Kohtla-Järve Linnavolikogu — Kohtla-Järve linna sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord — KO, 9, 106

Juhindudes Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määrusest nr 318 «Riiklike sotsiaaltoetuste maksmise tingimuste ja korra kehtestamine» (RT I 1996, 91, 1615; 1997, 20, 334; 99, 1609), Kohtla-Järve Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada «Kohtla-Järve linna sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord» (lisatud). 2. Tühistada Kohtla-Järve Linnavalitsuse 4. veebruari 1997. a määrus nr 8 «Riiklike sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise korra kehtestamine». 3. Avaldada käesolev määrus Riigi Teataja Lisas. 4. Määrus jõustub 21. märtsil 1999. a. Volikogu esimees Malle MALVA Kinnitatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 10. märtsi 1999. a määrusega nr 53 Kohtla-Järve linna sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord I. TOIMETULEKUTOETUS 1. Kohtla-Järve Linnavalitsuse poolt makstava riigieelarvest sihtotstarbeliselt linna eelarvesse kantava toimetulekutoetuse saajate ringi määrab kindlaks Kohtla-Järve Sotsiaalabikeskus (edaspidi sotsiaalabikeskus), võttes aluseks perekonna sissetulekud, alatise eluasemega seotud alalised kulud ning perekonna üldise varandusliku seisu. 2. Toimetulekutoetuse määramisel võetakse aluseks alljärgnev: 2.1. Toimetulekutoetust on õigus saada Kohtla-Järve linna haldusterritooriumil elavatel isikutel (perekondadel), kes omavad Kohtla-Järve Linna Elanike Registri järgi Kohtla-Järve linnas elukohta ning kelle kuusissetulek on alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud minimaalsetest tarbimiskulutustest lähtuvat toimetulekupiiri. Toimetulekutoetuse taotlemise ja määramise aluseks on kuusissetulek, mis jääb isikule (perekonnale) pärast alatise eluasemega seotud alaliste kulude katmist normpinna ulatuses. 2.2. Toimetulekutoetuse määramise aluseks on perekonna sissetulek, kusjuures perekonnaliikmeks loetakse: 2.2.1. taotlejat; 2.2.2. taotleja abikaasat või temaga abielulistes suhetes olevat samas eluruumis elavat isikut; 2.2.3. nende ülalpidamisel olevaid kuni 18 aasta vanuseid lapsi; 2.2.4. taotleja või tema abikaasa vanemaid, samuti täiskasvanud lapsi, kui nad elavad taolejaga ühes eluruumis; 2.2.5. samuti teisi isikuid, kellel on taotlejaga ühine majapidamine või nad kasutavad toetuse taotlejaga ühist (ühiseid) tuluallikat (tuluallikaid). 2.3. Toimetulekutoetust arvestatakse nendele perekondadele, kelle kõik punktis 2.2 nimetatud täisealised liikmed kas: 2.3.1. töötavad; 2.3.2. õpivad Eesti Vabariigi riiklikes või Haridusministeeriumi poolt väljaantud koolituslubasid omavate õppeasutuste päevases õppevormis (kuni 24. eluaastani kaasa arvatud); 2.3.3. viibivad ajateenijatena Eesti Vabariigi kaitsejõududes; 2.3.4. saavad riiklikku pensioni; 2.3.5. viibivad seadusega ettenähtud lapsehoolduspuhkusel; 2.3.6. on tööhõivetalituse poolt ametlikult töötuks tunnistatud. 2.4. Toetust ei määrata, kui perekonnas on töövõimelises eas mittetöötavaid, palgata puhkusel olevaid või ettevõtlusest tulu saavaid perekonnaliikmeid. Erandi moodustab perekonnaliige, kes on: 2.4.1. kodus alla kolmeaastase lapsega; 2.4.2. kodus nelja ja enama lapsega kuni noorima lapse esimese klassi lõpetamiseni; 2.4.3. kodus lapsinvaliidiga; 2.4.4. mittetöötav isik, kellel on täisvanaduspensionini jäänud kuni kaks aastat. 3. Toimetulekutoetuse määramise aluseks on perekonna kuu netosissetulek. Sissetuleku hulka arvatakse käesoleva määruse punktis 2.2 märgitud perekonnaliikmete ühised tulud, sh töötasud, pensionid, alimendid, lastetoetused, üüri- ja renditulu, tulud ettevõtlusest, tulud väärtpaberitest ning pangaintressid. Sissetulekute hulka ei arvata matusetoetust, lapse sünnitoetust, elluastumistoetust, toimetulekutoetust ning linna eelarvest makstud ühekordset sotsiaaltoetust. Toetuse taotleja on kohustatud deklareerima oma perekonna (vt punkti 2.2) kuu sissetulekud. 4. Tööandja poolt väljaantud tõendid, millel märgitud sissetulek (palk) on alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalka, ei võeta toetuse arvutamisel väiksemana kui kehtestatud miinimumpalk, välja arvatud Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (RT 1992, 15/16, 241; 1993, 10, 150; RT I 1993, 26, 441; 1995, 14, 170; 16, 228; 1996, 3, 57; 40, 773; 45, 850; 49, 953; 1997, 5/6, 32; 1998, 111, 1829; 1999, 16, 276) paragrahvis 68 märgitud juhtudel ning seda tingimusel, et osaline tööaeg on kooskõlastatud kohaliku tööinspektsiooniga. 5. Toimetulekupiiri suuruse kehtestab Vabariigi Valitsus. 6. Toimetulekutoetust määratakse jooksva kuu eest eelneva kuu netotulude ja kompenseeritavate alatise eluasemega seotud alaliste kulude põhjal. 7. Eluasemekuludest kompenseeritakse normpinna ulatuses kulutused küttele tsentraalse soojavarustusega hoonetes, tegelikud kulutused soojale ja külmale veele ja kanalisatsioonile, üldelektrile, üürile või teenustasule, prügiveokulud. Kulud võetakse arvesse ainult maksekviitungi alusel. Elektri- ja gaasikütte kulusid kompenseeritakse kütteperioodil arvestite näitude alusel, kuid mitte rohkem kui keskkütte tariif vastavas linnaosas. 7.1. Arvestite alusel tasumisel peavad maksekviitungile olema märgitud näidud, millise näiduni oli tasutud ja millise näiduni tasutakse. 8. Maamaks ning muud kulud kompenseerimisele ei kuulu. Samuti ei kompenseerita ülepinnast tulenevaid kulusid. 9. Normpinnaks loetakse 18 m2 üldpinda ühe pereliikme kohta ning täiendavalt 15 m2 perekonna kohta. Juhul kui korteri tubade arv võrdub seal alaliselt elavate elanike arvuga, kuid korteri üldpind on normpinnast suurem, võetakse aluseks korteri üldpind. Üksi elava pensionäri eluruumi normpinnaks loetakse kahetoalise korteri puhul korteri üldpind ja suurema arvu tubadega korteri puhul mitte rohkem kui 51 m2. 10. Toimetulekutoetuste vahendite piisavuse korral ja pärast majandusliku olukorra kontrollimist võib erandkorras maksta komisjoni otsusega toimetulekutoetust: 10.1. ühepereelamute (eramute) omanikele; 10.2. toimetulekutoetuse vahendite piisavuse korral võidakse tööhõivetalituses registreerimata mittetöötav tööotsija või tööotsija pärast töötu staatuse lõppemist arvata toimetulekutoetuse saajate hulka, kui ta osaleb kümme päeva (üks päev = kaheksa tundi) kuus linna sotsiaalse rehabilitatsiooni protsessis; 10.3. erandina võib linna sotsiaalse rehabilitatsiooni protsessis osalemisest vabastada mittetöötavad tööotsijad, kui nende töötu staatuse lõppemisest on möödunud vähem kui kolm aastat, või tööotsijad. 10.3.1. Tööotsijale või tema perekonnale määratud toimetulekutoetus ei tohi ületada kehtivat toimetulekupiiri. 11. Taotlus toimetulekutoetuse saamiseks esitatakse sotsiaalabikeskusele hiljemalt toetuse taotlemise kuu 20. kuupäevaks. Sotsiaalabikeskuse töötaja täidab iga toetuse taotleja kohta vormikohase abivajajakaardi. 12. Toimetulekutoetuse taotleja esitab andmed isiklikult eelmise perioodi (kuu) sissetulekute kohta ning kinnitab esitatud andmete õigsust oma allkirjaga. 13. Sissetulekuid tõendavaid dokumente, mille õigsuse suhtes on sotsiaalabikeskuse ametnikul tekkinud kahtlus, kontrollib sotsiaalabikeskuse töötaja. 14. Toimetulekutoetust makstakse taotlejale sotsiaalabikeskuse kassast, kantakse tema pangaarvele või avalduse alusel kommunaalettevõttele. 15. Sissetulekute tahtliku varjamise või valeandmete esitamise korral kaotab taotleja õiguse toetuse saamiseks ning temale määratud toetussummad nõutakse tagasi. 15.1. Kahtluse korral esitatud sissetulekute õigsuse suhtes on sotsiaalabikeskuse töötajad kohustatud kontrollima andmete õigsust ja vormistama kontrollimise tulemused vähemalt kahe sotsiaaltöötaja poolt allkirjastatud aktiga. II. TRANSPORDI KASUTAMISE TOETUSE MÄÄRAMINE 16. Transpordi kasutamise toetus (edaspidi transporditoetus) määratakse: 16.1. mittetöötavatele puuetega inimestele igapäevaste sotsiaalsete esmavajaduste rahuldamiseks, kui ühistranspordi kasutamine ei ole võimalik; 16.2. lapsinvaliididele ja mittetöötavatele I ja II grupi invaliididele sotsiaalsete vajaduste rahuldamiseks, kui ühistranspordi kasutamine ei ole võimalik; 16.3. punktides 16.1 ja 16.2 märgitud isikute volitatud perekonnaliikmele või hooldajale, kes tegeleb pere transpordiga; 16.4. lapsinvaliididele ja I või II grupi invaliididele, kes kasutavad vabariigisisest ühistransporti ravi- või rehabilitatsiooniasutusse (edaspidi raviasutus) sõiduks. 17. Transporditoetuse taotlemisel tuleb taotlejal esitada sotsiaalabikeskusele: 17.1. punktides 16.1 ja 16.2 märgitud juhtudel avaldus ja invaliidsust tõendav dokument; 17.2. punktis 16.3 märgitud juhul taotleja avaldus või tema hooldaja avaldus, I või II grupi invaliidi avaldus ning tõend või dokument, mis kinnitab invaliidi hooldamist; 17.3. punktis 16.4 märgitud juhul: 17.3.1. avaldus; 17.3.2. dokument raviasutusse ravile või konsultatsioonile sõitmiseks, samuti ravituusik; 17.3.3. ühistranspordipiletid sõiduks raviasutusse ja tagasi. 18. Sotsiaalabikeskus kontrollib taotleja esitatud dokumentide õigsust ning määrab taotlejale transporditoetuse. III. TELEFONI KASUTAMISE TOETUSE MÄÄRAMINE 19. Telefoni kasutamise toetus (edaspidi telefonitoetus) määratakse: 19.1. üksi elavatele mittetöötavatale pimedatele; 19.2. üksi elavatele mittetöötavatele isikutele, kes põevad suhkruhaigust, astmat, hüpertooniatõbe; 19.3. üksi elavatele mittetöötavatele isikutele, kes põevad kroonilisi haigusi ning vajavad tervisliku seisundi tõttu arstliku komisjoni otsuse alusel sageli kodust arstiabi; 19.4. lapsinvaliidi üksi kasvatavale isikule juhul, kui lapsinvaliid põeb suhkruhaigust, astmat, epilepsiat või hüpertooniatõbe; 19.5. üksi elavatele mittetöötavatele, sugulasi ja hooldajaid mitteomavatele pensionäridest abielupaaridele, kes põevad (või üks neist põeb) kroonilisi haigusi, suhkruhaigust, astmat, epilepsiat või hüpertooniatõbe ning tulenevalt sellest vajavad arsti ettekirjutuse või kirjaliku komisjoni otsuse alusel sageli kodust arstiabi; 19.6. sotsiaalsete erivajadustega lasterikastele peredele, kellel on neli või enam alaealist last. 20. Telefonitoetus ei tohi ületada analoog- või digitaalvõrgu telefoni ühe kuu abonementtasu suurust. 21. Punktis 19 märgitud isikutel tuleb telefonitoetuse taotlemiseks esitada sotsiaalabikeskusele: 21.1. avaldus, kuhu on märgitud taotleja aadress ja telefoninumber; 21.2. alalist elukohta tõendav dokument (pass); 21.3. arstliku komisjoni tõend taotleja tervisliku seisundi kohta (esitada üks kord aastas); 21.4. pensionitunnistus; 21.5. tööraamat. 22. Sotsiaalabikeskus kontrollib taotleja esitatud dokumentide õigsust. 23. Telefonitoetus määratakse taotlejale kolmeks kuuks. IV. ÜHEKORDSE TÄIENDAVA TOETUSE MÄÄRAMINE 24. Riigieelarvest sihtotstarbeliselt ettenähtud sotsiaaltoetuse vahendite piisavuse korral ning arvestades kehtivat toimetulekupiiri, on õigust maksta täiendavat ühekordset sotsiaaltoetust väikese sissetulekuga või majanduslikult raskesse olukorda sattunud isikutele alltoodud tingimuste ilmnemisel: 24.1. abi ootamatute kulutuste puhul (loodusõnnetuse või tulekahju puhul); 24.2. abi toidu, riiete ja jalatsite soetamisel; 24.3. abi laste toiduraha maksmisel ning õppetarvete ostmisel; 24.3.1. toetust laste toitlustasu tasumiseks kooli ja koolieelsele lasteasutusele võib üle kanda vanema, eestkostja, hooldaja nõusolekul kooli või koolieelse lasteasutuse taotluse alusel, erandjuhul komisjoni otsuse alusel; 24.4. abi ravimite, prillide ja invavahendite ostmisel, I ja II grupi invaliididele ja lapsinvaliididele; 24.5. abi lastekodust või hooldekodust naasnud noorele oma elu alustamisel; 24.6. kinnipidamisasutustest vabanenutele ja illegaalidele dokumentide vormistamiseks; 24.7. muud erakorralised kulud. 25. Toetuse taotleja peab sotsiaalabikeskusele esitama: 25.1. avalduse; 25.2. andmed taotleja ja tema pereliikmete sissetulekute kohta (siia arvestatakse ka käesoleva määruse lisas märgitud toimetulekutoetuse summad); 25.3. maksedokumendi, mis tõendab tehtud kulutuste suurust ja tasumist; 25.4. akti loodusõnnetuse või tulekahju tagajärjel hävinenud või kasutamiskõlbmatuks muutunud varade ja tekkinud kahjude kohta. 26. Toetuse määramiseks kontrollib sotsiaalabikeskuse töötaja taotleja esitatud andmeid ning toetuse saamise otsustab Kohtla-Järve Linnavalitsuse sotsiaaltoetuste määramise komisjon.