Harku Vallavolikogu — Sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise korra kehtestamine Harku vallas — KO, 15, 199

Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356; 59, 941; 61, 984; 1999, 10, 155; 27, 392; 29, 401) paragrahvi 6 lõikest 1, sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323; 1996, 49, 953; 1997, 35, 538; 77, 1309) paragrahvist 8 ning Vabariigi valitsuse 23. detsembri 1996. a määrusest nr 318 «Riiklike sotsiaaltoetuste maksmise tingimuste ja korra kehtestamine» (RT I 1996, 91, 1615; 1997, 20, 334; 99, 1609), Harku Vallavolikogu määrab: 1. Kehtestada sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise kord Harku vallas. 2. Avaldada määrus Riigi Teataja elektroonilises andmekogus ja infolehes Harku Valla Teataja. 3. Tühistada Harku Vallavolikogu 18. veebruari 1997. a määrus nr 4 «Toetuste taotlemise, määramise ja maksmise korra kinnitamine Harku vallas», 18. veebruaril 1997. a määrus nr 5 «Toimetulekutoetuse määramise ja maksmise tingimuste ning korra kehtestamine Harku vallas» ja 26. mai 1998. a otsus nr 46 «Harku vallas elavate litsentseeritud ülikoolides ja kolledþites õppivate üliõpilaste toetamine». 4. Määrus jõustub 1. juulil 1999. a. Volikogu esimees Allan KIIL Lisa Harku Vallavolikogu 25. mai 1999. a määrusele nr 5 Sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise kord Harku vallas I. ÜLDSÄTTED 1. Sotsiaaltoetuste maksmise kord Harku vallas (edaspidi kord) käsitleb sotsiaaltoetuste taotlemist, määramist ja maksmist Harku vallas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse, Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määruse nr 318 «Riiklike sotsiaaltoetuste maksmise tingimuste ja korra kehtestamine», sotsiaaltoetuste määramist ja maksmist käsitlevate teiste Vabariigi Valitsuse määruste, Harku Vallavolikogu otsuste ja Harku Vallavalitsuse korralduste alusel sõltumata toetuse liigist, finantseerimise allikast või iseloomust. Korra kehtestamise eesmärk on ühtse sotsiaaltoetuste (edaspidi toetuste) taotlemise, määramise ja maksmise ning sotsiaalabi vajajate üle arvestuse pidamise süsteemi loomine. 2. Käesoleva korra alusel makstakse toetusi Eesti Vabariigi kodanikele ja elamis- ning tööluba omavale välismaalasele, kes elavad alaliselt Harku vallas ja on kantud Harku valla ja Eesti Vabariigi elanike registrisse või majapidamisarvestuse kaardile number 1, samuti hoolekandeseaduse paragrahvi 9 lõigetes 3 ja 4 nimetatud isikutele. 3. Toetused jagunevad sihtotstarbe või -grupi järgi: 1) toimetulekutoetus; 2) täiendavad toetused -- koolitoetus, kingaraha, koolilõuna toetus, lasteaiatoetus, laagritoetus, küttetoetus, ravi- ja rehabilitatsioonitoetus, peretoetus, sünnitoetus, matusetoetus, koolilõputoetus, ühekordne toetus); 3) täiendavad toetused puuetega inimestele ja riskigruppidele -- transpordi kasutamise toetus (edaspidi transporditoetus) ja elekterside toetus (edaspidi telefonitoetus). 4. Toetusi finantseeritakse 1) riigieelarvest, arvestades pere sissetulekuid või kindlat sihtgruppi (toimetulekutoetus, täiendavad sotsiaaltoetused ja täiendavad toetused riskigruppidele); 2) vallaeelarvest (sünnitoetus, matusetoetus, koolilõputoetus ja ühekordsed toetused, mis ületavad kolmekordset toimetulekupiiri või mille saaja ei kuulu riskigruppi); 3) muudest allikatest. 5. Toetus võib olla raha, asi või teenus. II. TOETUSE TAOTLEMINE JA MÄÄRAMINE 6. Toetuse saamiseks esitab taotleja vallavalitsusele isikliku avalduse, millel on märgitud avaldaja nimi, isikukood, aadress, elamisloa kestvus (välismaalasel), telefon, töökoht, pangaarve, kuhu toetus maksta ja muud andmed, mis on vajalikud või omavad tähtsust toetuse saamisel. Kui avaldaja ise või mõni tema perekonnaliige on puudega, tuleb märkida invaliidsusgrupp, selle tähtaeg ja puude liik. Avaldust lahendaval ametnikul on õigus nõuda täiendavaid andmeid või dokumente perekonna liikmete, ülalpeetavate, seadusjärgsete ülalpidajate, sissetulekute ja muude asjas tähtsust omavate asjaolude kohta. 7. Toetuse määramisel on prioriteetne grupp või isik: 1) lastega pere, kus kõik töövõimelised pereliikmed töötavad või õpivad või üks liikmetest on kodus alla kolmeaastase lapsega ning perekonna tulud kuus ühe täiskasvanud pereliikme kohta on alla 1500 ning lapse kohta alla 700 krooni; 2) kolme- ja enamalapseline pere; 3) puudega inimene; 4) pere, kus on puudega laps; 5) üksikvanem; 6) pere, mille liige on töötu; 7) eestkostel oleva lapsega pere; 8) üksikvanur; 9) pensionär. 8. Toetuste määramisel arvestatakse finantseerija ettekirjutusi, toetuse taotleja materiaalset olukorda, tervislikku seisundit, ülalpeetavate arvu ja vanust, toetuse taotleja senist osalust valla elus ja töövõimelise isiku puhul tema tahet ennast ise aidata. 9. Kui korrast ei tulene teisiti, võtab otsuse sotsiaalteenuse, sotsiaaltoetuse või muu abi andmise või sellest keeldumise kohta vastu valla sotsiaalnõunik, informeerides oma otsusest vallavalitsust. Taotleja nõudmisel otsustab küsimuse vallavalitsus või vallavolikogu sotsiaalkomisjon. Viimase otsusega mittenõustumisel on toetuse taotlejal õigus pöörduda vallavolikogu poole ning kui volikogu otsus ei rahulda, siis kohtusse. Vallavalitsus otsustab toetuse määramise summas, mis ületab kolmekordset toimetulekupiiri, kuid on väiksem kümnekordsest toimetulekupiirist. Vallavolikogu otsustab toetuse määramise summas, mis ületab kümnekordset toimetulekupiiri. Ametiisik, komisjon, vallavalitsus ja vallavolikogu ei ole kohustatud rahuldama iga esitatud taotlust. 10. Jooksval kuul otsustatakse need taotlused, mis on esitatud enne 20. kuupäeva. Toetuse määramisest informeerib sotsiaalnõunik taotlejat isiklikult sotsiaaltöötaja, külavanema või voliniku kaudu taotluse esitamisele järgneva kuu jooksul suuliselt või kirjalikult. Toetuse määramisest keeldumise korral teatab taotlust lahendav isik, komisjon, vallavalitsus või vallavolikogu taotlejale kirjalikult keeldumise põhjuse ja esitab probleemi muud võimalikud lahendused. 11. Vallavalitsusel on õigus määrata valla eelarvest makstavaid toetusi kindlale sihtgrupile, mis makstakse välja nimekirja alusel ilma taotleja avalduseta. III. TOETUSE MAKSMINE 12. Toetus kantakse taotleja poolt näidatud pangaarvele hiljemalt taotluse esitamisele järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks, kui korrast ei tulene teisiti. Erandjuhtudel on lubatud toetuse maksmine sularahas vallavalitsuse kassast. Toetuse maksmiseks ettenähtud raha ei deponeerita. Sotsiaalteenistuse töötajal ja volikogu liikmel on õigus kassast toetuse raha välja võtta ja saajale kätte toimetada, kui toetuse saajal ei ole füüsilise puude, tervisliku seisundi või mõne muu mõjuva põhjuse tõttu võimalik määratud tähtajaks sellele ise järele tulla. IV. TOIMETULEKUTOETUS 13. Toimetulekutoetust makstakse Harku valla territooriumil alaliselt elavatel isikutele (perekondadele), kelle kuusissetulek on alla Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud minimaalsetest tarbimiskulutustest lähtuvalt toimetulekupiiri. 14. Toimetulekutoetuse taotlemise ja määramise aluseks on kuusissetulek, mis jääb isikule (perekonnale) pärast alatise eluasemega seotud kulude katmist normpinna ulatuses. Perekonna liikmeteks loetakse toimetulekutoetuse taotlejat, tema abikaasat või temaga abielulistes suhetes olevat samas eluruumis alaliselt elavat isikut, nende ülalpidamisel olevaid lapsi ja vanemaid, või teisi ühtset tuluallikat ühiselt kasutavaid või ühise majapidamisega isikuid. Perekonna sissetulekute hulka arvatakse: 1) üksikisiku tulumaksu seaduse alusel täidetava tulumaksudeklaratsiooni järgi maksustatavad tulud; 2) riiklike elatusrahade seaduse alusel makstavad pensionid; 3) lastetoetuse seadusega makstavad toetused, kaasa arvatud ülalpidamistoetus ja eestkostja toetus; 4) stipendiumid ja abirahad; 5) varalistest tehingutest saadav tulu; 6) perekonnast eraldi elava või lahutatud abikaasa poolt makstav elatis. Sissetulekute hulka ei arvata ühekordseid toetusi (sünnitoetus, koolitoetus, matusetoetus jne). Tööandjate poolt välja antud tõendid palga kohta, mis on alla riiklikult kehtestatud palga alammäära, kuuluvad otsesele kontrollimisele ja neid ei võeta väiksemas summas arvesse, välja arvatud Tööinspektsiooni poolt Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (RT 1992, 15/16, 241; 1993, 10, 150; RT I 1993, 26, 441; 1995, 14, 170; 16, 228; 1996, 3, 57; 40, 773; 45, 850; 49, 953; 1997, 5/6, 32; 1998, 111, 1829; 1999, 16, 276) paragrahvi 68 alusel aktsepteeritud juhud. 15. Toimetulekutoetust makstakse isikutele ja perekondadele, kellel ei ole eelnevate kuude eest võlgnevusi eluruumi eest tasumisel. Võlgnevuseks ei loeta lepingu alusel toimuvat tekkinud võla kustutamist, kui see toimub maksegraafiku kohaselt. 16. Alatise eluasemega seotud alalised kulud võetakse toimetulekutoetuse määramisel arvesse eluruumi normpinna ulatuses. Normpinnaks loetakse 18 ruutmeetrit üldpinda perekonnaliikme kohta ja täiendavalt 15 ruutmeetrit perekonna kohta. Juhul kui korteri tubade arv võrdub seal alaliselt elavate elanike arvuga, kuid korteri üldpind on normpinnast suurem, võetakse aluseks korteri üldpind. Kui korteri üldpind on normpinnast väiksem, võetakse aluseks tegelik pind. Üksi elavatel pensionäridel arvestatakse normpinnana kahetoalist korterit; kolme- ja enamatoalise korteri puhul loetakse üksielaval pensionäril normpinnana 51 m2. 17. Eluasemekulude arvestamisel aluseks olevad normkulud määrab Harku Vallavalitsus oma korraldusega, võttes aluseks hinnaseaduse ning Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 1993. a määruse nr 408. 18. Toimetulekutoetust makstakse isikule, kes tasub ise oma alalise eluasemega seotud alalised kulud. Varasemad võlgnevused ei kuulu katmisele sotsiaaltoetuste vahendite arvelt. 19. Toetuse arvestamisel võetakse arvesse järgmised tegelikud eluasemekulud normpinna ulatuses: korteriüür (hoolduskulud), prügivedu, lift, TV-teenus, kommunaalteenused (küte, soe ja külm vesi, kanalisatsioon), majaelekter, balloonigaas üks kord kvartalis. Kui perekond on sunnitud objektiivsetel põhjustel olmevajaduste rahuldamiseks projektikohase kütuseliigi asemel kasutama elektrit ja selle eest tasumine toimub kahetariifse arvesti alusel, lähtutakse küttekulu arvestamisel volikogu poolt kehtestatud keskkütte MW piirhinnast. 20. Vallavalitsusel on õigus vajadusel maksta täiendavat ühekordset toetust eluaseme eest tehtavate kulutuste osaliseks kompenseerimiseks, kehtestada oma piiranguid ja tingimusi, mis on kooskõlas teiste kehtivate seadustega. 21. Toimetulekutoetuse määramisel ja maksmisel võetakse alatise eluasemega seotud alalised kulud arvesse vaid nendel perekondadel, kelle kõik täisealised liikmed kas töötavad või õpivad Eesti Vabariigi riiklike või Haridusministeeriumi poolt välja antud koolituslubasid omavate õppeasutuste päevases õppevormis, saavad riiklikku elatusraha (pensioni) või on ametelikultult töötuks tunnistatud. Töövõimelises eas mittetöötavaid perekonnaliikmeid toimetulekupiiri arvutamisel ei arvestata. Lisaks neile loetakse põhjendatult mittetöötavaks isikud, kes on: 1) kodus alla kolme aasta vanuse lapsega; 2) kodus nelja ja enama lapsega, kuni noorim laps lõpetab esimese klassi; 3) kodus alla 18-aastase puudega lapsega; 4) järelevalvet ja pidevat hooldamist vajava isiku ametlikult vormistatud hooldaja. 22. Kui toetuse taotleja abielu on lahutatud või lapse isadus tuvastatud, kuid elatisraha nõuet pole lapse isale (emale) esitatud, arvestatakse taotleja sissetulekutele lisaks 25% miinimumpalgast ühe lapse ja 50% kahe ja enama lapse elatisena ja toetus määratakse kolmeks kuuks. Kui taotleja selle aja jooksul ei ole elatise nõuet esitanud, lõpetatakse talle toetuse maksmine. Eeltoodud piirang ei kehti, kui taotleja abikaasa (lapsevanem) on kuulutatud politsei või kohtu poolt tagaotsitavaks või teadmata kadunuks. 23. Kui toetuse taotleja seadusliku abikaasa või laste isa registrijärgne elukoht on teise omavalitsuse territooriumil, on nõutav tõend, mis kinnitab, et ta ei saa elukohajärgsest omavalitsusest toimetulekutoetust ega muid toetusi. 24. Kui taotleja on seaduslikus abielus, kuid ei tea või ei avalda abikaasa asukohta ja ei ole selle väljaselgitamiseks pöördunud ka õiguskaitseorganite poole, siis toetust ei määrata. 25. Kui taotleja ootab last, esitab ta tõendi rasedana arvelevõtmise kohta. 26. Mittetöötaval lapsevanemal, kes hooldab tervislikel põhjustel ajutiselt lasteaias või koolis mittekäivat last, on arstitõendi alusel võimalik saada toimetulekutoetust lapse tervenemise või talle invaliidsusgrupi määramiseni. V. TÄIENDAVAD SOTSIAALTOETUSED 27. Täiendavaid sotsiaaltoetusi makstakse üks kord kuus toimetulekutoetusest ülejäävatest summadest ning vallavalitsuse eelarvest vastavalt võimalustele. Pere või isik võib üldjuhul saada ühes kuus ühte liiki toetust. Toetuste määrad kehtestatakse vallavalitsuse korraldusega, kui seadusest või korrast ei tulene teisiti. 28. Koolitoetust makstakse: 1) lapse koolimineku puhul ühekordselt vallavalitsuse poolt määratud ulatuses käesoleva korra punktis 7 loetletud lastega peredele; 2) kultuuri- ja spordiüritustest osavõtuks vallavalitsuse poolt määratud ulatuses käesoleva korra punkti 7 esimeses lõikes märgitud lastega peredele; 3) huvitegevuse soodustamiseks punktis 7 toodud lastega peredele ühekordselt ühe huvikoolis õppiva lapse koolituskulu kompensatsioonina 50% ulatuses poolaasta õppemaksust kooli hoolekogu kirjaliku ettepaneku alusel; 4) sõidutoetust punkti 7 lõikes 1 toodud tingimustel Haridusministeeriumi koolituslitsentsiga kõrgkoolide päevases osakonnas õppivatele või kutseõppe-asutuses õppivatele keskharidust omavatele mittetöötavatele vanematega koos elavatele (üli)õpilastele õppeperioodil sõiduks õppeasutusse koolitõendi, isikliku avalduse ja perekonna sissetulekuid tõendavate dokumentide alusel. Toetust ei maksta nominaalset õppeaega ületavatele üliõpilastele. Õppelaenu arvestatakse toetuse taotleja kümne kuu sissetulekuna. Kooli õppemaks, millest on maha arvatud 26% tulumaksu, loetakse pere väljaminekuks. Koolituskuludest väiksemad sissetulekud kuuluvad kontrollimisele maksuametis. Toetus määratakse üheks semestriks korraga. 29. Kingaraha makstakse lapse põhi- või keskkooli lõpetamise puhul koolitõendi ja vanema isikliku avalduse alusel korra punkti 7 lõikes 1 toodud tingimustel vallavalitsuse poolt kehtestatud ulatuses. Toetust makstakse igale lõpetajale sõltumata nende arvust peres. 30. Koolilõuna toetust makstakse igakuiselt kuni 100% lõuna maksumusest kuni 15% Harku vallas elavatele õpilastele käesoleva korra punkti 7 lõikes 1 toodud tingimustel lapsevanema avalduse ja palgatõendite alusel. Harku valla koolides õppivatele lastele määratakse toetus kooli hoolekogu otsusega üheks poolaastaks ja makstakse välja hoolekogu poolt esitatud nimekirja alusel. Vallavalitsusel on õigus teha nimekirjas muudatusi. Väljaspool Harku valda õppivate lastega peredele määratakse ja makstakse koolilõuna toetust Harku vallavalitsuse korralduse alusel. 31. Lasteaiatoetust makstakse punkti 7 lõikes 1 toodud sihtgrupile kuni 100% ühe lapse toidupäeva maksumusest vanema avalduse ja palgatõendite alusel. Harku valla lasteaedades määrab toetuse lasteasutuse hoolekogu üheks poolaastaks, kusjuures vallavalitsusel on õigus teha nimekirjades muudatusi. Väljaspool Harku valda lasteaias käivatele lastele määratakse toetus vallavalitsuse korraldusega. 32. Laagritoetust makstakse punkti 7 lõikes 1 toodud sihtgruppi kuuluvatele peredele lapsevanema avalduse, palgatõendi ja tuusiku maksumust kinnitava dokumendi esitamisel. Munitsipaalasutuse töötatele, kes ei kuulu ülaltoodud sihtgruppi, võib maksta toetust vallavalitsuse sotsiaaltoetuste summadest. 33. Küttetoetust makstakse punktis 7 toodud peredele avalduse alusel kas rahalise toetusena 500 krooni poolaasta kohta või asjalise toetusena küttepuude või briketina üks kord aastas. Pere võib aasta jooksul saada ühte liiki küttetoetust. 34. Ravi- ja rehabilitatsioonitoetust makstakse osas punktis 7 loetletud või 70-aastasele ja vanemale inimesele invavahendi soetamiseks, rehabilitatsiooniteenuse eest tasumiseks või ravimite ostmiseks. Täiskasvanule makstava toetuse määr on 50% invavahendi, ravimite või rehabilitatsiooniteenuse hinnast, kuid mitte suurem kahekordsest toimetulekupiiri määrast. Lapsele makstava toetuse määr on kuni 100% invavahendi, ravimite või rehabilitatsiooniteenuse hinnast, kuid mitte suurem kahekordsest toimetulekupiiri määrast. 35. Peretoetust makstakse käesoleva korra punkti 7 lõikes 1 toodud peredele ajutiste majanduslike raskuste korral. Toetus määratakse kuni kolmeks kuuks korraga. 36. Sünnitoetust makstakse kõigile punktis 2 toodud peredele, kelle lapse sünd on vastavalt seadusele registreeritud Harku Vallavalitsuses. Toetus makstakse välja lapsevanema avalduse alusel hiljemalt selle esitamisele järgneval päeval volikogu poolt määratud summas valla eelarve vahenditest. 37. Matusetoetust makstakse Harku valla alalise elaniku surma puhul isikule, kes korraldab tema matused, olenemata tema elukohast ja sugulusvahekorrast volikogu poolt määratud summas taotleja avalduse alusel hiljemalt selle esitamisele järgneval päeval valla eelarve vahenditest. 38. Koolilõpu toetust makstakse kõigile Tabasalu Ühisgümnaasiumi lõpetajatele Tabasalu Ühisgümnaasiumi poolt esitatud nimekirja alusel valla eelarve vahenditest 39. Ühekordseid toetusi õnnetusjuhtumi tõttu raskesse olukorda sattunud isikule või perele makstakse vallaeelarve vahenditest 1) kuni kümnekordses toimetulekupiiri ulatuses vallavalitsuse korralduse alusel; 2) kümnekordsest toimetulekupiirist suuremas ulatuses volikogu otsuse alusel. VI. TOETUSED RISKIGRUPILE JA PUUETEGA INIMESTELE 40. Telefoni kasutamise toetust makstakse riigi poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks eraldatud summadest üks kord kvartalis 1) üksielavatele mittetöötavatele pimedatele, suhkru-, astma- ja südamehaigetele, hüpertooniatõbe põdevatele ja haiguse kroonilise kuluga teistele haigetele, kes tervisliku seisundi tõttu vajavad sageli kodust arstiabi; 2) puudega lapsega ja erivajadustega nelja- ja enamalapselistele peredele, kui laps tervisliku seisundi tõttu vajab sageli kodust arstiabi, arvestades käesoleva korra punkti 7 lõikes 1 toodud tulu ühe pereliikme kohta; 3) 80-aastastele ja vanematele üksikvanuritele, kellel seadusejärgne ülalpidaja puudub või mõjuval põhjusel ei saa oma kohuseid täita. Toetus määratakse sõltuvalt reaalsest vajadusest kuni üheks aastaks ja selle suurus ei või ületada analoog- või digitaalvõrgu telefoni ühe kuu abonenttasu suurust. 41. Transporditoetust makstakse üks kord kvartalis riigi poolt sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditest kuni 180 krooni 1) mittetöötavale puudega inimesele, kes vajab individuaaltransporti ravi- ja rehabilitatsiooniprotseduuridele sõitmiseks, samuti igapäevaste sotsiaalsete esmavajaduste rahuldamiseks, kui ühistranspordi kasutamine ei ole võimalik; 2) puudega inimese perekonnaliikmele või hooldajale, kes tegeleb tema transportimisega; 3) II grupi invaliidile, kes kasutab individuaal- või ühistransporti pikemaajalisel raviprotseduuril käimiseks. Toetus määratakse puudega inimese või tema hooldaja isikliku avalduse alusel, millele on lisatud isikliku transpordivahendi tehnilise passi ja invaliidsust tõendava dokumendi koopia, sõltuvalt reaalsest vajadusest kuni üheks aastaks. II grupi invaliidile määratakse toetus üheks kvartaliks raviarsti poolt antud tõendi alusel, milles on näidatud raviprotseduuride sagedus ja ravikuuri kestus. Temale määratud toetuse summa sõltub protseduuridel käimise tegelikest transpordikuludest, kuid ei või ületada kehtestatud toetuse määra.