Türi Linnavolikogu — Türi linna ehitusmääruse uue redaktsiooni kinnitamine — KO, 18, 246

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356; 59, 941; 61, 984; 1999, 10, 155; 27, 392; 29, 401) paragrahvi 22 punkti 27, planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953; 1999, 27, 380; 29, 398 ja 399) paragrahvi 4, Türi linna põhimääruse (kinnitatud Türi Linnavolikogu 26. novembri 1998. a määrusega nr 35) punkti 13.1.24 ning seoses vajadusega korrastada planeerimis- ja ehitustegevust ning selle järelevalvet Türi linnas, Türi Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Türi linna ehitusmääruse uus redaktsioon (lisatud). 2. Käesoleva määruse jõustumisel tunnistada kehtetuks Türi Linnavolikogu 22. augusti 1996. a määrusega nr 21 kinnitatud Türi linna ehitusmäärus (RTL 1996, 101, 568). 3. Avaldada käesolev määrus Türi Rahvalehes ja Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 4. Käesolev määrus jõustub 10. augustil 1999. a. Volikogu esimees Kalev AUN Kinnitatud Türi Linnavolikogu 1. juuli 1999. a määrusega nr 35 UUS REDAKTSIOON Türi linna ehitusmäärus 1. Üldsätted 1.1. Türi linna ehitusmäärus (edaspidi ehitusmäärus) reguleerib ning täpsustab planeeringute koostamist, ehituslikku projekteerimist, ehitamist ja ehitiste kasutamist Türi linnas, arvestades kohalikke olusid. 1.2. Ehitusmäärus ning selles kasutatud mõisted lähtuvad planeerimis- ja ehitusseadusest. 2. Tööjaotus ehituskorralduses 2.1. Türi Linnavolikogu (edaspidi volikogu): 2.1.1. kehtestab linna üldised ehitus- ja planeeringualased arengusuunad arengukava kinnitamisega; 2.1.2. algatab linna või selle osade üldplaneeringu koostamise ning kehtestab või tühistab selle; 2.1.3. võtab vastu üldplaneeringu projekti ja kuulutab välja selle avaliku väljapaneku; 2.1.4. määrab detailplaneerimisele kuuluvad alad ning planeerimise järjekorrad. Kehtestab detailplaneeringud (v.a aladele, mis ei hõlma üle kolme ühepereelamu, suvila või aiamaja) või tühistab need; 2.1.5 kehtestab Türi linna ehituspoliitikale ja arengule vajalikke õigusakte. 2.2. Türi Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus): 2.2.1. teostab käesolevas ehitusmääruses ja teistes seadusandlikes aktides ettenähtud ülesannnete täitmist; 2.2.2. esindab linna huve suhetes teiste valdade, maakondade ja Eesti Vabariigiga; 2.2.3. kaasab munitsipaalehituste ehitamise korraldamisse vajalikke spetsialiste (värvimised, piirded, reklaamid jne); 2.2.4. kehtestab detailplaneeringud aladele, mis ei hõlma üle kolme ühepereelamu, suvila või aiamaja; 2.2.5. kehtestab vajadusel täiendavaid protseduurireegleid kehtiva seadusandluse ja käesoleva määruse raames. 2.3. Türi Linnavalitsuse linnamajandusosakonna juhataja ja/või linnaarhitekt. 2.3.1. Türi linnavalitsuse linnamajandusosakonna juhataja (edaspidi osakonnajuhataja) ja/või linnaarhitekt täidavad käesolevas ehitusmääruses teiste õigusaktidega sätestatud korras ning vastavalt oma ametijuhendile järgmisi ülesandeid: 2.3.1.1. ehitusalaste küsimuste ettevalmistamine; 2.3.1.2. projekteerimistingimuste ja -lubade koostamine ja väljastamine, ehitusprojektide läbivaatamine ja kinnitamine; 2.3.1.3. ehituslubade väljastamine ja nende väljastamise kohta ehituslubade registri pidamine; 2.3.1.4. ehitusjärelevalve teostamise korraldamine; 2.3.1.5. kasutuslubade väljastamine; 2.3.1.6. iseseisvalt väikesemahuliste hoonete ümber- ja juurdeehituste tegemise otsustamine, kui nendega ei kaasne olulisi arhitektuurilisi ja funktsionaalseid muutusi; 2.3.1.7. iseseisvalt ajutise iseloomuga ehitiste ja rajatiste tegemise, kujunduslike tööde tegemise (värvimised, piirded, reklaamid jne) otsustamine; 2.3.1.8. ehitusregistri pidamine. 2.3.2. Osakonnajuhatajal ja arhitektil on õigus kaasata oma töösse eksperte, teha ettepanekuid linnavalitsusele ajutiste komisjonide moodustamiseks, saada oma tööks vajalikke dokumente, juhendmaterjale ning linnavalitsuse seisukohta tõstatatud küsimustes. 3. Türi linna üldplaneering 3.1. Üldplaneeringuga kehtestatakse territoriaal-majandusliku arengu põhisuunad Türi linna territooriumil. 3.2. Üldplaneering on aluseks detailplaneeringutele ja maakorraldustele Türi linna territooriumil. 3.3. Kehtiva üldplaneeringu muutmine on võimalik ainult volikogu määrusega. Muudatused tuleb avalikustada. 3.4. Avalikustamise aeg on neli nädalat pärast teate avaldamist Türi Rahvalehes ja Järva Teatajas. 3.5. Avalikustamisel tehtud ettepanekud vaatab läbi linnavalitsus ning esitab otsustamiseks volikogule. 3.6. Üldplaneering kooskõlastatakse Türi vallaga ja ametkondadega. 3.7. Kehtestatud üldplaneeringuga saab tutvuda linnavalitsuses ja Türi Raamatukogus. 3.8. Volikogu võib üldplaneeringu tühistada kas osaliselt või täielikult, informeerides üldsust üks kuu enne tühistamist. 3.9. Linna üldplaneeringuga tekitatud kahju kinnisasja omanikule hüvitab Türi linn vastavalt kehtivale seadusandlusele. 3.10. Linna kodanikud ja juriidilised isikud võivad teha ettepanekuid üldplaneeringu muutmiseks. 3.11. Üldplaneeringu elluviimiseks võib volikogu taotleda kinnisasja sundvõõrandamist seaduses ettenähtud korras. 4. Türi linna detailplaneering 4.1. Detailplaneering on Türi linna territooriumi väikese osa planeering ehitustegevuse korraldamiseks, lähtudes Türi linna üldplaneeringust. 4.2. Detailplaneeringu lähteandmed kogub osakonnajuhataja ja/või linnaarhitekt. 4.3. Detailplaneeringu koostamist korraldab linnavalitsus või maaomanik. 4.4. Detailplaneeringu avalik väljapanek toimub linnavalitsuses jaTüri Raamatukogus kestusega kaks nädalat. Teade avaldatakse üks nädal enne algust Türi Rahvalehes ja Järva Teatajas. 4.5. Detailplaneering kooskõlastatakse ametkondadega ja vajadusel piirinaabritega. 4.6. Detailplaneeringu (va aladele, mis ei hõlma üle kolme ühepereelamu, aiamaja või suvila) kehtestab volikogu. 4.7. Kehtestatud detailplaneeringuga saab tutvuda Türi Linnavalitsuses ja Türi Raamatukogus. 4.8. Detailplaneerimise käigus omanikule tekitatud kahju hüvitab Türi linn või detailplaneerimise koostamisest huvitatud isik vastavalt kehtivale seadusandlikule korrale. 4.9. Detailplaneeringu tühistamise otsustab volikogu, informeerides üldsust üks kuu enne detailplaneeringu tühistamist. 5. Ehituslik projekteerimine 5.1. Ehituslik projekteerimine hõlmab: 5.1.1. vajalike projekteerimistingimuste koostamist ja väljastamist; 5.1.2. projektdokumentatsiooni koostamist; 5.1.3. projektdokumentatsiooni ekspertiisi. 5.2. Projekteerimise alus. 5.2.1. Projekteerimise aluseks Türi linnas on kehtestatud detailplaneeringud. 5.3. Projekteerimistingimused. 5.3.1. Projekteerimistingimused tuleb taotleda uusehituseks, olemasolevate hoonete ümberehitamiseks või neile juurdeehituste tegemiseks. Projekteerimistingimused ei ole vajalikud, kui ei muudeta hoone sihtotstarvet, hoone gabariite ega rajata täiendavaid tehnovõrke. Sel juhul esitatakse ehitusprojekt kinnitamiseks ilma projekteerimsitingimusteta. 5.3.2. Projekteerimistingimused annab välja osakonnajuhataja ja/või linnaarhitekt hiljemalt nelja nädala jooksul arvates taotluse esitamisest (või projekteerimise alustamisest informeerimisest). 5.3.3. Osakonnajuhataja ja/või linnaarhitekt võib välja anda kehtestatud detailplaneeringut täpsustavaid projekteerimistingimusi. 5.3.4. Projekteerimistingimuste saamiseks esitab taotleja: 5.3.4.1. taotluse projekteerimistingimuste väljastamiseks; 5.3.4.2. maaomandust või hoonestusõigust tõendava dokumendi; 5.3.4.3. maa-ala geodeetilise plaani; 5.3.4.4. muud andmed ja dokumendid, mida nõuab väljastaja. 5.3.5. Projekteerimistingimused sisaldavad: 5.3.5.1. maa-ala geodeetilist plaani koos sinna kantud hoonestuseks lubatud alaga; 5.3.5.2. ehitise projekteerimiseks vajalikke tingimusi -- arhitektuurseid, ehituslikke, tehnilisi, keskkonnakaitse, muinsuskaitse, õiguslikke jt tingimusi; 5.3.5.3. projekti kooskõlastuste loetelu. 5.3.6. Projekteerimiseks vajalike geoloogiliste uurimistööde teostamiseks annab loa linnavalitsus korraldusega. Geodeetilistest uurimistöödest tuleb linnavalitsust informeerida. Üks eksemplar uurimistööde tulemustest tuleb esitada linnavalitsusele. 5.3.7. Projekti tellija on kohustatud uurimistööde tulemused teatavaks tegema osakonnajuhatajale ja/või linnaarhitektile vähemalt nädal enne projekteerimise alustamist. 5.3.8. Projekteerimistingimused kehtivad alates nende väljaandmise kuupäevast kaks aastat ja nende kehtivust võib väljaandja pikendada ühe aasta võrra. 5.4. Ehitusprojekt 5.4.1. Ühepereelamut, taluhooneid, suvilat, aiamaja, kuni kahe sõiduautokohaga garaaþi ning muid lihtsaid ehitisi võib enda tarbeks projekteerida ka erihariduseta isik osakonnajuhataja ja/või linnaarhitekti antud ühekordse projekteerimisloa alusel. 5.4.2. Väikeehitisi (kuni 12 m2) võib ehitada ilma ehitusprojekti, ehitusloa, kasutusloa ja ehitusjärelevalveta linna ehitusjärelevalveinseneri kirjalikul loal, kooskõlastades ehitamise osakonnajuhataja ja/või linnaarhitektiga. 5.4.3. Vastutusrikaste ehitiste paremate arhitektuursete ja insenerlike lahenduste saamiseks võib osakonnajuhataja ja/või linnaarhitekt või tellija korraldada konkursi. Konkursi läbiviimise tingimused koostab konkursi algataja ja kooskõlastab osakonnajuhataja ja/või linnaarhitektiga ning arhitektuurikonkursi puhul Eesti Arhitektide Liiduga. 5.4.4. Ehitusprojekti korduvkasutamiseks on vajalik projekti autori ning osakonnajuhataja ja/või linnaarhitekti luba. 5.5. Projekti ekspertiis ja kinnitamine. 5.5.1. Keskkonna- ja ehitusekspertiisi tehakse projektidele vastavalt Vabariigi Valitsuse määratud korrale. 5.5.2. Tellija esitab ehitusprojekti linna ehitusjärelevalveinsenerile, kes koos osakonnajuhataja ja/või linnaarhitektiga kontrollib ühe kuu jooksul projekti vastavust kehtivatele normidele. 5.5.3. Vajadusel peab projekt läbima vastava eriala spetsialistide sõltumatu ekspertiisi. 5.5.4. Ekspertiisi tellimise korraldab järelevalveinsener projekti tellija kulul. 5.5.5. Pärast ehitusprojektide kontrolli või ekspertiisi esitab ehitusjärelevalveinsener projekti osakonnajuhatajale ja/või linnaarhitektile kooskõlastamiseks. 6. Ehitamise õigus 6.1. Ehitamise õiguse aluseks on ehitusluba, mis antakse planeeringutega vastavuses koostatud ja ehituse tarbimisomadusi tagava projekti alusel. 6.2. Ehitustööde tegemise õigus on vastavat litsentsi omaval ettevõtjal. 6.3. Ühepereelamu, taluhoonete, suvila, aiamaja, kasvuhoone ja kuni kahe sõiduautokohaga eraldiseisva garaaþi ehitustöid võivad juhtida ja enda tarbeks teha nende omanikud osakonnajuhataja ja/või linnaarhitekti loal. 7. Ehitusluba 7.1. Ehitusloa saamiseks tuleb taotlejal esitada: 7.1.1. taotlus; 7.1.2. maa omandust, hoonestusõigust või võõral maal ehitise omamist võimaldav asjaõigust tõendav dokument; 7.1.3. kinnitatud ehitusprojekt; 7.1.4. vajadusel ehitusjärelevalve teostamise leping vastavat litsentsi omava isiku või ettevõttega. 7.1.5. Ehitise omanik teatab ehituse alustamisest osakonnajuhatajale, linnaarhitektile ja/või ehitusjärelevalveinsenerile vähemalt kolm tööpäeva enne ehitustööde algust. 7.1.6. Ehitusloa väljastamisel avatakse ehituse kohta registreerimiskaart. 7.2. Ehitusloa kehtivus. 7.2.1. Ehitusloa väljaandjal on õigus ehitusluba tühistada või peatada: 7.2.1.1. kui ehitust ei ole alustatud ühe aasta jooksul arvates ehitusloa väljastamise päevast; 7.2.1.2. kui ehituse käigus märkimisväärselt kaldutakse projektist kõrvale; 7.2.1.3. kui ehitusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid. 7.2.2. Ehitusluba võib pikendada selle väljaandja. 8. Ehitusjärelevalve 8.1. Ehitusjärelevalve teostamise nõuded sätestatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. 8.2. Ehitusjärelevalve teostamisega seotud kulud katab ehitise omanik. 9. Ehitise kasutusele võtmine 9.1. Ehitis võetakse kasutusele osakonnajuhataja ja/või linnaarhitekti väljastatud kasutusloa alusel ja pärast arvelevõtmist linnavalitsuse kinnisvarade registris. 9.2. Ehitist võib kasutada ainult kasutusloas näidatud otstarbel. Otstarbe muutmiseks või muutmisel tuleb väljaandjalt hankida uus kasutusluba. 10. Kasutusluba 10.1. Kasutusloa saamiseks tuleb taotlejal esitada: 10.1.1. taotlus; 10.1.2. õiend tööde lõpetamise ja projektile vastavuse kohta; 10.1.3. maa-aluste kommunikatsioonide teostusjoonised, mis on teinud vastavat litsentsi omav firma osakonnajuhataja ja/või linnaarhitekti kehtestatud viisil ja kujul; 10.1.4. objekti kasutuste aktid, analüüside tulemused, materjalide sertifikaadid. 11. Ehitise omaniku ja ehitusettevõtja kohustused 11.1. Ehitise omanik on kohustatud kinnistuväliste maa-aluste rajatiste teostusjoonised esitama osakonnajuhatajale ja/või linnaarhitektile ühe nädala jooksul nende paigaldamisest. 11.2. Omanikujärelevalve korraldamine ehitusloa saanud ehitisel on ehitise omaniku kohustus. Omanikujärelevalve teostaja määratakse ehitise omaniku ja osakonnajuhataja ja/või linnaarhitektiga kokkuleppel. 11.2.1. Ehituslikult lihtsa või väikese ehitise ehitamisel võib kooskõlas osakonnajuhataja ja/või linnaarhitektiga omanikujärelevalvet teostada selle omanik. 11.3. Ehitise omanik on kohustatud omavolilise ehitise likvideerima kehtestatud tähtajaks. Kui omavolilist ehitist ei ole tähtajaks likvideeritud, korraldab linnavalitsus selle likvideerimise omaniku kulul. 11.4. Ajutise ehitise likvideerimisel on ehitise omanik kohustatud tagama ehitise püstitamiseelse olukorra taastamise ja ehitisega seotud maa-ala heakorrastamise vastavalt esitatud nõuetele. Kui ehitise omanik ei lammuta ajutist ehitist ehitusloas ja kasutusloas näidatud tähtajaks, võib linnavalitsus korraldada selle likvideerimise ja maa-ala heakorrastamise ehitise omaniku kulul. 11.5. Linna ehitusjärelevalveinspektori tehtud ettekirjutused ehitise projektist lahknevuse või kasutusloa mittekohase kasutamise kohta peab ehitise omanik täitma määratud tähtajaks. Järelevalveinspektori ettekirjutuste mittetäitmisel peatab või tühistab osakonnajuhataja ja/või linnaarhitekt ehitusloa või kasutusloa. 12. Lõppsätted 12.1. Sõltuvalt objekti (ala) keerukusest ja komplitseeritusest on volikogul, linnavalitsusel ja osakonnajuhatajal ja/või linnaarhitektil õigus kaasata oma töösse täiendavaid spetsialiste, nõuda täiendavaid ekspertiise või moodustada komisjone. 12.2. Kõik projekteerimistööd, ekspertiisid, analüüsid, katsetused jne toimuvad üldjuhul töö tellija või ehitaja kulul. 12.3. Ehitusjärelevalve teostamisega seotud kulude määrad kehtestab linnavalitsus. 12.4. Käesoleva eeskirjaga määratletud toimingute ja nende tingimuste vastu on õigus esitada kaebus volikogule.