Märjamaa Vallavolikogu — Haimre Põhikooli arengukava kinnitamine — KO, 55, 455

Võttes aluseks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454; 2002, 25, 144; 34, 205; 53, 336; 57, 359; 61, 375; 63, 389; 64, 393; 90, 521; 2003, 21, 125) § 31 ja arvestanud volikogu hariduskomisjoni ettepanekut (09.01.2004. a koosoleku protokoll), Märjamaa Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Märjamaa valla Haimre Põhikooli arengukava 2003/04.–2005/06. õppeaastateks (arengukava lisatud). 2. Käesolev määrus jõustub 30. jaanuaril 2004. a. Volikogu esimees Allar OVIIR Kinnitatud Märjamaa Vallavolikogu 20. jaanuari 2004. a määrusega nr 52 HAIMRE PÕHIKOOLI ARENGUKAVA I. SISSEJUHATUS 1. Haimre Põhikooli arengukava on dokument, mis määrab kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad ning tegevuskava õppeaastateks 2003/04.-2005/06. 2. Haimre Põhikooli arengukava lähtub tõekspidamisest, et kooli omaniku (Märjamaa Vallavalitsus), õpilase, lapsevanema ja õpetajate huvid on: • täita riiklikku õppekava; • anda lastele oma huvidele ja võimetele vastav haridus, mis võimaldab neil toime tulla järgmisel haridustasandil või tööelus; • luua koolis tingimused kõigi õpilaste ja iga õpilase arengu toetamiseks; • tähtsustada õpilase õpihuvi hoidmine ja toetamine; • turvaline, kaasaegne ja õppimist soodustav keskkond; • kvaliteetne õpetamine ja õppimine; • saada huviharidust ja veeta vaba aega. 3. Haimre Põhikooli arengukava lähtub kooli põhimäärusest, Märjamaa Vallavalitsuse ning Volikogu otsustest ja arengukavast. II. ÜLDANDMED 2.1. Asend Haimre Põhikool asub Rapla maakonna Märjamaa valla Moka külas. Kool on Märjamaa Vallavalitsuse poolt hallatav munitsipaalasutus. Kooli nimetus seisuga 01.09.2003. a on HAIMRE PÕHIKOOL Kooli postiaadress on: Haimre sjk, 78202 Rapla maakond, elektronaadress: Haimre.Pkool@mail.ee 2003/2004. õa õpib siin 78 õpilast. Kool on küla vaimne keskus – siin toimuvad mitmesugused ettevõtmised nii õpilastele kui ka täiskasvanutele. Kool hooldab ligi 7 ha suurust maa-ala, mis koosneb muruväljakutest ja rajatavast pargist. Koolimaja ümbruses kasvab umbes 80 puu- ja põõsaliiki. Palju on siin õunapuid. Vanade õunapuude asemele istutakse igal aastal 2–3 uut puud. Kool asub kolmes hoones: koolimajas, endises internaadihoones (raamatukogu, kooli muuseum, söökla ja õppeklass ning ruumid ööbimiseks) ning poiste ja tütarlaste tööõpetuse majas. Kooli ruume on võimalik kasutada kõigil soovijail oma ürituste tegemiseks. Koolivaheaegadel korraldatakse koolis mitmesuguseid lastelaagreid. 2.2. Ajalugu Kooli asutamisaeg: 1845. a alustas kool tegevust Kasti mõisa omanike krahv Charl Eduard Sieversi ja tema proua Elisabethi (sünd. Uexküll) algatusel. Seda aega peame piirkonna hariduselu alguseks. 1845. a Kasti mõisa omanike poolt asutatud talurahvakool, asukohaga Loisu talutares. 1876. a kolis kool uude majja, mis ehitati endise Järgküla kõrtsihoone asemele. Ehitati krahv Karl Alexander Paul Sieversi õhutusel ja abiga. Nimeks KASTI kool. 1886. a tungis koolidesse vene keel. Ümbruskonna kõik 3 kooli muudeti 3-klassiliseks algkooliks. 1915. a liideti Kasti kooliga Orgita-Mõisamaa külakool, mille hoone hävis tules. 1917. a toimus õppetöö jälle kõigis ainetes eesti keeles. 1920. a liideti Kasti kooliga Haimre vallakool, mis asutati samuti 1845. a mõisa poolt (Haimre mõisa!) ehitatud majja ja töötas kuni 1919. aastani. 1921. a muudeti Kasti kool 4-klassiliseks algkooliks, 1925. a sügisest 5-klassiliseks ning 1926. a 6-klassiliseks algkooliks. 1932. a 20. novembrist töötab kool uues majas, praeguses hoones. Samast ajast sai kool nimetuse Haimre Algkool. 30. okt 1944. a muutus kool 7-klassiliseks. 1. sept 1959. a 8-klassiliseks. 1983.–1987. a töötas koolis nn 0-klass. 1983. a valmis poeglaste tööõpetuse klass. 1987. a valmis tütarlaste tööõpetuse klass. 1. sept 1988. a Haimre 9-klassiline Kool. 1. nov 1992. a Haimre Põhikool. 1. sept 2000. a hakkas tööle nn Tootside klass. 2.3. Õpilaste ja õpetajate arv koolis: 1940 136 õpilast 4 õpetajat 1946 141 5 1970 112 11 1990 118 14 2000 92 13 2001 84 12 2002 69 11 2003 78 12 Õpilaste arvu edasine prognoos on toodud lisas nr 1 2.4 Teenekamad ja kauem töötanud koolijuhid: 1845. Reman 1848–1859 Karl Oppi (Opp) 1908–1915 Mihkel Kroomann 1921–1931 Eduard Ohtra 1932–1958 Jaan Kurepalu 1958–1979 Evald Urvast 1983–1995 Endel Jõesalu Alates 1995. aastast juhib kooli Pille Vanker. 2.5. Suuremad ehitus- ja renoveerimistööd koolis: 1947. a saadi koolimajja elekter; 1953. a valmis uus internaadihoone ja 1967. a selle juurdeehitus koos sööklaga; 1983. a valmis poeglaste tööõpetuse maja; 1987. a valmis tütarlaste tööõpetuse maja; 1995. a ehitati uued WC-d; 1997. a ehitati majale uus katus; 1998. a vahetati majale uued aknad; 1999. a ehitati duširuumid; 2000. a vahetati välja elektrijuhtmestik; 2001. a ehitati saalile uus põrand; 2002. a remonditi 1. korruse koridor. 2.6. Pedagoogiline kaader ja õpilased 2.6.1. 2003/2004. õppeaastal töötab koolis 12 põhikohaga õpetajat. 11-l õpetajal on erialane haridus, kaks õpetajat on kooli huvidest lähtuvalt asunud kõrgkoolis ümberõppele. Kõrgharidusega on 10 pedagoogi. Kvalifikatsiooninõuetele vastavad kõik õpetajad. Kooli pedagoogilise kaadri hulka kuulub ka keskeriharidusega huvijuht. Õpetajate kaadri hariduslik, vanuseline ja sooline koosseis on toodud lisas nr 2 2.6.2. Kooli õpilased: Haimre Põhikool on hariduse andjaks Kasti ja Haimre piirkonna külade lastele. 2003/2004. õa õpib koolis 78 õpilast. Alates 2000. a töötab koolis klass kasvatusraskustega õpilastele. Klassi õppe- ja kasvatustöö tulemused on igati rahuldavad. Kokku on koolis käesoleval ajal 8 klassikomplekti. Viimaste aastate sündide analüüs näitab laste arvu vähenemist kooli piirkonnas. Siit tuleneb vajadus näha kooli arengus ette meetmed, mis aitaksid koolil areneda ja säilida. Materiaalne baas põhihariduse andmiseks on olemas. Samuti on olemas ka vajalik pedagoogiline kaader. Täiustamist vajavad kehalise kasvatuse ja tütarlaste kodunduse õpetamise tingimused. Päevakorral on ka sotsiaalsete probleemide lahendamine – kasvatusraskustega õpilastele ja ka vanemliku hoolitsuseta jäetud õpilastele on vaja õpilaskodu. III. KOOLIARENDUSE PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD Kooliarenduse põhisuunad pannakse paika hetke tulemuste analüüsi järel. 3.1. Tulemuslikkuse hindamine Tulemuslikkuse hindamiseks on koolis sisehindamise kord, mille alusel fikseeritakse õppe-kasvatustöö tulemused igal õppeaastal. Kooli õppe-kasvatustöö tulemusi analüüsitakse üks kord õppeaastas – tavaliselt kevadel. Analüüs haarab kõiki koolielu valdkondi ja sellega on haaratud nii pedagoogid, õpilased kui ka kooli hoolekogu. Ühistöö tulemusena arendatakse arengukava edasi ja määratakse õppeaastate prioriteedid. Õppeaastate prioriteedid täpsustatakse kooli üldtööplaanis. Tulemuslikkuse hindamine haarab järgmisi koolielu võtmealasid: 3.1.1. Koolisisene juhtimine Hoolekogu töö ja osalemine koolielus. Lastevanemate ja õpilaste osalemine koolielus. Koolitöö plaanimine. Kooli arengukava, plaanid. Kooli arengukava järgimine, korrigeerimine ja täiendamine. 3.1.2. Õppe-kasvatustöö Ainealase töö planeerimine. Ainealase töö korraldus. Õpilaste osalus õppetöös ja õppetöö tulemuslikkus. Õpilaste hindamine. 3.1.3. Koolikohustuse täitmine, õpilaste algarvestus 3.1.4. Klassi- ja kooliväline töö Kooli õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid on sätestatud Haridus- ja Teadusministri 31. juuli 2003. a määruses nr 42 Selle alusel tehtud sisehindamise ja eelmise arengukava täitmise analüüsi tulemusena koostatakse koolile uus arengukava, mis koosneb eespool nimetatud valdkondadest. 3.2. Hetkeseis ja arengueeldused Kooli arengukava koostamiseks on oluline analüüsida hetkeseisu. Hetkeseisu määramiseks on koolis kasutatud SWOT-analüüsi, mille tulemusena on välja selgitatud probleemipesad, kujundatud arengustsenaariumid ja -strateegia, ning kalendaarsed tegevuskavad, kulutused eelarves ja tagasiside. SWOT-analüüs, mis viidi läbi 2002/2003. õa kooli lastevanemate, õpilaste, õpetajate ja hoolekoguga, haaras järgmisi koolielu valdkondi: õppe- ja kasvatustöö; kooli- ja klassiväline töö ning koostöö lastevanematega; majandustegevus. Analüüsi tulemusena leiti, et kooli tugevad küljed on: Õppe-kasvatustöö: koolis töötab stabiilne ja haritud kaader; maja on soe, mugav ja toit on hea; õpilaste ja õpetajate vahelised suhted on head; valitsevad mitteformaalsed suhted, intiimsus, eesmärgile keskendatus; õpetajad tahavad töötada; väike kool, on võimalik igale õpilasele individuaalselt läheneda; koolil on vallas regionaalne tähendus ja tähtsus; üksmeelne kollektiiv, hea mikrokliima, hea meeskonnatöö; õpetajad täiendavad ennast pidevalt; tugev direktor; olemasolev materiaalne baas; saab palju arvutit kasutada; igal õpilasel on võimalus ennast maksimaalselt arendada ja näidata. Klassiväline töö ja koostöö lastevanematega: kooli- ja klassivälises töös arvestatakse igati õpilaste soove; palju on klassiväliseid üritusi; klassid on väikesed ja õpilased saavad palju esineda; osalemine igasugustes projektides; lastevanemate informeerimine koolis toimuvast; lastevanemate arvamuste küsimine kooli arenguks; tähtpäevade tähistamine koolis. Majandus: ilus majaümbrus ja ruumide ilme paraneb pidevalt; hea toit; ruumid on soojad; olemasolevat vara kasutatakse kokkuhoidlikult ja ratsionaalselt; hädavajalikud õppevahendid on olemas; tehniliste vahendite poolest on kool heal järjel; töötab raamatukogu; tehnilisi vahendeid on muretsetud ka teenindavale personalile; on suudetud teostada peaaegu kõik arengukavas ettenähtud ehitus- ja renoveerimistööd; transport on hästi korraldatud. Kooli nõrgad küljed on: Õppe-kasvatustöö: õpilasi vähe; õpetajatel ei ole täiskoormust; käitumiskultuur jätab soovida; õpilaste suitsetamine ja ropendamine; vanemate toetuse puudumine koolile; suur tööpuudus lapsevanemate hulgas; sport igas mõttes; paljude õpilaste õpivõime on madal; üldine kehv arvutamisoskus; õpilaste silmaring väike; suhteliselt palju distsipliinile allumatuid õpilasi; koolis on õpilasi, kes ei õpi ise ega lase ka teistel õppida. Klassiväline töö ja koostöö lastevanematega: sporditöö nõrk; võimla puudumine; klassijuhataja vähene töö lastega; lastevanemad ei tee kooliga koostööd vaid ässitavad lapsi kooli vastu; lastevanematel puudub huvi oma lapse arengu vastu; kultuurihuvi puudumine; poistel ei ole tegevust; kontakt lasteaiaga väike. Majandus: vähe kaasaegseid õppevahendeid; maja puhtus jätab soovida; puudub võimla; mööbel vananenud; puudub kodundusklassi sisustus; materiaal-tehniline baas halveneb (küttesüsteem, kommunikatsioonid); kooli territoorium ei ole turvaline (elektri õhuliinid). Eelnevale toetudes määrati kindlaks kooli arengu eesmärgid ja prioriteedid. 3.3. Arengu üldeesmärk, prioriteedid Haimre Põhikooli arengukava üldiseks eesmärgiks on tagada kooli õppetaseme vastavus riiklikus õppekavas kehtestatud nõuetele, luues selleks õppimist soodustava ja turvalise õpikeskkonna. Selle kindlustamiseks määratleb kool kolmeks järgnevaks õppeaastaks (2003/2004–2005/2006) järgmised prioriteedid: JUHTIMINE SUHTLEMINE KLIENTIDEGA (lapsevanemad, omavalitsus, vilistlased, õpilased jne) ÕPPEPROTSESSI TOETAMINE (raamatukogu, arvuti, õppevahendid jne) ÕPPEKORRALDUS (tavaõpe, projektõpe, perioodõpe, erivajadustega laste õpetamine jne) KASVATUSTÖÖ (koolikohustuse sisuline täitmine, töö käitumisprobleemsete lastega, klassijuhatajate töö, jne) HUVITEGEVUS ÕPILASOMAVALITSUSE TEGEVUS KOOLI SISEHINDAMINE TUGISÜSTEEMIDE HALDAMINE (küte, toitlustus, remont, tervisekaitse jms) Tuginedes eelnevale analüüsile ja arenguprioriteetidele, sõnastame kooli VISIOONI: Haimre kool on õpilasesõbralik, nõudlik, kvalifitseeritud kaadriga, õppimist toetava töökeskkonnaga kaasaegne kool, kus on loodud tingimused iga õpilase arenguks. KOOLI MISSIOON: Luua tingimused konkurentsivõimelise põhihariduse omandamiseks. 3.4. Arengukava valdkonnad Arengukava elluviimiseks toimub Haimre Põhikoolis järgnevate valdkondade arendamine: koolisisene juhtimine; kooli töö plaanimine; lastevanemate ja õpilaste osalemine koolielus; hoolekogu töö; õppe- ja kasvatustegevus; ainealase töö plaanimine ja korraldus; õpilaste osalus õppetöös; kooli töökeskkond; õpilaste hindamine; infotehnoloogia; koolikohustuse täitmine, õpilaste algarvestus; klassi- ja kooliväline töö, side lastevanemate ja üldsusega; personali arendamine; sotsiaaltöö; traditsioonid; kooli arengukava järgimine, täiendamine. 3.5. Arengukava prioriteedid õppeaastateks: 2003/2004. õa õpilaste hindamise süsteemi korrigeerimine; kooli töökeskkonna parendamine; sotsiaaltöö; koolikohustuse täitmine; 2004/2005. õa lastevanemate ja õpilaste osalemine õppe-kasvatustöös; traditsioonid (hariduselu 160. aastapäev); õpilaste osalus õppetöös; 2005/2006. õa infotehnoloogia-alase töö korrigeerimine; koolisisene juhtimine; personalitöö. Õppeaastate peaeesmärgid täpsustatakse kooli üldtööplaanis. 3.6. Koolitöö plaanimine Koolitöö plaanimine põhineb vajalike plaanide tegemisel, täitmise analüüsil ja järelduste tegemisel. Kooli planeerimissüsteemi aluseks on järgmine skeem

IV. TEGEVUSKAVA KOLMEKS AASTAKS 4.1. Arengukava ülesanded ja projektid 4.1.1. Koolisisene juhtimine Jrk nr Ülesanded, projektid 2003/2004 2004/2005 2005/2006 Kokku kulu Finantseerija Vastutaja 1. Kooli hindamisjuhendi uuendamine X dir. asetäitja 2. Kooli üldtööplaani korrigeerimine X X X direktor 3. Kooli kodukorra kaasajastamine X direktor 4. Ressursside kasutamise kord, otstarbekuse analüüs X X X direktor 5. Investeeringute taotlemine fondidest, nende sihipärane kasutamine X X X 20 000 aastas VV – kaasfinant- seerijana direktor 6. Arenguvestlused töötajatega üks kord aastas X X X direktor, asetäitja 7. Sotsiaaltöö süsteemi loomine koolis X X 8. Sotsiaalpedagoogi töölerakendamine 50 000 aastas 150 000 Märjamaa VV direktor 9. Õpilasomavalitsuse kaasamine juhtimisse X X X huvijuht 4.1.2. Kooli töö plaanimine Jrk nr Ülesanded, projektid 2003/2004 2004/2005 2005/2006 Kokku kulu Finantseerija Vastutaja 1. Arengukava koosta- mine korrigeeri- mine korrigeeri- mine direktor 2. Õppekava täiustamine, korrigeerimine, täitmise analüüs X X X direktor dir. asetäitja 3. Üldtööplaan (koostamine, analüüs, täiendamine) X X X direktor dir. asetäitja 4. Ainekavade korrigeerimine, töökavade tegemine X X X dir. asetäitja 5. Täienduskoolitus (vajaduse analüüs ja planeerimine) X X X direktor dir. asetäitja 6. Küsitluste, testide läbiviimine: Turvalisus koolis Kodutööde maht Lastevanemate koostöö kooliga X X X dir. aset. 4.1.3. Lastevanemate ja õpilaste osalemine koolielus. Hoolekogu Jrk nr Ülesanded, projektid 2003/2004 2004/2005 2005/2006 Kokku kulu Finantseerija Vastutaja 1. Analüüsida õpilasomavalitsuse tööd koolielu korraldamisel ja kavandada meetmed selle mitmekesistamiseks X huvijuht 2. Rakendada tööle lastevanemate koolitussüsteem X X 3000 aastas Märjamaa VV proj. direktor 3. Luua ja rakendada tööle kooli vilistlasnõukogu X 800 Märj. VV direktor 4. Vilistlaste, lastevanemate ja õpilaste abiga valmistada ette ja viia läbi hariduselu 160. aastapäeva tähistamine X 20 000 20 000 Märjamaa VV direktor, vilistlasnõu- kogu, hoolekogu 5. Korraldada kooli hoolekogu liikmete koolitust X X X 1000 aastas Märjamaa VV direktor 6. Käivitada T.O.R.E. liikumine koolis X X 1000 aastas Märjamaa VV direktor 7. Töötada välja lastevanemate informeerimise süsteem koolis ja rakendada see tööle X direktor 4.1.4. Õppe- ja kasvatustegevus: Ainealase töö plaanimine ja korraldus Õpilaste osalus õppetöös Õpilaste hindamine Jrk nr Ülesanded, projektid 2003/2004 2004/2005 2005/2006 Kokku kulu Finantseerija Vastutaja 1. Töö aine- ja töökavadega X X X dir. asetäitja 2. Individuaalsete iseärasustega arvestamine, koostöö- ja väljendusoskuse arendamine, õpioskuste õpetam. X X X dir. asetäitja, aineõpet. 3. Ühtsete nõuete rakendamine X X X dir. asetäitja 4. Uurimustööde tegemine X X X aineõpet. 5. Õppevahendite muretsemine X X X 20 000 aastas Märjamaa VV, fondid direktor 6. Uue mööbli muretsemine (üks klass aastas) X X X 40 000 aastas Märjamaa VV direktor 7. Õpitulemuste analüüs, tagasiside, lastevanemate informeerimine X X X klj-d 8. Kodundus-, keemia-, füüsika- ja kunstiklassi väljaehitamine ning sisustamine X X X 50 000 aastas Märjamaa VV maj. juhataja 9. Parandusõppe käivitamine ja rakendamine X X 100 000 aastas Märjamaa VV, riik direktor 10. Kasvatusraskustega klassi töö jätkamine, vastava metoodilise keskuse rajamine X X 10 000 Märjamaa VV, projektid direktor 11. Logopeediline teenindus X X X 100 000 aastas Märjamaa VV direktor 12. Arvutipargi uuendamine X X X 25 000 aastas Märjamaa VV, proj. direktor 13. Infojuhi töölevõtmine X X X 100 000 aastas Märjamaa VV direktor 14. Eelkutseõppe sisseviimine X X 25 000 aastas Märjamaa VV, proj. direktor 15. Võimla-õpilaskodu ehitamine, töölerakendamine X X X 12 milj. Märjamaa VV, fondid direktor 16. Koolimaja remondi jätkamine 2. k. koridor, kodundus- klass Kütte- süsteemi uuen- damine Õpet. toa ja koolij. kabineti remont 800 000 Märjamaa VV maj. juhataja 17. Hindamisjuhendi korrigeerimine, õpilaste ja lastevan. teadvustamine X dir. asetäitja 4.1.5. Koolikohustuse täitmine, õpilaste algarvestus Jrk nr Ülesanded, projektid 2003/2004 2004/2005 2005/2006 Kokku kulu Finantseerija Vastutaja 1. Süsteemi väljatöötamine ja rakendamine koolikohustuse kindlustamiseks X dir. asetäitja 2. Parimate õpilaste ja õpetajate tunnustamine X X X 3 000 aastas Märjamaa VV direktor 4.1.6. Sotsiaaltöö Jrk nr Ülesanded, projektid 2003/2004 2004/2005 2005/2006 Kokku kulu Finantseerija Vastutaja 1. Sotsiaalpedagoogi töölerakendamine (tegevused) X 50 000 aastas Märjamaa VV direktor 2. Sotsiaaltöö süsteemi väljatöötamine ja töölerakendamine X X 6 000 aastas Märjamaa VV direktor, sotsiaalpedagoog 3. Psühholoogilis-psühhiaatrilise nõustamise organiseerimine X X X 6 000 aastas Märjamaa VV, proj. sotsiaalpedagoog 4.1.7. Traditsioonid Jrk nr Ülesanded, projektid 2003/2004 2004/2005 2005/2006 Kokku kulu Finantseerija Vastutaja 1. Kooli sümboolikaga toodete uuendamine X 15 000 Märjamaa VV maj. juhataja 2. Hariduselu 160. aastapäeva tähistamine X Märjamaa VV direktor 3. Ekskursioonid, õppereisid, lastele X X X 20 000 aastas Märjamaa VV klj. 4. Traditsiooniliste ürituste korraldamine X X X 8 000 aastas Märjamaa VV huvij., klj. 4.1.8. Ressursside andmik Allikas 2003/2004 2004/2005 2005/2006 Kokku Märjamaa Vallavalitsus 2 672 000 2 777 800 2 560 000 8 009 800 Riik 2 000 000 2 000 000 2 000 000 6 000 000 Projektid, fondid 28 000 33 000 40 000 101 000 KOKKU 4 700 000 4 810 800 4 600 000 14 110 800 V. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD 5.1. Kooli arengukava korrigeerimine ja täiendamine Kooli arengukava täitmist analüüsitakse sisehindamise tulemuste põhjal kord õppeaastas – õppeperioodi lõpus. Analüüsis osalevad õpetajad, hoolekogu ja õpilasomavalitsus. Täiendusi arengukavasse teevad ka sisehindamise töörühmad, ning Märjamaa Vallavalitsus. Vajadusel moodustab direktor igaks aastaks uusi töörühmi. Kooli arengukava täiendamisel peetakse silmas, et pidevalt oleks olemas kehtiv 3-aastane arengukava. Kooli arengukavast lähtuvalt määratakse õppeaastate prioriteedid ja see on aluseks kooli eelarve tegemisel. 5.2. Arengukava uuendamise kord Kooli arengukava uuendatakse ja täiendatakse igal õppeaastal. Arengukava või selle muudatused kinnitab Märjamaa Vallavolikogu.