Ridala Vallavolikogu — Ridala vallavara eeskirja kehtestamine — KO, 13, 186

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26–28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356; 59, 941; 61, 984; 1999, 10, 155; 27, 392; 29, 401) paragrahvi 22 punkti 6 alusel Ridala Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Ridala vallavara eeskiri vastavalt lisale. 2. Tunnistada kehtetuks Ridala Vallavolikogu 26. oktoobri 1994. a määrus nr 12 «Ridala vallavarade eraldamise, kasutamise ja käsutamise kord». 3. Määrus jõustub 27. mail 1999. a. Volikogu esimees Olev PEETRIS Lisa Kinnitatud Ridala Vallavolikogu 19. aprilli 1999. a määrusega nr 4 Ridala vallavara eeskiri I. ÜLDSÄTTED § 1. Eeskirja eesmärk (1) Ridala vallavara eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab Ridala valla omandis oleva vara (edaspidi vallavara) valdamise, kasutamise ja käsutamise korra. (2) Eeskirja kohaldatakse koos kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, erastamisseaduse, asjaõigusseaduse ja teiste vara valdamist, kasutamist ja käsutamist reguleerivate õigusaktidega. § 2. Vallavara ja valla asutuse mõiste (1) Vallavaraks käesoleva eeskirja tähenduses on Ridala valla (edaspidi vald) omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. (2) Vallavara valdamisest, kasutamisest ja käsutamisest saadud tulu kuulub vallale, kui seadusest ja valla õigusaktidest või nende alusel sõlmitud lepingutest ei tulene teisiti. (3) Valla asutus on käesoleva eeskirja mõttes asutus, millel on oma eelarve ja vallavolikogu kinnitatud põhimäärus. § 3. Tervikvara mõiste (1) Tervikvara käesoleva eeskirja tähenduses on asjade kogum, millest osa eraldamise korral muutub ülejäänud osa sihipärane kasutamine võimatuks või raskendatuks. (2) Tervikvarast asja eraldamine ning lahutatud asja eraldi käsutamine on lubatud ainult vallavolikogu otsusel. § 4. Vallavara valitsemine ja kasutamine (1) Vallavara valitsemine on vallavara valitseja õigus ja kohustus käesoleva eeskirja ja teiste Ridala valla õigusaktide alusel korraldada vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist. (2) Vallavara valitsejad on: 1) vallavolikogu; 2) vallavalitsus. (3) Valla asutus on vallavara valitsejateks vallavalitsuse poolt tema kasutada antud vara suhtes. (4) Vallavara jaotuse ja üleandmise valla asutuste vahel otsustab vallavalitsus. (5) Vallavara üleandmine ja vastuvõtmine ühelt vallavara valitsejalt teisele toimub kirjaliku akti alusel. Akti märgitakse andmed üleandja ja vastuvõtja, üleandmise aja, vara koosseisu, bilansilise väärtuse ja kasutamisviisi kohta. Akt koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks jääb üleandjale, üks vastuvõtjale ja üks vallavalitsuse raamatupidamisele. Üleandja ja vastuvõtja korraldavad vastavate kannete muutmise andmekogudes. (6) Kolmandad isikud võivad olla vallavara kasutajad tehingu või haldusakti alusel. (7) Valla asutus on kohustatud nende valitsemisel olevat või vallata antud vallavara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema kõigiti selle säilimise ja väärtuste võimaliku kasvu eest. Sooritades vallavaraga mistahes tehinguid, peavad vallavara valitsejad ja volitatud asutused juhinduma põhimõttest vältida kahju ja suurendada kasu, mida vald võib nendest tehingutest saada. § 5. Arvestuse pidamise kohustus (1) Vallavara valitsejad peavad arvestust nende valitsemisel oleva vallavara kohta raamatupidamise seaduse alusel. (2) Vallavara arvestust korraldab vallavalitsus. § 6. Vallavara arvestamine (1) Vallavara kohta peetakse arvestust. Vallavara arvestamist korraldab vallavalitsus. (2) Vallavalitsusel tuleb arvestust pidada vallale kui omavalitsusüksusele kuuluvate kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste, samuti vallavolikogu kehtestatud tingimustele vastavate vallasasjade ning rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste üle. II. VALLAVARA OMANDAMINE JA VARALISTE KOHUSTUSTE VÕTMINE § 7. Vallavara omandamine ja teenuste tellimine maksumusega alla riigihanke piirmäära Vallavara omandatakse vallaelanike huvides. (1) Vallavara omandatakse seaduse või tehingu alusel. (2) Vallavara omandamise või teenuse (hanke) tellimise otsustab: 1) valla asutuse juht jooksva eelarve kuludeks ettenähtud vahendite piires, kui vara hind ei ületa 30 000 krooni ja vallavara omandamine on vajalik asutuse korrapärase tegevuse tagamiseks; 2) vallavolikogu, kui sellega võetakse vallale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes; 3) muudel juhtudel vallavalitsus. (3) Ostueesõiguse teostamise või sellest loobumise otsustab vallavalitsus. (4) Kui ostueesõiguse kasutamisel võetakse vallale varalisi kohustusi, milliseid ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludeks, annab loa ostueesõiguse kasutamiseks vallavolikogu. (5) Pärandi või kingi vastuvõtmise ja kasutamise üle otsustab vallavalitsus. Kui asjaga kaasnevad varalised õigused on ilmselt väiksemad kui sellega kaasnevad kohustused, otsustab vallale pärandatud pärandi või vallale kingitud kingi vastuvõtmise vallavolikogu. Pärandvara ja kingi kasutajaks jääb valla asutus, kes on testamendis või kinkelepingus näidatud pärijana või kingi saajana. Kui pärijaks või kingi saajaks on Ridala vald, määrab pärandi või kingi kasutaja vallavalitsus. (6) Riigilt saadava vara taotlemine ja vallale üleandmine (munitsipaliseerimine) toimub nimetatud valdkonda reguleerivates õigusaktides ettenähtud korras. (7) Vallavara omandamise lepingu sõlmib vallavalitsus. Kui vallavara omandamine kuulub valla asutuse pädevusse, sõlmib vara omandamise lepingu vastava asutuse juht. § 8. Asja ostmine, teenuse või ehitustöö tellimine riigihanke korras (1) Riigihankeid korraldab valla nimel vallavalitsus. (2) Riigihangete teostamise korra kehtestab vallavalitsus. (3) Hankelepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus. Kui hankelepinguga võetakse vallale täiendavaid rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes, annab vallavalitsusele lepingu sõlmimiseks loa vallavolikogu. § 9. Laenu võtmine (1) Laenu võtmise otsustab vallavolikogu. (2) Laenu võtmist eelarves sätestatud mahus korraldab vallavalitsus. III. VALLAVARA KASUTAMINE JA KASUTUSSE ANDMINE § 10. Vallavara kasutusse andmise otstarve (1) Vallavara kasutatakse avalikuks otstarbeks: 1) valla valitsemise otstarbeks; 2) vallale tulu saamiseks. (2) Avalikuks otstarbeks kasutatakse valla omandis olevat avalikku asja, mida iseloomustab kättesaadavus kõigile. Need on tänavad, pargid, avalikud veekogud ja rannad jms. Seaduses sätestatud juhtudel kasutatakse avalikuks otstarbeks ka valla omandis olevat eraasja. (3) Avalikul otstarbel kasutatava vallavara kasutamise tingimusi määravad kindlaks selleks pädevad organid ja ametiisikud. (4) Vallavalitsus tagab teabe avalikul otstarbel kasutatava vallavara kohta ning selle kasutamise tingimuste ja piirangute avalikustatuse. (5) Valla valitsemiseks kasutatakse valla omandis olevat vara, mis on vajalik vallavara valitseja ja tema valitsemisalas olevate asutuste õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. (6) Valitsemise otstarbel kasutatava vallavarana käsitatakse vallavolikogu, vallavalitsuse ja valla asutuse valduses olevat vallavara, mis on vajalik nende põhikirjaliste ülesannete täitmiseks. (7) Tulu saamiseks kasutatakse vallavara, mida ei kasutata avalikuks otstarbeks või valla valitsemiseks ja mida ei ole otsustatud võõrandada. (8) Vallavara võõrandamine tulu saamise eesmärgil toimub käesoleva eeskirja ja vara võõrandamist reguleerivate sätete ja volikogu kehtestatud õigusaktide alusel. § 11. Vallavara kasutusse andmise põhimõtted (1) Vallavara antakse: 1) enampakkumise või otsustuskorras rendile; 2) tasuta kasutada. (2) Vallavara kasutusse andmise otsustab: 1) valla asutus, kui: a) kasutusse antakse tema kasutuses olevaid ruume kasutamiseks väljaspool ametlikku tööaega. Muul juhul võib ruume kasutusse anda juhul, kui neid ei vajata põhikirjaliseks tegevuseks, kuid siis ei või kasutusse andmise tähtaeg ületada seitset ööpäeva; b) kasutusse antakse väheväärtuslikku kuluinventari; 2) muudel juhtudel vallavalitsus. (3) Vallavara kasutusse andmiseks peab andma loa vallavolikogu, kui: 1) vallavara antakse kasutusse tähtajaga üle viie aasta; 2) vallavara antakse kasutusse otsustuskorras ja selle vara maksumus on suurem kui 100 000 krooni; 3) vallavara koormatakse kasutusse andmisel ostueesõigusega. (4) Vallavara kolmandate isikute kasutusse andmisel ei või kasutusse andmise tähtaeg olla: 1) vallasasja puhul üle 10 aasta; 2) kinnisasja puhul üle 25 aasta, välja arvatud juhul, kui pikemaks tähtajaks kasutusse andmine on avalikes huvides; 3) tervikvara puhul üle 25 aasta. (5) Vallavara võib kasutusse anda tähtaega määramata, kui on tõenäoline, et vallavara on vajalik vallale muuks otstarbeks või kui muul põhjusel on vallal vajalik jätta endale õigus leping oma äranägemisel lõpetada. (6) Vallavara kasutusse andmise lepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus. Kui vallavara kasutusse andmine kuulub vallavara valitseja pädevusse, sõlmib vara kasutusse andmise lepingu vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 2 punktile 1 vastava vallavara valitseja. (7) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud alusel vallavara kasutusse andmisel kehtestab vastava tasu suuruse vallavalitsus. Vallavara valitsejad võivad anda vallavara kasutusse arvestades vallavalitsuse kehtestatud tasumäärasid. (8) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud alusel vallavara kasutamisest laekuv tasu jääb vastava vallavara valitseja käsutusse. § 12. Vallavara kasutusse andmine otsustuskorras (1) Vallavara võib anda otsustuskorras kasutusse tasuta või tavalisest väiksema tasu eest: 1) hoolekandeasutustele; 2) heategevuslikele organisatsioonidele; 3) valla osalusega äriühingutele, kus vallale kuulub üle kahe kolmandiku aktsiate või osakutega määratud häältest; 4) Eesti Vabariigi riigivõimu- ja kohaliku omavalitsuse organitele; 5) mittetulundusühingutele ja sihtasutustele; 6) ühiskondlike ürituste läbiviimiseks; 7) muudel juhtudel vallavolikogu otsuse alusel, lähtudes valla huvidest. (2) Vallale kuuluvaid eluruume antakse kasutusse vallavolikogu kehtestatud korras. (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud organisatsioonidele või ühiskondlike ürituste läbiviimiseks antakse vallavara kasutusse tasu eest, määrab tasu suuruse vallavalitsus. § 13. Vallavara rendile andmine konkursi ja enampakkumise korras (1) Vallavara antakse konkursi korras rendile, kui: 1) rentnik on kohustatud renditava varaga või selle abil tegema teatud tööd või osutama teatud teenust ning kui konkursist osavõtjatele on otstarbekas anda õigus ettepanekute tegemiseks nimetatud töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta; 2) nimetatud töö tegemine või teenuse osutamine nõuab rentnikult erilisi oskusi või vilumust, mis on olemas vaid vähestel isikutel või mille olemasolu kindlakstegemine on iga isiku puhul eraldi vajalik; 3) nimetatud töö tegemine või teenuse osutamine on erilise iseloomuga; 4) konkursi korraldamine on valla huvidest lähtudes otstarbekam kui vallavara muu kasutada andmise viis. (2) Kui ei ole alust anda vallavara kasutada otsustuskorras või konkursi korras rendile, antakse vallavara rendile enampakkumise korras. § 14. Rendile andmise enampakkumise ettevalmistamine (1) Enampakkumise ettevalmistamise käigus kinnitab vallavalitsus: 1) enampakkumise tingimused ja viisi; 2) alghinna; 3) enampakkumise läbiviija; 4) rendilepingu tingimused; 5) osavõtumaksu ja tagatisraha suuruse. (2) Enampakkumise läbiviimisest antakse teada vastava kuulutuse kaudu ühes üleriigilises ajalehes ja vajadusel raadios või televisioonis. Kuulutus avaldatakse vähemalt 15 päeva enne enampakkumise läbiviimist. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid: 1) enampakkumise korraldaja; 2) rendile antava vallavara nimetus, täpne asukoht ja iseloomustus; 3) enampakkumise läbiviimise koht ja aeg; 4) enampakkumise läbiviimise viis (suuline, kirjalik); 5) enampakkumise tingimuste ja rendilepingu tingimustega tutvumiseks ettenähtud aeg ja koht, kui tingimused ei ole ära näidatud kuulutuses. Pärast kuulutuse avaldamist võivad kõik asjast huvitatud isikud tutvuda rendile antava varaga, samuti enampakkumise tingimuste ja rendilepingu põhitingimustega ning teha nendest ärakirju; 6) enampakkumises osalemise osavõtumaks ja tagatisraha, nende tasumise tähtajad ja viis; 7) enampakkumisest osa võtta võivate isikute ring kooskõlas eeskirja punktiga 19; 8) rendiobjekti kasutusotstarve (kui vajalik). § 15. Rendilepingu tingimused (1) Rendilepingus tuleb sätestada: 1) rendile antava vara kohta käivad andmed (nimetus, arv, mõõt, koosseis, piirid, ruumide puhul asukoht ja nende üldpind ruutmeetrites); 2) lepingu tähtaeg; 3) vara üleandmise ja tagastamise tähtajad; 4) rendi tasumise tähtajad ja kord, viivise suurus. Kui renti tasutakse natuuras või kui rendi tasumine toimub renditud varast saadava viljaga, siis ka sellise renditasu arvestamise alused; 5) maksude tasumise ja reaalkoormatise teostamise kohustus; 6) hoonete puhul kindlustamiskohustus ja selle ulatus; 7) rendilepingu ennetähtaegse lõpetamise alused; 8) muud vajalikud tingimused. § 16. Alghind (1) Alghinna määramisel võetakse aluseks: 1) rendile antava vara senisest kasutamisest saadud tulu; 2) samalaadse vara rentimise eest saadud rendi suurus; 3) rendi suuruse eeldatav kujunemine samalaadse vara rentimise puhul tulevikus; 4) muud asjaolud, mida alghinna määraja peab oluliseks. (2) Alghinda ei pea määrama, kui renditava vara suhtes on enampakkumine eelnevalt juba toimunud ning alghinna määramise korral võib põhjendatult eeldada enampakkumise nurjumist. § 17. Enampakkumises osaleda võivate isikute ring (1) Enampakkumisest võivad üldjuhul osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on õigus sõlmida vastavat rendilepingut ning kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud. (2) Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult või esindaja kaudu: 1) enampakkumise läbiviimisega seotud isikud (enampakkumise läbiviijad, samuti alghinna määraja, isikud, kelle pädevusse kuulub enampakkumise tulemuste kinnitamine); 2) valla rendivõlglased. § 18. Enampakkumise läbiviimise viisid ja korraldus (1) Enampakkumine viiakse läbi avalikult kas suulise või kirjaliku pakkumisena. (2) Enampakkumise läbiviimise viisi otsustab vallavalitsus. Enampakkumise läbiviijaks on vallavalitsuse määratud komisjon või ametiisik. (3) Enampakkumise valmistab ette enampakkumise korraldaja. Enampakkumise läbiviimiseks moodustab enampakkumise korraldaja vähemalt kolmeliikmelise komisjoni ja nimetab nende hulgast komisjoni esimehe (juhataja), liikmed ja sekretäri. (4) Enampakkumine viiakse läbi, kui enampakkumisest osavõtmiseks avaldab soovi vähemalt üks osavõtja. § 19. Suulise enampakkumise läbiviimise kord (1) Enampakkumise avab enampakkumise juhataja, kes teeb enampakkumise ruumis kohalviibijatele ettepaneku registreerida end pakkujatena. Enampakkumisest osa võtta soovivate isikute nimed ning elu- või asukohad registreeritakse. Enampakkumisest osa võtta soovijad esitavad isikut tõendava dokumendi või volitusi tõendavad dokumendid. (2) Enne pakkumiste alustamist annavad kõik enampakkumisest osavõtjatena registreerunud isikud allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise ja rendilepingu tingimustest, ning esitavad tõendid selle kohta, et nad on tasunud osavõtumaksu ja tagatisraha. Isikuid, kes ei nõustu andma käesolevas lõikes ettenähtud allkirja või ei esita tõendeid osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta, pakkumisest osa võtta ei lubata. Kui enampakkumises osaleja on täitnud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 talle esitatud nõuded, väljastatakse talle registreerimisnumber, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni. Seejärel tutvustab enampakkumise juhataja enampakkumise läbiviimise ja kaebuste esitamise korda ning kuulutab välja enampakkumise alghinna ja enampakkumises osalejad. (3) Pärast käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud toimingute tegemist ning enampakkumise juhataja vastavat korraldust (esimest haamrilööki) alustavad enampakkumisest osavõtjad pakkumist. Osavõtja annab enampakkumise juhatajale märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui ta on saanud enampakkumise juhatajalt vastava loa. Enampakkumise sammu suuruse kehtestab ja avalikustab enne pakkumiste alustamist enampakkumise juhataja. Pakkumise kuulutab enampakkumise läbiviija juhataja haamrilöögiga lõppenuks pärast kõrgeima pakutud rendisumma kolmekordset teatamist. (4) Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse. (5) Osavõtja, kelle pakutud rent on suurim, annab enne lahkumist allkirja selle kohta, et ta kohustub võtma vara rendile enampakkumiseks esitatud tingimustel, kui enampakkumise tulemused kinnitatakse kehtestatud korras. Allkirja andmisest keeldumisel kaotab ta õiguse lepingu sõlmimisele ning talle ei tagastata tagatisraha. Sellise keeldumise korral teeb enampakkumise läbiviija (juhataja) osavõtjatele teatavaks, et vara antakse rendile osavõtjale, kes on teinud suuruselt järgmise pakkumise. Kui ka teine pakkuja keeldub allkirja andmast, kaotab ta õiguse tagasi saada tagatisraha ning enampakkumine kuulutatakse nurjunuks. (6) Kui enampakkumine toimub alghinda määramata, kohaldatakse käesolevat paragrahvi vastava erisusega. (7) Osavõtjatele, kellele ei laiene käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatu, tagastatakse tagatisraha viie tööpäeva jooksul pärast enampakkumise läbiviimist. Osavõtumaksu osavõtjatele ei tagastata. § 20. Kirjaliku enampakkumise läbiviimise kord (1) Kirjalikus enampakkumises osalemiseks esitatakse enampakkumise läbiviijale kinnine ümbrik, millele on peale märgitud, millisele enampakkumisele see on esitatud. Pakkumine peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) pakkuja nimi ja elukoht või asukoht; 2) nõusolek enampakkumises osalemiseks enampakkumiseks esitatud tingimustel; 3) tõendid enampakkumises osalemiseks ettenähtud osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta; 4) sõnadega kirjutatud pakutud rendisumma; 5) pakkumise esitaja allkiri, juriidilise ja füüsilise isiku esindaja puhul volikiri. (2) Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta eelnevalt nimetatud nõuetele, enampakkumises ei osale. Pakkumine loetakse esitatuks päeval, mis on märgitud saatekoha postitemplis, selle puudumisel sihtkoha postitemplis või tema saabumisel selleks ettenähtud kohta, kui pakkumist ei saadetud posti kaudu. Pakkumised registreeritakse nende saabumise järjekorras (ära märgitakse saabumise kuupäev ja kellaaeg). Enne nimekirja sulgemist tehtud pakkumised pitseeritakse kuni nende läbivaatamiseni. (3) Enampakkumise läbiviija (juhataja), kuulutades enampakkumise kindlaksmääratud ajal ja kohas avatuks, teatab alghinna ning annab kohalviibijatele võimaluse 15 minuti jooksul esitada täiendavalt kirjalikke pakkumisi. Pärast nimetatud tähtaja möödumist ühtegi pakkumist arvesse ei võeta. (4) Pakkumiste läbivaatamise käigus avab enampakkumise läbiviija (juhataja) pakkumised nende registreerimise järjekorras. Enampakkumise läbiviija (juhataja) on kohustatud kõigile pakkumistele alla kirjutama ja kandma nad enampakkumise protokolli. (5) Kirjalikele enampakkumistele kohaldatakse suulise enampakkumise korda reguleerivaid sätteid (paragrahvi 19 lõiked 5, 6 ja 7) järgmise erinevusega: 1) enampakkumisest osavõtjatel on pärast enampakkumise läbiviimist õigus tutvuda enampakkumise protokolliga. § 21. Enampakkumise tulemuste kinnitamine ja lepingu sõlmimine (1) Enampakkumise tulemused kinnitab vallavalitsus. (2) Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt 15 päeva jooksul enampakkumise toimumisest. (3) Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui: 1) enampakkumise läbiviimisel rikuti oluliselt enampakkumise läbiviimise korda; 2) enampakkumise ettevalmistamisel on oluliselt eiratud selleks ettenähtud korda; 3) osavõtjatevahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku; 4) enampakkumine toimus alghinda määramata ning sellisest enampakkumisest võttis osa ainult üks isik, kelle pakutud hind oli põhjendamatult väike. (4) Kui mitmes nõuetekohases kirjalikus pakkumises esitatud rendisummad on võrdsed, annab enampakkumise kinnitaja võrdsetele pakkujatele õiguse teha täiendav pakkumine. Rendileping sõlmitakse isikuga, kelle täiendavalt tehtud pakkumine on kõrgeim. Kui kindlaksmääratud ajaks ei tee kumbki pakkuja täiendavat pakkumist, otsustab eelistuse enampakkumise kinnitaja muude asjaolude põhjal. (5) Kui enampakkumist ei toimu, enampakkumine kuulutatakse nurjunuks, tulemusi ei kinnitata või võitjaga lepingut ei sõlmita, otsustab vallavalitsus, kas korraldada uus enampakkumine, anda vara rendile konkursi või otsustuskorras või käsutada seda muul viisil. (6) Enampakkumise tulemuste kinnitamisel sõlmitakse parima pakkumise teinud isikuga rendileping. Rendilepingu sõlmib vallavalitsus. (7) Rendilepingu sõlmimise korral muutub tagatisraha rendilepingujärgseks makseks. IV. VALLAVARA VÕÕRANDAMINE § 22. Vallavara võõrandamise mõiste Vallavara võõrandamine on vallavara müük või muul viisil kolmandate isikute omandisse andmine eeskirjas kehtestatud tingimustel ja korras. § 23. Vallavara võõrandamise tingimused Vallavara võib võõrandada, kui: 1) vallavara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks ega valla valitsemiseks ning selle muul viisil vallavarana kasutamine ja käsutamine ilma võõrandamiseta ei ole võimalik, põhjendatud ega otstarbekas; 2) vallavara on antud vallale üle erastamise kohustusega; 3) muudel seaduses või vallavolikogu poolt ettenähtud juhtudel. § 24. Vallavara võõrandamise otsustamine (1) Vallavara võõrandamise otsustab volikogu, kui: 1) võõrandatava vara hind on suurem kui 100 000 krooni; 2) vara võõrandatakse enampakkumiseta ning selle hind on suurem kui 10 000 krooni; 3) vara võõrandatakse tasuta. (2) Vallavara võõrandamise otsustab valla asutuse juht, kui võõrandatakse väheväärtuslikke kuluartikleid. (3) Muudel juhtudel vallavalitsus. (4) Vallavara võõrandamise lepingu ning vajadusel asjaõiguslepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus. Kui vallavara võõrandamise otsustamine kuulub vallavara valitseja pädevusse, sõlmib vallavara võõrandamise lepingu vastava vallavara valitseja. Järelmaksuga müügi korral sätestatakse lepingus selle täitmise tagatised. (5) Kui enne vallavara võõrandamise küsimuse otsustamist tekib vajadus selle hindamiseks, siis toimub see käesolevas eeskirjas ettenähtud alustel või maa erakorralise hindamise teel, kui korralisest hindamisest on möödunud üle ühe aasta. Hindamist korraldab vallavalitsus. § 25. Vallavara võõrandamise viisid Vallavara võõrandatakse: 1) otsustuskorras kas tasu eest, tasuta või alandatud hinna eest; 2) enampakkumise korras; 3) erastamiskorras. § 26. Vallavara võõrandamine otsustuskorras Vallavara võõrandamine otsustuskorras võib toimuda, kui: 1) võõrandatav vara võib rikneda või hävineda enne enampakkumise lõpuleviimist; 2) enampakkumise korras võõrandamine on nurjunud; 3) kui vara võõrandatakse valla osalusega äriühingule või avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele; 4) muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest. § 27. Vallavara võõrandamine enampakkumise korras (1) Enampakkumise läbiviimisest teatatakse vastava kuulutuse kaudu vähemalt ühes üldriikliku leviga ajalehes. Kuulutus avaldatakse hiljemalt 15 päeva enne enampakkumise läbiviimise päeva. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid: 1) enampakkumise läbiviija; 2) võõrandamisele kuuluva vallavara nimetus. Vara täpsem iseloomustus, koosseis, piirid ja muude sarnaste andmete avaldamine ei ole vajalik, kui kuulutuses teatatakse pakkujatele võimalusest tutvuda võõrandatava varaga kuulutuses nimetatud kohas ja ajal; 3) enampakkumise läbiviimise koht ja aeg; 4) enampakkumise läbiviimise viis (suuline, kirjalik), kirjalike pakkumiste korral nende esitamise tähtaeg ja koht; 5) alghind ja enampakkumise osavõtumaks ja tagatisraha. § 28. Alghind (1) Alghinna määramisel võetakse aluseks: 1) eksperdi hinnang; 2) vara eeldatav turuväärtus; 3) vara erilised omadused. (2) Alghinda ei pea määrama, kui on alust arvata, et selle määramisel võib enampakkumine jääda tagajärjetuks ning seetõttu võib vara rikneda, hävineda, selle väärtus muul viisil väheneda või selline sunnitud viivitus oleks valla seisukohast kahjulik. Alghinda ei määrata teistkordsel enampakkumisel, kui alghinna määramisel võib mitte leida varale ostjat. Alghinna ärajätmise otsus peab olema põhjendatud. (3) Alghinna määramise ärajätmise otsustab vallavalitsus. § 29. Enampakkumises osaleda võivate isikute ring (1) Enampakkumises võivad osaleda kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kelle osavõtt ei ole keelatud. (2) Enampakkumisest ei või osa võtta: 1) enampakkumise läbiviimisega seotud isikud (enampakkumise läbiviijad; isikud, kelle pädevusse kuulub enampakkumise tulemuste kinnitamine); 2) nende abikaasad ja otseliinis alanevad ja ülenevad sugulased. § 30. Enampakkumise viisid, korraldus ja läbiviimine (1) Enampakkumise viisi, korraldust ja läbiviimist reguleeritakse käesoleva eeskirja paragrahvide 17–20 sätetega, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi. (2) Alghind tehakse pakkujatele teatavaks enne enampakkumise alustamist. Kui enampakkumisel on määratud müüdavale varale alghind, alustatakse pakkumistega alghinnast. Kui alghinda ei määrata, siis alustatakse pakkumist hinnast, mida esimesena pakutakse. § 31. Enampakkumise tulemuste kinnitamine (1) Enampakkumise tulemused kinnitab vallavalitsus. (2) Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt 15 päeva jooksul enampakkumise toimumisest. (3) Enampakkumise tulemused võib jätta kinnitamata, kui: 1) enampakkumise läbiviimisel rikuti oluliselt läbiviimise korda; 2) enampakkumise ettevalmistamisel oluliselt eirati selleks ettenähtud korda; 3) osavõtjatevahelised kokkulepped mõjutasid enampakkumise käiku; 4) enampakkumine toimus alghinda määramata ning pakkumises osales ainult üks isik, kelle pakutud hind oli põhjendamatult väike. (4) Kirjalike pakkumiste võrdsuse korral eelistatakse pakkujat, kelle pakkumine registreeriti varajasema kuupäeva või kellaajaga. (5) Enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmisel, nurjunuks tunnistamisel või müügihinna mittetasumisel ja lepingu mittesõlmimisel otsustab varaga edasise toimimise viisi vallavalitsus. § 32. Ostu-müügilepingu sõlmimine (1) Enampakkumise võitjaga sõlmitakse kirjalik, seaduses ettenähtud juhtudel aga notariaalselt tõestatud ostu-müügileping ja asjaõigusleping. Ostu-müügilepingu ning vajadusel asjaõiguslepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu sõlmib vallavalitsus. (2) Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest (kinnitamata jätmisest) pärast vastava otsuse tegemist. Pärast enampakkumise kinnitamise teate saamist on enampakkumise võitja kohustatud tasuma müügihinna või järelmaksu rakendamisel osa müügihinnast enampakkumise tingimustes ettenähtud tähtpäeval või kui sellist tähtaega määratud ei ole, siis teates märgitud tähtpäeval. Enampakkumise võitja peab ilmuma lepingu sõlmimisele hiljemalt 20 päeva jooksul arvates kinnitamise teate kättesaamise päevast. (3) Enne ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimist on enampakkumise võitja kohustatud esitama kõik nõutavad lepingu täitmise tagatised. (4) Tähtaegselt müügihinna või selle osa mittetasumisel, samuti lepingu sõlmimisele mitteilmumisel ning nõutavate tagatiste esitamata jätmisel kaotab enampakkumise võitja õiguse nõuda ostu-müügilepingu sõlmimist, samuti ei tagastata talle tagatisraha. (5) Kui enampakkumise võitja täidab käesolevas paragrahvis talle esitatud nõuded, arvestatakse tagatisraha müügihinna hulka. § 33. Vallavara erastamine (1) Vallavara erastamine toimub erastamisseaduse alusel, käesolevas eeskirjas ja teistes erastamist reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. (2) Erastamise korraldamise aluseks on vallavolikogu poolt kinnitatud erastamisprogramm. (3) Erastamise korraldaja on vallavalitsus. V. VALLAVARA KOORMAMINE § 34. Vallavara koormamise mõiste ja piirangud (1) Vallavara koormamine eeskirja tähenduses on valla omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, isikliku servituudi, reaalkoormatise, ostueesõiguse või hoonestusõiguse seadmine. (2) Ridala valla omandis olevale kinnisasjale kasutusvaldust ei seata. § 35. Reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmine (1) Valla omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmine on lubatud, kui: 1) see toimub isiku, kellel on selleks seadusest tulenevalt õigus, nõudel ja kasuks; 2) see toimub avalikes huvides. (2) Valla omandis olevale kinnisasjale seab reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse vallavalitsus. (3) Vallavara koormamise lepingu, vajadusel ka asjaõiguslepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus. § 36. Valla omandis olevale kinnisasjale isikliku kasutusõiguse seadmine (1) Valla omandis olevale kinnisasjale isikliku kasutusõiguse seadmine on lubatud, kui: 1) see toimub sellise isiku, kellel on selleks seadusest tulenevalt õigus, nõudel ja kasuks; 2) see toimub avalikes huvides; 3) see seatakse isiku kasuks vallale osutatud eriliste teenete eest. (2) Isikliku kasutusõiguse seadmise otsustab käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel vallavolikogu, muudel juhtudel vallavalitsus. (3) Isiklik kasutusõigus seatakse tasu eest või tasuta. Tasuta isikliku kasutusõiguse seadmine võib toimuda käesoleva eeskirja paragrahvi 12 lõikes 1 nimetatud alustel või eriliste teenete eest. Isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus. § 37. Hoonestusõiguse seadmise üldsätted (1) Hoonestusõigus seatakse hoonestamata munitsipaalmaale või munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks. (2) Hoonestusõiguse seadmise otsustab vallavolikogu ja vastavad lepingud sõlmib vallavalitsus. (3) Hoonestusõiguse seadmisel ei või hoonestusõiguse tähtaeg olla üle 50 aasta, v.a juhud, mil hoonestaja peab hoonestusõiguse lepingu kohaselt teostama kinnisasjal või selle abil teatud töid valla huvides, mille tähtaeg ületab 50 aastat. Hoonestusõiguse tähtaeg ei või ületada 99 aastat. (4) Hoonestusõigust võib seada enampakkumise, konkursi või otsustuskorras. (5) Otsustuskorras seatakse hoonestusõigus eeskirja punkti 12 lõikes 1 nimetatud isikute kasuks käesoleva eeskirja paragrahvi 11 lõikes 3 sätestatud juhtudel. (6) Hoonestusõigus seatakse enampakkumise korras, kui puudub alus hoonestusõiguse seadmiseks konkursi või otsustuskorras. § 38. Hoonestusõiguse seadmine hoonestamata munitsipaalmaal (1) Hoonestusõiguse seadmise algatab ning vajalikud materjalid valmistab ette vallavalitsus oma algatusel või huvitatud isiku taotlusel. (2) Hoonestusõiguse seadmise ettevalmistamisel vallavalitsus: 1) korraldab kehtestatud planeeringut arvestades kinnisasjale katastriüksuse moodustamise sellele hoonestusõiguse seadmise eesmärgil; 2) määrab hoonestusõiguse aastatasu algsuuruse sõltuvalt katastriüksuse sihtotstarbest. (3) Hoonestusõiguse seadmiseks vajalike ettevalmistustööde lõppedes võtab vallavolikogu vastu otsuse hoonestusõiguse seadmiseks. Hoonestusõiguse seadmise otsus peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) hoonestusõigusega koormatava maa suurus, asukoht, sihtotstarve ja katastritunnus; 2) hoonestusõiguse aastatasu algsuurus; 3) hoonestusõiguse seadmise tingimused; 4) hoonestamise tingimused (katastriüksuse sihtotstarve, lubatud ehitiste arv krundil, ehitis(t)e lubatud suurim ehitusalune pind, ehitis(t)e lubatud kõrgus ja hoonestamise tähtaeg; 5) hoonestusõiguse seadmise viis (konkurss, enampakkumine või otsustuskord); 6) enampakkumise või konkursi läbiviimise viis (suuline või kirjalik) ja avalduste esitamise tähtaeg, mis ei või olla lühem kui kaks nädalat teate ilmumise päevast arvates; 7) osavõtutasu ning tagatise suurus ja tasumise kord; 8) lepingu sõlmimiseks nõutavad tagatised; 9) enampakkumise või konkursi läbiviija. § 39. Hoonestusõiguse seadmine enampakkumise ja konkursi korras (1) Hoonestusõiguse seadmisest enampakkumise või konkursi korras antakse teada vähemalt ühes üleriigilises ajalehes. Kuulutus avaldatakse vähemalt 15 päeva enne avalduste esitamise tähtpäeva. Hoonestusõiguse seadmise kuulutus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) pakkumise läbiviija; 2) pakkumise viis; 3) hoonestusõigusega koormatava maa suurus, asukoht ja sihtotstarve; 4) hoonestusõiguse aastatasu algsuurus ja hoonestusõiguse tähtaeg; 5) hoonestamise tingimused ja hoonestamise tähtaeg; 6) avalduste esitamise koht, aeg ja viis; 7) osavõtutasu ja tagatisraha suurus ning tasumise kord; 8) enampakkumise või konkursi tingimustega tutvumise aeg ja koht. (2) Enampakkumisel või konkursil võivad osaleda kõik isikud, kes on tasunud osavõtutasu ja tagatisraha, on oma kirjalikus avalduses nõustunud hoonestusõiguse tingimustega. (3) Enampakkumisel või konkursil osalemiseks esitab taotleja pakkumise korraldajale kirjaliku avalduse kuulutuses märgitud tähtajaks. Avalduses peab olema näidatud: 1) taotleja nimi ja isikukood, juriidilise isiku nimi, asukoht ja registrikood; 2) selgesõnaline nõusolek hoonestusõiguse tingimustega; 3) pakutava hoonestusõiguse aastatasu suurus. (4) Hoonestusõiguse seadmise enampakkumine viiakse läbi kas suulise või kirjaliku enampakkumisena. Enampakkumise läbiviimise kord on reguleeritud eeskirja punktides 20–23, arvestades järgmisi erisusi: 1) pakkumise objektiks on hoonestusõiguse tasu; 2) alghind tehakse osavõtjale teatavaks; 3) nii suulise kui kirjaliku enampakkumise korral on osavõtjatel õigus tutvuda enampakkumise protokolliga. (5) Hoonestusõiguse seadmise konkurss viiakse läbi kirjalike enampakkumiste kogumise teel. (6) Hoonestusõiguse konkursi läbiviimise kord on reguleeritud eeskirja paragrahvides 28–31, arvestades järgmisi erisusi: 1) pakkumise objektiks on hoonestusõiguse aastatasu; 2) alghind tehakse pakkujatele teatavaks; 3) kui konkursist osavõtjale antakse õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, peab pakkumine sisaldama täpseid andmeid pakutavate tehniliste ning muude tingimuste ja projektide kohta; 4) komisjon teeb otsuse parima pakkumise kohta (kohe) pärast pakkumiste läbivaatamist; 5) pärast pakkumiste läbivaatamise lõppu esitab pakkumise läbiviija pakkumised koos omapoolse arvamusega vallavalitsusele; 6) parima pakkumise väljaselgitamisel arvestatakse peale hoonestusõiguse tasu suuruse pakkujatepoolseid tingimusi töö tegemiseks või teenuse osutamiseks, pakkujate eelnevat kogemust, oskusi ja vilumust ning töö või teenuse erilist tähendust ja iseloomu. (7) Hoonestusõiguse seadmise enampakkumise ja konkursi tulemused kinnitab vallavalitsus kümne tööpäeva jooksul pärast enampakkumise või konkursi tulemuste väljaselgitamist. Enampakkumise või konkursi tulemusi ei kinnitata, kui: 1) enampakkumise või konkursi ettevalmistamisel ja läbiviimisel rikuti oluliselt selle läbiviimise korda; 2) enampakkumise või konkursi võitjaks osutub käesoleva eeskirja paragrahvi 17 lõikes 2 määratletud isikute ringi kuuluv isik. § 40. Hoonestusõiguse lepingu tingimused (1) Hoonestusõiguse lepingus tuleb kindlaks määrata: 1) hoonestusõigusega koormatava maa asukoht, katastriüksuse sihtotstarve, katastritunnus ja kinnistu registriosa number; 2) hoonestusõiguse tähtaeg, selle pikendamise tingimused; 3) hoonestusõigusega koormatava maa üleandmise tähtaeg ja kord; 4) hoonestusõiguse tasu suurus, maksmise kord ja sanktsioonid selle rikkumise eest; 5) maksude tasumise kohustus ja reaalkoormatise teostamise kohustus; 6) kindlustamiskohustus (vajadusel); 7) hoonestamise tähtaeg; 8) lepingu täitmise tagatised; 9) muud vajalikud andmed. (2) Kui hoonestusõigus seatakse konkursi korras, tuleb täiendavalt kindlaks määrata: 1) töö või teenuse kirjeldus ja tehnilised nõuded, samuti viide tingimustega seotud joonistele, tehnilistele tingimustele ja projektidele; 2) töö või teenuse teostamise kord, tähtajad ja tingimused; 3) hoonestusõiguse tasu arvutamise alused, kui vald on õigustatud saama osa hoonestaja tehtud töö või osutatud teenuse eest saadavast tulust; 4) töö või teenuse iseloomust tingitud erilised kohustused; 5) töö tegemiseks või teenuse osutamiseks vajalikud investeeringud; 6) valla poolt hoonestajale ettenähtud toetused (mööndused ja soodustused) ning selliste toetuste andmise tingimused ja kord. (3) Enampakkumise või konkursi tulemuste kinnitamise järel või pärast vallavalitsuse korralduse vastuvõtmist hoonestusõiguse seadmiseks otsustuskorras sõlmib vallavalitsus hoonestusõiguse seadmise lepingu ja reaalkoormatise seadmise lepingu ning vajadusel hüpoteegi seadmise lepingu ning asjaõiguslepingud hoonestusõiguse, reaalkoormatise ja hüpoteegi kandmiseks kinnistusraamatusse. VI. VALLAVARA MAHAKANDMINE JA NÕUETEST LOOBUMINE § 41. Vallavara mahakandmine (1) Vallavara kuulub mahakandmisele: 1) kui see on muutunud kasutamiskõlbmatuks ning selle võõrandamine ei ole võimalik; 2) kui ilmneb erinevus olemasoleva vallavara ja raamatupidamisandmete vahel ning võib põhjendatult eeldada, et selline puudujääk ei ole kõrvaldatav. (2) Eelmises lõikes nimetatud mahakandmiseks aluse tekkimisel on vallavara valitseja kohustatud koostama akti, milles näidatakse mahakandmisele kuuluva vara täpne koosseis ja bilansiline maksumus ning meetmed, mis on võetud tarvitusele puudujäägi likvideerimiseks. § 42. Vallavara mahakandmise otsustab: (1) Vallavara mahakandmise otsustab: 1) vallavolikogu – alates 20 000 kroonist; 2) vallavalitsus – kuni 20 000 krooni; 3) valla asutus, kui maha kantakse väheväärtuslikke kuluartikleid. (2) Kui vallavara ei ole säilinud, vallavara mahakandmise vajadus tuleneb seadusest, pankrotihalduri või audiitori põhjendatud ettepanekust, otsustab vallavara mahakandmise vallavalitsus. (3) Vallavara hävimise kohta koostab vallavara valitseja akti, mis peab sisaldama andmeid hävimise kulude ja viisi kohta, samuti andmeid vallavara hävimisest saadud materiaalsete väärtuste kohta. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud akti koostajad korraldavad vastava kande tegemise raamatupidamise dokumentidesse. § 43. Nõuete esitamine ja nõuetest loobumine (1) Nõuded võlgniku suhtes esitab kohtulikus ja kohtuvälises korras vallavalitsus, oma pädevuse piires valla asutus. (2) Kui vallavara hulka kuuluv nõue osutub lootusetuks või nõude aluseks olevad dokumendid on puudulikud, võib nõude esitamisest, hagist või sissenõude pööramisest loobumise otsustada: (3) Vallavara hulka kuuluvatest nõuetest loobumise otsustab: 1) vallavalitsus nõude puhul kuni 20 000 krooni või kui nõue on lootusetu või selle sissenõudmine ei ole majanduslikult põhjendatud; 2) muudel juhtudel vallavolikogu.