Jõgeva Linnavolikogu — Jõgeva linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kinnitamine — KO, 16, 210

Võttes aluseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (RT I 1999, 25, 363) paragrahvi 8 lõike 4, Jõgeva Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Jõgeva linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (lisatud). 2. Kehtestada käesoleva määruse punktis 1 kinnitatud eeskirja sätete rakendamise tähtajad alljärgnevalt: 2.1. abonenttasu kehtestamine -- alates 1. jaanuarist 2000. a; 2.2. ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitujale liitumistasu kehtestamine -- alates 1. jaanuarist 2005. a; 2.3. ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava väljatöötamine -- 1. jaanuarist 2001. a; 2.4. avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademe- ja drenaaþivee ühiskanalisatsiooni juhtimise ja puhastamise kohta lepingu sõlmimine vee-ettevõtjaga -- 1. jaanuarist 2001. a. 3. Määrus jõustub 1. juulil 1999. a. Volikogu esimees Kuno MÄNNIK Kinnitatud Jõgeva Linnavolikogu 20. mai 1999. a määrusega nr 6 Jõgeva linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Eeskirja ülesanne 1.1. Käesolev eeskiri sätestab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse alusel Jõgeva linna haldusterritooriumil ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise korra. 1.2. Käesoleva eeskirja sätteid kohaldatakse hoonestusõiguse alusel kasutatava maa ja ehitise kui vallasasja juurde kuuluva maa suhtes kinnistuga võrdsetel alustel. 2. Oskussõnade määratlused Ühisveevärk ja -kanalisatsioon -- ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub erinevate kinnistute veega varustamine veekogust või põhjaveekihist ning kinnistutelt heitvee juhtimine suublasse. Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon -- ehitiste ja seadmete süsteem kinnisasja veega varustamiseks ühisveevärgist ja heitvee juhtimiseks ühiskanalisatsiooni. Klient -- kinnistu omanik, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik, kelle veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Allklient -- juriidiline või füüsiline isik, kes kasutab veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuseid kliendi vahendusel vastavalt nendevahelisele kokkuleppele. Tänavatoru -- ühisveevärgi või -kanalisatsiooni torustik, mille kaudu toimub kinnistute varustamine veega või kinnistutelt heitvee vastuvõtmine. Tarnetoru -- kinnistut veega varustav või kinnistult heitvett ärajuhtiv toru tänavatorust kuni veemõõdusõlmeni. Tarnepunkt -- koht tänavatorul, kust saab alguse tarnetoru. Liitumispunkt -- koht tarnetorul, mis määrab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri. Peakraan -- kraan või sulgeseade tarnetorul väljaspool kinnistu piiri. Veemõõdusõlm -- hoone veetorustiku osa, mis koosneb veearvestist ja sulgeseadmetest ning mis asub tarnetoru hoonesse sisenemisekohale võimalikult lähedal (erandina veemõõdukaevus pärast tarnetoru suubumist kinnistule). Veearvesti -- mõõteriist veekulu mõõtmiseks. Reostus -- vee (sh heitvee) omadusi halvendav reo- ehk saasteainete, organismide, soojuse või radioaktiivsuse sisaldus vees. Liitumistasu -- ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühineja poolt tasutav ühekordne makse. Abonenttasu -- veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna üks komponent. 3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamine 3.1. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon rajatakse linna üld- ja detailplaneeringu alusel koostatud ning Jõgeva Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) poolt kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaselt, millega määratakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud ala ulatus. 3.2. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon ehitatakse välja nii, et sellega kaetud alal oleks kinnistu omanikel võimalik liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. 3.3. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuseid osutav ettevõtja (edaspidi vee-ettevõtja) peab tagama oma tegevuspiirkonnas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni korrashoiu ja hooldamise vastavalt Jõgeva Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingule. 4. Vee- ja kanalisatsioonirajatiste piiritlemine 4.1. Piir ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatiste ning kinnistu veevärgi- ja kanalisatsioonirajatiste vahel fikseeritakse piiritlusaktis liitumispunktina. Piiritlusakt on vee-ettevõtja ja kliendi vahel sõlmitud teenustelepingu lahutamatu lisa. Piiritlusakt koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks esitatakse linnavalitsusele. 4.2. Liitumispunkt asub kuni kaks meetrit kinnistu piirist väljaspool, kui vee-ettevõtja ja kinnistu omanik või klient ei ole kokku leppinud teisiti. 4.3. Kui klient on ehitanud oma kinnistu veega varustamiseks ning heitvee ärajuhtimiseks vee- ja kanalisatsioonitorustikud läbi võõra kinnistu, asub liitumispunkt kuni kaks meetrit selle kinnistu piirist väljaspool, kui vee-ettevõtja ja klient ei ole kokku leppinud teisiti. 4.4. Kui ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni tänavatoru läbib kinnistut ja sellest hargneb torustik hoonesse, on veevärgi puhul liitumispunktiks peatorule kõige lähem sulgur, kanalisatsiooni puhul on liitumispunktiks tänavatorul hargnemiskohas asuv vaatluskaev. 4.5. Olemasoleva kinnistu piiride muutmisel või kinnistu tükeldamisel täpsustatakse vee- ja kanalisatsioonitorustike piiritlust. 5. Vee kvaliteet Vee-ettevõtja peab tagama ühisveevärgis joogivee kvaliteedi vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale standardile. Vee-ettevõtja ei vastuta vee kvaliteedi muutuste eest kinnistu veevärgis. 6. Veevärgi kasutamine 6.1. Ühisveevärgi vesi on mõeldud eelkõige olmevajaduste rahuldamiseks ning tulekahjude kustutamiseks. 6.2. Ühisveevärgi vett võib kasutada tootmisveena, samuti haljastuse kastmiseks ja tänavate pesemiseks ainult vee-ettevõtja nõusolekul ning nendeks otstarveteks kasutatavale veele võib vee-ettevõtja kehtestada piirkoguse ja kasutusreþiimi, mis fikseeritakse teenustelepingus. 6.3. Ühisveevärgil olevate avalike veevõtukohtade hooldust korraldab vee-ettevõtja, kes peab tagama veevõtukoha korrasoleku. 6.4. Ühisveevärgi tuletõrjehüdrantide korrashoiu eest vastutab vee-ettevõtja. Tuletõrjehüdrante võib päästeteenistus kasutada ilma vee-ettevõtjaga kooskõlastamata kahjutule tõrjumiseks või teisteks päästetöödeks, kuid peab teatama järgmisel tööpäeval tarbitud vee koguse või hüdrandi kasutamise kestvuse. Hüdrantidest võib muuks otstarbeks vett kasutada vee-ettevõtja loal lepingu või muu kokkuleppe alusel. Hüdrantide kasutamine õppustel ja neist tarvitatav vee kogus tuleb vee-ettevõtjaga eelnevalt loa saamiseks kooskõlastada, vastasel juhul loetakse veevõtmine omavoliliseks tarbimiseks. 6.5. Ühisveevärgiga ühendatud kinnistu veevärki peab klient hoidma sellises korras, et see ei kahjustaks ühisveevärki ega takistaks vee-ettevõtja poolt teenuse osutamist. 7. Ühiskanalisatsiooni kasutamine 7.1. Ühiskanalisatsioon on mõeldud olmereovee ja sellele lähedaste reostusnäitajatega heitvee vastuvõtmiseks. 7.2. Olmereoveest oluliselt erinevate näitajatega heitvee vastuvõtmine võib toimuda ainult vee-ettevõtja nõusolekul, kusjuures vee-ettevõtja kehtestab vastuvõetava heitvee reostusnäitajate piirväärtused ja muud vastuvõtutingimused kooskõlastatult linnavalitsusega. 8. Veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste osutamine 8.1. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuseid müüb vee-ettevõtja teenustelepingu alusel. 8.2. Teenusteleping sõlmitakse juriidilise või füüsilise isikuga, kelle omandis on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatud kinnistu. 8.3. Kui hoone juurde kuuluv maa on kaasomandis, sõlmitakse teenusteleping kliendiga vastavalt asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509) paragrahvile 72 kaasomanike kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse alusel. 8.4. Ühekordset lühiajalist veekasutust või heitvee kanaliseerimist võib vee-ettevõtja lubada tähtajalise teenustelepingu alusel. 8.5. Uute klientide ühisvee- ja kanalisatsioonivõrku lülitamiseks, kliendi veetarbe või ärajuhitava heitvee koguse või reostusastme oluliseks suurendamiseks, samuti tarnetorustiku ja veemõõdusõlme muutmiseks ning väljaspool kinnistut asuvate allklientide juurdeühendamiseks tuleb taotleda vee-ettevõtjalt sellekohased tehnilised tingimused. 8.6. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja teenuste osutamise tingimused väljaspoole linna haldusterritooriumi piire sätestatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuseid kasutava kohaliku omavalitsusüksuse ja Jõgeva Linnavalitsuse vahelise lepinguga. 8.7. Piirkonnas, kus ühisveevärgiga liitumata kinnistutel asuvates lokaalsetes veevarustuse allikates (kaevud jne) on vesi tunnistatud joogiks kõlbmatuks, varustatakse elanikke joogiveega avalikest veevõtukohtadest sellekohaste vee-ettevõtjaga sõlmitud teenustelepingute alusel. 8.8. Avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademe- ja drenaaþivee ning pinnase- ja pinnavee ühiskanalisatsiooni juhtimise ja puhastamise kohta sõlmib linnavalitsus sellekohase lepingu vee-ettevõtjaga. 9. Veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste hinnad 9.1. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hind moodustub: 9.1.1. abonenttasust; 9.1.2. tasust võetud vee eest; 9.1.3. tasust heitvee ärajuhtimise eest. 9.2. Abonenttasu on veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna üks komponent ning seda maksab iga klient, kes on ühinenud ühisveevärgi või -kanalisatsiooniga, sõltumata sellest kas ta tarbib vastavat teenust või mitte. 9.3. Abonenttasu makstakse kord kuus ja see toimub vee-ettevõtja poolt kliendile esitatava arve alusel koos veetarbimistasu ja heitveetasu maksmisega. 9.4. Kui klient kasutab ainult üht, kas veevarustuse või heitvee ärajuhtimise teenust, maksab ta poole abonenttasust. 9.5. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise korra sätestab linnavolikogu eraldi õigusaktiga. 9.6. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna kehtestab linnavalitsus ning see avalikustatakse vähemalt kolm kuud enne nende muutumist. II. LINNA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONIGA LIITUMINE 10. Üldsätted 10.1. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud alal on kinnistu omanikul õigus liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ning kliendina saada ühisveevärgist vett ning juhtida ühiskanalisatsiooni heitvett. 10.2. Kinnistu omanikul on õigus vastavalt asjaõigusseaduse paragrahvidele 164 ja 189 ehitada läbi võõra kinnisasja torustikud oma kinnistu veega varustamiseks ning heitvee ärajuhtimiseks. 10.3. Liitumisena käsitatakse ka varem ühisveevärgiga ja/või -kanalisatsiooniga ühendatud kinnistu puhul uute tarnetorustike ehitamist või ümberehitamist, täiendava teenuseliigiga liitumist või tarbitava ja ärajuhitava vee hulga suurendamist üle varem kokkulepitud koguse. 10.4. Vee-ettevõtja sõlmib liitujaga liitumislepingu, mis kehtib allakirjutamise hetkest kuni liitumise lõpetamiseni. 10.5. Vee-ettevõtja võtab ühisveevärgi või -kanalisatsiooniga liitujalt liitumistasu vastavalt linnavolikogu kehtestatud korrale ja tingimustele. 10.6. Liitumistasu on ette nähtud ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrgu väljaarendamiseks ning liitumislepingus sätestatud tehniliste tingimuste tagamiseks liitumispunktis. Liitumistasu suurus sõltub liituja veetarbimisvõimsusest ning liitumispunkti asukohast vee- ja kanalisatsioonivõrgus. 10.7. Liitumislepingu tingimused ja liitumistasu kalkulatsiooni koostab vee-ettevõtja, võttes aluseks käesoleva eeskirja ning linnavolikogu kinnitatud liitumistasu kehtestamise korra. 11. Taotluse esitamine 11.1. Juriidiline või füüsiline isik, kes soovib ühendada oma vee- ja/või kanalisatsioonirajatisi linna ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga, peab esitama vee-ettevõtjale vastava taotluse koos lähteandmetega, s.o. andmetega omandi ning olemasoleva ja kavandatava hoonestuse, vee ööpäevatarbe ja suurima tunnitarbe, ärajuhitava heitvee koguse ja koostise kohta. Taotlusele tuleb lisada kinnistu plaan mõõtkavas 1:500, millel on ära näidatud kõik olemasolevad rajatised ja nende sidumine tänavavõrkudega ning kavandatavate hoonete eeldatav paiknemine. 11.2. Vee-ettevõtja võib nõuda täiendavaid andmeid ja selgitusi, kui need on vajalikud taotluse läbivaatamiseks. 12. Taotluse läbivaatamine 12.1. Vee-ettevõtja vaatab taotluse läbi 15 kalendripäeva jooksul arvates selle esitamise kuupäevast ja teatab kirjalikult oma otsusest. Liitumisega soostumisel väljastatakse taotlejale liitumislepingu tehnilised tingimused ning sõlmitakse liitumisleping. 12.2. Vee-ettevõte võib anda taotlejale eitava vastuse, kui liituda soovija: 12.2.1. veevajadust ei ole võimalik ühisveevärgist rahuldada selle nõuetekohast toimimist kahjustamata; 12.2.2. tahab juhtida ühiskanalisatsiooni heitvett, milles ohtlike ainete sisaldus ei vasta nõuetele; 12.2.3. heitvee kogust ei ole võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni seda kahjustamata. 12.3. Liitumislepingus määratakse kindlaks: 12.3.1. liitumispunkt; 12.3.2. liitumistasu suurus ja maksegraafik; 12.3.3. liitumise tähtaeg. 12.4. Liitumislepingu tehnilistes tingimustes määratakse kindlaks: 12.4.1. tarnepunktid, tarnetorustike ja tänavatoru läbimõõdud ja muud vajalikud parameetrid; 12.4.2. projektdokumentatsiooni kooskõlastamise kord; 12.4.3. tehnilised erinõuded; 12.4.4. ärajuhitava heitvee hulk, lubatud reostumus ja nõuded ärajuhtimisreþiimi kohta; 12.4.5. vee-ettevõtja arvutatud liitumistasu suurus; 12.4.6. tehniliste tingimuste kehtivuse aeg. Tehniliste tingimuste koostamise eest võetakse tasu vee-ettevõtja hinnakirja alusel. 13. Liitumisprojekti koostamine ja kooskõlastamine 13.1. Vee-ettevõtja väljastatud tehniliste tingimuste alusel annab linnavalitsus liituda soovijale projekteerimistingimused. Projekteerimistingimused väljastab linnavalitsuse arhitekt Jõgeva linna ehitusmäärusega (edaspidi ehitusmäärus) kehtestatud tähtaja jooksul. 13.2. Liitumiseks vajaliku projekti koostab projekteerimistingimuste alusel vastava tegevuslitsentsiga projekteerija. Projekteerija vastutab projekti vastavuse eest kehtivatele normidele, eeskirjadele ja muudele nõuetele. 13.3. Ühisveevägi ja -kanalisatsiooniga liitumise projekt peab sisaldama (kui projekteerimistingimustes ei ole nõutud teisiti): 13.3.1. kinnistu (krundi) ja sellega piirneva tänava üldplaani mõõtkavas 1:500, millel on näidatud tarnepunktid ning kõik olemasolevad ja projekteeritavad tehnovõrgud ja nende põhiandmed; 13.3.2. projekteeritavate vee- ja kanalisatsioonitorustike pikiprofiile koos ehitusgeoloogia ja ristuvate tehnovõrkude äranäitamisega; 13.3.3. veemõõdusõlme, survetõsteseadmete, survepaakide, veemahutite ja reovee kohtpuhastite jooniseid; 13.3.4. torustike materjalide, veemõõdusõlme ja survetõsteseadmete spetsifikatsioone; 13.3.5. seletuskirja koos veetarbe suuruse ja reþiimi, heitvee hulga ja reostusnäitajate äratoomisega, samuti kanalisatsiooniuputuste vältimise abinõudega. 13.4. Liitumisprojekt tuleb esitada vee-ettevõtjale kooskõlastamiseks, kusjuures pärast kooskõlastamist jääb üks projekti eksemplar vee-ettevõtjale. 13.5. Projektdokumentatsioon koos vajalike kooskõlastustega esitatakse linnavalitsusele, kes ehitusmääruses ettenähtud tähtaja jooksul väljastab ehitusloa. 13.6. Igasugune projekti muutmine ning ehitusaegne kõrvalekaldumine projektist tuleb taotlejal kooskõlastada vee-ettevõtjaga ja linnavalitsusega. 13.7. Kui tehniliste tingimuste kehtivusaja jooksul veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste ehitamisega valmis ei jõuta, tuleb taotleda kehtivusaja pikendamist. Tehniliste tingimuste kehtivusaja pikendamisel on vee-ettevõtjal õigus esitada täiendavaid nõudeid. 14. Kinnistu vee- ja kanalisatsioonirajatiste kasutusele võtmine ning ühisveevõrgu ja -kanalisatsiooniga ühendamine 14.1. Tarnetorude sisselõiked vee- ja kanalisatsiooni tänavatorusse teeb vee-ettevõtja. Tarnetorude sisselõigete tegemise ajaks peab olema liitumisleping sõlmitud. 14.2. Kokkuleppel võib tarnetorude sisselõikeid teha vee-ettevõtja tehnilise järelevalve all ja kooskõlastatud tingimustel ka teine vastavat õigust omav ettevõtja. 14.3. Vee-ettevõtja ühendab liituja kinnistu veevõrgu ja kanalisatsiooni ühisveevõrgu ja -kanalisatsiooniga, kui on täidetud liitumislepingus ning liitumise tehnilistes tingimustes sätestatu. 14.4. Kinnistu vee- ja kanalisatsioonirajatisi võib hakata kasutama pärast kasutusloa saamist. 14.5. Kasutusloa saamiseks tuleb linnavalitsusele esitada vee-ettevõtja poolt väljastatud kinnistu vee- ja kanalisatsioonitorustike ekspluatatsiooni lubamise aktid koos alljärgneva dokumentatsiooniga: 14.5.1. teostusjoonised; 14.5.2. kasutatud materjalide ja seadmete sertifikaadid või neid asendavad dokumendid; 14.5.3. torustike ja rajatiste katsetusaktid; 14.5.4. veetorustike ja rajatiste sanitaartöötlusaktid; 14.5.5. torustikega ühendatud tehnoloogiaseadmete loetelu ja tehnilised näitajad; 14.5.6. muud ehitusmäärusega ettenähtud dokumendid ja kooskõlastused. 14.6. Kasutusloa väljastab vee- ja kanalisatsioonirajatiste omanikule linnavalitsus ehitusmääruses ettenähtud tähtaja jooksul pärast punktis 14.5 loetletud dokumentatsiooni esitamist linnavalitsusele. 14.7. Vee-ettevõtjal on õigus osaleda kõigi katsetuste ja sanitaartöötluste juures ning oma äranägemisel kontrollida kinnistusiseste võrkude teostust. Liituja on kohustatud eelnevalt vee-ettevõtjale teatama nende tööde tegemise aja. 14.8. Vett võib hakata tarbima ja heitvett ära juhtima pärast arvesti paigaldamist ning teenustelepingu sõlmimist vee-ettevõtjaga. 15. Keelatud ühendused 15.1. Keelatud ühendused on: 15.1.1. ühendused, mis võimaldavad ühisveevärgiga vahetus ühenduses olevasse kinnistu veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või veevarustussüsteemidest; 15.1.2. kinnistu veevärgi vahetu ühendamine kanalisatsioonitorustike, -seadmete ja -kaevudega, vedelike reservuaaridega (v.a joogiveereservuaarid), kõrgsurvekateldega, samuti tehnoloogilise seadmestikuga, milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid; 15.1.3. ühendused, mis võimaldavad reovee juhtimist sademevee kanalisatsiooni; 15.1.4. ühendused, mis võimaldavad sademe- ja drenaaþivee ning muu pinnase- ja pinnavee juhtimist reoveekanalisatsiooni, kui selleks puudub vee-ettevõtja luba. 15.2. Keelatud ühenduse ilmsikstulekul koostab ülevaatust teostanud vee-ettevõtja esindaja sellekohase akti ning vee-ettevõtja võib peatada vee andmise kliendi kinnistutorustikku või sulgeda kanalisatsiooni ühenduse. 15.3. Kui keelatud ühenduse tõttu on reostunud vesi ühisveevärgi torustikus või koormati üle ühiskanalisatsiooni rajatised, hüvitab sellest tulenevad kahjud süüdiolev klient või kinnistu omanik. 15.4. Punktis 15.1.4 nimetatud ühenduste puhul, mis on ehitatud ilma vee-ettevõtja loata enne käesoleva eeskirja kehtima hakkamist, tuleb taotleda vee-ettevõtjalt luba olemasoleva ühenduse kohta või see likvideerida. 16. Omavolilised ühendused. Omavoliline tarbimine 16.1. Omavoliliseks ühenduseks loetakse mistahes torustiku ühendust (ka ajutist voolikühendust) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, samuti käesoleva eeskirja punktis 10.3 toodud juhud, mida käsitatakse liitumisena, kui need on tehtud ilma liitumislepinguta või vee-ettevõtja sellekohase loata. 16.2. Omavoliliseks tarbimiseks loetakse veekasutust ja/või kanaliseerimist juhul, kui: 16.2.1. ei ole sõlmitud teenustelepingut; 16.2.2. on eemaldatud või rikutud torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile, vee- või heitveemõõdusõlmele vee-ettevõtja pandud plommid, samuti vee- või heitveearvesti taatlusplommid, välja arvatud käesoleva eeskirja punktis 45.2.4 toodud juhud; 16.2.3. on eemaldatud vee- ja kanalisatsioonitorustiku vee-ettevõtja poolt paigaldatud sulgur; 16.2.4. on avatud vee-ettevõtja poolt suletud peakraan või tarnekraan; 16.2.5. on teostatud omavoliline ühendus; 16.2.6. vaatluskaevu kaudu toimub heitvee või fekaalide purgimine ühiskanalisatsiooni. 16.3. Omavolilise tarbimise ilmsikstulekul koostab ülevaatust teinud vee-ettevõtja esindaja sellekohase akti ning kinnistule vee andmise või heitvee vastuvõtmise võib vee-ettevõtja peatada ette teatamata. 16.4. Omavolilise tarbimise ilmsikstulekul tasub klient või kinnistu omanik vee-ettevõtjale hüvitust vastavalt käesoleva eeskirja punktides 23 ja 30 sätestatule. 17. Ajutised torustikud 17.1. Vee-ettevõtja võib lubada ajutist (tähtajalist) vee- ja kanalisatsioonikasutust ehituseks, tänavakaubanduseks, kastmiseks ja muudeks juhtudeks teenuste tähtajalise lepingu alusel. 17.2. Ajutisi vee- ja kanalisatsioonitorustikke on lubatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendada vastavuses vee-ettevõtja antud tehnilistele tingimustele, kusjuures ühendus võib olla nii linna ühisveevärgi või -kanalisatsiooniga kui ka kliendi kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga. Viimasel juhul on vajalik kliendi nõusolek. 17.3. Ajutiste veetorustike ühendamisel tuletõrjehüdrantide ja tänavakastmiskraanidega ei tohi olla takistatud nende sihtotstarbeline kasutamine. 17.4. Ajutiste torustike ehitamine, hooldus ja likvideerimine toimub teenuste tähtajalise lepingu taotleja poolt ja kulul. Kui ühendusi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga tähtaegselt ei likvideerita, võib seda teha vee-ettevõtja teise lepingupoole kulul. 17.5. Piiritluspunktideks ajutiste torustike ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vahel on nende ühinemiskohad. Veetoru ühinemiskohal peab olema sulgur, vee-ettevõtja nõudmisel ka muud seadmed või mõõteriistad. III. KLIENDILE MÜÜDAVA VEE ARVESTUS 18. Üldnõuded 18.1. Ühisveevärgist klientidele müüdav vesi peab olema mõõdetud kinnistu veevärgile vee-ettevõtja paigaldatud veearvesti abil, kui vee-ettevõtja ja klient ei ole kokku leppinud teisiti. 18.2. Kinnistu piirides tarbitav vesi peab läbima veemõõdusõlme. Enam kui ühe veemõõdusõlme rajamine kinnistule ühisveevärgist vee võtmiseks võib toimuda erandina vee-ettevõtja loal. 18.3. Kui kaasomandis oleva kinnistu kaasomanikud paigaldavad enda poolt tarbitud vee mõõtmiseks kooskõlastatult vee-ettevõtjaga täiendavad veearvestid ning nende näitude põhjal arvestatud summaarne tarbitud veekogus erineb kinnistu veemõõdusõlmes oleva veearvesti näidu põhjal arvestatud veekogusest, jagatakse vahe kõikidele veekasutajatele võrdeliselt nende poolt tarvitatud vee kogusele. 18.4. Kliendile antud vee kogust arvestatakse veearvesti näitude järgi kuupmeetrites (m3). Veearvesti näitude registreerimise korra ja sageduse määrab vee-ettevõtja. 18.5. Vee-ettevõtja võib lubada paigaldada ajutisi veetorustikke ka ilma veemõõdusõlmeta. 19. Veemõõdusõlm 19.1. Veemõõdusõlm peab asuma hoones selle tänavatorupoolsel küljel, kohe pärast tarnetoru sisenemist hoonesse (erandina veemõõdukaevus pärast tarnetoru suubumist kinnistule). 19.2. Veemõõdusõlme paigutus ja ehitus peavad vastama vee-ettevõtja esitatud tehnilistele tingimustele. Sõlme paigaldatavate veearvestite tüübi ja arvu määrab vee-ettevõtja. 19.3. Veearvesti paigaldab vee-ettevõtja või vastavat tegevuslitsentsi omav ehitaja pärast ühenduse käikuandmise vormistamist ja veemõõdusõlme ruumi väljaehitamist. 19.4. Veemõõdusõlme paigaldatud veearvesti peab olema nõuetekohaselt taadeldud ja plommitud. Veearvesti ja paralleeltoru siiber (kui see on olemas) peavad olema fikseeritud vee-ettevõtja plommidega. Enne veearvestit ei tohi olla ühendusi ega plommimata seadmeid. 19.5. Klient peab tagama, et: 19.5.1. veemõõdusõlmes asuv veearvesti säiliks vigastamatuna ja oleks kaitstud külmumise ja ülekuumenemise eest; 19.5.2. veemõõdusõlme ruum või veemõõdukaev oleks korras, puhas ja kuiv, ruum valgustatud ning juurdepääs veearvestile vaba; 19.5.3. veemõõdusõlme armatuur oleks töökorras; 19.5.4. veearvesti ei oleks uputatud ruumi või kaevu valgunud vee poolt. 19.6. Veearvesti ja veemõõdusõlme plommide säilimise eest vastutab klient. Kõik veearvesti rikkumise või kaotsimineku kulud katab klient. 19.7. Kliendile kuuluvad veearvestid asendatakse hiljemalt 2001. a 31. detsembriks vee-ettevõtjale kuuluvate veearvestitega. 20. Veearvesti taatlemine ja remont 20.1. Veemõõdusõlmes oleva veearvesti taatlemise ja remondi eest vastutab selle omanik, kui vee-ettevõtjaga ei ole kokku lepitud teisiti. Vastav kokkulepe fikseeritakse kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud teenustelepingus. 20.2. Vee-ettevõtja võib kahtluse korral nõuda kliendile kuuluva veearvesti kontrollimist enne taatluse tähtaega. Kui taatlemisel selgub, et veearvesti täpsus vastab nõuetele, kannab kontrollimise kulud vee-ettevõtja, vastupidisel juhul klient. Valesti näitav veearvesti parandatakse või asendatakse uuega ning sellega kaasnevad kulud kannab arvesti omanik. Remondiks kõlbmatu kliendile kuuluv arvesti tagastatakse omanikule. 20.3. Kliendile kuuluva veearvesti taatlemise ajal võetakse tasu vee kasutamise eest eelneva kolme kuu keskmise veekoguse järgi või paigaldab vee-ettevõtja taatlemise ajaks oma veearvesti. 21. Veekoguse arvestus arvesti rikke korral Veearvesti rikke korral, kui klient pole rikkes süüdi, arvestatakse tarbitud veekogus rikke avastamisele eelnenud kolme kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Nimetatud arvlemise kord kehtib alates arvesti viimase registreeritud näidu kuupäevast kuni uue arvesti paigaldamiseni. 22. Veearvestita tarbitud veekoguse määramine 22.1. Veearvesti puudumisel määratakse tarvitatud vee kogus käesoleva eeskirja punktis 22.2 toodud kulunormide alusel, võttes arvesse kalendripäevade või tööpäevade arvu vaadeldaval perioodil. Klient on kohustatud teatama vee-ettevõtjale andmed elanike arvu, rentnike, tootmise ja muude näitajate kohta, mis on vajalikud vee tarbimise arvestuseks kulunormide järgi. 22.2. Vee kasutamise kulunormid on järgmised: Jrk nr Veekulu liik Ühik Tarbimisnorm (l) 1. Veevõtt avalikust veevõtukohast ühe elaniku kohta ööpäevas 30 2. Veevarustusega korterites kanalisatsiooni puudumisel ühe elaniku kohta ööpäevas 35 3. Kohaliku küttega veevarustusega ja kanalisatsiooniga korterites: 3.1. ilma veekloseti, duði või vannita ühe elaniku kohta ööpäevas 50 3.2. veeklosetiga, ilma duði või vannita ühe elaniku kohta ööpäevas 85 3.3. veeklosetiga ja duði või vanniga ühe elaniku kohta ööpäevas 130 4. Tsentraalküttega veevarustuse ja kanalisatsiooniga korterites: 4.1. duðiga ühe elaniku kohta ööpäevas 190 4.2. vanniga ühe elaniku kohta ööpäevas 250 5. Administratiivhoonetes ja ärihoonete kontorites ühe töötaja kohta ööpäevas 12 6. Haljasalade, istikute ja peenarde kastmiseks ühe m2 kohta ööpäevas 4,5 7. Liuväljade tegemiseks ühe m2 kohta ööpäevas 0,5 22.3. Teiste veetarbijate poolt veearvestita tarbitud veekulu määratakse analoogilise iseloomuga veetarbijale kehtestatud normi alusel või vee-ettevõtjaga sõlmitud teenustelepinguga sätestatud korras. 23. Tulekahju kustutamiseks kasutatud vee arvestus 23.1. Tulekahju kustutamiseks ning tuletõrjeõppustel kasutatud veekoguse kohta peab arvestust Tuletõrje- ja Päästeamet, kes esitab igakuiselt vee-ettevõtjale andmed kasutatud veekoguste kohta. Kulude katmine toimub päästeseadusega (RT I 1994, 28, 424; 1998, 39, 598) kehtestatud korras. 23.2. Kliendi tulekustutusseadmete katsetamiseks kasutatud vee eest tasub klient üldistel alustel. 24. Omavolilise veekasutuse arvestus 24.1. Omavolilise veekasutuse ilmsikstulekul arvutatakse tarbitud veekogus tarnetoru läbilaskevõime järgi arvestusega, et toru töötab kogu ristlõikega 24 tundi ööpäevas. Seejuures algab arvestus omavolilise veekasutuse tekkimise päevast ja lõpeb ühenduse sulgemise päevaga. Kui omavolilise tarbimise algusaega ei suudeta tuvastada, arvutatakse omavoliline veekasutus päevast, millal viimati kohal käinud vee-ettevõtja esindaja võis veenduda omavolilise veekasutuse ja/või vee kanaliseerimise puudumises, kuid mitte üle ühe aasta tagasi. 24.2. Tuletõrjehüdrantidest omavolilise veevõtu korral arvutatakse tarbitud veehulk hüdrandi läbilaskevõime järgi. Kui tuletõrjehüdrandist omavolilise veevõtu algust ei suudeta tuvastada, loetakse tarbimisajaks üks kuu. Tuletõrjehüdrandist vee võtmist tulekahju kustutamiseks või teisteks avariilisteks vajadusteks ei loeta omavoliliseks veekasutuseks. 24.3. Kliendi kinnistul asuva tarnetoru, samuti veearvestita kliendi majatorustiku nähtava lekke puhul arvutatakse kaotsiläinud veekogus vee-ettevõtja poolt arvestuslikul teel vastavalt käesoleva eeskirja punktis 24.1 sätestatule. Kui lekkest teatab klient ise, siis kaotsiläinud veekogust ei arvutata. IV. HEITVEE VASTUVÕTUTINGIMUSED ÜHISKANALISATSIOONI 25. Üldnõuded 25.1. Ühiskanalisatsiooni on lubatud juhtida ainult sellist heitvett, mis ei häiri ühiskanalisatsiooni torustike ja rajatiste tööreþiimi, ei kahjusta neid ning on ühispuhastusseadmetes puhastatav. 25.2. Ühiskanalisatsiooni on keelatud juhtida heitvett, mis sisaldab: 25.2.1. põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid; 25.2.2. kanalisatsioonirajatisi kahjustavaid aineid; 25.2.3. torustikele kleepuvaid või ummistusi tekitavaid aineid; 25.2.4. inimestele ja keskkonnale ohtlikke mürkaineid ja gaase; 25.2.5. radioaktiivseid aineid; 25.2.6. inimestele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust; 25.2.7. biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid; 25.2.8. bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid. Lisaks on keelatud ühiskanalisatsiooni juhtida heitvett, mille pH on väiksem kui 6,0 ja suurem kui 9,0. 25.3. Kanalisatsioonivõrgu torustikes on keelatud tekitada nii hüdraulilisi kui ka reostuslikke löökkoormusi. 25.4. Ühiskanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tööstusjäätmeid ning lokaalsetest puhastusseadmetest kogutud jäätmeid, seda ka eelnevalt purustatud kujul. 25.5. Ühiskanalisatsiooni on keelatud juhtida reostust, mille kohta puudub lubatav piirkontsentratsioon või mille kohta ei ole klient oma taotluse alusel saanud vee-ettevõtjalt vastuvõtutingimusi. 25.6. Ühiskanalisatsiooni ei tohi juhtida tinglikult puhast heitvett, sademe- ja drenaaþivett, kui see ei ole kooskõlastatud vee-ettevõtjaga. 26. Reostuse lubatud piirväärtuse kehtestamine Ühiskanalisatsiooni juhitava heitvee reostusnäitajate piirväärtused konkreetsetele reostustele kehtestab vee-ettevõtja kooskõlastatult linnavalitsusega, lähtudes kanalisatsioonirajatiste kaitsest ja väljalasketingimuste tagamisest suublas. Seejuures arvestatakse: 26.1. puhastusseadmete olemasolu ja koosseisu; 26.2. reostuse mõju puhastusprotsessile ja kanalisatsioonirajatistele; 26.3. kanalisatsiooni teeninduspersonali ohutute töötingimuste tagamist; 26.4. keskkonna- ja tervisekaitseteenistuste kehtestatud täiendavaid nõudeid. 27. Eelpuhastuse nõue 27.1. Kui kliendi heitvesi ei vasta eeltoodud nõuetele, tuleb kliendil heitvesi enne ühiskanalisatsiooni juhtimist lokaalsetes puhastusseadmetes nõutava tasemeni puhastada. 27.2. Reostuskoormuse suure ebaühtluse korral tuleb kliendil ehitada ühtlustusmahuti. 27.3. Klient on kohustatud hooldama ja hoidma oma lokaalsed puhastid ja pumplad töökorras. 27.4. Vee-ettevõtjal on õigus kontrollida kliendile kuuluvate puhastite ja pumplate tööd. V. ÄRAJUHITAVA HEITVEE ARVESTUS 28. Heitvee koguse arvestus 28.1. Kliendilt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava heitvee kogus võetakse üldjuhul võrdseks ühisveevärgist tarbitud vee kogusega või mõõdetakse eraldi. 28.2. Kui sõltuvalt tarbimise iseloomust on ärajuhitava heitvee kogus oluliselt väiksem tarbitava vee kogusest ja heitvett ei mõõdeta eraldi, võib klient taotleda vee-ettevõtjalt heitvee arvestusliku koguse vähendamist. Sellisel juhul paigaldatakse kanalisatsiooni mittejuhitava vee koguse määramiseks eraldi arvesti ning muud tingimused fikseeritakse teenustelepingus. 28.3. Kliendid, kes saavad osa või kogu vee muudest veevõtukohtadest ning kelle heitvee kogust ei mõõdeta, peavad selle vee koguse mõõtmiseks paigaldama arvesti või esitama vee-ettevõtjale muud andmed, mis on vajalikud heitvee koguse määramiseks. 28.4. Heitvee mõõdusõlme paigutus ja ehitus peab vastama vee-ettevõtja poolt antud tehnilistele tingimustele. Sõlme paigutatavate heitveearvestite tüübi, suuruse ja arvu määrab vee-ettevõtja. Heitvee mõõdusõlmele kehtivad samad nõuded, mis on käesoleva eeskirjaga sätestatud veemõõdusõlmele. 29. Sademevee koguse arvestus Kliendi krundil paiknevate hoonete katustelt ja kõvakattega aladelt ärajuhitava sademevee kogus arvestatakse sademete viie aasta keskmiste statistiliste andmete alusel, lähtudes katuste ning kõvakattega teede ja platside pinnast, kust toimub äravool kanalisatsiooni. 30. Drenaaþivee koguse arvestus Drenaaþivee kogus arvestatakse vee-ettevõtja poolt tehnilise arvestuse alusel või mõõdetakse. 31. Omavolilise kanalisatsioonikasutuse arvestus Omavoliliste kanalisatsiooniühenduste kaudu ärajuhitud heitvee kogus määratakse vee-ettevõtja poolt tehnilise arvestuse alusel, arvestades kehtivaid projekteerimisnorme ning käesoleva eeskirja punktis 24.1 toodud tähtaegu. 32. Heitvee reostuse määramine 32.1. Kliendi poolt kanalisatsiooni juhitava heitvee reostust määrab vee-ettevõtja regulaarselt või pisteliselt võetavatest heitveeproovidest. Olmereoveest või sellele ligilähedase ja madalama reostusastmega heitveest regulaarseid proove ei võeta. 32.2. Proovivõtukohad (kontrollkaevud) määrab vee-ettevõtja ja fikseerib need lepingus. Sobiva proovivõtukoha puudumisel peab klient selle välja ehitama vee-ettevõtja ettekirjutuse kohaselt. Kui kliendil on mitu väljalasku ühiskanalisatsiooni, siis määratakse igale väljalasule eraldi proovivõtukoht. 32.3. Regulaarse proovivõtu sageduse (mitte harvemini kui üks kord kvartalis), võimalikud proovivõtu eritingimused ja reostusnäitajad määrab vee-ettevõtja sõltuvalt reostuse iseloomust. 32.4. Proovi võtab ja reostusastme määrab kehtivas korras selleks atesteeritud vee-ettevõtja töötaja või selleks volitatud laboratoorium. Proovi võtmine toimub kliendi esindaja juuresolekul. Heitvee reostusaste määratakse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. 32.5. Reostusastet iseloomustava proovi saamiseks on vee-ettevõtjal õigus eelnevalt tutvuda kliendi vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ning sellega seotud tootmistehnoloogiaga, samuti lokaalsete puhastitega. Seejuures lasub kliendil kõigi tema heitveega ärajuhitava saasteainete ja kinnistul kasutatavate või hoitavate ainete, mille kohta on kehtestatud kanalisatsiooni juhtimise keeld või on kinnitatud kanalisatsiooni ärajuhtimise piirväärtus, vee-ettevõtjale teatavakstegemise kohustus. 32.6. Proovide võtmine ja reostusastmete määramine toimub vee-ettevõtja kulul. Kliendil on õigus omal kulul nõuda täiendavate proovide võtmist ja reostusastmete määramist. 33. Heitvee ärajuhtimise ja puhastamise hinnalisandite ja kõrgendatud hinna määramine 33.1. Kliendi poolt ühiskanalisatsiooni juhitava heitvee hinnalisandi määramise aluseks on heitvee reostusaste. 33.2. Hinnalisand kehtib alates kalendrikuust, millal proov võeti, kuni järgmise proovivõtu kuuni. Kui kalendrikuu jooksul võeti rohkem kui üks proov, võetakse sellel kuul hinnalisandi määramisel aluseks proovide keskmised reostusnäitajad. Järgnevatel kuudel kuni proovivõtu kuuni on aluseks viimase proovi reostusnäitajad. 33.3. Kui kliendil on kaks või enam eraldatud veevarustusega ning eraldi veearvestusega ja ka eraldatud kanalisatsiooniga süsteemi või on eraldi asuvad kanalisatsiooni väljalasked varustatud mõõteseadmetega, on kliendi soovil võimalik väljalaskudele kehtestada eraldi hinnalisad. 33.4. Kehtestatud heitvee reostusnäitajate piirväärtuste ületamisel kliendi poolt rakendatakse kõrgendatud hinda vastavalt käesoleva eeskirja punktides 47.2 ja 47.3 sätestatule. Kõrgendatud hind kehtib alates kuust, mil ületamine fikseeriti, kuni järgmise proovivõtu kalendrikuuni. Vee-ettevõtja võib avariilise või lühiajalise reostuse ületamise puhul hinda mitte suurendada, kui klient võttis viivitamatult tarvitusele meetmed reostuse vähendamiseks ning teatas sellest kohe vee-ettevõtjale. 33.5. Hinnalisandid ja kõrgendatud hinnad kehtestab linnavalitsuse koos veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinnaga, kui selleks on põhjendatud vajadus. VI. ARVLEMINE KLIENTIDEGA VEEVARUSTUSE JA HEITVEE ÄRAJUHTIMISE TEENUSTE EEST 34. Arvlemise kord Arvlemise korra veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste eest kehtestab vee-ettevõtja. 35. Arve tasumise tähtaeg Arve saanud klient on kohustatud tasuma vee-ettevõtjale arvel näidatud või teenustelepingus kokkulepitud ajaks. Kui arve tasumise tähtaeg ei ole lepinguga kokku lepitud või arvele märgitud, siis on klient kohustatud tasuma kümne tööpäeva jooksul arvates arve saamisest. 36. Viivis 36.1. Kui maksmine ei ole sooritatud tähtaegselt, võib vee-ettevõtja rakendada viivist iga tasumise tähtaega ületava päeva eest, kuid mitte üle kolme kuu. 36.2. Viivise suurus lepitakse kokku teenustelepingus. 37. Pretensioonide esitamine Pretensioonid arve õigsuse osas tuleb esitada vee-ettevõtjale kirjalikult seitsme kalendripäeva jooksul arve kättesaamise päevast arvates. Pretensiooni esitamine ei peata tasumist arvel näidatud summas ja tähtajal. 38. Pretensioonide läbivaatamine Pretensioonid arve õigsuse kohta vaatab vee-ettevõtja läbi seitsme kalendripäeva jooksul nende kättesaamise päevast arvates. Kui need osutuvad põhjendatuks, siis arvestatakse ülemäärane summa järgneva makse katteks ette. Pretensioonide läbivaatamise tulemustest teatatakse kliendile kirjalikult. 39. Arvete esitamise kord omavolilise tarbimise korral Omavolilise tarbimise ilmsikstulekul esitab vee-ettevõtja käesoleva eeskirja punkti 16.3 kohase akti alusel arve vee tarbimise ja/või heitvee ärajuhtimise ja puhastamise eest. 40. Arve tasumata jätmine Kui veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste eest jäetakse arve tasumata, on vee-ettevõtjal õigus katkestada vee andmine ja heitvee vastuvõtmine ning esitada hagi kohtusse tasumata summa sissenõudmiseks. VII. VEE ANDMISE JA HEITVEE VASTUVÕTMISE KATKESTAMISE VÕI PEATAMISE KORD 41. Üldsätted 41.1. Vee andmine ja heitvee vastuvõtmine toimub pidevalt, kui kliendiga sõlmitud teenustelepingus pole ette nähtud teisiti. 41.2. Vee andmise või heitvee vastuvõtu katkestamine, peatamine või piiramine on lubatud üksnes käesolevas eeskirjas, teenustelepingus ja seadustes ettenähtud juhtudel. 42. Vee andmise ja heitvee vastuvõtu katkestamine või piiramine 42.1. Vee-ettevõtjal on õigus ette teatamata katkestada täielikult või osaliselt vee andmine klientidele või heitvee vastuvõtmine neilt järgmistel juhtudel: 42.1.1. loodusõnnetuse korral; 42.1.2. energiavarustuse katkemisel; 42.1.3. veevärgi- või kanalisatsioonirajatiste avarii korral; 42.1.4. vajadusel suurendada vee andmist tulekahjukohtadele. 42.2. Vee-ettevõtjal on õigus ette teatamisel ajutiselt katkestada või piirata vee andmist või heitvee vastuvõtmist, kui see on vältimatu veevärgi- või kanalisatsioonirajatiste ja -seadmete remondiks ning ühendustöödeks. Vee-ettevõte on kohustatud kirjalikult informeerima kliente eelseisvast vee andmise või heitvee vastuvõtmise katkestamisest või piiramisest vähemalt üks päev ette. 42.3. Kui vee andmise katkestamine toimus vee- või kanalisatsioonirajatiste avarii või nende remondi tõttu, vee-ettevõtja etteteatamata katkestuse korral üle kaheksa tunni ning etteteatamisega katkestuse korral üle 24 tunni, on vee-ettevõtja kohustatud korraldama elanikele ajutise veega varustamise. 43. Vee andmise ja heitvee vastuvõtu peatamine 43.1. Vee-ettevõtjal on õigus pärast eelnevat kirjalikku teadet kas täielikult või osaliselt peatada vee andmine või heitvee vastuvõtmine, kuid mitte varem kui viie kalendripäeva möödumisel kliendi poolt teate saamise päevast arvates: 43.1.1. kui klient on viivitanud oma maksekohustuse tasumisega üle kolme kuu arvates maksenõude esitamisest; 43.1.2. kui klient keeldub teenustelepingu sõlmimisest; 43.1.3. kui klient ei võimalda vee-ettevõtja esindajal järele vaadata veemõõdusõlme, kliendi vee- ja kanalisatsioonivõrke, veeseadmeid ja -rajatisi, kontrollida veearvestit ja selle näite, paigaldada veeseadmetele plomme või teha muid ülevaatuse töid; 43.1.4. vee-ettevõtja poolt tehtud käesolevast eeskirjast tulenevate ettekirjutuste mittetäitmisel; 43.1.5. vee tarbimise piirkoguste ületamisel või heitvee ärajuhtimise tingimustest mittekinnipidamisel. 43.2. Vee-ettevõtjal on õigus ette teatamata peatada vee andmine ja/või heitvee vastuvõtmine, kui: 43.2.1. tuleb ilmsiks omavoliline ühendus ühisveevärgi või -kanalisatsiooniga; 43.2.2. kliendi tegevuses või tema seadmete puudulikkuses võib näha ohtu ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile või teistele klientidele, sealhulgas keelatud ühenduste ilmsikstulekul kinnistu vee- ja kanalisatsioonivõrgus; 43.2.3. lekke ilmnemisel kliendile kuuluvas tarnetorus või veearvestita kinnistu veevõrgus. 43.3. Vee andmist ja heitvee vastuvõttu jätkatakse pärast peatamispõhjuste kõrvaldamist ja peatamisega seotud kulude tasumist vee-ettevõtjale tema poolt esitatud arvete alusel. VIII. VEE-ETTEVÕTJA JA KLIENDI KOHUSTUSED, ÕIGUSED JA VASTUTUS 44. Vee-ettevõtja kohustused ja õigused 44.1. Vee-ettevõtja peab tagama klientide varustamise kvaliteetse joogiveega ning heitvee ärajuhtimise vastavalt teenustelepingule ja käesolevale eeskirjale. 44.2. Vee-ettevõtja peab tagama ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonirajatiste ning -seadmete ja avalike veevõtukohtade nõuetekohase korrasoleku vastavalt vee-ettevõtja ja linnavalitsuse vahel sõlmitud lepingule. 44.3. Vee-ettevõtja ei tohi avalikustada kinnistu vee- ja kanalisatsioonirajatiste kontrollimisel saadud teavet, mis ei ole seotud veevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise korra rikkumistega või ohuga ühisveevärgile ja kanalisatsioonile. 44.4. Vee-ettevõtjal on õigus kontrollida kinnistu vee- ja kanalisatsioonirajatiste ning -seadmete seisukorda ja hooldust ning kliendi veekasutust ja heitvee ärajuhtimist ning teha ettekirjutusi puuduste kõrvaldamiseks. 45. Kliendi kohustused ja õigused 45.1. Klient on kohustatud: 45.1.1. tagama kinnistu vee- ja kanalisatsioonirajatiste ning -seadmete nõuetekohase korrasoleku ning vastavuse tehnilistele nõuetele; 45.1.2. kohe teatama vee-ettevõtjale kõigist tema kinnistul asetleidvatest veevärgi- ja kanalisatsiooni avariidest; 45.1.3. kasutama kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni nii, et sellest ei tekiks ohtu ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile ning et ei oleks häiritud teiste klientide poolt vee- ja kanalisatsiooniteenuste tarbimine; 45.1.4. kasutama kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni projekteerimis-, ehitus- ja remonditöödel nendeks töödeks riiklikku tegevuslitsentsi omavaid ettevõtjaid; 45.1.5. tagama, et kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni torustike ning kinnistut läbivate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustike kohale jäävale maale ei istutataks puid ja hekke, ei ladustataks materjale ega ei rajataks ehitisi. 45.2. Kliendil on õigus: 45.2.1. nõuda vee-ettevõtjalt nendevahelistest lepingutest ja käesolevast eeskirjast tulenevate kohustuste täitmist; 45.2.2. nõuda vee-ettevõtjale kuuluva arvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega, samuti jälgida kontrollmõõtmisi; 45.2.3. sulgeda peakraan, kui on ilmnenud leke kinnistu tarnetorus või on tekkimas uputus veemõõdusõlme armatuuri purunemise tõttu ning kui klient on sellest kohe teatanud vee-ettevõtjale; 45.2.4. tuletõrjesüsteemi sulguritelt ja hüdrantidelt plomme ära võtta: 45.2.4.1. tuletõrjesüsteemi katsetamiseks pärast selle eelnevat kooskõlastamist vee-ettevõtjaga; 45.2.4.2. tulekahju kustutamiseks, kusjuures plommide eemaldamisest on klient kohustatud vee-ettevõtjale teatama 24 tunni jooksul. 46. Vastutus tekkinud kahjude eest 46.1. Kõigil juhtudel, kus käesolev eeskiri annab vee-ettevõtjale õiguse kliendi kinnistule vee andmise ja/või kinnistu heit-, sademe- ja drenaaþivee ning muu pinnase ja pinnavee kanaliseerimise sulgemiseks, ei vastuta vee-ettevõtja sellest kliendile põhjustatud võimalike kahjude eest. 46.2. Klient vastutab kõigi tema kinnistul paiknevate kanalisatsioonivõrkude sulgurseadmete säilivuse, komplektsuse ja sellise tehnilise seisukorra eest, mis peavad ära hoidma maapinnast allpool asuvate ruumide üleujutuse kanalisatsiooni avariide korral. Eelnimetatud seadmete avarii korral vastutab klient üleujutusest tekitatud kahju eest olenemata sellest, mis põhjustas üleujutuse kanalisatsioonisüsteemis. 46.3. Isikud, kes on süüdi ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonirajatiste, -seadmete ja -tähiste vigastamises ja veekaos, kannavad vastutust linnale või vee-ettevõtjale tekitatud kahju eest. Isikud, kes on vigastanud ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonirajatisi või -seadmeid, on kohustatud sellest viivitamatult teatama vee-ettevõtjale. 46.4. Ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonirajatiste, -seadmete ja tähiste rikkumises süüdiolevate isikute suhtes rakendatakse seadusega ettenähtud korras sanktsioone koos tekitatud kahju hüvitamisega. 47. Vastutus ülemäärase reostuse ühiskanalisatsiooni juhtimise eest 47.1. Avariijuhtudest, mis põhjustasid ärajuhitava heitvee reostusastme tõusu, samuti kanalisatsioonirajatistele või looduskeskkonnale ohtlike täiendavate ainete sattumise ühiskanalisatsiooni, tuleb viivitamatult teatada vee-ettevõtjale. 47.2. Antud kanalisatsioonivõrgu kohta kinnitatud heitvee reostusnäitajate piirväärtuste ületamisel kliendi poolt, või kui kliendi poolt ärajuhitavas heitvees leitakse ühiskanalisatsioonirajatisi või looduskeskkonda ohustavat reostust, mille kohta puudub antud kanalisatsioonivõrgule kinnitatud piirväärtus või mille kohta klient ei ole saanud vee-ettevõtjalt oma taotluse alusel väljalasu tingimusi, võib vee-ettevõtja suurendada heitvee ärajuhtimise tasu vastavalt linnavalitsuse kehtestatud heitvee ärajuhtimise tasu diferentseerimise määradele, kusjuures tasu suurendab iga piirväärtuse ületanud näitaja eraldi. 47.3. Kontsentreeritud või ülemäärase reostuse juhtimise korral ühiskanalisatsiooni, mille tagajärjel kahjustati kanalisatsioonirajatisi või toimus looduskeskkonna ülemäärane reostus, rakendatakse selles süüdiolevate isikute suhtes seadusega ettenähtud sanktsioone koos tekitatud kahju hüvitamisega. Tõestatud süü korral peab süüdiolev isik katma kõik tekkinud kahjud. IX. TEENUSTELEPINGU SÕLMIMINE, LÕPETAMINE JA UUENDAMINE 48. Teenustelepingu sõlmimine 48.1. Ühisveevärgist vee võtmine ja heitvee ärajuhtimine ning puhastamine toimub vee-ettevõtja ja kliendi vahelise teenustelepingu alusel. 48.2. Teenusteleping sõlmitakse tähtajatult, kui klient on täitnud käesolevast eeskirjast ja ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumist reguleerivatest õigusaktidest tulenevad tingimused. Teatud tingimuste täitmise ajaks, samuti ajutiste torustike ühendamisel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, sõlmitakse tähtajaline teenusteleping. 48.3. Teenustelepingu sõlmimiseks tuleb kinnistu omanikul esitada vee-ettevõtjale vormikohane avaldus, kinnistu omandiõigust tõendavad dokumendid ning vastavalt kas uute, rekonstrueeritavate või ajutiste veevärgi- ja kanalisatsiooniehitiste kasutusluba. 49. Teenustelepingu lõpetamine 49.1. Teenusteleping lõpetatakse kliendi taotlusel: 49.1.1. kui ei soovita edaspidi ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniteenuseid kasutada; 49.1.2. kinnistu võõrandamisel; 49.1.3. muudel teenustelepingus ettenähtud juhtudel. 49.2. Klient on kohustatud teatama lepingu lõpetamisest seitsme tööpäeva ette ja tasuma lõpparve kasutatud vee ja ärajuhitud heitvee eest. Kinnistu omandiõiguse üleminekul teisele isikule, kui uus omanik soovib teenuste kasutamise jätkamist, peab viimane seitsme tööpäeva jooksul pärast omandiõiguse üleminekut esitama vee-ettevõtjale avalduse koos omandiõigust tõendavate dokumentidega uue teenustelepingu sõlmimiseks. Vastasel juhul võib vee-ettevõtja lugeda veekasutuse ja/või heitvee ärajuhtimise omavoliliseks koos sellest tulenevate käesoleva eeskirjaga sätestatud tagajärgedega. Kui uus omanik jätkab teenuste kasutamist samas mahus, ei pea ta uuesti tasuma liitumistasu. 49.3. Kui klient lõpetab teenustelepingu põhjusel, et teenuseid enam ei vajata ehitiste kasutamisotstarbe muutumise või lammutamise tõttu, tuleb eelnevalt tasuda vee-ettevõtjale tarnetorustike likvideerimisega seotud kulud. 49.4. Kliendil on avalduse alusel õigus taotleda kuni kaheks aastaks kinnistule veeandmise ja/või heitvee ärajuhtimise sulgemist lepingulist suhet lõpetamata, tasudes eelnevalt vee-ettevõtjale sulgemise ja taasavamise kulud. 49.5. Vee-ettevõtjal on õigus lõpetada kliendiga sõlmitud teenusteleping: 49.5.1. kui klient ei ole vee-ettevõtja määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu oli kinnistule vee andmine ja/või heitvee ärajuhtimine peatatud; 49.5.2. kui klient on kinnistu piiride muutumise või kinnistu veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste ümberehitamise või mingil muul põhjusel muutunud vee-ettevõtja suhtes allkliendiks; 49.5.3. muudel teenustelepingus ning seaduses ettenähtud juhtudel. 49.6. Teenustelepingu lõpetamisest käesoleva eeskirja punkti 49.5 alusel teatatakse kliendile kirjalikult vähemalt üks kuu ette. 49.7. Pärast teenustelepingu lõpetamist lahutab vee-ettevõtja kliendi vee- ja kanalisatsioonivõrgu ühisvee- ja -kanalisatsioonivõrgust. Teenustelepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata. 50. Teenustelepingu uuendamine Kliendil on kahe aasta jooksul õigus lepingu uuendamisele endises mahus, kui kasutatakse olemasolevaid tarnetorusid. Kui leping lõpetati käesoleva eeskirja punkti 49.5.1 alusel, siis uuendatakse leping vaid juhul, kui on kõrvaldatud põhjused, mis tingisid lepingu lõpetamise. Lepingu uuendamisel peab klient eelnevalt tasuma vee andmise ja/või heitvee ühisveevõrgust ja -kanalisatsioonist lahutamise ja ka uuesti ühendamise kulutused. X. JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 51. Järelevalvet käesoleva eeskirja täitmise üle teostavad seadusega sätestatud korras riigiasutuste ja linnavolikogu volitatud ametiisikud. 52. Käesoleva eeskirja rikkumise korral kohaldatakse vastutust vastavalt kehtivale seadusele.