Oisu Vallavolikogu — Oisu valla arengukava kinnitamine — KO, 14, 190

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356; 59, 941; 61, 984; 1999, 10, 155; 27, 392; 29, 401) paragrahvi 37 lõikest 2 ja Oisu valla põhimääruse (kinnitatud Oisu Vallavolikogu 17. jaanuari 1994. a määrusega nr 1, muudetud Oisu Vallavolikogu 31. augusti 1995. a määrusega nr 2 ja täiendatud Oisu Vallavolikogu 30. septembri 1996. a määrusega nr 10) paragrahvist 43, Oisu Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Oisu valla arengukava aastateks 1999--2001 (lisatud). 2. Avaldada määrus Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 3. Määrus jõustub 1. juunil 1999. a. Volikogu esimees Jaanus MARRANDI Lisa Oisu Vallavolikogu 21. mai 1999. a määruse nr 10 juurde 1. Kokkuvõte 1995--1998. a perioodist lähtuvalt arengukavast Vaadeldaval perioodil on Oisu valla elanike arv vähenenud 1623-lt inimeselt 1995. a 1537-ni 1999. a. Muutunud on ettevõtlus, osa ettevõtteid on kadunud, mõned on vahetanud nimesid. Valla ettevõtluse üldsuund on jäänud samaks: tugev põllumajandusettevõtlus ja puiduga seonduv ettevõtlus. Oluliselt on kiirenenud maareform (1995. a 123 üksust). 1999. aastaks on maareformi käigus vormistatud 65% valla pindalast. 1.1. Lahendatud arengukava eesmärgid Enamus arengukavas fikseeritust on täidetud: -- põhilised külasid ühendavad teed on üle antud riigile; -- valmis ehitatud Taikse veepuhastusseade; -- kiirenenud maareform, koos väljastpoolt abijõudude kaasamisega; -- paranenud on Oisu pargi heakord; -- valmis Retla Kooli juurdeehituse I järk, leitud vahendeid edasi ehitamiseks; -- ujula soojaveevarustuse uuendamine; -- Taikse majade kütmine OÜ Estonia eestvedamisel; -- ambulatooriumi aknad; -- trükitud Oisu valda tutvustavad trükised, meened; -- paigaldatud klaasikonteinerid ja prügimajandus on korraldatud Oisus ja Taikses; -- koolisöökla on taasavatud; -- arvutiklass on rajatud; -- raamatukogule on leitud uued ruumid. Arengukavas püstitatud eesmärkide täitmata jätmise põhjus on rahaliste vahendite vähesus. Ka on seadusandlusest tulenevalt mõningate küsimuste lahendamisvõimalused ja vajadused muutunud. Täitmata: -- allasutuse staatuse andmine koolile, lasteaiale jne; Põhjus: analüüsides väheste rahaliste vahendite kasutamist ei osutunud see mõttekaks. --korteriühistute rajamine; Põhjus: vald ei ole initsiatiivi näidanud, on puudunud kohalik initsiatiiv. --Retla Kooli elektrisüsteem, võimla ja vaheosa katused vahetamata. Põhjus: juurdeehituse valmimine on veninud, mistõttu investeeringud on sinna kasutatud. --Rajamata laulu- ja tantsuplats. Põhjus: rahaliste vahendite puudus. 2. Valla arengu üldpõhimõtted 2.1. Üldpoliitilised põhimõtted -- Valla elu korraldamine ja juhtimine lähtub ausast ja avalikust asjaajamisest. Eesmärk on seaduste austamisest lähtuv tegutsemine kõigi vallaelanike ja ettevõtete poolt. -- Vastavalt vallaelanike huvidele astutakse samme omavalitsuste vahelise koostööpiirkonna väljaselgitamiseks. Läbi koostööpiirkonna on võimalik osutada vallaelanikele mitmekülgsemat ja kvaliteetsemat teenust. Tegutsemine koostööpiirkonnas (eelkõige hariduse, päästeteenistuse, keskkonna, ehitusjärelvalve, kultuuri jne valdkondades) loob eeldused hilisemaks võimalikuks omavalitsuse haldusjaotuse muutuseks vallaelanikele sobivaimal kujul. -- Valla elu ja territooriumi olulised muudatused peavad olema majanduslikult ja sotsiaalselt põhjendatud ning vallaelanike poolt heaks kiidetud. -- Valla arendamisel lähtutakse tasakaalustatud arengu põhimõttest. Vastavalt toetatakse kohalikku initsiatiivi elu korraldamisel. 2.2. Eelarve kujundamise põhimõtted Üldised põhimõtted 1. Eelarve koostamise aluseks on arengukava. 2. Eelarve peab olema tasakaalus. 3. Arvele tuleb võtta kõik tulud; kulud määratakse kindlaks allasutuste ja ürituste kohta eraldi ja kõikides kululiikides. Eelarve proportsioonid 1. Tulubaasi analüüs Tulubaas jaguneb kaheks: a) omatulu ~20%; b) riigieelarvest tulevad tulud ~80% (ÜITM, maamaks, riigitoetus, ressursimaks). 1996 1997 1998 1999 Eelarve maht (kroonides) 3 972 000 4 623 000 5 480 000 6 080 225 Riigieelarvest tulevad tulud (kroonides) 3 535 000 3 883 000 4 282 000 4 863 000 % 89% 84% 79% 80% 2. Kulude proportsioonid 1996 1997 1998 1999 2000 1. Üldvalitsemine 19,2% 17,5% 17,5% 19 % 2. Haridus 29,5% 32,6% 32,5% 32,6% 3. Kultuur 11,6% 10,7% 12,3% 12,7% 4. Sport 1% 6,7% 0,9% 1 % 5. Tervishoid 1,5 % 0,8 % 1,2 % 1,33 % 6. Sotsiaalhoolekanne 3 % 1 % 1,2 % 1,2 % 7. Osalused 5 % 3,5 % 3,9 % 2,9% 8. Majandus 7,9 % 5,2 % 12,3 % 10,67% 9. Reservfond 1,8 % 0,82 % 10. Investeeringud 2,7 % 7,73% 11. Võlakirjad 17 % 15,5 % 7,3 % 7,73% 15% 12. Muud 4,3 % 12,1% 5,6 % 2,32 % Laenupoliitika Võetavad laenud peavad olema mõeldud investeeringuteks. Laenud: 1) pikaajalised; 2) lühiajalised. Pikaajalistest laenudest toimib praegu EÜP võlakirjade emissioon. Lühiajalised laenud võimaldavad investeeringuid eelarveaasta jooksul järgneva eelarveaasta arvelt (OVTF intressi- ja tagasimakse laenud). Eelarve koostamisel ei tohiks laenud ja intresside tagasimaksukoormus ületada 15% (planeeritav koormus 2000. a ~15%). Aastal 2000 võimalik pikaajaline laen investeeringuks tagasimakse algusega aastal 2001, eelarveaasta sisese koormusega 500 000 krooni. Kokkuvõte Eelarve koostamisel lähtuda 1998. a ja 1999. a eelarvete proportsioonidest. Investeeringute tegemiseks kasutada laenusid. Tulubaasi suurendamiseks proovida suurendada omatulusid (erinevad teenused, ruumiüürid). 3. Haridus ja vaba aeg 3.1. Haridus Hetkeseis Oisu vallas jätkab tööd kaks haridusasutust -- Retla Kool ja Oisu Lastepäevakodu. Gümnaasiumiealistele lastele on koolipiirkonnaks kinnitatud Türi linn. Lastepäevakodus on koolieelikuid 47, töötajaid 12. Ühe rühma ruumid kasutamata. Retla Koolis õpib 215 õpilast, 51 koolikohuslast õpib teistes koolides. Momendil 15 pedagoogilist töökohta. Kutsekoolis õpib 53 ja kõrgkoolis 24 õpilast. Prognoos Arvestades laste sündivust vallas pole lastepäevakodus vaja nelja rühma komplekteerida. Prognoositav õpilaste arv Retla Koolis: 1998/1999. õa 215 1999/2000 225 2000/2001 226 2001/2002 216 2002/2003 201 Õppe-kasvatustöö arengusuunad -- Uute alushariduse ja õppekavade rakendamine, mille eesmärk on kvaliteetsema haridusteenuse osutamine. -- Erivajadusega lastele eriõpetuse andmise jätkamine ja sellealase töö jätkuv arendamine. -- Arvutiõpetuse järkjärguline kasutuselevõtt aineõpetuses. -- Koostada õppematerjal kodukoha loodusest, ajaloost ja tänapäeva elu-olust. Koostöö kohaliku muuseumiga. -- Luua võimalused logopeedi ja psühholoogi töö korraldamiseks. Süvendada võõrkeelte õpetamist. -- Leida võimalused meditsiini teenuste paremaks osutamiseks. -- Täiendkoolituse võimaldamine kõigile töötajatele, töötajate atesteerimine. -- Peredega läbiviidava koolituse tõhustamine. -- Vajadusel luua skaudi- ja kodutütarde rühmad. -- Teha koostööd ümbritsevate omavalitsustega ühise hariduspiirkonna väljatöötamiseks (kontseptsioon). -- Täiskasvanute täiendõppe võimaluste loomine. Materiaalse baasi areng -- Lõpetada kooli juurdeehitus. -- Kooli võimla ja võimla ühendusosa katuse kapitaalremont ning võimla riietusruumide kapitaalremont. Kooli klassiruumide, koridoride remont. Lastepäevakodu hoone järkjärguline remont. -- Kooli ja lastepäevakodu territooriumi ühine planeering. -- Inventari ja õppevahendite pidev kaasajastamine. -- Vabadele ruumidele kooli juurdeehituses ja lastepäevakodus kasutuse leidmine (võimalikud variandid: ettevõtlus, turvatuba, päevakeskus, lasteringid). 3.2. Kultuur Hetkeseis ja hinnang Oisu vallas asuvad Oisu Rahvamaja, Taikse Kultuurimaja, Oisu Keskraamatukogu, Taikse Külaraamatukogu, Oisu valla muuseum. Mitte valla allasutusena tegutsevad Oisu vallas Vanatehnikaklubi RETROM, Eesti Tuletõrjemuuseumi Järvamaa filiaal. Olemasolev kultuuriasutuste võrgustik on optimaalne. Vallal on loodud sõprussidemed Soome Inkoo vallaga. Viimaste aastatega on tekkinud külades külaliikumise initsiatiivrühmad, külade ühenduses on viis küla, kõikidel küladel on külavanemad. Kultuuritöö arengusuunad -- Kujundada Oisu Keskraamatukogust kogu valla õppe-, teadmiste- ja infokeskus koos internetipunktiga. Leida võimalused Taikse Külaraamatukogule fondihoidla rajamiseks. Valla raamatukogude töö paremaks korraldamiseks luua lisa töökoht, kaasajastada fondide arvestust. -- Laiendada laste ja täiskasvanute võimalusi tegelda huvitegevusega. Selgitada välja õpiringide vajadus, vastavate programmide väljatöötamine ja ellurakendamine. -- Rahvakultuuri traditsioonide hoidmine ja arendamine. Osaleda maakondlikel ja vabariiklikel laulu- ja tantsupidudel ning kultuuriüritustel. Puhkpilliorkestri taastamine ja rahvatantsu õppimise laiendamine. -- Tagada ülevallaliste traditsiooniliste kultuuriürituste korraldamine (Oisu Lauluratas, Oisu Laululind, Oisu Luulepäevad, Oisu Valla Päevad). Leida ja arendada välja Oisu valda laiemalt tutvustav tunnusüritus. -- Tunnustada ja toetada külaliikumist ja arendada külakultuuri. Toetada kohalikku initsiatiivi külaliikumises, toetada külade kokkutulekuid valda tutvustava üritusena. -- Leida võimalusi teatrite ja kõrgkultuuri ürituste toomiseks Oisu valda. -- Oisu muuseumi fondide süstematiseerimine, täiustamine, fondihoidla loomine. Luua muuseumi juurde ajaloo uurimiseks töörühm, kaasates ka õpilasi perspektiiviga paikkonna ajaloo koostamiseks. -- Tähistada ja korrastada ajaloo- ja kultuuriväärtused. -- Kino säilitamine vallas. -- Kvalitatiivselt uue taseme leidmine kultuuritöö korraldamiseks Oisu vallas (kultuuriaktiivi, kultuurikogu, seltside, volikogu komisjonide kaudu). -- Sõpruslepingu sõlmimine Soome Inkoo vallaga, kultuurivahetus. Materiaalse baasi areng -- Välja ehitada Oisu Keskraamatukogu uued ruumid, kaasaegne arvuti- ja infosüsteem. -- Kultuurimajade inventari kaasajastamine. Luua tingimused konverentside ja koosolekute kaasaegsel tasemel korraldamiseks. -- Jätkata kultuurimajade jooksvat korrastavat remonti (tualetid, tantsusaalid, trepikojad, uksed jne). -- Aidata kaasa Tuletõrjemuuseumile ja RETROMile sobivate ruumide ja vajalike investeeringute leidmisel. -- Aidata kaasa külade kogunemiskohtade ja kohalike parkide korrastamisel. 3.3. Sport Hetkeseis -- Valla sporditegevust korraldab spordiklubi Esto. Liikmete arv praegu 60. Spordivallas on regionaalne koostöö Türi linna Spordiklubide Liiduga ja teiste Järvamaa spordiühendustega. Hinnang Sporditegevuse korraldus Oisu vallas on optimaalne. Arengusuunad -- Valla külade spordimängude traditsiooni jätkamine ja edasiarendamine. -- Tihedam koostöö ümberkaudsete valdade, Türi linna ja teiste Järvamaa spordiühendustega. -- Jätkuv koostöö FC Floraga jalgpalli propageerimiseks ning treeningute korraldamiseks Oisu staadionil ning võimlas. Materiaalse baasi areng -- Lihtsamate spordiväljakute rajamine küladesse. -- Terviseraja ehitamine Oisu parki. -- Orienteerumise püsiraja korrastamine ja uuendamine. -- Suusaradade jätkuv korrastamine ja katmine saepurukihiga. -- Kooli staadioni rekonstrueerimine. -- Koostöö kohalike ettevõtetega lahenduse leidmiseks ujula töölerakendamiseks ning ümberkujundamiseks tervisekeskuseks. -- Rahaliste vahendite leidmine Retla Kooli võimla ning riietus- ja duðiruumide remondiks. -- Ussimäe karjääri baasil valla sportlik-tervistava puhketsooni loomine. 4. Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 4. 1. Tervishoid Hetkeseis ja hinnang Esimese etapi arstiabi on lahendatud kohapealse perearstipraksisega. Terise etapi arstiabi pakub AS Järvamaa Haigla. Erialaarstide vastuvõtud on Türil ja Paides. Lahendamata hambaravi. Perioodiliselt tellitakse erialaarste kohapeale Tartust. Töötab Türi apteegi Oisu apteegipunkt. Toimiv süsteem on optimaalne. Arengusuunad -- Lahendada hambaraviteenuse osutamisega seotud probleemid. -- Logopeedi ja psühholoogi vajaduse selgitamine ning leidmine koostöös kooli ja lasteaiaga. -- Pakkuda täiendavaid meditsiini teenuseid Tervisekeskuse baasil (massaaþ, nõelravi jne). Materiaalse baasi areng -- Perearsti majanduskulude katmine valla eelarvest (soojus, vesi, elekter, kanalisatsioon). Kapitaal- ja jooksva remondi kulude osaline katmine eelarvest. -- Hambaravitooli soetamine. 4.2. Sotsiaalhoolekanne Hetkeseis Sotsiaalhoolekande süsteemi korraldamine põhineb ühe sotsiaalametniku ja volikogu sotsiaalkomisjoni tööl. Vallas toimib naabrihooldus- ja tugiperede süsteem. Vajadusel ostetakse teenust Koeru Hooldekodult, Türi Abikoolilt ja Türi Kesklinna Lasteaialt logopeediliseks raviks. Hinnang Arvestades majandussituatsiooni kujunemist on edaspidi tõenäoliselt vajalik suurendada sotsiaalhoolekande osa valla eelarves. Arengusuunad -- Laste sünni väärtustamine toetuse maksmisena valla eelarvest 2000. a alates 1000 kroonist, alates kolmandast lapsest 3000 krooni. -- Probleemsetele lastele vaba aja veetmise ja erinevate kursuste ning laagrite võimaldamine ja korraldamine. Eelarve vahendite ettenägemine selleks. -- Lastekaitsekomisjoni loomine sotsiaalkomisjoni juurde. -- Invaliididele elujulguse andmine läbi tihedama suhtlemise. Kaasamine erinevatesse üritustesse, täiendõppe võimaluste loomine. -- Toetada pensionäride seltsi tegevust. -- Töötute kohustuslik kaasamine valla heakorratöödel. -- Sotsiaalmaja ja vanuritekodu vajaduse selgitamine. -- Toetada võimalusel kutse- ja kõrgkoolis õppivaid noori. -- Töötute ümber- ja täiendõppe organiseerimine koostöös tööhõiveametiga. Materiaalse baasi areng -- Sotsiaaltranspordi korrastamine, invabussi teenuste kasutamine ja finantseerimine. -- Probleemsetest perekondadest pärit hättasattunud lastele turvatoa sisustamine. 5. Elanike turvalisus Hetkeseis ja hinnang Valda teenindab Türi Politseijaoskonna konstaabel ja talle on abiks neli abipolitseinikku. Vallas on kaks tuletõrje abikomandot. Vallas on loodud Kaitseliidu rühm. Läbi vallavalitsuse on pidev koostöö Riigikaitse osakonnaga. Regionaalse koostööna on tööle võetud kodanikukaitse töötaja Türi Päästekomando juures. Eraettevõtluse baasil on Oisu asulas öine valve. Vallavolikogu volitatud ametiisikutel on õigus karistada loetletud haldusõiguserikkumiste korral (Oisu Vallavolikogu 26. novembri 1998. a määrus nr 6) (RTL 1998, 368/369, 1585). Korrakaitse organite töö korraldus on optimaalne. Arengusuunad -- Kodanikukaitse töö sisuliseks muutmine. -- Vallavalitsuse koostöö tihendamine Kaitseliiduga koos võimaliku toetamisega valla eelarvest. -- Vallas tegutsevate tuletõrje abikomandode töö garanteerimine. -- Politsei jätkuv majanduslik toetamine valla eelarvest. Materiaalse baasi areng -- Konstaablipunkti väljaehitamine vallavalitsuse ruumides. -- Tuletõrje abikomando ruumide majanduskulude katmine (vajadusel). -- Paigaldada piiparsüsteemi antenn saatja-vastuvõtjaga koostöös Järvamaa Päästeteenistuse ja OÜ Estoniaga. 6. Keskkonnakaitse ja infrastruktuurid 6.1. Teed, transport, side Hetkeseis Oisu valda läbib Türi--Arkma maantee, ning Tallinn--Viljandi raudtee. 1998. a anti riigile üle ~12 km vallateid. Vallale kuulub ~100 km teid. Bussiliiklust korraldab põhiliselt OÜ Kinterk, kes haldab kahte valda läbivat bussiliini, ning OÜ Aivar Reisid, kellele kuulub üks bussiliin Viljandi--Tallinn. Vallasisest bussiliiklust korraldab OÜ Estonia, millega on lahendatud õpilaste ja lasteaialaste transpordiprobleemid. Valda teenindab Oisu sidejaoskond ning Taikse ja Oisu telefonijaam. Hinnang Väljakujunenud teedevõrk ja transpordisüsteem on Oisu valla jaoks optimaalne. Vajalikud tunduvalt suuremad kulutused valla teede hoolduseks ja remondiks. Vajalik pidev järelevalve teede kasutamise ja korrashoiu üle. Telefonside olukord järjest paraneb. Vajalik arendada postsideteenust Taikses. Arengusuunad Koostöös JOL-ga koostada valla teede register. Koostöös Kinterki, Aivar Reiside ja OÜ Estoniaga püüda säilitada olevasolevaid bussiliine, tasudes veokulud või doteerides neid otse eelarvest. Osaleda programmis «Külatee» andmesidesüsteemide väljaehitamiseks maakonna ja vallakeskuse vahel. Koostöös OÜ Estoniaga, Oisu Vallavalitsuse ja Eesti Postiga leida võimalus postileti sisustamiseks Taikse kaupluses. Materiaal-tehniline baas -- Leida rahalised vahendid bussipeatuse väljaehitamiseks Oisus ja Retlas, korrastada koostöös külarahvaga kauplusauto peatuskohad. -- Garanteerida valla eelarvest üldkasutatavate vallateede rahuldav korrashoid kaks korda aastas-- teeäärte ja kraavide hooldus. -- Garanteerida talvine lumetõrje valla teedel. -- Alates 2000. a remontida kapitaalselt kuni üks km kruusakattega vallateid. -- Garanteerida tänavavalgustus sügistalvisel perioodil Oisu ja Taikse külas. -- Läbirääkimiste teel AS Edelaraudtee ja Järva Teedevalitsusega aidata kaasa Kärevere ja Taikse II ülesõidu remontimisel. -- Jätkata liiklusmärkide ja viitade korrastamist valla teedel, paigaldada valla piiridele valla algust tähistavad sildid. -- Korrastada Oisu aleviku liiklusskeem seoses Retla Kooli juurdeehituse järkjärgulise valmimisega. -- Korrastada valla infotahvlid Oisus ja Taikses. Igasse külasse paigaldada infotahvlid. 6.2. Soojus, vesi, kanalisatsioon, energeetika Hetkeseis Sooja tootmise, vee- ja kanalisatsioonitrasside eest vastutab Oisu vallas OÜ Estonia. Samuti kuuluvad OÜ Estoniale olemasolevad reoveepuhastusseadmed. Puudub täpne informatsioon olemasolevate kommunikatsioonide asukohast ning osaliselt ka kuuluvusest. Elektrilist võimsust valla territooriumil on piisavalt, toimub elektrienergia müügisüsteemi korrastamine. Hinnang Areng tehnilise infrastruktuuri osas on seiskunud. Vajalik põhimõtteliste arengusuundade väljatöötamine soojamajanduses. Arengusuunad -- Teha tihedamat koostööd praeguse tehnilise infrastruktuuri omaniku OÜ Estoniaga uute võimalike lahenduste leidmiseks sooja tootmisel ning asulate ja külade veega varustamisel ning kanalisatsiooni ärajuhtimisel. Infrastruktuuri väljaarendamisel arvestada ettevõtluse vajadusi ja huve. 6.3. Keskkonnakaitse ja heakord Hetkeseis ja hinnang Problemaatiliseks kohaks keskkonnareostuse alal Oisu vallas on Oisu biopuhasti, mille puhastusvõime ei rahulda praegu alevikku. Normaalselt toimib Taikse küla puhastussüsteem. 1998. a hakati ümber korraldama jäätmemajandust koostöös AS Ragn-Sellsiga. Paigaldatud on klaasikogumiskonteinerid Taikses ja Oisus. Ebarahuldav ja keskkonnaohtlik on olukord Äiamaa prügimäel. Lähtuvalt põllumajanduslikust suurtootmisest ei ole sõnniku komposteerimisplatsidel garanteeritud keskkonnakaitse. Puudub ülevaade ka põllumajanduslike väiketootjate keskkonnareostusest. Viimastel aastatel on pööratud suuremat tähelepanu Oisu aleviku heakorrale, on muretsetud vastav tehnika, toimub süstemaatiline haljasalade hooldus. Arengusuunad -- Puhastada Oisu biotiigid aktiivmudast ja taimestikust. -- Koostöös keskkonnaosakonnaga leida Oisu alevikku ja põllumajandustootmist rahuldav lahendus uue reoveepuhasti projekteerimiseks ning selle ehituse rahastamiseks. -- Suurendada keskkonnaalast kontrolli. -- Jätkata koostööd Ragn-Sellsiga kogu valda hõlmava jäätmete äraveosüsteemi loomiseks. -- Leida lahendus Äiamaa prügila sulgemiseks, likvideerimiseks ning rekultiveerimiseks. Leida lahendus isetekkinud Margo prügila likvideerimiseks. -- Keskkonnalaste küsimuste lahendamiseks teha koostööd ümberkaudsete omavalitsustega lõppeesmärgiga keskkonnaspetsialisti töölevõtmiseks. -- Jätkata omavalitsustevahelist koostööd Väätsa prügila väljaehitamisel. -- Märgistada ja heakorrastada Oisu valla territooriumil olevad looduskaitseobjektid (rändrahnud, kivikalmed, pargid). -- Suurendada Oisu alevikus hooldatud haljasalade pindala ja arvu (nt Kuuskleri rist): hakata pidevalt hooldama Taikse kultuurimaja ümbrust. -- Põllumajandustootjatega koostöös leida lahendus tootmisobjektide ümbruse heakorrastamiseks (nt keskuse tehnokeskus, Taikse noorkarjalaudad, Tännassilma sigala, Rulli pullilaut, Retla noorkarjalaut jne). -- Külades tekkinud tühermaade heakorrastamine ja vähemalt kaks korda niitmine suvel (nt Kalmu elamu ümbrus). -- Heakorratöödel ära kasutada vallas registreeritud töötud vastava lepingu alusel. -- Koostöös lagunenud hoonete omanikega leida võimalusi nende likvideerimiseks või korrastamiseks. 6.4. Valla planeering, ehitus Hetkeseis ja hinnang Vastavalt planeerimis- ja ehitusseadusele on uute hoonete ehitamine ja olemasolevatele hoonetele juurdeehituste tegemine ning maa-alade jaotamine kruntideks ning olemasolevate kruntide piiride muutmine tiheasustusega aladel lubatud ainult kehtestatud detailplaneeringu alusel. Detailplaneeringut Oisu Vallavolikogu kehtestanud ei ole, kuid maakonnaplaneeringu alusel tuleb tiheasustuseks lugeda Oisu alevik ja Taikse küla. Vallal puudub praegu konkreetne visioon ehitusjärelevalve korraldamiseks. Loodud on ehitiste ja rajatiste register. Ehitusalast konsultatsiooni, projekte ja töid ostab vallavalitsus vastavat litsentsi omavatelt firmadelt. Üld- ja detailplaneeringute puudumine võivad lähiajal saada takistuseks valla asulate ja ettevõtluse arengule. Arengusuunad -- Leida ja välja arendada toimiv süsteem planeeringu- ja ehituslaste küsimuste lahendamiseks kas ettevõtluse baasil või koostöös ümberkaudsete omavalitsustega. Lahenduse leidmisel: 1) koostada valla üldplaneering; 2) määratleda puhkealad, põllumajandus- ja muud alad; 3) koostada detailplaneeringud, fikseerides tiheasustusega alad; 4) hakata tegelema ehitusjärelevalvega. 7. Ettevõtlus Hetkeseis Oisu vald on põhiliselt põllumajandustootmisega tegelev vald. Suure tähtsusega on maareformi võimalikult kiire lõpetamine. Oluline on maa munitsipaliseerimise lõpuleviimine, mille kaudu on võimalik lahendada sotsiaal-, haridus- ja kultuurihoonete kuuluvus. Puudub konkreetne ülevaade praeguses põllumajanduslikus suurtootmises mittevajalike hoonete üle, eesmärgiga leida neile muu lahendus ettevõtluses. Praegu puudub vallapoolne initsiatiiv ettevõtluse- ja teabepäevade vajaduse väljaselgitamisel ning nende korraldamisel. Põhiline ettevõtlus on välja kujunenud põllumajandusreformist tulenevalt. Hinnang Maareform on edenenud normaalselt ja ei kujune ettevõtlusele takistuseks. Vallavalitsuse initsiatiiv on olnud tagasihoidlik mittepõllumajandusliku ettevõtluse arendamiseks Oisu vallas. Arengusuunad -- Maa munitsipaliseerimise lõpetamine ning sotsiaalsfääri hoonete omandisuhete korrastamine. Sellest tulenevalt erinevate ettevõtlusvormide soosimine hoonete rendi kaudu. -- Ettevõtlus- ja teabepäevade vajaduse väljaselgitamine. Ümberõppevõimaluste leidmine töötutele koostöös Ettevõtluskeskusega. -- Koostöös praeguste ettevõtjatega vabade ruumide ja hoonete väljaselgitamine ja sellealase info levitamine. -- Läbi «Küla tee» projekti ettevõtjatele kvaliteetse info- ja sideteenuse pakkumine. -- Leida võimalusi uute töökohtade loomiseks ja investeeringute toomiseks valda. 8. Esmaste investeeringute pingerida 1. Lõpetada Retla Kooli juurdeehitus aastaks 2001. 2. Oisu asula reoveepuhastussüsteemi renoveerimine koos biotiikide puhastamisega 1999--2000. a. 3. Vajalikud suuremad kapitaalremondid: a) Retla Kooli võimla katuse- ja riietusruumide remont 2000. a. b) Taikse Kultuurimaja kapitaalremont 2000. a. c) Oisu Lastepäevakodu kapitaalremont 2001. a. d) Retla Kooli vana hoone klassiruumide ja koridoride etapiviisiline remont koos elektri- ja keskküttesüsteemi uuendamisega 2002. a. 4. Äriidee leidmine ning fikseerimine Oisu Tervisekeskuse taasavamiseks, investeeringute leidmine äriidee teostamiseks 1999--2000. a. 5. Iga-aastane vallateede suvine ning talvine hooldus; konkreetsete teelõikude kapitaalremont igal aastal vastavalt riigieelarvest tulevatele summadele. 6. Heakorrale kuluvad investeeringud. 7. Äiamaa prügila sulgemine 2000. a. 9. Visioon kuni aastani 2005 -- Maareform on lõppenud. -- Omandiküsimused on lahendatud. -- Omavalitsuste haldusreform on käivitunud, on selgunud sellealased arengusuunad, mis omakorda lahendavad organisatoorsed küsimused: a) hariduses koolivõrgu; b) ehitusjärelevalve; c) keskkonnaalase arengu; d) sotsiaalhoolekande osas. -- Selgunud on EL-st tulenevad põllumajandustootmist mõjutavad tegurid. Need omakorda korrastavad ettevõtluskliima omavalitsuses.