Vabariigi Valitsus — Eesti Vabariigi kodaniku Eduard Int'i väljaandmine Saksamaa Liitvabariigile — RTL, 21, 333

Korraldus kehtestatakse «Kriminaalmenetluse koodeksi» (ENSV ÜVT 1961, 1, 4 ja lisa; RT I 2002, 85, 503; 2003, 13, 67; 26, 156; 83, 537; 88, 558 ja 590) § 407 lõike 1 alusel ja kooskõlas «Väljaandmise Euroopa konventsiooniga» (RT II 1997, 8/9, 38). 1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Saksamaa Liitvabariigi Föderaaljustiitsministeerium esitas 20. augustil 2003. a kirjaliku taotluse Eesti Vabariigi kodaniku Eduard Inti (sünd 23.06.1982) väljaandmiseks Saksamaa Liitvabariigile. Saksamaa võimud süüdistavad Eduard Inti osalemises 29. novembril 2001. a Saksamaal Aacheni linnas toimepandud juveelikaupluse röövimises isikute grupi poolt, kasutades relvasarnast eset (gaasipüstolit). Röövimisega tekitati kahju 89 155 Saksa marka (45 584 eurot). Tallinna Linnakohus arutas nimetatud taotlust 18. septembri 2003. a istungil ja leidis, et on olemas õiguslikud alused lugeda Eduard Inti väljaandmine põhjendatuks ja lubatavaks, vaatamata asjaolule, et Eduard Int enda väljaandmisega nõus ei olnud, väites, et pole Saksamaal kuritegu toime pannud. 2. ÕIGUSLIKUD JÄRELDUSED «Väljaandmise Euroopa konventsiooni» artikkel 2 sätestab, et väljaandmine on lubatud selliste kuritegude puhul, mis on nii väljaandmist taotleva kui taotluse saanud riigi seaduste järgi karistatavad vabadusekaotusega vähemalt üks aasta või raskema karistusega. Saksamaal toimepandud kuritegu on Saksamaa kriminaalseadustiku § 249 lõike 1, § 250 lõike 2 ja § 25 lõike 2 alusel kvalifitseeritud röövimisena raskendavatel asjaoludel ning on karistatav vabadusekaotusega kuuest kuust kuni viie aastani. Teo toimepanemise ajal Eestis kehtinud «Kriminaalkoodeksi» (RT 1992, 20, 287 ja 288; RT I 2001, 73, 452; 85, 510; 87, 526; 2002, 30, 176; 32, 189, RT III 2002, 11, 108; RT I 2002, 44, 284; 56, 350) § 141 lõige 2 näeb isikute grupi poolt või relvataolise eseme kasutamisega toimepandud röövimise eest karistusena ette vabadusekaotuse kuuest kuni kaheteistkümne aastani. Väljaandmist takistavaid asjaolusid vastavalt «Väljaandmise Euroopa konventsioonile» ei esine. Aacheni jaoskonnakohus andis 11. oktoobril 2002. a välja vahistuskäsu, mille alusel Eduard Int võeti Eestis Interpoli kaudu saadetud eelaresti palve alusel vahi alla 12. augustil 2003. a. Tallinna Ringkonnakohus Eduard Inti erikaebust vahi all pidamise suhtes ei rahuldanud. Tallinna Linnakohus otsustas oma 18. septembri 2003. a määrusega väljaandmistaotlust toetada ja pidas väljaandmist õiguslikult põhjendatuks. Eduard Inti väidet, et ta ei ole Saksamaal kuritegu toime pannud, saab selgitada ainult Saksamaa Liitvabariigis läbiviidav kohtueelne uurimine. Kuna kuritegu pandi toime isikute grupi poolt ja tõendid asuvad Saksamaal, on vajalike menetlustoimingute läbiviimiseks vajalik isiku väljaandmine Saksamaa Liitvabariigile. Eduard Inti ei saa Saksamaa Liitvabariigis ilma Eesti Vabariigi valitsuse nõusolekuta kriminaalvastutusele võtta ega karistada muu enne väljaandmist toime pandud kuriteo eest, välja arvatud see, mis on väljaandmise aluseks. 3. OTSUS Tulenevalt eeltoodust ja lähtudes «Kriminaalmenetluse koodeksi» § 407 lõikest 1 ja «Väljaandmise Euroopa konventsioonist» anda Eduard Int välja Saksamaa Liitvabariigile. 4. VAIDLUSTAMINE Käesolevat korraldust on võimalik vaidlustada «Halduskohtumenetluse seadustikus» (RT I 1999, 31, 425; 33, õiend; 40, õiend; 96, 846; 2000, 51, 321; 2001, 53, 313; 58, 355; 2002, 29, 174; 50, 313; 53, 336; 62, 376; 2003, 13, 67; 23, 140) sätestatud korras kolme päeva jooksul väljaandmisotsuse teatavaks tegemisest arvates. 5. KORRALDUSE TEATAVAKS TEGEMINE Justiitsministeeriumil teha korraldus Eduard Intile teatavaks. Peaminister Juhan PARTS Riigisekretär Heiki LOOT