Rae Vallavolikogu — Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kinnitamine — KO, 22, 283

Juhindudes ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusest (RT I 1999, 25, 363), Rae Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (lisatud). 2. Volitada kinnistu veevärgi- ja kanalisatsiooni vastavust nõuetele kontrollima Andres Aruväli´t. 3. Kontroll käesoleva määruse täitmise üle panna vallavalitsuse majandusametile. 4. Avaldada käesolev määrus Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 5. Käesolev määrus jõustub 1. augustil 1999. a. Volikogu esimees Meelis ROSENFELD Kinnitatud Rae Vallavolikogu 6. juuli 1999. a määrusega nr 79 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Eeskirja ülesanne Eeskiri kehtestab Rae vallas korra ja tingimused: -- kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga; -- veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse osutamiseks. 2. Vee-ettevõtja ja tegevuspiirkond Vee-ettevõtja ja tema tegevuspiirkonna määrab Rae Vallavolikogu. 3. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon 3.1. Ühisveevärk ja kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub erinevate kinnistute veega varustamine veekogust või põhjaveekihist ning heitvee juhtimine suublasse. 3.2. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt. 3.3. Sademe-drenaaþivee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ehitiste ja seadmete kuulumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemi määratakse Rae Vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahel sõlmitava lepinguga. 4. Klient Vee-ettevõtja klient on kinnistu omanik, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik, kelle veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. II. LIITUMINE ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONIGA 5. Liitumise taotlus 5.1. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja taotlusel koostatava lepingu alusel. 5.2. Liitumiseks loetakse nii uue kinnistu liitumist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kui ka kliendi taotlust suurendada kinnistu vee tarbimist või heitvee ärajuhtimist. 5.3. Taotlusega esitatakse andmed: 5.3.1. kinnistu ja sellel asuvate hoonete kohta (olemasolev ja kavandatav); 5.3.2. üldine veevajadus ööpäevas; 5.3.3. suurim veevajadus tunnis; 5.3.4. eemaldatava heitvee kogus, koostis jne. Taotlusele lisatakse kinnistu plaan (1:500), kus on ära näidatud olemasolevad ja kavandatavad hooned, tehnovõrgud, rajatised. 5.4. Taotluse esitamisel maksab taotleja tasu taotluse läbivaatamise ja liitumistingimuste väljastamise eest vastavalt vee-ettevõtja hinnakirjale. 5.5. Vee-ettevõtja vaatab taotluse läbi 15 päeva jooksul ning väljastab taotlejale liitumistingimused. 5.6. Vee-ettevõtja võib anda taotlejale eitava vastuse, kui liituja soovija: 5.6.1. veevajadust ei ole võimalik ühisveevärgist rahuldada selle nõuetekohast toimimist kahjustamata, eriti kui see vajadus pole olmevajadus ning on võimalik kasutada teisi veeallikaid; 5.6.2. tahab juhtida ühiskanalisatsiooni heitvett, milles ohtlike ainete sisaldus ei vasta nõuetele; 5.6.3. heitvee kogust ei ole võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni seda kahjustamata. 6. Liitumistingimused 6.1. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumistingimustes määratakse: 6.1.1. liitumispunktid; 6.1.2. nõuded veemõõdusõlmede kohta; 6.1.3. vaba veerõhk ning võimalik paisutuskõrgus; 6.1.4. lubatav vee kogus ja nõuded tarbimisrežiimi kohta; 6.1.5. ärajuhitav heitvee kogus, lubatud reostusaste ja nõuded ärajuhtimisreþiimi kohta; 6.1.6. tehnilised erinõuded; 6.1.7. projektdokumentatsiooni kooskõlastamise kord; 6.1.8. liitumistingimuste kehtivuse aeg; 6.1.9. liitumislepingu sõlmimise aeg. 6.2. Liitumistingimuste kehtivuse aega võib pikendada, kuid vee-ettevõtjal on seejuures õigus esitada täiendavaid nõudeid. 7. Liitumisleping 7.1. Vee-ettevõtja ja liituja vahel sõlmitakse liitumisleping, milles määratakse konkreetsed tingimused ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks: 7.1.1. liitumispunktid; 7.1.2. liitumise tähtaeg; 7.1.3. liitumistasu suurus ja maksegraafik. 7.2. Liituja võib liitumislepingu lõpetada teatades vee-ettevõtjale vähemalt ühe kuu ette. Liitumislepingu lõpetamine ei tohi kahjustada teisi liitujaid ja olemasolevaid kliente. Vastavate kahjude tekkimisel, tuleb liitumislepingu lõpetajal need hüvitada. 7.3. Vee-ettevõtja võib liitumislepingu lõpetada ühe kuu möödumisel kirjaliku hoiatuse saatmise päevast, kui liituja ei pea kinni liitumistingimustest või -lepingust. 7.4. Liitumislepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata. 8. Liitumistasu 8.1. Vee-ettevõtjal on õigus võtta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitujalt põhjendatud liitumistasu. 8.2. Liitumistasu suurus ja maksegraafik lepitakse kokku liitumislepingus, kui seda ei määratle Rae Vallavolikogu poolt kehtestatud kord ja tingimused. 9. Ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga 9.1. Ühendamine toimub pärast liitumislepingu tingimuste täitmist liituja avalduse alusel ning pärast vee-ettevõtja ja kliendi vahelise lepingu sõlmimist. 9.2. Ühendatava kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vastavust nõuetele on õigus kontrollida Rae Vallavolikogu otsusega volitatud isikul. 9.3. Kirjaliku kokkuleppe alusel võib vee-ettevõtja lubada ajutisi ühendusi ühis-veevärgi ja kanalisatsiooniga ning kliendi nõusolekul ka kliendi veevärgi ja kanalisatsiooniga. III. ÜHISVEEVÄRGIST VEE VÕTMINE JA HEITVEE JUHTIMINE ÜHISKANALISATSIOONI 10. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise alused 10.1. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud alal on kliendil õigus saada ühisveevärgist vett ning juhtida ühiskanalisatsiooni heitvett. 10.2. Kliendil on keelatud oma veevärgi kaudu anda kolmandatele isikutele ühisveevärgist võetavat vett või ära juhtida heitvett kolmandatelt isikutelt oma kanalisatsiooni kaudu ühiskanalisatsiooni, kui see pole kokkulepitud kliendi ja vee-ettevõtja vahelises lepingus. 10.3. Ühisveevärgist vee võtmine ja heitvee juhtimine ühiskanalisatsiooni toimub vee-ettevõtja ja kliendi vahelise lepingu ning käesoleva eeskirja alusel. 10.4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatud kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni peab klient hoidma sellises korras, et need ei kahjustaks ühisveevärki või -kanalisatsiooni ega takistaks teenuste osutamist. 10.5. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanik peab lubama paigaldada kinnistu veevärgile veearvesteid ning tagama nende toimimise ja säilivuse. 10.6. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanik peab lubama Rae Vallavolikogu poolt volitatud isikul kontrollida eeskirja punktides 10.4 ja 10.5 sätestatud nõuete täitmist. 10.7. Ühisveevärgi kasutamist tulekustutusvee võtmiseks ning ühiskanalisatsiooni kasutamist avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt vee ärajuhtimiseks reguleeritakse Rae Vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepinguga. 11. Heitvee vastuvõtu tingimused ühiskanalisatsiooni 11.1. Ühiskanalisatsiooni on lubatud juhtida ainult sellist heitvett, mis ei häiri ühiskanalisatsiooni ehitiste ja seadmete tööreþiimi, ei kahjusta ehitisi ja seadmeid ning on ühispuhastusseadmetes puhastatav. 11.2. Ühiskanalisatsiooni on keelatud tekitada sisselaskudega nii hüdraulilisi kui ka reostuslikke ülekoormusi. 11.3. Ühiskanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tööstusjäätmeid, lokaalsetest puhastusseadmetest kogutud jäätmeid jne. 11.4. Ühiskanalisatsiooni on keelatud juhtida reostust, mille kohta puudub kanalisatsioonivõrgule kinnitatud piirväärtus või mille kohta ei ole klient saanud vee-ettevõtjalt vastuvõtutingimusi. Nõuded ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta kehtestatakse keskkonnaministri määrusega. 11.5. Ühiskanalisatsiooni ei tohi juhtida tinglikult puhast heitvett, sademe- ja drenaaþivett, kui see ei ole kooskõlastatud vee-ettevõtjaga. 11.6. Ühiskanalisatsiooni juhitava heitvee reostusnäitajate piirväärtused konkreetsetele reostustele ning proovide võtmise sageduse ja korra kehtestab vee-ettevõtja kooskõlastatult Rae Vallavalitsusega, lähtudes ehitiste ja seadmete kaitsest ja väljalasketingimuste tagamisest suublas. 11.7. Kui kliendi heitvesi ei vasta ühiskanalisatsiooni juhitava heitvee nõuetele, tuleb kliendil heitvesi enne ühiskanalisatsiooni juhtimist lokaalsetes puhastusseadmetes puhastada nõutava tasemeni. Reostuskoormuse suure ebaühtluse korral tuleb kliendil ehitada keskendi. Lokaalsete puhastusseadmete kvaliteetse töö eest vastutab klient. Vee-ettevõtjal on õigus kontrollida kliendile kuuluvate lokaalsete puhastusseadmete tööd. IV. MÜÜDAVA VEE JA ÄRAJUHITAVA HEITVEE ARVESTUS 12. Müüdava vee mõõtmine 12.1. Ühisveevärgist klientidele müüdav vesi peab olema mõõdetud kinnistu veevärgile vee-ettevõtja poolt paigaldatud veearvesti abil, kui vee-ettevõtja ja klient ei ole kokku leppinud teisiti. 12.2. Üldjuhul paigaldab vee-ettevõtja veearvesti kliendi hoones asuvasse veemõõdusõlme. Veearvesti paigaldatakse võimalikult välisseina lähedusse, peakraani taha. 12.3. Veemõõdusõlm on kliendi poolt selleks ettevalmistatud ruum hoone välisseina läheduses. Ruum peab olema valgustatud, lukustatud, kuiv ja varustatud põrandas äravoolu trapiga. Ruumi temperatuur ei tohi langeda alla + 4 oC. Ruum tuleb hoida vaba kõrvalistest esemetest. 12.4. Sobiva ruumi puudumisel võivad vee-ettevõtja ja klient leppida kokku veearvesti paigaldamiseks muudel tingimustel. 12.5. Veemõõdusõlme arvestile lisaks paigaldatavad seadmed (tagasilöögiklapp, ettekoguja jne) paigaldab klient kooskõlastatult vee-ettevõtjaga. 12.6. Paigaldatav veearvesti peab olema nõuetekohaselt taadeldud ja plommitud. Plommide panek toimub vee-ettevõtja kulul, välja arvatud juhud, kui plommid on eemaldatud kliendi soovil või süül. 12.7. Veemõõdusõlme plommide säilimise eest vastutab klient. Kõik veearvesti rikkumise või kaotsiminekuga seotud kulud kannab klient. 12.8. Enne käesoleva eeskirja kehtestamist kliendile kuulunud veearvesti asendatakse selle riknemisel või amortiseerumisel või kui veearvesti ei läbi taatlust vee-ettevõtja poolt viimase kulul. Asendatava veearvesti utiliseerib vee-ettevõtja. 12.9. Veearvesti taatlemist, hooldust ja remonti teostab vee-ettevõtja. 12.10. Klient võib kirjaliku avalduse alusel nõuda veearvesti kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et veearvesti täpsus vastab nõuetele, kannab taatluskulud klient, vastasel juhul vee-ettevõtja. 13. Müüdava vee arvestus veemõõtja puudumisel 13.1. Veearvesti taatluse ajal, veearvesti puudumisel ja veearvesti rikke korral, kui klient pole arvesti puudumises või rikkes süüdi, arvestatakse tarbitud veekogus Rae Vallavolikogu poolt kehtestatud vee kasutamise normide järgi (käesoleva eeskirja lisa 1), kui vee-ettevõtja ja klient ei lepi kokku teisiti. 13.2. Ühisveevärgist tulekustutusvee kasutamise eest tasu ei võeta. 13.3. Omavolilise vee kasutamise, plommi(de) eemaldamise, veearvesti rikkumise eest tasub klient vee-ettevõtjale hüvitust veevõtukohas oleva torustiku läbilaskevõime järgi arvestusega, et toru töötab kogu ristlõikega 24 tundi ööpäevas. Seejuures võetakse vee kiiruseks torus siseläbimõõduga kuni 20 mm 0,5 m/s, torus 21...40 mm 1,0 m/s ning torus üle 40 mm 1,5 m/s. Kui veel oli võimalik kanaliseeruda ühiskanalisatsiooni, lisatakse hüvitusele tasu sama koguse heitvee ärajuhtimise eest. Arvestuse aeg arvutatakse päevast, millest vee-ettevõtja on veendunud omavolilise ühenduse puudumises, kuid mitte üle ühe aasta. 13.4. Lekete avastamisel kliendi veevärgi osas eespool veearvestit, võib vee-ettevõtja vee andmise lõpetada kuni lekke kõrvaldamiseni. Lekke läbi kaotsiläinud vee kogus arvestatakse lekkiva toru läbilaskevõime järgi vee-ettevõtja tehnilise arvestuse alusel. 13.5. Eeskirja punktides 13.3 ja 13.4 sätestatu kohta koostab vee-ettevõtja akti. 14. Ärajuhitava heitvee arvestus. 14.1. Kliendilt ühiskanalisatsiooni ärajuhtiva heitvee kogus võetakse võrdseks ühisveevärgist tarbitud veekogusega. Kliendi soovil võib ärajuhitava heitvee kogust mõõta vee-ettevõtja tehniliste tingimuste alusel ning kliendi tellimusel ja kulul paigaldatud heitvee arvesti alusel. 14.2. Kui sõltuvalt tarbimise iseloomust on ärajuhitava heitvee kogus oluliselt erinev antava vee kogusest, võib poolte kokkuleppel muuta ärajuhitava heitvee koguse arvestamise põhimõtet, kui koguse mõõtmiseks ei paigaldata heitvee arvestit. 14.3. Kui ühiskanalisatsiooniga kaetud alal pole sademe- ja/või drenaaþivee kogumise süsteemi või kui sademe- ja/või drenaaþivesi juhitakse vastava kokkuleppe alusel ühiskanalisatsiooni, siis kliendi sademe- ja/või drenaaþivee kogus arvestatakse statistiliste andmete alusel või mõõdetakse. Statistiliste andmete või mõõtmise puudumisel võetakse normiks 0,35 m³ m² kohta aastas katuste, kõvakattega tänavate ja väljakute pinnalt, kust toimub äravool kanalisatsiooni. 14.4. Omavoliliste ühenduste kaudu ärajuhitud heitvee kogus arvestatakse lähtudes kanalisatsiooniühenduse maksimaalsest läbilaskevõimest vee-ettevõtja tehnilise arvestuse alusel, lähtudes punktis 13.3 toodud arvestustähtaegadest. V. VEEVARUSTUSE JA HEITVEE ÄRAJUHTIMISE TEENUSTE EEST TASUMINE 15. Leping ja tasumise kord 15.1. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenust müüakse kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud kirjaliku lepingu alusel. 15.2. Erandina võib kasutada suulist lepingut, mis loetakse sõlmituks, kui klient on vee-ettevõtja poolt arvele võetud ja on lepitud kokku maksetingimused. 15.3. Teenuse eest tasumiseks esitab vee-ettevõtja kliendile arve vähemalt kümme kalendripäeva enne laekumistähtaega. 15.4. Klient tasub oma maksekorraldusega arvel näidatud laekumistähtajaks, märkides maksekorralduses, millist arvet tasutakse (arve number, kuupäev, viitenumber jne). 15.5. Arve koostamise aluseks on kliendi esitatud veearvestite näidud. Näitude esitamise kord sätestatakse lepingus. 15.6. Kui klient ei esita tähtaegselt arvestite näitusid, esitab vee-ettevõtja arve eelmisel kuul kasutatud koguse järgi ning järgmisel kuul teostatakse tasaarvestus tegelike arvestinäitude alusel. 15.7. Kui klient ei esita ka teisel kuul tähtaegselt arvestite näitusid on vee-ettevõtjal õigus peatada vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamine teatades sellest viis kalendripäeva ette. 15.8. Juhul kui klient ei tasu arveid tähtajaks, rakendab vee-ettevõtja viivist, mis arvestatakse lepingus määratud protsendiga tasumata arve summast. Viivise kohta esitab vee-ettevõtja eraldi viivisarve. 15.9. Pretensioonid arvete õigsuse osas (näitude lugemine, arvutusviga, vale hind jne) tuleb esitada vee-ettevõtjale kirjalikult. Pretensiooni esitamine ei peata arve tähtaegse tasumise kohustust. 15.10. Pretensioonid vaadatakse läbi seitsme päeva jooksul nende kättesaamise päevast arvates. Kui need osutuvad põhjendatuks, siis arvestatakse ülemäärane summa järgneva makse katteks ette. Pretensioonide läbivaatamise tulemused teatatakse kliendile kirjalikult. 15.11. Omavolilise ühenduse või muu reglementeerimata veevõtu ja/või heitvee ärajuhtimise ilmsiks tulekul esitab vee-ettevõtja eeskirja punkti 13.5 kohase akti alusel arve vee tarbimise ja/või heitvee ärajuhtimise eest. 15.12. Kui klient ei ole tasunud teenuse- ja viivisearveid eeskirjas ja lepingus sätestatud korras, on vee-ettevõtjal õigus peatada kliendile vee andmine ja heitvee vastuvõtmine. 15.13. Määratud tähtajaks sõlmitud lepingu tähtaja saabumisel ja kui seda pole pikendatud tähtaegselt, on vee-ettevõtjal õigus peatada kliendile vee andmine ja heitvee vastuvõtmine kuni lepingu pikendamiseni või uue sõlmimiseni. 15.14. Leping lõpetatakse kliendi taotlusel, kui ta ei soovi teenust kasutada, või kinnistu võõrandamisel. Klient on kohustatud lepingu lõpetamisest teatama 15 kalendripäeva ette. Lepingu lõpetamine toimub kirjalikult pärast arvestinäitude fikseerimist. Lepingu lõpetamine ei vabasta lõpparve tasumisest kasutatud vee ja ärajuhitud heitvee eest. 15.15. Lepingu lõpetamisel kinnistu võõrandamise korral peatatakse vee andmine ja heitvee ärajuhtimine, kui uus klient ei ole sõlminud uut lepingut. 15.16. Vee-ettevõtjal on õigus ühepoolselt lõpetada kliendiga sõlmitud leping, kui klient ei ole määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille alusel oli vee andmine või heitvee ärajuhtimine peatatud. 15.17. Pärast lepingu lõppemist lahutab vee-ettevõtja kliendi vee- ja kanalisatsioonivõrgu ühisveevõrgust ja -kanalisatsioonist. Lepingu lõppemisel liitumistasu ei tagastata. 15.18. Kliendil on õigus lepingu uuendamiseks (uue lepingu sõlmimiseks samadel tingimustel) sama kinnistu veega varustamiseks ja heitvee ärajuhtimiseks ilma liitumistasu maksmata. 15.19. Kui leping lõpetati eeskirja punkti 15.13 alusel, uuendatakse leping vaid juhul, kui hooletuse tagajärjed või muu süü on nõutud viisil kõrvaldatud. Lepingu uuendamiseks peab klient tasuma nii ühisveevärgist ja -kanalisatsioonist lahutamise kui ka tagasi ühendamise kulutused. 16. Teenuse hind 16.1. Lepingu sõlmimisel kehtiv veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hind kirjutatakse lepingusse. 16.2. Teenuse hinna reguleerimine toimub Rae Vallavolikogu kinnitatud korra kohaselt. 16.3. Teenuse hinna kehtestatab Rae Vallavalitsus ning hind avalikustatakse kolm kuud enne selle muutumist. 16.4. Hinna muutumist ei vormistata lepingu muudatusena. 17. Vee andmise ja heitvee ärajuhtimise piiramine 17.1. Vee andmine ja heitvee ärajuhtimine toimub üldjuhul pidevalt, kui kliendiga sõlmitud lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Vee andmise või heitvee ärajuhtimise piiramine või peatamine on lubatud üksnes seadustes või käesolevas eeskirjas ettenähtud juhtudel. 17.2. Vee-ettevõtjal on õigus ette teatamata piirata või peatada vee andmist või heitvee ärajuhtimist: 17.2.1. loodusõnnetuste korral; 17.2.2. elektrienergia varustuse katkemisel; 17.2.3. veevärgi- või kanalisatsiooniehitiste ja -seadmete avariide korral; 17.2.4. vajadusel suurendada vee andmist tulekustutustöödeks. 17.3. Vee-ettevõtjal on õigus ette teatamisel piirata või peatada vee andmist või heitvee ärajuhtimist, kui see on vajalik veevärgi- või kanalisatsiooniehitiste ja -seadmete remondiks ning ühendustöödeks. Vee-ettevõtja on kohustatud informeerima kliente eelseisvast piiramisest või peatamisest vähemalt 24 tundi ette. 17.4. Kui vee andmise peatamine toimus veevärgi- või kanalisatsiooniehitiste ja -seadmete avarii või remondi tõttu, peab vee-ettevõtja tagama väljalülitatud elamute elanikele ajutise veevõtu võimaluse, kui vee andmine on peatatud ette teatamata kauemaks kui kuueks tunniks või etteteatamise korral kauemaks kui 24 tunniks. 17.5. Kui klient vajab vee andmise plaanilist peatamist, mis põhjustab teiste klientide vee andmise või heitvee vastuvõtmise piiramise või peatamise, siis tuleb tal selleks esitada kirjalik taotlus vee-ettevõtjale vähemalt kolm ööpäeva ette. Piiramise või peatamisega seotud kulud kannab selle tellija. 18. Vee andmise ja heitvee ärajuhtimise peatamise õigus 18.1. Vee-ettevõtjal on õigus eelneva kirjaliku hoiatuse alusel peatada vee andmine või heitvee ärajuhtimine kas täielikult või osaliselt: 18.1.1. kui klient on viivitanud teenuse või viivise arvete tasumisega üle ühe kuu arvates arvel märgitud laekumistähtajast; 18.1.2. kui klient ei võimalda vee-ettevõtjal järele vaadata veemõõdusõlme, kontrollida veearvestit ja selle näite, paigaldada plomme või teha muid töid, mille tegemiseks on tal seadustest või käesolevast eeskirjast tulenev õigus; 18.1.3. vee-ettevõtja või Rae Vallavolikogu poolt volitatud isiku poolt tehtud ja seadustest või käesolevast eeskirjast tulenevate ettekirjutuste mittetäitmisel; 18.1.4. kui klient ei esita kahel järjestikusel kuul veearvestite näitusid; 18.1.5. vee tarbimise piirkoguste ületamisel või heitvee ärajuhtimise tingimuste rikkumisel. 18.2. Vee-ettevõtjal on õigus ette teatamata peatada vee andmine või heitvee ärajuhtimine, kui: 18.2.1. tuleb ilmsiks omavolilisi ühendusi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga; 18.2.2. kliendi tegevuses või tegevusetuses või tema vee- ja kanalisatsioonivõrgu ning seadmete puudulikus töös võib näha ohtu ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile või teistele klientidele. 18.3. Vee andmist ja heitvee ärajuhtimist jätkatakse pärast peatamispõhjuste kõrvaldamist ning peatamis- ja tagasilülitus kulude tasumist vee-ettevõtjale. Lisa Rae Vallavolikogu 6. juuli 1999. a määrusele nr 79 Vee kasutamise normid Rae vallas Jrk nr Veekulu liik Ühik Veekulu liitrites Märkused 1. Veevõtt tänavakraanidest 1 elaniku kohta ööpäevas 30 2. Veevarustusega korterites kanalisatsiooni puudumisel 1 elaniku kohta ööpäevas 35 3. Veevarustuse ja kanalisatsiooniga korterites ilma vanni ja duðita 3.1. ilma gaasivarustuseta 1 elaniku kohta ööpäevas 85 3.2. gaasivarustusega 1 elaniku kohta ööpäevas 100 4. Veevarustuse ja kanalisatsiooniga korterites, kohaliku kütmisega, vannidega 4.1. vanniahjudega 4.1.1. tahkel kütusel 1 elaniku kohta ööpäevas 130 4.1.2. gaasikütusel 1 elaniku kohta ööpäevas 170 4.2. kuuma vee võtmisega mitmest punktist 1 elaniku kohta ööpäevas 200 5. Tsentraliseeritud Juhul kui tsentraliseeritud kuumaveevarustusega korterites kuum vesi saadakse otse soojusvõrgust (lahtine süsteem) või eraldiasuvast katlamajast, kus kuuma vee saamiseks kasutatava vee kulu arvestatakse eraldi, võtta kulunormide määramisel arvesse, et 60% käesolevas punktis toodud vee üldtarbimisest langeb külmale ja 40% kuumale veele 5.1. duðiga korterites 1 elaniku kohta ööpäevas 190 5.2. istevannidega korterites 1 elaniku kohta ööpäevas 230 5.3. vannidega korterites 5.3.1. kuni 12-korruselistes hoonetes 1 elaniku kohta ööpäevas 250 5.3.2. üle 12-korruselistes hoonetes 1 elaniku kohta ööpäevas 300 6. Trepikodade koristamine 1 m² kohta ööpäevas 1,5 7. Kohaliku keskküttesüsteemi täitmiseks (kütteperioodil) hoone 100 m² mahu kohta ööpäevas 100 8. Ühiselamutes 8.1. üldkasutatavate duðiruumidega 1 elaniku kohta ööpäevas 85 8.2. duðidega kõikide tubade juures 1 elaniku kohta ööpäevas 110 8.3. üldkasutatavate köökidega ja duðidega igal korrusel igas sektsioonis 1 elaniku kohta ööpäevas 140 9. Hotellides, motellides ja pansionaatides 9.1. üldiste duðide ja vannidega 1 elaniku kohta ööpäevas 120 9.2. duðid numbritubades 1 elaniku kohta ööpäevas 230 9.3. vannid numbritubades 1 elaniku kohta ööpäevas 300 10. Raviasutustes 10.1. haiglates 10.1.1. üldiste vannide ja duðidega 1 voodikoha kohta ööpäevas 115 10.1.2. palati juures asuvate sanitaarsõlmedega 1 voodikoha kohta ööpäevas 200 10.1.3. nakkushaiglates 1 voodikoha kohta ööpäevas 240 10.2. sanatooriumides ja puhkekodudes 10.2.1. vannidega elutubade juures 1 voodikoha kohta ööpäevas 200 10.2.2. duðidega elutubade juures 1 voodikoha kohta ööpäevas 150 10.3. polikliinikutes ja ambulatooriumides 1 haige kohta vahetuses 13 11. Lastesõimedes ja -aedades 11.1. päevastes 1 lapse kohta ööpäevas 75 11.2. ööpäevastes 1 lapse kohta ööpäevas 95 12. Õppeasutustes ja lastelaagrites 12.1. üldhariduskoolides 12.1.1. ilma pikendatud päevata 1 õpilase ja 1 õpetaja kohta vahetuses 10 12.1.2. pikendatud päevaga 1 õpilase ja 1 õpetaja kohta vahetuses 12 12.2. tehnilistes õppeasutustes 1 õpilase ja 1 õpetaja kohta vahetuses 20 12.3. muudes keskeri ja kõrgemates õppeasutustes 1 õpilase ja 1 õpetaja kohta vahetuses 18 12.4. kõrgkoolide ja keskeri õppeasutuste laboratooriumides 1 katseseadme kohta 225 12.5. internaatkoolides 12.5.1. õppehoonetes 1 õpilase kohta ja 1 õpetaja kohta vahetuses 9 12.5.2. magamishoones 1 koha kohta 70 12.6. lastelaagrites 1 koha kohta 130 13. Teaduslikes uurimisinstituutides ja laboratooriumides 13.1. keemia kallakuga 1 töötaja kohta vahetuses 460 13.2. bioloogia kallakuga 1 töötaja kohta vahetuses 310 13.3. füüsika kallakuga 1 töötaja kohta vahetuses 125 13.4. loodusteaduslikes 1 töötaja kohta vahetuses 12 14. Pesumajades 14.1. mehhaniseeritud pesemisel 1 kg kuiva pesu kohta 75 14.2. käsitsi pesemisel 1 kg kuiva pesu kohta 40 15. Saunades (basseine arvestamata) 1 saunalise kohta ööpäevas 180 16. Spordiasutustes 16.1. staadionidel ja spordisaalides 16.1.1. pealtvaatajatele 1 koha kohta ööpäevas 3 16.1.2. kehakultuurlastele 1 kehakultuurlase kohta ööpäevas 50 16.1.3. sportlastele 1 sportlase kohta ööpäevas 100 16.2. ujumisbasseinides 16.2.1. basseini täitmiseks %-des mahust ööpäevas 10 16.2.2. pealtvaatajatele 1 koha kohta ööpäevas 3 16.2.3. sportlastele, kehakultuurlastele 1 sportlase (kehakultuurlase) kohta ööpäevas 100 17. Kinodes, teatrites ja klubides 17.1. kinodes 1 koha kohta ööpäevas 4 17.2. teatrites 17.2.1. pealtvaatajatele 1 koha kohta ööpäevas 10 17.2.2. näitlejatele 1 näitleja kohta ööpäevas 40 17.3. klubides 1 koha kohta ööpäevas 9 18. Toitlustusettevõtetes 18.1. restoranides 1 koha kohta ööpäevas 250 18.2. sööklates 1 koha kohta ööpäevas 200 18.3. kohvikutes 1 koha kohta ööpäevas 125 19. Muudes organisatsioonides ja ettevõtetes 19.1. kauplustes 19.1.1. toiduainete kauplustes 1 töötaja kohta vahetuses 250 19.1.2. tööstuskaupade kauplustes 1 töötaja kohta vahetuses 12 19.2. jookide müügipunktides 1 kraani kohta ööpäevas 400 19.3. apteekides 19.3.1. müügisaalides ja abiruumides 1 töötaja kohta ööpäevas 12 19.3.2. ravimite valmistamise laboratooriumides 1 töötaja kohta ööpäevas 310 19.4. juuksuritöökodades 1 töötaja kohta vahetuses 55 19.5. fototöökodades 1 kraani kohta ööpäevas 1000 19.6. administratiivhoonetes 1 töötaja kohta ööpäevas 12 19.7. tootmisettevõtetes 19.7.1. duðid olmeruumides 1 duði kohta vahetuses 500 19.7.2. san.hügieenilisteks vajadusteks tsehhides, kus soojust eraldub üle 84 KJ ühe kuupmeetri kohta tunnis 1 töötaja kohta vahetuses 45 19.7.3. ülejäänud tsehhides 1 töötaja kohta vahetuses 25 20. Kastmisel ja liuväljade tegemisel 20.1. murukattega väljakute kastmisel 1 m² kohta ööpäevas 3 20.2. jalgpalliväljakute kastmisel 1 m² kohta ööpäevas 0,5 20.3. muud spordirajatised 1 m² kohta ööpäevas 1,5 20.4. tänavatel, väljakutel 20.4.1. kastmiseks 1 m² kohta ööpäevas 0,5 20.4.2. pesemiseks 1 m² kohta ööpäevas 1,4 20.5. haljasalade, istikute ja peenarde kastmiseks 1 m² kohta ööpäevas 4,5 20.6. liuväljade tegemiseks 1 m² kohta ööpäevas 0,5 Veetarbijail, keda pole ära toodud käesolevates normides, tuleb veekulu määrata vastavalt analoogilise iseloomuga veetarbijaile ehk vee- ja kanalisatsiooniettevõtte poolt kontrollmõõtmise või arvestuse alusel.