Rapla Linnavolikogu — Rapla linna ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni liitumistasu rakendamise juhendi kinnitamine — KO, 10, 130

Ära kuulanud Rapla Linnavolikogu arenduskomisjoni seisukohad ja tuginedes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ( RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356; 59, 941; 61, 984; 1999, 10, 155; 27, 392; 29, 401) paragrahvi 6 lõikele 1 ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (RT I 1999, 25, 363) paragrahvidele 5 ja 6, Rapla Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Rapla linna ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni liitumistasu rakendamise juhend (juurde lisatud). 2. Avaldada määrus koos lisadega kohalike omavalitsuste õigusaktide elektroonilises andmekogus. Volikogu esimees Tõnu SUSI Kinnitatud Rapla Linnavolikogu 27. aprilli 1999. a määrusega nr 5 Rapla linna ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni liitumistasu rakendamise juhend Käesolev juhend on Rapla linna veevõrgu ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirja üks osa. Kõik selles juhendis kasutatavad mõisted on samastatud eeskirjas kasutatavate mõistetega. Liitumistasu on kavandatavast veetarbimisest sõltuv ühekordne tasu, mida ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga ühineja maksab AS-ile Rapla Vesi (edaspidi ettevõte). Liitumistasuga tagatakse: -- ühisveevärgi ja ­kanalisatsiooni arendus; -- ühisveevärgi ja ­kanalisatsiooni ehitiste ja seadmete vastavus nõuetele; -- keskkonnakaitse tingimuste täitmine; -- põhjendatud tulukus. 1. Käesoleva juhendiga määratakse ühisveevarustuse ja ­kanalisatsiooniga ühinemisel liitumistasu arvestamise ja rakendamise kord Rapla linnas. 2. Uute objektide ühendamiseks linna ühisveevärgi ja kanalisatsioonivõrguga, olemasolevate objektide ühendamiseks ja rekonstrueerimisel, samuti tarbimisvõimsuse olulisel suurendamisel on abonent (kinnistu omanik või valdaja) kohustatud tasuma liitumistasu vastavalt käesolevale korrale. Oluliseks suurendamiseks loetakse seda, kui abonent (kinnistu omanik või valdaja) soovib tõsta tarbimiskoguseid sellisele tasemele, mida ei võimalda ühendustorustiku või peatorustiku ning nende juurde kuuluvate rajatiste tehnilised parameetrid (vaba võimsus). Kui taotletav tarbimisvõimsuse suurendamine ettevõtte poolt tehtud tehniliste arvutuste alusel osutub ühisveevärgi ja/või kanalisatsioonirajatiste normaalset tööd häirivaks, taotlust ei rahuldata. Kui tarbimisvõimsuse suurendamise taotlus ettevõtte poolt rahuldatakse, peab liituja tasuma suurendatud koguse pealt lisas 1 toodud arvestuse alusel liitumistasu. 3. Liitumistasu arvestamise aluseks on taotletav tarbimise aastavajadus (m3/a). Arvestus koosneb kahest etapist: algarvestus; lõplik arvestus. Üksikisiku algarvestuse puhul võetakse arvesse liituja esitatud andmed tarbimise kohta ning võrreldakse neid Eesti Riikliku Elamuameti 26. veebruari 1993. a käskkirjas nr 19 kehtestatud tarbimisnormidega. Vastavalt nendele andmetele liigitatakse liituja tarbimisvajadus, mille alusel arvestatakse esialgne liitumistasu suurus. Lõplik arvestus teostatakse ühe aasta möödumisel liitumisest, kus arvestuse aluseks võetakse mõõdetud aastane tegelik tarbimiskogus. Kui tarbimine ületas deklareeritud tarbimiskogust, teeb ettevõte liitumistasu ümberarvestuse. Kui tarbimine osutus väiksemaks deklareeritud tarbimiskogusest, siis liitujale ümberarvestust ei tehta. Juriidiliste isikute algarvestuse puhul võetakse aluseks taotletav tarbimisvajadus. Kui juriidiline isik soovib ühendada ühisvee- ja/või kanalisatsioonivõrku tootmisobjekte, on algarvestuse aluseks ehitusprojektis ette nähtud tarbimiskogus (projekteeritud tehnoloogia kulunormid). Lõpliku arvestuse teeb ettevõte pärast ühe aasta möödumist liitumisest. Arvestuse aluseks on mõõdetud aastane tegelik tarbimiskogus, mille alusel tehakse ümberarvestus, kui tarbimine ületas deklareeritud tarbimiskogust. Kui tarbimine osutus väiksemaks deklareeritud tarbimiskogusest, siis liitujale ümberarvestust ei tehta. 4. Sademe- ja drenaaþivee juhtimine ühiskanalisatsioonivõrku toimub ainult ettevõtte loal. Liitumistasu arvestamisel on aluseks statistiline sademevee hulk katuste, kõvakattega tänavate ja väljakute pindalalt, milleks on 0,35 m3 ruutmeetri kohta aastas. Liitumistasu arvestamise metoodika on toodud lisas 1. 5. Juriidiline või üksikisik, kes soovib ühendada oma kinnistut linna ühisveevärgi ja/või kanalisatsiooniga, peab esitama vormikohase avalduse ettevõttele koos lähteandmetega (andmed olemasoleva ja kavandatava hoonestuse kohta, üldine veevajadus, eemaldatav heitveekogus jne) ja kinnistu plaani (1:500), mille alusel ettevõte koostab nii tehnilised tingimused kui ka arvestab välja liitumistasu suuruse. 6. Juhul kui ühisveevärgi ja/või kanalisatsiooniga ühendatav kinnistu jääb eemale linna tänavavõrgust ja ettevõte ei pea võimalikuks sinna ehitada peatoru, siis toimub peatoru pikendamine taotleja kulul ning sel juhul on ta vabastatud liitumistasust. Paigaldatud peatoru omandiküsimus lahendatatakse taotleja ja ettevõtte vastastikusel kokkuleppel. Kui ühisveevärgi ja/või kanalisatsiooni ehitatava peatoru teeninduspiirkonda jäävast majadegrupist on võimalikest ühinejatest vähemalt 2/3 kohe ühineda soovijaid, ehitab peatoru ettevõte. Vastavalt «Rapla linna veevõrgu ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirjale» on veevarustuse ja kanalisatsioonirajatised kuni ühenduspunktini ettevõtte valduses ja hooldada. 7. Kinnistu omaniku vahetumisel uuelt omanikult liitumistasu ei võeta. 8. Vee- ja/või kanalisatsiooniteenuste ostu-müügilepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata. 9. Liitumistasu makstakse ettevõttele enne ehitustööde algust. Kui ühineda soovija(i)l on põhjendatud raskusi (mida aksepteerib ettevõte) liitumistasu maksmisel, on võimalik rakendada järelmaksu. Sellisel juhul makstakse ettevõttele enne ehitustööde algust 40% kogu liitumistasu suurusest ning ülejäänud osa, vastuvõetava garantii korral, maksmine toimub poolte kokkuleppel kinnitatud maksegraafiku alusel. Ülejäänud osa (60% liitumistasust) tasumisel arvestab ettevõte 10% tasumisele kuuluvalt summalt, mis jaotatakse maksegraafiku maksetele. 10. Lisaühendustorustike ja ühenduspunktide paigaldamine toimub ettevõtte loal ja abonendi kulul. 11. Ettevõte võib lubada ajutist vee- ja/või kanalisatsioonikasutust ehitistele, ajutisele kaubandusele, tänavate ja parkide kastmiseks ning muudel juhtudel, kus ajutiste vee- ja/või kanalisatsioonitorustike ehitamine, hooldus ja likvideerimine toimub loataotleja kulul. Sellisel juhul liitumistasu ei arvestata. 12. Tehniliste tingimuste muutmisel ja/või pikendamisel toimub liitumistasu ümberarvestus. Tehniliste tingimuste pikendamine on kohustuslik, kui tehniliste tingimuste kehtivusaja jooksul ei lõpetata veevärgi ja kanalisatsioonivõrgu ehitustöid. Tehniliste tingimuste pikendamisel on ettevõttel õigus esitada täiendavaid nõudeid. 13. Liitumistasusid korrigeeritakse üks kord aastas ettevõtte poolt vastavalt kohaliku omavalitsuse kinnitatud, käesoleva juhendi lisaks olevale arvestusmetoodikale, samuti vastavalt tarbijahinnaindeksi muutumisele. 14. Liitumistasu korrigeeritakse üks kord aastas, millest ettevõte on kohustatud teatama kohalike meediakanalite kaudu. Lisa 1 Rapla Linnavolikogu 27. aprilli 1999. a määrusele nr 5 Liitumistasu arvestamise kord 1. Osaluskoefitsiendi leidmine 1.1. Järgnevas tabelis leitakse kompensatsioonitasu määr Rapla linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumisel. Kompensatsioonitasumäär on suurus, mis näitab kui palju maksab vee ja heitvee m3 ööpäevas sellise põhivara jääkmaksumuse ja investeeringute puhul. See on arvestuslik suurus, mis leitakse ettevõtte hooldada olevate põhivarade jääkväärtuse, tehtavate investeeringute ja linna arvestusliku tarbimisvõimsuse kaudu. Tabel 1 Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ehitiste-rajatiste liik Põhivarade jääkväärtus 1.01.1999. a krooni Tehtavad investeeringud 1999. a krooni Linna arvestuslik tarbimisvõimsus m3/d Kompensatsioonitasu määr krooni/m3/d Veevarustus 1 299 018 878 362 375,8 5794 Kanalisatsioon 2 551 406 -- 1091,5 2337,50 Kokku 3 850 424 878 362 1467 8132 1.2. Osaluskoefitsiendi arvutus.

kus: K -- leitav osaluskoefitsient; M -- kompensatsioonitasu määr krooni/m3/d; G -- ühe inimese aastane tarbimisnorm m3/a/1i -- on saadud kehtivast Eesti Riikliku Elamuameti 26. veebruari 1993. a käskkirjast nr 19. Aluseks on võetud 250 l/d e 90 m3/a; Tv -- kehtiv veetariif ilma käibemaksuta; Tk -- kehtiv reoveetariif ilma käibemaksuta. Saadud koefitsient on 5,3 e ~5,5. Kuna ettevõte on eelkõige huvitatud suurematest tarbijatest, on 5,5 koefitsiendi piir seatud 150 m3/a. Mida suuremaks kujuneb deklareeritud tarbimine, seda väiksem on koefitsient. Tarbimiskoguse ja koefitsiendi vahed on määratud nii, et tagada sujuv ja reaalne liitumistasu suuruse muutus. Tabel 2 Tarbimise aastavajadus G (m3/a) Osaluskoefitsient K 5,5 5,0 4,5 3,5 2,5 1,25 0,75 > = 36 000 0,5 2. Liitumistasu arvestamise kord 2.1. Liitumistasu arvutus. L= G (Tv + Tk) K, kus: L -- liitumistasu suurus ilma käibemaksuta, krooni; G -- ühe inimese tarbimise aastavajadus (norm) m3/a; Tv -- vee müügitariif; Tk -- reoveetariif; K -- osaluskoefitsent tarbijale sõltuvalt aastavajadusest. 2.2. Liitumistasude arvestus väiketarbijatele. Tabel 3 Vee kogus m3/a Teenuste tariif Osaluskoef. K Arvestatud liitumistasu, krooni Kokku krooni Vesi Kanal Vesi Kanal 20 6,78 10,17 5,5 746 1119 1865 40 6,78 10,17 5,5 1492 2237 3729 60 6,78 10,17 5,5 2237 3356 5594 80 6,78 10,17 5,5 2983 4475 7458 100 6,78 10,17 5,5 3729 5594 9323 120 6,78 10,17 5,5 4475 6712 11187 130 6,78 10,17 5,5 4848 7272 12119 150 6,78 10,17 5,5 5594 8390 13984 2.3. Liitumistasu arvestus sademe- ja pinnavee juhtimisel ühiskanalisatsiooni toimub analoogselt kanalisatsioonivõrguga ühinemisel, kuid aluseks võetakse statistiline aastane sademevee kogus, milleks on 0,35 m3/m2 kohta aastas. 2.4. Pärast liitumistasude kehtima hakkamist välja antud ehitusluba ja/või ettevõtte poolt väljastatud tehnilisi tingimusi ehitistele korigeeritakse liitumistasus kasutatavat osaluskoefitsienti paranduskoefitsiendiga 1,5. 2.5. Kõikidele hindadele lisandub käibemaks 18%.