Paide Linnavolikogu — Paide linna soojusenergia tarbimise eeskirja kinnitamine — KO, 21, 270

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356; 59, 941; 61, 984; 1999, 10, 155; 27, 392; 29, 401) paragrahvi 6 lõike 1, Paide Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada «Paide linna soojusenergia tarbimise eeskiri» (juurde lisatud). 2. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Paide Linnalehes. Volikogu esimees Andres TAIMLA Kinnitatud Paide Linnavolikogu 17. juuni 1999. a määrusega nr 17 Paide linna soojusenergia tarbimise eeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev eeskiri reguleerib soojusenergia (soojuse) edastamist, jaotamist, hulgi- ja jaemüüki. 2. Soojusenergia tarbimine soojusvõrgust on lubatud ainult soojusenergia ostu-müügilepingu olemasolul soojusettevõtte ja tarbija vahel. Lepinguga määratakse kindlaks kõik soojusenergia kasutamise tingimused ja soojusenergiaga varustatavad objektid. Nende muutmine võib toimuda ainult osapoolte kokkuleppel. Soojusenergia ostu-müügilepinguga määratakse kindlaks ka kõik teised näitajad, mis ei ole leidnud käsitlemist käesolevas eeskirjas. 3. Kasutatavad mõisted. arvutuslik välisõhu temperatuur piirkonna statistilise kõige külmema viispäevaku keskmine välisõhu temperatuur °C. energiamajandus majandusharu, mis hõlmab kütuse ja energia tootmist, edastamist, jaotamist, ostu, müüki, tarbimist ja kütuste ladustamist. Koosneb kütuse- ja soojusmajandusest kaugküte tarbijate varustamine soojusenergiaga eraldi paiknevast tsentraalsest soojusenergia allikast soe tarbevesi vesi joogivee kvaliteediga, mille temperatuur on 50--70 °C mõõtesõlm mõõteriistade komplekt, mis garanteerib tarbitud soojusenergia hulga mõõtmise mõõteseaduse poolt nõutud täpsusega. soojusettevõte juriidilisest või füüsilisest isikust ettevõtja, kelle tegevusalaks on soojusenergia tootmine, edastamine, jaotamine ja müük vastava tegevusloa alusel soojusrajatis soojusseadmed koos nende juurde kuuluvate ehitistega soojusseade seade soojuse tootmiseks, muundamiseks või edastamiseks soojusallikas soojuse allikaks võib olla termofikatsioonielektrijaam või katel kas orgaanilise kütuse põletamiseks või soojuse saamiseks elektrienergia baasil. Jaotusvõrgu jaoks võib soojusallikaks olla edastamissoojusvõrk soojuskandja tavaliselt vesi või aur, mida kasutatakse soojusenergia ülekandmiseks soojusvõrk seadmete ja rajatiste süsteem soojuskandja edastamiseks ning jaotamiseks tarbija isik, kes on liitunud soojusvõrguga selleks, et enese tarbeks või ümberjaotamiseks(edasimüügiks) soojusenergiat osta soojussõlm seadmete komplekt, mis tagab tarbijale lepingus ettenähtud parameetritega soojusenergia saamise jaotusvõrgust ja tema transformeerimise (muundamise) endale sobivate parameetritega ja struktuuriga soojusenergiaks soojusvõrgu teenindusmaa maa-ala, millel paikneb soojusvõrk koos hoolduseks vajaliku piirneva maaga soojavarustuse süsteemi ühendusskeem võib olla: kinnine, lahtine, sõltuv, sõltumatu või kombineeritud soojaarvesti mõõtepiirkond mõõdetavate soojuskoormuste / ja vooluhulkade piirid, mille mõõtmine on garanteeritud arvesti täpsusklassi piirides turuluba soojusvõrguettevõttele (soojusettevõttele) antud luba, mille alusel on ettevõttel õigus edastada ja müüa energiat võrgupiirkonnas, ühineda võrgupiirkonna naabruses asuvate võrkudega ning annab ainuõiguse edestada energiat võrgupiirkonna jaotusvõrgus soojusvõrguvesi spetsiaalselt ettevalmistatud vesi, mida kasutatakse soojuskandjaks soojusvõrkudes kinnine ühendus tarbija ühendusskeem, kus tarbija kütte-, kuuma sooja tarbevee-, ja ventilatsioonisüsteemid on ühendatud soojusvõrguga läbi soojusvahetite. Rõhk tarbija süsteemides ei sõltu soojusvõrguvee rõhust. lahtine ühendus elevaatoriga, segamispumbaga või vahetult soojusvõrguga ühendatud kütte- ja kuuma sooja tarbeveesüsteemid, kus rõhk tarbija süsteemides on seotud soojusvõrguvee rõhuga. tarbijate kategooria sarnaste tarbijate grupp (omandivormi, võimsuse, tarbimisstruktuuri vms järgi). Gruppide tunnused määratletakse tariifide kehtestamisel. tarbimisstruktuur soojusenergia tarbimise jaotumine kütte, sooja tarbevee, ventilatsiooni ja tehnoloogiliseks tarbeks vooluhulk arvutuslikul välisõhu temperatuuril tarbitavale soojuskoormusele vastav soojuskandja hulk m³/h, l/sek võimsustasu ehk valmisoleku tasu, mida tarbija tasub võimaluse eest tarbida soojusenergiat temale vajalikul hetkel kokkulepitud võimsuse piirides. II. LIITUMINE SOOJUSVÕRGUGA 4. Soojusettevõte peab lubama talle kuuluva või tema valduses oleva võrguga ühendada kõiki käesoleva eeskirja nõuetele vastavaid tarbijaid ja teisi soojusettevõtteid. Soojusettevõttel on õigus võtta võrguga liitujatelt kokkuleppelist põhjendatud liitumistasu või tasu vastavalt kehtivatele hindadele. Liitumistasu arvutamise metoodika töötab välja soojusettevõte ja kooskõlastab selle linnavolikoguga. 5. Projekteerimistööde alustamiseks peab tarbija saama soojusettevõttelt (soojusvõrgu või soojusallika valdajalt) kas eraldi vormistatud tehnilised tingimused või liitumislepingu koos tehniliste tingimustega. Tehniliste tingimuste saamiseks (või liitumislepingu sõlmimiseks) peab tarbija või tema poolt volitatud isik pöörduma soojusettevõtte poole kirjaliku avaldusega, milles peavad olema kajastatud tehniliste tingimuste väljastamiseks vajalikud projekteeritavat objekti iseloomustavad andmed. 6. Avaldus tehniliste tingimuste saamiseks peab sisaldama: 1) avalduse esitaja andmeid; 2) objekti nimetust ja objekti iseloomustavaid andmeid; 3) objekti asendiplaani koos olemasolevate välisvõrkudega; 4) soojuse tarbimise struktuuri (küte, soe tarbevesi, ventilatsioon, tehnoloogiline vajadus) koos vajaliku võimsusega igale struktuuri elemendile; 5) eeldatava objekti valmimise ja soojusvõrguga ühendamise aega. 7. Vastavalt tarbija avaldusele väljastab soojusettevõte ühe kuu jooksul tarbijale eelnevad tehnilised tingimused objekti soojusvarustuse tehnilis-majanduslike kaalutluste (võrdlusvariantide) koostamiseks või liitumislepingu projekti koos tehniliste tingimustega tarbija ühendamiseks ettevõttele kuuluvate soojusvõrkudega. 8. Tehnilistes tingimustes tuleb näidata: 1) soojusvõrkudega ühendamise koht; 2) ülekandmiseks lubatavad maksimaalsed soojuskoormused; 3) soojuskoormuste ühendusskeem; 4) soojuskandja parameetrid ja hüdrauliline reþiim ühenduskohas; 5) nõuded soojusenergia arvestuse ja kontrollmõõteriistade paigaldamise kohta; 6) ettevõtte ja tarbija soojusseadmete vaheline teeninduspiir; 7) tehniliste tingimuste kehtivusaeg; 8) muud tehnilised nõuded. 9. Tehniliste tingimuste kehtivusaeg antakse reeglina objekti ehitusaja lõpuni. Määramata ehitusaja korral väljastatakse tehnilised tingimused kehtivusega kaks aastat. Erandiks on soojussõlmede rekonstrueerimisega seotud tehnilised tingimused kehtivusajaga üks aasta. 10. Tehniliste tingimuste kehtivusaja lõppedes ja/või tarbija andmete muutumisel tuleb taotleda soojusettevõttelt tehniliste tingimuste tähtaja pikendamist või tingimuste uuendamist. 11. Kui soojusallikas ja soojusvõrk kuuluvad erinevatele ettevõtetele, siis väljastab tehnilised tingimused ettevõte, kellele kuulub soojusvõrk vastavalt soojusallika valdajaga sõlmitud lepingule. 12. Tarbija peab taotlema täiendavad tehnilised tingimused: 1) soojussõlme rekonstrueerimiseks; 2) tarbijale väljastatava soojusenergia koguse, tarbimisstruktuuri muutumise või täiendava soojussõlme paigaldamise korral; 3) soojusvõrgu uue sisestuse projekteerimise korral; 4) kui soojusenergia tarbimise katkestus on üle ühe aasta. 13. Soojusettevõtte poolt väljastatud tehnilised tingimused on kohustuslikud tarbijale ja projektorganisatsioonile. Projekti kooskõlastamiseks esitatakse soojusettevõttele soojusvarustuse projekti vastavad osad kahes eksemplaris. Kooskõlastamise käigus kontrollitakse tehniliste tingimuste täitmist projektis. Üks eksemplar kooskõlastatud projektist tagastatakse. 14. Uue tarbija ühendamiseks soojusvõrguga sõlmitakse tehnilisi tingimusi väljastava ettevõttega liitumisleping. 15. Liitumislepinguga määratakse liitumistasu suurus ja tasumise kord, lepingupoolte õigused ja kohustused, lepingu muutmise kord, vastutus, liitumise tähtajad ja muud tingimused. Liitumislepingu lahutamatuks osaks on objekti soojusvarustuse tehnilised tingimused. III. SOOJUSENERGIA EDASTAMINE JA JAOTAMINE 16. Soojuse edastamiseks ja jaotamiseks soojusallikast tarbijani kütteks, ventilatsiooniks ja kuumaveevarustuseks kasutatakse reeglina vett, mis ringleb soojusvõrgus. Majandusliku põhjendatuse korral võib kasutada soojuse edastamiseks ja jaotamiseks ka veeauru (näiteks tehnoloogiliseks otstarbeks) aurukondensaadi tagastamisega või tagastamiseta. 17. Tarbija lülitatakse soojusvõrku lahtise või kinnise ühendusskeemiga. Eelistatud on kinnised skeemid kui kõige paindlikumad energiasäästu ja ohutuse seisukohast. Kinnise ühendusskeemi korral võib tarbija küttesüsteemide täitmine ja järeltoide toimuda soojusvõrgust ainult veemõõtja olemasolu korral. 18. Soojusvõrguveega edastatava soojusenergia kvaliteedinäitajateks on: 1) temperatuur, mis peab vastama ostu-müügilepinguga kokkulepitud temperatuurigraafikule. Soojusvõrguvee ööpäeva keskmise temperatuuri lubatud kõrvalekalle tarbija sisendis on ±3 °C; 2) rõhulangu suurus tarbija sisendis, mis peab vastama väljastatud tehnilistele tingimustele; 3) rõhk tarbija soojusvõrgu tagasivoolutorus lahtise ühendusskeemi korral, mille suurus peab vastama väljastatud tehnilistele tingimustele. See ei vabasta tarbijat kohustusest paigaldada kaitseseadmeid oma seadmete ja süsteemide kaitseks neile lubatavast suurema soojusvõrguvee rõhu vastu. 19. Tarbija sooja tarbeveevarustus võib olla lahendatud kohaliku soojusvahetiga või veevõtuga sooja tarbeveeveevõrgust. 20. Auruga edastatava soojusenergia kvaliteedinäitajateks on: 1) auru rõhk soojusallikast väljumisel või tarbija sisendis, mille suurus peab vastama väljastatud tehnilistele tingimustele. Rõhu lubatud kõrvalekalle on ±10%, kui ei ole kokku lepitud teisiti; 2) ülekuumendatud auru temperatuur soojusallikast väljumisel või tarbija sisendis, mille suurus peab vastama väljastatud tehnilistele tingimustele. Temperatuuri keskmine ööpäevane lubatud kõrvalekalle on ±5%, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 21. Kui soojusvõrgu töö- ja surveproovide rõhud ületavad tarbija süsteemidele ja seadmetele lubatavaid rõhke, siis on tarbija kohustuseks oma süsteemidele ja seadmetele vastavate kaitseseadmete paigaldamine. Võrguvaldaja kohustus on soojusvarustuse tehnilistes tingimustes tema võrgus esinevad maksimaalsed rõhud ära näidata. 22. Soojusvõrguvesi ja aurukondensaat on soojusettevõtte omand ka siis, kui ta läbib tarbija soojusvõrke ja seadmeid. IV. SOOJUSKOORMUS, VOOLUHULK JA SOOJUSKANDJA KASUTAMINE 23. Tarbija poolt tellitud soojuskoormus ja vooluhulk ning vajadusel selle kestvus märgitakse soojusenergia ostu-müügilepingusse ja see peab vastama soojussõlme passi andmetele. Tellitud soojuskoormuse ja vooluhulga all mõistetakse suurimat ostja poolt tarbitavat soojuskoormust ja vooluhulka arvutuslikul välisõhutemperatuuril tehniliste tingimustega määratud soojuskandja nimiparameetrite juures. 24. Müüjal on õigus piirata tarbija poolt kasutatavat soojuskoormust ja vooluhulka lepinguliste suurusteni. 25. Liitumis- ja ostu-müügilepinguga sätestatud soojuskoormuse ja vooluhulga suurendamine tarbija poolt võib toimuda ainult soojusettevõtte loal ja tema poolt väljastatud tehniliste tingimuste alusel (vt punkti 12 alapunkti 2), kusjuures soojusettevõte võib nõuda tarbijalt täiendavat liitumistasu, kui seda näeb ette liitumistasu arvutamise metoodika või see on seotud soojusettevõtte poolsete täiendavate kulutustega. 26. Müüjal on õigus nõuda ostu-müügilepingu muutmist, kui tarbitav soojuskoormus ja vooluhulk on püsivalt (vähemalt ühe kütteperioodi jooksul) olnud väiksem lepingus sätestatust ning vähendamine on tehniliselt põhjendatud. Seejuures katab tarbija soojussõlme ümberehituse kulud. 27. Tarbijal on õigus nõuda ostu-müügilepingu muutmist, kui tarbitav soojuskoormus ja vooluhulk on püsivalt (vähemalt ühe kütteperioodi jooksul) olnud väiksem lepingus sätestatud ning vähendamine on tehniliselt põhjendatud. Seejuures katab tarbija soojussõlme ümberehituse kulud. 28. Lepingulise soojuskoormuse ja vooluhulga vähendamisel makstud liitumistasu ei tagastata. Seejuures esialgset lepingulist soojuskoormust ja vooluhulka soojusettevõte ei reserveeri (kui liitumislepingus ei ole ette nähtud teisiti) ja hilisem soojuskoormuse ja vooluhulga taastamine võib toimuda ainult soojusettevõtte loal (vt punkti 12 alapunkti 2) tehniliste tingimuste alusel. 29. Soojusettevõte kindlustab tehniliste tingimuste ja ostu-müügilepinguga määratud soojuskandja parameetrid. Tarbija reguleerib tarbitavat soojushulka ning kindlustab, et tema poolt tagastatava soojusvõrguvee temperatuur ei ületaks lepingulist, kui lepinguga pole sätestatud teisiti. 30. Liitumistasu ei muutu tagastuva soojusvõrguvee temperatuuri alandamisest tingitud soojuskoormuse tõusuga lepingulise vooluhulga juures. Täiendavalt tarbitud soojusenergia kuulub tasustamisele. 31. Tarbija peab oma seadmete korrashoiuga kindlustama tagastatava soojusvõrguvee keemiliste ja mehaaniliste kvaliteedinäitajate säilimise. Tagastatava kondensaadi kvaliteedinäitajad määratakse lepinguga. V. SOOJUSETTEVÕTTE VÕRGUD JA SEADMED 32. Soojusvõrgu projekteerimist võivad teostada vastavat litsentsi omavad ettevõtjad. Projekteerimisel tuleb juhinduda soojusettevõtte tehnilistest tingimustest. Soojusvõrgu ehituse järelevalvet korraldab projekteerimiseks tehniliste tingimuste väljastaja ja tema ettekirjutused on ehitajale kohustuseks. Projekteerimisel, ehitamisel ja järelevalve teostamisel juhindutakse asjakohastest Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 33. Soojusvõrgu ekspluatatsioon peab toimuma vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega. 34. Soojusettevõte on kohustatud kütteperioodide vahelisel ajal teostama soojusvõrgule plaanilisi remonttöid vastavalt graafikule, mis avaldatakse kohalikus ajalehes. Hädavajalike katkestuste kestustest tuleb soojusettevõttel informeerida tarbijaid ja suuremate tarbijagruppide korral ka Paide Linnavalitsust. 35. Soojusvõrgu graafikuväliste väljalülituste ja avariide korral, millega võib kaasneda materiaalne kahju soojusvõrgule ja/või tarbijatele, tuleb soojusettevõttel korraldada remonttööd viivitamatult. Soojusettevõte on kohustatud katkestuse korral, olenevalt katkestuse iseloomust, kestvusest ja tarbijapoolsetest vajalikest abinõudest, andma informatsiooni massiteabevahendite või lepingujärgsete kontaktisikute kaudu. 36. Soojusvõrgu aluse- ja teenindusmaa ulatus ja kasutustingimused, mis on vajalikud soojusvõrgu teenindamiseks, on määratletud Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega või seaduslikul kokkuleppel maaomanikuga. Teiste kommunikatsioonide, rajatiste või muu sellise paiknemine või planeerimine nimetatud maa-alale tuleb kooskõlastada soojusvõrgu omanikuga ja soojusettevõttega. 37. Juurdepääsu soojusvõrgule ehitist läbiva soojusvõrgu ekspluatatsiooniks reguleerivad vastavad Eesti Vabariigi õigusaktid või seaduslikud kokkulepped ehitise omanikuga. 38. Teiste kommunikatsioonide või rajatiste omanikud peavad vältima soojusvõrgu kahjustusi, viimaste tekkel koheselt informeerima soojusvõrgu omanikku ja hüvitama materiaalse kahju. 39. Tarbijal ei ole lubatud ilma eelnevalt kooskõlastamata soojusettevõttele kuuluvat sulgarmatuuri avada, sulgeda ega reguleerimiseks kasutada. 40. Soojusenergia kasutamine tarbija juures toimub läbi soojussõlme. Soojussõlme seadmed peavad kindlustama soojusenergia parameetrite muundamise vastavalt tarbija vajadustele, parameetrite kontrolli ja soojuse väljalülitamise võimaluse. Tagatud peab olema soojussõlme ruumi valgustus, sanitaarne seisukord ja seadmete säilivus ning pidev juurdepääs soojusettevõtte esindajale (vt punkti 45 alapunkti 5). Soojussõlme seadmed võivad olla soojusettevõtte või tarbija valduses. VI. TARBIJATE SOOJUSVÕRGUD JA -SEADMED 41. Soojusvõrkude ja -seadmete ehitamise või rekonstrueerimise aluseks on projektdokumentatsioon, mis on koostatud vastavat litsentsi omava ettevõtja poolt soojusettevõttelt liitumiseks või rekonstrueerimiseks saadud tehniliste tingimuste kohaselt ja on enne tööde alustamist kooskõlastatud. Projekteerimisel, ehitamisel ja järelevalve teostamisel tuleb juhinduda vastavatest Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 42. Soojusvõrgu ja -seadme ehituse järelvalvet korraldab projekteerimiseks tehniliste tingimuste väljastaja ja tema ettekirjutused on ehitajale kohustuslikud. Tarbija peab kindlustama selleks vajalikud tingimused. 43. Hoonesiseste soojusvarustussüsteemide rekonstrueerimist, seadmete väljavahetamist või kõrvaldamist ning lisaseadmete paigaldamist võib teostada ainult hoone omaniku (valdaja) kirjalikul nõusolekul, seejuures peab hoone omanik (valdaja) järgima 4. peatüki nõudeid. 44. Uued ja/või rekonstrueeritud soojusvõrgud ja -seadmed, mis ühendatakse soojusettevõtte soojusvõrguga, kuuluvad enne sisselülitamist ettenähtud korras katsetamisele ning ülevaatamisele soojusettevõtte esindaja poolt, kes koostab akti tarbija soojusvõrkude ja -seadmete ekspluatatsiooni lubamise kohta. Aktile kirjutavad alla soojusettevõtte ja tarbija esindajad. Akt on aluseks soojusenergia ostu-müügilepingu sõlmimiseks ning soojusvarustuse avamiseks tarbijale. Tehnilistele tingimustele, kooskõlastatud projektdokumentatsioonile ja käesolevale eeskirjale mittevastavaid tarbija soojusvõrke ja -seadmeid ekspluatatsiooni ei lubata. 45. Tarbija on kohustatud kindlustama temale kuuluvate soojusvõrkude ja -seadmete teenindamise vastava ettevalmistuse saanud personali poolt. Teenindamine peab toimuma täielikus vastavuses nimetatud küsimusi reguleerivate õigusaktide nõuetega, samuti soojusenergia ostu-müügilepingu tingimustega. Seejuures tarbija on kohustatud: 1) omama soojusvõrkude ja -seadmete kohta projekt- ja teostusdokumentatsiooni, passe ning teeninduseeskirju ja -juhendeid; 2) hoidma soojusvõrgud ja -seadmed tehniliselt korras, mitte kasutama neid avariiohtlikus tehnilises seisundis, mis võib põhjustada ohtu elule, tervisele, varale ja keskkonnale; 3) iga aasta 1. septembriks lõpetama soojusvõrkudele ja -seadmetele plaanilise remondi ning läbi viima nõutud katsetused. Katsetuste tulemused tuleb vormistada aktiga; 4) vältima soojuskandja lekkeid ja omavolilist soojuse kasutamist; 5) operatiivselt välja lülitama vigastatud soojusvõrgud, -seadmed või nende osad, teatades sellest ka soojusettevõttele, samuti rakendama meetmeid vigastatud kohtade remontimiseks; 6) tagama soojusettevõtte esindajatele ja teistele pädevatele isikutele dokumendi esitamisel juurdepääsu soojusvõrkudele ja -seadmetele nende seisukorra ja kasutamise kontrollimiseks, täitma nende poolt antud seaduslikud ettekirjutused; 7) takistama kõrvalistele isikutele juurdepääsu soojusseadmetele; 8) mitte lubama soojusvõrgu teenindusmaale ehitiste püstitamist, materjalide ladustamist, puude istutamist jms, mis takistab punkti 45 alapunktide3--6 täitmist; 9) kasutama soojusenergiat säästlikult. VII. SOOJUSENERGIA EDASTAMISE PIIRAMINE JA KATKESTAMINE 46. Tarbija objektide soojusenergiaga varustamist piiratakse: 1) soojusenergia seadmete avarii korral, kui allesjäänud võimsus ei kata 100% kõikide tarbijate vajadusi; 2) vääramatust jõust tingitud olukorras (sõda, kütuse tarnete lõpetamine riikidevahelise konflikti tõttu, loodusõnnetuste tagajärjel jne); 3) soojuse ostja võlgnevuse korral. Võlgnevusest tingitud piiramise kord määratakse ostu-müügilepinguga; 4) punktides 24 ja 28 ettenähtud juhtudel. 47. Objektide soojusenergiaga varustamine katkestatakse: 1) vääramatust jõust (vt punkti 46 alapunkti 2) tingitud olukorras, kuni põhjuste kõrvaldamiseni; 2) punktides 34 ja 35 ettenähtud juhtudel; 3) soojuse ostja võlgnevuse korral. Võlgnevusest tingitud katkestuse korra määrab punkt 73, kui ostu-müügilepinguga ei ole sätestatud teisiti; 4) kui tarbija tegevus või tegevusetus võib kutsuda esile ohu inimelule või varale; 5) kui tarbija ei võimalda soojusettevõtte esindajatel juurdepääsu soojust kasutavate seadmete ja mõõteriistade hooldamiseks ja remondiks; 6) punktide 46 alapunktidest 2--4 ja 47 alapunktidest 1--5 tulenevalt soojusenergiaga varustamise piiramisest või katkestusest tekkida võivad kahjud ei kuulu hüvitamisele, kui ostu-müügilepingus ei ole sätestatud teisiti. 48. Kui soojusenergiaga varustamise piiramised või katkestused võivad tekitada suuri materiaalseid kahjustusi või põhjustada ohtu inimeludele (näiteks kui objektideks on haiglad, polikliinikud jms), peab olema objekti projektiga lahendatud reservsoojusallika rakendamise võimalus. 49. Tarbija süülisest käitumisest tingitud soojusenergia piirangutest ja katkestustest tulenevate toimingute eest on soojuse müüjal õigus nõuda täiendavate kulude hüvitamist. 50. Soojuse müüja süülisest käitumisest tingitud soojusenergia piirangutest ja katkestustest tulenevate toimingute eest on tarbijal õigus nõuda täiendavate kulude hüvitamist. VIII. SOOJUSENERGIA MÕÕTMINE 51. Soojusenergia kogus määratakse kindlaks tarbija juurde paigaldatud soojusarvesti näidu alusel või arvestuslikul teel. Arvestuslikul teel soojusenergia koguse määramine toimub vastavalt ostu-müügilepingule ja Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. 52. Soojusarvesti kuuluvus määratakse kindlaks soojusenergia ostu-müügilepinguga. Soojusarvesti korrasoleku eest vastutab selle omanik. 53. Kõik Eesti Vabariigis valmistatavad ja imporditud mõõtevahendid, mida kasutatakse soojusarvestuseks, kuuluvad enne paigaldamist tüübikinnitusele ja esmataatlusele. Kõik paigaldatud mõõtevahendid kuuluvad perioodilisele taatlusele Mõõteseaduses ettenähtud korras. 54. Arvesti valitakse vastavalt tellitud soojuskoormusele ja vooluhulgale, teistele soojuskandja parameetritele, soojusvarustussüsteemi ühendusskeemile ning kasutatavale mõõteskeemile. Soojusarvesti töötamisel väljaspool ettenähtud mõõtepiirkonda lahendatakse soojusenergia hulga määramise küsimus soojusenergia ostu-müügilepinguga. 55. Kui soojuskandjaks on aur, siis auru niiskusest tingitud mõõteriista näidu parandusteguri suurus määratakse ostu-müügilepinguga või mõõdetakse eraldi ja summeeritakse kuivas aurus ning väljasepareeritud kondensaadis sisalduvad soojushulgad. 56. Soojusenergia hulka mõõdetakse reeglina soojusettevõtte ja tarbija soojusvõrkude omandipiiri vahetus läheduses-, soojussõlmes või selleks spetsiaalselt kohandatud ruumis. Ruumi keskkond, kuhu on paigaldatud arvesti, peab vastama arvesti tehnilise dokumentatsiooni nõuetele. Kui tarbitava soojusenergia hulga mõõtmine ei toimu müüja ja ostja soojusvõrkude omandipiiri vahetus läheduses, tuleb vastava soojusvõrguosa kadude kompenseerimise küsimus lahendada soojusenergia ostu-müügilepinguga. 57. Mõõtesõlme väljaehitamiseks või soojusarvesti paigaldamiseks koostatakse kas projekt või tehniline lahendus, mis kooskõlastatakse soojusettevõttega. Projekti või tehnilise lahenduse koostamise õigus on vastavat tegevuslitsentsi omaval organisatsioonil. 58. Mõõtesõlme või soojusarvesti vastuvõtmisel teostatakse: 1) mõõtesõlmede tehniline ülevaatus, kontrollimaks vastavust projektile või tehnilisele lahendusele; 2) mõõtesõlmede hüdrauliline kontroll; 3) vajalike sõlmede plommimine. Mõõtesõlme või soojusarvesti vastuvõtt montaaþist vormistatakse aktiga, mille allkirjastavad soojusettevõte ja tarbija. 59. Mõõtetulemuste väljendamiseks kasutatakse mõõtühikuid mille kasutamist näevad ette Eesti Vabariigis kehtivad normatiivaktid. 60. Soojusettevõttel on õigus tarbija soojusseadmetele paigaldada täiendavaid mõõteriistu ja andureid soojuse tarbimise ja soojusvõrgu parameetrite kontrolliks. Vastastikuse kokkuleppe alusel annab tarbija soojusettevõtte kasutusse oma valduses olevad sideliinid soojusenergia distantsmõõtmise tarvis. IX. SOOJUSENERGIA HIND (TARIIF) 61. Hind fikseeritakse soojusenergia ostu-müügilepinguga ja peab olema kooskõlas Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega. 62. Hind ei sisalda neid kulutusi, mida on vaja teha soojusettevõttel uue tarbija liitumiseks soojusvõrguga, samuti ka olemasolevale tarbijale varem lubatud lepingulise võimsuse suurendamiseks. Need kulutused kaetakse kokkuleppel tarbijaga või tarbija poolt makstava liitumistasuga. 63. On lubatud kasutada järgmisi hinnasüsteeme: 1) üheastmeline hind -- tarbija tasub energiatasu kasutatud soojusenergia MWh eest; 2) kaheastmeline hind -- tarbija tasub võimsustasu vastavalt lepingulisele soojuskoormusele või vooluhulga suurusele ja energiatasu: 3) kolmeastmeline hind -- ostja tasub iga soojussõlme eest, energiatasu ja võimsustasu; 4) hulgimüügi hind -- määratakse ostu-müügilepinguga igal konkreetsel juhul eraldi. 64. Graafikujärgsed ja avariilised soojusvarustuse katkestused ei ole aluseks võimsustasu ümberarvestuseks. 65. Hinnasüsteemi valib tarbija. 66. Kahe- või kolmeastmeline hinnasüsteem kehtestatakse ostu-müügilepinguga, kehtivusega mitte vähem kui üks aasta. Lühemates kui üheaastastes lepingutes kasutatakse üheastmelist hinda. 67. Soojusenergia hind ei sisalda soojuskandja maksumust. Soojuskandja hind määratakse ostu-müügilepinguga, kui seadus ei sätesta teisiti. X. SOOJUSENERGIA OSTU-MÜÜGILEPING 68. Tarbijal on õigus nõuda soojusettevõttelt soojusenergia ostu-müügilepingu sõlmimist, kui käesoleva eeskirja nõuded on täidetud. Lepingu sõlmimise alusdokumendiks on tarbija avaldus soojusenergia saamiseks. Avaldusele lisatakse soojussõlme pass, mis peab sisaldama: andmed sisestuse kohta; soojuskoormused; kütte-, sooja tarbevee- ja ventilatsioonisüsteemide iseloomustuse; soojussõlme seadmete iseloomustuse. Passi juurde lisatakse sisestuse plaan ja soojussõlme skeem. Passi andmed ja sisu täpsustatakse ja kooskõlastatakse soojusettevõtte poolt. 69. Lepinguga tagatakse tehniliste tingimustega ja liitumislepinguga määratud teenuste osutamine soojusettevõtte poolt ning nende teenuste eest tasumine tarbija poolt. 70. Lepingu pooltel on õigus nõuda üksteiselt kõiki dokumente, mis kinnitavad poolte ja nende esindajate õiguspädevust ja esitatud andmete usaldusväärsust. 71. Leping on kas tähtajaline või tähtajatu. 72. Lepingu võib tarbija lõpetada kolmekuulise etteteatamise korral. Poolte kokkuleppel võib lepingut lõpetada igal ajal. 73. Tarbija poolt lepingutingimuste rikkumisel punkti 72 sätted ei kehti ning müüjal on õigus leping ühepoolselt lõpetada ühekuulise etteteatamise tähtajaga. 74. Lepingus fikseeritakse lepingu sõlmimise momendil kehtiv hind. Kui seadus hinna kujundamist ei reguleeri, toimub hinna muutmine Paide Linnavolikogu kehtestatud korras. Hinnamuudatusest tuleb ostjale teatada vähemalt kuus kuud ette. XI. ARVLEMINE TARBIJAGA 75. Soojusenergia tarbimise tasu arvestamise perioodiks (edaspidi arvestusperiood) on kalendrikuu, kui lepinguga ei ole määratud teisiti. 76. Tarbija poolt soojusettevõttele esitatavad näidud, nende fikseerimise ja esitamise tähtajad määratakse ostu-müügilepinguga. Kui soojusarvestil puuduvad sõltumatud reservtoiteallikad, on soojusettevõttel õigus nõuda soojusarvesti töö pidevust iseloomustavate näitajate esitamist ja teha nende kontrolli. 77. Soojusarvesti puudumisel või selle rikke korral arvestatakse soojusenergia kulu arvutuslikult soojusettevõtte poolt. Arvutusmetoodika määratakse ostu-müügilepinguga. 78. Tasumine toimub soojusettevõtte poolt esitatud arvete alusel vastavalt ostu-müügilepinguga ettenähtud korrale. 79. Kui tarbija ei esita soojusettevõttele õigeaegselt vajalikke näitusid, on soojusettevõttel õigus esitada ostjale arve kogemuslikul, arvutuslikul või ostu-müügilepinguga kokkulepitud alusel. 80. Kui arvestusperioodi lõikes on soojusenergia tarbimine arvesti järgi arvutuslikust erinev üle 30%, loetakse see ebareaalseks ning soojusenergia hulga arvestamine toimub arvutuslikult punktis 77 ettenähtud põhimõttel kuni ebareaalset arvestust tingivate asjaolude väljaselgitamiseni, kui lepinguga ei ole määratud teisiti. Tarbijat teavitatakse üleminekust arvestuslikule põhimõttele enne arve esitamist. 81. Arve mittetähtaegse tasumise korral on soojusettevõttel õigus nõuda ostjalt tarbijalt viivist vastavalt lepingule. 82. Tarbijalt laekunud summadest on soojusettevõttel õigus kinni pidada tasumata viivis ning seejärel energia tarbimise võlgnevus, kui lepinguga ei ole määratud teisiti. 83. Lepingupoolte vahel tekkinud lahkarvamused kuuluvad lahendamisele läbirääkimiste teel. Kui läbirääkimised ei anna tulemusi, on pooltel õigus lahendada vaidlus seaduses ettenähtud korras.