Risti Vallavolikogu — Risti valla planeerimis- ja ehitusmääruse kinnitamine — KO, 19, 252

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356; 59, 941; 61, 984; 1999, 10, 155; 27, 392; 29, 401) paragrahvi 22 punkti 27 ja paragrahvi 23 lõike 2 ning planeerimis-- ja ehitusseaduse (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953; 1999, 27, 380; 29, 398 ja 399) paragrahvi 3 lõike 2 punkti 5 alusel Risti Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Risti valla planeerimis- ja ehitusmäärus vastavalt lisale. 2. Saata määrus avaldamiseks Riigikantseleile. 3. Määrus jõustub 1. juunil 1999. a. Volikogu esimees Elvo LEPPMAA Lisa Kinnitatud Risti Vallavolikogu 13. mai 1999. a määrusega nr 12 Risti valla planeerimis- ja ehitusmäärus I. ÜLDSÄTTED 1. Käesoleva ehitusmääruse ülesanne on lisaks planeerimis- ja ehitusseadusele ning sellega kaasnevatele õigusaktidele vastava ehituskorralduse, maa-alade planeerimise, hoonete ja rajatiste projekteerimise, ehitamise, järelevalve, kasutamise ja hooldamise üldise korra sätestamine Risti valla territooriumil. 2. Määrus tugineb järgmiste planeerimis- ja ehitusalaste toimingute kohustuslikkusele: 2.1. planeeringu kohustuslikkus tiheasustuses; 2.2. projekteerimistingimuste kohustuslikkus hajaasustuses; 2.3. planeerimisalase tegevuse avalikustamise kohustuslikkus; 2.4. ehitusprojekti kohustuslikkus; 2.5. ehitusloa kohustuslikkus; 2.6. kasutusloa kohustuslikkus. 3. Määruses kasutatud mõisted kannavad planeerimis- ja ehitusseaduses toodud tähendusi. 4. Määrus sätestab vallavolikogu ja vallavalitsuse õigused ja kohustused. 5. Risti valla planeerimis- ja ehitusalast tegevust kujundab vallavolikogu, kelle pädevusse kuulub: 5.1. üldplaneeringu algatamine, kehtestamine või tühistamine; 5.2. üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 5.3. detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 5.4. planeerimis- ja ehitusmääruse kinnitamine, tühistamine. 6. Risti valla planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusalast tegevust korraldab vallavalitsus. 7. Vallavalitsuse pädevusse kuuluvad kõik järgmised planeerimis- ja ehitusseaduses kohalikule omavalitsusele määratud sätted: 7.1. üldplaneeringute koostamise korraldamine; 7.2. detailplaneeringu algatamine ja koostamise koordineerimine, lepingu sõlmimine detailplaneeringu koostajaga tegevuskäigu kohta; 7.3. projekteerimistingimuste väljastamine; projektide läbivaatamine ja heakskiitmine, vajaduse korral ekspertiisi korraldamine; ehitusalaste lubade (ühekordne projekteerimisluba, ehitusluba, kasutusluba, kaevamisluba) väljastamine, peatamine, tühistamine või ennistamine; väikehoonete ehitamiseks kirjaliku nõusoleku andmine; omaniku järelevalve teostaja kinnitamine ja ehitiste registreerimise korraldamine valla ehitisteregistris; 7.4. ehitusgeoloogilise uurimistöö loa väljastamine vastavalt ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde tegemise korrale (Vabariigi Valitsuse 29. augusti 1995. a määrus nr 303, RT I 1995, 72, 1221). 7.5. ehitusjärelevalve korraldamine; 7.6. ehitistega toimunud avariide juurdlemise korraldamine (Vabariigi Valitsuse 14. novembri 1995. a määrus nr 350, RT I 1995, 86, 1510); 7.7. kinnisasja sundvõõrandamise korraldamine vastavalt kinnisasja sundvõõrandamise seadusele; 7.8. reklaami, plakatite ning siltide ehitisele või krundi piiretele paigaldamise järelevalve; 7.9. elektri-, side ja muude õhuliinide paigalduse kooskõlastamine nende valdajatega; 7.10. tellijafunktsiooni täitmine valla omanduses olevate ehitiste projekteerimisel ja ehitamisel; 7.11. ettepanekute tegemine valla ehitusalaste õigusaktide kehtestamiseks, muutmiseks või tühistamiseks; 7.12. muud volikogu poolt vallavalitsusele pandud antud valdkonna ülesanded. 8. Ehitusmäärusega lahendamata küsimusi reguleerib kohalik omavalitsus seaduses ettenähtud korras. 9. Määruse lisad on täiendavate aktidega kehtestatud täpsustavad piirangud ja nõuded, samuti tehniliste toimingute juhendid ja muud eeskirjad. II. PLANEERIMINE JA PROJEKTEERIMINE 10. Planeeringu- ja projekteerimisalased tegevused toimuvad planeerimis- ja ehitusseaduses sätestatud II ja III osa paragrahvide järgi (v.a käesolevas määruses sätestatud punkt 5) ning kuuluvad vallaarhitekti või vallavalitsuse poolt määrartud ametniku pädevusse. 11. Projekteerimise aluseks on kehtestatud detailplaneering või projekteerimistingimused hajaasustuses. 12. Projekteerimistingimuste saamiseks esitab taotleja: 12.1. taotluseplanketi projekteerimistingimuste väljastamiseks; 12.2. maaomandit tõendava dokumendi. 13. Projekteerimistingimused sisaldavad: 13.1. ehitise projekteerimiseks vajalikke tehnilisi tingimusi; 13.2. arhitektuurseid nõudeid ehitise projekteerimiseks; 13.3. vajalikke keskkonnakaitselisi, tervisekaitselisi jm eelkooskõlastusi; 13.4. projekti kooskõlastuste loetelu. 14. Projekteerimistingimused koostab vallavalitsuse poolt määratud vastava ala spetsialist ja esitab kinnitamiseks vallavalitsusele või vallavalitsuse poolt määratud ametnikule. 15. Projekteerimistingimused väljastab vallavalitsuse poolt määratud ametnik kinnisasja omanikule või isikule, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus. 16. Ühekordse projekteerimisloa (Vabariigi Valitsuse 9. juuli 1996. a määrus nr 184, RT I 1996, 51, 970) väljastab kinnisasja omanikule või hoonestusõiguse omanikule vallavalitsuse poolt määratud ametnik. 17. Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud nõuetele koostatud ehitusprojekti esitab omanik või hoonestusõiguse omanik vallavalitsusele või määratud ametnikule heakskiitmiseks ja ehitusloa taotlemiseks. 18. Kui krundi suuruse ja piiride muutmine toimub maaomaniku või kasutaja taotlusel, on vallavalitsusel õigus sisse nõuda krundi suuruse muutmise vormistamisega kaasnevad kulutused. 19. Kui muudetav krunt on kaasomandis, kooskõlastatakse muudetava krundi plaan kõigi kaasomanike ja vallavalitsusega. 20. Krundi piire ei ole võimalik muuta, kui muutmise tulemusena muutub võimatuks krundi kasutamine vastavalt sihtotstarbele või kui ei ole võimalik moodustada katastriüksust või kui kaasomanik ei nõustu krundi jagamisega. 21. Kruntide ühendamisel moodustatakse kahest või enamast krundist üks terviklik iseseisev krunt. 22. Krunte ei ole võimalik ühendada, kui ühendamise tulemusena muutub võimatuks kruntide kasutamine vastavalt sihtotstarbele. 23. Krundi moodustamiseks, piiride muutmiseks või ühendamiseks tellib vallavalitsus või asjast huvitatu krundi plaani ja vajadusel detailplaneeringu muudatuse. III. EHITAMINE 24. Ehitustegevus valla piirides toimub planeerimis- ja ehitusseaduses sätestatud IV osa paragrahvide järgi ja kuulub valla ehitusinspektori või vallavalitsuse poolt määratud ametniku pädevusse. 25. Ehitise ehitamine toimub ehitusloaga ehitusprojekti alusel, v.a alla 12 m2 väikehoonete puhul. 26. Vallavalitsuse luba on kohustuslik: 26.1. ehitise püstitamiseks maa peale ja maapõue; 26.2. ehitise laiendamiseks juurde-, peale- ja allaehitamise teel; 26.3. ehitise kandekonstruktsioonide, ruumijaotuse või välisilme konstruktsiooniliseks muutmiseks (aknaavad, uksed, trepid jm); 26.4. tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustöödeks; 26.5. ehitise lammutamiseks; 26.6. kaevetöödeks kogu Risti valla territooriumil seoses ehitustöödega, v.a punktis 63 toodud juhtumil. 27. Kaasomandi puhul peab loa saamiseks esitama vähemalt 2/3 kaasomanike kirjalikud nõusolekud. 28. Väikehooneid (alla 12 m2) võib ehitada ja paigaldada omaniku poolt koostatud eskiisi ja asendiplaani alusel, ms on kooskõlatatud valla ehitusala spetsialistiga ning kirjalikult heaks kiidetud vallavalituse määratud ametniku poolt. 29. Tiheasustusalal on vajalik vallavalitsuse kirjalik nõusolek puude mahavõtmiseks ja istutamiseks väljapoole krundi piire. 30. Teede ja tehnovõrkude väljaehitamise detailplaneeringu kohaselt kuni ehituskrundini tagab vallavalitsus enne ehitusloa andmist uusehitusele, kui ehitusloa taotleja ja kohalik omavalitsus ei ole kokku leppinud teisiti. 31. Reklaamplakateid, elektri-, side- ja muid õhuliine ning silte võib ehitisele või krundi piiretele paigaldada kinnisasja omaniku loal. Tekitatud kahju kompenseerib kinnisasja omanikule paigaldaja. 32. Tiheasustusega aladel on hoonete omanikud ja valdajad kohustatud kinnitama hoone tänavapoolsele seinale nähtavale kohale vastava sildi, numbri või talu nimega. Sildi suuruse, kujunduse, värvilahenduse kinnitab vallavalitsus. 33. Kinnisasja omanik peab lubama paigaldada oma krundile või kinnitada oma ehitise külge tehnovõrkude või kaablite tähistamise märke ja reepereid. Nende paigaldamisega tekitatud kahju tasub kinnisvara omanikule märkide või siltide omanik. 34. Ehitusjärelevalvet teostatakse ja ehitamist dokumenteeritakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. 35. Ehitusjärelevalvega seotud kulud kannab ehitise omanik, tasudes need vallavalitsusele. Kulumäärad kinnitab vallavalitsus. 36. Ehitusloa saamiseks peab kinnisasja omanik või isik, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus, esitama vallavalitsuse poolt kehtestatud vormikohase taotluse. 37. Loataotlusele lisatakse vallavalitsuse poolt heakskiidetud ja omaniku kinnitatud ehitusprojekt. 38. Loataotluse vaatab kahe nädala jooksul arvates taotluse esitamise päevast läbi ehitusinspektor, kes kontrollib esitatud dokumentatsiooni vastavust ning teeb ettepaneku vallavalitsusele otsuse vastuvõtmiseks. Vallavalitsus annab ehitusloa ehituse alustamiseks kinnisasja omanikule või isikule, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus. Ehitusloa väljastab vallavalitsuse määratud ametnik. 39. Ehitusloaga kehtestab vallavalitsus ehituse lõpetamise tähtaja kestusega vähemalt kolm aastat kooskõlastatult ehitise omanikuga. Ehitusluba pikendadakse ehitise omaniku kirjaliku avalduse alusel kolmaastase intervalliga. 40. Ehitusloaga määratakse ehitusjärelevalve teostaja ja tingimused ehitusloa saanud ehitisel ning ehituse algusest teatamise kord. 41. Vallavalitsusel on õigus ehitusluba tühistada, kui ehitust ei ole alustatud ühe aasta jooksul arvates ehitusloa väljastamise päevast või kui ehitusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid. 42. Loa taotleja võib vaidlustada vallavalitsuse korralduse vallavolikogus või kohtus. 43. Ehitise kasutusluba antakse vastavalt kinnitatud ehitiste ja kasutuslubade väljaandmise korrale vallas. 44. Ehitise võib kasutusele võtta ainult vallavalitsuse poolt väljaantud kasutusloa alusel. Ehitise kasutusotstarbe muutmiseks (ehitiste klassifikaatori alusel) peab ehitise omanik taotlema vallavalitsuselt uue kasutusloa. 45. Kasutusluba on aluseks tegutsemisloa ja kauplemisloa väljastamiseks. 46. Ehitise kasutusluba tuleb omanikul registreerida 15 tööpäeva jooksul vallavalitsuse korralduse vastuvõtmisest riiklikus ehitiste registris. 47. Kasutusloa taotlemise dokumentatsioon tuleb esitada kolmes eksemplaris 48. Kasutusluba antakse, kui ehitise on ülevaatuskomisjon üle vaadanud ja selle kohta on vormistatud ehitise ülevaatusakt. 49. Ehitise võib kasutusloa alusel kasutusele võtta ka valminud osade kaupa. 50. Kasutusloa võib vallavalitsus tühistada või peatada, kui: 50.1. ehitist ei kasutata sihipäraselt kasutusloas näidatud otstarbel; 50.2. ehitis on muutunud ohtlikuks inimestele, varale või looduskeskkonnale. 51. Vallavalitsus võib kasutusloa anda ka omavolilisele ehitisele, kui ehitis asub omaniku maaalal. 52. Omavolilisele ehitisele kasutusloa taotluseks tuleb omanikul esitada avaldus vallavalitsusele koos fotodega igast hoone küljest. 53. Pärast vallavalitsuse heakskiitva otsuse tegemist tuleb ehitise omanikul taotleda kasutusluba ja ehitusluba vastavalt kehtestatud korrale. 54. Mitterahuldava otsuse puhul teeb vallavalitsus otsuse omavolilise ehitise likvideerimiseks määratud tähtajaga. 55. Valla ehitusjärelevalveinseneri nõuete täitmine on kohustuslik. 56. Kui ehitusjärelevalveinsener on tuvastanud, et ehitus ei ole projektikohane või ehitist ei kasutata kasutusloa kohaselt või ei ole täidetud ehitusnormide nõudeid, peab ehitise omanik tagama järelevalveinseneri ettekirjutuse täitmise määratud tähtajaks. 57. Kui ehitise omanik järelevalveinseneri ettekirjutusi ei täida, võib vallavalitsus peatada või tühistada ehitusloa või kasutusloa. Vallavalitsus ennistab ehitusloa pärast järelevalveinseneri ettekirjutuse täitmist. IV. KAEVETÖÖD 58. Kaevamisloa saamiseks esitab tööde tegija vallavalitsusele vormikohase avalduse. 59. Kaevamisloas määratakse kaevetööde tegemise tingimused. 60. Vallavalitsus vaatab kaevetööde tegemise avalduse läbi viie tööpäeva jooksul arvates avalduse esitamise päevast. 61. Avariide puhul lahendatakse avaldus kohe. 62. Kaevamisloa kehtivusaja pikendamiseks peab tööde tegija esitama uue taotluse koos tööde lõpetamise tähtaja edasilükkamise mõjuva põhjendusega. 63. Kaevamisluba ei nõuta projektikohaste vundamendi- ja muude ehituskrundil asuvate projektikohaste süvendite kaevamisel, kui antud projektile on vallavalitsus väljastanud ehitusloa ja projekti kooskõlastamisel ei ole seatud kaevetöid piiravaid tingimusi. V. LAMMUTAMINE 64. Ehitise lammutamiseks on vajalik vallavalitsuse poolt väljastatav ehitusluba. 65. Lihtsa ja väikese ehitise lammutamiseks annab vallavalitsus nõusoleku ilma ehitusprojekti ja ehitusloata. 66. Vallavalitsus võib keelduda lammutamiseks ehitusluba väljastamast, kui: 66.1. objekt asub riiklikul muinsuskaitsealal või on mõnel muul moel kaitstud; 66.2. lammutamisega tekitatakse teistele isikutele varalist kahju ja selle hüvitamiseks puuduvad vahendid. 67. Omavoliliste, amortiseerunud või avariiohtlike ehitiste lammutamine toimub vallavalitsuse poolt ehitise omanikule antud tähtajalise ettekirjutuse alusel vöi ehitise omaniku taotluse alusel. Tähtajaks lammutamata ehitisele võidakse kohandada omaniku kulul sundlammutamist. 68. Ehitustegevusega seotud õiguserikkumisi arutab ja halduskaristuse määrab vastavalt haldusõiguserikkumiste seadustikule vallavalitsus ja vallavalitsuse poolt määratud ehitusjärelevalve ametnik. VI. LÕPPSÄTTED 69. Kõigis käesoleva määrusega ja muude seadusandlike normatiivaktidega reguleerimata küsimustes on vallavalitsusel õigus täiendavalt määrata läbitava protseduuri etapid. 70. Määrusega reguleerimata osas juhinduvad vallavolikogu ja vallavalitsus suhetes mistahes juriidiliste ja üksikisikutega teistest kehtivatest õigusaktidest ja nende muudatustest. 72. Käesoleva määruse rikkumine toob kaasa õigusaktides ettenähtud kriminaal-, haldus-, tsiviil- või distsiplinaarvastutuse. Volikogu esimees Elvo LEPPMAA