Paide Linnavolikogu — Paide linnavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kinnitamine — KO, 21, 264

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356; 59, 941; 61, 984; 1999, 10, 155; 27, 392; 29, 401) paragrahvi 22 punkti 6, Paide Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Paide linnavara valdamise, kasutamise ja käsutamise kord (juurde lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks: 1) Paide linna munitsipaalomandisse kuuluvate mitteeluruumide rentimise eeskirjad (17. juuni 1993. a protokolliline otsus); 2) Paide Linnavolikogu 3. juuli 1997. a määrus nr 15 «Asja ostmise, teenuse ja ehitustöö tellimise korra kinnitamine». 3. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Paide Linnalehes. Volikogu esimees Andres TAIMLA Kinnitatud Paide Linnavolikogu 29. aprilli 1999. a määrusega nr 11 Paide linnavara valdamise, kasutamise ja käsutamise kord I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev kord sätestab Paide linna (edaspidi linn) omandis oleva vara (edaspidi linnavara) valdamise, kasutamise ja käsutamise üldised alused. 2. Käesolevat korda kohaldatakse koos asjaõigusseaduse, erastamisseaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, rendiseaduse ja teiste vara valdamist, kasutamist ja käsutamist reguleerivate õigusaktidega. 3. Linnavaraks käesoleva korra tähenduses on linna omandis olevad kinnis- ja vallasasjad, väärtpaberid ning linna varalised õigused ja kohustused. 4. Linnavara käsutamisest ja kasutamisest saadud tulu ning varalised õigused kuuluvad linnale, kui seadusest, linnavolikogu või linnavalitsuse õigusaktidest või lepingust ei tulene teisiti. 5. Tervikvara käesoleva korra tähenduses on asjade kogum, millest osa eraldamise korral muutub ülejäänud osa sihipärane kasutamine võimatuks või oluliselt raskendatuks. 6. Omandiõigust linnavarale teostatakse vara valdamise, kasutamise ja käsutamisega. 7. Linnavara valdamine on selle vara üle tegeliku võimu teostamine, samuti reaalservituudi teostamine. 8. Linnavara kasutamine on selle vara omaduste igasugune tarbimine vara füüsilist vormi muutmata. 9. Linnavara käsutamine on vara õigusliku seisundi muutmine, samuti tema tulevase juriidilise staatuse määramine võõrandamise või täieliku ärakasutamise teel. 10. Linnavara kohta peetakse linnavara registrit. 11. Linnavara registri asutab ja registri põhimääruse kinnitab linnavolikogu. 12. Registri pidamine, registrisse andmete esitamine, kannete muutmine või kustutamine ning registrist väljaarvamine toimub vastavalt registri põhimäärusele. II. LINNAVARA OMANDAMINE JA LINNALE RAHALISTE KOHUSTUSTE VÕTMINE 13. Linnavara omandatakse linnaelanike huvides. 14. Linnavara omandamise tasu eest otsustab linnavolikogu kui: 1) omandatakse kinnisvara või aktsiaid või osasid; 2) omandatava vara hind ületab eelarves selleks ettenähtud vahendid. Linnavalitsus ja kohaliku omavalitsuse asutus (edaspidi linna asutus) kui, vara omandamine on vajalik nende põhimäärusejärgsete ülesannete täimiseks ning selleks on eelarves ettenähtud vahendid. 15. Ostueesõiguse teostamise otsustab linnavalitsus. Ostueesõiguse teostamise otsuses tuleb ära näidata selle teostamise otstarve ja vajaliku raha allikad. Kui ostueesõiguse teostamisel võetakse linnale rahalisi kohustusi, mis ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega, annab ostueesõiguse teostamiseks vastava loa volikogu. 16. Kui asjaga kaasnevad varalised õigused on ilmselt väiksemad kui sellega kaasnevad kohustused, otsustab linnale pärandatud vara või linnale kingitud kingi vastuvõtmise volikogu. Pärandvara ja kingi hindamise korraldab linnavalitsus. Pärandvara ja kingi valdajaks jääb linnavalitsus (või selle struktuuriüksus) või linna asutus, kes on testamendis või kinkelepingus näidatud pärijana või kingi saajana. Kui pärijaks või kingi saajaks on linn, määrab pärandi või kingi valdaja linnavalitsus. 17. Riigivara taotlemine ja linnale üleandmine (munitsipaliseerimine) toimub seadusandluses sätestatud korras. 18. Linnavara omandamise lepingu sõlmib linnavalitsus. Kui linnavara omandamine kuulub linna asutuse juhi pädevusse, sõlmib vastava lepingu asutuse juht. 19. Linnavara omandamise viisid on: 1) vara ostmine; 2) linnale vara pärandamine või kinkimine; 3) riigivara ja -maa munitsipaliseerimine; 4) ehitise kui peremehetu vallasasja hõivamine; 5) igamine; 6) muud seadusega sätestatud viisid. 20. Asja ostmise, teenuse või ehitustöö tellimise hanke korras korraldab linnavalitsus vastavalt riigihangete seaduses ja teistes õigusaktides kehtestatud korrale, otsustades ka pakkumise edukaks tunnistamise. Hankelepingu sõlmib linnavalitsus. Kui hankelepinguga võetakse linnale rahalisi kohustusi, mis ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega, annab linnavalitsusele loa hankelepingu sõlmimiseks volikogu. 21. Linnale laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmise otsustab linnavolikogu. III. LINNAVARA VALDAMINE 22. Linnavara valdajateks on linnavalitsus või linna asutus vastavalt vara otstarbele ja linna või tema asutuse põhimääruses sätestatud ülesannetele ning kolmandad isikud rendi või muu lepingu alusel. 23. Linnavara valdajad on kohustatud tagama linnavara säilimise, korrashoiu ja otstarbekohase kasutamise. 24. Linnavara valduse muutmine on vara üleandmine tervikvarana, samuti osadena ühelt valdajalt teisele ilma omandivormi muutmata. 25. Linnavara jaotuse valdajate vahel ja üleandmise ühelt teisele otsustab linnavalitsus, lähtudes sellest, milline vara on vajalik valdaja põhimäärusejärgsete ülesannete täitmiseks. 26. Linnavara üleandmine ja vastuvõtmine ühelt valdajalt teisele toimub kirjaliku akti alusel, mille koostab vara üleandja. 27. Linnavara valdaja võib linnale kuuluva asja anda rendi-, hoiu- või muu lepingu alusel teise isiku otsesesse valdusse, jäädes ise asja kaudseks valdajaks. IV. LINNAVARA KASUTAMINE JA KASUTUSSE ANDMINE 28. Linnavara kasutatakse: 1) avalikuks otstarbeks; 2) linna valitsemise otstarbeks; 3) linnale tulu saamiseks. 29. Avalikuks otstarbeks kasutatakse linna omandis olevat asja, mis on oma ühiskondliku olemuse tõttu kasutatav igaühe poolt. 30. Linnavolikogu võib kehtestada avalikuks otstarbeks kasutatava linnavara kasutuseeskirja, seada selle kasutamise piiranguid või kehtestada tasu selle teatud kasutusviisi eest. 31. Linnavalitsus tagab teabe avalikuks otstarbeks kasutatava linnavara kohta ja selle kasutamise tingimuste ning piirangute avalikustatuse. 32. Linna valitsemise otstarbeks kasutatakse linnavara, mis on vajalik linnavolikogule, linnavalitsusele ning linna asutustele nende põhimääruse järgsete ülesannete täitmiseks. 33. Linnavara, mida ei kasutata avalikuks otstarbeks, valitsemise otstarbeks ega ole otsustatud võõrandada, kasutatakse tulu saamiseks. 34. Linnavara kasutusse andmise otsustab: 1) linnavolikogu, kui: a) linnavara antakse kasutusse tähtajaga üle viie aasta; b) linnavara hind ületab 1 000 000 krooni; c) kasutusse antakse kinnisvara; 2) linnavalitsus, kui kasutusse andmise tähtaeg on kuni viis aastat ja vara väärtus ei ületa 1 000 000 krooni; 3) linna asutus tema valduses oleva linnavara suhtes. 35. Linnavara teistele isikutele kasutusse andmise tähtajad on: 1) vallasasja puhul mitte üle kümne aasta; 2) kinnisasja puhul mitte üle 25 aasta; 3) kui on tõenäoline, et linnavara on lähiajal vajalik muudeks vajadusteks, antakse linnavara rendile tähtaega määramata. 36. Linnavara hindamisel võetakse aluseks: 1) rendile antava vara senisest kasutamisest saadav tulu; 2) samalaadse vara rentimise eest saadav tulu; 3) samalaadse vara rentimise eest tulevikus eeldatavalt saadav tulu; 4) ekspertide hinnangud; 5) muud asjaolud, mida peetakse oluliseks. 37. Linnavalitsus ja linna asutus on kohustatud kontrollima vara kasutusse andmise lepingute täitmist ning võtma tarvitusele abinõud vältimaks linnale kahju tekitamist. 38. Linnavolikogu või linnavalitsus võivad delegeerida linnavara teiste isikute kasutusse andmise otsustamise õiguse vastavalt kas linnavalitsusele või volitatud isikule. 39. Linnavara kasutusse andmise viisid: 1) kasutusse andmine otsustuskorras; 2) kasutusse andmine eelläbirääkimistega pakkumise korras; 3) kasutusse andmine enampakkumise korras. 40. Üldjuhul võivad linnavara kasutusse taotleda kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kelle tegevus ei ole vastuolus Eesti Vabariigis kehtivate seadustega. 41. Kasutusse andmist ei või taotleda isiklikult ega oma esindaja kaudu: 1) vara kasutusse andmise läbiviimisega seotud isikud (läbiviijad, alghinna määrajad, tulemuste kinnitajad), nende lähisugulased või -hõimlased. Lähisugulasena käsitatakse isiku vanavanemat, vanemat, venda, õde, last, ja lapselast, lähihõimlasena käsitatakse isiku abikaasat, tema vanemat, venda, õde ja last. 2) maksuvõlglased (nii riiklike kui ka kohalike maksude võlglased). IV. LINNAVARA KASUTUSSE ANDMINE OTSUSTUSKORRAS 42. Linnavara võib anda otsustuskorras kasutusse tasuta või tavalisest väiksema tasu eest: 1) hoolekandeasutustele; 2) heategevuslikele organisatsioonidele; 3) linnale kuuluvatele (aktsiate või osade ainuomanik on linn) äriühingutele; 4) riigivõimu- ja kohalike omavalitsuste asutustele; 5) mittetulundusühingutele; 6) linnale tähtsate ühiskondlike ürituste läbiviimiseks; 7) linnale vajalike tööde tegijale või teenuse osutajale; 8) muudel juhtudel vastavalt volikogu otsusele. 43. Punktis 42 nimetatud väiksema tasu suuruse määrab linnavalitsus. 44. Otsustuskorras antakse rendile või üürile: 1) kortereid või eluruume sotsiaalhoolekannet vajavate linnakodanike majutamiseks; 2) üksikut asja, mille kasutamise tasu on kindlaks määratud kehtestatud tariifidega; 3) linnavara, mille suhtes või mille abil on kasutaja kohustatud tegema teatud töid või osutama teatud teenust ning selliste tööde tegemiseks või teenuse osutamiseks on vaja eriteadmisi ja kogemusi; 4) linnavara, mille kasutusse andmiseks on eelnevalt korraldatud eelläbirääkimised või enampakkumine, mis ei ole aga andnud soovitud tulemust; 5) linnavara on jäänud mingitel põhjustel ootamatult kasutajata, mille tõttu on seatud ohtu selle säilimine; 6) muud linnavara, lähtudes linna huvidest, volikogu otsusel. Volikogu võib delegeerida otsustamise õiguse linnavalitsusele. 45. Otsustuskorras rendile või üürile andmisel ei ole esmatähtis võimalikult suure rendi- (üüri-)tasu saamine, vaid linnakodanike vajaduste rahuldamine ning linnale tähtsate tööde tegemine või teenuste osutamine. VI. LINNAVARA KASUTUSSE ANDMINE EELLÄBIRÄÄKIMISTEGA PAKKUMISE KORRAS 46. Eelläbirääkimistega pakkumine on linnavara kasutusse andmise viis, kus teatud lisatingimuste täitmine on sama oluline kui renditasu. 47. Lisatingimuseks on üldjuhul rentniku kohustus teha renditava vara suhtes või selle abil teatud tööd või osutada teatud teenust, või teatud tööde tegemine või teenuste osutamine, mis ei ole otseselt seotud renditava linnavaraga. 48. Eelläbirääkimistega pakkumise valmistab ette ja viib läbi linnavara kasutusse andmist otsustav organ, kes moodustab selleks vähemalt kolmeliikmelise komisjoni ja valib komisjoni esimehe. Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on komisjoni esimees ning vähemalt pool komisjoni liikmetest. 49. Eelläbirääkimistega pakkumise korras vara kasutusse andmise teade avaldatakse kohalikus ajalehes ja vajadusel ühes üleriigilises ajalehes ning see peab sisaldama: 1) renditava vara nimetust, asukohta ja iseloomustust; 2) eelläbirääkimiste korraldajat; 3) lisatingimusi ja renditasu algsuurust; 4) nõutavaid dokumente pakkumisest osavõtja kohta; 5) pakkumiste esitamise tähtaega (kuupäev, kellaaeg), pakkumiste avamise kohta ja aega; 6) millal ja kus saab rentimise tingimustega, vara kasutusotstarbe osas tehtavate piirangutega ja pakkumise võitja väljaselgitamise alustega tutvuda; 7) osavõtutasu suurust ja vajadusel tagatisraha suurust, tasumise tähtaega ja viisi. 50. Pakkumiste esitamise tähtaeg ei või olla lühem kui 15 kalendripäeva. 51. Pakkumisest osa võtta soovija peab tegema pakkumise nii renditasu kui ka kõigi lisatingimuste suhtes ning esitama kõik nõutavad dokumendid. 52. Pakkumiste ümbrikud avab komisjon pakkumise teates nimetatud ajal. Pakkumiste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla komisjoni esimees ja protokollija. 53. Isikuid, kes on teinud mittenõuetekohase pakkumise, läbirääkimistele ei lubata. Osavõtutasu ei tagastata ühelegi osavõtjale. 54. Pakkumiste ja eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ja teistele pakkumise esitajatele ei avaldata. Avalikustada võib pakkumiste arvu ja mitu neist vastas nõuetele. 55. Eelläbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastava pakkumise teinud isikud. Pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise või teatab pakkumisest loobumisest. Võrdväärsete pakkumiste korral antakse võitja väljaselgitamiseks nendele pakkujatele võimalus viie kalendripäeva jooksul oma pakkumisi täiendada. 56. Rendileping sõlmitakse isikuga, kelle pakkumise on komisjon tunnistanud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud renditasu. Sobivate pakkumiste puudumisel on vara kasutusse andmise organil komisjoni ettepanekul õigus tunnistada pakkumine nurjunuks. 57. Rendilepingu sõlmimise aluseks on vara kasutusse andja poolt vormistatav korraldus või otsus. 58. Kui parima pakkumise teinud isik ei ole 15 tööpäeva jooksul punktis 57 nimetatud õigusakti kättesaamisest arvates sõlminud rendilepingut, on vara kasutusse andjal õigus tehtud otsus tühistada ja kutsuda lepingulistesse suhetesse paremuselt järgmise pakkumise teinud isiku või korraldada uus eelläbirääkimistega pakkumine. VII. LINNAVARA KASUTUSSE ANDMINE ENAMPAKKUMISE KORRAS 59. Enampakkumise korras antakse kasutusse linnavara, mille kasutusotstarve ei ole piiritletud ning vara kasutamine ei ole seotud eriliste lisatingimustega. 60. Enampakkumise eesmärgiks on võimalikult suurema renditasu saamine. 61. Enampakkumise valmistab ette ja viib läbi linnavara kasutusse andmist otsustava organi poolt moodustatud vähemalt kolmeliikmeline komisjon. 62. Enampakkumine kuulutatakse välja kohalikus ajalehes ja vajadusel ka üleriigilises ajalehes vähemalt 15 kalendripäeva enne enampakkumise läbiviimist. Kuulutus peab sisaldama: 1) enampakkumise läbiviijat; 2) rendile antava linnavara nimetust, asukohta ja lühiiseloomustust; 3) enampakkumise läbiviimise kohta ja aega; 4) rendi alghinda; 5) enampakkumise viisi; 6) enampakkumise ja rendilepingu tingimustega tutvumise aega ja kohta; 7) osalemise osavõtutasu ja vajadusel tagatisraha suurust, tasumise tähtaega ja viisi. 63. Alghinna määramisel võetakse aluseks: 1) vara senisest kasutamisest saadud rendi suurus; 2) samalaadse vara rentimise eest saadud rendi suurus; 3) rendi suuruse eeldatav kujunemine lähitulevikus; 4) muud asjaolud, mida alghinna määraja peab vajalikuks. 64. Alghinda ei määrata, kui renditava vara suhtes on vähemalt kaks korda enampakkumine juba toimunud ja need nurjusid eeldatavalt liialt kõrge alghinna tõttu. 65. Enampakkumine viiakse läbi avalikult, kas suulise või kirjaliku enampakkumisena. 66. Enampakkumine viiakse läbi, kui selles osalemiseks on soovi avaldanud vähemalt üks osavõtja. Suulise enampakkumise läbiviimise kord 67. Komisjoni esimees kuulutab suulise enampakkumise ettenähtud ajal ja kohas avatuks, seejärel tutvustab ta komisjoni liikmeid ja protokollijat ning teeb ruumis viibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumisest osavõtjana. 68. Enampakkumisest osa võtta soovijad või nende esindajad esitavad dokumentide ärakirjad, mis tõendavad enampakkumisest osavõtutasu ja tagatisraha või nõutud pangagarantiide olemasolu, maksuvõlgnevuste puudumist, ning annavad allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise korrast ja rendilepingu tingimustest. Esindajad esitavad vastava volikirja. Kui osavõtutasu ja tagatisraha oli lubatud tasuda ka kohapeal, siis antakse osa võtta soovijatele võimalus osavõtutasu ja tagatisraha tasumiseks enne enampakkumise algust. 69. Isikud, kes ise või kelle volitatud esindajad ei nõustu andma punktis 68 ettenähtud allkirja või ei tasu osavõtutasu ja tagatisraha ega esita tõendeid nende tasumise või nõutud pangagarantii olemasolu kohta, enampakkumisele ei lubata. 70. Enampakkumisele lubatud isik registreeritakse enampakkumises osalejana ja talle väljastatakse registreerimisnumber, mille all ta esineb kuni enampakkumise lõpuni. Registreeritud osalejate nimed ning nende elu- ja asukohad kantakse osalejate lehele, mis on enampakkumise protokolli lahutamatuks osaks. 71. Enne pakkumiste esitamist tutvustab enampakkumise läbiviija enampakkumise reegleid ja kaebuste (protestide) esitamise korda ning teatab osalejate arvu, nende registreerimise numbrid ja enampakkumise sammu (minimaalse pakkumise määra). 72. Pakkumist alustatakse alghinnast. Enampakkumisest osavõtja annab läbiviijale märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast läbiviijalt selleks vastava loa saamist. Pakkumised tehakse täiskroonides. Läbiviija teatab osaleja numbri ja pakkumise suuruse. 73. Kõik osalejad ja saalis viibijad on kohustatud enampakkumise ajal alluma läbiviija korraldustele. Enampakkumise läbiviijal on õigus nõuda korrarikkujate lahkumist, kui nad teistkordselt on rikkunud enampakkumise reegleid või ei ole täitnud läbiviija korraldusi. Komisjonil on õigus lugeda enampakkumine nurjunuks kui osalejad ei täida enam pakkumise läbiviija korraldusi. 74. Enampakkumise läbiviija kuulutab pakkumise lõppenuks pärast kõrgeima pakutud rendihinna kolmekordset teatamist. 75. Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse. Protokollis fikseeritakse minimaalse pakkumise määr, pakkumisel väljakujunenud rendihind ja rendilepingu sõlmimise õiguse omandanud isiku nimi. Kui enampakkumise nurjumist põhjustav asjaolu leiab aset enampakkumise läbiviimisel, kantakse see protokolli. Protokollis peab kajastuma ka suuruselt teise pakkumise teinud osavõtja. Protokollile kirjutavad alla komisjoni liikmed ja rendilepingu sõlmimise õiguse omandanud isik, kinnitades sellega oma kohustust võtta rendile enampakkumisel olnud vara. Allkirja andmisest keeldumisel kaotab ta õiguse rendilepingu sõlmimiseks ning vara antakse rendile osavõtjale, kes tegi suuruselt järgmise pakkumise, kusjuures tagatisraha talle ei tagastata. Teistele, mittevõitnud isikutele kuulub makstud tagatisraha tagastamisele. Osavõtutasu osavõtjatele ei tagastata. 76. Kaebused enampakkumise läbiviimise kohta esitatakse enampakkumise päevale järgneva tööpäeva jooksul kirjalikult linnavalitsusele. 77. Enampakkumise tulemused kinnitab või jätab kinnitamata vara kasutusse andja 30 kalendripäeva jooksul alates enampakkumise päevale järgnevast päevast. 78. Enampakkumise tulemusi ei kinnitata kui: 1) on rikutud enampakkumise ettevalmistamise korda; 2) enampakkumine loeti komisjoni poolt nurjunuks. 79. Enampakkumine loetakse nurjunuks, kui: 1) on rikutud enampakkumise läbiviimise korda; 2) enampakkumisel viibivad isikud ei allu komisjoni esimehe korraldustele, eiravad läbiviimise korda; 3) osavõtjatevahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku; 4) pärast enampakkumise läbiviimist selgub, et rendilepingu sõlmimise õiguse omandanud isik on esitanud valeandmeid ning suuruselt teise pakkumise teinud isik ei ole enam huvitatud rendilepingu sõlmimisest; 5) enampakkumisel ei olnud osalejaid. Kirjaliku enampakkumise läbiviimise kord 80. Kirjalikus enampakkumises osalemiseks esitatakse enampakkumise läbiviijale kinnine ümbrik, millele on märgitud enampakkumisele pandud objekti aadress või nimetus. Pakkumine peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) pakkuja nimi, elukoht või asukoht; 2) nõusolek osalemiseks enampakkumises esitatud tingimustel; 3) tõendid ettenähtud osavõtutasu ja vajadusel tagatisraha tasumise kohta; 4) sõnadega kirjutatud pakutud rendisumma; 5) tegevusalad, millega rendipinnal kavatsetakse tegelda; 6) pakkumise esitaja allkiri, juriidilise isiku esindaja puhul volikiri. 81. Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta kehtestatud nõuetele, enampakkumises ei osale. Pakkumiste esitamise ja nende avamise tähtaegade vahe peab olema piisavalt suur, et tagada kõigi, ka posti teel saabuvate pakkumiste osalemine enampakkumises. 82. Pakkumiste kinnised ümbrikud registreerib enampakkumise läbiviija vastavalt nende saabumise järjekorrale kuupäevaliselt ja kellaajaliselt. 83. Varem väljakuulutatud kuupäeval ja kellaajal avab komisjon ümbrikud vastavalt nende saabumise järjekorrale. Komisjoni esimees viseerib kõik pakkumised ning kannab nad enampakkumise protokolli. Pakkumiste avamine on avalik ja selle juures võivad viibida kõik pakkumiste esitajad ja nende esindajad. Rendileping sõlmitakse isikuga, kes tegi suurima pakkumise rendisumma kohta. 84. Kui mitmes nõuetekohaselt vormistatud kirjalikus pakkumises esitatud rendisummad on võrdsed, antakse võrdsete pakkumiste tegijaile võimalus teha täiendav pakkumine. Rendileping sõlmitakse isikuga, kelle täiendav pakkumine on kõrgeim. Kui kindlaksmääratud ajaks ei tee ükski pakkuja täiendavat pakkumist, otsustab eelistuse komisjon muude asjaolude põhjal. 85. Enampakkumise tulemused kinnitab vara kasutusse andja. 86. Tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma 30 kalendripäeva jooksul alates enampakkumise päevale järgnevast päevast. 87. Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui: 1) on rikutud enampakkumise ettevalmistamise ja läbiviimise korda; 2) enampakkumise võitjaks osutus punktis 41 nimetatud isik; 3) enampakkumine loetakse nurjunuks. 88. Kui enampakkumise tulemusi ei kinnitata või rendilepingut mingitel põhjustel ei sõlmita, otsustab vara kasutusele andja, kas korraldada uus enampakkumine või anda vara kasutusse muul viisil. 89. Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest (või kinnitamata jätmisest) tähitud kirjaga või muul sobival viisil, teatades samas rendilepingu sõlmimise kuupäeva. 90. Teate vastuvõtmisest keeldumisel või mõjuva põhjuseta määratud tähtajal rendilepingu sõlmimisele mitteilmumisel kaotab enampakkumise kinnitatud võitja õiguse rendilepingu sõlmimiseks. Tagatisraha sellisel juhul kinnitatud võitjale ei tagastata. 91. Rendilepingu sõlmimisel muutub tagatisraha rendilepingujärgseks makseks ja selles ulatuses tehakse tasaarvestus rendi tasumisel. VIII. LINNAVARA VÕÕRANDAMINE 92. Linnavara võõrandamine on vara tasu eest või tasuta teise isiku omandisse andmine. 93. Linnavara võib võõrandada, kui: 1) linnavara ei ole enam valitsemise otstarbeks vajalik; 2) linnavara kasutamine ilma võõrandamiseta ei ole võimalik, põhjendatud või on linnale kahjulik; 3) linnavara võõrandatakse isikule, kes vajab seda töö tegemiseks avalikes huvides ning vara võõrandamiseks tehtud ettepanekust lähtub, et nimetatud töö tegemine ilma linnavara omandamiseta ei ole võimalik; 4) linnavara on antud linnale üle erastamise kohustusega; 5) linnavara on vajalik riigile või muule avalik-õiguslikule isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 6) muudel seaduses ja volikogu poolt ettenähtud juhtudel. 94. Linnavalitsus on kohustatud teostama kontrolli võõrandamise lepingute täitmise üle ja vajadusel tarvitusele võtma kõik seaduslikud meetmed vältimaks linnale kahju tekitamist. 95. Enne linnavara valitsemiseks mittevajalikuks või tarbetuks tunnistamist informeerib linnavalitsus sellest linna asutusi, kes võivad taotleda nimetatud vara enda valdusse. Vara võõrandatakse juhul, kui ükski linna asutus ei taotle linnavara enda valdusse või kui esitatud taotlus ei ole põhjendatud. Kui vara on ilmselt kõlbmatu ja tarbetu või kui vara võõrandamisega viivitamine võib viia vara riknemise või hävimiseni, siis linna asutusi ei informeerita. 96. Linnale riigi poolt tasuta omandisse antud kinnisasja võib võõrandada juhul, kui kinnisasi ei ole enam vajalik või on muutunud kõlbmatuks linna ees olevate ülesannete täitmiseks. 97. Linnavara võõrandatakse: 1) avaliku enampakkumise korras; 2) eelläbirääkimistega pakkumise korras; 3) otsustuskorras; 4) volikogu otsusel muul viisil. IX. LINNAVARA VÕÕRANDAMISE OTSUSTAMINE 98. Linnavara võõrandamise otsustab: 1) kinnisvara puhul, samuti vallasvara puhul väärtusega üle 100 000 krooni ning aktsiate ja osade puhul -- linnavolikogu linnavalitsuse ettepanekul; 2) vallasvara puhul väärtusega kuni 100 000 krooni -- linnavalitsus; 99. Linnavara võõrandamise otsus vormistatakse vastavalt volikogu otsusega või linnavalitsuse korraldusega. 100. Linnavara väärtus määratakse asjaõigusseaduse paragrahvis 29 sätestatust tulenevalt asja hariliku väärtuse või valdaja erilise huvi alusel. Asja harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Asja väärtuseks loetakse selle harilikku väärtust, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Asja hindamine erilise huvi järgi põhineb kasul, mida valdaja saab oma isikliku olukorra tõttu, või asja eelistamisel valdaja poolt asja iseärasuste pärast või erilisel suhtel asjasse, arvestamata asja kasulikkust. 101. Linnavara võõrandamise ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks moodustab linnavara võõrandamise otsustaja vähemalt kolmeliikmelise komisjoni ja kinnitab komisjoni esimehe. 102. Üldjuhul võivad vara võõrandamises osaleda kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kelle tegevus ei ole vastuolus Eesti Vabariigis kehtivate seadustega. 103. Linnavara võõrandamisel, välja arvatud võõrandamisel enampakkumise korras, ei või ostjana osaleda isiklikult ega oma esindaja kaudu võõrandamise läbiviimisega seotud isikud (korraldajad, alghinna määrajad, tulemuste kinnitajad) ja punktis 41 märgitud isikud. X. LINNAVARA VÕÕRANDAMINE AVALIKU ENAMPAKKUMISE KORRAS 104. Avalik enampakkumine on linnavara müügi viis, kus ostu-müügileping sõlmitakse isikuga, kes on pakkunud kõige kõrgema ostuhinna ja nõustub kehtestatud lisatingimustega, kui need on kehtestatud. 105. Avalikus enampakkumises võivad osaleda kõik isikud. 106. Avalik enampakkumine võib olla suuline või kirjalik. 107. Alghinna ja maksetingimuste määrajaks on: 1) kinnisvara puhul, samuti vallasvara puhul väärtusega üle 100 000 krooni ning aktsiate ja osade puhul -- volikogu; 2) vallasvara puhul väärtusega kuni 100 000 krooni -- linnavalitsus. 108. Lähtudes müügi otsusest avaldab linnavalitsus teate enampakkumise kohta kohalikus ajalehes, vajadusel ka ühes üleriigilises ajalehes vähemalt 15 tööpäeva enne enampakkumise toimumist. 109. Avaliku enampakkumise teates tuleb märkida: 1) müüdava vara nimetus ja asukoht; a) kinnisvara puhul ka maatüki suurus ja sihtotstarve; b) aktsiate ja osade müügi korral aktsiaseltsi nimi, asukoht, registrikood, müüdavate aktsiate arv, liik, nimiväärtus ja protsent aktsiate koguarvust; osaühingu puhul osade arv ja suurus, osa suurus ja osakapitali suurus. Ostueesõiguse korral ka ostueesõiguse kasutamise tähtaeg; 2) vara mõttelise osa müümisel kaasomaniku õigused; 3) müügi korraldaja; 4) enampakkumise läbiviimise vorm (suuline, kirjalik); 5) müügi alghind; 6) suulise enampakkumise korral selle toimumise aeg ja koht; 7) kirjaliku enampakkumise korral pakkumiste esitamise tähtaeg ja kord ning pakkumiste avamise päev ja kellaaeg; 8) osavõtutasu ja tagatisraha (vajadusel tagasivõtmatu pangagarantii) suurus, tasumise kord ja rekvisiidid; 9) millal ja kus saab vara müügitingimustega tutvuda; 10) ostuhinna tasumise kord ja tähtajad ning järelmaksuga ostuhinna tasumise korral nõutavad lepingu täitmise tagatised. 110. Pärast teate avaldamist tagab linnavalitsus informatsiooni kättesaadavuse müüdava vara ning ostu-müügilepingu põhitingimuste kohta ning võimaluse tutvuda müüdava varaga kohapeal. 111. Enampakkumisest osavõtutasu suurus on 1% alghinnast, kuid mitte suurem kui 3000 krooni. Tagatisraha või tagastamatu pangagarantii suurus on kuni 10% alghinnast. 112. Osavõtutasu arvatakse enampakkumise korraldamise ja läbiviimise kulude katteks ja tagastamisele ei kuulu. 113. Enampakkumine viiakse läbi, kui selles osalemiseks on soovi avaldanud vähemalt üks osavõtja. Suulise enampakkumise läbiviimise kord 114. Komisjoni esimees kuulutab suulise enampakkumise ettenähtud ajal ja kohas avatuks. Seejärel tutvustab ta komisjoni liikmeid ja protokollijat ning teeb ruumis viibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumisest osavõtjatena. Kui enampakkumisele ei ilmunud ühtegi osalejat või kui ilmunud osalejat (osalejaid) ei lubata pakkumisest osa võtta käesoleva korra punktis 114 nimetatud juhul, loeb komisjon enampakkumise nurjunuks. 115. Enampakkumisest osa võtta soovijad või nende esindajad esitavad käesoleva korra punktis 68 märgitud dokumentide ärakirjad ja volikirjad ning annavad allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise korrast ja vara müügi tingimustest. 116. Enampakkumine viiakse läbi käesoleva korra punktides 69, 70, 71, 72, 73 ettenähtud korra kohaselt. 117. Enampakkumise läbiviija kuulutab pakkumise lõppenuks pärast kõrgeima pakutud ostuhinna kolmekordset teatamist. 118. Enampakkumise käik ja tulemused protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla komisjoni liikmed ja enampakkumise võitnud osaleja, kinnitades sellega, et ta on nõus pärast tulemuste kinnitamist maksma vara eest pakutud hinna ning täidab kõik kehtestatud tingimused. Osaleja, kes keeldub allkirja andmast, kaotab ostu-müügilepingu sõlmimise õiguse ja tema makstud tagatisraha. Sellise keeldumise korral loetakse enampakkumise võitjaks suuruselt teise pakkumise teinud osaleja. Mittevõitnud osalejatele tagastatakse tagatisraha. Osavõtutasu ei tagastata. Kirjaliku enampakkumise läbiviimise kord 119. Kirjalikus enampakkumises osalemiseks esitab osaleja müügi korraldajale kinnise ümbriku, millele on märgitud enampakkumisele pandud objekti nimetus ja asukoht. Saabunud pakkumised registreeritakse nende saabumise järjekorras. 120. Pakkumine peab sisaldama: 1) täielikke andmeid pakkuja kohta (füüsilise isiku puhul nimi, isikukood või sünniaeg, elukoht ja aadress; juriidilise isiku puhul nimi, registrikood ja asukoht) ja kontaktisiku sidevahendi numbrit; 2) nõusolekut müüdava vara ostmiseks enampakkumisel kehtestatud tingimustel; 3) dokumenti osavõtutasu ja tagatisraha või nõutud pangagarantii kohta; 4) sõnade ja numbritega kirjutatud arvulist pakkumissummat; 5) pakkumise tegemise kuupäeva, esitaja allkirja, esindaja puhul volikirja; 6) juriidilise isiku puhul kandeotsuse ja registriosa kehtivaid koopiaid; 7) tõendit maksuvõlgnevuste puudumise kohta. 121. Enampakkumiskomisjon avab enampakkumisele saabunud ümbrikud vastavalt saabumise järjekorrale enampakkumisteates märgitud kohas ja kellaajal ning kannab need enampakkumise protokolli. Pakkumiste avamine on avalik ja selle juures võivad viibida kõik pakkumiste esitajad või nende esindajad. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed ja protokollija. Kui enampakkumisele ei esitatud ühtegi pakkumist, loeb komisjon enampakkumise nurjunuks. 122. Pakkumisi, mis ei ole tähtajaks laekunud või ei vasta teates sätestatud tingimustele, arvesse ei võeta. Tähtaegselt esitatud, kuid nõuetele mittevastava pakkumise kohta tehakse enampakkumise protokolli märge arvesse võtmata jätmise põhjuste kohta. 123. Enampakkumise võitjaks on pakkumises kõrgeima summa pakkunud osaleja. Kui kaks või enam osalejat on teinud võrdse pakkumise, korraldatakse nende vahel viie tööpäeva jooksul täiendav enampakkumine, mille viib kirjalikult läbi sama komisjon. Täiendavate pakkumiste alghinnaks on varem pakutud kõrgeim summa. Kui üks varem pakkumises osalejatest ei osale täiendavas pakkumises, on võitja teine võrdse pakkumise teinud osaleja. Kui ka täiendav pakkumine ei selgita võitjat, korraldatakse täiendavaid pakkumisi kuni võitja väljaselgitamiseni. 124. Pakkumise võitja annab allkirja selle kohta, et ta pärast pakkumise tulemuste kinnitamist maksab pakutud hinna vastavalt kehtestatud tingimustele ja tähtajale. 125. Enampakkumise tulemused tehakse kirjalikult (kui ei lepita kokku muul viisil teatamise võimaluses) teatavaks kõigile osalejatele pakkumisele järgneva tööpäeva jooksul. 126. Kolme tööpäeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste teatavakstegemist on enampakkumises osalejatel õigus esitada linnavalitsusele kaebus (protest) enampakkumise läbiviimise kohta. Linnavalitsus teeb kahe tööpäeva jooksul otsuse protesti rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. 127. Enampakkumise tulemused kinnitab või jätab need kinnitamata: 1) kinnisvara, aktsiate ja osade ning vallasvara puhul väärtusega kuni 100 000 krooni võõrandamisel -- volikogu oma järgmisel istungil; 2) vallasvara puhul kuni 100 000 krooni -- linnavalitsus 15 päeva jooksul. 128. Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui: 1) oluliselt rikuti enampakkumise läbiviimise korda; 2) enampakkumise võitjal puudus õigus osaleda enampakkumises; 3) osavõtjatevahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku. 129. Tulemuste kinnitamata jätmise põhjused tuleb formuleerida ja kirjalikult vormistada ning teatada parima pakkumise teinud isikule. 130. Tulemuste kinnitamata jätmise või nurjunuks tunnistamise korral ostu-müügilepingut ei sõlmita. Isikule, kes põhjustas enampakkumise nurjumise või tulemuste kinnitamata jätmise, tagatisraha ei tagastata. 131. Mittevõitnud osalejatele tagastatakse makstud tagatisraha 15 tööpäeva jooksul enampakkumise toimumise päevast arvates. Enampakkumise võitja makstud tagatisraha tasaarvestatakse müügihinna tasumisel. 132. Enampakkumise võitjaga sõlmitakse ostu-müügileping ühe kuu jooksul enampakkumise tulemuste kinnitamise päevast arvates. Kui enampakkumise võitja ei ole mingitel põhjustel (või müüja ei aktsepteeri neid) selle tähtaja jooksul ostu-müügilepingut sõlminud, on müügi otsustajal õigus tühistada läbiviidud enampakkumise tulemused ja korraldada uus enampakkumine. Võitja poolt sissemakstud tagatisraha sellisel juhul ei tagastata. XI. LINNAVARA VÕÕRANDAMINE EELLÄBIRÄÄKIMISTEGA PAKKUMISE KORRAS 133. Eelläbirääkimistega pakkumine on linnavara müügi viis, mida rakendatakse siis, kui teatud lisatingimuste täitmine on sama oluline kui müügihind. 134. Lisatingimusteks võivad olla: 1) teatud sihtotstarbelise kasutamise kohustus; 2) investeeringute suurus; 3) keskkonnaalaste tingimuste täitmine; 4) muud müügi otsustaja kehtestatud tingimused. 135. Eelläbirääkimistega pakkumise ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks moodustab korraldaja vähemalt kolmeliikmelise komisjoni ja määrab esimehe. 136. Eelläbirääkimistega pakkumise teade peab vastama punktides 108 ja 109 sätestatule, sisaldades täiendavalt eelläbirääkimistega pakkumise lisatingimusi ja esitamise tähtaega. 137. Pakkumisest osa võtta soovija peab tegema pakkumise nii ostuhinna kui ka kõigi nõutud lisatingimuste kohta ning esitama tehtud pakkumise täitmiseks tagatised. 138. Pakkumised esitatakse kirjalikult ümbrikus, kus peale punktis 137 nimetatu peavad olema täielikud andmed pakkuja kohta (nimi, isikukood, aadress; registrikood, asukoht, kandeotsuse ja registriosa koopiad; esindajate volikirjad; dokument osavõtutasu tasumise kohta jms) ning tõend maksuvõlgnevuste puudumise kohta. 139. Pakkumised avatakse vastavalt saabumise järjekorrale pakkumise esitamisele järgneval tööpäeval. Pakkumiste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed ja protokollija. 140. Isikuid, kes on teinud mittenõuetekohase pakkumise, läbirääkimistele ei lubata. Läbirääkimistele kutsutakse kõik nõuetekohase pakkumise teinud isikud. Pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise vara ostuhinna ja lisatingimuste kohta. 141. Eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele avaldamisele ei kuulu. Avalikustada võib asjaolu, mitu pakkumist on tehtud ja mitu neist vastab nõuetele. 142. Võrdväärsete pakkumiste korral annab komisjon ostja selgitamiseks pakkujatele võimaluse oma pakkumisi viie tööpäeva jooksul täiendada. 143. Ostu-müügileping sõlmitakse isikuga, kelle pakkumise on korraldaja tunnistanud parimaks, arvestades nii lisatingimusi kui ka hinda. Sobivate pakkumiste puudumisel on korraldajal õigus tunnistada eelläbirääkimistega pakkumine nurjunuks. 144. Ostu-müügileping sõlmitakse parimaks pakkumiseks tunnistatud isikuga ühe kuu jooksul tulemuste kinnitamisest arvates. Kui parima pakkumise teinud isik ei ole mõjuvate põhjusteta selle aja jooksul ilmunud lepingut sõlmima, on korraldajal õigus tühistada oma otsus ja korraldada uus pakkumine. Sellisel juhul parimale pakkujale tagatisraha ei tagastata. 145. Osavõtutasu, mis on 1% alghinnast, kuid mitte suurem kui 3000 krooni, ei tagastata ühelegi isikule ja arvestatakse eelläbirääkimistega pakkumise kulude katteks. Tagatisraha suurus on kuni 10% vara turuhinnast. XII. LINNAVARA VÕÕRANDAMINE OTSUSTUSKORRAS 146. Otsustuskorras võib võõrandada vallasvara, kui: 1) võõrandatav vara võib rikneda või hävida enne enampakkumise lõpuleviimist; 2) enampakkumise korras võõrandamine ei ole andnud soovitud tulemusi. 147. Linnavara võõrandamise otsustuskorras otsustab: 1) vallasvara puhul väärtusega üle 50 000 krooni -- linnavolikogu; 2) vallasvara puhul kuni 50 000 krooni -- linnavalitsus. 148. Kinnisvara võõrandamine otsustuskorras ei ole lubatud. XIII. LINNAVARA TASUTA VÕÕRANDAMINE 149. Linnavara võib tasuta võõrandada, kui: 1) vara on vajalik riigile või muule avalik-õiguslikule isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 2) võõrandamine on ette nähtud seaduses või linnavolikogu õigusaktidega sätestatud korras; 3) vara võõrandatakse heategevuslikel, tervishoiu, hariduse, hoolekande ja muudel eesmärkidel; 4) vara on füüsiliselt ja moraalselt vananenud, väärtus on tühine ning sellise ettepaneku teeb linnavalitsus oma munitsipaalpõhivara mahakandmise taotluste läbivaatamise komisjoni ettepanekul. 150. Linnavara tasuta võõrandamise otsustab linnavolikogu. XIV. Linnavara kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise kord. 151. Linnavara tunnistatakse kõlbmatuks kui: 1) vara on muutunud kõlbmatuks avaliku kasutamise, linnavalitsemise või tulu saamise otstarbeks ja vara pole õnnestunud võõrandada; 2) on tõestatud vara säilitamise ebaotstarbekus; 3) vara on osaliselt või terviklikult hävinud. Enne linnavara kõlbmatuks tunnistamist peab olema lahendatud selle varaga seotud rahaliste õiguste ja kohustuste üleandmise küsimus. 152. Käesoleva korra punktis 1 nimetatud dokumentaalselt tõestatud asjaolude ilmnemisel moodustab linnavara valdaja komisjoni vara kõlbmatuks tunnistamise ja mahakandmise kohta akti või taotluse koostamiseks. Komisjoni koosseisu kuulub linnavalitsuse poolt määratud esindaja. 153. Akt või taotlus peab sisaldama: 1) vara liiki, täielikku nimetust, kogust, munitsipaalomandisse üleandmise või soetamise aega, maksumust, jääkväärtust, tehnilisi andmeid, asukohta ning seisukorra lühiiseloomustust; 2) vara osa kõlbmatuks tunnistamise taotluse korral selle lühikirjeldust, osakaalu tervikust protsentides ja rahalises väljenduses; 3) andmeid aruandeaasta ümberhindluse kohta; 4) põhivara remontide, paranduste ja ümberehituste maksumust; 5) infot, millest nähtub, et vara pole õnnestunud võõrandada ega kasutusse anda. Asja säilimise ebaotstarbekuse puhul seda tõendatavat infot; 6) vara osalise või täieliku hävimise korral kogu sellekohast teavet; 7) vara kõlbmatuks tunnistamise peamisi põhjusi, selle vara hävitamise tegevuskava; 8) vara hävitamiseks vajalike tööde, sh hoonete lammutamise eelarvet; 9) varaga seotud rahalisi õigusi ja kohustusi; 10) kinnisasja oluliseks osaks oleva hoone puhul andmeid kinnisturaamatu kande kohta; 11) märget linnavara registri kohta. 154. Vara või selle osa kõlbmatuks tunnistamine, mahakandmine ja hävitamine toimub ainult seaduste, raamatupidamise korraldamise eeskirjade, käesoleva korra ja teiste õigusaktide sätete kohaselt vormistatud dokumentatsiooni alusel. Mahakandmine tuleb kümne tööpäeva jooksul registreerida linnavararegistris ja vajadusel ka muudes registrites. 155. Vara kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise otsustaja on: 1) linnavara registrisse kandmisele kuuluva vara puhul linnavalitsus; 2) linnavara registrisse mittekuuluva vara puhul vara valdaja, kelle bilansis vara on. 156. Raamatupidamise kirjed koostatakse vastavuses raamatupidamist korraldavate õigusaktide nõuetega.