taotleda fondidest raha tuletõrjevarustusele. Korrakaitse Hanila valda teenindab oma konstaabel, kes paikneb Lihula konstaablipunktis. Regulaarselt toimub konstaabli vastuvõtt vallavalitsuse ruumes. Suuremaid korrarikkumisi toimub valla territooriumil väga harva. Enamik kuritöid on varavastased – salajased vargused, millest enamik on sissemurdmised suvilatesse ja kauplustesse. Pidevalt suurenevad ka liikluskorralduse probleemid, kuna liiklejate hulk valda läbivatel magistraalidel kasvab. Korrakaitse efektiivsemaks muutmiseks tuleb veelgi enam suurendada koostööd politseiga. Et kodanikukaitset sisulisemaks muuta, siis tuleb korrakaitsesse kaasata ka Kaitseliit. Kaitseliidu liikmete ja teiste vallaelanike hulgast tuleb leida abipolitseinikke. Alalise politseikonstaabli ja abipolitseinike olemasolul saab parema ülevaate vallas toimuvast ja seal liikuvatest kahtlastest võõrastest. Politsei, vallavalitsuse ja huvigruppide koostöös tuleb organiseerida kõigepealt tihedamalt asustatud piirkondades naabrivalve, mida võimalusel laiendada ka valla äärealadele. Naabrivalve organiseerimise käigus teha selgitustööd ja nõustamist vallaelanike hulgas enesekaitse ja varavalve küsimustes, informeerida elanikkonda isikutest ja asjaoludest, mis võivad kaasa aidata kuritegude avastamisele. Arvamuse kujundamine politseist kui seaduskuulekate inimeste kaitsjast, nõustajast ja abistajast. Vajalik on koostöö kriminaalhooldusametnike ja noorsoopolitseiga arvelolevate isikute nõustamisel ja kontrollimisel. Politsei, vallavalitsuse ja haridusasutuste koostöös tuleb välja selgitada laste riskigrupid ning nende liikmed. Narkootiliste ainete levimisega üha kaugemale, ka ääremaadele, on oluline narkovastane selgitustöö. Pidev peab olema politseipropaganda lasteasutustes, õigus- ja liikluskasvatus. Korrakaitsealane töö peab olema pidev. Iseregulatsioon hakkab mingil määral toimuma alles siis, kui on saavutatud elamisväärne elatustase ja enam-vähem stabiilne majandus. Kommunaalmajandus Ühisveevärk ja -kanalisatsioon Hanila valla üldplaneeringus on piiritletud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetavad alad. Vastavalt seadusele tellitakse vallale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava, mis peab valmima ja volikogu poolt vastu võetama hiljemalt 2004. aasta teises kvartalis. Praegu on valmimas 17 Lääne, Rapla ja Pärnu maakonna omavalitsuse koostöös ja Keskkonnaministeeriumi kureerimisel nende omavalitsuste vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ning puhastite rekonstrueerimise projekt. Hinnanguliselt on Hanila valla rahaline suurusjärk koos käibemaksuga selles projektis 32 miljonit, millest vald peab rahastama umbes 2,7 miljonit. Projekti rahastamisel ISPA-st on realiseerumise orienteeruv aeg 2005–2007. aasta. Vee- ja kanalisatsioonimajanduse efektiivsemaks muutmiseks anda kõik Virtsu, Vatla ja Kõmsi vee- ja kanalisatsioonisüsteemid, puhastid ja ülepumplad, ühisveevärki veega varustavad puurkaevud üle ühele vee-ettevõttele. ISPA projekti raames nähakse ette taolise ettevõtte moodustamine kõigi taotluses osalevate omavalitsuste peale. Kui individuaalelamu omanik suhtleb vee-ettevõttega otse, siis korterelamute osas peaks see toimuma ühistu või korteriomanike ühisuse kaudu. Enamikel valla korterelamutel on moodustatud ühistud. Suuremad probleemid on ainult Vatlas, kus neid ei ole. Siin on vajalik leida neis korterelamutes elanikke, kes oleks nõus moodustatavaid ühistuid või ühisusi juhtima. Vallavalitsus aitaks ühistu dokumentatsiooni ettevalmistamisel. Ühistute olemasolu on ülitähtis juba elamu maa vormistamisel, kuid kui moodustatakse ISPA projekti raames eespool mainitud suur vee-ettevõte, siis juba eluliselt vajalik. Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine 2004. aastal on kavas lõpetada käimasolev Virtsu uue puhasti rajamise ja olemasolevate vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projekt. Projekti alustati 2002. aastal ja maksumus on kolme aasta peale kokku 8,1 miljonit. Sademevee (pinnasevee) ärajuhtimine pumbasüsteemiga on kavas rajada rekonstrueeritava Virtsu aleviku Tallinna maantee sadamapoolsesse otsa. Ülejäänud valla territooriumil on perspektiivis juhtida sademe- ja pinnasevesi ära nii tihe- kui ka hajaasustatud aladel kraavitusega. Sõltuvalt maa-ala omandikuuluvusest ja ärajuhtimissüsteemi tähtsusest toimub süsteemide rajamine ja hooldamine kas riigi, valla või/ja eraomanike rahadega. Võimalusel tuleb moodustada hajaasustatud aladel fondidest raha taotlemiseks veeühistuid lisaks ühele olemasolevale. Küttesüsteemid Valla hoonetest neljal on kergel kütteõlil töötavad katlad, ühel kivisöel. Ülejäänud valla asutustes ja hoonetes on ahiküte. Viimased on ka väiksemad asutused, mille üleviimine keskküttele arengukavas kajastatud ajavahemikus ei ole kavas. Nii kergel kütteõlil kui ka kivisöel töötavaid katlaid ei ole majanduslikult otstarbekas üle viia alternatiivsetele või kohalikele kütustele nende küttesüsteemide ehituse ja tööjõu kalliduse tõttu. See kehtib juhul, kui nende kütuseliikide hind ei kasva rohkem kui kaks korda, vastasel korral võivad kõrge automatiseerituse aste, vähene tööjõukulu ja kasutamise mugavus kaotada oma eelise. Erasektoris kasvab üha puidu kasutamine kütteks. Individuaalelamutes on seda kogu aeg valdavalt kasutatud. Korterelamutes hakkas puidukütte osakaal kasvama pärast keskkütteettevõtete lagunemist. Kohati kasutatakse veel ka kütteks elektrit ja kivisütt. Erasektor, kus tööjõu maksumus reeglina küttehinnas ei kajastu, ei ole kerge kütteõli oma kõrge hinna tõttu praktiliselt enam kasutusel. Küttepuidust kasutatakse individuaalsektoris valdavalt halupuid. Halupuude tootmine on küllaltki töömahukas, mis annab paljudele tööd. Kellel on oma eramets, teeb küttepuitu sealt. Küttepuidu kasutamine alandab valla territooriumil keskkonnareostust. Ajutiseks probleemiks on kortermajade küttesüsteemide isetegevuslik ümberehitamine, mis tingib suurema töökoormuse ehituse ja tuletõrje järelevalve valdkonnas. Elektrivarustus ja tänavavalgustus Läänemaa elektri jaotusvõrku haldab AS Fortum. AS Fortum on pärast Läänemaa elektri jaotusvõrgu erastamist investeerinud märgatavalt Hanila valla territooriumil asuvasse jaotusvõrku. Uuendatud on palju alajaamu, rajatud on uusi. Osa jaotusliinidest on viidud paljasjuhtmetelt üle kaablitele. Kogu tehtud rekonstrueerimistöö on vähendanud halbadest ilmastikuoludest tingitud elektrikatkestusi. Hanila vallale kuuluvates hoonetes on tehtud jooksvat elektrisüsteemide remonti. Osaliselt on neis rajatud täiesti uusi elektrisüsteemi osi. Siiski peab nentima, et kuna rahalisi vahendeid pole olnud piisavalt, siis enamikes valla hoonetes tuleb teha kas osaline või täielik elektrisüsteemide uuendamine. Neis hoonetes või hoonete osades, milles on kavas kapitaalremont, on vajalik elektritööd teha muude töödega kompleksselt. Vaja on kõiki valla hoonete elektrisüsteeme kontrollida. Elektritöödest eraldi valdkond on haridusasutuste ja muude valla allasutuste valgustus. Haridusasutustes tuleb leida lisavahendeid fondidest, viimaks õpperuumide valgustus vastavusse normidega. Tänavavalgustuses on rekonstrueeritud suur osa Virtsu keskasula piirkonnast, samuti Vatla asula. Kõige suurem töö seisab ees siis, kui Virtsu–Tallinna maantee rekonstrueerimisel tõstetakse tänavavalgustus teise kohta. Selle käigus tuleb vallal välja vahetada kõik selle lõigu valgustid, kuna need on suures osas amortiseerunud. Rekonstrueerimist vajab ka Kõmsi korterelamute piirkonna tänavavalgustus. Ülejäänud rekonstrueerimata ja lähiajal rekonstrueerimisele mitte minevatel tänavavalgustuslõikudel toimub valgustite väljavahetamine vastavalt vajadusele. Kõikide väljavahetatavate vanade tänavavalgustite asemele pannakse energiasäästlikumad, mis teenivad end tasa kokkuhoitud elektrienergiaga vähemalt viie aastaga. Kultuur Tänapäevane massikultuuri aktiivne pealetung ja kättesaadavus on muutnud kultuuritarbijad mugavamaks, see pärsib loovust ning soovi ise osaleda kultuuriprotsessis. Vaatamata kommertslikkuse kasvule ja kaasaegse infoühiskonna tarbijalikkusele võib täheldada tendentsi, et samal ajal, kui linnades suureneb professionaalse kultuuri osatähtsus, suureneb maal kultuuri kui sotsiaalse aspekti osatähtsus. Vallal on kaks rahvamaja, kolm raamatukogu ja muuseum. Valla territooriumil tegutseb ka mitu eraalgatuslikku kultuuriühingut. Eraalgatuslikke mittetulundusühinguid võiks kultuuri valdkonnas vallas rohkemgi olla. Nad saaksid koopereeruda valla allasutustega nii ruumide kasutamisel kui ka ürituste korraldamisel. Senised kogemused on positiivsed ja seda suunda toetavad. Seetõttu tuleks siduda valla kultuuriasutuste tegevus senisest enam valla haridusasutuste omaga. Kultuuriasutused tegutsevad iseseisvalt oma alaeelarve piires. Ühistegevus Ühistegevus on väga oluline osa külaelust. Kui inimesi on vähe ja nende sotsiaalse suhtlemise võimalused piiratud, annavad seltsid ja ühingud hea võimaluse leida teistsuguseid suhtluskanaleid, kui vaid tööseltskonnad. Väiksem roll on seltsidel ja ühingutel majandustegevuse edendamisel, sest enamik Eesti inimesi eelistab oma majandustegevust ikka omaette ajada ja rahaasjad ajavad inimesi kergesti tülli, eriti kui majanduse üldolukord pole just õitsev. Praktiliselt kõigi mittetulundusühingute roll on pakkuda tegevust ja hoolitseda külaelu kestvuse ning siinse kultuuri säilimise ja edasiarenemise eest. Tekkida võivad üldisemat laadi piirkondlikud (näiteks konkreetset küla) haaravad mittetulundusühingud. Omaette niši leiavad ka spetsiifilisemad mittetulundusühingud nagu käsitööle, üldesteetilisele, kultuurilisele ja isiksus arengule täiskasvanute ning laste seas või ajaloopärandi hoidmisele ja propageerimisele spetsialiseerunud rühmitused. Seltsides on tegevad peamiselt naised. Kõigi MTÜ-de oluline tegevusvaldkond on oma liikmetele täiendusõppe pakkumine ja Eestist ning maailmast seltsiteabe (ka muu teabe) vahendamine. Seltsid on edukalt ellu viinud projekte, millele on erinevatest fondidest toetust saadud. Konkurents erinevate seltside vahel on väike, sest igaüks tegutseb siiski oma väljakujunenud tegevusvaldkonnas ja need ei kattu, pigem on naabrid. Tihedam koostöö tuleb alati kasuks, võimaldab ressursse kokku hoida. Seltside praegune suurim käsilolev ülesanne on uute finantseerijate leidmine nii Eestist kui ka väljastpoolt. Tagada pidev vallapoolne toetus vallaelanike omaalgatuslikele kultuuri-, hariduse ja spordialastele ettevõtmistele ning organisatsioonidele. Kvalitatiivselt uue taseme leidmine kultuuritöö korraldamiseks (pereklubi, kultuuriaktiiv, seltside, volikogu komisjonide kaudu). Aidata kaasa külaliikumise arengule, külavanemate valimisele. Näha valla eelarves ette vahendid kultuuri-, spordi- ning vaba aja sisustamise alase omaalgatuse ning vastavate kohalike ühiskondlike organisatsioonide tegevuse toetamiseks. Eeltoodud vahendid oleksid tarvilikud: – taotletavate projektitoetuste omaosaluste katteks; – iga-aastasteks tegevustoetusteks; – koolituste korraldamise toetuseks. Ka tulu mitte taotlev töö on töö, mille tegemise eest peavad tegijad saama tasu. Avaliku-, era- ja kolmanda sektori töökoormuse optimaalse jaotuse saavutamine vallas. Võimalusel anda kolmandale sektorile üle valla poolt teostatavaid ülesandeid koos finantseerimisega. Koostada infolehti vallas toimuva ühistegevuse valgustamiseks. Rahvamajad Rahvamajadel on juhatajad, kes korraldavad rahvamaja tööd ja juhendavad ringijuhte. Samuti toimub enamus avalikke üritusi rahvamajade kureerimisel. Virtsus tegutsevaid ringe kureerib Kõmsi rahvamaja juhataja. Rahvamajade juures võiks tegutseda rohkem ringe, kuid puudus on nii ringijuhtidest kui ka huvilistest. Rohkem rahalisi vahendeid nõudvad ringid taotlevad lisavahendeid erinevatest kultuurivaldkonna fondidest. Tõukefondide avanedes 2004. aastal muutub rahvamajade koostöö mittetulundusühingutega rahaliste vahendite taotlemisel eriti aktuaalseks. Mittetulundusühingutele on omaosaluse määrad madalamal kui omavalitsusel, samas puuduvad sageli neil vahendid omaosaluse katmiseks. Rahalisi vahendeid tuleb taotleda rahvamajadel nii tegevustoetuseks kui inventari soetamiseks. Rahvamajade varustatus inventariga on tagasihoidlik, kuna pole piisanud rahalisi vahendeid. Rahvamajad peab lisaks otsese kultuuri- ja noorsootöö vahenditele püüdma varustada ka konverentside ja koosolekute pidamise vahenditega. Rahvamajad peavad koostöös teiste valla kultuuri- ja haridusasutustega jätkama ülevallalisi traditsioonilisi üritusi ja võimaluse korral neid juurde looma. Vatla rahvamaja vajab kiiremas korras uut katust. 2003. aastal alustati projekteerimistööde ettevalmistamisega. Peale uue katuse saamist on vajalik ka kogu hoone kapitaalremont. Kõmsi rahvamajal on vaja osaliselt elektrisüsteeme uuendada. Ürituste paremaks korraldamiseks on vaja volikogu haridus- ja kultuurikomisjoni initsiatiivil koostöös vallavalitsuse, hariduse- ja kultuuriasutuste ning mittetulundusühingutega kutsuda koostööle võimalikult palju valla territooriumil puhkavaid haridus- ja kultuuriinimesi. Samuti jätkata ja süvendada koostööd ürituste rahaliseks toetamiseks vallaga seotud ettevõtjatega lisaks vallas asuvatele ettevõtetele. Mitmed valla üritused toimuvad vabas õhus. Valla rahvamajade kasutavad nende korraldamiseks Virtsu parki, Ridase jaanituleplatsi ja Vatla rahvamaja siseõue. Virtsu tuleb rajada uus vabaõhulava. Park koos vabaõhulavaga moodustaks pargimüüriga piiratud alas võimaluse rohkem vabaõhuüritusi korraldada. Ridase jaanituleplatsi korrastamine, tantsuplatsi suurendamine ja uue esinejate lava-varjualuse tegemine on vajalik 2004. aastal. Ridasel toimuvad traditsioonilised suveüritused on väga populaarsed ja vajavad kompleksi laiendamist ja uuendamist. Virtsu, Ridase ja Vatla vabaõhuürituste kohtadel käivad inimesed sageli ka oma üritusi ja koosviibimisi pidamas. Lisaks neile kasutatakse veel analoogilisel eesmärgil Vatla linnamäge ja Salevere salumäge. Raamatukogud 2003. aastal muretseti valla raamatukogudele uued arvutid, millega juhatajate kasutuses olevad arvutid jäid avalikuks kasutuseks. Korralikumate arvutitega tekib raamatukogudel eeldus muutuda õppe-, teadmiste- ja infokeskusteks interneti kasutamise võimalusega. Sellega seoses on vaja raamatukogutöötajatele pidevat täienduskoolitust, et nad saaksid olla peale raamatulaenutuse ka võimelised nõustama oma kliente info- ja andmetöötlusel. Raamatukogude nüüdisajastamisel kantakse kogu kartoteek, klientuur ja laenutused arvutisse ning töö käib selle alusel. Selleks on vaja lisaks töökohaarvutile muretseda ka vastav tarkvara. Vajalikud on lisavahendid raamatufondi suurendamiseks, kuna senistest valla ja riigi eraldistest ei piisa. Muuseum A. Tampärgi nimelise valla muuseumi ülesanne on koostöös teiste valla territooriumil asuvate muuseumide ja kollektsionääridega koguda ning säilitada järeltulevatele põlvedele kultuuriväärtusega asju: vanavara, fotosid, pärimusi jm; vahendada neid üldsusele hariduslikel, meelelahutuslikel ja teaduslikel eesmärkidel. Muuseumil on täita oluline osa oma valla tunde ning maine kujundamisel. Jätkata ja edendada koostööd üldsuse, Hanila Muuseumi Seltsi, valla haridus- ja kultuuriasutustega muuseumi tegevuse arendamiseks. Koostöö Hanila muuseumi, Vatla mõisa ja Virtsu kooli folkloorirühmaga Kullerkupud ning muuseumi oma folkloorirühma tegevus looksid nii Vatla mõisas kui ka muuseumis vastava õhustiku, mis muudaks valla atraktiivsemaks kodu- ja välismaistele turistidele. Muuseumi turismipotentsiaali rakendamiseks vajab muuseum alustuseks intensiivset reklaamikampaaniat. Leida võimalusi museaalide säilimistingimuste parandamiseks, ka põllutööriistade ning põllumajandustehnika kogumiseks ja säilitamiseks. Muuseumi ülesanne oleks ka valla uuema ajaloo fikseerimine ja tutvustamine. Jätkata muuseumi trükiste koostamist ja väljaandmist. On vaja lõpule viia muuseumi kivihoone remont, vahetada välja aknad, kohandada üks ruumidest (end. sahver koos keldriga) isolaatoriks. Vajalik on lisaks museaalide eksponeerimisruumidele ka hoidla olemasolu. Hoidlaks saab kohandada kooli puuhoone esimese korruse. Seda puuhoonet saaks lisaks muuseumi hoidlale kasutada külarahva ja seltside kooskäimise ning muusemi- ja kirikuürituste korraldamise kohana. Muuseumikogude pidev suurenemine tingib ruumikitsikuse. Olemasolevad ruumid ei võimalda eksponeerida suuremõõtmelist põllumajandustehnikat, mille jaoks oleks otstarbekas rajada eraldi paviljon. Leida võimalusi muuseumi lähiümbruse kõrg- ja madalhaljastuse ning maastikuobjektide kujundamiseks, sh dendropargi rajamiseks. Majandus ja ettevõtlus Hanila vald on geograafilises ja majanduslikus mõttes ääremaa. Probleemiks on vähene majandustegevus, madalad palgad, infrastruktuuri vananemine ja ebasobivus praegustesse majandustingimustesse, tööjõuliste inimeste väljaränne. Probleeme võimendavad maaelanike suhteline eakus ning konservatiivne ja umbusklik suhtumine uuendustesse. Laenude raskesti kättesaadavus ja kvaliteetse tööjõu vähesus tekitavad ettevõtlusele suuri probleeme. Kohapeal pole eriti vaba kapitali investeeringuteks. Esinevad tüüpilised ääremaa probleemid: turustamisraskused, keskuste kaugus, puudulik infrastruktuur ja side. Inimestel puuduvad oskused ja julgus ettevõtte rajamiseks. Hanila valla töötajate arvu poolest suuremad ettevõtted tegelevad metallitöötlemise, maavara kaevandamise ja transpordiga. Viimase valdkonna muudab suuremaks sadama ja praamiliikluse olemasolu Virtsus. Kümme aastat tagasi oli vallas valitsevateks majandusharudeks põllumajandussaaduste tootmine ja kalatöötlemine. Pärast kolhooside likvideerimist tekkinud põllumajanduslikest ühistutest või äriühingutest ei ole säilinud ühtegi. Samuti on kardinaalselt vähenenud mõne lehma pidajate arv, kuna piima töötlejad ei varu enam piima väiketootjatelt. Põllumajandussaaduste tootmine müügiks toimub ainult vähestes taludes ja ülejäänud toodavad põhiliselt oma tarbeks. Kalatöötlemine on madalseisus. Enamik väiksemaid kalatöötlejaid on oma tegevuse lõpetanud. Varasemate aegade kõige suurem tootmisbaas Virtsus on vahetanud omanikke ning on konserveeritud olekus. Mida pikemalt selline olukord kestab, seda väiksemaks muutub tõenäosus tootmise taasalustamiseks. Arenenud on metallitöötlemine. Traaditooteid valmistanud kooperatiivsest ettevõttest välja kasvanud AS K. MET on kasvanud üheks suuremaks Läänemaa ettevõtteks. AS-i K. MET enamik toodangust turustatakse Eestist väljapoole. Tööliste arv ettevõttes läheneb sajale. Valla suuruselt teine tootmisharu on dolomiidi kaevandamine Kurevere karjääris. 1995. aastal kaevandamist alustanud AS Nordkalk soovib lähiaastatel saavutada mahuks 500 000 tonni aastas, mis tingib kaevanduspiirkonna laienemise. Peaaegu kogu dolomiiditoodang läbib Virtsu praamisadama, mida on sellepärast ja reisijate arvu kasvu tõttu rekonstrueeritud. Kõige mahukam ja kallim rekonstrueerimine toimus 2003. aastal. Kui valmib Saaremaa püsiühendus, siis jääb sadam peamiselt kauba- ja jahisadamaks. Kaubasadamana on võimalus käidelda peale dolomiidi ka teisi kohalikke loodusressursse – puitu ja turvast. Keskkonnasäästlikum ja kohalikele elanikele tööd andev oleks väljaveetavad loodusressursid vähemalt osaliselt kohapeal töödelda ja pakendada. Turba väljaveol oleks pakendamine tulevikus tõenäoliselt ainuke keskkonda mittesaastav väljaveovõimalus. Praegusel hetkel Hanila valla Kõverdama rabast toodetud turvas eksporditakse lahtiselt. Uue ettevõtluse liigina paigaldatakse valda tuulegeneraatoreid. Nimetatud valdkond ei too oluliselt juurde töökohti, kuid loob vallale atraktiivse ja edumeelse maine. Sadama olemasolu ja maine on eelduseks uute ettevõtete valda toomisel. Ettevõtluse kasvu vallas pärsib kõrgeltkvalifitseeritud tööjõu puudus. Enamik valla ettevõtteid on oma töötajad suures osas ise välja õpetanud. Kuigi vallas on ka kõrge töötus, ei ole enamikke töötuid võimalik kasutada ilma rehabiliteerimisprotsessita. Paljud perekonnad on tööotsinguil vallast lahkunud mujale. Olemasolevate haridus- ja kultuuriasutuste säilitamine. Kogu infrastruktuuri on vaja, et pidurdada tööjõu äravoolu vallast. Ilma töötute rehabiliteerimiseta on võimalik valda luua paar väikest ettevõtet, kui nad kasutaksid peamiselt naistöötajaid. Vallavalitsusel tuleb koos riiklike struktuuridega soodustada inimeste ümberõpet. Inimesi, kes soovivad alustada väikeettevõtlusega, aitab vallavalitsus dokumentide vormistamisel ja toetab ettevõtlustoetuste taotlemisel. Vald soodustab uute investeeringute valda tulekut, uute töökohtade loomist, ümberõpet. Elanike omaalgatusvõime suurendamine on peamise tähtsusega vallas väikeettevõtluse arendamisel. Kuna suurte ettevõtete, nagu AS K. MET, juurdeteke valda on vähetõenäoline, siis saab stabiilse majanduse aluseks olla arvukas väikeettevõtlus. Vaja oleks, et ettevõtlus oleks ka mitmekesine. Endise monofunktsionaalse Virtsu aleviku majanduse kokkukukkumine pärast kalatööstuse seismajäämist on hoiatavaks näiteks. Valminud valla üldplaneeringus on ette nähtud asukohad ja tingimused majandusettevõtete rajamiseks. Euroopa tugifondide avanedes tuleb toetada olemasoleva valla ettevõtluse ja uute rajatavate ettevõtete taotlusi sealt rahaliste vahendite hankimisel. Volikogu majanduskomisjonil koostöös vallavalitsusega luua vallas tegutsevate ja puhkavate ettevõtjate baasil initsiatiivgrupp valda uue ettevõtluse meelitamiseks. Vallavalitsusel koostada tühjade tootmishoonete register ja kindlaks teha nende kasutuselevõtu tingimused. Soosida hoonete renditul, maade munitsipaliseerimise lõpetamisest ja hoonete omandisuhete korrastamisest tulenevaid erinevaid ettevõtlusvõimalusi. Selgitada välja ettevõtlus- ja teabepäevade vajadus. Leida ümberõppe võimalusi töötutele koostöös tööhõivebürooga. Toetada vallaelanike omaalgatuslikke ettevõtmisi soodustustega valla omandis olevate ühiskondlike hoonete kasutamisel. Luua ja säilitada stabiilne valla mittetulundusühingute tegevus- ja projektitoetuste süsteem. Turism Turism on Hanila valla perspektiivne majandusharu. Valda läbivad suured automagistraalid ja rahvusvahelised jalgrattateed. Virtsu sadamas peatub üha rohkem jahte. Korraliku jahisadama valmimise järel saab seal peatuvatele purjetajatele pakkuda rohkem teenuseid. Et pakkuda turistidele rohkem vaatamisväärset, peab vallavalitsus koostöös mittetulundusühingute ja eraettevõtetega parandama info levikut. Luua koostöös maaomanike, kohalike ettevõtete ja talunikega valla vaatamisväärsuste ja üldkasutatavate turismiobjektide ning nende ümbruse ja juurdepääsude hooldamise süsteem. Sõlmida lepingud eraisikute ja ettevõtetega turismiobjektide korrastustööde ja püsihoolduskulude katmiseks; matkaradade, jalgrattateede rajamiseks; viitade, teabetahvlite paigaldamiseks ja hoolduseks. Koostöös teiste omavalitsustega taotleda fondidest rahalisi vahendeid viitade, teabetahvlite ja välikaartide muretsemiseks. Turismiinfo jagamiseks luua vastav kaardiserveri teenus maakonnas. Tuua esile ja muuta kättesaadavaks üks valla olulisimaid eeliseid – inimtegevusest vähemõjutatud loodus, eesmärgiga: – suurendada turistide arvu; – soodustada majanduse mitmekesistumist maal ning luua võimalused kohalikele taludele lisasissetulekuteks; – suurendada valla tuntust. Teha kindlaks turismi võimalused (jalgrattarajad, matkarajad rabasse, talu- ja ökoturism jms) ning leida koostöövormid maakondlikul tasandil ja naaberomavalitsustega. Investeerida jätkuvalt turismialasesse infrastruktuuri. Reklaamida valla uut vaatamisväärsust tuulegeneraatorite näol. Kui realiseerub Saaremaa püsiühendus sillana, siis see loob uued võimalused turismi arendamiseks vallas. Vallavalitsus peab koostöös turismiettevõtetega püüdma pidurdada turistide arvu kasvuga suurenevat negatiivset mõju loodusobjektidele, keskkonnale ja valla kogukonnale. Noorsootöö 2003. aasta seisuga on Hanila vallas toimuv noorsootöö koordineerimata ning toimib enamasti allasutustes, nagu Virtsu Põhikoolis toimuv muusikaalane huviharidus, kaasa arvatud folkloorirühm Kullerkupud. Koolide juures tegutsevad õpilasringid, mis teevad väljaspool kooli vähe ühisüritusi. Vähe on spordiringe, millest peamistena tuleb esile tuua jalgpallivõistkondi kõigi valla koolide juures. Peamiselt on tähelepanu pööratud valla põhikoolides õppivatele lastele ja noortele ning tähelepanuta on jäänud põhikooli lõpetanud noored. Selle üheks põhjuseks on initsiatiivgrupi puudumine. Tavapärased tegevused koolide ja rahvamajade juures ei ole põhikooli lõpetanute vanusegrupis populaarsed. Tunnustada tuleb Virtsu Põhikooli tööd skautluse arendamisel. Kuna ülejäänud valla koolid on tunduvalt väiksemad ja eraldi skaudirühmi ei ole mõttekas neis luua, siis vaja oleks nende asjasthuvitatud õpilased haarata Virtsus asuva rühma juurde. Tänaseni puuduvad kindlad kriteeriumid üksikprojektide vallapoolseks toetamiseks. Üleminekuühiskonna olukorrale omane alkoholi jt psühhotroopsete ainete tarbimise kasv on loonud noortele võimalusi ja eeskujusid nende tarbimiseks. Lahendusena tuleb siin minna kindlasti maailma praktikas edukaks osutunud alternatiivide pakkumise teed. Seni puudub vallas noortekeskus, mis pakuks lisavõimalusi tegelemiseks kaunite kunstidega, põhikoolibaasilisele huvitegevusele ning esmatähtsana alternatiivi tegevusetusele, kuritegelikule käitumisele ja mõnuainete (peamiselt alkohol ja tubakas) tarbimisele. Eelkõige tuleb mõelda sellele, kuidas vald tagab endale ka tuleviku jaoks terve ja kindla sissetulekuga elanikkonna. Põhieesmärk noorsootöö valdkonnas oleks leida asjasthuvitatud noorte grupp, kes sooviks organiseeruda. Koostöös volikogu komisjonide, vallaametnike ja lastevanemate ning noorte esindajatega on vaja luua noorte vaba aja veetmiseks ja kuritegevuse ning mõnuainete tarbimise ennetamiseks noortele mõeldud vaba aja keskus koos professionaalsete noorsootöötajatega. See eeldab täiendavaid rahalisi vahendeid, millest osa tuleb taotleda riigilt ja fondidest. Et suur osa noorsootööst saab põhineda spordil, siis tuleb parandada koolivälise sportimise võimalusi. Koostöös raamatukogude ja koolidega avardada noorte võimalusi kasutada tasuta elektronposti ja internetti. Kuna raamatukogude lugejaarvutid on suuremas osas mõeldud põhikooli lõpetanute ja vanemate inimeste jaoks, siis tuleb koolidel luua võimalusi oma õpilastele arvutiklassi kasutamiseks väljaspool tunde. Kasutada ära Hanila valla välissuhteid ja rahvusvahelisi noorsootöö võimalusi pakkuvaid asutusi (näiteks Euroopa Liidu noorsoo- ja haridusprogrammid) elavdamaks valla noorsootöö rahvusvahelist mõõdet. Noorsootöö arendamisel oleks vaja kasutada ära kirikute poolt pakutavaid võimalusi. Kuna vallas asuvate kirikute kogudused on väiksed ja vanuselise koosseisu poolest eakad, siis tuleb koostööd teha praostkonnaga. Kaasata noori inimesi heakorratöödele. Vaja oleks organiseerida suviseid töö- ja puhkelaagreid noortele. Hea koostöövõimalus on Pivarootsis paikneva Lastekaitse Liidu laagriga. Ettevõtete huvi korral organiseerida töörühmi, kus noori kasutataks lihtsamatel töödel. Huvi puudumisel valla ettevõtete hulgas püüda leida kontakte ja asjasthuvitatuid vallast väljaspool. Ilma rahaliste lisavahenditeta ei ole võimalik likvideerida töötaja puudumist lastekaitse ja noorsootöö seaduste täitmiseks. Esialgu oleks lahendus töötaja palkamine mitme omavalitsuse peale. Erinoorsootöö osas tuleb lähtuvalt üldistest tavadest välja töötada Hanila vallas rakendatavad vastu- ja preventiivmeetmed, vältimaks narkomaania ja alkoholismi levikut. Planeerimine ja ehitus Planeerimine Valla üldplaneering valmis 2003. aasta suvel. Pärast vastuvõtmist ja kehtima hakkamist on ta aluseks majandustegevuse planeerimisele, detailplaneeringute koostamisele ja ehitustegevusele. Käesoleva arengukava perioodil on ette näha vajadus vähemalt üks kord üldplaneeringu uuendamiseks. Vajadusel koostatakse teemaplaneeringuid või vallaosa planeeringuid. Detailplaneeringuid koostatakse vastavalt vajadusele. Enamiku erainitsiatiivil algatatud detailplaneeringute koostamise ja finantseerimise võib üle anda huvitatud poolele. Osa detailplaneeringuid kuuluvad valla huvisfääri ja valmivad valla tellimusel ja finantseerimisel. Hanila vallas on 2003. aasta lõpuga kehtivaid detailplaneeringuid üheksa: – Virtsu alevikus Tallinna mnt 6 (tankla) detailplaneering 2003. – Rõuste tuulepargi detailplaneering 2003. – Virtsu alevikus Tallinna mnt 31 ja 35 kruntide vahelise ala (reoveepuhasti) detailplaneering 2002. a. – Virtsu alevikus katastriüksuse nr 19502:003:0123 (Virtsu tuulepark) detailplaneering 2002. a. – T-10 Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare põhimaantee Virtsu aleviku lõigu km 65.700–76.450 detailplaneering 2002. a. – Virtsu alevikus Tallinna mnt 15a ja 15b detailplaneering 2001. a. – Virtsu sadama laienduse detailplaneering 2001. a. – Virtsu sadama detailplaneering 1999. a. – Virtsu aleviku Tööstus-ärikoht A71 tagastatava maa ümberplaneerimise detailplaneering 1999. a. Valla huvides tehtavate detail- ja osaüldplaneeringute vajadus: – Virtsu aleviku osaüldplaneering, millega muuhulgas vajadusel täpsustatakse Saaremaa püsiühenduse rajamisega alevikku läbiv teetrass, ehitusega seotud tootmisbaasi asukoht ja juurdeveoteed ning parkimise ja teenindusega seotud täiendavad küsimused; – Ridase puhkeala; – Virtsu kergejõustiku- ja palliplats (väljaehitamisel jalgpalliväljakuks); – perspektiivne väikelennukite stardi/maandumisrada sh spordirada Karuse-Kalli teelõigule vahemikus Tuudi-Risti teega ristumisest kuni Nurmsi-Risti teega ristumiseni. Muud üldplaneeringus välja toodud ja kavandatavad detailplaneeringud, nagu tuulepark Esivere (Rõuste) külas, Virtsu jahisadam, Mõniste jahisadam jm peavad toimuma kas eraomanike või riigiasutuste initsiatiivil. Valla üldplaneeringus neid välja tuues näitas vald positiivset suhtumist nende realiseerimisse. Konkreetne planeeringute koostamise järjestus sõltub siiski elulistest vajadustest ja investeerijate ning ehitada soovijate olemasolust. Siin toodud järjestus on soovitusliku iseloomuga ja kajastab käesoleva hetke probleeme ja lahendust vajavate küsimuste aktuaalsust. Planeeringute avalikustamiseks luua vastav serveriteenus maakonnas koostöös teiste omavalitsuste ja maavalitsusega. Serveris kajastuks kogu informatsioon kehtivatest maakonnaplaneeringutest, omavalitsuste üldplaneeringutest ning detailplaneeringualadest. Kavandatavate planeeringute kohta esitatakse käsitletavate maa-alade piirid. Ehitus Sotsiaal- ja tehiskeskkonna puhul on Hanila vallas paljuski tegemist n-ö kompleksprobleemiga – nõukogude perioodil kiiresti kasvanud majandikeskused koos suures osas karpmajadest koosneva ilmetu ja monotoonse elamufondiga, tootmisobjektide ja sotsiaalse infrastruktuuri objektidega. See keskkond ei ole visuaalselt meeldiv ega sinna elama asumiseks piisavalt atraktiivne, kui hoonesse ei ole peale erastamist oluliselt investeeritud. Suuremad maa-asulad on elukeskkonnaks enam kui pooltele elanikele kogu Eestis ja ka Hanila vallas. Nad on olulised kohalikud transpordi- ja teeninduskeskused; samuti paikneb seal valdav osa tootmiseks vajalikust infrastruktuurist. Kuni 1980-ndate aastateni kasvas nende tähtsus Eesti asustuses kiiresti: sinna rajati enamik kollektiivmajandite tootmisobjektidest, teenindusasutustest ja elamutest, mille tagajärjel kasvas jõudsalt ka nende rahvaarv (olles 1960-ndatest kuni 1980-ndate aastateni ühtlasi kõige kiirema rahvastiku kasvutempoga asulategrupp Eestis üldse). Seejuures kehtis piisavalt selge reegel: mida suurem (maa-)asula, seda kiirem rahvastikukasv, ja vastupidi. Kuna põllumajanduspiirkondade arenguperspektiivid olid kuni 1980-ndate aastate lõpuni paremad kui väikelinnade omad, v.a juhtudel, kui oli tegemist tugeva ettevõttega monofunktsionaalse asulaga, kujunes välja uus asustussüsteemi morfoloogia. Majandikeskuste kiire areng muutis maa-asustuse morfoloogiat ka linnalistest asulatest kaugemale jäävates piirkondades, avaldades lisaks väikekülade arengule pärssivat mõju ka senistele suurematele, kuid konkreetses majandussüsteemis ilma oluliste majandusfunktsioonideta asulatele. 1990-ndad aastad on toonud seniste trendide kiire, täpselt vastupidise pöörde: mida suurem (maa-)asula, seda kiirem rahvastiku vähenemine. Võib eeldada, et suure tõenäosusega on paljud suurematest maa-asulatest oma rolli minetamas: võrreldes paljude väikelinnade ja väiksemate küladega on tehiskeskkond väheatraktiivne, elamufond sageli kulukas, töökohtadest suurem osa kadunud või kadumas, rahvaarv vähenemas ja teenindussfäär kokku kuivamas. Tegemist on kahtlemata tõsise probleemiga: maapiirkondade keskuste võrk ei vasta (sotsialistliku tootmissüsteemi produktina) enam tänapäeva vajadustele. Valla kui terviku kõige olulisem arengut takistav tegur on väike rahvaarv. Üheks lahenduseks võib olla inimeste sisseränne, eelduseks või tagajärjeks on elamuehitus. Vallas on kolm paneelmajade kogumit: Virtsu alevikus ning Kõmsi ja Vatla külades. Üksikud paneelmajad asuvad ka Massu ning Salevere külades. Majade seisund ja elanikega asustatus on väga erinevad: on elanikke täis ja heas seisukorras maju, aga on ka täiesti tühje ja lagunenud maju. Peaaegu kõik korterid on eraomandis. Korteriühistuid momendil ei ole Vatla külas. Uute elamute ehitamine ja kasutuskõlblike remontimine ning kasutamine sõltub elanikkonna elatustasemest, töökohtade olemasolust ja vastutustundest. Perspektiivis võib eeldada uute eluhoonete ehitamisel enamuses individuaalmajade rajamist. Vatla külas on vaja moodustada korteriühistuid või korteriomanike ühisusi, et koordineerida ja kergendada hoonete haldamist. Nende ülesanne on tagada hoonete korrashoid ja süsteemide ühtsus. Probleemiks on see saanud just küttesüsteemide ja hoonete välisfassaadide osas. Kui loobuti tsentraalsest küttest, siis algas isetegevus. Ehitati ahjusid, paigaldati elektriradiaatoreid. Päästeteenistuse ja ehitusjärelevalve käigus tuleb kontrollida kortermajade süsteemide ohutust ja teha vajadusel ettekirjutused puuduste likvideerimiseks. Elektri kalliduse juures loobutakse praeguseks rohkem elektriküttest, mis vähendab koormust majade amortiseerunud elektrisisestustele. Tõsine probleem on korrushoonete välisfassaadide isetegevuslik muutmine. Osa korteriühistutest vahetab aknad ja teeb muud tööd majal tervikuna, kuid osa ei järgi mingit ühtsust. Ehitusjärelevalve käigus tuleb nendele korteriühistutele ja korteriomanikele teha ettekirjutused puuduste likvideerimiseks. Individuaalelamute ja muude hoonete osas on vajalik kõigi nende inventariseerimine ja ehitusregistrisse kandmine. Elamud, mille ajakohaseks ja kasutamiskõlblikuks muutmine on seotud liigsete kulutustega, lammutatakse. Saavutada tuleb kasutult seisvate ja lagunevate ning maastiku üldilmet risustavate hoonerühmade likvideerimine. Taluelamute renoveerimine või uute ehitamine toimub omanike vajadustele ja võimalustele vastavalt. Säilitada ja süvendada kohalikul traditsioonil tuginevat ehitustegevust. Tagada valla küladele Lääne-Eesti küla traditsiooniline ilme selle paremal kujul. Soodustada kohalike ehitusmaterjalide kasutamist ehituses. Vallale mittevajalike hoonete erastamine. Kogu ehitustegevus vallas peab toimuma seaduslikult, st ehitus- ja kasutuslubade alusel. Ehituslube väljastatakse valla üldplaneeringus selleks otstarbeks reserveeritud maa-aladele. Üksikutele individuaalelamutele väljastatakse ehituslube ka väljaspool planeeringuala asuvatesse sobivatesse kohtadesse. Side ja infotehnoloogia Hanila vallas on telefoniside Virtsu osas digitaliseeritud, ülejäänu on endiselt analoogside. Telefoni abonementjaamadest kaugemad piirkonnad on varustatud traadita telefonidega (fiksmobiil). Vajalik on saavutada olukord, kus kogu valla territoorium on kaetud digitaaltelefonisidega. Mobiilsidega on vald kaetud erinevate operaatorite poolt. Seoses sellega on klientidel võimalik valida. Side kvaliteedi on operaatorfirma kohustatud tagama. Nõudlust rahuldav ja kvaliteetselt toimiv sidevõrk loob vajalikud tingimused investeeringute juurdevooluks ja majanduse kiireks kasvuks. Informatsiooniline vabadus tingib selle, et ei pea kusagile kaugele info järele sõitma, vaid saab oma küsimustele vastused kohapeal hankida. Hea sidevõrk tagab ka korrektse hädaabi ja päästefunktsioonide täitmise, mis suurendab hõredalt asustatud piirkondades inimeste turvatunnet. Kaasaegsete tegevusvaldkondade viimine maale ja tasuvate IT töökohtade rajamine äärealadel soosib asustuse säilimist ja kasvu. Sellepärast tuleb vallal teha koostööd sideteenuste pakkujatega, et kvaliteetne ja kõikehõlmav teenustevõrk kataks kogu valla territooriumi. 2003. aasta lõpu seisuga on interneti püsiühenduse (ADSL) võimalus Virtsu, Kõmsi ja Karuse abonementjaamade piirkondade elanikele. Fiksmobiilide kasutajad ja teiste abonementjaamade piirkondade kliendid saavad interneti ühenduseks kasutada ainult sissehelistamisteenust. Vajalik on tagada interneti püsiühenduse teenuse kättesaadavus kõigile soovijaile. Traadita interneti (WiFi) kasutamise võimalus on Virtsu sadama piirkonnas. Vallavalitsuses ja allasutustes tuleb tagada korraliku telefoniühenduse ja interneti püsiühenduse olemasolu. 2003. aasta lõpuks on interneti püsiühendusega kaetud kõik valla üldhariduskoolid, raamatukogud ning muuseum. Kõigis raamatukogudes on võimalik kasutada avalikku internetiühendusega arvutit ja ID-kaardi lugejat. Virtsu Lasteaed kasutab internetiühenduse sissehelistamisteenust. Eesmärgiks tuleb seada interneti püsiühenduse sisseseadmine ka Virtsu Lasteaiale ning valla rahvamajadele. Hanila vallal on oma kodulehekülg: www.hanila.ee Kogu valda käsitlev ja kõigi allasutuste tegevust puudutav ning avalikustamisele kuuluv teave on kättesaadav interneti vahendusel. Mõnel allasutusel on olemas oma kodulehekülg. Neil allasutustel, kellel pole oma väljundit internetis, luua omad koduleheküljed või paigutada avalikustamisele kuuluv info valla koduleheküljele. Tähtsam informatsioon peab olema kajastatud nii allasutuse koduleheküljel kui ka omama viidet valla omal. Tagada üritusi ja laiemat huvi pakkuva info kajastamine maakonna internetiportaalis. Juurutada paberivaba asjaajamist kõigis valla allasutustes. Selleks algusjärgus võimaldada lihtsamate avalduste vormistamist elektroonilisel teel. Vähendamaks aega, mis kulub vallaelanikel asjaajamisele ning neile vajaliku teabe leidmiseks ning tagamaks juurdepääsu teabele kogu valla territooriumil, tuleb käigus hoida raamatukogude avalikud internetiühendusega arvutid. Vallavalitsusel tagada valla raamatukogudes arvutikasutajatele tasuta interneti kasutamise võimalus. Paigaldada vallavalitsuse ruumidesse arvuti avalikuks kasutamiseks – klientidele info saamiseks ja edastamiseks. Vallavalitsusel jätkata koostööd erinevate riiklike programmidega (Külatee, Tiigrihüpe, X-tee), et luua valla elanikele infotehnoloogiliste vahendite ja uute tehnoloogiate kasutamiseks paremaid võimalusi. Võimalusel luua juurde avalikke internetipunkte. Sotsiaalhoolekanne Valla sotsiaalprobleemidega töötavad sotsiaalnõunik, sotsiaaltöötaja ja hoolekandetöötajad. Osa teenuseid tellitakse väljastpoolt valda. Vallavalitsus vahendab elanikele riigi poolt makstavat toimetulekutoetust. Seni on riik andnud vahendid ainult toetuste väljamaksmiseks. Sotsiaalministeerium on kaks korda andnud sotsiaaltöö korraldamiseks vallale tasuta arvuti. Muid seadusega ettenähtud toimetuleku administreerimisega seotud kulusid ei ole kaetud. Valla omavahenditest makstavad sotsiaaltoetused on õpilaste koolilõunatoetus, lapse sünnitoetus, ravikindlustusega hõlmamata isikute toetus, ühekordne õppetoetus, ühekordsed toetused õnnetusjuhtumite ja raske majandusliku olukorra puhul, toetus puuetega inimestele abivahendite muretsemiseks ning laste jõulupakid. Ravikindlustusega hõlmamata isikute toetus ei ole tegelikkuses rakendunud. Selleks on vaja riigipoolseid sihtotstarbelisi vahendeid, kuna sisuliselt on tegemist riikliku funktsiooniga. Iga-aastaselt korraldatakse pensionäridele pidulik üritus. Avalduse alusel kompenseeritakse lastele töövihikute maksumus. Kõige suurem probleem on süvenev töötus vallas. Enamik töötuid on pikaajalised, st on töötud juba üle aasta. Lääneriikide kogemusele toetudes on neid aktiivsesse tööhõivesse võimalik tagasi tuua ainult spetsiaalse nõustamise ja õppega. Valla nõrkuseks on jätkuv tööjõu väljaränne, kuna uusi töökohti ei ole viimasel ajal juurde tulnud, vaid on toimunud töökohtade ümberpaiknemine ettevõtete vahel. Et enamik väljarändest moodustavad tööealised noored ja perekonnad, siis süveneb elanikkonna vananemine. Väljarände tulemuseks on külaühiskonna hävimine, inimtühjad ääremaad ja polariseerumise tulemusel kolm suuremat asustuskeskust. Nende inimeste hulgas, kes pikaajaliselt ei ole leidnud tööd, levib alkoholism ja asotsiaalsus, samuti halveneb nende inimeste tervislik seisund ning suureneb toimetulematus ja sõltuvus sotsiaalabist. Sotsiaalvaldkonnas on vaja tegeleda kolme suurema valdkonnaga, et tõsta vallaelanike võimet iseseisvalt toime tulla. Need on: – tööalane rehabiliteerimine töötutele, abivajajate nõustamine; – teenustebaasi väljaarendamine ja teenuste nomenklatuuri suurendamine; – toetuste maksmise korra pidev täiendamine. Nõustamine Valla sotsiaaltöötajate ülesanne on sotsiaalnõustamine – isikule vajaliku teabe andmine sotsiaalsetest õigustest ja seaduslike huvide kaitsmise võimalustest ning abistamine konkreetsete sotsiaalsete probleemide lahendamisel edaspidise toimetuleku soodustamiseks. Ülevaate saamiseks sotsiaalset abi vajavatest inimestest peetakse kohalikku sotsiaalregistrit. Registri erieesmärk on probleemsete lastega perede tuvastamine. Töötute arvu vähendamiseks tuleb soovitada neile tööturuteenuseid (ümberõpe, koolitused), pakkuda neile tööd valla heakorratöödel ja sotsiaalhoolduses. Edastada vallamajas ja teadetetahvlitel infot kohalike tööpakkumiste kohta. Organiseerida sotsiaalset rehabilitatsiooni töötutele ja tööotsijatele. Selleks taotleda 2004. aastal avanevatest Euroopa Liidu fondidest projektipõhiseid rahalisi vahendeid. Vajadusel moodustada nende vahendite taotlemiseks mittetulunduslik nõustamisorganisatsioon. Perekeskuse töö aktiviseerimine: rohkem üritusi täiskasvanutele, puuetega inimestele ja suurtele peredele. Perekeskusele vahendite muretsemiseks lisaraha ning asjade taotlemine organisatsioonidelt ja fondidelt. Vajadusel usaldusisiku töö alustamine mitme valla peale. Psühholoogi teenuse kasutamine, seda eriti haridussüsteemis. Sotsiaalteenused Arengukava perioodi alguseks on vallas kasutusel koduteenus, mis aitab abivajajatel toime tulla kodustes tingimustes. Selleks on võetud tööle kaks avahooldustöötajat. Vajadusel tuleb selle teenuse osutamise ringi laiendada. Puuetega inimeste hooldusrahade üleandmisel vallale on tõenäoliselt otstarbekas koondada see teenus lisaavahooldustöötajate palkamisega ühte süsteemi. Viimase olukorra rakendumisel tuleb vallal teha uuring teenuse vajaduse ulatuse ja alaliikide kindlakstegemiseks. Koduteenused (toiduainete viimine, asjaajamine dokumentidega, abi hügieenipidamisel, arstiabi, küttepuude muretsemine jne) on avahooldustöötaja töötasu ja transpordikulude osas teenuse saajale tasuta. Edaspidi sõlmitakse koduteenuse lepingud, kus sätestatakse täpselt, milliste kulutuste katmine jääb vallale ja milliste eest tasub teenuse saaja. Hooldusliigis, kus hooldatav saadetakse hooldaja perekonda elama, ei ole vallavalitsus praeguseks initsiatiivi üles näidanud. Valdavalt on see hooldusliik kasutusel puuetega inimestele vallavalitsuse korraldusega hooldaja määramisel, kui tegemist on sugulastega ja elukorraldus oli selline juba enne korralduse vormistamist. Hoolekandeasutusse hooldamisse saatmist püütakse vältida, kui inimene saab avahooldamise tingimustes endaga hakkama. Kui hooldusasutusse saadetaval isikul on olemas lähedased isikud, siis peavad need osalema hooldekulude katmisel. Vallavalitsus osaleb rahaliselt ainult sellisel juhul, kui lähedased sugulased ei ole võimelised selle teenuse kulutusi katma. Vallal on kaks sotsiaalkorterit, millest ühte kasutatakse vanurite elamispinnana. Teise sihtotstarbeks on vajaduse tekkimisel olla turvakoduks. Tulevikule mõeldes jääb kahest korterist vallale väheks ja neid tuleb juurde muretseda. Võimalusel ühte kortermajja (sotsiaalmaja) või lähedastele pindadele, et kergendada hooldajate tegevust. See oleks vallale odavam ja asendaks väljaspool valda asuvat ja sisseostetavat hooldekodu teenust. Praegu on abivajajatel võimalik saada tasuta transporti sotsiaaltöötajate ametiautoga hädatarvilike sõitude tegemiseks, kui neil ei ole isikliku transpordivahendiga lähedasi sugulasi. Vallavalitsuse paketiautoga abistatakse ka asjade transpordil ning matustel. Perspektiivis on vaja muretseda spetsiaalne transpordi- ja invabuss, mida oleks kõigil abivajajatel võimalik soodsatel tingimustel rentida oma erakorraliste sotsiaalsete vajaduste rahuldamiseks. Valla sotsiaalteenuste süsteemi laiendamiseks (eluasemeteenusena osutatavad remondi- ja parandustööd vanuritele ning puuetega inimestele, pesupesemine jm) on vaja täiendavaid rahalisi vahendeid või tuleb neid osutada teenuse kulutusi katva tasu eest. Osaliselt tasulise teenusena (vanematele ilma sugulasteta inimestele teatud piirides tasuta) on olnud küttepuude muretsemine. Toetused Suurim toetuseliik, mis valla poolt välja makstakse, on toimetulekutoetus. Peale kalatööstuse seiskumist Virtsus on toimetuleku vajadus vallas stabiliseerunud. Toimetulekutoetuseks vallale eraldatavatest rahalistest vahenditest on reeglina jätkunud ainult seadusejärgsete toetuste väljamaksmiseks. Lisatoetusteks sellest ei jätku. Riigi poolt eraldatavale koolilõunatoetusele on vald lisanud juurde niipalju, et alates 2003. aastast on valla koolides põhikooliastme lõpuni koolilõuna kõigile tasuta. Vald on maksnud pikka aega sünnitoetust 1000 krooni, mida peab lähema paari aasta jooksul tunduvalt tõstma. Kõigile valla lastele kuni põhikooli lõpuni on jõuludeks kingitud kommipakid. See traditsioon peaks kindlasti jätkuma. Ülejäänud lisatoetusi eespool mainitud valdkondades on makstud vallaeelarvest erandkorras isiku põhjendatud avalduse alusel. Valla ülesanne on kindlustada esmane sotsiaalabi igale abivajajale. Edaspidi tuleb rohkem rõhku panna isiku enda vastutuse suurendamisele enda ja oma perekonnaliikmete toimetuleku eest. Selleks peab abiandmise kohustuse kõrvale oluliseks tõusma preventiivne töö – isiku ja perekonna toimetuleku soodustamine. Tuleb soodustada tugi- ja eneseabigruppide teket, kus abivajajad saavad ka ise üksteist toetada ja abistada. Sotsiaalhoolekande edasiseks arendamiseks tuleb kaasata selle töö tegemisse rohkem kliente endid ja vabatahtlikke, leida vahendeid ja võimalusi seaduste täitmiseks, hoida sotsiaaltöö tegijaid koolituste kaudu pidevalt kursis kõige uue ja arenevaga. Sotsiaalabi valdkonna kiiremaks edasiarendamiseks tuleb vallal ise, koos naaberomavalitsuste ja vastava suunitlusega mittetulundusühingutega esitada ühiseid projekte materiaalsete ja rahaliste vahendite taotlemiseks erinevatest fondidest. Riigi poolt toetuste väljamaksmiseks eraldatavatest rahalistest vahenditest peab piisama korraliste toetuste väljamaksmiseks, nende toetuste administreerimiskulude katteks ja ettearvamatute toetuste maksmiseks. Vallapoolsete vabade vahendite olemasolul tuleb suurendada korraliste ja erandkorras vallaeelarvest väljamakstavate toetuste mahtu ja nomenklatuuri. Samuti tuleb suurendada teenuste hulka, mille eest inimene kas osaliselt või täielikult ise maksab. Soodustada tuleb toetuste maksmisel sponsorite ja heategevusorganisatsioonide panustamist asjade ja raha näol. Koostöö naabervaldade sotsiaaltöötajate ja hooldemajadega, maavalitsuse sotsiaalosakonnaga. Head suhted ja koostöö kiriku, perearsti, kaubanduse ja kohalike ettevõtetega. Vajalikud on investeeringud puuetega inimeste abivahenditesse, hooldekorterite remonti ja varustusse, abivajajate transpordivahendisse. Kindlustada tuleb erialane koolitus kõigile sotsiaalsfääri töötajatele vallas, millele peab lisanduma pidev täienduskoolitus. Säästlik ja peremehelik majandamine võimaldab väheste rahaliste vahenditega rohkem saavutada, uusi võimalusi loovad vabatahtlikud. Sihtrühmadega tegeledes tuleb arvestada nende eripära, vajalik on kõigi kaasamine ja osalus. Eakatel ja puuetega inimestel (vajavad kõrvalist abi ja toetust) võimaldada aktiivselt kaasa lüüa ühiskonnaelus ja eakaaslaste toetamises, tunda end kasulikuna. Lapsed vajavad kaitset, järelevalvet ja toetust, et oleks tagatud kõik tingimused laste normaalseks arenguks olenemata tema perekonna majanduslikust või moraalsest olukorrast. Senises suhtumises tuleb muuta hoiakuid, kus abivajajate vähesed toimetulekuoskused ning abivajaja isiku ja pere vähene vastutus oma toimetuleku eest vähendavad sotsiaaltöö tulemust. Senist võrgustikutööd tuleb parandada, et abivajajale saaks pakkuda parimat võimalikku kvalifitseeritud abi. Projektide kaudu tuleb leida raha lapsi arendavate ja kaitsvate programmide elluviimiseks. Tuleb parandada elanikkonnale jagatavat infot (seaduste muudatused, pakutavad sotsiaalteenused, tööhõive ja sellega seonduv koolitus jms). Infot avaldada valla infolehes. Tuleb pidada riskirühmade registreid, et vajalikku infot ka otse inimesele kätte suunata. Sotsiaaltöö tegijatel, kui eriti raskes valdkonnas tegutsejatel, tuleb võimaldada kogemuste omandamiseks osaleda koolitustel, maakondlikel ja vabariiklikel üritustel, korraldada kokkusaamisi oma kolleegidega, sõlmida rahvusvahelisi sidemeid, kuuluda erialastesse organisatsioonidesse. Sport Hanila vallas on võimalik sporti teha kahes spetsiaalses spordihoones Vatlas ja Virtsus ning universaalsaalis Kõmsil. Erineva tasemega välisväljakuid on kõigis kolmes suuremas valla asustatud punktis. Neist mitte ükski ei vasta võistluste korraldamiseks esitatavatele tingimustele. Lisaks ei ole Kõmsi universaalsaali juures pesemise võimalusi, mis halvendavad seal sportimise tingimusi võrreldes Vatla ja Virtsuga. Valla üldplaneeringuga on määratud spordiobjektide teenindamiseks vajalikud maa-alad. Vajadusel ja kokkuleppel saab neid rajada ka eraomanduses olevatele maadele. Vastavalt seadusele ja valla rahalistele võimalustele püüab vald erinevate vajadustega elanikegruppide soove (sh liikumisharrastus) rahuldada. Valla esmane ülesanne spordi valdkonnas on luua munitsipaalkoolides tingimused kehalise kasvatuse tundideks. Ruumide osas on see enam-vähem saavutatud, probleeme on välisväljakute ja spordiinventariga. Seada eesmärgiks luua Virtsu Põhikooli juurde paremad võimalused jalgpalli ja kergejõustiku harjutamiseks. Selleks rekonstrueerida olemasolev palliplats, mille juurde rajada kergejõustikuelemente (heiteringid, hüppekastid, lühijooksurajad). Vallavalitsuse ülesanne on koostöös spordi- ja piirkondlike mittetulundusühingutega taotleda selleks otstarbeks rahalisi vahendeid riigieelarvest ja fondidest. Valla territooriumil tegutseb kaks mittetulunduslikku spordiorganisatsiooni, millest üks esindab noori. Vallaeelarvest toetatakse nende tegevust ja valla esindamist. Hanila spordiseltsil on missioon esindada valda maakondlikel omavalitsuste suve- ja talimängudel. Vallaeelarvest tuleb ka tulevikus ette näha vahendid valla mittetulunduslike spordiorganisatsioonide tegevuse toetamiseks, mis saab küll piirduda kokkulepitud spordialadega. Soodustada tuleb spordiharrastust koolides, korraldada laste spordi suvelaagreid, innustada andekamaid noorsportlasi jätkama õpinguid spordikoolides või spordikallakuga üldhariduskoolides. Eraldi tunnustama peab jalgpalliõpet valla koolides, mida on soodustanud treeneri jätkuv koostöö FC Floraga jalgpalli propageerimisel ning treeningute korraldamisel. Jätkata tuleb traditsiooniliste ürituste korraldamist nagu võrkpallivõistlused Virtsus Merepäevade raames. Olemasolevatele märgistatud ja kaardistatud matkaradadele tuleb lisaks rajada uusi. Teed ja ühistransport Teed Hanila valla territoorium on suur ja hõredalt asustatud, kuna ligi 60% valla elanikest on koondunud kolme suuremasse asustatud punkti. Selleks, et vähendada valla ulatuslikust territooriumist tingitud negatiivset mõju, tuleb teedevõrgu olukorda parendada. Korrastatud teedevõrguga tuuakse vallakeskus küladele ajaliselt lähemale. Praktiliselt kõiki valla asustatud punkte omavahel ja suuremate magistraalidega ühendavad teed kuuluvad niinimetatud riigi kohalike maanteede kategooriasse. Taastatud Eesti Vabariigi ajal on riiklikud struktuurid sellesse teekategooriasse Hanila valla territooriumil investeerinud minimaalselt ja lähiaastate kavas ei ole üldse siia piirkonda kavandatud investeeringuid. Saavutada, et valla jaoks olulised riigi kohalikud maanteed ning valla asulate tihedalt hoonestatud osade teed ja tänavad varustataks kõvakattega, eesmärgiga: – viia kohalik teedevõrk vastavusse suurenenud liikluskoormusega; – võimaldada mugavam juurdepääs valla vaatamisväärsustele – tuua ääremaad keskusele ja suurematele liiklusmagistraalidele lähemale. Riigiteed Riigi kohalikest kruusateedest vajaks kohest tolmuvaba katte paigaldamist: – Karuse-Saastna mnt; – Kõmsi-Mõisaküla-Salevere mnt; – Hanila-Massu mnt; – Kukeranna-Kaseküla tee; – Karuse-Nehatu mnt; – Rame-Paatsalu mnt; – Hanila-Hõbesalu mnt; – Vatla-Nehatu mnt. Mustkattega riigi teedest vajaks kohest rekonstrueerimist Risti-Virtsu Virtsu aleviku territooriumile jääv teelõik. Nimetatud teelõigule on Maanteeamet tellinud projekti, mille alusel muudetaks sellel teelõigul liiklusskeem ning kogu lõigu ulatuses lisanduks jalgratta- ja jalgtee. Selle teelõigu liiklusskeem võib tulevikus veelgi muutuda, kui realiseerub Saaremaa püsiühendus, mille üldplaneeringujärgsel asukohavalikul toimub detailplaneeringu koostamine. Luua täiendavaid parkimiskohti piirkonnas. Vallavalitsusel saavutada riigi investeeringute suurenemine Hanila vallas asuvatele riigi kohalike maanteede hooldusse ja remonti. Munitsipaalteed Valla munitsipaalomandisse võetavad erateed ning Riigimetsade Majandamise Keskuse territooriumitel olevad teed inventariseeriti valla kulul ja nende baasil on koostatud teede register. Sellega peaks koos riigiteedega inventariseeritud olema kogu valla territooriumi teedevõrk. Vajadusel tuleb registrit täiendada nii teede parameetrite muutumisel kui ka teede registrisse sisse- ja väljaarvamisel. Põllumajandusreformi käigus anti mõned teed valla omandisse. Osad neist on edasi bilansist bilanssi antud riigile. Enamik avalikuks kasutuseks mõeldud teid on peremehetu vara ja tuleb lähema aasta jooksul vallal rajatistena arvele võtta. Peale seda protseduuri tuleb valla teed viia katastrisse ning moodustada kinnistud. Selle protseduuri lõpetamisel tuleb üle vaadata erateede kategooria. Kuna maade tagastamise alguses ei olnud avalikuks kasutamiseks mõeldud teede ideoloogia piisavalt selge, siis osad selleks otstarbeks vajalikud teelõigud mõõdeti eramaade sisse. Omanikega tuleb saavutada kokkulepe nende teelõikude munitsipaalomandisse ülemineku tingimustes või avaliku kasutuse-hoolduse lepingute sõlmimine. Vallateede remondi järjekord ja mahud töötab välja vallavalitsus ning kinnitab volikogu. Eelisjärjekorras remontida valla teede ja tänavate halvimas seisukorras olevad lõigud. Vajalikes vallateede lõikudes rajada teekraavid. Järgmises etapis viia järk-järgult tänavad ja teiste valla asulate tihedalt asustatud osi läbivad teelõigud tolmuvaba katte alla. Suurendamaks liiklusohutust üle vaadata vallateede liiklusskeem, eriti vallateede suubumiskohad riigiteedele. Vastavalt vajadusele täiendada valla teede ja tänavate varustatust teeviitade, tänavasiltide ning turismialase teabega. Tänavavalgustuse tööshoidmine talvisel perioodil tiheasustatud piirkondades. Eelarveliselt tagada vahendid vallateede hoolduseks ning talviseks lumetõrjeks. Erateede hooldus ja lumetõrje teostada vastavalt lepingutele ja rahaliste vahendite olemasolule. AS-ga Nordkalk sõlmitud koostöölepinguga Kurevere karjäärist vallateede remondiks ja ehituseks eraldatud dolomiidikillustiku koguse arvelt varustada teematerjaliga ka erateede omanikke. Koostöös riigiteede hooldajatega ja politseiga võtta eesmärgiks viia miinimumini teedelagunemise ajal metsamaterjali väljaveoga teede lõhkumine. Tehtud kahjud sisse nõuda kahju tekitajatelt. Ühistransport Vald reguleerib ja annab välja oma territooriumil toimuvale ühistranspordile lube. Kuna taolised teenused vallas praegu puuduvad ja lähiajal ei ole ette näha nende tekkimist, siis eespool mainitud regulatsiooni rakendamiseks hetkel puudub vajadus. Mitut omavalitsust või maakonda teenindavale ühistranspordile väljastavad liinilube riigiasutused. Aktiivselt tuleb sekkuda riigi poolt teostatavasse ühistranspordi korraldusse, et säilitada valla elanikke teenindavad bussiliinid. Vallavalitsus tegeleb kahe liinilepinguga riigi tellimusel toimuva bussiliini teenindamisega. Seadusemuudatusega keelati omavalitsustel kõlvatule konkurentsile viidates ühiskondliku transpordi tasulise teenuse osutamine. Maavalitsus peab riigihankega leidma neile bussiliinidele uue teenindaja. Liinilepingu lõpetamise järel hakkavad vallale kuuluvad bussid vallaeelarves selleks ettenähtud vahendite ulatuses teenindama valla allasutusi ja elanikke. Samuti nähakse eelarves ette vahendid laste tasuta veoks kooli, lasteaia ning kodu vahel. Valla bussipargi korrashoidmine ja vastavalt vajadustele ning võimalustele uuendamine. Liinilepingute lõppemiseni peab vald omama kahte põhibussi ja ühte reservbussi. Pärast seda puudub vajadus kolme bussi järele. Kahest allesjäävast bussist peab üks olema väiksem, umbes viieteistkohaline. Tervishoid Arstiabi Jätkuvas koostöös maakonnaarsti ja haigekassaga ning meditsiinilise personali pideva täiendusõppe kaudu tagada vallaelanikele kvaliteetne kättesaadav I etapi arstiabi. Vallaelanikke teenindavad perearstid peavad tagama vallasiseselt võimalikult patsiendile elukoha lähedase teenindamise, põhjustamata neile liigseid liikumisprobleeme ja transpordikulusid. Vallavalitsus annab vajadusel perearstidele tasuta kasutamise lepingu alusel selleks ruumid Vatla ja Kõmsi külas ning Virtsu alevikus. Perearstid katavad nende käsutusse antavate ruumide jooksvad kulud. Võimalusel vallavalitsusel korraldada eriarstide vastuvõtt-konsultatsioon kohapeal. Koostöös haridusasutustega tuleb organiseerida regulaarne laste hammaste kontroll, et välja selgitada ravi vajadus. Terviseedenduslik tegevus Analüüsida ja süstematiseerida valla elanikkonna tervislikku olukorda ning panna alus terviseedenduslikule liikumisele. Terviseedenduslik tegevus peab looma võimalused haiguste ennetamiseks, tervise taastamiseks, sotsiaalse rehabilitatsiooni ja tervishoiu väärtustamise alaseks tegevuseks. Enamik vahendeid tuleb vallal taotleda projektipõhiselt. Tuleb tõsta elanikkonna haigusteadlikkust ja huvi tervislike eluviiside vastu. Propageerida tervislikke eluviise nii koolinoorte kui ka kogu elanikkonna hulgas. Tellida vajalikke loenguid ja näitlikku õppematerjali kooliõpilastele. Levitada võimalikult laialdaselt tsentraalselt väljastatavat teabematerjali, koostada ise voldikuid ja infolehti, avaldada pidevalt valla lehes aktuaalseid artikleid ja statistilist materjali valla kohta, korraldada kohtumisi spetsialistidega väiksematele elanikkonna rühmadele (nt rasedad, väikelaste emad, ajateenistusse minejad ja nende emad, vanurid, teismelised jt). Arendada koostööd Lääne Maavalitsuse rahvatervise spetsialistiga, et osaleda terviseedenduse projektide koostamisel ja elluviimisel. Arutada rahvatervisega seonduvaid probleeme ümarlauas, koostada järjepidevad tegevuskavad ning planeerida valla eelarvesse ressursse ka terviseedenduseks. Kasutada ümarlauda tervishoiuga tegelevate institutsioonide koostöö parandamiseks (kool, lasteaed, sotsiaalosakond, perearsti meeskond). Vajalik on informatsiooni vahetamine, tegevuse kooskõlastamine ja ühiste aktsioonide korraldamine. Selline koostöö aitab jätkuvalt parandada tervislikke tingimusi laste-, õppe- ja hooldusasutustes (valgustus, küte, toitlustamine jm). Regulaarsed kontaktid sotsiaaltöötajate ja perearsti vahel aitavad lahendada ja ennetada sotsiaalseid probleeme. Projektide kaudu leida rahalisi vahendeid joogivee kvaliteedi parandamiseks. Otsida selleks võimalusi 2004. aastal avanevatest Euroopa tõukefondidest. Pideva ülevaate omamine ravikindlustamata isikutest ning nende teavitamine ravikindlustuse saamise võimalustest. Valitsemine Kohalik omavalitsus tegeleb talle seaduse alusel pandud ülesannetega ja riigi poolt lepingutega antud tegevustega, mida rahastatakse riigieelarvest. Eesti omavalitsusalane seadusandlus on üles ehitatud euroopalikule kogukonna esindamise põhimõttele. Samas ei ole omavalitsustele seadusega antud õiguste, riigi poolt antud riiklike ülesannete ja eraldatud rahaliste vahendite vahel tasakaalu. Omavalitsustele on pandud seadusega sisuliselt riiklikke ülesandeid, andes nende täitmiseks rahalisi vahendeid eelarve siseselt, mitte sihtotstarbeliste eraldistena konkreetsete ülesannete täitmiseks. Kõige suuremaks valdkonnaks tuleb siin lugeda maareformi, mis on kestnud nüüdseks üle kümne aasta. Tegemist ei ole omavalitsusliku funktsiooniga, vaid selge riikliku ülesandega, kus enamasti on omavalitsusel vormistamise funktsioon. Pidevalt on seadustega omavalitsustele antud täiendavaid ülesandeid, kusjuures rahaliste vahendite vastavat kasvu ei ole kaasnenud. Võib tõestatuks lugeda, et omavalitsused on olnud pidevalt alafinantseeritud võrreldes riiklike struktuuridega. Kogukondlike ülesannete piiritlemine on suhteliselt lihtne. Sinna valdkonda kuuluvad kõik teenused, mis on vajalikud kogukonna liikmete elu ja olme paremaks muutmiseks. Kogukondliku teenuse osutamiseks omavalitsusorganite poolt peab olema kogukonnal vajadus. Riigi ülesanded ja reformid Paralleelselt kohalike omavalitsuste moodustamisega Eestis algas omandireform. Vastloodud omavalitsused pidid hakkama järk-järgult üle võtma munitsipaalomandisse sotsiaal-kultuuriobjekte, põllumajandusreformi käigus majanditelt elamumajanduse jm elukondlikult vajalikud objektid. Kohalik omavalitsus hakkas korraldama kohapealset elu, s.t võttis sisuliselt üle endiste majandite funktsioonid peale otsese põllumajandussaaduste tootmise. Lisaks kohaliku elu korraldamisele olid ja on ka praegu ametnikud hõivatud riigi algatatud omandireformi läbiviimisega. Maareform omandireformi ühe valdkonnana on kestnud üle kümne aasta. Otsene tagastamisprotsess hakkab lõppema. Samas on kinnistatud ainult ligi 2/3 valla maafondist. Ülejäänud osa kuuluvus on veel vormistamata. Osaliselt riik vormistab selle katastrisse riigimaana ja viib ise erastamisprotsessi lõpule. Seadusega on määratud maareformi lõpetamine tähtaeg omandireformi õigustatud subjektide osas. Maa eelisostuga erastamine kestab veel pikemat aega ja selle lõpptärmin ei ole paigas. Pidev sellealase seadusandluse muutmine on teinud protsessi keeruliseks. Andnud eelise maareformi õigustatud subjektidele, alustab vald endale vajalike maade munitsipaalomandisse vormistamisega alles nüüdses perioodis. Valla ehitiste juurde teenindusmaa taotlemine on suhteliselt lihtne protseduur. Valla tasakaalustatud arenguks vajalike maade munitsipaliseerimine on tehtud aga vägagi keerukaks. Määrata kindlaks Hanila valla munitsipaalomandisse taotletav maa alljärgnevaks otstarbeks: – valla hoonete teenindamiseks vajalik maa; – vallateede alune maa; – puhastusseadmete ja muude rajatiste teenindamiseks vajalik maa; – avalikku kasutusse jääv maa (pargid, haljasalad, spordiplatsid, jaanitulekohad jms); – perspektiivseks tööstus-, laomajandus-, äri- ja elamuehituseks vajalik maa; – põllumajanduslik reservmaa, kaasa arvatud kollektiivsed aiamaad. Reformimise kaudse mõjuga on ka paljud omavalitsusele üleantud riiklikud ülesanded, nagu sotsiaaltoetuste süsteem. Lisaks pidevale süsteemi muutmisele ei ole kaasatud antud ülesande täitmiseks piisavalt objektiivsel arvestusel põhinevaid rahalisi vahendeid. Enamikul juhtudel ei anta riiklike ülesannete täitmiseks kaasa nende administreerimiseks vajalikke vahendeid. Siin võib suurema ulatusega ülesannetest tuua näiteks sedasama riiklike sotsiaaltoetuste väljamaksmist. Väiksematest aga riiklike registrite täiendamist, kalapüügilubade väljastamist. Registrite pidamine peab minema koordineeritumaks. Enamik statistikast, mida riik nõuab, peaks ta võtma välja registritest ja ministeeriumitele esitatavatest aruannetest. Aruannete esitamine peaks võimaluse korral olema veebipõhine. Esmase tähtsusega rahvastikuregister peaks olema võimalikult täpne, isegi kui see on meie vallale tulusid vähendavate tagajärgedega. Selle olukorra parandamiseks tuleb omavalitsustel konsolideeruda läbi vabariiklike omavalitsusliitude, et seista oma õiguste eest. Vajadusel kasutada õigusorganeid ja Euroopa omavalitsuslikke struktuure. Haldusreform Haldussüsteemi reformimisega on keskvalitsus tegelenud kogu taasiseseisvumise perioodi. Teatud hetkedel on reformikavad ulatunud ka omavalitsussektorisse. Enamik haldussüsteemi reformist on suunatud riigi tsentraliseerimisse, mille tulemusena on tekkinud ministeeriumidesisene vertikaalne juhtimisstruktuur. Piirkondade (maakondade) tasakaalustatud arengu otsustamise ja suunamise riiklikud võimalused on viidud miinimumini. Haldussüsteemi reformil on puudunud läbimõeldud ja teaduslikult põhjendatud aluspõhi. Samuti ei ole elanikke informeeritud seatud eesmärkidest ning reformi on püütud teha minimaalsete vahenditega ja äärmiselt lühikese perioodi jooksul. Omavalitsuste haldusreformil peab olema positiivne ja läbimõeldud eesmärk, mis on tasakaalustatud kõigile liituvatele osapooltele. Omavalitsuste reform ei ole pelgalt füüsiline liitumine, vaid eeldab kogu omavalitsussüsteemi teaduslikku analüüsi. Kindlaks peab määrama omavalitustele seadusega pandud ülesannete maksumuse, kindlustama selle kindla tulubaasiga ja määrama suhted keskvõimuga. Valla territooriumi olulised muudatused peavad olema majanduslikult ja sotsiaalselt põhjendatud ning valla elanike poolt heaks kiidetud. Liitumine naaberomavalitsustega peab olema kõigi osapoolte kogukondadele kasulik. Sundliitmine tekitab trotsi ja ei võimalda saavutada eesmärkide täitmist. Praeguse seisuga tuleb lugeda valla territoorium arengukavas käsitletava perioodi jooksul piisavaks valla vajaduste rahuldamiseks. Viimase ühinemisküsitluse tulemused olid selgelt eitavad naabervallaga ühinemiseks. Kuni võimalik ühinemisprotsess ei too Hanila valla elanike hulgas esile positiivset suhtumist, ei alustata sellekohaseid läbirääkimisi. Euroopa Liidu liikmesmaade kogemustele tuginedes saab väita, et mida arenenuma majandusega ja demokraatlikum on riik, seda vähem mõjutab omavalitsuse suurus tema haldussuutlikust. Vallavolikogu ja -valitsus Hanila Vallavolikogu ja -valitsus tegutsevad ühtse süsteemina, et tagada kõigile valla elanikele tasakaalustatud, toimiv ning säästvalt ja jätkusuutlikult arenev elukeskkond. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud kohaliku elu küsimuste otsustamine ja korraldamine sõltub valla rahalistest vahenditest, otsustusvõimelistest ametnikest, kes omavad teavet kureeritavates eluvaldkondades nii oma vallas kui kogu riigis tervikuna. Pidevalt muutuva seadusandluse ajal pole mõeldav kohaliku omavalitsuse elu korraldamine ja riigi poolt pandud ülesannete täitmine ilma oskuseta suhelda naabrite, partnerite ja teiste institutsioonidega. Valla elanikkond on kohapeal kõrgeim võimukandja, kes valib demokraatlikel valimistel enda hulgast kohaliku esinduskogu, kes arvestades valla rahva nägemust kinnitab arengusuunad vallale vähemalt kaheks valimisperioodiks, mille alusel kinnitab vallaeelarve ja selle täitmise aruande. Volikogu ja valitsus vaatavad valla arengukava ja üldplaneeringu üle vastavalt esimese kord aastas ja teise valimisperioodis ning teevad vajadusel seal muudatused. Eelarve täitmise aruandele eelneb eelarve täitmise analüüs, mille käigus selgub kulutuste otstarbekus, milliseid valla elanike ootusi on suudetud täita, milline on tulemus, mida on saavutatud, kuidas on muutunud valla elanike heaolu. Eelarvete kujundamisel lähtuda peaeesmärgist pakkuda valla süsteemis töötavatele inimestele konkurentsivõimelist palka. Lisaametikohtade moodustamisel valla struktuurides lähtuda objektiivsetest vajadustest ja valla majanduslikest võimalustest. Kohaliku omavalitsuse ametnikud, kasutades eelarvet, korraldavad valla elu vastavalt arengukavale ja täidavad riigi poolt seadustega pandud kohustusi. Ettepanekuid seaduste kohta ja nende rakendamise kordade osas teeb vald Riigikogule ja Vabariigi Valitsusele maakondliku ja vabariikliku omavalitsuste liidu kaudu. Volikogul on ka ise õigus teha Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ning teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks, kuid kui see on tehtud liitude poolt, siis on sellel suurem jõud. Läbi liitude esitatavale ettepanekule ei saa ette heita ainult ühe omavalitsuse huvide esindamist. Iga eluvaldkonna korraldamisel vallas tuleb lähtuda seadustest jm õigusaktidest. Valla arengukavas toodud valdkondade arendamiseks on vajalikud lisaressursid. Nende taotlemiseks ja projektide kirjutamiseks on vajalik leida kompetentne tegija kas üksikisiku või koostööorganisatsiooni näol. Sobiva üksikisiku leidmisel kaaluda võimalust tema töölevõtmiseks. Projektide realiseerimisel on enamasti nõutav ka projektijuhtide olemasolu. Suuremate ja ühisprojektide korral võib olla vajalik projektijuhi palkamine. – Vallasüsteemis töötavad arenevad isiksused, kes tahavad ennast täiendada seadusandluse alal ja rakendada oma teadmisi valla arenguks. Pidev täienduskoolitus. – Seadusandlus ja selle muutused jõuavad iga ametnikuni. Järgitakse Eesti Vabariigi seadusi. Seadusandliku teabe vahendamine valla elanikele ja allasutustele. – Infotehnoloogia vahendite kasutamine uue seadusandliku teabe hankimisel ja suhtlemisel. Varustada kõik vallavalitsuse töökohad ning valla allasutused Interneti püsiühendusega. Luua vallavalitsust ning kõiki valla allasutusi hõlmav andmevõrk. Siduda valla andmebaasid digitaalkaardiga ühtseks Hanila valla infosüsteemiks. – Korrastada pidevalt valla kohanimede nimestikku. Muuta valla asulate arvu, nimetusi ning lahkmejooni vastavalt kohanimede igapäevasele tegelikule kasutamisele, ajaloolisele traditsioonile ning valla elanike soovidele. – Tagada valla tegevuste ja kavatsuste avalikkus. Vallavolikogu määrused, otsused, vallavalitsuse korraldused ja teised valla tegevust käsitlevad dokumendid ning teave süstematiseeritakse ja avalikustatakse. – Tagada võimalus avalduste ja muude dokumentide esitamiseks vallavalitsusele ning neile vastamine vallaametnike poolt elektronposti teel. Seada sisse digitaalne dokumendihaldus. – Külaliidrite leidmine ja koolitus. Külavanemate valimine. Külade arengukavad. – Laenupoliitika 1) kõigi tagasimaksmata laenude, tasumata kapitalirendi maksete ja emiteeritud võlakirjade ning muude võlakohustuste kogusumma koos võetava laenu, kapitalirendi ja emiteeritavate võlakirjadega ja muude rahaliste kohustustega ei või ületada 60% selleks eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, millest on maha arvatud riigieelarvest tehtud sihtotstarbelised eraldised; 2) tagasimakstavate laenusummade, laenuintresside, kapitalirendi maksete ja kapitalirendi intresside, võlakirjade lunastamise kulude ning punktis 1 käsitatavate muude võlakohustuste kogusumma ei või ületada ühelgi eelseisval eelarveaastal 20% laenu võtmise või võlakirjade emiteerimise eelarveaastal kavandatud eelarvetuludest, millest on maha arvatud riigieelarvest tehtavad sihtotstarbelised eraldised; 3) laen võetakse või võlakirjad emiteeritakse valla arengukavas ettenähtud investeeringuteks. Koostöö Koostöö suurendab selles osalejate haldussuutlikkust nii teenuste osutamisel, rahaliste vahendite hankimisel, kui ka oma õiguste eest seismisel. Koostöö võib jagada kolme erinevasse tasandisse: – projektipõhine koostöö, mis toimub konkreetse projekti või valdkonna raamides; – piirkonnapõhine koostöö; – vabariigi tasemel koostöö ja läbirääkimised keskvalitsusega; – sõprussuhted teiste riikide omavalitsustega. Projektides osalemine Hanila vallal tuleb pidevalt juurde positiivseid projektipõhise koostöö näiteid. Koostööd arendatakse erastruktuuridega nii vallasiseselt kui väljapoole. Projektipõhiselt on raha taotletud koos erafirmadega uuringuteks ja teedeehituseks. Vallasisene koostöö on kultuuri- ja haridusürituste korraldamisel ja finantseerimisel. AS-i Nordkalk abiga parendatakse pidevalt valla teid. Pidev koostöö on naaberomavalitsustega. Lähimate naabritega on omavalitsusel ka sarnasemad huvid. Näiteks Lihula vallaga on kauaaegne koostöö ohtlike jäätmete kogumisel. Koostööprojektid suurema grupi omavalitsustega on vormistamisel turisminduse ning vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimisel. Projektipõhine koostöö on vajalik Euroopa tõukefondide avanemisel järgmisel aastal. Paljude alafondide taotlussumma alampiir on nii kõrge, et enamikul omavalitsustel üksinda ei ole võimalik sealt raha saada. Ka soositakse koostööpartnerite olemasolu raha eraldamisel. Mitmetes valdkondades peab taotleja olema mittetulundusühing, kelle koostööpartner on omavalitsus. Ka on mittetulundusühingu osalusmäär projektides kõige madalam. Piirkondlik koostöö Piirkondlik koostöö on ainuke territoriaalset tasakaalustatud arengut toetav faktor. Maavalitsusele on seadusega küll pandud ka maakonna tasakaalustatud arengu kindlustamise kohustus. Samas on ta riigi käepikendus ja kontrolliorgan kohapeal, kelle võimalusi arenguprotsesse mõjutada on keskvõimu poolt pidevalt vähendatud. Ka ei ole maavalitsusel kohalike elanike esindatuse mandaati, mille nimel ta saaks tegutseda. Kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduse alusel on ainult ühel maakonnas moodustatud liidul võimalik esindada maakonna omavalitsuste huve. Väljaspool antud seadust võivad omavalitsused moodustada ka väiksemaid koostööüksusi kui seaduses ettenähtud vähemalt pooled maakonna omavalitsused. Viimased registreeritakse tavaliste mittetulundusühingutena. Maakondliku liidu ülesanne on korraldada maakondlikke kultuuri-, haridus- ja spordiüritusi ja tagada neile finantseerimine. Ürituste reaalse korraldamise võib teostada erinevate koostööorganisatsioonide ja mittetulundusühingute kaudu. Maakondliku liidu kaudu kooskõlastatakse tervet maakonda puudutavad muudatused, otsustused, planeeringud ja arengukavad. Läbi selle taseme on võimalik ühtlustada ja koordineerida kõigi maakonna omavalitsuste tegevusi. Koostöös ja ühiselt rahastades on võimalik täita seadusega omavalitsustele pandud kohustusi ning muretseda vajalikke teenuseid. Omavalitsusliku piirkondliku koostöö potentsiaal on suurim eri koostöö tasanditest. Üleriigiline koostöö Üksik omavalitsus saab riigi keskvalitsust mõjutada ainult üleriigilises koostöös teiste omavalitsusüksustega. Osalemine omavalitsusliitudes on seega vajalik kaitsmaks valla huve. Eesti keskvalitsus on läbi kõigi viimaste valitsuste suurendanud nii ülesannete kui rahaliste vahendite tsentraliseerimist. Otseselt on see mõjutanud lisaülesannete tulekut omavalitsustele, millega ei ole kaasnenud täiendavaid rahalisi vahendeid. Vabariiklike liitude ja valitsuse vahelised läbirääkimistel on viimane jäänud alati jäigale positsioonile. Uue seaduse alusel moodustatud vabariiklikel liitudel tuleb saavutada seniste trendide muutumine ja keskvalitsuse poolt omavalitsuste vajaduste arvestamine. Hanila vald osaleb vabariikliku liidu töös ja annab oma delegaatide kaudu selle töös oma panuse. Rahvusvaheline koostöö Hanila vallal on sõprusvald Soomes. Rahvusvahelise koostöö tasand pakub võimaluse õppida välismaistest kogemustest. Samuti aitab koostöö rahvusvaheline mõõde võimalike kultuurikontaktide kaudu mitmekesistada kohalikku elu. Eesti Vabariigi taasiseseisvumise algaastatel, kui riigis valitses sotsiaal-majanduslik madalseis, tõid rahvusvahelised kontaktid endaga kaasa ka otsese abi. On vajalik taastada tihedamad kontaktid sõprusvallaga, muutes neid kultuurivahetuse suunas. Võimalusel sõlmida teiste välisriikide omavalitsustega sõprussuhted. Alahinnata ei tohi ka madalamal tasemel kontakte teistes riikides. Teiste kogemustest saab paljutki õppida ja vigu vältida. Lõppsõna Oma arenguvõimalustelt võib Hanila valda lugeda Eesti keskmiste valdade hulka. Rida valda iseloomustavaid tegureid on nii tugevusteks kui ka samal ajal nõrkusteks. Heaks näiteks on põllumajanduslikult väheväärtusliku maa suur osatähtsus. Ühest küljest on tegemist nõrkusega – praegusel ajal on see üheks põhjuseks kogu piirkonna mahajäämusele – uuemal ajal aga võib sellest hoopis tugevus saada. Järjest hinnatum on inimtegevusest vähe mõjutatud maastik ning rahu ja vaikus. Üha kiiremini muutuvas maailmas on järjest tähtsam informatsiooni kättesaadavus ning inimeste omaalgatusvõime ja oskus reageerida kiiresti muutuvatele oludele. Siit tulenevalt on valla edukuse aluseks eelkõige tema elanike areng. Loosung «kaader otsustab kõik» on endist viisi aktuaalne. Sellest vajadus investeerida just eelkõige inimesse ning avardada tema ligipääsu teabele. Ei saa unustada asjaolu, et ühe või teise piirkonna areng võib sõltuda väheste, kuid samal ajal ettevõtlike inimeste otsustest ja tegutsemisest, kes suudavad endaga kaasa vedada ka teisi. Selliste kaaskodanike motiveerimine ja hoidmine vallas ning ka ligimeelitamine on väga tähtis. Käesoleva arengukavaga on pandud enda ette väga suured ülesanded, mis võivad realiseeruda täies mahus ainult kõigi osapoolte ühiste pingutustega ja kõigi võimaluste ärakasutamisele. Aga alati on öeldud, et ülesanne peab võimalustest suurem olema, et kõik rohkem pingutaksid. Kõige selle realiseerimine, mis arengukavas toodud, tõstaks tunduvalt valla elanike heaolu ja avardaks nende võimalusi. Kõik see nõuab ka rahalist omapanust. Seni on vald kõigis osaletud projektides omapanuse suutnud anda. Kuna kõike ei suuda valla rahalised võimalused kohe realiseerida, siis peab volikogu koostöös vallavalitsusega määrama teostamise järjekorra. Volikogu esimees Kalju HALLIK Tähtsamad investeeringud Jrk. Nr Tegevus, investeeringu kirjeldus Orienteeruv elluviimisaeg Orienteeruv maksumus I. Haridus 1. Vatla Põhikooli hoone projekteerimine ja remont 2004–2010 16 miljonit 2. Virtsu Lasteaia remont, katus, aknad, uksed 2005–2008 1,2 miljonit 3. Söökla koos kooliga Virtsu lasteaeda 2007–2009 1 miljon 4. Kõmsi Lasteaed-Algkooli katuse, akende, uste, torustike vahetus 2004–2009 1,7 miljonit 5. Haridusasutuste turvavalgustuse ja signalisatsiooni paigaldus 2005–2010 600 tuhat 6. Virtsu Põhikooli torustikud, vana osa elekter 2008 800 tuhat II. Kultuur 1. Vatla Rahvamaja remont 2004–2011 2,6 miljonit 2. Virtsu kõlakoja taastamine 2004–2005 500 tuhat 3. Rahvamajade turvavalgustus, signalisatsioon 2005–2011 200 tuhat 4. Kõmsi rahvamaja elektrisüsteemid 2008–2010 300 tuhat 5. Valla muuseumi aknad, turvavalgustus 2006–2008 100 tuhat 6. Ridase jaanituleplats 2004–2006 60 tuhat III. Sotsiaalhoolekanne 1. Sotsiaalkorterite ostmine, remont 2004–2013 400 tuhat 2. Invabussi ostmine 2006 300 tuhat 3. Sotsiaalteenuste- ja koduabi süsteemi täiendamine ja laiendamine, sotsiaalkeskus 2004–2013 700 tuhat IV. Infrastruktuur 1. Virtsu vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitus, rekonstrueerimine 2004–2008 22 miljonit 2. Vatla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitus 2005–2008 6 miljonit 3. Kõmsi vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitus 2005–2008 7 miljonit 4. Vesivarustus- ja kanalisatsioonisüsteemi arengukava koostamine 2004 100 tuhat 5. Tänavate remont (tolmuvaba katte uuendamine, pindamine) 2004–2013 2,8 miljonit 6. Tänavatele tolmuvaba katte panek 2006–2013 1,8 miljonit 7. Tähtsamate vallateedele tolmuvaba katte panek 2006–2013 20 miljonit 8. Tänavavalgustuse rekonstrueerimine 2004–2010 300 tuhat 9. Vallabussi ostmine 2009 800 tuhat V. Muud 1. Mänguväljakud lasteasutustes, elurajoonides 2006–2011 250 tuhat 2. Jalgpalli ja kergejõustikuplats Virtsus 2006–2010 250 tuhat 3. Teedemärgid, vaatamisväärsuste viidad, välikaardid 2004–2013 400 tuhat 4. Vajalike detailplaneeringute tellimine 2004–2013 1 miljon