Koeru Vallavolikogu — Valla ehitusmäärus — KO, 10, 128

Vastavalt planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953; 1999, 27, 380; 29, 398 ja 399) paragrahvile 4 Koeru Vallavolikogu määrab: 1. Kehtestada Koeru valla ehitusmäärus vastavalt lisale. 2. Avaldada määrus koos lisaga Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 3. Määrus jõustub 20. mail 1999. a. Volikogu esimees Jüri ILVES Lisa Kinnitatud Koeru Vallavolikogu 29. aprilli 1999. a määrusega nr 11 Koeru valla ehitusmäärus I. ÜLDOSA 1. Määruse eesmärk ja piiritlus 1.1. Käesoleva määruse eesmärk on tagada planeerimis- ja ehitusseadusest, ehitustegevust reguleerivatest normaktiivaktidest ja valla kodanike huvidest tulenevate kohustuste ja korra kehtestamine Koeru vallas. 1.2. Käesolev määrus reguleerib Koeru Vallavalitsuse ja isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel, ehituslikul projekteerimisel, ehitamisel ja ehitiste kasutamisel. 1.3. Käesolev määrus lähtub põhimõttest, et valla kestvaks arenguks on säästlik ehitustegevus ja kasulik maakasutus esmajärgulise tähtsusega. 2. Planeerimise ja ehitamise põhimõtted 2.1. Uute hoonete ehitamine ja olemasolevatele hoonetele juurdeehitiste tegemine, maa-alade jaotamine kruntideks ning olemasolevate piiride muutmine Koeru ja Ervita ning Vao keskasulas on lubatud ainult Koeru Vallavolikogu poolt kehtestatud detailplaneeringu alusel. 2.2. Hajaasustustes on uute hoonete ehitamine ja olemasolevatele hoonetele juurdeehitiste tegemine lubatud vallavalitsuse antud projekteerimistingimuste alusel. 2.3. Planeerimisalane tegevus on avalik, tagamaks huvitatud isikute informeerituse ja võimaluse kaitsta oma huvisid. 2.4. Ehituse alustamine on lubatud ehitusprojekti alusel pärast ehitusloa saamist Koeru Vallavalitsuselt. 2.5. Ehitise kasutuselevõtmine on lubatud pärast kasutusloa saamist Koeru Vallavalitsuselt. 2.6. Enne käesoleva ehitusmääruse kehtestamist ehitatud hooned, mille on Tehnilise Inventariseerimise Büroo kandnud majavalduste registreemisraamatusse, kannab vallavalitsus inventariseerimisbüroo toimiku alusel ehitusregistrisse ja väljastab kasutusloa hoone valdajale. Hoonetele, mis ei ole läbinud tehnilist inventariseerimist, toimub hooneregistrisse kandmine ja kasutuslubade väljaandmine hoone valdaja avalduse ning ehitise vastuvõtuakti alusel. Selle puudumisel registreeritakse ehitis valla ehitusregistris omaniku avalduse ja ehituse teostusjooniste alusel. 3. Planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusalase tegevuse korraldamine 3.1. Vallavolikogu õigused ja kohustused: 3.1.1. valla üldise ehituspoliitika vastuvõtmine; 3.1.2. valla ja vallaosade üldplaneeringute ja detailplaneeringute algatamine, kehtestamine, muutmine ja tühistamine; 3.1.3. üldplaneeringute ja detailplaneeringute lähteandmete kinnitamine; 3.1.4. kohaliku infrastruktuuri ehitusmahtude ja korrashoiu planeerimine; 3.1.5. valla teede ja tänavate ehitamise ja korrashoiu planeerimine; 3.1.6. valla ehitusalaste eeskirjade kehtestamine, muutmine ja tühistamine; 3.1.7. omavalitsuse uusehitiste ehitusprojektide kinnitamine; 3.1.8. ehitusalaste teenustasude kehtestamine; 3.1.9. ajutise ehituskeelu kehtestamine planeeringualal või selle osal, kui kavandatav üldplaneering või detailplaneering muudab selle maa-ala kehtivat detailplaneeringut, sellega määratletud maakasutus- või ehitustingimusi ning krundi ehitusõigust. 3.2. Vallavalitsuse õigused ja kohustused ehituskorralduse alal: 3.2.1. planeeringute lähteseisukohtade ja lähteandmete kogumine ja läbivaatamine, lähteandmete avalikkusele tutvustamiseks väljapaneku korraldamine ja vallavolikogule kinnitamiseks esitamine; 3.2.2. planeeringute avaliku arutelu korraldamine, avalikustamise tulemuste analüüs; 3.2.3. üldplaneeringute, detailplaneeringute ja nende muudatuste esitamine vallavolikogule kehtestamiseks, muutmiseks või tühistamiseks; 3.2.4. järelevalve kehtestatud planeeringute üle; 3.2.5. valla teede, tänavate ja tehnosüsteemide ehitamise ja korrashoiu korraldamine; 3.2.6. omavalitsuse uusehitiste ehitusprojektide esitamine vallavolikogule kinnitamiseks; 3.2.7. ehitusjärelevalve korraldamine vallas; 3.2.8. ühekordsete projekteerimislubade, projekteerimistingimuste, kaevamislubade, ehituslubade ja kasutuslubade väljaandmine; 3.2.9. ehitistega toimunud avariide tehniliste põhjuste uurimise korraldamine; 3.2.10. ettepanekute tegemine valla planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusalaste eeskirjade kehtestamiseks, muutmiseks ja tühistamiseks; 3.2.11. ehitiste seisukorra, korrashoiu ja nende kasutusloas toodud otstarbel kasutamise järelevalve korraldamine; 3.2.12. omavalitsusehitiste pakkumismenetluste korraldamine. 3.3. Valla ehitusnõuniku õigused ja kohustused: 3.3.1. planeeringute lähteseisukohtade ja lähteandmete koostamine ja vallavalitsusele otsustamiseks esitamine; 3.3.2. algatatud planeeringute eesmärkide tutvustamise korraldamine kohalikes teabevahendites; 3.3.3. kirjalike teadete saatmine planeeringualale jäävate kinnisasjade omanikele, kui planeering toob kaasa kinnisasja sundvõõrandamise, senise maakasutuse või krundi ehitusõiguse muutumise; 3.3.4. planeeringute tutvustamiseks avalike väljapanekute ja arutelude korraldamine; 3.3.5. planeeringute koostamise käigus kogutud informatsiooni ja materjalide säilitamise ning kättesaadavuse tagamine asjasthuvitatud isikutele; 3.3.6. vajadusel omavalitsusehitiste projekteerimise lähteandmete kogumine; 3.3.7. projekteerimistingimuste ja ühekordsete projekteerimislubade esitamine vallavalitsusele väljaandmiseks; 3.3.8. lammutus- ja kaevetööde lubade andmine kooskõlastatult vallavalitsusega; 3.3.9. reklaamsiltide ja -tahvlite, vaatekastide, maapealsete elektri- ja sideliinide ning nende kandjate, valgustusseadmete ja valgusreklaami ülesseadmise lubade väljaandmine kooskõlastatult vallavalitsusega; 3.3.10. hoone välisilme muutmise ilma konstruktsiooni muutuseta ja piirdeaedade ehitamise lubade väljaandmine kooskõlastatult vallavalitsusega; 3.3.11. üldine ehitusjärelevalve vallas; 3.3.12. ehitus- ja kasutusloaga seotud toimingute korraldamine, ettepanekute tegemine vallavalitsusele nende lubade väljaandmise ja tühistamise kohta; 3.3.13. vajadusel projektide ekspertiisi korraldamine vastavalt seadusandlusele; 3.3.14. valla ehitusregistri pidamine ja andmete edastamine maakonna ehitusregistrile; 3.3.15. ehitistega toimuvate avariide põhjuste uurimise läbiviimine; 3.3.16. järelevalve ehitiste kasutusloas toodud eesmärkidel kasutamise üle; 3.3.17. ehitise dokumentatsiooniga seotud toimingute korraldamine, dokumentide ülevõtmine omanikelt ja vallavalitsuse arhiivi üleandmine; 3.3.18. omanikujärelevalve teostaja kinnitamine; 3.3.19. ehitustööde lõpetamisel ehitise omaniku taotlusel ehitiste ülevaatuse korraldamine; 3.3.20. ettepanekute tegemine valla ehitusalaste eeskirjade kehtestamiseks, muutmiseks ja tühistamiseks. II. MAA-ALADE PLANEERIMINE 4. Üldplaneering 4.1. Üldplaneering on planeering, mis koostatakse valla või aleviku territooriumi kohta. 4.2. Vallal peab olema üldplaneering, mida võib koostada osade kaupa. 4.3. Üldplaneeringu ülesanded on: 1) territoriaal-majandusliku arengu põhisuundade kavandamine; 2) põhiliste arengutingimuste määratlemine seoses territoriaal-majandusliku arenguga; 3) tiheasustuse ja hajaasustuse piiri määramine või täpsustamine, kui on koostatud maakonnaplaneering; 4) väärtusliku põllumaa, maastike ja looduskoosluste säilitamise tagamine ning kasutustingimuste määratlemine; 5) maa- ja veealade üldiste kasutus- ja ehitustingimuste kehtestamine; 6) territooriumi otstarbekuse tsoneerimine, mis määrab maa-ala kasutamise juhtfunktsioonid; 7) liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine, teede, tänavate, raudtee ja lennuvälja asukoha määramine; 8) põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine; 9) puhke- ja virgestusalade määramine; 10) jõekalda ulatuse täpsutamine; 11) muinsus-, looduskaitse ja muude kaitsealuste alade ja objektide ning nende kasutustingimuste arvestamine planeeringus vastavalt kehtestatud eeskirjadele või määrustele. Ettepanekute tegemine kaitse-eeskirjade või põhimääruste täpsustamiseks; 12) vajadusel ettepanekute tegemine maa-alade ja üksikobjektide kaitse alla võtmiseks; 13) riigikaitseliste maa-alade määramine; 14) vajadusel ettepanekute tegemine kehtiva maakonnaplaneeringu muutmiseks. 4.4. Üldplaneeringuga määratakse piirkonnad, kus detailplaneeringu koostamine hajaasustuses on kohustuslik. 4.5. Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringule ning maakorraldusele hajaasustuses. 4.6. Üldplaneeringuga määratakse detailplaneeringu koostamise vajadus ja järjestus ning näidatakse majanduslikud võimalused üldplaneeringu elluviimiseks. 5. Detailplaneering 5.1. Detailplaneering on planeering, mis koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta ja mis on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. 5.2. Detailplaneeringuga määratakse: 1) planeeritava ala kruntideks jaotamine; 2) krundi ehitusõigus; 3) tänavate maa-alad ja liikluskorraldus; 4) haljastus ja heakorrastus; 5) ehitistevahelised kujad; 6) tehnovõrkude ja -rajatiste paigutus; 7) keskkonnakaitse abinõud; 8) maakasutuse ja ehitamise erinõuded kaitsealadel ja kaitsealustel objektidel vastavalt õigusaktidele ja kohalikele täpsustustele; 9) vajadusel ettepanekud alade ja objektide kaitse alla võtmiseks; 10) olulisemad arhitektuurinõuded; 11) servituutide vajadus; 12) riigikaitselised maa-alad; 13) muud õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused. 5.3. Krunt on ehitamiseks mõeldud piiritletud maatükk tiheasustuses või detailplaneeringu kohustusega aladel hajaasustuses. 5.4. Krundi ehitusõigus sisaldab: 1) krundi kasutamise sihtotstarvet; 2) lubatud ehitiste arvu krundil; 3) ehitiste lubatud suurimat ehitusalust pinda; 4) ehitiste lubatud kõrgust. 5.5. Detailplaneeringuga võib teha ettepaneku kehtiva üldplaneeringu muutmiseks. 5.6. Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitiste projekteerimisele ja uute kinnistute moodustamisele ning olemasolevate kinnistute piiride muutmisele tiheasustuses ja detailplaneerimise kohustusega hajaasustusega aladel. 5.7. Naaberkruntide piire võib muuta ilma detailplaneeringut koostamata, kui piiride muutmine ei too kaasa krundi ehitusõiguse ja seniste kasutamistingimuste muutumist ning toimub naabrite kokkuleppel. 5.8. Detailplaneeringu koostamisel arvestatakse kehtivaid tervisekaitse, keskkonnakaitse, riigikaitse, tuleohutuse ning muid seadusi ja norme. 6. Planeeringu koostamise korraldamine 6.1. Planeeringu koostamist võib planeerimis- ja ehitusseaduse kohaselt algatada Vabariigi Valitsus, ministeerium, kohalik omavalitsus või muu huvitatud isik. 6.2. Üldplaneeringu koostamist korraldab Koeru Vallavalitsus, juhindudes Järva Maavalitsuse ja Keskkonnaministeeriumi otsusest. 6.3. Detailplaneeringu koostamist korraldab Koeru Vallavalitsus. 6.4. Vallavalitsus võib sõlmida lepingu detailplaneeringu koostamise korraldamise ja finantseerimise õiguse andmiseks kinnisasja omanikule või teistele isikutele, kes on huvitatud vastava maa-ala kohta planeeringu koostamisest. 6.5. Planeeringut võivad koostada või selle koostamist juhtida vastavate erialade kõrgharidusega spetsialistid, kellele planeeringu koostamist korraldav ministeerium, maavalitsus, vallavalitsus või kinnisasja omanik on planeeringu koostamise ülesandeks teinud. 6.6. Üldplaneeringu ja detailplaneeringu koostamisse kaasatakse planeeringuala kinnisasjade omanikud, elanikud ja teised huvitatud isikud. 6.7. Üldplaneering kooskõlastatakse planeeringuala naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega. 6.8. Üldplaneering ja detailplaneering kooskõlastatakse riigi vastava ameti või inspektsiooniga, kui planeeringualal asuvad nende kaitse all olevad mälestised, loodus- või muud objektid, või planeeringuga tehakse ettepanek nende kaitse alla võtmiseks, või kui planeeringualal asub riigi omandisse kuuluv maavara või altkaevandatud maa-ala. 7. Planeeringuga seonduv informatsioon 7.1. Koeru Vallavalitsus informeerib avalikkust kavatsetavatest üld- ja detailplaneeringutest kohalike ja maakondlike teabevahendite kaudu vähemalt kord aastas. 7.2. Algatatud planeeringu eesmärkide tutvustamine toimub teabevahendite kaudu kuu aja jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist. 7.3. Kui algatatav detailplaneering võib kaasa tuua kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse, senise maakasutuse või krundi ehitusõiguse muutumise, teatab vallavalitsus detailplaneeringu algatamisest vastava kinnisasja omanikule tähitud kirjaga kahe nädala jooksul arvates planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast. 7.4. Planeeringu koostamiseks vajalikku informatsiooni on seda valdavad isikud kohustatud tasuta andma planeeringu koostamist korraldavale asutusele või isikule. 7.5. Planeeringu koostamist korraldav ministeerium, maavalitsus või vallavalitsus on kohustatud tagama planeeringu koostamise käigus kogutud informatsiooni ja materjalide säilimise ning kättesaadavuse huvitatud isikutele. 8. Ajutine ehituskeeld planeeringu koostamise ajal 8.1. Vallavalitsus võib kehtestada planeeringu koostamise ajal ajutise ehituskeelu planeeringualal või selle osal, kui algatatud üldplaneering või detailplaneering muudab selle maa-ala varem kehtestatud detailplaneeringut, sellega määratletud maakasutus- ja ehitustingimusi ning krundi ehitusõigust. 8.2. Ajutise ehituskeelu võib kehtestada kuni kaheks aastaks. 8.3. Ajutine ehituskeeld ei laiene ehitisele, millele on antud ehitusluba enne keelu kehtestamist. 8.4. Ajutine ehituskeeld tehakse tähitud kirjaga teatavaks kinnisasja omanikule, keda ehituskeeld puudutab, kahe nädala jooksul arvates ehituskeelu otsuse tegemise päevast. 9. Planeeringu avalik väljapanek 9.1. Vallavolikogu teeb otsuse planeeringu vastuvõtmise kohta ja korraldab planeeringu avaliku väljapaneku. 9.2. Üld- ja detailplaneeringu avalik väljapanek korraldatakse Koeru valla haldushoones. Detailplaneeringu avalikku väljapanekut võib korraldada vastavas asulas. 9.3. Kui planeering võib kaasa tuua sundvõõrandamise vajaduse, muudab senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab vallavalitsus tähitud kirjaga vastava kinnisasja omanikule avalikust väljapanekust hiljemalt kaks nädalat enne selle algust. 9.4. Vallavalitsus teatab kohalikes ja maakondlikes teabevahendites avaliku väljapaneku koha, alguse ja kestuse hiljemalt nädal enne selle algust. 9.5. Avaliku väljapaneku ajal peab olema tagatud huvitatud isikute juurdepääs kõigile planeeringuga seotud materjalidele ja infole, mis on vallavalitsuse käsutuses, v.a riigisaladuseks tunnistatud info. 9.6. Avaliku väljapaneku kestus on üldplaneeringu puhul neli nädalat, detailplaneeringul kaks nädalat. 10. Ettepanekute esitamise ja nende vastamise kord 10.1. Planeeringuala kinnisasjade omanikel, elanikel ja teistel isikutel on õigus avaliku väljapaneku ajal esitada parandusi ja täiendusi ning vaidlustada planeeringut. 10.2. Kirjalikele ettepanekutele vastab Koeru Vallavalitsus tähitud kirjaga nelja nädala jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. 11. Avaliku väljapaneku tulemuste arvestamine 11.1. Avaliku väljapaneku tulemustest teatab Koeru Vallavalitsus kohalikes ja maakondlikes teabevahendites. 11.2. Vallavalitsus korraldab vajadusel üld- ja detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste tutvustamiseks avaliku arutelu. 11.3. Vallavalitsus teatab avaliku arutelu toimumise koha ja aja vastavalt käesoleva määruse punkti 9 alapunktides 9.3 ja 9.4 kehtestatud teatamise korrale. 11.4. Avaliku väljapaneku ja arutelu tulemusel teeb vallavalitsus planeeringus vajalikud parandused ja täiendused ning esitab selle järelevalve teostajale koos informatsiooniga lahendamata planeeringuvaidluste kohta. 11.5. Kui avaliku väljapaneku ja arutelu tulemusel tehtud vajalike paranduste tõttu muutuvad planeeringu põhilahendused, korratakse avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu pärast planeeringu parandamist vastavalt käesoleva määruse punktidele 9--11. 12. Järelevalve planeeringute koostamise üle Üld- ja detailplaneeringute üle teostab järelevalvet Järva Maavalitsus vastavalt planeerimis- ja ehitusseaduse paragrahvile 22. 13. Planeeringu kehtestamine 13.1. Üld- ja detailplaneeringu kehtestab Koeru Vallavolikogu. 13.2. Kui kehtestatud üldplaneering muudab kehtivat maakonnaplaneeringut, esitab vallavalitsus muudatused Järva Maavalitsusele nõustumiseks ja kehtestamiseks. 13.3. Kui kehtestatud detailplaneering muudab kehtivat üldplaneeringut ja Järva Maavalitsus on järelevalve käigus muudatustega nõustunud, kannab vallavalitsus vastavad muudatused üldplaneeringusse ja volikogu kehtestab need. 14. Planeeringu kehtestamisest teatamine 14.1. Üld- ja detailplaneeringu kehtestamisest teatatakse kohalikes ja maakondlikes teabevahendites. 14.2. Üld- ja detailplaneeringu kehtestamise otsuse saadab Koeru Vallavalitsus järelevalvet teostavale maavalitsusele ja riigi maakatastri pidajale. 14.3. Isikutele, kelle kirjalikke ettepanekuid järelevalve käigus ei arvestatud, saadab vallavalitsus planeeringu kehtestamise otsuse ärakirja tähitud kirjaga ühe nädala jooksul pärast kehtestamise otsuse vastuvõtmist. 15. Planeeringu kehtestamise vaidlustamine 15.1. Isikutel, kelle kirjalikke ettepanekuid avaliku väljapaneku ja järelevalve käigus ei arvestatud, on õigus üld- ja detailplaneeringu kehtestamine vaidlustada kohtus ühe kuu jooksul arvates päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest. 15.2. Koeru Vallavolikogu kehtestatud üld- ja detailplaneeringu vastuolu korral seaduse või maakonnaplaneeringuga teeb Järva Maavalitsus vallavolikogule ettepaneku planeeringu korrigeerimiseks. Ettepaneku tagasilükkamisel pöördub maavanem kohtusse planeeringu vaidlustamiseks. 15.3. Kui kehtestatud maakonnaplaneering on vastuolus kehtiva üldplaneeringuga või riivab Koeru Vallavalitsuse seaduslikke õigusi, teeb vallavalitsus Järva Maavalitsusele ettepaneku planeeringu korrigeerimiseks. Ettepaneku tagasilükkamisel pöördub vallavalitsus kohtusse planeeringu vaidlustamiseks. 16. Kehtestatud planeeringu tühistamine 16.1. Üld- või detailplaneeringu tühistamise kavatsusest teatab Koeru Vallavalitsus kohalikes ja maakondlikes teabevahendites. 16.2. Üld- või detailplaneeringu tühistab vallavolikogu, kuid mitte varem kui ühe kuu möödumisel tühistamisest teatamisest. 16.3. Kehtestatud planeeringu tühistamisest teatab Koeru Vallavalitsus käesoleva määruse punkti 14 kohaselt. 16.4. Detailplaneeringu tühistamise võib kohtus vaidlustada planeeringualal asuva kinnisasja omanik, kes on ühe kuu jooksul pärast planeeringu tühistamisest teatamist esitanud vallavalitsusele kirjaliku protesti. 16.5. Planeeringu tühistamine ei laiene ehitistele, millele on antud ehitusluba enne planeeringu tühistamist. 16.6. Enne planeeringu tühistamist tuleb selgitada selle senise elluviimise tulemusi ning põhjendada edasisest elluviimisest loobumist. 17. Kehtestatud planeeringu kättesaadavus 17.1. Igaühel on õigus tutvuda kehtestatud planeeringuga. 17.2. Kehtestatud üld- ja detailplaneeringuga tutvumine tagatakse Koeru Vallavalitsuses. 17.3. Vallavalitsus tagab oma terrirooriumil kehtestatud üld- ja detailplaneeringu koopiate omandamise võimaluse. 18. Kehtestatud planeeringu ülevaatamise kohustus 18.1. Kehtestatud planeeringu ülevaatamisega selgitatakse planeeringukohase arengu tulemused, planeeringu edasise elluviimise võimalused, planeeringu põhilahenduste muutmise või planeeringu tühistamise vajadus ja muud planeeringu elluviimisega seotud küsimused. 18.2. Kehtestatud üld- ja detailplaneeringu vaatab üle Koeru Vallavolikogu ja Vallavalitsus ning esitab ülevaatuse tulemused Järva Maavalitsusele hiljemalt kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuste korralisi valimisi. 18.3. Kehtestatud üld- ja detailplaneeringute ülevaatuse tulemustest informeeritakse avalikkust kohalike ja maakondlike teabevahendite kaudu. 19. Üld- või detailplaneeringu kehtestamisel jõustunud kitsendustest tekkiva kahju hüvitamine 19.1. Kui üld- ja detailplaneeringu kehtestamisega kitsendatakse senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab vallavalitsus sellest kinnisasja omanikule tähitud kirjaga kahe nädala jooksul pärast planeeringu kehtestamist. 19.2. Kinnisomandile võib planeeringute alusel seada kitsendusi: 19.2.1. detailplaneeringu kohustusega aladel kehtestatud detailplaneeringu alusel ja vastavalt õigusaktidele; 19.2.2. detailplaneeringu kohustusteta aladel hajaasustuses -- kehtestatud üldplaneeringu alusel ja vastavalt õigusaktidele. 19.3. Kinnisasja omanikul on õigus nõuda käesoleva määruse punktis 19.1 nimetatud kitsendustest või detailplaneeringu tühistamisest tuleneva kahju õiglast ja kohest hüvitamist. Üleriigilisest planeeringust või maakonnaplaneeringust tulenevate kitsenduste puhul hüvitab kahju riik, muudel juhtudel vallavalitsus või detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik. 19.4. Hüvitise suurus määratakse kinnisasja omaniku ja kahju hüvitamise kohustatud isiku kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab kohus huvitatud isiku nõudel hüvitise suuruse. 19.5. Vallavalitsus on kohustatud kinnisasja omaniku nõudel võõrandama kinnisasja kohese ja õiglase tasu eest, kui kehtestatud detail- või üldplaneeringuga: 19.5.1. nähakse ette kinnisasja kasutamine avalikul otstarbel; 19.5.2. piiratakse oluliselt kinnisasja senist kasutamist või muudetakse senine kasutamine võimatuks. 20. Sundvõõrandamise kohaldamine planeeringu elluviimiseks Üld- või detailplaneeringu elluviimiseks võidakse kohaldada kinnisasja sundvõõrandamist kinnisasja sundvõõrandamise seaduses (RT I 1995, 30, 380; 59, 1006) ettenähtud alusel. III. EHITAMINE 21. Põhisätted 21.1. Ehitise projekteerimise algatamise õigus on kinnisasja omanikul või isikul, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus, või nende poolt volitatud isikul. Eelduse projekteerimiseks annab vallavolikogu kehtestatud detailplaneering ja vallavalitsuse väljastatud projekteerimistingimused. 21.2. Õiguse ehitustegevuseks annab planeeringutega vastavuses koostatud ning ehitise tarbimisomadusi tagava projekti alusel välja antud ehitusluba. 21.3. Ehituseks on nõutav kehtivate seadusandlike aktide tingimustele ja nõuetele vastav, projekteerimistingimustes nimetatud ametkondadega kooskõlastatud ehitusprojekt. 21.4. Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud üldtunnustatud ehitusreeglite kohaselt, tagamaks ehitiste tarbeomaduste säilimise kavandatud kasutusaja jooksul. 21.5. Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et oleks tagatud vaba juurdepääs selle ning vahetus naabruses asuvate teiste ehitiste remondiks ja hoolduseks, aga ka tulekahju ja muude õnnetuste või avariide likvideerimiseks. 21.6. Ehitis peab omama piisavalt kandavõimet, püsivust ja kestvust, ta ei tohi ohtu luua inimestele, varale ja keskkonnale. 21.7. Üldkasutatavad rajatised ning ehitiste üldkasutatavad ruumid ja osad peavad olema ligipääsetavad ja kasutatavad liikumisraskustega inimestele ja teistele vaeguritele. 21.8. Ehitise kasutamine peab vastama tema otstarbele ja funktsionaalsetele nõuetele ning tagama ohutud elu-, töö- ja liikumistingimused. 21.9. Ehitise laiendamine, ümberehitamine ja remont peavad olema teostatud ehitise arhitektuurilist ja ajaloolist väärtust arvestavalt. 21.10. Hoone projekteerimisel ja/või väikehoone püstitamisel ehituskrundile tuleb jätta hoone nimimaalseks kauguseks naaberkrundi piirist pool hoone piiripoolse osa kõrgust, kui naaberkruntide omanikud ei lepi kokku teisiti ja selle kokkuleppega on nõustunud tuletõrje- ja päästeamet. 21.11. Hoone kõik esileulatuvad osad peavad paiknema selle krundi piires, millel ta asub, kui naaberkrundil ei ole kehtestatud nendele ettenähtud spetsiaalseid servituute. Hoone fassaadi paiknemisel tänava joonel ei või hoone väljaulatuvad osad (trepid, keldriakende valguskaevud ja muud hoone fassaadi esileulatuvad osad) üldkasutatavale kõnniteele ulatuda rohkem kui 1/4 kõnnitee laiusest. 22. Mõisted 22.1. Ehitus on ehitustegevus ehk ehitamine. 22.2. Ehitis on hoone või rajatis. 22.3. Hoone on maapinnaga püsivalt ühendatud, katuse, välispiirete ja siseruumiga ehitis. 22.4. Rajatis on maapinnaga püsivalt ühendatud inimtegevuse tulemusena valminud ehitis, mis ei ole hoone. 22.5. Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks püstitatud ehitis, mis likvideeritakse vallavalitsuse määratud ja ehitusloas näidatud tähtajaks. Ajutise ehitise projekteerimine, ehitamine, kasutamine ja lammutamine toimub käesoleva määruse sätete kohaselt. 22.6. Väikehoone on kuni 12 m2-suuruse ehitusaluse pinnaga ühekorruseline keldrita hoone, mida ei kasutata elamiseks ja millel ei ole tehnilisi või avalikke funktsioone. 22.7. Väikerajatis on ühel krundil omaniku tarbeks ehitatud: 22.7.1. kommunikatsioonide ühendus tänavavõrguga; 22.7.2. lahtine katusealune ehitusaluse pinnaga kuni 12 m2; 22.7.3. maa-alune või maapealne mahuti kuni 3 m3; 22.7.4. muud väiksemahulised ja lihtsad rajatised. 22.8. Omavoliline ehitis on ilma ehitusloata püstitatud ehitis, välja arvatud väikehoone ja väikerajatis. 22.9. Teisaldatav ehitis on maaga mittepüsivalt seotud ajutine ehitis. 22.10. Välisilme muutus ilma konstruktsiooniliste muutusteta on ehituslik viimistlustöö (värvimine, laudisega katmine, plaatimine jne) ja piirdeaedade ehitamine. 22.11. Ehitus ehk ehitamine käesoleva määruse tähenduses on: 22.11.1. ehitise püstitamine maa peale või maapõue; 22.11.2. olemasoleva ehitise laiendamine juurde-, peale- või allaehitamise teel; 22.11.3. ehitise konstruktsioonide, ruumijaotuse või välisilme konstruktsiooniline muutmine (ümberehitamine); 22.11.4. tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustööde tegemine; 22.11.5. ehitise lammutamine; 22.11.6. ehitise ennistamine (restaureerimine); 22.11.7. insenerrajatiste (tehnovõrgud ja -seadmed, tammid, kaldakindlustused ja muud insenertehnilised rajatised) ehitamine; 22.11.8. liiklusrajatiste (teed, sillad, viaduktid ja tunnelid ning muud sõidu- ja käiguteed) ehitamine; 22.11.9. haljasrajatiste (haljasalad, pargid) ehitamine ja muude haljastustööde tegemine; 22.11.10. kultuuri-, spordi-, puhke- või heakorraotstarbeliste rajatiste (väljakud, platsid) ehitamine; 22.11.11. maa-aladel või ehitistel monumentide, skulptuuride ning muude statsionaarsete kujunduslike väikevormide ja elementide püstitamine või paigaldamine. 23. Ehitusprojektid 23.1. Ehitusprojekte või nende eriosasid võivad projekteerida ettevõtjad, kellel on tegevusluba projekteerimistöödeks, samuti kõrgharidusega arhitektid ja insenerid oma erialal. 23.2. Ühepereelamut, suvilat, aiamaja ja kuni kahe sõiduautokohaga eraldiseisvat garaaþi ning teisi lihtsamaid ehitisi (saun, kuur, kelder, kasvuhoone) võib enda tarbeks projekteerida erihariduseta eraisik vallavalitsuselt taotletud ühekordse projekteerimisloa alusel. 23.3. Erihariduseta isikule ei anta ühekordset projekteerimisluba, kui ehitise ava on suurem kui 6,0 m ja kui ehitis on kavandatud enam kui kahekorruselisena. 23.4. Erihariduseta isiku koostatud projekt peab olema kontrollitud ja viseeritud vastava erialaga arhitekti või inseneri poolt. 23.5. Ühekordse projekteerimisloa alusel projekteerimise kord sätestatakse konkreetselt «Ühekordse projekteerimisloa väljaandmise tingimuste ja korraga vallas». 23.6. Ehitise tellija on kohustatud informeerima kirjalikult vallavalitsust projekteerimiskavatsusest, esitama projekteeritavat ehitist iseloomustavad andmed ning taotlema projekteerimistingimused. 23.7. Tiheasustusega paikades ja detailplaneeringu kohustusega aladel hajaasustuses on projekteerimise aluseks kehtestatud detailplaneeringud.Vallavalitsus võib välja anda detailplaneeringu nõudeid täpsustavaid projekteerimistingimusi. 23.8. Hajasustuses on projekteerimise aluseks projekteerimistingimused. 23.9. Projekteerimistingimused väljastab hiljemalt nelja nädala jooksul arvates taotluse esitamisest või projekteerimise alustamisest vallavalitsus. 23.10. Projekteerimistingimuste saamiseks esitab taotleja vallavalitsusele: 23.10.1. taotluse projekteerimitingimuste väljastamiseks; 23.10.2. maaomandust tõendava dokumendi; 23.10.3. maa-ala geoteetilise plaani; 23.10.4. tehnilised tingimused. 23.11. Projekteerimistingimustega määratakse arhitektuursed, ehituslikud ja muud projekteerimise lähteandmed ning vajalike kooskõlastuste loetelu. 23.12. Projekteerimistingimustega võidakse ette kirjutada ehitiste ja nende rakendamiseks vajalike rajatiste parameetreid, määrata ehituskujasid, püstitada muinsuskaitselisi, arhitektuurseid ja kujunduslikke eritingimusi ning vastavalt kehtivatele seadustele arheoloogiliste ja muude uuringute teostamise kohustusi ning ühisvajaduste arvestamist. 23.13. Projekteerimistingimused kehtivad projekti koostamiseks kaks aastat ja nende kehtivust võib vallavalitsus pikendada ühe aasta kaupa tingimusel, et kehtiv detailplaneering pole muutunud. 23.14. Taluhoonete projekteerimisel tuleb koos esimese taluhoone projektiga koostada talu õueplaan, kus näidatakse talu olulisemate hoonete ja tehnorajatiste paigutus ning antakse lähteandmed ja tingimused nende projekteerimiseks. 23.15. Vallavalitsuse poolt heakskiidetud talu õueplaan kehtib järgmiste taluhoonete projekteerimistingimustena kolme aasta jooksul arvates selle väljaandmise päevast. 23.16. Projekteerimistingimuste vormi kinnitab vallavalitsus. 23.17. Projekteerija on kohustatud: 23.17.1. tagama ehitusprojekti vastavuse kehtivale detailplaneeringule ja projekteerimistingimustele ning kehtivatele ehitusnormidele ja standarditele; 23.17.2. järgima ehitisele püstitatud nõudeid; 23.17.3. kooskõlastama projekti kõigi projekteerimistingimustes määratud asutustega; 23.17.4. koostama ehitusprojekti sellises mahus, mis võimaldaks anda hinnangut projekteeritud ehitisele, selle järgi ehitada ja ehitist kontrollida. 23.18. Ehitise omaniku kinnitatud ehitusprojekti esitab vallavalitsusele läbivaatamiseks ehitise omanik või tema esindaja. 23.19. Ehituse käigus tehtavad projekti muudatused, millega kaasnevad ehituse otstarbe, mahu, tehnoloogia, tarbitavate võimsuste, fassaadilahenduse ning plaanilahenduse ja ehitise põhikonstruktsioonide muutus, tuleb enne muudatuste teokstegemist ehituses kooskõlastada vallavalitsusega, kes sõltuvalt projektimuudatuste iseloomust ja ulatusest otsustab projekti täiendava läbivaatuse ja kooskõlastuse vajaduse. 23.20. Kui projekti tellija soovib kasutada teise isiku poolt tellitud projekti, peab ta projekteerimistingimuste taotlemiseks esitama vallavalitsusele täiendavalt loa projekti autorilt ja projekti esmatellijalt. 23.21. Ehitise projekteerimiseks vajalike ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemiseks annab loa vallavalitsus. 23.22. Ehitusprojekti tellija on kohustatud ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde tulemused teatavaks tegema vallavalitsusele.Vallavalitsusele antakse üle rajatud geodeetiliste võrkude andmestik ja koostatud maa-alaplaanide koopiad. 23.23. Uuringute teostaja on kohustatud kooskõlastama eelseisvad tööd, kaasa arvatud geodeetiliste märkide paigaldamine, visiirsihtide raiumine ning kaeve- ja puurimistööd maaomanike või valdajatega, kelle maal uurimistööd tehakse. 23.24. Uurimistööde teostaja on kohustatud hüvitama maaomanikule uurimistööde tegemisega tekitatud kahju. 23.25. Ehitusprojekt peab olema vormistatud eesti keeles. 24. Ehitusluba 24.1. Ehitusluba on vallavalitsuse poolt antav luba uusehituseks või ehitustööde tegemiseks olemasoleval ehitisel. 24.2. Ehitusloa taotlemine on kohustuslik: 24.2.1. uute ehitiste püstitamiseks; 24.2.2. ümberehitusteks (juurde-, alla- ja pealeehituseks, olemasolevate ehitiste mõõtmete muutmiseks); 24.2.3. ehitise konstruktsioonide, ruumijaotuse või välisilme kontruktsiooniliseks muutmiseks; 24.2.4. tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustöödeks; 24.2.5. ehitiste lammutamiseks; 24.2.6. insenerrajatise ehitamiseks; 24.2.7. liiklusrajatiste ehitamiseks. 24.3. Ilma ehitusloata, kuid vallavalitsuse kirjaliku kooskõlastuse alusel toimub: 24.3.1. ehitise välisilme muutuste tegemine; 24.3.2. ehitise katusekatte muutmine; 24.3.3. eesaedade ja tänavaäärsete piirete ehitamine ja ümberehitamine tiheasustusaladel; 24.3.4. väikehoonete ehitamine; 24.3.5. teisaldatavate hoonete paigaldamine; 24.3.6. väikerajatiste ehitamine; 24.3.7. õhuliinide ehitamine ja ümberehitamine; 24.3.8. reklaamsiltide ja vaatekastide väljapanemine; 24.3.9. ajutiste ehitiste püstitamine; 24.3.10. väikesemahuliste rajatiste (kõnepunktid, ootepaviljonid, mastid, antennid) püstitamine; 24.3.11. teede, tänavate, väljakute katte muutmine ja äärekivide vahetus kõrgusmärke muutmata; 24.3.12. bussiooteplatvormide, tänava- ja kõnniteelõikude (pinnaga kuni 100 m2) ehitamine; 24.3.13. maaparandustööd; 24.3.14. väikesemahuliste ehitiste ja rajatiste lammutamine. 24.4. Ehitusluba ei ole vajalik kommunikatsioonide remondiks, kui sellega ei kaasne trasside asetuse muutus. 24.5. Ehitusluba ei ole vajalik ehitamise ajaks ehitusplatsile ajutise ehitise püstitamiseks, kui nende asukoht ja konstruktsioonid on ehitusprojektis näidatud. 24.6. Ehitusluba antakse kinnisasja omanikule või isikule, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus. Ehitusloa saamise toiminguid võib teha omaniku esindaja. 24.7. Ehitusloa saamiseks peab ehitise omanik esitama vallavalitsusele vormikohase taotluse.Taotlusele lisatakse: 24.7.1. uusehituse puhul ehituskrundi omandiõigust või hoonestusõigust tõendav dokument, krundi geodeetiline plaan, teated ehitusgeoloogiliste/ehitusgodeetiliste uurimistööde aruande üleandmise kohta Ehitusgeoloogia või Geodeesia Fondile, vallavalitsuse poolt kooskõlastatud ja tellija kinnitatud ehitusprojekt; 24.7.2. olemasoleva ehitise puhul ehitise omandiõigust tõendav dokument, kasutusluba, vallavalitsuse poolt heakskiidetud ja tellija kinnitatud ehitusprojekt; 24.7.3. andmed ehitustöövõtja kohta; 24.7.4. omanikujärelevalve kohustusleht. 24.8. Ehitusloa taotlemisel lammutustöödeks peab ehitise omanik esitama: 24.8.1. ehitise omandiõigust tõendava dokumendi; 24.8.2. asjassepuutuvate ametkondade (muinsuskaitse, keskkonnakaitse jt) kooskõlastused; 24.8.3. lammutustööde projekti, projekti ei nõuta antud määruse punkti 26.2 toodud ehitustele; 24.8.4. omanikujärelevalve kohustuslehe. 24.9. Vallavalitsus vastab ehitusloa taotlusele kahe nädala jooksul arvates kompleksse taotlusmaterjali esitamise päevast. 24.10. Ehitusluba ei anta, kui: 24.10.1. ehitusprojekt ei vasta kehtivale detailplaneeringule ja projekteerimistingimustele; 24.10.2. puudub seadusega ettenähtud omanikujärelevalve; 24.10.3. ehitusprojekt ei ole vallavalitsuses heaks kiidetud ja tellija poolt kinnitatud. 24.11. Vallavalitsusel on õigus ehitusluba tühistada, kui: 24.11.1. ehitust ei ole alustatud ühe aasta jooksul arvates ehitusloa väljaandmise päevast; 24.11.2. ehitusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid; 24.11.3. ehitustöid ei tehta projektikohaselt, korduvalt rikutakse ehituseeskirju ja ei täideta vallavalitsuse ehitusjärelevalve teostaja ettekirjutusi või ehitusloaga määratud tingimusi. 24.12. Ehitusloaga määratakse: 24.12.1. ehituse lõpetamise tähtaeg; 24.12.2. ehitusjärelevalve teostaja. 24.13. Ehituse lõpetamise tähtaja möödumisel tuleb ehitise omanikul loa kehtivuse pikendamiseks esitada vastav taotlus koos põhjendusega. 24.14. Ehitusluba võib vallavalitsus pikendada ühe aasta kaupa. 24.15. Ehitusloa pikendamisest keeldumise korral (tehniliste tingimuste aegumine ja tehnilise järelevalve ettekirjutuste juhtudel) teatab vallavalitsus sellest kirjalikult koos keeldumise põhjusega. 24.16. Ehitusloa taotluse ja ehitusloa vormid kinnitab vallavalitsus. 24.17. Eritööde (lõhketööd, puuraukude rajamine jt) ehituslubade andmine toimub vastavate ametkondade eeskirjade kohaselt. 25. Kaevetööde luba 25.1. Kaevetöid teostatakse vallavolikogu kehtestatud korras. 25.2. Kaevetööde luba ei nõuta projektikohaste vundamendi- ja muude süvendite kaevamisel, kui antud ehitusprojektile on vallavalitsus välja andnud ehitusloa ja projekti kooskõlastamisel ei ole seatud kaevetöid piiravaid tingimusi. 26. Ehitamine 26.1. Ehitise omanik on kohustatud ehitustööde alustamisel krundile välja panema kogu ehituse ajaks plakati informatsiooniga ehitise omaniku, ehitusettevõtja, ehitusloa, ehituse lõpetamise tähtaja ja ehitise otstarbe kohta. 26.2. Punktis 26.1 toodud nõude täitmine ei ole kohustuslik ühepereelamu, suvila, aiamaja, kasvuhoone, kuni kahe sõiduautokohaga garaaþi ning väikehoone ja -rajatise ehitamisel. 26.3. Ehitustöid võivad teha tegevuslitsentse omavad ettevõtjad, kes võivad teha ainult neid töid, mille tegemiseks on välja antud tegevuslitsents ja mille juhtimiseks on ettevõtjal vastava ala spetsialistid. 26.4. Ehitusettevõtja on kohustatud ehituse käiku dokumenteerima, ehitama projekti ja ehituseeskirjade kohaselt ning hoidma korras ehitise ja ehitusplatsi. 26.5. Ehitusettevõtja on kohustatud oma kulul likvideerima garantiiajal ilmnenud puudused. Ehitise garantiiaeg on vähemalt kaks aastat kasutusloa andmise hetkest. 26.6. Ühepereelamu, suvila, aiamaja, kasvuhoone, kuni kahe sõiduautokohaga garaaþi, väikehoone ja -rajatise ehitustöid võivad enda tarbeks teha ja juhtida nende omanikud. 26.7. Ehitise ruumijaotuse muutmise eesmärgil teostatav seinte ja lagede ning muude konstruktsioonielementide,välja arvatud koormusvabad kergkonstruktsioonid, lammutamine, samuti uute ukseavade tegemine raudbetoon- ja kiviseintesse võib toimuda ehitise omaniku poolt vallavalitsusega kooskõlastatud ehitusprojekti kohaselt. 26.8. Korterite või elamute ümberehitamine, kui muudetakse korterite planeeringut uute avade lõhkumisega mittekandvatesse seintesse või kui lammutatakse mittekandvaid seinu, on lubatud ilma projektita, kuid kooskõlastatult vallavalitsusega. 26.9. Kui korteri või elamute ümberehitamisel muudetakse fassaade või ruumide otstarvet, tehakse kandekonstruktsioonidesse avasid, rajatakse suitsukorstnaid, ehitatakse tahke kütuse pliite, ahjusid, kaminaid, on nõutav projekti ja ehitusloa olemasolu. 26.10. Naaberkruntide vaheliste piirete ja tarade ehitamine peab toimuma naabritevahelisel kokkuleppel ja asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509) kohaselt. 26.11. Ehitise omanik on kohustatud teatama ehitustööde algusest vallavalitsuse ehitusnõunikule vähemalt kolm päeva enne tööde alustamist. 26.12. Vallavalitsuse ehitusnõuniku ettekirjutuste täitmine on ehitise omanikule, omanikujärelevalve tegijale ja ehituse ettevõtjale kohustuslik. 26.13. Ehituse ajal peab objektil olema vormikohane päevik, kuhu ehitaja ja ehitusjärelevalve vormistavad kohustuslikus korras kanded varjatud tööde ja konstruktsioonide etapiviisilise vastuvõtmise kohta. 26.14. Füüsilise isiku enda tarbeks ehitamisel ei ole ehitustööde päeviku olemasolu kohustuslik. 27. Ehitusjärelevalve 27.1. Ehitusjärelevalvet teostab vallavalitsuse poolt ehitusloaga määratud litsentseeritud ehitusjärelevalve insener, kes ehitustegevust reguleerivate seaduste, eeskirjade ja käesoleva määruse sätete kohaselt: 27.1.1. korraldab ehitusprojektide kehtivatele seadustele ja normidele, detailplaneeringutele ja projekteerimistingimustele vastavuse kontrolli ja vastavalt vajadusele teostab või korraldab ehitusprojektide ekspertiise; 27.1.2. väljastab vallavalitsuse korralduse alusel ehituslubasid; 27.1.3. kontrollib ehitustööde tegijal tegevuslitsentsi olemasolu tema poolt teostatavateks töödeks ning nende juhtimiseks nõutava kvalifikatsiooniga spetsialistide olemasolu; 27.1.4. kinnitab omanikujärelevalve teostaja; 27.1.5. kontrollib ehitustöid; 27.1.6. korraldab ehitustööde lõppemisel ehitiste ülevaatuse; 27.1.7. annab vallavalitsuse korralduse alusel välja kasutuslube; 27.1.8. kontrollib ehitise kasutamist ja korrashoidu ning teeb ettekirjutusi puuduste likvideerimiseks; 27.1.9. korraldab enne planeerimis- ja ehitusseaduse vastuvõtmist valminud omavoliliste ehitiste ülevaatust ja kasutuslubade andmist. 27.2. Ehitusjärelevalve inseneril on õigus: 27.2.1. nõuda ehitusprojekti kontrollimiseks vajalikke andmeid; 27.2.2. pääseda takistamatult ehitisele ja selle juurde kuuluvale krundile ehitustööde kontrollimiseks; 27.2.3. teha ettekirjutusi ehitise omanikule või omanikujärelevalve teostajale või ehitusettevõtjale, kui ehitis ei ole projektikohane, ei vasta ehitusnormidele või on muutunud avariiohtlikuks, ning määrata tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks; 27.2.4. teha vallavalitsusele ettepanekuid ehitusloa peatamiseks või tühistamiseks. 27.3. Vallavalitsuse määratud ehitusjärelevalve kulud katab ehitise omanik vallavalitsuse kehtestatud tasumäärade alusel ja korras. 27.4. Ehituslikult lihtsa ja väikese ehitise ehitamisel võib vallavalitsus jätta järelevalveinseneri määramata. 27.5. Ehitusjärelevalvet käesoleva määruse järgi ei kohaldata alljärgnevatele rajatistele: 27.5.1. elektri- ja telekommunikatsiooniliinid; 27.5.2. maavarade ja maa-ainese kaevandamisega seotud kaevetööd; 27.5.3. allmaakaeveõõnte abil rajatud ehitised; 27.5.4. veehoidlad, tammid, lüüsid; 27.5.5. tehnoloogiliste seadmete paigaldamine, 27.5.6. tänavad, maanteed, raudteed; 27.5.7. torujuhtmed. 28. Omanikujärelevalve 28.1. Ehitustööde pideva järelevalve teostamiseks on ehitise omanik kohustatud määrama kooskõlastatult vallavalitsusega omanikujärelevalve, kelle põhikohuseks on tagada ehitustööde vastavus ehitusnormidele ja -eeskirjadele, ehitusprojektile ning töövõtulepingule. 28.2. Vallavalitsuse ehitusjärelevalve ettekirjutused on omanikujärelevalve teostajale kohustuslikud. 28.3. Omanikujärelevalve teostaja õigused, kohustused ja vastutuse sätestavad järelevalveleping ja vabariiklikud õigusaktid. 28.4. Ehitustööde tegemine ilma vallavalitsuses registreeritud omanikujärelevalveta on keelatud. Ehitise omanik on kohustatud omanikujärelevalve muutuse korral selle kooskõlastama vallavalitsusega. 28.5. Omanikujärelevalvet võib teostada ehitise omanikuga sõlmitud sellekohase lepingu olemasolul projekteerija või litsentseeritud järelevalveinsener. 28.6. Omanikujärelevalve teostaja ei tohi olla ametis ehituse töövõtja juures. 28.7. Kui omanikujärelevalvet teostab projektorganisatsioon, on ta kohustatud määrama järelevalve korraldamise eest vastutava töötaja. 28.8. Punktis 26.2 toodud ehituslikult lihtsa ja väikese ehitise ning rajatise puhul võib omanikujärelevalvet teostada ehitise omanik. 29. Ehitise ülevaatus ja kasutuslubade andmine 29.1. Ehitise kasutusluba on luba, mille vallavalitsus annab ehitusloa alusel ehitusprojekti kohaselt valminud ehitisele. 29.2. Kasutusluba antakse pärast ehitise ülevaatamist, ehitusjärelevalve ettekirjutuste täitmist ja ehituse dokumentatsiooni üleandmist vallavalitsusele. 29.3. Ehitist võib kasutusele võtta ka osade kaupa pärast nende ülevaatust ning kasutusloa saamist. 29.4. Ehitise ülevaatuse korraldamiseks peab ehitise omanik esitama vallavalitsusele seitse kalendripäeva enne ülevaatuse toimumist alljärgnevad dokumendid: 29.4.1. ehitusluba; 29.4.2. ehitise mahamärkimise akt (uusehitisel); 29.4.3. ehitusprojekt; 29.4.4. ehituse täitedokumentatsioon (ehitustööde päevik, kaetud tööde aktid); 29.4.5. eritööde vastuvõtu aktid ja seadmete ekspluatatsioonivõtu load; 29.4.6. vee-, kanalisatsiooni-, gaasitorustike ja teiste tehnovõrkude valdajate õiendid ja load energiaressursside kasutuse alustamiseks; 29.4.7. tehniliste seadmete ja süsteemide katsetuste aktid ja nende kasutusload. 29.5. Pärast esitatud dokumentide ülevaatust kooskõlastab vallavalitsuse ehitusnõunik ehitise omanikuga ülevaatuse aja ja kutsub kokku ülevaatuse komisjoni. 29.6. Ülevaatuse komisjoni koosseisu kuuluvad: 29.6.1. esimees -- ehitise omanik või tema volitatud esindaja; 29.6.2. liikmed -- omanikujärelevalve teostaja; 29.6.3. ehituse peatöövõtja; 29.6.4. projekteerija; 29.6.5. ehitusjärelevalve insener; 29.6.6. Riikliku Tervisekaitsetalituse esindaja; 29.6.7. tuletõrje- ja päästeameti esindaja; 29.6.8. maavalitsuse keskkonnaosakonna esindaja. 29.7. Vajadusel on vallavalitsuse ehitusnõunikul õigus kutsuda komisjoni tööst osa võtma teiste järelevalveasutuste esindajaid. 29.8. Ehitise ülevaatuse läbiviimisega seotud kulud kannab ehitise omanik. 29.9. Ehitise ülevaatuse komisjoni ülesanne on tuvastada kinnitatud ehitusprojekti kohast ehitustööde valmimist ning ehitise vastavust ehitusmäärusele, -eeskirjadele ja -normidele, samuti keskkonna-, tervisekaitse-, töökaitse-, tuleohutuse ning muudele ekspluatatsiooniohutuse nõuetele. 29.10. Pärast ülevaatuse aktis toodud puuduste kõrvaldamist ja ehitusdokumentatsiooni üleandmist vallavalitsusele võib ehitise omanik taotleda vallavalitsuselt ehitisele kasutusloa. 29.11. Kasutusloa saamiseks esitab taotleja vallavalitsusele: 29.11.1. vallavalitsuse kehtestatud vormikohase taotluse; 29.11.2. ehitise ülevaatuse akti. 29.12. Enne planeerimis- ja ehitusseaduse jõustumist omavoliliselt püstitatud ehitisele antakse kasutusluba vallavolikogu otsuse alusel. Kasutusloa saamiseks tuleb taotlejal esitada: 29.12.1. avaldus; 29.12.2. ehitise ülemõõtmisprojekt; 29.12.3. ehitise ülevaatuse akt. 29.13. Ehitist võib kasutama hakata pärast vallavalitsuselt kasutusloa saamist ja ainult kasutusloas näidatud otstarbel. Ehitise või mõne tema osa kasutusotstarbe muutmiseks peab ehitise omanik taotlema vallavalitsuselt uue kasutusloa. 29.14. Ehitise kasutamine peab toimuma kasutusloa ja ekspluatatsiooni reguleerivate eeskirjade kohaselt (tuleohutus-, elektri-, gaasi-, veetarbimise, tootmise korraldamise ja teised ehitiste ekspluatatsiooni korraldavad eeskirjad). 29.15. Kui ehitist ei kasutata sihipäraselt kasutusloas näidatud otstarbel või kui ehitis on muutunud ohtlikuks inimestele, varale või keskkonnale, võib vallavalitsus kasutusloa puuduste likvideerimiseni peatada. 29.16. Kasutusloa taotluse ja kasutusloa vormi kinnitab vallavalitsus. 30. Ehituse dokumentatsiooni säilitamine 30.1. Ehitise omanik on kohustatud tagama kogu ehitusprojekti säilimise. 31.2. Vallavalitsus peab säilitama kogu ehitusprojekti ja ehitusega seotud dokumentatsiooni ehitise olemasolu jooksul. IV. KRUNDI JA EHITISE KORRASHOID JA KASUTAMINE 31. Ehitise omaniku kohustused 31.1. Ehitise omanik on kohustatud tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ehituse ajal, ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel. 31.2. Ehitise omanik peab tagama ehitise kasutusloakohase kasutamise. 31.3. Ehitise omanik peab tagama ehitise kasutuse ja korrasoleku kontrollimiseks ehitusjärelevalve töötaja ja teiste valdkondade järelevalve teostajate juurdepääsu ehitisele ja ehitisega seotud dokumentatsioonile. 31.4. Ehitise andmete muutumisel ehitamise ajal on ehitise omanik kohustatud informeerima vallavalitsust ja ehitusregistri pidajat muutunud andmetest. 31.5. Ehitise omanik on kohustatud lammutama omavolilise või ajutise ehitise ehitusjärelevalve ettekirjutusega määratud tähtajaks. 31.6. Kui ehitise omanik ei lammuta omavolilist või ajutist ehitist ehitusjärelevalve määratud tähtajaks, võib vallavalitsus korraldada selle lammutamise omaniku kulul. 31.7. Kui ehitis on muutunud avariiohtlikuks, peab omanik või ehitusettevõtja avariiohu kohe kõrvaldama. 32. Krundi ja ehitise korrashoiu nõuded 32.1. Maavalduse korrashoidu ehituskrundil ja sellega piirnevatel maa-aladel (sõidu- ja kõnniteed) korraldab ehituskrundi omanik või õiguspärane valdaja valla heakorraeeskirjadega sätestatud ulatuses ja korras. 32.2. Ehituskrundil paiknevad materjalid peavad olema ladustatud ohutusnõudeid järgides. 32.3. Juurdepääsuteed peavad olema vabad ja kasutamiskõlblikus seisukorras. 32.4. Ehituskrundi tänavapiiril olevad puud, põõsad ja hekid peavad olema pügatud ning piirded korrastatud selliselt, et need ei takistaks liiklemist ega tekitaks ohtu möödujatele. 32.5. Krundil asuvat haljastust võib likvideerida vallavalitsuse kirjaliku loa alusel loas näidatud ulatuses. 32.6. Ehitisel peab olema korrastatud ja hooldatud välimus. Hoonete välisseinakate, uksed, aknad, karniisid, vihmaveetorud ja muud fassaadielemendid peavad olema terved ja nõuetekohaselt värvitud. 32.7. Ehitise algset värvitooni muuta, hoonele uue kujundusega välisuksi ja aknaid paigaldada või muul viisil nende välisilmet muuta võib ainult vallavalitsuse loal, mis antakse kinnitatud viimistluspassi, kujundusprojekti või kirjaliku nõusoleku vormis. 33. Krundi ja ehitise korrashoiu järelevalve 33.1. Ehitise ja krundi korrashoiu järelevalvet teostab vallavalitsus. 33.2. Järelevalve teostajad võivad ehituskrundi ja ehitise õiguspäraselt valdajalt nõuda: 33.2.1. krundi ja ehitise kasutamise peatamist ja piiramist, kui nende kasutamine võib põhjustada ohtu inimesele või keskkonna seisundile; 33.2.2. ohtlike või risustavate materjalide ja ainete kõrvaldamist krundilt; 33.2.3. lagunenud, kasutusohtlike või loata ehitatud hoonete ja rajatiste likvideerimist (lammutamist, demonteerimist); 33.2.4. ehitise kasutusomaduste vastavusse viimist sellekohaste eeskirjade ja normidega. V. KINNISASJA SUNDVÕÕRANDAMINE 34. Üldsätted 34.1. Kui üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestamisega kitsendatakse senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab Koeru Vallavalitsus sellest kinnisasja omanikule tähitud kirjaga kahe nädala jooksul pärast planeeringu kehtestamist. 34.2. Kinnisomandile võib planeeringute alusel seada kitsendusi: 34.2.1. detailplaneeringu kohustusega aladel -- kehtestatud detailplaneeringu alusel ja vastavalt seadusele; 34.2.2. detailplaneeringu kohustuseta aladel hajaasustuses -- kehtestatud üldplaneeringu alusel ja vastavalt seadusele. 34.3. Kinnisasja omanikul on õigus nõuda käesoleva määruse punktis 34.1 nimetatud kitsendusest või detailplaneeringu tühistamisest tuleneva kahju õiglast ja kohest hüvitamist. Üldplaneeringust tulenevate kitsenduste puhul hüvitab kahju kohalik omavalitsus, detailplaneeringust tulenevate kitsenduste puhul kas kohalik omavalitsus või detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik. 34.4. Hüvituse suurus määratakse kinnisasja omaniku ja kahju hüvitamise kohustatud isiku kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab hüvituse suuruse kohus huvitatud isiku nõudel. 34.5. Koeru Vallavalitus on kohustatud kinnisasja omaniku nõudel võõrandama kinnisasja kohese ja õiglase tasu eest, kui kehtestatud detailplaneeringu või üldplaneeringuga: 34.5.1. nähakse ette kinnisasja kasutamine avalikul otstarbel; 34.5.2. piiratakse oluliselt kinnisasja senist kasutamist või muudetakse senine kasutamine võimatuks. 34.6. Üldplaneeringu või detailplaneeringu elluviimiseks võidakse kohaldada kinnisasja sundvõõrandamist järgmistel eesmärkidel: 34.6.1. riigikaitse-, piirivalve-, politsei-, tolli-, kinnipidamisasutuste, tuletõrje- ja päästeteenistuse ehitiste rajamiseks või laiendamiseks; 34.6.2. energia tootmiseks, samuti energiaga varustamiseks vajalike ehitiste rajamiseks või laiendamiseks; 34.6.3. avalike sadamate ja lennuväljade ning teenindavate ehitiste rajamiseks või laiendamiseks; 34.6.4. maavarade kaevandamiseks; 34.6.5. liinide rajamiseks või laiendamiseks; 34.6.6. avalike õppe- ja kasvatus- ning ravi- ja hoolekandeasutuste rajamiseks või laiendamiseks; 34.6.7. avalike tänavate, teede ja väljakute rajamiseks või laiendamiseks; 34.6.8. ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavate ehitiste muutmiseks või kõrvaldamiseks, kui omanik ei ole seda antud tähtpäevaks teinud; 34.6.9. veekogudele, maastikulistele vaatamisväärsustele, kaitstavatele loodusobjektidele ja kultuurimälestistele juurdepääsu loomiseks ning nimetatud objektide säilimise tagamiseks; 34.6.10. kultuuri- ja spordiväljakute, avalike supelrandade, turismimarsruutide, puhkeparkide rajamiseks ja laiendamiseks; 34.6.11. kalmistute rajamiseks ja laiendamiseks; 34.6.12. üldkasutatavate jäätmehoidlate ja jäätmekäitluseks vajalike ehitiste rajamiseks või laiendamiseks; 34.6.13. üldkasutatavate veehaarete, veehoidlate veega varustamiseks, kanalisatsiooniks ja vee puhastamiseks vajalike ehitiste rajamiseks või laiendamiseks; 34.6.14. muudel seaduses sätestatud juhtudel. 34.7. Kinnisasja omanik võib taotleda talle kuuluva kinnisasja võõrandamist riigi või kohaliku omavalitsuse poolt, kui kehtestatud avalik-õiguslikud kitsendused ei võimalda kinnisasja kasutamist vastavalt senisele sihtotstarbele. 34.8. Kui eesmärk, milleks sundvõõrandamist taotletakse, on saavutatav muul lubataval viisil, ei ole sundvõõrandamine lubatud. VI. VASTUTUS EHITUSMÄÄRUSE NÕUETE RIKKUMISE EEST 35. Vastutuse liigid ja karistused 35.1. Omavolilise ehitamise, hoonete ja rajatiste omavolilise ekspluatatsiooni võtmise, muude ehituseeskirjade, samuti hoonestuseeskirjade ja ehitusnormide rikkumise eest määratakse rahatrahv kuni 200 päevapalga ulatuses. 35.2. Tegutsemise eest ehitusalal vastavat tegevuslitsentsi omamata või litsentsi tingimusi rikkudes määratakse rahatrahv kuni 100 päevapalga ulatuses. 35.3. Ehituseeskirjade rikkumise peatamiseks või lõpetamiseks tehtud ehitusjärelevalve ametiisikute ettekirjutuste täitmata jätmise eest määratakse rahatrahv kuni 100 päevapalga ulatuses. 35.4. Käesoleva määruse järgi kuuluvad haldusvastutusele võtmisele haldusõiguserikkumise toime pannud füüsilised isikud. 35.5. Haldusõiguserikkumiste asja arutavad ehitusjärelevalve eest vastutavad kohaliku omavalitsuse ametnik ja vallavalitsus. 35.6. Halduskaristuse määramise õigus on ehitusjärelevalve eest vastutaval kohaliku omavalitsuse ametnikul ja Järva Maakohtul. 35.7. Haldusõiguserikkuja on kohustatud hüvitama haldusõiguserikkumisega tekitatud kahju. 35.8. Halduskaristuse määramine ei vabasta haldusõiguserikkujat kohustuse täitmisest, mille täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest teda karistati.