Pärnu Linnavolikogu — Pärnu linna omandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kinnitamine — KO, 11, 157

Võttes aluseks elamuseaduse (RT 1992, 17, 254; RT I 1998, 71, 1199) paragrahvi 8 punkti 2, Pärnu Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada «Pärnu linna omandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise kord» (lisatud). 2. Määrus jõustub 1. juunil 1999. a. Volikogu esimees Kadi VIIRA Kinnitatud Pärnu Linnavolikogu 20. mai 1999. a määrusega nr 20 Pärnu linna omandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise kord 1. Üldsätted 1.1. Käesolev kord (edaspidi kord) reguleerib Pärnu linna omandis olevate eluruumide (edaspidi eluruum) valdamist, kasutusse andmist ja käsutamist. 1.2. Korraga reguleerimata küsimuste lahendamisel võetakse aluseks Pärnu Linnavolikogu 22. mai 1997. a määrusega nr 24 kinnitatud «Linnavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra alused» ja Pärnu Linnavolikogu 18. märtsi 1999. a määrusega nr 7 kinnitatud «Linnavara võõrandamise ja erastamise kord». 1.3. Korras käsitletakse eluruumidena elamut, korterit ja korteriomandit. 1.4. Eluruumide arvestust peetakse linnavararegistris. 2. Eluruumide omaniku õiguste teostamine 2.1. Pärnu linn omandab eluruume: 2.1.1. ostmisega; 2.1.2. pärimisega; 2.1.3. uute ehitamisega; 2.1.4. kinkimisega. 2.2. Pärnu linna kui eluruumide omaniku õiguste teostajana: 2.2.1 Pärnu Linnavolikogu (edaspidi volikogu): 2.2.1.1. otsustab eluruumide üürile andmise, välja arvatud korra punktis 2.2.3.2 sätestatud juhtudel; 2.2.1.2. kehtestab üüri piirmäära; 2.2.1.3. määrab kindlaks eluruumid, mida ei erastata; 2.2.2. Pärnu Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus): 2.2.2.1. arvab eluruumi välja eluruumide hulgast; 2.2.2.2. otsustab ja korraldab uute eluruumide ehitamist; 2.2.2.3. teeb volikogule ettepaneku eluruumide tööandja eluruumidena üürile andmiseks; 2.2.3. linnavalitsuse linnavaraamet (edaspidi linnavaraamet): 2.2.3.1. teostab eluruumi valdaja (üürileandja) funktsioone või volitab selleks eluruumide haldajat; 2.2.3.2. otsustab Riia mnt 1b, Liiva 8b ja 8d ning Oja 35 ja 37 asuvate eluruumide (välja arvatud sotsiaalkorterid) üürile andmise elamuseaduse paragrahvi 33 lõike 1 punktis 4 sätestatud tingimustel. 3. Eluruumide kasutamine üürilepingu alusel 3.1. Üürilepingu sõlmimise õiguslikuks aluseks on volikogu otsus, punktis 2.2.3.2 sätestatud juhtudel linnavaraameti juhataja käskkiri. 3.2. Linnavalitsus moodustab korterikomisjoni (edaspidi komisjon) ja kinnitab selle põhimääruse. Komisjoni koosseisu kuuluvad eluruumide omaniku õiguste teostajate esindajad, omandireformi käigus tagastatud majade üürnike ühenduse ja tagastatud majade omanike ühenduse esindajad. Komisjon teeb ettepanekuid asustamata ja vabanenud eluruumide üürile andmiseks, välja arvatud korra punktis 2.2.3.2. sätestatud juhtudel, või erastamiseks enampakkumisel. 3.3. Asustamata ja vabanenud eluruume, välja arvatud korra punktis 2.2.3.2 loetletuid, antakse üürile: 3.3.1. isikutele, kes on eluruumi taotlejana arvele võetud, kusjuures esimest eelistust omavad üürnikud, kes on kohtu korras välja tõstetud omandireformi aluste seaduse paragrahvi 121 lõike 4 punkti 2, 3 või 4 alusel; 3.3.2. teistele isikutele volikogu igakordse otsuse alusel. 3.4. Eluruumi üürile andmist korraldab linnavaraamet. 3.5. Eluruumi taotlejale teatatakse kirjalikult üürileandmise otsusest ja kohustusest sõlmida üürileping kümne päeva jooksul arvates üürileandmise otsuse teatavakstegemise päevast. 3.6. Korra punktis 3.5 sätestatud tähtaja jooksul üürilepingu mõjuva põhjuseta sõlmimata jätmise korral tühistatakse eluruumi üürileandmise otsus. Mõjuvate põhjuste ilmnemisel pikendatakse üürilepingu sõlmimise tähtaega. 3.7. Eluruumi üürnikul on õigus temaga koos elavate perekonnaliikmete kirjalikul nõusolekul taotleda linnavaraametilt: 3.7.1. nõusolekut üürniku perekonnaliikme (välja arvatud abikaasa ja alaealised lapsed) majutamiseks; 3.7.2. nõusolekut eluruumi allüürile andmiseks; 3.7.3. nõusolekut ajutiste elanike majutamiseks tähtajaga üle poolteise kuu; 3.7.4. üürilepingu muutmist seoses üürilepingu eseme muutumise või vahetusega; 3.7.5. üürilepingu pikendamist. 3.8. Üürniku surma, alatise lahkumise või väljatõstmise korral on ühel temaga koos elanud perekonnaliikmetest õigus nõuda linnavaraametilt enda tunnistamist üürnikuks esialgse üürniku asemel varem sõlmitud üürilepingu järgi. 3.9. Korra punktidest 3.7. ja 3.8. tulenevad otsustused vormistatakse linnavaraameti juhataja käskkirjaga. 4. Eluruumide käsutamine 4.1. Eluruumide käsutamine korra mõttes on: 4.1.1. võõrandamine, sealhulgas erastamine; 4.1.2. väljaarvamine eluruumide hulgast. 4.2. Eluruum on erastamise objektiks, kui see on kohustatud subjekti omandis eluruumide erastamise seaduse jõustumisel või on antud kohustatud subjekti omandisse erastamisseaduse või Eesti Vabariigi põllumajandusreformi seaduse alusel. Eluruum erastatakse eluruumide erastamise seaduses sätestatud alustel ja korras. 4.3. Korteriomandi seadmisel erastatakse eluruum korteriomandina. 4.4. Eluruumide erastamisel ei kohaldata kaasomaniku ostueesõigust. 4.5. Eluruum arvatakse linnavalitsuse korraldusega eluruumide hulgast välja: 4.5.1. seoses ümberehitamisega mitteeluruumiks; 4.5.2. füüsilise kulumise tõttu; 4.5.3. kui see kuulub lammutamisele seoses kasutusõiguse lõppemisega riiklikeks või munitsipaalvajadusteks.