Vastemõisa Vallavolikogu — Vastemõisa valla projekteerimis- ja ehitusmääruse kinnitamine — KO, 12, 170

Planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953; 1999, 27, 380; 29, 398 ja 399) paragrahvi 4 alusel Vastemõisa Vallavolikogu määrab: 1. Kehtestada uues redaktsioonis Vastemõisa valla projekteerimis- ja ehitusmäärus (lisatud). Volikogu esimees Lembit KRUUSE Lisa Vastemõisa Volikogu 8. veebruari 1999. a määrusele nr 1 Vastemõisa valla projekteerimis- ja ehitusmäärus I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev määrus reguleerib planeerimis- ja ehitustegevust Vastemõisa valla territooriumil. Määruse koostamise aluseks on planeerimis- ja ehitusseadus. 2. Määrus sätestab vallavolikogu ja vallavalitsuse pädevuse ja kohustused. 3. Uute hoonete ehitamine ja olemasolevatele hoonetele juurdeehitiste tegemine on lubatud vallavalitsuse poolt antud projekteerimistingimuste alusel. 4. Planeerimisalane tegevus on avalik. II. MÕISTED 5. Ehitamiseks loetakse: 5.1. ehitise või rajatise püstitamist maa peale või maa alla; 5.2. olemasoleva ehitise või rajatise laiendamist juurde-, peale- või allaehitamise teel; 5.3. ehitise konstruktsioonide, ruumijaotuse või välisilme konstruktsioonilist muutmist; 5.4. tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldamistöid; 5.5. ehitise lammutamist. 6. Ehitis on hoone või rajatis: 6.1. hoone on maapinnaga püsivalt ühendatud, katuse, välispiirete ja siseruumiga ehitis; 6.2. rajatis on maapinnaga püsivalt ühendatud, inimtegevuse tulemusena valminud ehitis, mis ei ole hoone. 7. Väikehoone on kuni 12 m2 ehitusaluse pinnaga ühekorruseline keldrita hoone, mida ei kasutata elamiseks ja millel ei ole tehnilisi või avalikke funktsioone. Väikehoonet võib ehitada vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul ilma ehitusprojekti, ehitusloa ja ehitusjärelevalveta. 8. Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks (kuni viieks aastaks) püstitatud ehitis, mis likvideeritakse vallavalitsuse määratud ja ehitusloas näidatud tähtajaks. 9. Omavoliline ehitis on ilma ehitusloata püstitatud ehitis. 10. Ehitaja on ehitustööde tegemise litsentsi omav juriidiline isik või enda tarbeks ehitustöid tegev füüsiline isik. 11. Ehitusekspert on juriidiline või füüsiline isik, kellel on nõuetekohane litsents ehitusprojekti või ehitise seisundi hinnangulise analüüsi tegemiseks. 12. Projekteerija on kõrgharidusega arhitekt või ehitusinsener. 13. Hoonestaja on ehitada sooviv kinnisasja või krundi omanik või isik, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus. 14. Krunt on ehitamiseks mõeldud piiritletud maatükk. Ehitusõigus krundile sisaldab krundi kasutamise sihtotstarvet, lubatud ehitiste arvu krundil, ehitiste suurimat ehitusalust pinda, kuja ja ehitise lubatud kõrgust. 15. Kuja on ehitiste lubatud väikseim vahekaugus. III. PLANEERIMINE Planeeringute algatamise, kehtestamise, muutmise, tühistamise ja finantseerimise otsustab vallavolikogu. Planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusalase tegevuse korraldamine on vallavalitsuse õigus ja kohustus. Planeeringud põhinevad ühiskondlikul kokkuleppel, mille aluseks on planeeringute ja nende tegemise avalikkus. 16. Üldplaneering: 16.1. Valla või vallaosa üldplaneeringu põhiülesanne on territoriaal-majandusliku arengu põhisuundade kujundamine. 16.2. Üldplaneeringuga kehtestatakse valla üldised maakasutuse ja ehitamise tingimused ning vajalikud piirangud. 16.3. Üldplaneeringu projekt kooskõlastatakse naaberomavalitsustega ja Viljandi maavalitsusega, vajadusel metskondadega. 16.4. Soomaa Rahvuspargi territooriumi kohta käiv planeering kooskõlastatakse veel rahvuspargi juhatusega. 16.5. Üldplaneeringu projekti võtab vastu vallavolikogu ja paneb selle vallavalitsuse ruumides ja raamatukogus välja avalikkusele tutvumiseks üheks kuuks. Avalikust väljapanekust teatatakse kohalikus maakonnalehes ja valla infolehes. 16.6. Vallavalitsus kogub kõik üldplaneeringu kohta kirjalikult esitatud seisukohad ja arvamused ning korraldab nende arutelu, õigustatud ettepanekud lisatakse üldplaneeringu projektile. 16.7. Pärast üldplaneeringu projektile ettenähtud kooskõlastuste saamist vallavalitsuse poolt esitatakse projekt vallavolikogule üldplaneeringu kehtestamiseks. 16.8. Pärast üldplaneeringu kehtestamist avalikustatakse üldplaneering vallavalitsuse ruumides ja raamatukogus. 16.9. Valla üldplaneeringuga määratakse piirkonnad, kus detailplaneeringute koostamine hajaasustuses on kohustuslik. 17. Detailplaneering: 17.1. Nendes piirkondades, kus detailplaneering on kohustuslik, on projekteerimis- ja ehitustegevuse aluseks vallavolikogu kehtestatud vastava maa-ala detailplaneering. 17.2. Lähteseisukohad ja andmed detailplaneeringu koostamiseks töötab välja vallavalitsus, need kooskõlastatakse Viljandi maavalitsusega ja vahetute naabermaavalduste omanikega. 17.3. Vallaosa detailplaneerimise algatamine, avalik väljapanemine, kehtestamine, muutmine ja tühistamine otsustatakse vallavolikogus. Detailplaneeringu projekti minimaalne väljapaneku aeg on kaks nädalat enne kehtestamist. 17.4. Üksiku talu õueplaan ei kuulu avalikustamisele eeltoodud korras. IV. PROJEKTEERIMISTINGIMUSED 18. Projekteerimistingimustega määratakse arhitektuurilised, ehituslikud ja muud projekteerimise lähteandmed ning isikud, kellega projekt tuleb kooskõlastada. 19. Projekteerimistingimused väljastab vallavalitsus vastavalt volikogu poolt kehtestatud planeeringutele. 20. Hoonestaja esitab projekteerimistingimuste saamiseks avalduse vallavalitsusele, millele lisatakse kinnisasja või krundi omaniku või hoonestusõiguse tõend, ehitiste skemaatiline asendiplaan, tehnilised tingimused, maa-ala geodeetiline plaan 1 : 500, mis pole vanem kui kaks aastat. 21. Projektide läbivaatamise komisjoni poolt kooskõlastatud ja vallavalitsuse kinnitatud talu õueplaan kehtib järgmiste taluhoonete projekteerimistingimustena kolme aasta jooksul kinnitamise kuupäevast. 22. Projekteerimistingimused väljastatakse hiljemalt nelja nädala jooksul arvates avalduse esitamise kuupäevast. V. EHITUSPROJEKT 23. Hajaasustuses on projekteerimise aluseks projekteerimistingimused. 24. Ehitusprojekt peab olema koostatud mahus, mis võimaldab anda hinnangut projekteeritud ehitusele, selle järgi ehitada ja ehitamist kontrollida vastavalt kehtivatele õigusaktidele. 25. Ehitusprojekt peab olema koostatud või kontrollitud kõrgharidusega arhitekti või ehituseriala inseneri poolt. 26. Ühepereelamut, taluhooneid, suvilat, aiamaja, kuni kahe sõiduautokohaga eraldiseisvat garaaþi ning muid lihtsaid ja väikesemahulisi ehitisi võib enda tarbeks projekteerida ka erihariduseta isik vallavalitsuse poolt välja antud ühekordse projekteerimisloa alusel. Ühekordse planeerimisloa väljaandmise aluseks on Vabariigi valitsuse 9. juulil 1996. a kinnitatud ühekordse projekteerimisloa väljaandmise tingimused ja kord. 27. Vajadusel võib vallavalitsus anda ehitusprojekti ekspertiisi, mille teostamise kulud tasub hoonestaja. 28. Ehitusprojekt kinnitatakse maakonna projektide läbivaatamise komisjoni poolt. VI. EHITUSLUBA 29. Ehitusloa annab hoonestaja avalduse alusel välja vallavalitsus. 30. Hoonestaja peab esitama vallavalitsusele koos avaldusega maa või krundi omandust tõendava dokumendi või selle ärakirja, juhul kui taotleja ei ole maaomanik, siis maaomaniku kirjaliku, notariaalselt tõestatud loa ehitamiseks antud maa-alale või hoonestusõiguse tõendi ja kooskõlastatud projekti. 31. Ehitusloaga määratakse: 31.1. ehituse alustamise aeg; 31.2. andmed ehitaja kohta; 31.3. andmed ehitusjärelevalve teostaja kohta; 31.4. ehituse lõpetamise tähtaeg; 31.5. loa kehtivusaeg; 31.6. muud vallavalitsuse poolt esitatavad tingimused. 32. Ehitusluba registreeritakse vallavalitsuse vastavas registris. 33. Vallavalitsus võib ehitusloa tühistada: 33.1. kui ehitamist ei ole alustatud ühe aasta jooksul arvates ehitusloa väljaandmise päevast; 33.2. ehitusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid; 33.3. ehitustöid ei tehta projektikohaselt, ei täideta ehitusjärelevalve ettekirjutusi või ehitusloaga määratud tingimusi. 34. Kui ehitamise ajal hoonestaja muutub, peatab vallavalitsus ehitusloa. Muutunud andmete täpsustamise järel väljastab vallavalitsus ehitusloa uue omaniku nimele. VII. EHITUSJÄRELEVALVE 35. Vallavalitsus korraldab üldise ehitusjärelevalve vallas. 36. Hoonestaja on kohustatud organiseerima ehitusel omanikujärelevalve (ehitise projekteerija või litsentseeritud järelevalveinsener), mis kooskõlastatakse vallavalitsuses ehitusloa väljaandmisel. 37. Ehitusjärelevalve kulud kannab hoonestaja. VIII. HOONESTAJA KOHUSTUSED 38. Hoonestaja on kohustatud tagama ehitise ja krundi korrashoiu ning ohutuse ehitamise ajal, kasutamisel ja lammutamisel. IX. VALMINUD EHITISE ÜLEVAATAMINE 39. Ülevaatuseks esitab hoonestaja vallavalitsusele taotluse, millele lisatakse ehitusluba ja muu ehitusdokumentatsioon. 40. Ehitise ülevaatusel osalevad: hoonestaja, ehitusjärelevalve, ehitaja, projekteerija, vajadusel kaasatakse eksperte ja teisi isikuid. 41. Ülevaatuse tulemusena koostatakse akt, millele lisatakse asjaomaste riiklike järelevalveasutuste (keskkond, elekter, tuletõrje, jm) ametnike antud õiendid, millega tunnistatakse ehitis kehtivatele nõuetele vastavaks. 42. Ehitise ülevaatuse akt säilitatakse vallavalitsuse arhiivis ja hoonestaja käes. X. EHITISE KASUTUSLUBA 43. Kasutusloa annab vallavalitsus välja hoonestaja avalduse alusel ehitusloa- ja projektikohaselt valminud ehitisele pärast ehitise ülevaatuse akti koostamist ja ehituse dokumentatsiooni üleandmist. 44. Kasutusloas sätestatakse ehitise asukoht, nimetus, kasutusala, põhinäitajad, omanik, ehitustööde lõpetamise aeg, ülevaatuse teostajad ja tehakse muud vajalikud märked. 45. Ehitist võib kasutada kasutusloas näidatud otstarbel, otstarbe muutmisel tuleb vallavalitsuselt taotleda uus kasutusluba. 46. Ehitis kantakse hoonestaja poolt hooneregistrisse pärast kasutusloa saamist vallavalitsuselt. 47. Kasutusloa võib peatada, kui: 47.1. ehitist ei kasutata sihipäraselt kasutusloas näidatud otstarbel; 47.2. ehitis on muutunud ohtlikuks varale või looduskeskkonnale. X. LAMMUTAMINE 48. Ehitise lammutamiseks on vajalik vallavalitsusest väljastatud luba. Lammutusluba on püsiehitiste osaliseks või täielikuks lammutamiseks ehituskrundi vabastamise, ehitiste rekonstrueerimise, amortiseerunud ja avariiohtlike ehitiste likvideerimise eesmärgil antav luba. 49. Lammutusloa saamiseks esitab hoonestaja vallavalitsusele vormikohase avalduse koos lammutatava ehitise omanikuõigust tõendava dokumendiga. 50. Vallavalitsus võib keelduda lammutusloa väljastamisest kui: 50.1. objekt asub riiklikul muinsuskaitsealal või on mõnel muul viisil kaitstud; 50.2. lammutamisega tekitatakse teistele isikutele varalist kahju ja selle hüvitamises ei jõuta kokkuleppele. 51. Omavolilise ehitise lammutamine toimub vallavalitsuse poolt ehitise omanikule antud tähtajalise ettekirjutuse alusel. Tähtajaks lammutamata ehitisele võidakse kohandada sundlammutamist omaniku kulul. XI. KAEVAMISLUBA 52. Kaevamisluba on vajalik kaevamistööde tegemiseks maa-aluste tehnovõrkude ja kaabelliinide rajamiseks või nende avariide likvideerimiseks. 53. Kaevamisloa saamiseks esitab tööde tegija vallavalitsusele vormikohase avalduse, lisades sellele projektide läbivaatamise komisjoni poolt kooskõlastatud insenerkommunikatsioonide ehitus- või remondiprojekti. 54. Vallavalitsus vaatab kaevamisloa taotluse läbi kahe nädala jooksul arvates avalduse esitamise päevast ja vajadusel määrab täiendava kooskõlastuse kohustuse teiste ametkondadega. Avariide puhul vaadatakse taotlus läbi kohe. 55. Kaevetöödega kaasnevatest liikluse ümberkorraldustest teatamise kohustus lasub isikul, kelle nimele väljastati kaevamisluba. 56. Kaevamisloa kehtivusaja pikendamiseks peab tööde tegija esitama uue taotluse koos tööde lõpetamise tähtaja edasilükkamise mõjuva põhjendusega. 57. Kaevamisluba ei nõuta projektikohaste vundamendi- ja muude ehituskrundil asuvate projektikohaste süvendite kaevamisel, kui antud projektile on vallavalitsus väljastanud ehitusloa ja projekti kooskõlastamisel ei ole seatud kaevetöid piiravaid tingimusi. XII. LÕPPSÄTTED 58. Üldplaneeringu või detailplaneeringu tühistab selle kehtestanud vallavolikogu, kuid mitte varem kui ühe kuu möödumisel tühistamise kavatsusest avalikult teatamise päevast arvates. 59. Planeeringu tühistamine ei laiene ehitistele, millele on antud ehitusluba enne planeeringu tühistamist. 60. Kehtestatud üldplaneeringu ja detailplaneeringu vaatab üle vallavolikogu ja esitab ülevaatuse tulemused maavalitsusele hiljemalt kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuste korralisi valimisi. 61. Käesolevas määruses sätestamata olukorrad lahendatakse kehtiva seadusandluse alusel.