Paide Linnavolikogu — Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kinnitamine — KO, 21, 271

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356; 59, 941; 61, 984; 1999, 10, 155; 27, 392; 29, 401) paragrahvi 6 lõike 1 ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (RT 1999, 25, 363), Paide Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada «Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni eeskiri» (juurde lisatud). 2. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Paide Linnalehes. Volikogu esimees Andres TAIMLA Kinnitatud Paide Linnavolikogu 17. juuni 1999. a määrusega nr 18 Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev eeskiri kehtestab abonendi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendamise ning vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamise korra ja tingimused Paide linnas neid teenuseid osutava ettevõtte (edaspidi VK ettevõte) tegevuspiirkonnas. 2. Mõisted: Ühisveevärk ja -kanalisatsioon -- ehitiste ja seadmete kompleks linna või linnapiirkonna olmeveetarbijate veega varustamiseks ning tekkiva heitvee ärajuhtimiseks, sõltuvalt tehnilisest lahendusest ka vee võtmiseks ja sadevee ärajuhtimiseks; abonent -- juriidiline või füüsiline isik, kelle omandusse kuulub või kelle valduses on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatud vee ja/või kanalisatsioonirajatised ning kes on sõlminud VK ettevõttega vee- ja kanalisatsiooniteenuste kasutamislepingu; allabonent -- juriidiline või füüsiline isik, kes kasutab ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni teenuseid abonendi vahendusel; peatoru -- ühisveevärgi või kanalisatsiooni magistraaltorustik, millest toimub abonentide varustamine veega või heitvee vastuvõtmine; ühenduspunkt -- koht, kus abonendi ühendustorustik liitub peatoru või varem väljaehitatud ühendustorustikuga; piiritluspunkt -- koht, mis on piiriks VK ettevõtte ja abonendi torustike vahel; ühendustorustik -- abonenti veega varustav torustik peatorust veearvestini või heitvett ärajuhtiv torustik peatorust esimese kontrollkaevuni abonendi kinnistul, kaevu puudumisel hoone vundamendini; majatorustik -- kinnistul asuvad torustikud, kaasa arvatud hoonete sisetorustikud -- veetorustik pärast veearvestit ja kanalisatsioonitorustik pärast esimest kontrollkaevu abonendi kinnistul (kaev kaasa arvatud), kaevu puudumisel alates hoone vundamendi välispinnast; peakraan -- sulgemisseade ühendustorustikul veeandmise piiramiseks või peatamiseks; veemõõdusõlm -- veearvesti koos juurdekuuluva armatuuriga abonendi veekulu mõõtmiseks; reostus -- vee (sh heitvee) omadusi halvendav reo- ehk saasteainete, organismide, soojuse või radioaktiivsuse sisaldus vees; lokaalne vee- ja kanalisatsioonirajatis -- lokaalne ülepumpla, survetõsteseade; liitumisleping -- leping, mille alusel määratakse ära liitumistingimused; kasutamisleping -- leping, mille alusel antakse tarbijale ühisveevärgist vett ja/või juhitakse ühiskanalisatsiooni heitvett; suubla -- veekogu või maapõue osa, kuhu voolab heitvesi. 3. Piiri veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste, mille hoolduse ja seisukorra eest vastutab kas VK ettevõte või abonent, määrab omandite kuuluvus, kui VK ettevõttega ei ole kokku lepitud teisiti. 4. Piiritluspunktideks omandite vahel on üldjuhul: 1) vee puhul peakraan ühendustorustikul, sealjuures peakraan, mis üldjuhul paigaldatakse kuni kaks meetrit väljapoole kinnistu piiri, kuulub ühisveevärgile; 2) kanalisatsiooni puhul viimane kontrollkaev väljaspool kinnistu piiri, sealjuures kuulub kontrollkaev ühiskanalisatsioonile, kaevu puudumisel aga ühenduskoht peatorul. 5. Ühiskanalisatsiooni külge ühendatud sadevee restkaevud ja nende ühendustorustikud peatoruga ei kuulu ühiskanalisatsiooni hulka. 6. Lokaalsed vee- ja kanalisatsioonirajatised kuuluvad abonendile. 7. VK ettevõte peab tagama kehtivatele standarditele ja normidele vastava joogivee kvaliteedi ühisveevärgis. 8. Ühisveevärgi vesi on ettenähtud olmevajaduste rahuldamiseks ning tulekahjude kustutamiseks. 9. Ühisveevärgi vett võib kasutada tootmisveena, samuti haljastuse kastmiseks ja tänavate pesemiseks ainult VK ettevõtte nõusolekul ning nendeks otstarveteks kasutatavale veele võib VK ettevõte kehtestada piirkoguse ja kasutusreþiimi, mis on fikseeritud veetarbimise lepingus. 10. Ühiskanalisatsioon on mõeldud olmevee ja viimasele lähedaste reostusnäitajatega heitvee vastuvõtmiseks. 11. Vee müümine abonentidele ja heitvee vastuvõtmine nendelt toimub vee- ja kanalisatsiooniteenuste kasutamislepingu alusel. Allabonendid suhtlevad vee kasutamise ja heitvee ärajuhtimise asjus abonendiga. 12. Abonendi veetarbe või ärajuhitava heitvee koguse, samuti reostuse oluline suurendamine, ärajuhitavas heitvees ühendustorustiku ja veemõõdusõlme muutmine ning väljaspool kinnistut asuvate allabonentide juurdeühendamine võib toimuda ainult VK ettevõtte nõusolekul ja tingimuste alusel. 13. Vee ja heitvee ärajuhtimise hind kehtestatakse kooskõlas omavalitsusega ning vastavalt hinnaseadusele. 14. Heitvee vastuvõtu ja ärajuhtimise hind diferentseeritakse sõltuvalt heitvee reostusastmest. 15. VK ettevõtte lisateenuste hinnad kehtestab VK ettevõte. II. LINNA ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONIGA LIITUMINE 16. Juriidiline või füüsiline isik, kes soovib ühendada oma vee- ja/või kanalisatsioonirajatisi linna ühiskasutatava veevärgi ja kanalisatsiooniga, peab liitumiseks esitama avalduse koos lähteandmetega (andmed omandi kasutamise ning olemasoleva ja kavandatava hoonestuse kohta, üldine veevajadus ööpäevas, maksimaalne veevajadus tunnis, ärajuhitava heitvee kogus, koostis jne). Avaldusele tuleb lisada kinnistu plaan (mõõtkavas 1:500), kus on ära näidatud kõik olemasolevad tehnovõrgud, rajatised ja nende seosed tänavavõrkudega ning kavandatavate uute hoonete eeldatav paiknemine. VK ettevõte võib nõuda täiendavaid andmeid ja selgitusi, kui need on vajalikud taotluse läbivaatamiseks. 17. VK ettevõttel on õigus võtta liitumistasu vastavalt Paide Linnavolikogu poolt kehtestatud korrale. 18. VK ettevõte vaatab taotluse läbi viieteistkümne päeva jooksul (alates selle esitamisest) ja annab oma otsuse. Liitumisega soostumisel väljastatakse taotlejale liitumistingimused. 19. Linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumistingimustes näidatakse ära: 1) ühenduspunktid koos peatorude läbimõõtude ja muude andmetega; 2) perspektiivne omandite kuuluvus ja üleandmise kord; 3) vaba veerõhk vee- ning võimalik paisutuskõrgus kanalisatsiooni peatorudes; 4) tehnilised erinõuded; 5) kasutamiseks lubatud vee kogus ja nõuded tarbimisreþiimi kohta; 6) ärajuhitava heitvee kogus, lubatud reostustase ja nõuded ärajuhtimisreþiimi kohta; 7) projektdokumentatsiooni kooskõlastamise kord; 8) VK ettevõtte arvutatud liitumistasu suurus; 9) liitumistingimuste kehtivuse aeg. 20. Liitumistingimustest või liitumislepingust mittekinnipidamisel võib VK ettevõte keelduda taotleja ühendamisest ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga. 21. Ühendamisprojekt koostatakse VK ettevõte liitumistingimuste alusel. Projekteerija vastutab projekti kehtivatele normidele ja standarditele vastavuse eest. 22. Veevärgi ühendamisprojekt peab sisaldama (kui liitumistingimustes ei ole nõutud teisiti): 1) kinnistu ja viimasega piirneva tänava üldplaani (mõõtkavas 1:500) ühenduspunktidega koos kõigi olemasolevate ja projekteeritavate tehnovõrkude ning nende põhiandmete äranäitamisega; 2) veemõõdusõlme, survetõsteseadmete, rõhupaakide, veereservuaaride ja lokaalsete heitveepuhastite jooniseid; 3) välisvõrgumaterjalide, veemõõdusõlme ja survetõsteseadme spetsifikatsioone; 4) seletuskirja koos veetarbimise andmete ja kasutusreþiimi, heitvee koguste ja reostusnäitajate äratoomisega, samuti kanalisatsiooniuputuste vältimise abinõudega. 23. Lihtsate ehitiste puhul võib ühendusprojekt kokkuleppel VK ettevõttega sisaldada vähem andmeid. 24. Vajadusel võib VK ettevõte nõuda läbivaatamiseks kogu kinnistu vee- ja kanalisatsiooniprojekti ning andmeid vett tarbiva ja heitvett eraldava tehnoloogilise seadmestiku kohta. 25. Ühendusprojekt tuleb esitada VK ettevõttele kooskõlastamiseks kahes eksemplaris, kusjuures pärast kooskõlastamist jääb üks eksemplar VK ettevõttele. 26. Kõik ühendamisprojekti muudatused, samuti ehituse ajal tehtavad kõrvalekaldumised projektis tuleb kooskõlastada VK ettevõttega. 27. Kui liitumistingimuste kehtivusaja jooksul ei lõpetatud veevärgi ja kanalisatsiooni ehitustöid, tuleb taotleda liitumistingimuste pikendamist. 28. Liitumistingimuste pikendamisel on VK ettevõttel õigus esitada täiendavaid nõudeid. 29. Sisselõiked vee- ja kanalisatsioonitorudesse teeb pärast liitumistasu laekumist VK ettevõtte arvele, VK ettevõte või abonent VK ettevõtte tehnilise järelevalve all ning VK ettevõttega kooskõlastatud tingimustel. 30. Piiritluspunktidest kinnistu poole jäävate ühendustorustike ehitamise eest tasub taotleja eraldi ja nende ehitusmaksumust ei arvata liitumistasu hulka. 31. Vett võib hakata kasutama ja heitvett ära juhtima pärast majatorustikele VK ettevõtte poolt kasutusloa andmist, veearvesti paigaldamist ning vee- ja kanalisatsiooniteenuste kasutamiseks lepingu sõlmimist. 32. VK ettevõtte loal võib valmisehitatud ühendustorustikke kasutada kinnistu ehitusaegseks veega varustamiseks ajutise kasutamislepingu alusel ja tingimustel. 33. Kui abonent soovib suurendada vee tarbimist või heitvee ärajuhtimist määral, mis tingib ühendustorustike ümberehitamise või veearvesti vahetamise, tuleb abonendil taotleda VK ettevõttelt tarbimise suurendamist samaselt liitumisega. 34. Kui ühendustorustikud on välja ehitatud või väljaehitamisel koos peatorudega detailplaneeringu alusel, siis vastaval määral lihtsustub VK ettevõtte äranägemisel ka liitumiskord. 35. Majatorustikud esitatakse VK ettevõttele ülevaatuseks ja kasutusloa saamiseks koos selleks vajaliku dokumentatsiooniga. 36. VK ettevõte kontrollib välisvõrkude teostust, milleks esitatakse: 1) teostusjoonised; 2) materjalide ja seadmete sertifikaadid või neid asendavad dokumendid; 3) torustike ja teiste rajatiste katsetuste aktid; 4) veetorustike ja teiste veevärgirajatiste sanitaartöötluse aktid; 5) torustikega ühendatud tehnoloogiliste seadmete loetelu ja tehnilised näitajad. 37. VK ettevõttel on õigus osaleda kõigi katsetuste ja sanitaartöötluste juures ning oma äranägemisel kontrollida majasiseste võrkude teostust, milleks nõudmisel esitatakse vett tarbivate või heitvett eraldavate tehnoloogiliste seadmete loetelu, tehnilised näitajad ja sisevõrkude projekt. 38. Uute või täiendavate vett tarbivate või heitvett eraldavate tehnoloogiliste seadmete, sealhulgas keskkütte, soojaveesüsteemide ja rõhutõsteseadmete ühendamine majatorustikega võib toimuda ainult VK ettevõtte loal. 39. VK ettevõttel on õigus nõuda, et kanalisatsiooni ühendustorustik oleks ventileeritud läbi majatorustiku ühe või vajadusel mitme välisõhku avaneva ventilatsiooni kaudu. 40. Lihtsate ehituste puhul võib kokkuleppel VK ettevõttega majatorustiku ülevaatuseks esitada dokumentatsiooni vähendatud mahus. 41. Keelatud on linna ühisveevärgiga ühendatud abonendi veevõrgu ühendamine teiste veevarustussüsteemidega. 42. Keelatud on veetorustiku vahetu ühendamine kanalisatsioonitorustike, seadmete ja kaevudega, samuti vedelike reservuaaridega (v.a joogivee reservuaarid). 43. Reovee kanalisatsiooniga ei tohi ühendada sade- ja drenaaþveetorustikke, kui selleks ei ole saadud VK ettevõtte luba. 44. Keelatud ühenduse ilmsikstulekul võib VK ettevõte vee abonendile andmise peatada. Kui keelatud ühenduse tõttu on reostunud vesi ühiskasutatava veevärgi torustikus, langeb vastutus selle eest abonendile. 45. Omavolilisteks ühendusteks loetakse: 1) ühendust ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, mis on tehtud VK ettevõtte loata; 2) VK ettevõtte poolt torustikele ja armatuurile paigaldatud plommide ning veearvesti taatlusplommi omavolilist eemaldamist, samuti veearvesti rikkumist; 3) piiritluspunkti ja veemõõdusõlme vahelise ühendustoru muutmist VK ettevõtte nõusolekuta; 4) VK ettevõttega kooskõlastamata veevõttu ühisveevärgist või heitvee ärajuhtimist ühiskanalisatsiooni. 46. Omavolilise ühenduse ilmsikstulekul koostab VK ettevõte sellekohase akti ning vee andmine või heitvee vastuvõtmine kuulub VK ettevõtte poolt kohesele peatamisele. 47. VK ettevõte võib lubada ajutist veekasutust või heitvee ärajuhtimist ehitusele, ajutisele kaubandusele, tänavate, väljakute, parkide kastmiseks ja muudel juhtudel ajutise kasutuslepingu alusel. 48. Ajutisi vee- ja kanalisatsioonitorustikke on lubatud paigaldada ainult VK ettevõtte poolt antud tingimustel, kusjuures ühendus võib olla nii linna ühisveevärgi või -kanalisatsiooniga kui abonendi vee- ja kanalisatsioonivõrguga. Viimasel juhul on vajalik abonendi nõusolek. 49. Ajutise vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine, hooldus ja likvideerimine toimub loataotleja kulul. III. VEEMÕÕDUSÕLM 50. Ühisveevärgist vett tarbiv abonent peab olema varustatud veearvestiga. Kinnistu piirides tarbitav ühisveevärgi vesi peab tulema reeglina ühe veemõõdusõlme kaudu. Enam kui ühe veemõõdusõlme rajamine kinnistule ühest veevärgist vee võtmiseks võib toimuda erandina ja ainult VK ettevõtte loaga. VK ettevõte võib lubada ajutisi veetorustikke ka ilma veearvestita. 51. Üldjuhul peab veemõõdusõlm asuma hoones kohe välispiiride taga, võimalikult peakraani lähedal kuivas ja valgustatavas ruumis, kus temperatuur ei lange alla 4 °C. Kui hoones ei leidu veemõõdusõlmele sobivat keldriruumi, siis võib VK ettevõte juhiste kohaselt paigaldada veemõõdusõlme kaevu või mõnda teise sobivasse ruumi. Veemõõdusõlme tagasilöögiklapp ja settekoguja paigaldamise ning ruumi põrandalt vee äravoolu korraldamise vajaduse üle otsustab VK ettevõte. 52. Veemõõdusõlme ruum tuleb hoida korras ning juurdepääs veearvestile peab olema vaba. 53. Kõrvaliste isikute juurdepääs veearvestile peab olema välistatud. 54. Veearvesti tüüp ja nominaalvooluhulk valitakse vastavuses läbivooluga ning kooskõlastatakse VK ettevõttega. VK ettevõte võib nõuda kahe või enama paralleelühendusega arvesti paigaldamist. 55. Veearvesti paigaldab abonent omal kulul kooskõlastatult VK ettevõttega. 56. Paigaldatav veearvesti peab olema nõuetekohaselt taadeldud ja plommitud. Veearvesti ja paralleeltoru siiber (kui on olemas) peavad olema fikseeritud VK ettevõtte plommidega. 57. Veearvesti ja veemõõdusõlme plommide säilimise eest vastutab abonent. Kõik veearvesti rikkumise või kaotsiminekuga seotud kulud kannab abonent. 58. Veearvesti taatlemise ja remondi eest vastutab abonent. 59. VK ettevõte võib kahtluse korral nõuda veearvesti kontrollimist enne taatluse tähtaega. Kui taatlemisel selgub, et veearvesti täpsus vastab nõuetele, kannab kulud VK ettevõte, vastupidisel juhul abonent. Ebatäpne veearvesti parandatakse või asendatakse uuega ning sellest tekkinud kulud kannab arvesti omanik. Remondiks kõlbmatu arvesti tagastatakse omanikule. 60. Abonendile kuuluva veearvesti taatlemise ajal võib veekulu arvestada kolme kuu keskmise veetarbimise alusel või kasutada üüritud arvestit. IV. ABONENDILE MÜÜDAVA VEE ARVESTUS 61. Abonendile antud veekogust arvestatakse veearvesti näitude järgi kuupmeetrites. Veearvesti näitude registreerimise korra ja sageduse määrab VK ettevõte kasutuslepinguga. 62. Veearvesti rikke korral, kui abonent pole rikkes süüdi, arvestatakse tarbitud vee kogus rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kolme kuu keskmise tarbimise järgi. 63. Veearvesti puudumisel arvutatakse tarbitud veekogus seadusandlusega ettenähtud korras. 64. Tulekahju kustutamiseks kasutatud vee eest tasub omavalitsus. Nimetatud otstarbel kulutatud veekoguse kohta peab arvestust tuletõrje ja esitab igakuiselt VK ettevõttele andmed kasutatud koguste kohta. Tuletõrjehüdrandist vee võtmist tulekahju kustutamiseks või teisteks päästeteenistuse avariilisteks vajadusteks ei loeta omavoliliseks veevõtuks. 65. Abonendi tulekustutusseadmete katsetamiseks kasutatud vee eest tasub abonent üldistel alustel. 66. Linna tuletõrje poolt õppustel ühisveevärgist vee kasutamine tuleb VK ettevõttega kooskõlastada, vastasel juhul võib veevõtu lugeda omavoliliseks. 67. Omavoliliste ühenduste (punkt 45) ilmsikstulekul arvestatakse tarbitud veekogus ühendustorustiku läbilaskevõime järgi VK ettevõtte tehnilise arvestuse alusel. Seejuures algab arvestuse aeg ühenduse tegemise päevast ja lõpeb ühenduse sulgemise päevaga. Kui ühenduse tegemise aega ei suudeta tuvastada, siis loetakse omavolilise tarbimise ajaks 6 kuud. Veemõõdusõlme rikutud plommide või rikutud veearvesti avastamise korral loetakse omavolilise ühenduse kaudu tarbimise ajaks aeg viimasest veearvesti kontrollimisest kuni rikkumise avastamiseni. Omavoliliseks ühenduseks ei loeta plommide mahavõtmist torustikult ja armatuurilt, kui seda tehti vastavalt eeskirja punktile 124. 68. Tuletõrjehüdrantidest omavolilise veevõtu korral arvestatakse tarbitud veehulk hüdrandi läbilaskevõime järgi VK ettevõtte tehnilise arvestuse alusel. Kui tuletõrjehüdrandist omavolilise veevõtu algust ei ole võimalik määrata, loetakse kasutusajaks üks kuu. 69. VK ettevõtte poolt lekke avastamisel abonendile kuuluvast ühendustorust, samuti veearvestiga abonendi majatorustikust, peatab VK ettevõte vee andmise. Lekke läbi kaotsiläinud veekogus arvestatakse VK ettevõtte tehnilise arvestuse alusel samaselt omavolilise ühenduse ilmsikstulekuga. Kui ühendustoru lekkest teatas abonent või kui abonendil ei olnud võimalik leket avastada (puudus nähtav vee väljavool, oluline rõhulangus majavõrgus), kaotsiläinud veekogust ei arvestata. V. HEITVEE VASTUVÕTUTINGIMUSED ÜHISKANALISATSIOONI 70. Ühiskanalisatsiooni on lubatud juhtida ainult sellist heitvett, mis ei häiri ühiskanalisatsiooni torustike ja rajatiste tööreþiimi, ei kahjusta torustikke ja rajatisi ning on ühispuhastusseadmetes puhastatav. 71. Ühiskanalisatsiooni on keelatud juhtida heitvett, mis sisaldab: 1) põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid; 2) torustikule kleepuvaid või ummistusi tekitavaid aineid; 3) inimestele ja keskkonnale ohtlikke mürkaineid; 4) radioaktiivseid aineid; 5) keskkonnaohtlikku bakterioloogilist reostust; 6) biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid; 7) bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid. 72. Ühiskanalisatsiooni on keelatud juhtida heitvett kõrgema temperatuuriga kui 40 °C või mille pH ei vasta seadusega etteantud määradele. 73. Ühiskanalisatsioonile on keelatud sisselaskudega tekitada nii hüdraulilisi kui ka reostuslikke löökkoormusi. 74. Ühiskanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tööstusjäätmeid, lokaalsetest puhastusseadmetest kogutud jäätmeid jms. 75. Ühiskanalisatsiooni on keelatud juhtida reostust, mille kohta puudub kanalisatsioonivõrgus kinnitatud piirväärtus või mille kohta abonent ei ole oma taotluse alusel saanud VK ettevõttelt vastuvõtutingimusi. 76. Ühiskanalisatsiooni juhitava heitvee reostusnäitajate piirväärtused konkreetsetele reostustele kehtestab VK ettevõte., lähtudes rajatiste kaitsest ja lasketingimuste tagamisest suublas. Seejuures arvestatakse: 1) puhastusseadmete olemasolu ja koosseisu; 2) reostuse mõju puhastusprotsessi kanalisatsiooni rajatistele; 3) kanalisatsiooni teeninduspersonali ohutute töötingimuste tagamist; 4) keskkonna- ja tervisekaitseteenistuste kehtestatud täiendavaid nõudeid. 77. Kui abonendi heitvesi ei vasta eeltoodud nõuetele, tuleb abonendil heitvesi enne ühiskanalisatsiooni juhtimist lokaalsetes puhastusseadmetes nõutava tasemeni puhastada. Reostuskoormuse suure ebaühtluse korral tuleb abonendil ehitada keskendi. 78. Abonent on kohustatud hooldama ja hoidma oma lokaalsed puhastid ja pumplad töökorras. VK ettevõttel on õigus kontrollida abonendile kuuluvate puhastite ja pumplate tööd. VI. ÄRAJUHITAVA HEITVEE ARVESTUS 79. Abonendilt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava heitvee kogus võetakse võrdseks ühisveevärgist tarbitud veekogusega või mõõdetakse eraldi. 80. Kui sõltuvalt tarbimise iseloomust on ärajuhitava heitvee kogus oluliselt väiksem tarbitava vee kogusest ja heitvett ei mõõdeta eraldi, võib abonent taotleda VK ettevõttelt heitvee koguse vähendamist, kui kanalisatsiooni mittejuhitava veekoguse määramiseks paigaldatakse eraldi arvesti. 81. Kui abonendil, kelle heitvett ei mõõdeta ja kes saavad osa või kogu vee muudest veevõtukohtadest või toormena, peavad kokkuleppel VK ettevõttega selle vee mõõtmiseks paigaldama arvesti või esitama muud andmed, mis on vajalikud heitvee koguse määramiseks. Kui eespool nimetatud abonendid seda ei tee, on VK ettevõttel õigus arvestada heitvee ärajuhtimist ühendustoru maksimaalse läbilaskevõime järgi VK tehnilise arvestuse alusel. 82. Abonendilt ärajuhitava sadevee kogus arvestatakse sademete keskmiste statistiliste andmete alusel katuste, kõvakattega teede ja platside pinnalt, kus toimub äravool kanalisatsiooni, või mõõdetakse. Statistiliste andmete või mõõtmistulemuste puudumisel võetakse normiks 0.60 m3 ruutmeetri kohta aastas. 83. Drenaaþivee kogus arvestatakse VK ettevõtte tehnilise arvestuse alusel või mõõdetakse. 84. Omavoliliste ühenduste kaudu ärajuhitud heitvee kogus arvestatakse lähtudes kanalisatsiooniühenduse läbilaskevõimest VK ettevõtte tehnilise arvestuse alusel, lähtudes punktides 67, 68, 69 toodud arvestustähtaegadest. 85. Abonendi poolt kanalisatsiooni juhitava heitvee reostust määrab VK ettevõte regulaarselt või pisteliselt võetavatest heitvee proovidest. Olmeveest või viimasele ligilähedase või madalama reostusastmega heitveest regulaarseid proove ei võeta. 86. Proovivõtukohad (kontrollkaevud) määrab VK ettevõte ja fikseerib need lepingus. Sobiva proovivõtukoha puudumisel peab abonent selle välja ehitama VK ettevõtte ettekirjutuse kohaselt. Kui abonendil on mitu väljalasku ühiskanalisatsiooni, siis määratakse igale väljalasule eraldi proovivõtukoht. 87. Regulaarse proovivõtu sageduse (mitte harvemini kui üks kord kvartalis), võimalikud proovivõtu eritingimused ja määratavad reostusnäitajad määrab VK ettevõte sõltuvalt reostuse iseloomust. 88. Proovi võtab ja reostusastme määrab kehtivas korras selleks atesteeritud VK ettevõte või VK ettevõtte poolt selleks volitatud laboratoorium. Proovi võtmine toimub abonendi esindaja ja kohaliku keskkonnakaitse teenistuste esindaja juuresolekul. 89. Reostusastet iseloomustava proovi saamiseks on VK ettevõttel õigus eelnevalt tutvuda abonendi vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ning sellega seotud tootmistehnoloogiaga, samuti lokaalsete puhastitega. Sealjuures lasub abonendil tema heitveega ärajuhitava reostuse ja kinnistul kasutatavate või hoitavate ainete, mille kohta on kehtestatud kanalisatsiooni juhtimise keeld, on kinnitatud kanalisatsiooni ärajuhtimise piirväärtus või mis on kantud inimestele ja keskkonnale ohtlike ainete nimekirjadesse, VK ettevõttele teatavakstegemise kohustus. 90. Proovide võtmine ja reostusastme määramine toimub VK ettevõtte kulul. Abonendil on õigus omal kulul nõuda täiendavate proovide võtmist ja reostusastmete määramist. VK ettevõtete täiendavate proovide kulud katab abonent, kui reostusaste ületas lubatud piiri. 91. Abonendi poolt ühiskanalisatsiooni juhitava heitvee hinnataseme (hinnagrupp) aluseks on heitvee reostuse määramise tulemused. 92. Hinnatase kehtib alates kalendrikuust, millal proov võeti, kuni järgmise proovivõtukuuni. Kui kalendrikuu jooksul võeti rohkem kui üks proov, võetakse sellel kuul hinnataseme määramisel aluseks proovide keskmised reostusnäitajad. Järgnevatel kuudel kuni proovivõtukuuni on aluseks viimase proovi reostusnäitajad. 93. Kui abonendil on kaks või enam eraldatud veearvestusega ning eraldi veearvestusega ja ka eraldatud kanalisatsiooniga süsteemi või on eraldi asuvad kanalisatsiooni väljalasked varustatud mõõteseadmetega, siis on abonendi soovil võimalik väljalaskudele kehtestada eraldi hinnatasemed. 94. Hinnataseme suurendamine ülemäärase reostuse ühiskanalisatsiooni juhtimise eest toimub, kui ükskõik millisel ajahetkel tehti abonendi heitvees kindlaks punktide 129, 130, 131 ja 132 kohased reostuse ületamised. Kõrgendatud hinnatase kehtib alates kuust, mil ületamine registreeriti, kuni järgmise proovivõtu kalendrikuuni. VK ettevõte võib avariilise või lühiajalise reostuse ületamise puhul hinnataset mitte suurendada, kui abonent võttis viivitamatult tarvitusele meetmed reostuse vähendamiseks ning teatas sellest kohe VK ettevõttele. VII. ARVLEMINE ABONENTIDEGA VEE KASUTAMISE NING HEITVEE ÄRAJUHTIMISE JA PUHASTAMISE EEST 95. Arveldus abonentidega neile müüdud vee ja ühiskanalisatsiooni vastuvõetud heitvee eest toimub linnavolikogu poolt kinnitatud hindade ja käesoleva eeskirja alusel. 96. Arveldused vee ja heitvee eest toimuvad VK ettevõtte kehtestatud korra alusel. 97. Maksenõude saanud abonent on kohustatud tasuma VK ettevõttele vastavalt kasutuslepingule. 98. Makseraamatuga maksmisel tuleb tasuda makseraamatus näidatud tähtaegadeks. 99. Kui maksmise tähtaeg langeb puhkepäevale või riiklikule pühale, loetakse tasumise tähtpäevaks pühadele järgnev päev. 100. Viivise arvestamine toimub vastavalt kasutuslepingule. 101. Pretensioonid arvete õigsuse osas (arvutamine, reostuse järgi hinnataseme määramine jne) tuleb esitada VK ettevõttele kirjalikult seitsme päeva jooksul alates maksunõude kättesaamise päevast. Pretensiooni esitamine ei peata tasumist maksunõudel näidatud summas ja tähtajal. 102. Pretensioonid vaadatakse VK ettevõttes läbi seitsme päeva jooksul nende kättesaamise päevast alates. Kui need osutuvad põhjendatuks, siis arvestatakse ülemäärane summa järgneva makse katteks ette. Pretensioonide läbivaatamise tulemused teatatakse abonendile kirjalikult. 103. Omavolilise ühenduse või muu reglementeerimata veetarvituse ilmsikstulekul esitab VK ettevõte eeskirja punktide 45 ja 46 kohase akti alusel maksenõude vee tarbimise ja/või heitvee ärajuhtimise ja puhastamise eest. 104. Maksenõuete täitmatajätmisel on VK ettevõttel õigus: 1) peatada abonentidele vee andmine ja neilt heitvee vastuvõtmine; 2) esitada hagi kohtusse tasumata summa sissenõudmiseks. VIII. VEE ANDMISE JA HEITVEE VASTUVÕTU KATKESTAMISE VÕI PEATAMISE KORD 105. Vee andmine ja heitvee vastuvõtmine toimub pidevalt, kui abonendiga sõlmitud lepingus pole ette nähtud teisiti. Vee andmise või heitvee vastuvõtu katkestamine, peatamine või piiramine on lubatud üksnes käesolevas eeskirjas ja veeseaduses ettenähtud juhtudel. 106. VK ettevõttel on õigus etteteatamata katkestada täielikult või osaliselt vee andmine abonentidele või heitvee vastuvõtt neilt: 1) loodusõnnetuse korral; 2) energiavarustuse katkemisel; 3) veevärgi- või kanalisatsioonirajatiste avarii korral; 4) vajadusel suurendada vee andmist tulekahju kohtadele. 107. VK ettevõttel on õigus etteteatamisel ajutiselt katkestada või piirata vee andmist või heitvee vastuvõtmist, kui see on vältimatu veevärgi- ja kanalisatsioonirajatiste ja -seadmete remondiks ning ühendustöödeks. VK ettevõte on kohustatud informeerima abonente eelseisvast vee andmise või heitvee vastuvõtmise katkestamisest või piiramisest vähemalt kolm päeva ette kohalikus ajalehes või muul viisil. 108. Kui vee andmise katkestamine toimus vee- või kanalisatsioonirajatiste avarii ja nende remondi tõttu, peab VK ettevõte tagama veevõrgust kuni 6 tunni etteteatamata ja üle 24 tunni etteteatamisega väljalülitatud elumajade elanike ajutise veevõtu võimaluse. 109. VK ettevõttel on õigus eelneva kirjaliku hoiatuse alusel peatada abonendile vee andmine ja/või temalt heitvee vastuvõtmine: 1) kui abonent on viivitanud oma maksekohustuse tasumisega üle kasutuslepingus määratud tähtaja; 2) kui abonent ei võimalda VK ettevõtte esindajal järele vaadata veemõõdusõlme, abonendi vee- ja kanalisatsioonivõrke, abonendi veeseadmeid- ja rajatisi, kontrollida veearvestit ja selle näite (ka siis, kui puudub vaba juurdepääs või arvesti on uputatud), paigaldada veeseadmetele plomme või teha muid ülevaatuse töid; 3) VK ettevõtte tehtud käesolevast eeskirjast tulenevate ettekirjutiste mittetäitmisel; 4) vee tarbimise piirkoguse ületamisel või heitvee ärajuhtimise tingimustest mittekinnipidamisel. 110. VK ettevõttel on õigus etteteatamata peatada vee andmine ja/või heitvee vastuvõtmine, kui: 1) tuleb ilmsiks omavoliline ühendus ühisveevärgi või -kanalisatsiooniga; 2) abonendi tegevuses või tema seadmete puudulikkuses võib näha ohtu ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile või teistele abonentidele, sealhulgas keelatud ühenduste ilmsikstulekul majatorustikes; 3) lekke ilmnemisel abonendile kuuluvast ühendustorust, samuti veearvestita abonendi majavõrgust. 111. Vee andmist ning heitvee vastuvõttu jätkatakse pärast peatamispõhjuste kõrvaldamist ja peatamiskulude tasumist VK ettevõttele kalkulatsioonide alusel, kui VK ettevõttega ei ole kokku lepitud teisiti. IX. TTEVÕTTE JA ABONENTIDE KOHUSTUSED, ÕIGUSED JA VASTUTUS 112. VK ettevõte peab tagama abonentide varustamise kvaliteetse veega rõhuga vähemalt 3 bar`i ja heitvee ärajuhtimise vastavalt vee- ja kanalisatsiooniteenuste kasutuslepingule ja käesolevale eeskirjale, kusjuures VK ettevõte võib: 1) teostada kontrolli abonentide vee- ja kanalisatsioonirajatiste ning -seadmete seisukorra ja hoolduse ning abonendi veekasutuse ja heitvee ärajuhtimise üle; 2) teha ettekirjutisi puuduste kõrvaldamiseks ja anda konsultatsiooni hoolduse korraldamiseks. 113. VK ettevõte ei tohi avalikustada abonendi vee- ja kanalisatsioonirajatiste kontrollimisel saadud teavet abonendi kohta, mis ei ole seotud veevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise korra rikkumistega või ohuga ühisveevärgile või ühiskanalisatsioonile. 114. Abonendil on õigus nõuda VK ettevõttelt nendevahelistest lepingutest ja käesolevast eeskirjast tulenevate kohustuste täitmist. 115. Abonent on kohustatud tagama temale kuuluvate vee- ja kanalisatsioonirajatiste ja -seadmete nõuetekohase korrasoleku. 116. Abonent on kohustatud viivitamatult teatama VK ettevõttele kõigist tema kinnistul asetleidnud veevärgi- ja kanalisatsiooniavariidest ning teistest avariidest ja juhtumistest, mis võivad ohustada ühisveevärki ja ühiskanalisatsiooni. 117. Abonent ei tohi ühendustorustike kohale püstitada rajatisi ega ladustada materjale. Lekete ilmnemisel temale kuuluvast veeühendustorustikust tuleb kohe teatada VK ettevõttele. 118. Abonent ei tohi kinnistu veevärgitorustike kohale jäävale maale püstitada rajatisi ja ehitisi, mis võivad kahjustada trasse. 119. Abonent on kohustatud tagama töötõendit esitavale VK ettevõtte esindajale vaba juurdepääsu kõigile veevärgi- ja kanalisatsioonirajatistele ja -seadmetele, mis asuvad abonendi kinnistul. 120. Abonent on kohustatud tagama seadusjärgselt tema kinnistul asuvate linna ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonivõrkude ja -seadmete nõuetekohase kaitse ning VK ettevõtte pandud plommide puutumatuse. Abonent ei tohi nende kohale jäävale maale püstitada rajatisi ega ladustada materjale. 121. Abonent vastutab tema hoole alla antud VK plommide ja tähiste säilimise eest ning on kohustatud kohe teatama VK ettevõttele nende kadumisest või rikkumisest. 122. Abonent peab hoidma lume- ja jäävabad tema hooldusalusel territooriumil olevad tuletõrjehüdrantide ja peakraani maapealsed kaaned. 123. Elanike ühiskasutatavate veevõtupunktide omanikud on kohustatud: 1) võimaldama elanikel veevõtupunkte kasutada; 2) tagama veevõtupunktide korrasoleku ja sanitaarnõuete täitmise; 3) hoidma korras veevõtupunkti restkaevud ja äravoolud ning veevõtupunktide juurdepääsud; 4) mitte lubama ühendada veevõtupunktiga torusid ja voolikuid; 5) mitte lubama veevõtupunktide juures pesta pesu ja sõidukeid, nõusid ega koduloomi. 124. Tuletõrjehüdrantidelt ja -siibritelt võib VK ettevõtte poolt paigaldatud plomme maha võtta järgnevatel juhtudel: 1) tuletõrje veevarustussüsteemide ja -pumpade proovimiseks pärast selle eelnevat kooskõlastamist VK ettevõttega; 2) tulekahju kustutamiseks, kusjuures plommide eemaldamisest on abonent kohustatud VK ettevõttele teatama 24 tunni jooksul. 125. Abonent kannab täielikku vastutust eranditult kõigi tema kinnistul paiknevate sulgurseadmete säilivuse, komplektsuse, töökõlblikkuse ja normaalse tehnilise seisundi eest, mis peavad ära hoidma maapinnast allpool asuvate ruumide üleujutuse kanalisatsiooniavariide korral. Kui üleujutuse on põhjustanud sulgurseadmete puudumine abonendi valduses oleva sanitaartehnilise armatuuri (kanalisatsioonivõrgud, -rajatised ja -seadmed) mittekorrasolek, kannab vastutust tekitatud kahju eest abonent olenemata sellest, kas avarii (ummistus, üleujutus) juhtus abonendi või linna kanalisatsioonil. 126. VK ettevõte ei vastuta eeskirja peatükis VIII toodud vee andmise ja heitvee vastuvõtmise peatamise või piiramise juhtudest põhjustatud abonendi kahjude eest. 127. Kõik juriidilised ja füüsilised isikud, kes on süüdi ühisveevärgi- ja kanalisatsioonirajatiste, -seadmete ja -tähiste vigastamises ja veekaos, kannavad vastutust VK ettevõttele tekitatud kahju eest. Juriidilised ja füüsilised isikud, kes on vigastanud ja kanalisatsioonivõrke, veevärgiseadmeid või -rajatisi, on kohustatud sellest viivitamatult teatama VK ettevõttele. 128. Veevärgi- ja kanalisatsioonirajatiste, -seadmete ja -tähiste rikkumises süüdiolevad isikud võetakse vastutusele õigusaktidega ettenähtud korras. 129. Juhtudest, mis põhjustavad ärajuhitava heitvee reostuse tõusu, samuti kanalisatsioonirajatiste või inimestele ja looduskeskkonnale ohtlike ainete sattumist ühiskanalisatsiooni, tuleb viivitamatult teatada VK ettevõttele. 130. Ühiskanalisatsiooni kohta kinnitatud heitvee reostusnäitajate piirväärtuse ületamisel abonendi poolt võib VK ettevõte suurendada heitvee vastuvõtu hinda. Hinda suurendab iga piirväärtuse ületanud näitaja eraldi. 131. Kui abonendi poolt ärajuhitavas heitvees leitakse ühiskanalisatsioonirajatisi või inimest ja looduskeskkonda ohustavat reostust, mille kohta puudub kanalisatsioonivõrgule kinnitatud piirväärtus või mille kohta pole abonendile tema taotluse alusel VK ettevõte andnud väljalasu tingimusi, võib VK ettevõte suurendada heitvee ärajuhtimise hinda kuni viiekordselt. 132. Kontsentreeritud või ülemäärase reostuse juhtimise korral ühiskanalisatsiooni, mille tagajärjel kahjustati kanalisatsioonirajatisi ja inimesi või toimus looduskeskkonna ülemäärane reostus, rakendatakse selles süüdiolevate juriidiliste või füüsiliste isikute suhtes õigusaktidega ettenähtud korras sanktsioone koos tekitatud kahju hüvitamisega.