Rapla Linnavolikogu — Rapla linna sotsiaaleluruumide andmise ja kasutamise eeskirja kinnitamine — KO, 15, 200

Võttes aluseks elamuseaduse (RT 1992, 17, 254; RT I 1998, 71, 1199) paragrahvi 8 lõike 2 ja sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323; 1996, 49, 953; 1997, 35, 538; 77, 1309) paragrahvi 14 lõike 1, Rapla Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada «Rapla linna sotsiaaleluruumide andmise ja kasutamise eeskiri» (lisatud). 2. Määrus jõustub 1. juulil 1999. a. Volikogu esimees Tõnu SUSI Kinnitatud Rapla Linnavolikogu 25. mai 1999. a määrusega nr 6 Rapla linna sotsiaaleluruumide andmise ja kasutamise eeskiri 1. Üldsätted Käesolev sotsiaaleluruumide andmise ja kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib Rapla linnale (edaspidi linn) kuuluvate sotsiaaleluruumide andmist ja kasutamist. 2. Mõisted 2.1. Eeskirjas mõistetakse sotsiaaleluruume järgmises tähenduses: 2.1.1. sotsiaalkorter -- sotsiaalteenust vajava isiku kasutusse antav linnale kuuluv linnavolikogu poolt erastamisele mittekuuluvaks tunnistatud eluruum, mis koosneb ühest või mitmest toast ja abiruumidest; 2.1.2. sotsiaalpind -- sotsiaalteenust vajava isiku kasutusse antav linnale kuuluv linnavolikogu poolt erastamisele mittekuuluvaks tunnistatud eluruum, mis koosneb ühest või mitmest toast ja abiruumidest, mida kasutavad mitu sotsiaalteenust vajavat isikut ühiselt; 2.1.3. sotsiaalmaja -- linnavolikogu poolt erastamisele mittekuuluvaks tunnistatud linnale kuuluv hoone või hoone osa, mis on kasutamisele võetud sotsiaalmajana, kus asuvad sotsiaalkorterid või sotsiaalpinnad ning sotsiaalhoolekandeks vajalikud ameti- ja abiruumid. 3. Sotsiaaleluruumi õigustatud subjekt 3.1. Sotsiaaleluruumi taotlejateks võivad olla järgmised isikud, kes elavad alaliselt Raplas (on kantud Rapla elanike registrisse): 3.1.1. üksinda elavad vanurid ja vanuritest paarid, puuetega inimesed: 3.1.1.1. kellel ei ole seadusjärgseid hooldajaid; 3.1.1.2. kes vajavad kõrvalabi; 3.1.1.3. kes elavad omanikule tagastatud elamus; 3.1.1.4. kes elavad varisemisohtlikuks või väheelamiskõlbulikuks muutunud eluruumis; 3.1.1.5. kelle kasutuses olevas eluruumis ei ole võimalik nende hooldamise korraldamine; 3.1.2. vähekindlustatud ja probleemsed lastega pered (kriisipered), kes vajavad regulaarselt sotsiaalteenuseid, sealhulgas laste hoolekannet. 3.2. Sotsiaaleluruumi taotlejateks võivad olla järgmised isikud, kes alaliselt ei ela linnas: 3.2.1. lastekodust või erikoolist tagasipöördunu, kes enne lastekodusse või erikooli suunamist elas alaliselt Raplas; 3.2.2. kinnipidamiskohast vabanenu, kes enne kinnipidamiskohta paigutamist elas alaliselt Raplas. 3.3. Teised isikud võivad sotsiaaleluruumi taotlejaks olla erijuhtudel, millised otsustab linnavolikogu sotsiaalkomisjon (edaspidi sotsiaalkomisjon). 4. Sotsiaaleluruumi taotlemine 4.1. Sotsiaaleluruumi taotleja esitab sotsiaalkomisjonile kirjaliku avalduse, milles põhjendab taotlust. 4.2. Sotsiaalkomisjonis koostatakse iga taotleja kohta toimik, kuhu lisaks punktis 4.1 nimetatud avaldusele paigutatakse vajadusel järgmised dokumendid: 4.2.1. väljavõte passist; 4.2.2. elanike registri tõend alalise elukoha ja perekonna koosseisu kohta; 4.2.3. ärakiri Vaegurluse Ekspertiisi Komisjoni (VEK-i) otsusest või pensionitunnistusest; 4.2.4. tõend tervisliku seisundi kohta; 4.2.5. tõend taotleja või tema perekonna sissetuleku (palga, pensioni ja muu) kohta; 4.2.6. ärakiri tõendist lastekodust või erikoolist tagasipöördumise või kinnipidamiskohast vabanemise kohta; 4.2.7. kontrollakt taotleja või tema perekonna majandusliku olukorra kohta. 4.3. Sotsiaalkomisjonil on õigus vajaduse korral nõuda taotlejalt täiendavaid dokumente. 4.4. Taotleja võetakse arvele linnavalitsuses pärast dokumentide läbivaatamist sotsiaalkomisjoni poolt. 4.5. Taotleja arvelevõtmisest või sellest keeldumisest teatatakse koos põhjuse äramärkimisega taotlejale hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast sotsiaalkomisjoni otsust. 5. Sotsiaaleluruumi andmine 5.1. Oma ettepaneku arvelevõetud isikule sotsiaaleluruumi andmiseks teeb sotsiaalkomisjon kohalviibivate komisjoniliikmete häälteenamusega. Nimetatud ettepanek sotsiaaleluruumi andmise kohta esitatakse linnavalitsusele. Linnavalitsus kinnitab sotsiaaleluruumi andmise oma korraldusega, milles on ära näidatud: 5.1.1. isiku ja tema perekonnaliikmete nimed, isikukoodid; 5.1.2. sotsiaaleluruumi asukoht; 5.1.3. sotsiaaleluruumi suurus; 5.1.4. sotsiaaleluruumi üürilepingu sõlmimise (pikendamise) tähtaeg. 5.2. Sotsiaaleluruum antakse alaliseks elamiseks punktis 3.1.1 nimetatud juhtudel ning linnavalitsus sõlmib taotlejaga vormikohase üürilepingu kuni üheks aastaks. 5.3. Punktides 3.1.2, 3.2.1, 3.2.2 ja 3.3 nimetatud juhtudel antakse sotsiaaleluruum ajutiseks elamiseks ja üürileping sõlmitakse kuni üheks aastaks. Üürilepingu pikendamise vajaduse vaatab läbi sotsiaalkomisjon mitte hiljem kui üks kuu enne üürilepingu tähtaja lõppemist. 6. Sotsiaaleluruumi kasutamine 6.1. Sotsiaaleluruumi kasutatakse vastavalt Eesti Vabariigi elamuseadusele ja käesolevale eeskirjale ning sõlmitud üürilepingule, kusjuures: 6.1.1. sotsiaaleluruumi kui linnale kuuluvat eluruumi ei erastata; 6.1.2. sotsiaaleluruumi üürilepingute sõlmimist, täitmist ja tähtaegadest kinnipidamist kontrollib linnavalitsus ja sotsiaalkomisjon. 6.2. Linnavalitsusel on õigus sotsiaalkomisjoni ettepanekul üürilepingut pikendada või ennetähtaegselt lõpetada. 6.3. Üürilepingu pikendamisel lähtutakse: 6.3.1. regulaarsete sotsiaalteenuste osutamise vajalikkusest; 6.3.2. senise sotsiaaleluruumi sobivusest isikule; 6.3.3. eluasemekulude tähtaegse tasumise nõude täitmisest; 6.3.4. õigusaktidest ja üürilepingust tulenevate teiste kohustuste täitmisest. 6.4. Sotsiaaleluruumi remondikulud üürniku surma või üürilepingu lõpetamise korral kannab linnavalitsus. 7. Sotsiaaleluruumi staatuse kinnitamine 7.1. Elamute muutmise sotsiaalmajadeks ja eluruumide muutmise sotsiaaleluruumideks otsustab linnavolikogu, kusjuures: 7.1.1. kinnitatud sotsiaaleluruumide nimekirjad kuuluvad täpsustamisele ja vajadusel korrigeerimisele vähemalt üks kord aastas; 7.1.2. kinnitatud sotsiaaleluruumide üldarvestust peab sotsiaalkomisjon. 8. Sotsiaaleluruumi eluasemekulude tasumine 8.1. Sotsiaaleluruumi kasutamisega seotud eluasemekulud tasub üürnik. 8.2. Vähekindlustatud üürniku eluasemekulud kaetakse osaliselt riiklike sotsiaaltoetuste arvelt õigusaktidega ettenähtud tingimustel ja korras.