Narva Linnavolikogu — Narva linna arengukava 2004.-2007. aastaks vastuvõtmine — KO, 49, 408

Narva Linnavolikogu 19. detsembri 2003. a määrus nr 62/25 Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22, 23, 141) § 22 lõike 1 punktile 7 ja Narva linna põhimääruse punktidele 9.1.1, 9.1.2 linnavolikogu määrab: 1. Vastu võtta Narva linna arengukava 2004.–2007. aastaks (lisatud). 2. Määrus jõustub seadusega sätestatud korras. Volikogu esimees Mihhail STALNUHHIN Vastu võetud Narva Linnavolikogu 19. detsembri 2003. a määrusega nr 62/25 NARVA LINNA ARENGUKAVA 1. Sissejuhatus 1.1. Arengukava koostamise eesmärgid – Teadvustada hetkeolukorda kohalikus omavalitsuses – Tekitada eeldused omavalitsuse arenguprotsesside ohjamiseks pikema ajaperioodi vältel, s.o esitada probleemide, muutmisvajaduse ja lahendustegevuste seoste loogika – Saada uusi oskusi ja teadmisi – Selgitada välja eri elualade, avaliku, era- ja kolmanda sektori esindajate üldised, avalikud ja erahuvid ning luua praktiline ja läbimõeldud raamistik nende huvide tasakaalustamiseks – Anda potentsiaalsetele investoritele ja koostööpartneritele informatsiooni omavalitsuse arenguvõimaluste ja eesmärkide kohta, koostada projektitaotlusi koostööpartnerite leidmiseks – Täita Eesti Vabariigi seadusandlusega sätestatud nõudeid. 1.2. Arengukava vastavus teistele dokumentidele Narva arengukava vastab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 9 esitatud definitsioonile ja on kooskõlastatud arengukava käsitleva kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-ga 7, § 22 lõike 2 punktiga 7 ja §-ga 37. Narva arengukava kaasajastamisel lähtuti järgmistest dokumentidest ning uuringutest: – Narva linna arengukava aastateks 2001–2004 – Narva ettevõtlus arvudes (2002). Narva Ärinõuandla Sihtasutus – Eksperthinnang Narva arengustrateegiale 2001–2012. a ja Narva arengukavale 2001–2004. a Narva Ärinõuandla Sihtasutus – Kohaliku omavalitsuse arengukava koostamise soovitused. Rivo Noorkõiv. Geomedia OÜ. Raamat on kirjutatud Siseministeeriumi tellimusel. Narva arengukava kaasaajastamisel arvestati ka üldisi rahvusvahelistes uuringutes esile toodud globaalseid suundumusi: – Infotehnoloogia areng muudab oluliselt nii elu- kui ka ettevõtluskeskkonna harjumuspärast toimivust – Ettevõtluse ja omaalgatuse tähtsus kasvab – Turud avanevad, konkurents kasvab ja muutub rahvusvaheliseks – Kaugkoolituse areng ja suundumus jätkuõppimisele avardavad inimese koolitus- ja enesetäiendamise võimalusi – Puhta looduskeskkonna väärtus kasvab ja nõudlikkus selle säilitamisele suureneb – Demograafiline olukord stabiliseerub väga visalt ja suurte kulutuste hinnaga – Elanikkonna mobiilsus kasvab, ka rahvusvaheliselt – Erasektori osakaal majanduses kasvab – Eesti liitub Euroopa Liiduga. Arengukava seosed teiste (ala)arengukavadega Arengukava teemavaldkonnad on kooskõlastatud järgmiste arengukavadega: – Jäätmekäitlus – Lasteasutuste arengukava – Kooliarengukava – Sotsiaalhoolekande arengukava – Noorsootöö arengukava – Teehoiukava – Ühistranspordi arengukava – Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava. 1.3. Arengukava koostamise metoodika Arengukava koostamise analüütilise osa eesmärk oli põhjendatud ja loogiliselt tuletatud muutusvajaduse väljaselgitamine. Selle töö tulemusena sündis arendusmeeskonnale ühtne ja kooskõlastatud informatiivne alus, mida omakorda kasutati ära järgnevate loovate lahenduste otsimise protsessi läbiviimisel, st uute, innovatiivsete, soovituid eeliseid esile toovate, tugevusi arendavate, nõrkusi kõrvaldavate ja ohtusid vältivate arendussuundade määratlemisel. Narva hetkeolukorra kirjeldamine ja muutusvajaduse määratlemine 1. Esimene etapp – Kirjeldatav keskkond (Narva) jaotati valitud tunnuste järgi teemavaldkondadeks. Jaotuse aluseks valiti järgmised tunnused: – Geograafiline asend, kliima ja looduskeskkond – Elu- ja sotsiaalkeskkond – Investeerimis-, ettevõtlus ja töökeskkond – Tehniline infrastruktuur ja avalik teenus. 2. Teine etapp – Valitud teemavaldkondi kirjeldati ühtsete näitajate alusel eesmärgiga tagada järgnev informatsiooni töötlemise lihtsus, kogutud materjali võrreldavus, analüüsitavus ja järjestatavus. Kirjeldamiseks valiti järgmised näitajad: – Iseloomustus – Mõju teiste teemavaldkondade arengule – Piirangud Narva arengusuundade määratlemine 1. Esimene etapp – SWOT-analüüsi läbiviimine kogutud infomaterjali alusel. Kirjeldused sisaldasid koondmaterjali teemavaldkondade kaupa: – Tugevad küljed – Nõrgad küljed – Muutusvajadus – Ohud Töö tulemuseks on realiseerimisplaan. 2. Teine etapp – Koostatud arengusuundade realiseerimisplaani poliitilise tasandi analüüs, täiendamine ja muutmine. Teostavaks instantsiks on Narva Linnavolikogu ja selle komisjonid. 3. Kolmas etapp – Tehtud muutuste sisseviimine ja arengukava lõplik vormistamine. 2. Hetkeolukord 2.1. Tugevad küljed Narva vaieldamatuks eeliseks on geograafiline asend, naabriks suur ja ahvatlevat turgu omav Venemaa (Peterburi ja Moskva) – seda nii piirilinnana (kauba-, turismi- ja reisitransiit) kui ka häid suhteid omava naabrina (keelekeskkond, isiklikud kontaktid ja juba toimiv koostöö). Geograafiline asend EL idapoolsema linnana loob eeldused aktiivselt osaleda EL äärealadele ja üle EL piiri suunatud projektides. Narva ajalugu ja säilinud arhitektuurimälestised loovad aluse ainulaadse ja tugeva brändi loomisele ning sellele toetuva turundusstrateegia väljatöötamisele. Narva olemasolev infrastruktuur (arenenud tänavavõrk ning maantee-, raudtee-, lennu- ja veetranspordi võimaluste olemasolu) ja selle kompaktsus toetab polüfunktsionaalse ettevõtluse toimimist ja arengut, seega saab seda kindlasti lugeda tugevaks küljeks. Sama ülesannet täidab ka toimiv Ettevõtluskeskus ja selle poolt kogutud infobaas ning Eesti keskmisest soodsam kommunaalteenuste hind. Multiprofiilse tervishoiusüsteemi kättesaadavus ning tervishoiu- ja sotsiaalasutuste koostöö Noorsootöö ja noorsooparlamendi olemasolu Erivajadustega laste haridussüsteemi olemasolu Heal tasemel huvihariduse saamise võimalus Sporditraditsioonid ja spordikoolid Juba käivitatud arendusprojektid (vee- ja kanalisatsioonivõrkude rekonstrueerimine) annavad eelised nende regioonide ees, kellel see töö on tegemata. Samas on sellega tagatud ka projektitöö kogemuse olemasolu. 2.2. Nõrgad küljed – Narva nõrgaks küljeks on senine ajalooliselt väljakujunenud linna suurtööstuslik ülesehitus (infrastruktuuri pindala). Samadel, ajaloolisest arengust tingitud põhjustel on ka tööjõu struktuuris väga suur suurettevõtete töötajate osakaal. – Väga oluliseks nõrgaks küljeks on kvalifitseeritud tööjõu puudus, ka siseturu väiksusest ning ettevõtjate vähesest aktiivsusest oma turu laiendamisel (rahvusvahelistumisel) tingitud madal palgatase. See omakorda tingib töötajate madala motiveerituse ning on takistuseks ka isiku personaalses arengus. – Ettevõtluse nõrk ühiskondlik baas ning täiskasvanud elanikkonna ümberõpe, mis ei kindlusta elanike konkurentsivõimet. – Tööjõu madal kvalifikatsioon ja ettevõtliku partnerluse puudumine, aga ka linna konkreetse kuvandi ning avalikustatud arengukava puudumine tingib (välis)investorite madala huvi regiooni arendamise vastu. – Rahvusvahelisel tasemel turismiäri aluseks olevate infrastruktuuri objektide (hotellid, konverentsikeskused, infokeskused ja teeviidad turistidele jms) puudumine takistab sellealase ettevõtluse tekkimist ning arenemist. Samas pärsib see ka paljude sidusalade arengut. – Investeeringute vajadus turismiobjektideks olevate kultuuri- ja arhitektuurimälestiste säilitamiseks ning taastamiseks on suur. – Kooli-, laste-, kultuuri- ja spordiasutuste nõrk materiaalne baas ning osade sellealaste infrastruktuuri objektide puudumine mõjutab oluliselt nende asutuste töö tulemuslikkust ja olemaoleva kaadri ning süsteemide (erivajadustega laste haridussüsteem, sotsiaalmaja) rakendatavust. – Meditsiinilogistika ebarahuldav olukord. – Noorsoopoliitika struktuuri puudumine ja noorsootöö tegijate madal professionaalne tase. – Nõrgaks küljeks on ka osade infrastruktuuriobjektide puudumine või nende madal kvaliteet (tänavavalgustus, jalgrattateed, laste mängu- ja spordiväljakud). – Eluasemepoliitika puudumine. – Amortiseerunud ja kaasaja nõuetele mittevastava eluasemefondi puudumine. 2.3. Ohud Kõige suuremaks ohuks, mille vastu tuleb kõigi võimalike vahenditega võidelda, on olukord, kus tööpuudus kasvab, elanikkonna tervislik seisund halveneb, noored lahkuvad, sündivus ei kasva ja uusi juurdetulijaid ei ole. Need ilmingud on tagajärjeks majanduslikule ebakindlusele, arenguvõimaluste vähesusele, aktiivse ettevõtluse puudumisele, linna vähesele atraktiivsusele jms. Keelekeskkonna muutumatus (suhtumine) vähendab arengu võimalusi (eraldab). Teiseks ohutekitajaks on vabariigi tasemel vastuvõetud (vastuvõetavad) administratiivsed otsused regionaal-, tervishoiu- ja sotsiaalpoliitika valdkonnas (ametite koondamine mujale, haiglate, koolide sulgemine jms). Täiendavaks ohuks ja ebakindluse allikaks on arengud suhetes Venemaaga. Väiksemgi muudatus kajastub kohe (kas siis negatiivselt või positiivselt) Narva kui piirilinna arengus. Eriti tundlikud on sellised valdkonnad nagu transiit, turism, kaubandus jms. Ohuks on ka ebaturvalise keskkonna imago säilimine. Narva kuvandis on ka teisi negatiivseid jooni, mida tuleks konkreetsete aktsioonidega muutma hakata. Just negatiivne kuvand ja info puudus on põhjuseks, miks Narva ei ole atraktiivne investeerimiskeskkond, kuigi kõik majanduslikud alused on olemas (vt tugevad küljed). Tingimustes, kus läbi EL struktuurfondide on potentsiaalne võimalus saada arendusprojektidele täiendavaid investeeringuid, on ohuks suutmatus (ettevalmistamatus) lülituda nimetatud struktuuridesse. Ilma täiendavate investeeringuteta ei ole võimalik tagada investeeringumahukate infrastruktuuri objektide arengut, sealhulgas ka unikaalsete arhitektuuri- ja ajaloomälestiste säilimist väärtusena. Reostusoht ja selle ennetamiseks vajaliku finantsbaasi puudumine saab tõsiseks probleemiks, kui midagi peaks Narva jõel juhtuma. 2.4. Võtmeprobleemid Viimaste aastate negatiivsete arengutendentside tulemusena on välja kujunenud probleemvaldkonnad, mille lahendamiseta puuduvad eeldused ka teiste valupunkide kõrvaldamiseks: – seniste majandusmootorite hääbumine ja kasvuettevõtluse puudumine. Väike- ja keskmise suurusega ettevõtlus ei ole võimeline «käigus hoidma» nii suurt linna nagu Narva. Selle tulemuseks on tööhõive olukorra halvenemine, noorte ja võimekate inimeste lahkumine, sotsiaalprobleemide kuhjumine ja elu-, äri- ja investeerimiskeskkonna kvaliteedi ja atraktiivsuse halvenemine; – üksmeele ja kokkulepete puudumine ning sellest tingitud otsustamatus Narva arenguprioriteetide valikul ja määratlemisel; – ettevalmistamatus EL struktuurfondide, riiklike ja teiste (rahvusvaheliste) arenduskoostöö projektide poolt pakutavate võimaluste ärakasutamiseks (valdkondade arengukavade puudumine või mittevastavus tegelikkusele, nende omavaheline seostamatus, mis põhjustab kattuvusi või kokkusobimatust, valdkondade ja linna administratiivsete allasutuste töötamine «sissepoole», põhjustades omavahelist põhjendamatut konkurentsi, ning osade valdkondade sobimatust ja asjatundmatust kaasaja ülesannete lahendamisel jms). 3. Linna võimalik areng A. Soovitud ja tõenäoline olukord Tasakaalustatud elukeskkonnaga, arenenud infrastruktuuriga, majandusmootoreid omav, meelelahutust ja enesearengut pakkuv, väikest ja keskmist ettevõtlust toetav, keskkonnasäästlik ja jätkusuutlik, haridust ja enesetäiendust pakkuv piirilinn. B. Soovitud ja mittetõenäoline olukord Tasakaalustatud elukeskkonnaga, kasvava elanikkonnaga, Läänemerd suurte jõeteedega ühendav, korrastatud kultuuriobjektidega piirilinn. C. Mittesoovitud ja tõenäoline olukord Monofunktsionaalne piirilinn vananeva elanikkonnaga, lahkuvate noortega, suureneva tööpuudusega, kasvava kuritegevusega, väheste meelelahutuskohtadega, halveneva ökoloogilise olukorraga. Piiril asuv «läbisõiduhoov». D. Mittesoovitud ja mittetõenäoline olukord Ettevõtete pankrotistumine, ettevõtjate lahkumine linnast; plahvatuslikult kasvav tööpuudus; massiliselt EL ja mujale lahkuvad töövõimelised elanikud. 4. Narva arenguvisioon aastani 2015 4.1. Visioon Narva linn on 2015. a arenenud Eesti üheks juhtivamaks majanduskeskuseks, kus: – on ühendunud kõrgtehnoloogiline ja innovatsiooniline tööstus, mis sisaldab endas laia profiiliga masinaehitust, elektroenergeetikat ja energiamahukaid tootmisi, tekstiili-, mööbli-, naha- ja toiduainetööstuse harusid, mis on orienteerunud tarbimisturule; – ökoloogiline olukord vastab keskmistele statistikanormidele; – on olemas turistide köitmiseks vajalik turismitoodete arv ja kvaliteet. Turistide sihtgrupp on kindlaks määratud turismi arengukavaga; – turistide teenindussüsteemi arendamise tase tagab Narva külastatavuse kõrge taseme välismaalaste poolt. Lisaks ajaloolise potentsiaali ning transiitteel piiriäärse asendi kasutamisele, kasutab Narva linn edukalt ja vastastikku kasulikult naabrust kuurortlinna Narva-Jõesuuga, pakkudes kultuurse ja aktiivse puhkuse võimalust; – on olemas dünaamiliselt ja harmooniliselt areneva linna positiivne maine; – märgatav on elanikkonna vananemise vähenemise tendents, peamiselt sündivuse arvu suurenemise ning noorte spetsialistide äravoolu vähenemise arvelt; – sotsiaalameti teenistused töötavad efektiivselt ja ladusalt, mida iseloomustab see, et sotsiaalset toetust jaotatakse maksimaalselt sotsiaalse õigluse põhimõttel, lähtudes võimalustest ning arvestades riiklikku poliitikat; – inimressurss areneb haridussüsteemi olemasoleva potentsiaali täieliku kasutamise, koolitussüsteemi parandamise, välismaise kogemuse kaasamise ja kasutamise korral. Elanike motiveerimiseks ühiskonnas ning aktiivse sotsiaalse positsiooni hõivamiseks on loodud informatiivselt õpetav süsteem; – toimub ja areneb koostöö välismaiste partneritega kõikides ühiskonna sektorites. Narva kohalik omavalitsus organiseerib ja koordineerib Euroopa Struktuurfondide ning teiste linna arengut kaasfinantseerivate organisatsioonide toetuse asjatundliku kasutamise; – kolmas sektor areneb ning tema tähendus ühiskonnas kasvab tänu mõnede sotsiaalala jt tegevusalade funktsioonide kolmandale sektorile delegeerimisele. Antud nägemus on soovitav situatsioon, mida kohalik omavalitsus püüab saavutada käesolevat arengukava kasutades. 4.2. Missioon Kohaliku omavalitsuse missioon seisneb püüdluses tagada Narva linna territooriumil maksimaalselt võimalikud tingimused linna ja tema elanike progressiivseks majanduslikuks arenguks, ettevõtluse arendamiseks, investeeringute kaasamiseks, samuti külaliste ja turistide mugavaks ajaveetmiseks. 4.3. Narva linna juhtlause ja logo Juhtlause on omapärane kaubamärk, mis on linna omapära ja tuntuse tagamiseks. Kohalik omavalitsus kasutab seda oma tegevuse käigus ning kohalikud ettevõtjad linna ning enda teenuste populariseerimiseks. 2001. a viis Narva Linnavalitsus läbi konkursi linna juhtlause ja logo väljaselgitamiseks, mille tulemusel valiti välja ja kinnitati järgmine linna logo ja juhtlause

5. Strateegilised eesmärgid Määratakse kindlaks järgmised strateegilised eesmärgid kuni 2015. aastani, mille saavutamine lubab täita kohaliku omavalitsuse missiooni ning läheneda maksimaalselt arengu nägemuse saavutamisele: – tagada tingimused linna elanikkonna poolt arengukavas sätestatud linna tulevase seisundi nägemuse aktsepteerimiseks; – kaasata välisinvesteerimiskapital tootmissfääri arendamiseks; – soodustada linna territooriumil ja selle ümbruskonnas tegutsevate ettevõtjate ekspordipotentsiaali arengut; – arendada inimressurssi tootmissfääri eri juhtumistasanditel töötamiseks; – luua ja arendada kohaliku väike- ja keskmise ettevõtluse toetusmeetmeid; – parandada linna negatiivset mainet; – tagada Euroopa Liidu struktuurfondide ning teiste linna ja regiooni arengut kaasfinantseerivate organisatsioonide toetuse efektiivne kasutamine kommerts- ning mittetulundussektoritest välispartneritega koostöö kaudu; – tõsta Narva linna elukeskkonna kvaliteeti; – luua turismi arendamise eelduste efektiivseks kasutamiseks tingimused vanalinna potentsiaali realiseerimise raames; – luua tingimused sotsiaalabi efektiivseks osutamiseks; – luua tingimused raviteenuste osutamiseks kaasaegsel ja kvaliteetsel tasemel; – luua tingimused haridussüsteemi arendamiseks; – tõsta linna elanike motivatsiooni ühiskonnas aktiivse sotsiaalse seisundi hõivamiseks; – kasutada kolmanda sektori võimalusi mõnede ühiskondlike teenuste osutamiseks. 6. Arengu eesmärgid Linna arendussuundade realiseerimiseks, võtmeprobleemide lahendamiseks, visiooni saavutamiseks on määratletud järgmised arengu eesmärgid valitud valdkondade kaupa. a) Looduskeskkond – Elukeskkonna kvaliteedi parandamine jätkusuutlikkust tagavate meetmete abil – Ülesannete lahendamiseks optimaalse tasakaalu leidmine koostööks majandus- ja tehnilise keskkonnaga – Jäätme- ja prügimajanduse korrastamine ja kaasajastamine, eesmärgiga ennetada reostuse teket b) Majanduskeskkond – Mehhanismide (klasterid, kasvukeskused, inkubaatorid) loomine ettevõtluse kasvu käivitamiseks – Narva kui investeerimiskeskkonna rahvusvahelise turustamise käivitamine – Suurettevõtluse käivitumise igakülgne toetamine – Kaasaegse infotehnoloogilise kommunikatsioonikeskkonna käivitamine c) Elu- ja sotsiaalkeskkond – Sotsiaalhoolekanne Sotsiaalteenuste areng Ennetustööstruktuuri areng – Tervishoid Tervishoiuteenuste mahu säilitamine ja areng Meditsiiniteenuste mitmeprofiilsuse säilitamine Tervise edendustöö käivitamine Astumine Tervislike Linnade Liitu – Haridus Juurdepääsu ja kvaliteedi tagamine kõigil haridustasemetel Haridusasutuste jätkusuutlikkuse mõõtmine ja haridusvõrgu optimeerimine – Kultuur ja sport Spordi ja kehakultuuriga tegelemise võimaluste laiendamine Spordi tulemuslikkuse tõstmine Kultuuripärandi säilitamine ja areng Spordi- ja kehakultuuri harrastusbaasi laiendamine – Noorsootöö Noorsoopoliitika struktuuriline areng Noorte konkurentsivõime kasvu tugimeetmete rakendamine – Turvalisus Elu- ja majanduskeskkonna turvalise toimivuse tagamine Ennetustöö struktuuri areng Looduskeskkonna kaitsmisega seotud meetmete täitmine – Eluasemesektor Eluasemepoliitika väljatöötamine Linna koostöö korteriühistute ja -omanike ühingutega. d) Tehniline keskkond – Teenustele ja objektidele juurdepääsu kvaliteedi tõstmine – Elu- ja majanduskeskkonna tehnilise kvaliteedi tõstmine – Linna läbivate transiidiliinide ja piiriületamise kaasajastamine – Inimeste erivajaduste arvestamine ja sellega nende elukvaliteedi võrdsustamine – Reostus- ja avariiohtude ennetusmeetmete tehnilise taseme tagamine – Tervislikke eluviise, harrastus- ja meelelahutustegevust toetava infrastruktuuri laiendamine. e) Linna haldussuutlikkus – EL struktuurfondide, riiklike ja teiste (rahvusvaheliste) arenduskoostööprojektide poolt pakutavate võimaluste ärakasutamine – Narva kui piirilinna positsiooni tähtsustamine – Narva atraktiivsuse tõstmine suunatusega eri sihtrühmadele – Kolmanda sektori potentsiaali ärakasutamine – Ettevõtjate kaasamine linna arendusprojektidesse – Noorte initsiatiivi ja algatusvõime rakendamine – Keelekeskkonna arendamine 7. Muutusvajadused Meetmed, mis tulenevad arendussuundadest ja viivad visiooni realiseerumisele valitud valdkondade kaupa a) Looduskeskkond Visioon – Narva on vaatamata arenevale tööstusele ja ettevõtlusele roheline ja ökoloogiliselt puhas linn. Vajalikud muutused: – Looduskeskkonna jätkusuutliku ja tasakaalustatud (seotud teiste valdkondadega) arengu kontseptsiooni koostamine (Agenda 21, programmid) – Looduskeskkonna arengute viimine (planeerimine) üld- ja detailplaneeringu tasemele – Jäätmekäitluse arengukava koostamine, kinnitamine ja käivitamine (programmid) – Koostöö käivitamine Venemaaga (Soomega) võimalike loodusreostuste ennetamisel ja likvideerimisel b) Majanduskeskkond Visioon – väljakujunev suurtööstus ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtlus omab kindlat positsiooni rahvusvahelises tööjaotuses; piirilinnana täidab Narva tähtsat rolli sujuva piiriületuse tagamisel nii reisijatele kui ka kaupadele; turismiettevõtlus on suunatud transiitturistide teenindamisele ning rahvusvaheliselt tuntud äri- ja konverentsiturismikeskuse lõplikule väljaarendamisele; Narva on omandanud koha rahvusvahelises koolituskoostöös, vahendades kvalifitseeritud teenust Venemaa ja EL vahel. Vajalikud muutused: – Ettevõtluse üldise kasvu ja vormide mitmekesistumise käivitumiseks mehhanismide väljatöötamine ning nende juurutamine – Olemasoleva ettevõtluse (ettevõtete) toetamine ja arengu soodustamine (ärivaldkondade arengu kontseptsioonid, koostöö käivitumise toetamine) – Investeeringute kasvatamisele suunatud informatsiooni levitamine (rahvusvaheline turundus – suunatus suurettevõtlusele) – Investeerimisobjektide loomisele kaasaaitamine (kasvukeskused – tehnopargid, ettevõtete inkubatsioonikeskused jms). c) Elu- ja sotsiaalkeskkond Visioon – arenev majanduskeskkond on käivitanud positiivsed protsessid sotsiaal- ja avaliku teenuse kvaliteedi parandamisel. Vajalikud muutused: Sotsiaalhoolekanne – Sotsiaalhoolekande arengukava koostamine – Ennetustöö struktuuri koostamine ja juurutamine – Avatud sotsiaalkeskuste käivitamine Tervishoid – Tervishoiu arengukava koostamine tagamaks teenuste mahu säilimise ja arengu – Järel-, hooldus- ja taastusravi võrgustiku väljaarendamine – Tervislike eluviiside propageerimise ja tervise edendamise motiveerimise meetmete loomine ja juurutamine Haridus Visioon – Narva on omandanud oma koha rahvusvahelises koolituskoostöös, vahendades kvalifitseeritud teenust Venemaa ja EL vahel Vajalikud muutused: – Õpi- ja hariduskeskkonna olukorra jälgimise ja hindamise korraldamine – Eri õppeasutuste võrgustiku loomine – Kaadri kvaliteedi parandamine – Tingimuste loomine individuaalsete iseärasustega laste jaoks – Materiaal-tehnilise olukorra muutmine – Ühtse elektroonse õpi- ja hariduskeskkonna loomine Kultuur ja sport Visioon – Narva imago olulise komponendi – ajaloo ning kultuuripärandi – säilimisele on loodud jätkusuutlik ja arenev vundament Vajalikud muutused: – Kultuuripärandi säilitamine ja arendamise plaani koostamine ja juurutamine – Spordi ja kehakultuuri harrastamist soodustavate meetmeplaanide (arengukavade) loomine ja juurutamine – Kultuuripärandi säilitamise ja spordialase infrastruktuuri arenguplaani viimine üld- ja detailiplaneeringute tasemele – Kultuuri- ja spordiasutuste materiaalse baasi parandamine (kaasajastamine) – Perspektiivsete sportlaste toetusprogrammi koostamine ja ellurakendamine Noorsootöö Vajalikud muutused: – Narva noorsootöö (rahvusvahelise) kontseptsiooni koostamine ja rakendamine – Avatud noortekeskuste võrgu loomine – Koolidega mitteseotud noorte organiseerimine Turvalisus Vajalikud muutused: – Turvalisuse alal eri valdkondade koostöö põhimõtete loomine ja käivitamine – Ennetustöö struktuuri koostamine ja juurutamine – Looduskeskkonna kaitsmisega seotud meetmete väljatöötamine ja juurutamine Eluasemesektor Vajalikud muutused: – Eluasemearengukava väljatöötamine ja elluviimine – Linna ning korteriühistute ja -omanike ühingute vahelise koostööprogrammi väljatöötamine d) Tehniline keskkond Visioon – Narva imago olulise komponendi – ajaloo ning kultuuripärandi – säilimisele on loodud jätkusuutlik ja arenev vundament; loodud turismiteenuse infrastruktuur (lõbustus- ja meelelahutusasutused, kultuurikeskused, puhke- ja lõõgastuskohad, spordirajatised jne) tõstab oluliselt ka elukeskkonna kvaliteeti ja atraktiivsust ning vastupidi; piirilinnana täidab Narva tähtsat rolli tagamaks sujuva piiriületuse nii reisijatele kui ka kaupadele Vajalikud muutused: – Üld- ja detailplaneeringute koostamine – Infrastruktuuri ärakasutavate avalike teenuste arengukavade koostamine – Olemasolevate infrastruktuuriobjektide täiendamine ja arendamine – Linna piiriületamisega seotud funktsioonide täpsustamine ja arengu planeerimine – Linna läbivate transiidiliinide ümberprojekteerimine – Reostus- ja avariiohtude likvideerimiseks ja ennetamiseks vajalike infrastruktuuriobjektide ehitamine – Erivajadustega inimeste toimetulekut tagavate infrastruktuuriobjektide planeerimine ja realiseerimine – Tervislikke eluviise, harrastus- ja meelelahutustegevust toetavate objektide ehitamine – Kaasatavate finantseerimisallikate ja metoodikate leidmine. e) Linna haldussuutlikkus Visioon – piirilinnana täidab Narva tähtsat rolli sujuva piiriületuse tagamisel nii reisijatele kui ka kaupadele; arenev majanduskeskkond on käivitanud positiivsed protsessid sotsiaal- ja avaliku teenuse kvaliteedi parandamisel Vajalikud muutused: – Inimeste ettevalmistamine koostööks EL, riiklike ja rahvusvaheliste struktuurfondidega – Piirilinna statuudi koostamine ja kaitsmine riiklikul tasandil – Narva uue kuvandi loomine ja turustamine – Koostöömehhanismide loomine kolmanda sektoriga – Ettevõtjate motiveerimise mehhanismide loomine eesmärgiga tõsta nende initsiatiivi ja osalust linna arendusprojektides – Noorsooparlamendi töö toetamine. 8. Arengukava realiseerimisplaani ülesehitus Jrk Teema Aeg Ressursibaas Vastutaja 1. LOODUSKESKKONNA ARENDAMINE 1.1. Looduskeskkonna jätkusuutliku ja tasakaalustatud arengu kontseptsiooni ja kaasnevate programmide koostamine 1.2. Looduskeskkonna arengu viimine üldplaneeringu tasemele 1.3. Jäätmekäitluse arengukava (võttes arvesse Agenda 21) koostamine ja kinnitamine (kaasnevad programmid) 2. MAJANDUSKESKKONNA ARENDAMINE 2.1. Ettevõtluse üldise kasvu ja vormide mitmekesistumise käivitamiseks mehhanismide väljatöötamine ja nende juurutamine 2.2. Olemasoleva ettevõtluse (ettevõtete) toetamine ja arengu soodustamine 2.3. Investeeringute kasvatamisele suunatud informatsiooni levitamine (rahvusvaheline turundustegevus) 2.4. Investeerimisobjektide loomisele kaasaaitamine (kasvukeskuste tekitamine) 3. ELU- JA SOTSIAALKESKKONNA ARENDAMINE 3.1. Sotsiaalhoolekanne 3.1.1. Sotsiaalhoolekande arengukava koostamine tagamaks teenuse arengu (allarengukavad) 3.1.2. Ennetustöö struktuuri koostamine ja juurutamine 3.1.3. Avatud sotsiaalkeskuste käivitamine 3.2. Tervishoid 3.2.1. Tervishoiu arengukava koostamine tagamaks teenuse mahu säilimise ja arengu 3.2.2. Järel-, hooldus- ja taastusravi võrgustiku väljaarendamine 3.2.3. Tervislike eluviiside propageerimine ja tervise edendamise motiveerimise meetmete loomine ja juurutamine 3.3. Haridus 3.3.1. Õpi- ja hariduskeskkonna olukorra jälgimise ja hindamise korraldamine 3.3.2. Eri õppeasutuste võrgustiku loomine 3.3.3. Kaadri kvaliteedi parandamine 3.3.4. Tingimuste loomine individuaalsete iseärasustega laste jaoks 3.3.5. Materiaal-tehnilise olukorra muutmine 3.3.6. Ühtse elektroonse õpi- ja hariduskeskkonna loomine 3.4. Kultuur ja sport 3.4.1. Kultuuripärandi säilitamise ja arendamise plaani koostamine ja juurutamine 3.4.2. Harrastusspordi ja kehakultuuri soodustavate meetmete plaani loomine ja juurutamine 3.4.3. Kultuuripärandi säilimise ja spordialase infrastruktuuri arenguplaani viimine üld- ja detailplaneeringu tasemele 3.4.4. Kultuuri- ja spordiasutuste materiaalse baasi parandamine 3.4.5. Perspektiivsete sportlaste toetusprogrammi koostamine ja ellurakendamine 3.5. Noorsootöö 3.5.1. Narva noorsootöö (rahvusvahelise) kontseptsiooni koostamine (arengukava) ja rakendamine 3.5.2. Avatud noortekeskuste võrgu loomine 3.5.3. Koolidega mitteseotud noorte organiseerimine 3.6. Eluasemesektor 3.6.1. Eluasemearengukava väljatöötamine ja elluviimine 3.6.2. Linna ning korteriühistute ja -omanike ühingute vahelise koostööprogrammi väljatöötamine 4. TEHNILISE KESKKONNA ARENDAMINE 4.1. Üld- ja detailplaneeringu koostamine 4.2. Infrastruktuuri ärakasutavate avalike teenuste arengukavade koostamine 4.3. Olemasolevate infrastruktuuri objektide korrastamine ja arendamine 4.4. Linna piiriületamisega seotud funktsioonide täpsustamine, arengu planeerimine ning linna läbivate transiidiliinide ja -teede ümberprojekteerimine 4.5. Linna läbivate transiidiliinide ümberprojekteerimine 4.6. Reostus- ja avariiohtude likvideerimiseks ja ennetamiseks vajalikud objektid 4.7. Erivajadustega inimeste toimetulekut tagavad objektid 4.8. Tervislikke eluviise, harrastus- ja meelelahutustegevust toetavad objektid 4.9. Kaasatavate finantseerimisallikate ja -metoodikate leidmine 5. LINNA HALDUSSUUTLIKKUS 5.1. Inimeste ettevalmistamine koostööks EL, riiklike ja rahvusvaheliste struktuurfondidega 5.2. Piirilinna statuudi koostamine ja kaitsmine riiklikul tasandil 5.3. Narva uue kuvandi loomine ja turustamine 5.4. Koostöömehhanismide loomine kolmanda sektoriga 5.5. Ettevõtjate motiveerimise mehhanismide loomine eesmärgiga tõsta nende initsiatiivi ja osalust linna arendusprojektides 5.6. Noorsooparlamendi töö toetamine